6. Riigi kohustus hoida ja kaitsta inimeste loomulikke põhiõigusi. Samuel Pufendorf (1632-1694) käsitles moraalsete nähtuste eeldusena inimese tahtevabadust ja inimese seotust jumalike või inimlike normidega. Moraaliteadus hindab nähtusi, kvalifitseerides need headeks ja halbadeks või tunnistades teatud väärikuse olemasolu inimesel Moodustas loomuõiguse aluse ühiskondlikkuse põhimõte, mis käsib inimesel oma huvisid järgida viisil, mis ei kahjustaks ühiselu. Pufendorf ehitas oma loomusõigusõpetuse üles kohustuse kategooriale. Loomuõiguslikult lubatav ja käsitav pidi olema kõik see, mis ühiskonda kindlustas. Kõik ühiskonda kahjustav pidi olema aga loomuõiguslikult keelatud. Tõstis Pufendorf esiplaanile mitte vabadus loomuõiguse identsus, vaid loomuliku kohustuse ning jättis varjule inimese loomulikud subjektiivsed õigused [Luts 1997, lk 104]: 1
võimu otsuseid NB! Avaramas vaates sisaldub kitsam, ent lisandub avaliku sektori institutsioonide toimimine kodaniku subjektsuse kindlustamisel, eraomandi kaitstusel põhinev ärisektor ja vabaühingute autonoomia tagamine. Kodanikuühiskond vs kodanikeühiskond - ühe või teise eelistamine näib sõltuvat sellest, kas tahetakse ühiskonna algena rõhutada kodanikku, üksikisikut kui õigusvõimelist subjekti või siis ühiselu kollektiivsust. Kodanike mitmuses esile toomine rõhutab ühiskonna avatust, mitmealgelisust, pluralismi ja samas ühistegevust Tsiviilühiskond - pärineb demokraatia ja modernse riigi algusaegadest, vastandub tsiviliseerimata e reegliteta, anarhilisele ühiskonnale + vastandub ka militaarsele olukorrale, kus inimestevahelisis suhteid korraldatakse põhimõttel "tugevamal on õigus" Vabatahtlikud ühendused - võttis kasutusele 19.saj prantslane Alexis de Tocqueville
Kujundatud elaniku ja kodaniku, OV-liku haldustegevuse edasiarendamise ja pluraliteedi huvides. Kokkupuude paljude teadusharudega: Jur faktide ja õiguslike tj-de uurimine Võrdlev OVõigusteadus OVõigusloome teooria Haldusteooria ja -teadus Avalik õigus, eriti haldus-, kk-, ehitus- ja planeerimisõ; eraõigus KOV õ ja OVpoliitika: KOV õ loob selle eeldused ja kehtestab selle piirid. Olemuselt OVP ühiskonnapoliitika: kujund inimeste ühiselu ja reag vahetult ühisk-le vajadustele, tehes seda igas KOV üksuses erineval moel ja intensiivsusel. KOV poliitika ilmneb nii asiste otsuste kui parteipoliitikana. OVP on selle tõsiasja tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevad OVtasandil pol tahte kujundamisel ja KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. KOV õ hõlmab kehtivat õigust ja selle tõlgendust, siis OVP
Kasvatus peaks olema last julgustav ning edendav, arvestamine. lapsele vabadust jättev, ent samas vajalikke piire seadev. Näide: Kaheaastasele lapsele tuleb õpetada, et ta män- guväljakul teisi lapsi kühvliga ei lööks. ÜHISELU PÕHIREEGLID Loomulikult on kõik ühiselu reeglid vaieldavad. Igas peres Reeglitest kinnipidamine ei tähenda võivad need reeglid varieeruda. Ent on olemas inimestevahe- vabadusest ilmajäämist Ühiselu lihtsustamiseks on inimesed pannud aastatuhandete
Keskkonnaprobleemi Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, d linnahaljastuse säilitamine transpordiprobleemid 55. Peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam, hinduism, budism ja konfutsianism levik ja sümbolid; too näiteid usundite mõjust ühiskonnale; Usundite mõju ühiskonnale: Kristlus - mõju ühiskonnale on tänapäeval väike Islami usundis on palju ühiselu reegleid, mis on paljudes islamimaades õigussüsteemi aluseks. Riik ja usk on üks. Vastandub teravalt kristlusele. Hinduismile on iseloomulik kastisüsteem, mis segab lääneliku demokraatia ja kapitalismi arengut Hinduism ja budism ei soodusta majanduslikku arengut- hindud loodavad paremale elule järgmises elus ja budistid on veendunud, et ilmalik elu on nii või teisiti armetu 12
Keskkonnaprobleemi Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, d linnahaljastuse säilitamine transpordiprobleemid 55. Peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam, hinduism, budism ja konfutsianism levik ja sümbolid; too näiteid usundite mõjust ühiskonnale; Usundite mõju ühiskonnale: Kristlus - mõju ühiskonnale on tänapäeval väike Islami usundis on palju ühiselu reegleid, mis on paljudes islamimaades õigussüsteemi aluseks. Riik ja usk on üks. Vastandub teravalt kristlusele. Hinduismile on iseloomulik kastisüsteem, mis segab lääneliku demokraatia ja kapitalismi arengut Hinduism ja budism ei soodusta majanduslikku arengut- hindud loodavad paremale elule järgmises elus ja budistid on veendunud, et ilmalik elu on nii või teisiti armetu 12
võimaluste raames peaks mõjustama, kujundama ning muutma nii, et tekiks inimest normsele olemislee suunav ja selles mõttes regulatiivne keskkond. Inimeste kooselu peamine mõte on kaitstud, tuvaline olemine. Sotsiaalne ruum funktsionaalselt on seda tegusam ja turvalisem, mida tugevamad on seosed tema elementide vahel ehk teisisõnu, mida sidusam ta on. Laiemas sotsiaalses plaanis on õiguse eesmärk turvaline ühiselu. Selle ülesande täitmiseks tuleb luua õigusele eriomasel ratsionaalsel toimimistasandil vastavate normatiivsete mehhanismide najal kommunikatsioonivõrgustik sotsiaalsete subjektide vahele, millega ühelt poolt saab tagada ühiskonna sidususe, teiselt poolt aga anda subjektidele selged orientiirid enda asendi määratlemiseks ühiskonnas ning siit tulenevalt normseks käitumiseks. Õiguse kommunikatiivne roll:
põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile. Sotsiaalsete normide liigid: Tavanormid on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud eluvaldkondades ning juhtudel. Tavanorme antakse edasi suuliselt või eeskuju najal. Tavade täitmisel kassutatakse tihti rituaale ja sümboleid. Tavanorme on õigusega raske muuta. Moraalinormid nad on inimeste ühiselu, inimeste käitumis reeglid, mis vastavad ühiskonna vaadetele, arusaamadele headusest ja kurjusest, õiglusest ja ebaõiglusest, aususest ja alatusest. Eriti püsivad väärtuse hinnangud, mõjutavad inimeste käitumise kogu elu. Moraalinormid on alati käitumiskohustus, millel ei ole alternatiivi. On olemas üldhumanistlikud ja egotsentristlikud moraali normid(egoism, immoralism ja hundi moraal. Ideaaljuhul kattub moraalinorm õigusnormiga.
avalik sektor Avaliku elu sfäär majandus ehk erasektor kodaniku ehk tsiviilühiskond ehk kolmas sektor Eraelu sfäär Kodanikuühiskond - ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasav osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamiseks ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kolmanda sektori areng määrab kodanikuühiskonna tugevuse antud ühiskonnas. Teovõimas
Paljudel seeneliikidel on taimede ga kujunenud välja kooselusuhted, millest saavad kasu m õle mad pooled. Kõige tavalise m on seente kooslus k õrge mate taimede juurtega. Taim ed varustavad seeni o ma mahla kaudu toiduga; seened o makorda suurendavad juurte füsioloogiliselt aktiivset pinda ja taime v õi m et o mastada m ullast vett, läm mastikku, fosforit ning teisi eluks vajalikke mineraalaineid. Teine tavaline ühiselu vor m, mida tunne m e samblikena, esineb seentel koos mikroskoopiliste vetikatega. Tuntakse umbes 2000 liiki seeni, mis m o odustavad sa mblikke. Mitmed m eile tuntud seenedpuravikud, riisikad, sampinjonidon paljude ini m este arvates erakordselt maitsev toit. Siiski peab seeni korjates ole ma v äga ettevaatlik , sest m õne seeneliigi valesti m ääramine võib kaasa tuua raskeid tagajärgi. Mõned väga m ürgised seened sarnanevad s öödavatele ja on hästi
kehtivus rajaneb põhinormil e.grundtnormil.) 2.Carl Schmitt: Põhiseadus on põhivalik. PS kehtestajad langetavad otsuseid e valikuid. PS kehtestamine on põhivalik ühiskonna jaoks. 3.Rudolf Smend: PS on integratsiooni protsess. PS seob/integreerib ühiskonda. Tänu ps-le on meil ühiskond. R. Smend on empiirilise dimensiooni teoreetik. 4.Rudolf Smend: PS on väärtuskord, st, et on olemas ühiskonna põhiväärtused, mis määavad ära ühiselu alused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. 5.Ühiskondliku lepingu teoreetikud: (T. Hobbes, J. Locke, Rousseau, J. Rawls) Sõlmitakse leping/kokkulepe, mis on ühiskondliku toimimise aluseks (PS kui riigiloomise akt) III PS STRUKTUUR Preambul 1.Ptk Üldsätted 2.Ptk Põhiõigused 3.Ptk Rahvas (reguleeritud kui riigiorgan) 4.Ptk Riigikogu 5.Ptk Vabariigi President 6.Ptk Vabariigi Valitsus 7.Ptk Seadusandlus (funktsioonid) 8.Ptk Rahandus +eelarve 9.Ptk Välissuhted 10.PtkRiigikaitse 11
„Kui löödi võimumeest, siis ei tohi vastulöömisega piirduda, vaid tuleb ka karistada.“ Rahatäht on nagu mõõt, mis annab asjadele ühtse mõõdu ja viib vastavusse. Ühistegevust ei oleks ilma vahetuseta olemas, vahetust ei oleks ilma võrdsuseta ja võrdsust ei oleks ühtse mõõduta. Õiglusest saab rääkida üldiselt, kuid tähelepanuta ei saa jätta riiklikku õiglust. See kuulub iseseisvate inimeste ühiselu juurde endastlähtuvate vajaduste rahuldamiseks – nad on vabad ja võrdsed. Kui vabadust ja võrdsust ei ole, siis ei kehti nende vahel ka poliitilist õiglust. „Võimukandja on õigluse valvur, ja kui õigluse, siis ka võrdsuse oma. Olles õiglane, ei näi ta endale rohkemat taotlevat, sest ta ei võta endale üldisest hüvest suuremat osa sellest, mis tema seisundiga põhimõtteliselt vastavuses on – nii pingutab ta teiste heaks.“ Õiguslikkus on teistele suunatud hüve
õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud.
Nende hulgast tekkis Cluny liikumine, seegi benediktiini reegelitega. Olulisel kohal Püha Columbanuse kloostri reegel (Iiri munk Bobbio). Cluny paljude kloostrite emaklooster kongregatsioon moodustus. Exemitsio klooster vaba järelvalvest. Clunyst pärit grehoriaanlik kirikureform. Töö: 1. Füüsiline aias 2. Vaimne jumalateenistuste pidamine, skriptooriumides kirjutamine. Kartuuslased ühendasid eremiitluse (elu oma kongis) ja ühiselu (kohtusid missadel, ühissööma aegadel, ühised reeglid). Tuntud likööriga, mida siiamaani tehakse. Citaux Tsistertslased, ideaal teha kirik kõrbesse, eemale maailmast. Iseaaliks teha kõik ise. Ilmikvennad tegid neile käsitööd, hiljem talupojad. Nõudsid tagasihoidlikust, ka ehituskunstis. Kõrgaeg 12. sajandil, mil nende kloostrid levisid üle Euroopa, Saksamaal mitusada, kuulasd Inlismaa tsistertslaste kloostrid. Kloostrid moodustavad ühtse süsteemi
Neid jagatakse primaarseteks (perekond, omasugused) ja sekundaarseteks (kool, töökoht, meedia). Riik Poliitilised institutsioonid: · Riik · Erakonnad · Kohalik omavalitsus · Teatud reservatsioonidega ka kohus · Rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO jt) · Valimised jne Poliitilised institutsioonid on ajalooliselt kujunenud vormid, mis põhinevad võimu kasutamisel ja mille eesmärk on korraldada ühiselu. Riiki võib määratleda õiguslikust aspektist ja organisatsioonilisest aspektist(sisaldub ka funktsionaalne määratlus). Riik on valitsemisinstitutsioonide kogum. Valitsemine on seaduste loomise, kontrollimise, suunamise ja reguleerimise protsess. Riigi komponendid on : 1. territoorium riikliku korralduse vorm, unitaarne või föderatiivne 2. rahvas kodanikud ja välismaalased (teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud) 3
valikust, vaid tundest. Ta toimib ebaõiglaselt, kuid ise ebaõiglane pole, ega pole ka näiteks varas või abielurikkuja see, kes on varastanud või abielu rikkunud197; ja samuti on ka muude asjadega. Eelpool oli juttu, millises suhtes on vastutasumine õiglusega. Ei tohi aga unustada, et uurimisaine hõlmab nii õiglust üldiselt kui ka riiklikku õiglust198. See kuulub iseseisvate inimeste ühiselu juurde endastlähtuvate vajaduste rahuldamiseks199 -- nad on vabad ja võrdsed, kas aritmeetilisest või põhimõttelisest vastavusest lähtuvalt. Kui seda pole, siis nende vahel ei kehti ka üksteise suhtes poliitiline õiglus, vaid mingi muu õiglus sarnasuse alusel. Õiglus on ju nende vahel, kelle kohta käib ka seadus, seadus aga on neile, keda ebaõiglus puudutab, kuna õigusemõistmine teeb vahet õiglase ja ebaõiglase vahel
1948. aastal asutati Tallinnas Vene Draamateater. Kuigi teatrite süsteem põhimõtteliselt 27 säilis, jäi üldine teatrimaastik siiski hõredamaks ja vaesemaks. (Ettehaaravalt: XX sajandi teisel poolel, mitme aastakümne vältel toimis emakeelne teater võõrkeelses ja -meelses nõukogude ühiskonnas aga vaieldamatult rahvuslikku kogukonda ühendava omalaadse pelgupaiga või isegi pühakojana. Või teisisõnu: „teatri prestiiž inimese isikliku ja ühiselu mõtestajana” oli toona tõesti suur – Vellerand 2003: 239.) Stalinismi tugevnemine 1940ndate lõpus – murdepunktiks ühiskonna langemisel üldise hirmu ja ebakindluse õhkkonna meelevalda oli 1949. aasta märtsiküüditamine – tõi kultuurielus kaasa räiged rünnakud nn. kodanlike natsionalistide vastu, mis tipnesid 1949. ja 1950. aastal. EK(b)P KK VIII pleenumile (1950) järgnenud ideoloogilise klaperjahi käigus sattus põlu alla ka
tähendab tulude maksustamist. Parempoolsed leiavad, et inimene peaks oma teenitud palgast võimalikult palju kätte saama ning siis ise otsustama, kas ta paigutab tulu kindlustusse, aktsiatesse, hoiustesse, tarbib mitmesuguseid kaupu ja teenuseid või kulutab heategevuseks. Kes rohkem tarbib, see maksab rohkem (käibe- ja aktsiisi-)maksu. Vasakparteid peavad tööhõivet kui eesmärki kaalukamaks kui raha- ja hinnastabiilsust. Paremparteid on aga vastupidisel seisukohal. Poliitika on teatavasti ühiselu reguleerimine. Esindusdemokraatia tingimustes on poliitilise süsteemi eesmärgiks kindlustada ühiskond kõige oskuslikumate juhtidega. Oma ideaalvariandis näeb poliitilise süsteemi arhitektuur ette just kõige targemate ning objektiivselt vajalikumate juhtide esilekerkimist. Kuna aga massiühiskonnas ei ole võimalik kõiki tunda ja võrdselt hästi hinnata, siis on loodud parteide süsteem. Nimetatud süsteem võimendab ühest küljest sarnaste ideede mõju, aga teisest küljest filtreerib
Mõlemad idealiseerisid oma õpetajat, kujutades teda tolleks ajaks maine kaotanud sofistide otsese vastasena. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda, mis polnud tema meelest hüveline, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest midagi ei tea. Sokrates ise oli, vähemalt enda väitel, kõigest hoolimata kuulekas kodanik, kinnitades, et seadusele tuleb alluda ka siis, kui sellega nõus ei olda, sest vastasel juhul kannataks kogu riiklik ühiselu. Kuid mitmed temaga seotud aristokraadid, teiste seas oligarh Kritias, püüdsid Peloponnesose sõja aegsete ja järgsete riigipöörete käigus demokraatiat relva jõul kukutada. Seetõttu võib mõista, miks Ateenlased Sokratese 399 eKr noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla andsid. Ilmselt lootsid ateenlased, et Sokrates, kellele anti võimalus endale ise karistus valida, eelistab minna pagendusse. Kuid
keskkond. Inimeste ühiskondliku kooselu peamine mõte, eesmärk ja tähendus on kaitstud, turvaline olemine. Ühiskonna ja riigi suhe. Normne olemine; ratsionaalne käitumine; turvalisus; kommunikatsioon; sidusus. Inimese asetus ühiskonnas. Me tunnetame õiget käitumist. Mis on õige õigus? Õigusnormide ülesanne on tagada turvaline olemine. Laiemas sotsiaalses plaanis on õiguse ülesanne ja eesmärk turvaline ühiselu. Selle ülesande täitmiseks tuleb luua õigusele eriomasel ratsionaalsel toimimistasandil vastavate normatiivsete mehhanismide najal kommunikatsioonivõrgustik sotsiaalsete subjektide vahel, millega ühelt poolt saab tagada ühiskonna sidususe, teiselt poolt aga anda subjektidele selged orientiirid enda asendi määratlemiseks ühiskonnas ning siit tulenevalt normseks käitumiseks.
eesmärgil ja usalduslike ametnike saamiseks rajati gümnaasiume Tartus ja Tallinnas. Talupoegadel oli õigus astuda ülikool, kuid see oli tegelikult võimatu eelhariduse puudumise ja pärisorjuse tõttu. Vajadus vaimuliku kirjanduse järele oli üheks motiiviks kohalike trükikodade asutamisel Tartus (1631) ja Tallinnas (1633). Juriidiliselt vormistatud pärisorjus, eestlaste surumine ainult alamklasside seisundisse ja Eesti ala administratiivne killustatus takistas rahva normaalse ühiselu arenemist ja pidurdas ühtse kirjakeele väljakujunemist. Lääne-Euroopas moes olnud värsivormilisi pühendusi pulmade, väitekirjade kaitsmise, raamatu ilmumise, matuste jm puhkudel hakkasid kirjutama luulehuvilised Tallinnaski. Kreeka, ladina jt keelte kõrval on luuleharrastajad mõnelgi juhul teadlikult kasutanud eesti keelt. Uusladina luule protestantlikul Saksamaal, eeskujuks rooma luule, teatraalne. Kaks suurt rühma: Akadeemiline luule Tartus,
- kultuuri loomuse kohta - kultuuri ja inimese vahekorra kohta (kultuuri rolli kohta inimeseks olemises) - kultuuride paljususe ja erinevuse kohta (küsimus kultuurirelatvismis) Mis on kultuur? Kuidas seda defineerida? Mingisugused väärtused, ideed, mõtted, normid, mida mingisuguse sotsiaalse grupiga jagame. Substantsiaalsed definitsioonid : mida kultuur sisaldab? millistest asjadest kultuur koosneb? * materiaalsed asjad: kunstlikud esemed * sotsiaalsed asjad: ühiselu reeglid, normid, institutsioonid * ideaalsed asjad: kollektiivsed uskumused (mälu elemendid, mis on suuremad kui minu isiklik mälu) Funktsionaalsed definitsioonid : mida kultuur teeb? mis on kultuuri funktsioon? * materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine * sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine (stabiilse ja efektiivse soojätkamise juurutamine) * ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine (religioonid kasvavad välja hirmust loodusjõudude eest)
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
On olemas küsimused, mis on PS antud riigikogu pädevusse (riigikogu saab otsustada rahvahääletuse otsustamise). 2. Riigikogu pädevuses on teatud küsimused tulenevalt olulisuse printsiibist- Riigikogu on see organ, kes peab riigis langetama riigi ning ühiskonna jaoks olulised küsimused;nende üle otsustamise ei saa ta kellegile teisele üle anda. Olulisuse põhimõte kehtib eelkõige õigustloovate aktide puhul. Kuna Eesti on demokraatlik vabariik, peaks ühiselu jaoks tähtsate küsimuste otsustamine toimuma kõige otsesemat demokraatlikku legitimatsiooni omavas organis. 2.2.2 VALIMISED Parlamentaarse korra osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorgani valimised, sest nii saab tagada rahva tahte realiseerimine läbi esinduskogu. Igaühel peab olema õigus valida(aktiivne valimisõigus) ja saada valituks(passiivne valimisõigus). Valimistega seonduvat reguleerib vastav seadus. 2.2.2.1 Valimispõhimõtted
pakkumine, tegevust tagada rahvaringlus, konkurents, toodete kvaliteet ja mitmekülgsus Kodanikuühiskond (Mittetulundussektor, III sektor) Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. See on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Siin pole palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises, samas edendab kodanikuühiskond avalikke, paljude ühiskonnaliikmete jaoks olulisi asju. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem.
Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Iga riigi ja tema õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib üksnes selle riigi territooriumil ehk selle konkreetse riigi jurisdiktsiooni alal. Riik peab tagama ühiselu korraldatuse ja selle stabiilsuse. Objektiks, mida riik tagab, on kehtiv õigus ehk üldkohustuslikud käitumiseeskirjad (õigusnormid) ning subjektideks, kelle suhtes õigust tagatakse, on isikud, kelle tegusid kehtiv õigus reguleerima peab. Kaasaegne ühiskond loob erinevates eluvaldkondades jätkuvalt uusi eeldusi ja võimalusi majandustegevuse arendamiseks ning nende realiseerimiseks esitatakse järjest kõrgemaid nõudmisi
I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambulil on eelkõige deklaratiivne tähendus ja on abiks põhiseaduse tõlgendamisel, kuid seejuures võib omada ka otsest õigusjõudu. Preambuli seos põhiseaduse ülejäänud sätetega sõltub sellest, kas preambul kujutab endast sisuliselt põhiseaduse enese ehk faktiüldistust või on tema sisuks ühiselu aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete ehk ideede laiapõhjalised üldistused. Teisel juhul on tegemist preambuliga, mis moodustab põhiseaduse ideelise vundamendi, seda nii põhiseaduse sisulisel kujundamisel kui ka tõlgendamisel ja rakendamisel. Eesti Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna asunud kindlalt nende hulka, kes tunnistavad preambuli normatiivset iseloomu. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920., selle 1933
Ainult maismaal, vaegmoondega, taimtoidulised, pesa maasees, kuhik maapinnal, Eestis pole. Kiletiivalised - Kahe õhukese tiivapaariga, tagatiivad väiksemad, täismoone, vastsed erineva kujuga. 3 alamseltsi: pidevkehalised rindmik ja tagakeha kokku kasvanud, vastne taimtoiduline, munetilised vastsed parasitoidid, emased pistavad oma munad peremeesputuka kehasse, vahel isegi munasse, üksikuid liike ka magevees. Astlalised kuuluvad sipelgad, mesilased, herilased, kellel on kujunenud ühiselu suurte peredena. Ainult emased on töölised erinevalt termiitidest.N: meemesilane, vesivamp. 69. Käsijalgsed. Seltsingulised, kuid mitte koloonialised merepõhja loomad kahest poolmest koosneva lubikojaga, mida eritab mantel, ja millel võivad olla lukuplaat ja sulgurlihased nagu karpidel. Need poolmed pole mitte vasem ja parem, vaid kõhtmine (suurem) ja selgmine (väiksem). Kõhtmist võib läbida vars, mille ots kinnitub alusele. Lofofoor koja sees on
Me teeme eristusi asjades ning organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse ning kokkuleppeliselt loome terviku. 52. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Substantsiaalsed definitsioonid- mida kultuur sisaldab? Millistest asjadest kultuur koosneb?: Kultuur kui materiaalsed, kunstlikud asjad, mis on inimese poolt loodud. Kultuur on inimese poolt loodud, tekitatud koos inimese loodud kunstlike asjadega. Sotsiaalsed asjad: ühiselu reeglid, normid ja institutsioonid, ning ideaalsed asjad: kollektiivsed uskumused, kõige selle hulka, mida antud kultuuri juurde kuuluvad inimesed tegelikuks ja omaks peavad- religioossed veendumused, ideoloogilised seisukohad, kunstiteosed jne. Funktsionaalne definitsioon-mida kultuur teeb? Kultuuri funktsioon: Materiaalsete eluvajaduste rahuldamine, kultuur on selleks, et katta ühiskonnaliikmete materiaalsed vajadused. Sotsiaalne funktsioon- ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ühiskonnal
tähtsamaid asjaolusid, mida võrdleva meetodi kasutamisel on vaja kindlasti arvesse võtta. Alternatiivsed hüpoteesid. Põhjuse ja tagajärje dilemma Kangurlindlaste näites järeldas uurija, et kuna rohtlas on toit levinud laiguliselt, siis on kasulik toituda salkadena. Kuid võib-olla on hoopis röövluse oht lagedas rohtlas nii kõrge, et salgas elamine on eelkõige vajalik pesade ühiseks kaitsmiseks vaenlaste eest, kusjuures salgas toitumine võib olla lihtsalt ühiselu kaasprodukt? Niisiis võib püstitada kaks alternatiivset hüpoteesi, mis kumbki võib olla tõsi, kuid võib ka mitte. Ilma hüpoteese kontrollimata pole võimalik tõestada, kumb on põhjus ja kumb tagajärg. Crook püstitas tegelikult vaid hüpoteesi ega kontrollinud seda. On teada, et suuraju hipokampus omab tähtsat rolli ruumimälu seisukohast. Linnud, kes koguvad talveks varusid (pasknäär, mänsak), vajavad head ruumimälu, et peidetu jälle üles leida
kooslus on võimeline end nii sisemiselt kui välimiselt kaitsma, tagama korda. Selle tekkimine on seotud tööjaotuse kujunemisega. Kaitseühiskond ja solidaarsusühiskond (sõltuvus üksteisest tööjaotuse tõttu). Riik on ühiskondlik korraldus, mis luuakse inimeste poolt inimestele ja mis põhineb teatud tööjaotusel. Igaüks töötab nii enda kui teiste heaks. Saab kesta siis, kui on vastastikune usaldus. Inimestel erinevad huvid, kuid samas vajadus kindlas valdkonnas ühiselu järele. Riigi tekkimise staadiume e tööjaotuse kujunemist on kirjeldatud mitmekesiselt: · R. L. Morgan: metslus barbaarsus tsivilisatsioon: kaks esimest kuuluvad riigieelsesse perioodi. · Fleiner-Gerster: jahimehed, kogujad e anarhistlik demokraatia; põllumehed-territoriaalne ühiskond ja hõimuriigi areng; tööjaotusel põhinev majandusliku korra areng ja sellega seoses moodsa territoriaalriigi teke.
mis suurendab konflikti suurkirikuga. Selle konfliktiga tegeldi Halkedoni kontsiilil 451. aastal. 5. saj algul hakkas olukord kontrolli alt väljuma – mungad olid fanaatilised, liialdasid askeesiga, lõhuti paganlikke templeid jne. Neile oli omane ka see, et oma arvamuse läbisurumist nõuti märatsedes ja jõuga. See muutus ka üha populaarsemaks. Anahoreetide arv oli tõusuteel. Tekib vajaduse uue organiseeritud vagadusliikumise järgi. Koinobiitlus. Koinonia – kui kloosterliku ühiselu vorm. Eksisteerib teistega veel sajandeid samal ajal. Rajajaks Pachomios (292-346), kes rajas esimese konobiitliku kloostri. Levis kiiresti üle kogu kristliku maailma. Pachomios sündis aga paganana, sõjaväelase taustaga. Puutus kristlastega sõjaväes kokku, nood jätsid hea mulje. Koinobiitlikus mudelis on nõuete osa veelgi enam arenenud. Klooster kui sõjaväelaager, palju füüsilise töö tegemist. Tingimused kloostrisse pääsemiseks: katseaeg kolm aastat, katehees läbitud. Esimene
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
eestluse märgi all. Nii publitsisti kui belletristina lööb ta kaasa rahvuslike väärtuste taaskehtestamises ja ajaloo valgete laikude katmises, näiteks Siberisse küüditatute elust kõneleva romaaniga ,,Masendus ja lootus" (1989). Kogumikus ,,Rännak giidi saatel" (1988) näevad trükivalgust ka varem tsensuuritõkkeisse kinnijäänud teosed, sealhulgas tehaseelu absurdi kujutav romaan ,,Rauakolina etüüdid" (kirjutatud 1968-1977). Ta tegeleb ühiselu püsistruktuuride mudeldamisega. Väike eesti kirjanike leksikon, 1988 Valton, Arvo (Vallikivi) on prosaist,luuletaja, stsenarist ja tõlkija. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, koos vanematega väljasaadetuna õppis 1951-53 Novosibirski obl. Tsanõ keskk-s 1951-53, lõpetas Magadani obl. Susumani keskk-i ja tuli tagasi Eestisse. 1954-59 õppis TPI Keemia- ja Mäeteaduskonnas, lõpetas mäeinsenerina,
Sümbol Levik- Põhiliselt Iisraelis, aga ka hajuli üle Euroopa ja USA Islam: Sümbol Levik- Kesk-Aasia, Araabia poolsaar ja Põhja- Aafrika Hinduism: Sümbol Levik- Enamasti Indias Buddism: Sümbol Levik- Peamiselt Kagu ja Ida-Aasias Konfutsianism: pole tegelikult usk, vaid moraaliõpetus Sümbol Levik- Ida-Aasia Usundite mõju ühiskonnale- Näiteks: · Islami usundis on palju ühiselu reegleid, mis on paljudes islamimaades õigussüsteemi aluseks · Hinduismile on iseloomulik kastisüsteem, mis segab lääneliku demokraatia ja kapitalismi arengut · Hinduism ja buddism soodustavad kehva majanduslikku arengut- hindud loodavad paremale elule järgmises elutsüklis ja budistid on veendunud, et ilmalik elu on nii või teisiti armetu MÕISTED Demograafiline üleminek- rahvastiku tüüp, kus suremus on madal ning sündimus algselt
pidi tähendama Benedictuse reeglite taaselustamist – mungad pidid reeglipäraselt elama. Selle eesmärgi saavutamisega varustati klooster rikkaliku varaga ning anti kaks õigust: vaba võimalus valida abt ja sõltumatus ilmalikust ja kiriklikust territoriaalvõimust. Abt Berno kutsus oma järeltulijaks noore Odo, kes pärines suursugusest perekonnast. Odo asus põhjalikult uuendama munklust. Munki sunniti lihtsaid mungakuubi kandma. Neilt nõiti vaikimiskäsu täitmist, täpsust ja ühiselu. Reformiti ka teisi kloostreid. Kujunes välja kõiki kloostreid hõlmav tsentralistli olukord. Oli vaid üks abt, Clunys. Kõik kloostrid allusid talle. Cluny klooster muutus ilmalikuks suurvõimuks. Niikaugele oli jõutud, kuna klooster ja tema põhikord oli aadeliku iseloomuga. Clynist kujunes Euroopa aadli kasvataja. Cluny edu põhines Õhtumaa aadli kasvatamisel ja hooldamisel. Odo õpetuse järgi oli klooster samm taeva poole. Kristlikul rüütlil pidi olema suursugune päritolu
reeglite taaselustamist – mungad pidid reeglipäraselt elama. Selle eesmärgi saavutamisega varustati klooster rikkaliku varaga ning anti kaks õigust: vaba võimalus valida abt ja sõltumatus ilmalikust ja kiriklikust territoriaalvõimust. Abt Berno kutsus oma järeltulijaks noore Odo, kes pärines suursugusest perekonnast. Odo asus põhjalikult uuendama munklust. Munki sunniti lihtsaid mungakuubi kandma. Neilt nõiti vaikimiskäsu täitmist, täpsust ja ühiselu. Reformiti ka teisi kloostreid. Kujunes välja kõiki kloostreid hõlmav tsentralistli olukord. Oli vaid üks abt, Clunys. Kõik kloostrid allusid talle. Cluny klooster muutus ilmalikuks suurvõimuks. Niikaugele oli jõutud, kuna klooster ja tema põhikord oli aadeliku iseloomuga. Clynist kujunes Euroopa aadli kasvataja. Cluny edu põhines Õhtumaa aadli kasvatamisel ja hooldamisel. Odo õpetuse järgi oli klooster samm taeva poole. Kristlikul rüütlil pidi olema suursugune päritolu
Aristotelese meelest võtab idee kokku asja olemuse idee on midagi sellist, mis seob ühte erinevaid samalaadseid asju. Näiteks on maailmas palju erinevaid karikaid, kuid kõigis neis on midagi olemuslikult ühist, mis sunnib neid määratlema just karikatena ja mitte millegi muuna. Selle seisnebki karika idee. Idee avaldub seega konkreetsetes asjades ja ilmneb üldistuste teel. Inimene oli Aristotelese meelest riiklik elusolend riiklik ühiselu on inimesele loomuomane ja õnnelikku elu väljaspool riiki võimatu. Samal ajal on õnneks vajalik leida kesktee äärmuste vahel. Üksikisiku puhul tähendab see tasakaalu hulljulguse ja arguse, koonerluse ja pillamise ning muude vastandlike omaduste vahel. Riigielus aga tuleb hoiduda nii äärmuslikust aristokraatiast kui ka ülemäärasest demokraatiast, sest esimesel juhul on vältimatu, et rikkad hakkavad rõhuma vaeseid, teisel juhul aga on tulemuseks vaeste omavoli rikaste kallal
määratud valitseva klassi poolt. innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Kaht laadi ideed: Kirjeldav. Milline on inimese loomus, kuidas nad omavahel suhtlevad? – empiiriline vaatlus ÕNN, II LOENG Normatiivne. Kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu -keskne mõiste moraali fil. ja pol.fil; kaugeim eesmärk, milleni püüeldakse. korraldus? – hinnanguline, normi kehtestav. Emotsionaalne seisund PRESENT ja PRAEGU Seotud! Seos naudinguga?- kas naudin praegu?, millal küsida?, pigem pikem
Aristotelese meelest võtab idee kokku asja olemuse idee on midagi sellist, mis seob ühte erinevaid samalaadseid asju. Näiteks on maailmas palju erinevaid karikaid, kuid kõigis neis on midagi olemuslikult ühist, mis sunnib neid määratlema just karikatena ja mitte millegi muuna. Selle seisnebki karika idee. Idee avaldub seega konkreetsetes asjades ja ilmneb üldistuste teel. Inimene oli Aristotelese meelest riiklik elusolend riiklik ühiselu on inimesele loomuomane ja õnnelikku elu väljaspool riiki võimatu. Samal ajal on õnneks vajalik leida kesktee äärmuste vahel. Üksikisiku puhul tähendab see tasakaalu hulljulguse ja arguse, koonerluse ja pillamise ning muude vastandlike omaduste vahel. Riigielus aga tuleb hoiduda nii äärmuslikust aristokraatiast kui ka ülemäärasest demokraatiast, sest esimesel juhul on vältimatu, et rikkad hakkavad rõhuma vaeseid, teisel juhul aga on tulemuseks vaeste omavoli rikaste kallal
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Läbiva teema ,,Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus" käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Õpilast suunatakse: väärtustama ühiselu demokraatlikku korraldamist, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist; olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama; tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi; mõistma avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektor seoseid ning
saanud harjumuseks. (Lauakombed) Need antakse edasi põlvest põlve, kas suuliselt või eeskuju näol. Need tavad on püsivad ning neid muuta ei ole lihtne. Tavade täitmisel kasutatakse tihti rituaale ja sümboleid. Riikide tekkimisega võeti tavad kasutusele nagu kirjutamata õigused, teised olid kirjutatud õigused. On ka rahvusvaheliselt tunnustatud tavad nt saadikupuutumatus. Moraalinormid on inimeste ühiselu ja inimeste käitumisreeglid, mis vastavad ühiskonnavaadetele ja arusaamadele headusest ja kurjusest, õigusest ja ebaõiglusest, aususest ja alatusest. Need on eriti püsivad väärtushinnangud ning mõjutavad inimeste käitumist kogu elu. Moraalinorm on alati käitumiskohustus, millel ei ole alternatiivi. Egotsentristlik moraal (hundimoraal) - inimene inimesele on hunt. Moraalnormid on õigusaluse loomiseks ja kriteeriumiks
metafüüsilisi printsiipe jne (143). Konkureerivate paradigmade toetajad ei tunnista aga vastaste eeldusi ja järelikult ei saa neid kuidagi veenda vastvaste argumentidega. Just nii võrdleb Kuhn poliitilisi ja teaduslikke revolutsioon! Nagu „poliitiliste revolutsioonide eesmärk on muuta poliitilisi institutsioone viisil, mida nood institutsioonid ise keelavad“ ja järelikult „poliitiline abinõu langeb ära.“. „Võistlevate paradigmade vahel osutub valikuks ühtesobimatute ühiselu laadide vahel“ ja ükski argument ei saa olla „sunvi ei loogiliselt ega isegi mitte tõenäosuslikult.“ (143-144). Pole olemas ühte ainsat kriteeriumit, mille abil peaks otsustama paradigma väärtuste või paljutäotavuse üle. Lisaks: võistlevate paradigmade pooldajad toetavas eri normistikke, näevad kogu maailma teise pilguga ja kirjeldavad seda eri keeltes. See kõik tähendab, et konkureerivad paradigmad on ühismõõduta! (144).
Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Ka luule ja muusika olgu vooruslikud. Valitsejatel ei võinud olla peret ega eraomandit, et mitte tekitada omakasupüüdlikkust ja kutsuda võimu kuritarvitama. Aristoteles Inimesele oli Aristotelese meelest loomuomane riiklik ühiselu. Ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Seetõttu oli inimene Aristotelese sõnastuses riiklik elusolend. Kuid õnnelikuks eluks oli vaja leida ka kesktee äärmuste vahel: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamise vahel jne. ka riik
Bangladesh Hinduism: Sümbol Levik- Enamasti Indias Buddism: Sümbol Levik- Peamiselt Kagu ja Ida-Aasias, Mongoolia, Tiibet, Indohiina 51 Konfutsianism: pole tegelikult usk, vaid moraaliõpetus Sümbol Levik- Ida-Aasia (Hiina) Usundite mõju ühiskonnale- Näiteks: · Islami usundis on palju ühiselu reegleid, mis on paljudes islamimaades õigussüsteemi aluseks · Hinduismile on iseloomulik kastisüsteem, mis segab lääneliku demokraatia ja kapitalismi arengut · Hinduism ja buddism ei soodusta majanduslikku arengut- hindud loodavad paremale elule järgmises elutsüklis ja buddistid on veendunud, et ilmalik elu on nii või teisiti armetu MÕISTED:
Ja peitust me mängime maailmas, ma otsin, leian ja kaotan su taas . Calm before the storm set it off, and the sun burnt out tonight. Is it worth the pain, with no one to blame ? but no hhe never called . In a perfect world, a broken heart is fixed . Well baby I don't need you, you're fading in my rearview. You'll never close my eyesYou'll never close my eyes and watch me die. On olemas keegi kellest ma hoolin on olemas keegi keda ma ei nimeta on olemas keegi kellele ma mõtlen on olemas keegi kes teeb mu kurvaks on olemas keegi kes paneb mu naerma ja on keegi keda ma armastan Tõeline armastus! Armastus on nagu lill,mis areneb pisikesest seemnest taimeks,kasvatab õiepunga ja avaneb. Kui teda piisavalt kasta ja soojendada kasvab ta kirjeldamatult kauniks ja võrratult lõhnavaks õieks,mis iialgi ei närtsi. Nagu ka need lilled , mis kasvavad paradiisis,sest armastus on ju samuti pärit paradiisist kohastu ,kus kõik on...
Iga riigi kui ka tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib üksnes selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal (st territooriumil, mille üle antud riik reaalselt võimu teostada ehk end reaalselt maksma panna suudab). Märgime, et ühelt poolt kõik ei pruugi tava- ning moraalinorme vabatahtlikult tunnustada ja omaks võtta (vt ülalpool autoriteedi allikad), teiselt poolt ei reguleeri nt tavanormid sugugi kõiki praktilise ühiselu küsimusi, moraalinormid on aga printsiibid. Korporatiivsed normid ei saa üldse pretendeerida kogu ühiskonna probleemide reguleerimisele. Seetõttu on ühiskonnas üldistes huvides vajadus indiviididest kõrgemalseisva võimuorganisatsiooni järele, mille abil tagataks hõlmavalt ja kindlal viisil nii ühiselu korraldamine kui ka saavutatud korraldatuse stabiilsus. See tähendab - võimuorganisatsiooni käsutuses oleksid viisid ja vahendid korraldamise ja korraldatuse tagamiseks
täisealiste perekonnaliikmete nõusolekul. 5.2. Üürnik on kohustatud: 5.2.1. Kasutama elu- ja abiruume vastavalt nende otstarbele, s.t. elamiseks; 5.2.2. Pidama kinni sanitaar-, tuleohutuse ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest oma eluruumis ja elamu üldkasutatavates kohtades; koerte ja kasside pidamiseks eluruumis või õues on vajalik üürniku kirjalik nõusolek. 5.2.3. Mitte risustama üldkasutatavaid ruume. 5.2.4. Järgima ühiselu reegleid. 5.2.5. Tegema vajaduse korral ja eelnevalt kooskõlastatult üürnikuga omal kulul eluruumis hooldusremonti, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. 5.2.6. Hüvitama üürileandjale üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi eluruumi, elamu või nende seadmete rikkumisest tekitatud kahjud. 5.2.7. Eluruumis või elamu üldkasutatavates kohtades rikete avastamisel rakendama viivitamatult
küsima, kas Euroopa tsivilisatsiooni eluviis on ainus võimalik elumudel? Kahte laadi ideed: · Kirjeldavad ehk empiirilised ideed, mis põhinevad kogemusel või abstraktsel mõtlemisel: milline on inimene ja tema loomus, mis tungid teda juhivad, kas ta on egoistlik või altruistlik, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. · Normatiivne kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu korraldus. Hinnangud teatav käitumine on halb, teatav hea. Millised on paremad teguviisid? Kuidas asjad peaksid maailmas olema kirjeldavate väidete tuletamine. Interdistsiplinaarsus Filosoofia, teoloogia, politoloogia, rahvusvahelised suhted, õigus- ja majandusteadus. Majandus oli moraalifilosoofia osa, politoloogia oli üks filosoofia harusid jne. Uusaja hakul hakkasid lahku kasvama. Ideedeajaloo traditsioonid Kaks põhilist meetodit:
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
