"ühiskond" - 5502 õppematerjali

Kaubandus keskajal

Kaubandus keskajal  Kaubandus keskajal Ø Keskaeg - ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel Ø ühiskond koosnes enamjaolt talupoegadest Ø saksakeelne ühiskond Ø eestikeelne ühiskond  Kaubanduse teke Ø Naturaalmajandus Ø Linnade ja käsitöö areng Ø Siseturukaubandus muutus laiemaks  Raha Ø Hakkas levima raha kasutamine Ø Rahandussüsteem Ø Pankurid  Kaupade liikumine Ø Kaubandusmered ­ Vahemeri ja Läänemeri Ø Idast veeti sisse ­ pipart, kaneeli, vürtsi jms Ø Kasu lõikasid itaalia linnad  Hansa Liit Ø Tähtsaim keskus Lüübek Ø Hiigelajastu XIV sajand

Poliitika ja eetika

võimalust, et poliitikas osalemise kaudu saame mõjutada ühiskonna arengut meie soovide suunas. Või tahame elada ühiskonnas, kus ei hoolita või ei austata üksteist, kus valetatakse, vassitakse ja petetakse, kus lojaalsus ja usaldus nii riigi kui valitsuse vastu on kadunud ja seetõttu võõrandutakse poliitikast? Ühiskonnas, kus toores egoism on laialt levinud, ühiskond, mis on vaenulik ja kus avalik tegevus tugineb printsiipidele, mis ei ole kooskõlas meie väärtustega ega meie õiglustundega? Kuhu meie Eesti ühiskond kuulub, jätan lugupeetud lugeja otsustada. Eetika ja poliitika sobimatus tundub meile olevat iseenesestmõistetav ning ainsaks õige käitumise kriteeriumiks on jäetud seaduste järgimine. Ometi on eetika Euroopa kultuuriruumis juba rohkem kui kaks aastatuhandet olnud poliitika ja õiguse vundamendiks

Nüüdisühiskond

NÜÜDISÜHISKOND ­ tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND ­ tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND ­ ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND ­ ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ­ ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI

Ühiskonna kujunemine

nende ühiskondlikus edus ja üldsises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade- võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse paragrahv 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse Ühiskonna kooslus Ühiskond koosneb INDIVIIDEST ehk ÜKSIKISIKUTEST (1. inimese välisilme, 2. iseloom, 3. teadmised ja 4. vaated) indiviidid teostavad end ühsikonnas. Täna on ühiskond muutunud üha mitmekesisemaks - pluralistlik ühiskond. Tähtsamaks loetakse tänase ühiskonna arengus seda olukorda kus kõik üksikisikud saavad oma tegevust ja mõtteid vabalt väljendada. Ühiskondi hoiab koos (nn. ühiskonna "liim") ühtekuuluvustunne ehk IDENTITEET (iseloomulik grupi tunnus, mis eristab teist) Ühiskonna jagunemine tegevusalade järgi: 1. Majandus - ühiskonna majandamine, tootmine, tarbimine, nõudmine 2. Poliitika -ühiskonna juhtimine 3. kultuur - ühiskonna liikmete vajadus mõelda/luua, teadmisi koguda nö

Test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse

-0.3/1.0 võib eksisteerida võimaliku tootmise piiri igas punktis esineb punktis, mis asub väljaspool tootmisvõimaluste piiri esineb punktis, mis asub seespool võimaliku tootmise piiri toob kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise väljapoole Küsimus 13 Mis alljärgnevatest on õige? Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 Sellest, kuidas ühiskond jaotab oma ressursse tarbe- ja kapitalikaupade tootmiseks, tulevane majanduskasv ei sõltu. Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda suurem on tulevikus tema majanduskasv. Ükski pole õige. Küsimus

Tänapäeva maailm

liidu pädevuse laiendamine uutesse poliitikavaldkondadesse. (nt.2007 Lissaboni leping) Euroopa põhiseaduse lepinguga suurendatakse Euroopa Liidu institutsioonide volitusi ning tehakse olulisi muudatusi pädevuste jaotuses ja mitmetes Euroopa poliitikates. Kuigi põhiseaduse leping on oluline Euroopa Liidu tuleviku jaoks, jätsid Prantsusmaa ja Madalmaad selle ratifitseerimata ja leping ei saanud jõustuda. Identiteet ­ kultuuri tekitatud ühiskond, koos ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujunev ühtsustunne. Multikultuurne ühiskond- domineerivale grupile, kes omab kontrolli ühiskonna ressursside üle, on sellises ühiskonnas mitmeid vähemusgruppe. (saksamaa ehk) Vähemusgrupi tunnused: 1) erineb nähtavalt põhigrupist 2) erinevuste tõttu suhtutakse selle grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi 3) iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikus sellest

Seksuaalsus ja ühiskond

Seksuaalsus ja ühiskond Mis see on?  Seksuaalsus on inimeste käitumine, eelistused, vajadused, moraal ja kultuur  Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus. Ühiskond on ka taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ja jagatud eluviis. Seksuaalsus ja kultuur  Traditsiooniliselt on religioon olnud seksuaalsusega seotud normide ja väärtuste peamine kujundaja.  Erinevates kultuurides on suhtumised naistesse ja meestese erinevad ja samuti ka suhtumine seksuaalvähemusse.  Paljudes Euroopa riikides tähtsustatakse seksuaalsuhete puhul eelkõige vaba tahet ja turvalisust. Seksuaalsus ja meedia  Seksuaalsuse tõlgendus meedias ja seksuaalsus reaalselt kipub rohekemal või vähemal määral erinema.  Meediasõnumite ajel võib tärgata soov kogeda seksuaalkogemusi, ilma ise seesmiselt valmis olematta.  Ül. Vihikusse kirja panna võimalikult palju meedi...

Sotsioloogia küsimused kontrolltööks nr 1

Küsimused kontrolltööks nr 1. · Mis on ja mida uurib sotsioloogia? Societas ­ ühiskond (lad k.) Logos ­ mõiste, õpetus (kreeka k) Siit siis: sotsioloogia on teadus ühiskonnast Socium ­ kooslus, rühm, ühendus Societas ­ ühiskond, seltskond Siit: " Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ühiskonna liiget" -Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega ­ omaenda perspektiivist lähtudes. -Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. -Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu

Ühiskon ja selle liikmed, ühiskonna tasandid ja valdkonnad

Ühiskond ja selle liikmed, ühiskonna tasandid ja valdkonnad, rahvus, ühiskondlikud väärtused. 1.loe läbi õpikust lk 8-23 2.Tee endale selgeks, mis on ühiskond (lk 8), millised on selle valdkonnad e. osad (lk 11), mida kujutab endast tööjaotus ja milleks on see vajalik (lk 11) Ühiskond koosneb inimestest, kes sõltuvad üksteisest, see on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. Inimesed aitavad ja toetavad üksteist aga ka võistlevad üksteisega. Ühiskonna valdkonnad on: majandus; kultuur; haridus; tervishoid ja valitsemine Tööjaotus ­ eri inimesed teevad eri asju. Näiteks põldu harivad põllumehed, vabrikus

Modernne ühiskond, sotsiaalne kihistumine

klassist teise sõltub inimese võimest, mitte sünnipärast. Kapitalistlik majandussüsteem – Olemas eraomand, eesmärgiks kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetamine toimub turul, mida reguleerib nõudluse-pakkumise tasakaal. Peamine eesmärk on majanduskasv. Individualism – Iga inimene on vaba korraldama oma elu iseseisvalt ning sõltuvus suurematest kooslustest on palju väiksem, mistõttu esiplaanil on mina Modernne ühiskond – Ühiskonnatüüp, mitte hinnang sellele, kuivõrd ühiskond järgib viimase aja suundumusi ja trende. Eelmodernne ühiskond - Eemodernses ühiskonnas tegeleti küttimise, koriluse, põllumajanduse, karjakasvatamisega.

Rooma ühiskond ja seisused

Rooma ühiskond ja seisused. Rooma ühiskond. Rooma ühiskond oli valdavalt talupoja ühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Maavaldus pidi muu hulgas tagama ka piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste jaoks üks tähtsaimaid kohustusi riigi ees. Rikkad roomlased teenisisd sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesed teenisisd jalaväelastena. Kõige vaesemad olid aga maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja

Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned)

Kontrolltöö. Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned) Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda Õ lk 5 - 12 Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. · Majanduses- tööstuslik kaubatootmine, kapitalism, teenindusühiskond · Demokraatia- rahva osalemine ühiskonna valitsemises, inimõiguste tunnustamine · Mõttemaailm- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus

Lahkumine riigist või territooriumist

rahvaarv Venemaa eestlane Vene aeg inglise huumor NB! Järgnevaid rahvusi pole saksa kombed olemas! eesti raamatu aasta. Austria kirjandus vene poistebänd Eestis Ameerika kirjanik seto keel India rahvas Seto murre, Kodavere murrak Pühalepa tanu, Muhu sussid, Haapsalu sall, Kihnu seelik VÕIB KA MITMETI Ühend eesti ühiskond märgib eestlaste ühiskonda, Eesti ühiskond on 'Eestis asuv ühiskond'. Ühend eesti inimesed tähendab 'eestlased', Eesti inimesed on 'Eesti elanikud'. Ühend Eesti käsitöö märgib Eestis valminud käsitööd, aga eesti käsitöö tähendab eestlaste tehtud käsitööd.

Lühikonspekt - sotsioloogia kui teadus

kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat (tema maailmanägemist) mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkroonia vs diakroonia. Sünkrooniline lähenemine ­ ühiskonda tuleb uurida sellisena nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsuse huvides tähelepanuta jätta. Diakrooniline lähenemine ­ ühiskonda tuleb uurida tema arengus, selleks et seletada, miks on ühiskond praegu selline nagu ta on, tuleb vaadata kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus vs konflikt. Konsensus ja koostöö ­ ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste (põhiväärtuste) osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise. Konflikt ja vägivald ­ ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb

Inimeste kooseluvorm on ühiskond

Ühiskond kui inimese olemasolu viis. Inimeste kooselu vorm on ühiskond. Ühiskond on loodud inimeste poolt, on süsteemne tervik ja on ühesuguse elulaadiga inimrühm ühes piirkonnas. Juba mitu tuhat aastat tagasi, hakkasid tekkima sugulaskonnad. Sealsed inimesed rajasid koos onne ja töötasid teineteisega koos, et tervel sugukonnal oleks hea elada. Mehed tegelesid söögi muretsemisega ning oma sugulaskonna kaitsmisega. Naisetele jäid kodused tööd ja korilus. Niimoodi olid kõigil sugukonna liikmetele ära jagatud nende osa,sellest sugukonnast

Eesti mees on sama katki kui meie ühiskond

Anna Haritonova 12 a Eesti mees on sama katki kui meie ühiskond 1. Mis aitab inimestel aktiivselt muutustega kaasa minna? Maailm on pidevas muutumises ja inimesed teadvustavad, et haritus seisundina ja haridus protsessina tähistavad valmisolekut nende muutustega toime tulla ning enamasti on meie ühiskond harjunud saama vastuseid väljastpoolt. 2. Miks on eesti mees vastutuskoorma all murdumas? Eesti mees on tänapäeval võtnud endale ühiskonna juhtpositsioonil olles suure koorma ja meie ühiskond pole talle õpetanud paindlikkust ning loobumine ja uuesti valimine tundub olevat neile nõrkus. 3. Mis juhtub, kui inimlikud tunded maha surutakse? Tunded, mida maha surutakse, muutuvad nii öelda kroonilisteks ning tekitavad depressiooni. 4

Ühiskond

põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol. Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pidevalt ja oskuslikult majanduses ja poliitikas. Iseloomulikud on kõrge üliõpilaste ja teadlaste arv, innovatiivne töö, uurimustööd ja uuringud. Heaoluriik- valitsemise viis, milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel. Kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed

Liberalism, konservatism, sotsialism

Thomas Jefferson, Abraham Lincoln, Woodrow Wilson, Milton Friedman, Francis Fukuyama. Konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare) ning tähendab säilitamist, samuti alalhoidlikust ehk vanameelsust. On enamasti parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks peetakse eelkõige soti filosoofi Edmund Burke'i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Ta pidas vajalikuks säilitada ühiskonna elus võimalikult palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute lahenduste puhul ei või kunagi teada, kas need ka reaalselt töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Burke leidis, et muudatused on küll paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida

Võrdsus ja vabadus anarhistlikus teoorias

Võrdsus ja vabadus anarhistlikus teoorias? Koostaja: Külli Kukk A 52447 Anarhia on vabadus, mille vaenlane on riik võimuorganina. Indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Kas ühiskond oleks suuteline omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima selline riigivorm nagu anarhia? Anarhia võimalikkus meis endis ning ühiskonnas ­ kas see võib olla tõesti võimalik?

Tööstuslik pööre

Millised on sarnasused ja millised on erinevused? Sotsialism - utopism Marksism 1)uude ühiskonda jõudmiseks on vaja oma 1)uude ühiskonda jõudmiseks peavad töölised vaateid propageerida ja näidata isiklikku haarama relvad, tegema revolutsiooni, eeskuju haarama kapitalistidelt võimu ja kehtestama proletariaadi diktakduuri 2)tuleviku ühiskond on külluse ühiskond, 2)tuleviku ühiskond on klassideta ühiskond, kus keegi pole vaene ning puudub kus kapitalistid on hävitatud ning puudub ebavõrdsus ebavõrdsus 3)tootmisvahendid on ravha ühisomandiks 3)tootmisvahendid on riigi omad 4)kõik peavad käima tööl 5)valitseb plaanimajandus 13. Milline oli marksistide loosung? Selgita selle mõtet. Kes oli loosungi autor? ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege

Kreeka, Mesopotaamia ja Egiptus

Põlluharijate asulad 5000 ekr, Menes ühendas riigid 3000 ekr, millal võeti kasutusele hieroglüüfid ja vask. Vana riik ­ valitsejate võimu kõrgaeg, püramiidid, välissuhted hõredad Keskmine riik ­ riigi ühendasid Teeba linna valitsejad, Egiptusele kuulus Nuubia, oluline osa riigi juhtimisel oli noomidel Uus riik ­ välise võimsuse hiilgeaeg, sõjaline tegevus, preesterkond oluline Hilis-Egiptuse periood ­ preestrite riik, välisvalitsejad Egiptuse ühiskonnaklassid Riik ja ühiskond toimis kindla korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond rangelt hierarhiline ning kuninga võim tugines kitsale ülikkonnale. Enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Kuningas e vaarao ­ piiramatu võimuga, jumalikud, elu korraldatud rituaalidega; Ra pojad, eluajal Horos, surnuna Osiris Ülemkiht ­ preesrid e nõuandjad, asehaldurid kogusid makse, väepealikud tegid vallutussõdu Kirjutajad ­ kontrollisid ja märkisid üles kohustusi

ÜHISKOND: sotsioloogia

poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, raadio, ajalehed) Anarhism- 19 sajandi keskel levima hakanud poliitiline teooria, mille filosoofia aluseks on üksikisiku piiramatu vabaduse ja individualismi propageerimine 1.2 ühiskonnaliikmed

Ühiskond ja selle areng

talupojad rändasid välja linnadesse. - 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon. · Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere ­ vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: · Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. · Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. · Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. · Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. · Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. · Elatustaseme üldine tõus. · Masstootmine ja massikultuuri kujunemine.

Kirjand "Multikultuurne ühiskond- hea või halb?"

Multikultuurne ühiskond- hea või halb? Tänapäeval on väga lihtne ja mugav mööda maailma reisida ja inimesed teevad seda üpris tihti. Erinevaid paiku külastades hakkab mõni neist lausa niivõrd meeldima, et otsustatakse sinna elama asuda. Pikapeale koguneb ühte riiki väga palju välismaalasi ja ühiskond muutub multikultuurseks, millel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Üheks suureks miinuseks multikultuurse ühiskonna juures on see, kui sisserännanud inimesed ei hooli ega kavatsegi integreeruda. Hea näide on kasvõi meie oma Eesti. Siia on elama asunud paljud venelased, kes absoluutselt ei kõnele ega mõista eesti keelt. Kuna neid on siin üpris palju, on nad harjunud sellega, et nad saavad enamasti hakkama oma emakeelt kõneledes ja nad ei vaevugi eesti keelt õppima

Esitlus J.S. Mill

esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane?  Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle  Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Kui ka kogu inimkond, peale üheainsa indiviidi, oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima.  Tegevusvabadus ● Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees.

Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp?

Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et toimuks edasine areng. Ühiskond on arenenud väga palju viimase 50 aasta jooksul, kas oleks võimalik enam üldse edasi areneda? Igapäevaselt tegelevad tuhanded inimesed ühiskonna arendamise ja paremaks muutmisega. Neil kõigil on oma eriala ja ülesanne ning peavad oma ideed ja nägemused kooskõlastama ka teistega. See võib esmapilgul tunduda ju lihtne, kuid tegelikult on igal ühel oma arvamus ja nägemus asjadest ning kompromisside loomine võib olla keerulisem kui arvata võib

Test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse

BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. ...

Ühiskonna sidusus (konspekt)

haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Mida tähendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada? Ühiskonna kihitus: · Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga  ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: · Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. · Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. · Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö) Inimgruppide eristumine: · Varanduslikult · Rahvuslikud · Usulised · Soolised · Vanuselised jne...

Asteekid, tolteegid, olemeegid, maiad ja inkad

OLMEEGID: o 1250-400 a eKr o Ameerikas vanim o Esimesed silmapaistvad linnad tekkisid Mehhiko lahe lõunarannikule o linnad olid väikesed o linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. o suured inimpäid kujutavad kiviskulptuurid. o olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. o tõenäoliselt põhjustas olmeekide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed. Päritolu: teadmata Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad) Ühiskond: sotsiaalne hierarhia: väiksearvuline eliit, valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud Päritolu: rändasid sisse põhja poolt, võtsid olmeekide kultuuri üle, jumal Quetzalcoatl lõi inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuu...

"Riikide mõju teineteise kultuurile, majandusele ja eluolule"

riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased.  Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus oli nende ühiskond aga oma aja kohta silmatorkavalt avatud ja demokraatlik. Ühiskond Bondid ­ vabad taluperemehed Odal ­ taluvaldus Träälid ­ orjad Ting ­ kohalik rahvakoosolek Allting ­ maakondade ühiskoosolek Konung ­ hõimu või hõimuliidu pealik Svealased ja götalased ­ hõimuliidud Rootsis Birka, Sigtuna, Hedeby ­ suuremad kindlustatud asulad VanaVene riik VanaVene riigi teket seostatakse tavapäraselt idas tegutsenud viikingite , varjaagidega. VanaVene riik oli paljurahvuseline.

Arutlus teemal ''Mina ja ühiskond''

Mina ja ühiskond Ühiskond on inimeste kooselu vorm ning sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Igaüks meist kuulub ühiskonda. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ma sündisin 1990. Aastal, mis oli Eesti jaoks kahtlemata üks väga sündmusterikas aeg. Eestlased mäletavad veel kaua 20.augusti 1991.aasta Augustiputsi sündmusi Moskvas, mis andsid Eesti riigile unikaalse võimaluse taastada oma vabadus, mis temalt 1940.aastal oli ära võetud. Koos taasiseseisvumisega 1991.aasta augustis asendus ka Eesti plaanimajandus turumajandusega

Sotsioloogia ajalugu

 Positiivne (1800-) Herbert Spencer (1820- 1903) Evolutsionism Evolutsioon tasandid - anorgaaniline - orgaaniline - sotsiaalne Evolutsiooni olemus - kasv - diferentseerumine Sotsiaaldarvinism  Suvival of the fittest –tugevamate ellujäämine  See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes Sotsiaaldarvinism  Tänapäeval on see eelkõige sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid Organism ja ühiskond ORGANISM –rakk, kude, skelett, vereringe, närvisüsteem, toitumine ÜHISKOND – inimene, grupp, tee, ehitised, hüvede jaotus, käskuste, majandus Materialism Elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Ühiskonna osad  Baas 1. tootmisvahendid – inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted – tootjate vahelised suhted o tööjaotus o kasumi jaotus  Tootmisvahendid + suhted = tootmisviis

Mida eestlased usuvad

Mida eestlased usuvad Juba kaugest minevikust teame väita, et inimestel on olnud eri piirkondades erinevad uskumised ning tõekspidamised. Kui see nii on, siis miks on muutunud tänapäeva ühiskond nii umbusklikuks? Järjest rohkem huvituvad inimesed sellest, mis toimub nende oma maailmavaate taga, ning mida usuvad need rahvad, kellega kokku ei puututa. Samuti on eestlase jaoks on usk küllaltki isiklik teema. Tänapäeva tolerantse inimese vaatenurga all mõtteainet andvaks küsimuseks kindlasti usuteemaliste koolitundide või koolide rajamine. Kui võrrelda Eesti inimesi tänapäeva eurooplastega ei saa meie rahvast kuigi usklikuks nimetada. Küll suur hulk inimesi usub, et kui

Ühiskonnaõpetuse mõisteid

Inflatsioon ­ riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu langus Kantsler ­ ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole olemas abiministrit; kui aga abiminister on olemas, siis tähtsuselt ministri järel kolmas ametiisik) Koalitsioon ­ valitsusliit e mitme erakonna liit valitsuse moodustamiseks Kodakondsus ­ õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel Kodanik ­ põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga Kodanikuühiskond ­ ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus Kohtunik ­ valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist Kompromiss ­ otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi Konsensus ­ otsus, mis langetatakse üksmeelselt Konstitutsioon ­ põhiseadus Korruptsioon ­ riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine (altkäemaksu vm meelehea võtmine). Portfellita minister ­ minister, kellel pole ministeeriumi Referendum ­ rahvaküsitlus

*******

Kas Eesti on jätkusuutlik? Eesti kirjandus, meedia ning ühiskond diskuteerivad 21, sajandil pidevalt teemal, kas Eesti on või ei ole jätkusuutlik. Kuidas teha nii, et Eesti ei oleks enam demograafiline vetsupott nagu Rein Taagepera väidab, vaid me oleksime arenguvõimeline noor riik, kes tahab edasi eksisteerida. 2008 aastal me näeme tulevikku üsna tumedates toonides. Projekti Säästev Eesti 21 eesmärk on arendada Eesti jätkusuutlikust aastani 2030. Selle ideeks on murda välja praegusest bürokraatlikust süsteemist ning luua nii nimetatud

Inimene kui ühiskonna ohver

Inimene kui ühiskonna ohver Inimene on olnud läbi aegade ühiskonna ohver ja seda igas mõttes. Mõni inimene rohkem, mõni vähem, aga alati on olnud inimesi, kes saavad ühiskonnast tagasilööke või väärkohtlemist. Tänapäeval on ühiskond küll teistsugusem, kui seda oli näiteks nõukogude ajal ning inimene on saanud ajapikku ühiskonnas tähtsamaks, kui varem. Tekib küsimus, et milles väljendub see, et inimene on muutunud ühiskonna ohvriks. Nõukogude ajal oli ühiskond inimese vastu palju julmem. Sellel ajal toimusid küüditamised ning noori meelitati välismaale tööle, kuid kui nad välismaale jõudsid, seisis nende ees hoopiski mitte töö vaid midagi hullemat. Selline olukord oli ka Sofi Oksaneni teoses „Puhastus“. Tüdruk, kes elas selle nimel, et tulevikus saada oma unistuste töö arstina meelitati Saksamaale ettekäändega, et seal saab head raha teenida. Sinna jõudes müüdi tüdruk hoopiski

Novelli Suveöö armastus analüüs

põhjalikult on kirjeldatud mõlema tegelase mõttekäike. Missuguses stiilis kujutatakse maailma (ekspressionistlik, romantiline jne)? Maailma kujutatakse romantiliselt ja lüüriliselt. Olustikku on kirjeldatud väga kaunilt ja meeleolukalt ning tegelaste tundeid on rõhutatud. Missugusel tasandil tekib tegelaste vahel konflikt: kas moraalsel või eetilisel? Konflikt tekib moraalsel tasandil, sest Maalil ei ole soovi mingit tegemist Kustaga teha. Kuidas on tegelased ja ühiskond omavahel seotud (Tugev karakter - tugev ühiskond; nõrk, jõuetu tegelane - nõrk ühiskond) Kustas ei anna enne alla kui saab oma tahtmise, mis näitab tugevat karakterit ja sellepärast ka tugev ühiskond. Leia tekstist kõnekujunid · Kuis see tulikera veres veerleb · ,,Oi, kui tükaldi poiss hingas ja kuis ta silmad nagu kassil põlesid." · Ajus kohises vaid kuum tuul  · Suudlused põletasid palgel ja kaelal · Ühe vaiba all magamine

KT kokkuvõte, nüüdisaja ühiskonna kujunemine

-tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal -massimeedia -piiranguteta turumajandus -turumajandus, mõõduka riigipoolse -keskkonna ohud, eetika küsimus -rahvusriigid planeerimisega -moderne ühiskond -heaoluriik 3.Leibkond agraarühiskonnas: ülekaalus suured pered sest, et mida rohkem oli talus töökäsi seda edukam oli majandamine Leibkond industriaalühiskonnas: peamiselt väikepere leibkond, koos olid vanemad ja lapsed, vanavanemad jäid maale 4. A.Smith - nõudmine = pakkumine, majandamisega tegeleb erasektor ja riik ei sekku sellesse K.Marks - tootmisvahend ja toodang kuuluvad kapitalistidele, proletariaat e

Sotsioloogia sissejuhatus

väikegrupid) c. sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed protsessid (linnastumine, sotsialiseerumine, migratsioon, sotsiaalne desorganisatsioon (nt. narkomaania, alkoholism, vägivald) Keskastmeteooriad (R.K. Merton) - uuritakse ühtse sotsiaalse terviku ühtesid või teisi osi. Sotsioloogia harud - teadusliku analüüsi rakendamine suhteliselt piiratud sotsiaalse elu valdkonna suhtes. nt. majandussotsioloogia, kuritegevus sotsioloogia, õigussotsioloogia Mis on ühiskond? inimeste kogum (Karl Marx, Herbert Spencer) normatiivide süsteem (Max Weber) mõtleva inimese tegutsemise resultaat (Max Weber) (NB! jõuda inimese mõtteni (käitumismotiivid)) elanikkond, kes on organiseerunud koostööks eluülesannete täitmiseks Ühiskond - inimeste kooseksistents ja koostoimimine selle väljakujunenud valdkondades ja vormides. Valdkonnad: majandus, õigus, poliitika, ühiselu ametlik ja mitteametlik korraldus (s.t sotsiaalsed normid).

Ühiskonna sidusus

Nt. seltsingud *ei taotle tulu, *vabatahtlikud 5. Millised näitajad võivad mõjutada inimese sotsiaalset staatust ühiskonnas? *vara *rahvas *ideoloogia (usk) 6. Kas Eestis eksisteerib praegu mõni sotsiaalne lõhe, mis ohustab ühiskonna stabiilsust? Jah, eestlaste ja muulaste (venelaste) vahel. Venelased tahavad, et neid koheldaks Eestis nagu Venemaal. Nt. peab suhtlema nendega vene keeles, kuigi riigikeel on eesti keel. 7. Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus? Kas Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Näited Sotsiaalne mobiilsus- inimese ümberpaiknemine, sotsiaalse kihistumise ristumine. Jah on, nt. Oleg Gross oli algul lihttööline kuid nüüd ärimees. 8. Milles seisneb riigivõimu olemus? Millised on riigivõimu teostamise ressurssid? Inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. *Ainelised- kapital ja omand *Vaimsed- teadmised ja kogemused 9. Riigivõimule ainuomased tunnused

Ideaalne ühiskond-kas ainult Utoopia?

Inimeste vahel olelusvõitlus ja konkurents, milles tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad langevad. Kuid Thomas More´i Utoopia saarele rajatud ideaalne ühiskond oli organiseeritud täiuslike ratsionaalsete printsiipide kohaselt, kus igal utooplasel oli päevas 6-tunnine töökohustus ja kõiki ühiskonnaliikmeid peeti võrdseteks. Ei olnud aadlike ega orje, nagu Vanas-Kreekas või Roomas. Kõikidesse inimestesse suhtuti võrdselt ja aupaklikult. Tänapäeva ühiskond erineb Thomas More´i rajatud ideaalsest ühiskonnast. Meie ühiskonnas puudub võrdsus. Toimub inimeste liigitamine majandusliku sissetuleku järgi seisustesse ­ kõrgklass ja alamklass. Samuti on tänapäeva ühis- konnas tugevaid sotsiaalseid probleeme ja inimesed on harjunud liigse mugavusega. Paljudele annab tunda praegune majanduslik olukord ­ kaotatakse töökohti, vähendatakse palku ja kergitatakse kaupade hindu. Sel ajal, kui

Miks naised ei loo suurteoseid?

Naiste vastus sellele küsimusele on aga hoopis väide, et naiste loomingulisus suunatakse juba noorest east peale ühiskonna jaoks vastuvõetavateks tegevusteks nagu koduloomine. Ühiskond on see, mis kujundab arvamust meestest ja naistest. Kas või väide, et paljude seksuaalpartneritega naine on lõtvade elukommetega, aga mees selle eest on vastupidav ja ühiskonna poolt aktsepteeritud. Kommete ja teatavate moraalsete piiride puudumist tuleks ette heita mõlemale sugupoolele, ometi ühiskond seda ei tee. Kunstnik Mare Tralla, kes jättis maha oma lapse ja kodu tembeldatakse nn. ,,rongaemaks", ometi väidab Barbi Pilvre, et kui Tralla oleks mees, ei heidaks seda talle keegi ette, vaid pigem saaks ta kiituse osaliseks, et suutis välja murda rutiinist. Naisele heidetakse sellist käitumist ette, kuigi seda ei tohiks tolereerida ka siis kui jutt käiks mehest. Kirjanik Kaur Kender on tuntud oma ekstravagantse käitumise poolest ja keegi ei

Minu pere ja ühiskonnaelu valdkonnad

Minu pere ja ühiskonnaelu valdkonnad Igaüht meist ümbritseb mingisugne ühiskond. Koolis ümbritseb õpilasi õpetajad, töötajaid tööl teised töötajad ja tänaval jalutades ümbritsevad meid teised inimesed. Kas ühiskond on alati mingi kindel inimgrupp? Ei pea olema. vahel on meid ümbritsev ühiskond lihtsalt mets ja linnulaul. Millist rolli mängin mina ühiskonnas? Kes moodustab minu ümber kõige lähedasema ühiskonna? Selleks grupiks võin ma lugeda enda perekonda. Iga päev, hommikust õhtuni, puutun ma kokku oma perekonnaga. On olemas ema, kes teeb mulle süüa ja isa, keda ma aitan igasugustes abitöödes. Teise olulise grupi minu ümber moodustab kool. Tänapäeval ei kujutaks ma enda elu ilma koolita ettegi

Nüüdisühiskond

ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond ­ Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.

ÜHISKOND: Nüüdisühiskond

ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond ­ Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.

Konservatism

Samuti, et inimvõimed on piiratud. 3)Terviklik ühiskond- konservatiivide arvates vajavad inimesed ennekõike turvatunnet (isiklikku julgeolekut, aga ka ressursse äraelamiseks), mida suudab neile pakkuda vaid riik 4)Antikommunism- tulenevalt suhtumisest omandisse, ei saagi olla mingisugust sallivust kommunistliku ideoloogia suhtes. 5)Moraal- on kõige aluseks, ilma selleta poleks ettekujutust, mis on hea, mis halb, mis õige, mis vale ja milline oleks õiglane ühiskond. 6)Töö- on väärtus omaette ja ainus aktsepteeritav viis oma heaolu parandamiseks. Konservatism kuni teise maailmasõjani: Konservatiivide jaoks oli selle tekkest saadik olnud tähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikisikud nagu liberalismis. Seega olid nad pigem demokraatiavastaselt meelestatud, sest leidsid, et lihtinimesi ei tohiks niivõrd vastustusrikka asja kui võimu juurde lasta, kuna nad lähtuvad

Kordamine tööks

1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade

Vabadus tähendab vastutust. Just seetõttu loobuvad paljud sellest.”

" Meie oleme vabad sellepärast, et oleme vastutavad ja oleme vastutavad, sest oleme vabad; ei ole vabadust ilma vastatuseta, nii nagu ei ole vastutust ilma vabaduseta - need on lahutamatud. Mida rohkem on inimene vastutav, seda rohkem vabadust võib talle lubada ja mitte karta, et ta tekitab ühiskonnale kahju. Vabadus eeldab vastutuse silmas pidamist. Meie ühiskonnas on vabaduse ja vastutuse vahel hädavajalik side printsiip. See printsiip laieneb pidevalt: mida vabam on ühiskond, seda rohkem ühiskond nõuab vabadust; mida rohkem vastutust ühiskond peale paneb, seda rohkem tekitab see vastutust; mida rohkem vastutust ühiskond peale paneb, seda paremini ühiskond edasi jõuab. Samal viisil ei ole 20. sajand mitte ainult totaalse hirmu-, kahe maailmasõja ja veriste reziimide sajand, vaid ka sajand, mis on kinnitanud vabadust ning rakendanud vastutust, edendanud õitsengu. Vabaduse ilmutamine toob endaga kaasa mitteennustatavaid muutusi. Vaba lend lõpeb

Chlodovechi surma jagunes riik kolmeks, sest kõik kolm poega olid saanud mingi osa riigist. Hiljem, kui kaks poega olid surnud, ühendas ainsana ellu jäänud poeg Chlotar valdused jälle ühtseks riigiks. Laiskade kuningate ajastu algas 7. sajandi keskpaigas, mil tegelik võim läks majordoormuste kätte. Majordoormused kes vastutasid üldise korrashoiu pärast kuningakojas. Hiljem hakati nõnda nimetama ka suurmaapidajaid ja erinevate piirkondade valitsejaid. 1 Tiit Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 22. 2 Neil Grant, Keldid. Igapäevaelu, (Tallinn: Koolibri, 2005), 11. 3 Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 22. 4 Samas, 23. 5 Samas, 24. Rocca al Mare Kool, Sandra Kartau, 10b Majordoormuste vahel oli väga palju rivaalitsemist ning võitjana väljus sealt lõpuks majordoormus Pippin Heristalist, aastal 714 tuli võimule Karl Martell 6, kes oli Pippini sohipoeg7

Ühiskond, poliitika

22. Sotsiaalne struktuur – rahvastikujaotus teatud tunnuste alusel, nt. Haridus, usutunnistus rahvus jt. 23. Sotsiaalne kihistus – rahvastiku paremusjärjestus ressursside alusel. 24. Perekond – keskkond, millest sõltub inimeste heaolu ja turvalisus. 25. Pluralism – Mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. 26. Pluralistlik ühiskond – ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, kultuurid, omandivormid jt. 27. Idenditeet – Ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne. 28. Tolerantsus – Sallivus, teistsuguse väljanägemise, käitumise ja mõtteviisi suhtes. 29. Nulltolerantsus – Täisleppimatus, sallimatus. 30. Kompromiss – Kokkulepe, mis saavutatakse mõlema poole järelandmiste tulemusena. 31