Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, muu hulgas rakendada võimu kellegi üle, eeldab ressursse. Sotsiaalne struktuur – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Pere/leibkond, nt: tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine, majanduslikud suhted lähisuhetes. Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud, professionaalise liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel. Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine.
Näiteks võib taoline olukord tekkida mingi kauba ostmisel. Reklaami tõttu jääb mulje, et tegemist on soodupakkumisega ning asi ostetakse ära. Hiljem selgub, et sama asi on teises kaupluses odavam ilma sooduspakkumiseta. Teadmatuses sooritatud tegu võib inimene hiljem kahetseda.(4) 3. SOTSIAALNE VABADUS Esmapilgul võib tunduda, et vabaduse määratlemine sotsiaalses kontekstis on ülimalt lihtne probleem. See on nii seetõttu, et ühiskond, milles elame on omaks võtnud teatud praktilise käsituse vabadusest. Vabalt defineerides tundub, et vabadus on välise inimliku päritolu sunni puudumine ja võime toimida vastavalt oma tahtele. Tasub meenutada sunni ja paratamatuse erinevust. Esimene tähistab inimtegevusest tulenevat tõkendit. (1) Iga mõistuslik inimene nõustub, et eeltoodud vabaduse definitisooni ei saa absolutiseerida, ühiskonnas on vaja teatud juhtumitel ka inimese vabadust piirata. Siit tekib filosoofiline
võimed kui nende vanematel. Indigo-d ja Eesti kool Kui küsida mõne kogenud riigikooli õpetajate käest, siis näiteks üks neist väitis, et tema klassi 25-st lapsest on 13 sellised. Mina ütleksin, et 13 on need, kes torkavad silma. Lähemal vaatlusel võivad kõik 25 olla indigolapsed, nad on lihtsalt nii töödeldud, murtud, esmapilgul lihtsalt ei pane neid tähele. Teised veel võitlevad eneste eest. See ei ole illusioon, neid lapsi on tõesti palju. Aga ühiskond on praegu nende jaoks liiga tugev. Kui indigolapsi tuleb juurde, siis praeguse süsteemi vundament hävitatakse. Rootsi statistika näitab, et 25% lastest vajavad koduõpet. Iga neljas laps ei suuda enam olla klassis teiste hulgas, vaid vajab eraldi õpet. Üks laps üks õpetaja. Kui mõelda veel sellele, et riigikassa peaks seda finantseerima, siis võib rääkida riigi pankrotist. Eestis pole olukord kuigivõrd parem, lihtsalt Eestil pole raha. Mida tehakse nende lastega? Osa
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Noorsootöö Ingela Kaljuste NOORED KUI RESSURSS VÕI PROBLEEM NOORTEPOLIITIKAS Essee Tallinn 2016 Maailm ja selles valitsev ühiskond on pidevas muutumises. Areng toimub aina kiiremini. Iseseisvumine peab ühiskonnas valitseva pinge all üha varasemas eas aset leidma. Miski ei ole enam kindel. Kui veel eelmise sajandi keskpaigaski oli lapsel juba perre sündides päris konkreetne ja turvaline tulevik paika pandud, siis nüüdsel ajal see nii enam pole. Tulevikku oluliselt mõjutavad otsused tuleb indiviidil küllaltki noores eas juba vastu võtta. See on
impeerium täielikult monarhiaks, kus keiser hakkas kandma tiitleid isand ja jumal Constantinus Suur- Tema valitsemisajal lõpetati kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima Theodosius Suur-Ühendas Rooma riigi ida- ja lääneosad lühikeseks ajaks enda võimu alla, kuid pärast tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks – Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks 6. Rooma ühiskond: Varane Rooma ühiskond- Valdavalt oli talupojaühiskond.Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Rikkad teenisid ratsaväelastena, keskmise jõukusega jalameestena, kõige vaesemad olid väeteenistusest vabad. Rikkaid ja vaesemaid ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Rooma kodanikud jagunesid õiguslikult kahte klassi: patriitsideks ja plebeideks. Nende suhted olid teravad, plebeid nõudsid
pöörasid suurt tähelepanu elle pärast surma Rooma linna tekkimine Tekkis kesk-itaalias tiberi jõe alamjoksul Latiumi maakonnas; Latiini ehk ladina keelest sai hiljem rooma riigi ametlik keel; ladina tähestik Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat; kolm viimast olid etruskid; Kuningas kinnitati ametisse rahavakoosolekul ka ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupojaühiskond sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega;vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks;Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord; Patriitsid ja plebeid Rooma kodanikud jagunesid kahte õiguslikult selgelt eristatud klassi: patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid enamasti rikkas maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud; nende vahelised suhted
Sellist tüüpi inimesed otsustavad ise, millist teed nad kõnnivad ja kuidas elavad. Neile ei tule pähegi lasta kellelgi teisel endi eest otsustada või käia esivanemate jälgedes vaid sellepärast, et nii on tavaks. Nemad elavad oma elu täpselt nii, nagu õigeks peavad. Neile ei loe, kui teised nendega arvamust ei jaga. Neile tundub imelik, kui ei julgeta erineda ja oma arvamust välja öelda. Elu mõtteks on Tiina sugustel üldjuhul ,, Elame nii, nagu just meie õigeks peame ,,. Üldjuhul ühiskond ei poolda sellist tüüpi isiksusi, kuna neis näeb ju ohtu, nad ei sarnane halli massiga. Ja mis halli massiga ei sarnane, see on vale. Kas pole meie ühiskond mitte armas? Sellised inimesed julgevad olla need, kes nad on, mitte ei varju selle mitte midagi ütleva halli maski taha, mis enamuses meie nägusid katab. Muidugi on tänapäeva teiseks moeks sellise inimese mängimine, jälle mask. Miks mängida kedagi, kes sa ei ole? Igatahes sellist inimest on hulga raskem jäljendada.
Vahepealsed 100 aastat oli riik lagunenud, Alam-Egiptuses valitsesid hüksolased Uue riigi periood (1500-1075 eKr) oli saanud suurriigiks Hiline periood (1075-525 eKr) Oli võõramaist päritolu valitsejate all. 525 langes ligi 2 sajandiks Pärsia võimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid (3000-2340 eKr) kiilkiri Akadi Suurriik (2340-2160 eKr) Vana Babüloonia suurriik (1792-1595 eKr) Assüüria impeerium (934-609 eKr) Uus Babüloonia (626-539 eKr) Riik ja Ühiskond EGIPTUS Riik ja ühiskond oli traditsiooniline, toimis reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond oli hierarhiline. Tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Oli maaühiskond, linnu oli vähe (kujunesid peamiselt losside ja templite ümber). Suurem osa ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Ühiskonna ülesehitus alates tähtsaimast: Vaarao/ülikud, preestrid, väepealikud/sõdurid, kirjutajad/käsitöölised/kaupmehed, talupojad, orjad.
) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2. arengu kontekst 19. saj murrang- muutuv ühiskond - emantsipatsioon - moderniseerumine, tehnoloogia areng, jõutakse kõikidesse maailma nurkadesse (lääne ühiskond jõuab) 20. saj kolonialism kolooniate haldamine Teise maailmasõja järgne aeg : materialism. Suurem osa kolooniaid kaovad, uurimine järkub; kolooniad lagunevad, nö tugevama võim. Religioon kaotab oma tähtsuse, materialismi levik. 70-80ndad representatsiooni kriis kaugete rahvaste maailmavaadet on raske seletada ja mõista. *
Renessanss 14.-16. sajandil Euroopas pr. renaissance - ümbersünd järgnes keskajale antiikaja kunsti/kirjanduse taassünd seati esile ühiskond,tähtsustati iseenda universaalsust inimeste usku jumalasse nõrgestasid: -leiutised(tükikunst,mikroskoop) -uued teoorias(Kopernik,Galilei,Gutenberg) -maadeavastused(Kolumbus,Vasco de Gama,Marco Polo) Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ..
vastuolu, Periklese reformid, konfliktid ) 8. Mis tingis Makedoonia esiletõusu ja Kreeka linnriikide vallutamise tema poolt ? 9. Kirjelda klassikalist Kreeka polist . ( näide ) 10. Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur klassikalised ajajärgul? 11. Millised vastuolud ja pinged olid Kreeka ühiskonnas ? 12. Milline riik oli Sparta ? ( Ühiskond, territoorium, juhtimine , majandus ) 13. Mille poolest erines Ateena Spartast ? 14. Kas Kreeka oli orjanduslik ühiskond ? Vastused: 1. Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Esmatähtis ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri. Seda mööda on peetud sidet ka välismaailmaga. Kreeka tsivilisatsioon on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. 2. Kreeklased ei ole Kreeka põlisrahvad
Mag. iur. Katrin Kiirend-Pruuli Tartu 2015 Perekonna ajalugu küündib niivõrd kaugesse ajalooperioodi, et tänapäevalgi on inimestel võrdlemisi vähe informatsiooni leibkonna kui ühiskondliku nähtuse kohta. Harilikult perekonna ajalugu käsitledes tuginetakse Vahemere idakaldal Vana-Rooma kultuuriruumis tõepõhja leidnud andmetele. 1 Rooma ühiskond jagunes väga laias plaanis poliitiliste õigustega kodanikeks, õigusteta orjadeks ning isandate poolt vabakslastud orjadeks. Vana-Rooma riigi tekkeaegadel kujunes ühiskonnas välja aga priviligeeritud, täieõiguslik osa ehk patriitsid ning plebeid. Kirjeldatud protsessist kujunes välja ka patroonide ning klientide suhe, mis seisnes jõukamate sugukondade liikmete poolt madalametest ühiskonnakihtidest inimeste enda kaitse alla võtmine, saades seeläbi vastutasuks
Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele
eksporditõke juriidiline abinõu, millega piiratakse või keelustatakse mingi kauba väljavedu riigist eksport kaupade ja teenuste väljavedu riigist, kodumaiste kaupade ja teenuste müük välismaale elatusstandard elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluva isiku või perekonna tarbimist eliit suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb stratifikatsioonisüsteemi tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks (teatud päritolu, varandus, võim või haritus) elitaardemokraatia demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud; mõisteliselt kattub oskussõnaga esindusdemokraatia, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises erasektor ehk tulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit
keskendumine konkreetsele ja lihtsale praktilisele tegevusele. Stress on otsekui organismi märguanne selle kohta, et elus tekkinud muudatusele peaks järgnema ka enese muutmine. Muutustega kaasneb mõnelegi meeliülendav teravate elamuste kogemine. Ühiskonnaelu muudatused Kiirete muutuste perioodil on ühiskonnas ja inimeste toimimises palju segast ja arusaamatut. Ühest küljest nad küll kergendavad toimetulekut sellega, et ühiskond muutub teatud perioodi jooksul väga kiiresti ning ss muutuste tempo aeglustub. Pakutava hulgast valides on oluline enesele vahel meelde tuletada, et reklaamikampaaniad meedias ühe või teise trendi, toote või stiili kasuks on müügist huvitatud firma poolt hästi kinni makstud. Väärtuste muutumine, mida praegune eesti ühiskond läbi elab, võib kergesti saada üheks stressiallikaks. Ühiskonna ja aja kirjutamata normid ning reklaamitavad trendid võivad kujuneda
Sokratese ja Platoni kirjelduse kohaselt on armastus noorukite vastu sama emotsiooniküllane ja õilis nagu armastus naise vastu, kuid ületab viimast vaimsuse astme poolest oluliselt. See pole lihtsalt füüsiline kirg ja omamisiha, vaid ka vastastikune kõrgemate vaimsete väärtuste vahetus. Kuigi Sokratese sõnul armastavad paljud mehed poisse samamoodi nagu hundid tallesid, ei saa sellist tunnet nimetada armastuseks. Kuidas aga oli lugu naistevahelise armastusega? Fallokraatlik kreeka ühiskond ei omastanud naise elule iseseisvat tähendust. Naiste seksuaalsus ei kuulunud avaliku elu valdkonda, see mis toimus maja naistepoolel, ei huvitanud kedagi. Ainus vanakreeka naine, kes ülistas naistevahelist armastust ja kelle nimest sai üldnimi, oli Sappho. Tema elust on väga vähe teada. Ta sündis Lesbose saarel, kuulus aristokraatlikku perekonda. Arvatakse, et Sappho oli õpetajaks noortele vallalistele
Nt: ( telerid, autod, külmkapid ). 7. Millised abinõud aitasid kriisist väljuda? a) Võeti kasutusele leiutised, mis võimaldasid tootmist automiseerida st tehastes asendas inimest masin. b) Võeti kasutusele miniprotsessorid, mille abil asuti välja töötama arvuteid. c) Hakati välja töötama uusi energiavõtteid. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes lääneriikides 1950-1960-il aastail heaoluühiskond- ühiskond, kus enamusel selle liikmetest on hea elada , sest valitsus hoolitseb nende eest. Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase , ühiskond on turvaline, tööpuudus väike, kaupa piisavalt, tagatud tasuta haridus, tervisehoid, vaestele antakse sotsiaalabi ja makstakse pensione.
Nii tekibki vastastikune poliitiline kohustus. Hobbes vaatleb poliitilist kohustust kahest seisukohalt: üksikindiviidi (potentsiaalse kodaniku) ja riigi seisukohalt. Üksikindiviid peab alluma konkreetse riigi seadustele. Ta ei tohi seaduste vastu eksida. Kuid riik peab vastutasuks kaitsma oma kodanikke ning neile tuge pakkuma. Poliitilisest kohustusest võime rääkida sama kaua, kui on eksisteerinud riigid. Koos riigiga kaasnevad ju ilmselgelt seadused, millele toetub ühiskond. Riik ei saa eksisteerida ilma ühiskonnata. Poliitiline kohustus riigi ees on üsna sama, nagu lapse kohustused vanemate ees. Kuid teisest küljest, poliitilise kohustusega saame me nõustuda või mitte. Me võime sellest sama hästi ka lahti öelda, kolida näiteks teise riiki, kus kehtivad meeldivamad seadused, millele kuuletuda. Aga kuidas käituda siis, kui riik või võim muutub ühiskonnale ohtlikuks, nii nagu see oli näiteks endises Nõukogude Liidus?
seadmistest. Piibel räägib, et kunagi juhatas mees nimega Mooses oma rahva Egiptusest välja Siiani mäe jalamile, sest just sealt kostis sarvehäält. Mägi suitses ja selle kohal oli ränk pilv. Siis ilmutaski Jumal ennast inimestele ja luges ette 10 käsku. Need on käsud, mida inimesed järgima peavad. Küll aga on need käsud väga vanad ja ei pruugi tänapäeva seadustega kokku minna. Selle pika aja jooksul on ühiskond palju muutunud ja väärtusedki teised. Kuid siiski, üldiselt on käitumiskombed üsnagi sarnased. Näiteks ei tohi sa varastada ega tappa ka praegusel ajal. Kirjutamata seadus on ka keeld valetada ja seda on ka abielurikkumine. Tänapäeval on aktuaalne austada oma ema ja isa, kuid see sõltub pigem inimese haritusest ja kasvatusest. On inimesi, kes ei austa oma esivanemaid ja ei tunne ennast selle pärast isegi halvasti. Nad ei mõista, et nad midagi valesti teevad
Traditsiooniliste pereväärtuste muutumine Inimeste iseloom, hoiakud ja maailmavaade kujunevad välja perekonnas. Mida tugevam on perekond, seda kindlam on ka ühiskond. Kuna ühiskond on pidevas muutumise, siis toimuvad muutused ka pereväärtustes. Eestimaalased on ajast aega uskunud abielusse ja eluaegsesse pühendumusse. Abielu sõlmiti kogu eluks, seda kinnitati kirikus jumala, kirikuõpetaja ja perekonna silme all. Inimestel polnud luba seda lahutada. Tänapäeval aga ollakse tolerantsemad ja lahutatakse üha enam. Leitakse, et parem abielu lahutamine kui õnnetu kooselu. Isegi siis kui peres on lapsed.
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud
1. Arutlege, millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemisel Kreekas. Riigid olid väikesed. Tegemist oli linnriikidena. Tänu sellele nad said kokku tulla ja hääletada. Lisaks oli seal orjanduslik ühiskond, see andis ka võimaluse demokraatia kujunemisel. 2. Mille poolest erines kreeklaste suhtumine oma jumalatesse suhtumist jumalatesse kõigis varasemates kultuurides? Esimene riik kus jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Eristas inimesest ainult vägi ja surematus. Varem ei olnud inimestel jumalatega midagi pistmist. Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Ühiskond on inimeste kooselu vorm, see on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik ka haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks.
jooned. - Põllumajanduslik e agraarühiskond – tekkis 4000 eKr Mesopotaamias ja Egiptuses. Inimesed elavad maal, toodang tarvitatakse ise ära või vahetatakse, rahamajandus on tagaplaanil. - Tööstus- ehk industriaalühiskond – Algas tööstusliku pöördega Inglismaal. Teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemaolu, tööjõud, rahamajandus, masinatega töö, urbaniseerumine. - Tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond – kõrgtehnoloogia (nt mikrokiip), spetsialistid - Teenindus- ja infoühiskond – elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. Tööviljakuse kasv, tööjõu vabanemine, globaliseerumine, võõrtöölised, tootmiskulude vähenemine, tasuline puhkus. Milliste meetoditega on töölised võidelnud suurema sotsiaalse kindlustatuse eest? Loodi erinevaid ameti- ja kutseühinguid ning korraldati streike
Mõtle globaalselt - tegutse lokaalselt Terve maailm on justkui üks tervik, mille kõik mured ja rõõmud on ühtsed ning omavahel seotud.Kahjuks aga on ikka nii ,et sõlmküsimusi on rohkem ning tekitatud kahju on üüratult suur.Tänapäeval on üheks suurimaks tüliõunaks globaalsete probleemide süvenemine. Eriti ilmatut murekoormat tekitab keskkond- selle saastumine ja hävinemine. Ümbruskonna jätkusuutlikkuse säilitamine on inimeste endi kätes. Üheks murerohkemaks probleemiks on kasvuhooneefekti kiire intensiivistumine, mis tähendab osoonikihi hõrenemist. Sellele protsessile aitab kaasa inimtegevus. Viimastel aastakümnetel on hakanud fossiilsete kütuste tarbimine kasvama,mis omakorda soodustab co2 sisalduse suurenemist atmosfääris. Atmosfääri tekivad osooniaugud ja seetõttu suureneb Maa keskmine temperatuur iga aasataga aina rohkem. Kogu maakera kliima üldine soojenemine kutsub omakorda esile uusi muutusi.Poolustel sulav igijää tõstab ooke...
üldse mitte olulised. Antud totalitaarne riigikord oli väga teadlik igast oma käigust ja ka sellest, et tulevik on nende noorte käes. Näiteid sellest, missugused printsiibid valitsesid lastekasvatamisel minevikus, on palju, neid on käsitletud ja neile on pööratud tähelepanud. Järeldus on tihitpeale sama: see, kuidas last kasvatati kunagi, oli täielikult või vähemalt osaliselt vale, taunitav. Ehk jääb mulje, et tänane ühiskond on justkui äärmiselt osav ning eneseteadlik lapse kasvatuse seisukohalt. Kuid siinkohal tuleks peatuda ning mõelda kriitiliselt ja küsida, kuidas kasvatatakse lapsi tänases postmodernistlikus ühiskonnas. Erinevalt modernistlikust maailmapildist, mis juhindus progressist, otsis ühte üldist tõde, pidas ebaoluliseks üksikisikut ning surus kogu maailma raamidesse, elame meie täna tunduvalt liberaalsemas ja piirivabamas ühiskonnas.
On ammu teada, et sugu on üks peamisi sotsiaalse kihistumise parameetreid. Kuigi soolise ebavõrdsuse määr erinevate kultuuride ja ajastute suhtes varieerub, on populaarseks saanud naistele madalama sotsiaalse positsiooni omistamine. Sooline võrdõiguslikkus on meeste ja naiste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus ning teistes ühiskonna valdkondades. Sooline ebavõrdsus tugineb mingil määral inimbioloogial, kuid selle võimendajaks kujuneb siiski ühiskond. Nõnda kujunevad stereotüübid. Ma ei nõustu sellega, sest naiste-meeste vahel on küll füüsilisi erinevusi, kuid nad võivad vaimselt ühel tasemel olla. Ajast ja arust kehtivad siiani tobedad stereotüübid, mida on raske hävitada. Naised on loodud nõrgema inimsoo esindajana, kuid siiski võivad seista meestega samal pulgal. Kahjuks on erinevused tööturul eriti esilekerkivad. Ma aga ei näe probleemi, miks naine ei võiks
AJALOO KT A rida 1. Palju põgenes Eestist Punaarmee eest inimesi Läände 1944? Üle 80 000 inimese 2. Milles seisnes Kuuba raketikriis? Toimus riigipööre ja taheti muuta kõik kommunistlikuks. USA sekkus, NSV saatis sinna raketid ja ähvardas tuumasõjaga. 3. Kuhu tungis NSV Liit 1979 aastal? 4. Miks eraldas NSV liit Ida-Euroopa nn raudse eesriidega? Et muuta teiste riikide arvamust endale kasulikuks, et arvataks, et kommunism on hea. 5. Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastatel? Vastaste hirmus hoidmine, pidevalt uute relvade loomine ja olemasolevate arendamine (USA ja NSV) 6. Mis on nn ABC-relvad? Automical, biological, chemical 7. Kuidas lõppes Vietnami sõda? USA kaotas 8. Miks puhkes külm sõda? Sest USA ja NSV suhted halvenesid ja nad hakkasid üksteist üle trumpama kõikidel võimalikel elualadel. 9. Millised olid tähtsamad muudatused Euroopa kaardil peale II maa...
Filosoofia Teema: Thomas Hobbes'i moraalikäsitlus Näidisküsimus: Kas nõustud Thomas Hobbes'i põhjendustega moraali kasuks? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html Nõistun, sest Hobbes kirjeldas moraalitut elu kui elu, kus valitseb vaid loodusseisund tugevam jääb ellu. Nii on ka loomariigis, kus organismi eesmärk on lihtsustatuna öelduna vaid kasvada, paljuneda ning surra ja inimelu oleks siis üksildane, vilets, loomalik ja ka lühike. Puuduks kirjandus, kunst, ühiskond ja ka ajaarvamine ühesõnaga puuduks pea kõik, mis on inimestega seotud. Moraal on seega sotsiaalse kontrolli vorm.
Inimeste arvamus üksteistest Inimesed on alati jaotanud ennast eri gruppidesse: poliitikud ja teadlased, nohikud ja suitsetajad jne. See pole halb asi, et ühiskond end teadlikult jaotab mitmeks osaks, sest siis on kõigil mingi koht olemas; koht ühiskonnas. Kuid ühiskonna jaotamine võib ka tuua erimeelsusi. Näiteks kristlaste ning moslemite vahel on koguaeg mingisugune vaenulikus, alati on mingi moslem, kes paneb Piibli põlema, et õrritada `'vastaspoolt'' ning vastuoksa. Need erimeelsused on allikad paljudele probleemidele tänapäeval. Sest, kui mõelda näiteks, mis algatas sõda USA ning Iraagi vahel, siis võib öelda, et põhjused on poliitilised, geograafilised jne. Kuid on ju selge, mõlemad riigid on erineval mandril ning erineva usuga, ning see erinevus on minu arvates algallikas sellele sõjale. Mida arvavad ameeriklased eurooplastest kõikide filmide järgi? Et Euroopa on väga väike(`'La Manche is as long as my swimmi...
Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Loodusolud Väike-Aasia t asandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa Vihmaga niisutatavad stepid(karjakasvatus), Pärsia laheni, st vastandite maa. Araabia kõrbe vahel, lõunaosa=Palestiina alad maagirikkad mäed(raud, tina, Vaja nii niisutus-põllundust, Kaananimaa kesk ja Vahelduv maastik ja vask, kuld),Lõunas aiandus, karjandus, linnades põhjaosa..Meresõit, kliima:Viljakad orud, kuivad seedrimetsad kaubandus ja käsitöö see...
Põlluharimine Impeerium, mille kooseisus Ülisuur impeerium Linnriigid(Ugarit, Byblos, Tyros, Rangelt käsuõpetusest lähtuv sõltlasriigid Alistatud rahvastesse suhtuti Siidon) ühiskond (Moosese seadused Orjanduslikud Valitses kuningas koos lugupidamisega, tänu sellele Kolooniad Küprosel, Kartaagos ehk toora) ühiskonnad jm. X saj eKr tekkis ühtne riik sõjalise aristroktaatia ja stabiilsus.
tulemine on teadagi raske ja keeruline ning nii mõnelegi võib see vangistus osutuda lausa võimatuks takistuseks. Bulgakovi teose tegelased olid samuti liiga kinni oma pattudes ning inimesed ei osanud enam oma hinge päästa. Väga vähe on ühiskonnas inimesi, kes julgeksid teistest erineda ja võtta igasuguseid ohverdavaid riske. Me ei oska kuulata oma südant ja teha midagi, mida ihaldame. Mitte keegi meist ei taha olla õel ja kurjust täis, kuid meid ümbritsevad inimesed ja ühiskond on liiga palju mõjutatavad. Teiste inimeste käitumine meie endiga ning ühiskonna suhtumine kodanikesse võib nii mõnegi inimese sisepagulust mõjutada ning viia lausa ühiskonnast võõradumiseni. Ka "Meistris ja Margaritas" kujutas Bulgakov väheseid sellistena, kes julgeksid võtta riske. Selles teoses oli selleks abielunaine Margarita, kes võttis riski, et saada olla vaid oma armastatuga koos ja teha kõik, et ühiskond ei laseks inimese andeid niisama prügikasti visata
Kuidas haridus teeb õnnelikuks? Kõik tänapäeva noored suunduvad õppima. Vanem põlvkond soovib enda lastele head haridust ja töökohta. Haridus muutus niivõrd oluliseks, et inimesed on valmis õppima isegi raha eest. Haritud inimesed on edukad, aga kas edukus on nüüd uus õnne? Antud essees vaatlen haridust kui olulisemat tegurit õnnelikku elu saavutamiseks ja kuidas on see võimalik. Haridus on see, mis määrab isiku rolli ühiskonnas. Harimata inimesi määrab ühiskond tavaliselt automaatselt alamklassi. Nende seas on palju kuritegijaid ja töötuid. Juba 19. sajandis elanud prantsuse kirjanik Victor Hugo ütles: “Kes avab kooliukse, sulgeb vangla oma”. Õnneks tänapäeval on põhikool kõikidele kohustuslik ning seadusrikkujate arv on märgatavalt vähenenud 200 aastaga. Aga ka põhiharidust ei tunnistata nii nagi kõrgharidust. Kas kõrgharidus garanteerib head töökohta? Ei, aga tõenäosus on suurem kui harimata inimestel
Väga lihtne kuid annab inimesest väga viisaka ja eeskujuliku mulje. Muidugi on palju viisakus nippe aga ei ole mõtet neid kõiki siia kirjutada. Tähtsamad ongi teretamine, viisakalt riides käimine, avalikult teiste mitte tülitamine ning vajadusel teiste abistmine. Tänapäeval on inimesed miskipärast liiga omakasupüüdlikud. Nad on harjunud kõike saama ja tahtma, mitte kunagi ei taheta midagi anda. Enamus inimeste arusaam on see, et mina olen kõige tähtsam. Kuid nii see ühiskond ei toimi meil õieti. Muidugi peab inimene ennast kõige tähtsamaks ja see on õige, kuid mitte nii, et eksisteerib ainult mina. Peab ka arvestama teistega. Inimesel peab olema elus eesmärk. Kuna inimene ei ole loodud ainult ära elama. Inimene on loodud millegi korda saatmiseks või saavutamiseks. Kogu inim ühiskond on üles ehitatud saavutuste peale. Kui inimesel on olemas oma eesmärks siis kindlasti saadab ta korda midagi millest me kõik mingil moel kasu saame
Nüüdisühiskond- Kas ühiskonna arengu lõpp? Mõiste nüüdisühiskond, see on tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus ning inimõiguste tunnustamine. Tekib küsimus mida teha ja kas on üldse võimalik sellisesse arengujärku jõudnud ühiskonna edasine areng? Ühiskonda arengut suudavad edasi viia inimesed. Seetõttu on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleks just huvitatud tuleviku paremaks muutmisele. On vaja koostada õigeid plaane ning
samas ka poeet, valades oma mõtted ja tunded lüürikasse, Doktor Yuri Zivago. Tema keerulise elu- ja armuloo taustal areneb vaatajale lahti ka Venemaa tollane lugu. Filmis on oskuslikult põimitud inimeste saatus Venemaal aset leidnud sündmuste taustale. Film näitab vaatajale suurepäraselt seda, kui väike võib olla inimene suure riigi sees, kui ta ei saa ise oma elu juhtida, vaid ta peab toimima nii nagu ühiskond, või valitsev võim temalt ootab, kuid samas kui suur ta võib olla oma mõtetelt ja südamelt.. Zivago ise, suutis selle tee läbi käia, vintsutused, mis teda tabasid, nii armastuses, elus, kui rindel arstides, kujundasid tema elukäigu. Tema elu oleks võinud kujuneda hoopis teiseks, kui ühiskond oleks olnud terve. Filmi vaadates sai näha kuidas ühiskondlikud murrangud mängivad elukäigus peamist rolli. Inimene ei saanud elada oma elu nii nagu ta oleks soovinud ja tahtnud
Polaarjää sulab ja merevee tase tõuseb, ujutades üle rannikualad ning madalad piirkondad. Mõnedes piirkondades on vihm muutumas tavapärasemaks, kui mujal esineb senisest enam kuumalaineid ning põuda. Prognoositakse, et kliima soojenemise mõjud suurenevad veelgi ning varsti ei pruugi enam osad piirkonnad elamiskõlblikud olla. Veel saavad inimesed selle vastu võidelda, aga varsti on see pöördumatu. Kliima soojenemine on tõsine probleem, mille suhtes peaks ühiskond midagi tõsisemalt ette võtma. Osad inimese ei usu, et see päris probleem on ning selle tõttu protestivad kliimaaktivistid, et inimesed hakkaks sellele rohkem tähelepanu pöörama. Praegu on üheks kõige suuremaks kliimaaktivistiks noor Rootsi tüdruk Greta Tintin Eleonora Ernman Thunberg. Ta on kogunud ülemaailmset tuntust, sest ta on aktiivselt protestinud ning tõstnud inimeste huvi ja teadmisi kliima soojenemise tõsiduse kohta. Tema on hea näide, kuidas võib üks inimene väga
Inimeste väärtushinnangute muutumine ajaga Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad koos ajaga ja mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Inimeste väärtused kipuvad ajaga järjest muutuma, seatakse uusi eesmärke ja sihte ning unustatakse, mis tegelikult see õige peaks olema. Toon näiteks, et umbes kümme aastat tagasi,
Eesti. Föderaalriik on riik, kus kohaliku elu korraldamisel on piirkondadel suurem vabadus. USA Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus ebademokraatlikud e diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Kas Eesti on siirdeühiskond? Pigem ei ole (mis tähendab, et tugev demokraatia): 1) Eestis on välja kujunenud demokraatlik ja tolerantne ühiskond (nt toimub gei-paraad, on gei-klubi); 2) siirdeühiskonna periood kestab ajaliselt 10-15 aastat (algab esimeste demokraatlike parlamendivalimistega) Eestis lõppes seega siirdeühiskonna periood 2007; 3) usk kodanikualgatusse on suur, nt Teeme Ära! projektis osales 40 000 inimest. Tänaseks on aega näidanud, et Teema Ära projekt on osutunud jätkusuutlikuks ning laienenud Eesti Vabariigist ka välisriikidesse; 4) Eestis on välja kujunenud tugev kodanikuühiskond e tsiviilühiskond (toimuvad
SAPOTEEGI KULTUUR 500a eKr-700 a pKr Sapoteegi kultuur asetses looduslikult rikkas Oaxaca orus Mehhiko edelaosas. Sapoteegid arendasid välja varajase glüüfidel põhineva kirja- ja rehkendussüsteemi ja rajasid isikupärase arhitektuuristiili. Nende algsed tsivilisatsiooni piirkonnad olid väiksed neid võib nimetada asulateks, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkasid esile kerkima linnad. Märkimist väärivad nende matmiskombed. 2 Mati Kõiv, Mait Laur ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa Keskaeg ja Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 3 Google.com 5 Keskealisi mehi maeti istuvas asendis. See võib tähistada nende tähtsust ühiskonnas ja perepeana. Rajati ka suuremaid haudehitisi. Kuna ühiskond oli hierarhiline maeti ülikud auväärsemalt. Näiteks ühe haudehitise juurde viis järsk trepp, suured avanevad uksed peakambrisse, mis oli
See eeldab inimeste haritust ja huvi korraldada oma elu, mis tänasel päeval on kodanikeliikumiste hulka vaadates väga tagasihoidlik. Seni, kuni kodanik delegeerib otsustamise õiguse valimistel, kõhutunde alusel, poliitikule, võibki väita, et Eestis on strateegiliseks eliidiks poliitiline ringkond, kes koos majandusliku eliidiga ei pea vähese kodanikkonna huvi ja kontrolli tõttu paljuks aeg- ajalt ka oma võimuvolitusi kuritarvitada. Mida eeldaks eliidita ühiskond? Eelneva põhjal leian, et eliidita ühiskond on suur väljakutse, mis eeldaks suuresti seda, et inimesed oma ambitsioonikuselt, töökuselt ja iseloomult oleksid sarnaste huvidega. See eeldaks põhimõtteliselt massi suutlikkust end sarnaselt eliidile ise juhtida. Oleks ühiskond oma senise rännakuga tallanud sisse juba tuttava raja, mida mööda voolav mass kui Loggerheadi kilpkonn läbi Atlandi ookeani rännata saaks, võiks klassideta ja eristuva eliidita ühiskond võimalik ollagi
Istandus on suure pindalaga taimekasvatus ettevõte, kus on valdav odav käsitsitöö. Saadusi toodetakse müügiks ja töödeldakse need kaugveoks sobivasse vormi Nt. Kariibi regioonis suhkruroog, tubakas Tänapäeval: *puhkemajandus. Mõnes riigis nafta. Maksuparandus 6. Enamikus riikides kõrge kirjaoskuse tase ja kohustuslik kooliharidus Barbados (kool 5-16, kirjandus 100%) ÜHISKONNATÜÜBID I. Agraarühiskond (põllumajandusühiskond) On ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga. Tööd tehakse peamiselt käsitsi. Majandus Tootmises rõhk kvantiteedil, domineeriv hankiv sektor, naturaalmajandus Poliitika Õiguslik kaitsetus Ühiskond Sotsiaalne kihistumine Paikne eluviis Linnastumise aste madal Haridus Kirjaoskamatus suur Hariduse tase madal II
Ühiskond- küsimused 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit- avalik sektor(riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor(eraettevõtted) ja mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid- ja ühendused) 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid. On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule
3000 a. eKr liitis kuningas Menes riigi ühtseks ja rajas Memphise, kujunes · Kirjutajad kontrollisid töötajaid, kirjutasid üles nende kohustused ja hieroglüüfkiri. kohustuste täitmised. · Vana riigi periood 2700-2200 a eKr sealt pärinevad püramiidid, · Talupojad harisid riigi või ülikute maid, olid sunnismaised, täitsid ühiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. töökohustusi, maksid makse, rajasid niistussüsteeme, töötasid Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks sõltumatuks ehitustöödel. piirkonnaks · Käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad · Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr ühendas Teeba valitseja maa sõtlased
autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides /ühiskonna heaks). Riigivormid Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e. absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik riik vs. riigikirikuga riik vs. teokraatlik riik vs. kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Riik ja ühiskond Jessop: ühiskonnastamise projektid toodavad ühis- konnatulemeid (society effects) ja riigistamise projek-tid riigitulemeid (state effects). Contingency Pluralism: riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism: riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism: ühiskonna loob leping. Uusliberalism: liigne riigihool toodab stagneeruva ülalpeetavate ühiskonna
keisrivõimu ja vanaaja lõpp, keisri kukutamine võimult, jumalad jupiter (zeus) Rooma peajumal, taeva-, pikse- ja tormijumal, kelle tähtsaim pühamu oli tempel Kapitoolium, mars (ares) sõjajumal, neptuunus (poseidon) merejumal, venus (aphrodite) armastuse jumal, vesta (hestia) kodukolde jumalanna, janus sõjajumal, usteja piiride kaitsjaning lõpu ja alguse kehastus, kujutati kahenäolisena, ühiskond seisuslik ühiskond, kus kõige kõrgemal oli keiser, sellele järgnes senaatori seisus, ratsanikuseisus (kuulusid ülemkihti) ning alam kihti kuulus lihtrahvas, alumistel astmetel on vabakslastud ja orjad, inimesed kuulusid seisustesse, mis erinesid teineteisest jõukuse ja õhiskondliku positsiooni poolest, ühiskond oli orjandulik, kasutati igasuguste tööde tegemisel, orjad, kes teenisid raha ostsid end vabaks, mõned vabastati aga ka heast südamest, perekond
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2
ühendab endas vabaturumajanduse ning avaliku sotsiaalturva süsteemi). Vasakpoolsed ideoloogiad Vasakpoolsetest poliitilistest ideoloogiatest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia. Radikaalsemat ühiskonnakäsitlust, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Edasi sõltub heaolu juba sellest, kuidas keegi suudab ühiskonna poolt pakutavad väljavaated realiseerida. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel
Jupiteri auks. Siis korraldati suurepärane ohvripidu ja muretseti rahvale meelepäraste lõbustuste eest. Suures tsirkuses võis näha võiduajamist, mida rahvas vaatas suure huvi ja põnevusega. Siiski ilusaimaks ja meeldivaimaks peoks oli Saturnuse pidu, mis korraldati detsembrikuu kadunud "kuldse aja" mälestuseks. Seda aega nimetasid roomlased "kuldseks ajaks" Mainitud pidudel söödi rikkalikult, tantsiti ja mängiti. Valitses üldine rõõm. Roomlaste eluolust: Rooma ühiskond oli eelkõige linnaühiskond linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskusteks, seal elas enamik Rooma rikastest inimestest. Roomas oli seisuslik ühiskond, kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, siis ratsanikuseisus, kes kokku moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva sissetulekuta proletaaride hulk. Madalamate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
