TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõju...
tegevusala poolest. Ühisjooneks on kasumi taotlemine ja eraomadus. MITTETULUNDUSSEKTOR EHK KOLMAS SEKTOR üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid. Kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskond on ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitsemine või teenida kasumit. Kodanikuühiskond on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Seal pole palju kohtustusi, reegleid ning norme. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid: - mittetulundusühingud (MTÜ) - on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus - sihtasutused (SA) - seltsingud. mitteformaalse ühendused, mida ei registeerita Näited: aktsiaselts era oü- era ametiühing mittetul.
juurde. 22) Kuidas Platoni ideaalriigis arvestatakse ,,koopast" tõusmise ja sinna naasmisega seonduvate probleemidega? On vaja pikemaaegset kogemust üldise rakendamisel konkreetsele -- seda annab ainult praktika. Nimetatud faktiga on arvestatud filosoofi ja riigimehe hariduses Platoni ideaalriigis, kus teoreetiline väljaõpe -- tõus koopast -- katkestatakse pikemateks perioodideks, mil teadmisi kinnistatakse poliitilise ühiselu praktikas, millega saavutatakse, et filosoofil ja riigimehel on lõpuks nii teadmised teoreetilistest alustest kui vajalikud praktilised kogemused.
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja avaldumisviise, sellepärast jagan ainetöö kahte suuremasse teemapunkti: tööstre...
Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Osaühing, aktsiaselts, sihtasutus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme
Koole oli vähe ja need olid kloostrite ja kirikute juures ning valmistasid ette peamiselt vaimulikkonda. Õpetatust hinnati, aga see oli võõras. Lugeda oskasid küllalt paljud, aga see oskus oli algeline. Koolidest käisid läbi suhteliselt vähesed. Samal ajal kasvatas keskaegne ühiskond kõiki oma liikmeid, järgides "monopedagoogika" põhilisi ettekirjutusi. Tulemuseks oli inimene, kes olles ka täiesti kirjaoskamatu, tundis ühiselu reegleid, allus üldnõutavatele kõlbelistele normidele ja püüdis end vastavalt nendele võimalikult turvaliselt sisse seada, püüdis vastavalt käituda. Samal ajal püüdis ta ennast ka maha rahustada. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Ta võis olla mingi võimude poolt taunitava ususekti liige, ta võis olla kuulutatud ketseriks, kuid ta ei olnud ateist. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Siit aga ilmneb üks suurimaid kasvatavaid tegureid keskaja ühiskonnas -
Inkvisitsioonikohus kujunes välja 13.saj I poolel ning selle tegevust kontrollis paavst. Hiliskeskaegne kirik Vaimulikud ordud vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad, kes koondusid kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse. Munklus sao alguse idamaadest. Tavaliselt juhtis kloosrit apt (aptiss) või prior (prioriss). Benediktlased 520-530 aastatel koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja rajas kloostri itaaliasse Monte Cassinosse. Ajapikku tõrjus see välja ida ja iiri reeglid. Benedictuse reegli järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Munkadeks saamisele eelnes novootsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Tsisterlased 1098.a tekkis loode-prantsusmaal ordu mis lähtus küll benedictuse reeglitest, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekilat füüsilist tööd
Kõrgkultuuriks nimetatakse sellist ühiskonda, mille kultuuriline tase ületas tunduvalt teda ümbritsevate ühiskondade kultuurilise taseme. Sõna kultuur on eesti keelde tulnud ladinakeelsest sõnast cultura (loe: kultura), mille algupäraseks tähenduseks oli maaviljelus. Hiljem hakati sõnaga kultuur tähistama kõiki inimese ainelisi ja vaimseid saavutusi, mille hulka kuuluvad nii tööriistad, tarbeesemed, ehitised, riietus, ehted kui ka teadmised, tavad, uskumused, kunstiteosed, ühiselu viisid jne. 3 Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused Vanimad kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede kallastel, piirkonnis, kus paiknesid ka vanimad põlluharimise tekkekolded: Lähis-Idas tekkisid kõrgkultuurid alal, mida nimetatakse Lähis-Ida viljakaks poolkuuks. Selle parempoolses otsas voolavad jõed Eufrat ja Tigris. Nende jõgede vahele jäävat ala nimetatakse juba ammustest aegadest
Läbiv teema ,,Keskkond ja jätkusuutlik areng" keskkonna kui terviku väärtustamine, inimtegevuse mõju keskkonna arengule ja keskkonnaprobleemide lahendamisele, inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikuse seotuse mõistmine, inimtegevusega kaasnevad riskid; isiklike seisukohtade kujundamine keskkonnaküsimustes, sotsiaalse aktiivsuse olulisus. Läbiv teema ,,Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus" demokraatliku ühiselu korraldamise väärtustamine, koostööoskus, algatusvõime toetamine ja vabatahtlikkusel põhineva tegutsemise väärtustamine; ettevõtlikkuse ja kodanikualgatuse roll ühiskonnas. Läbiv teema ,,Kultuuriline identiteet" roll kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana; kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsuse mõistmine; osalemine kultuuridevahelises kommunikatsioonis; sallivuse, oma kultuuri ja teiste kultuuride pärandi
Kolm musketäri A.Dumas 1625.aastal alustas gaskoonlasest noormees nimega d'Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingitusega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville'ile. Meung'I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d'Artagnani hobust pilganud. Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui noormeest polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga. Meelemärkusele tulles ei leidnud ta enam kirja., keegi oli selle ära varastanud. Ning ta teadis seda väga hästi, varas oli kõrtsi omanikuga jutu puhunud. Kuna soovituskirja enam polnud pidi poiss härra de Treville juurde minema ilma selleta. Härra de Treville majja jõudes, leidis end musketäride seltskonnast, kes harjutasid mõõga käsitust trepil ning eeskojas võis kuulda lugusi naistest ja õukonnasündmustest. Kõige elavama rühma keskel seisi kõrgi ilmega muske...
Ta tegutses Ateenas kuhu rajas ka Lykeioni gümnaasiumi. Tema seisukohad on oma eelkäijate mõttearendused. Tema originaalsetel seisukohtadel oli väga suur mõju. Ta kirjutas õpetuse korrektsete järelduste tuletamisest ning vigaste vältimisest. Kõigele vaatamata pidas ta Platoni ideedeõpetust vääraks. Tema meelest võtab idee küll kokku aja olemuse, kuid üksikud asjad eelnevad siiski üldistele ideedele. Ideedel pole iseseisvat olemist. Talle oli loomupärane riiklik ühiselu, ta sõnastas inimese riiklikuks elusolendiks. Õnnelikuks eluks on vaja leida kesktee ning seetõttu soovitas ta tugineda keskklassile. Hindas Soloniaegset riigikorda (rikaste eesõigused piiratud, demokraatia veel välja kujunemata). 12. Hellenismiperiood, millised muutused toimusid, uued keskused. Muudatused: a) Riigikorralduses: linnriigid kaotasid sõltumatuse, nad allusid suurriigi piiramatu võimuga monarhile. Idamaiste kommete levik
Probleemi on täheldatud Lõuna-Eestis. Oluline õhukvaliteediga seonduv probleem on lubatust kõrgem tolmusisaldus linnades, mis on seotud üha kasvava transpordiga. 4. Agenda 21 1992 aastal Rio de Janeiros toimus ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, kus 173 riigi, sealhulgas Eesti, esindajad võtsid vastu otsuse suunata riikide ja ka kohalike omavalitsuste arengut säästva arengu põhimõtete kohaselt. See tähendab arengu suunamist vastavalt ühiselu reeglitele, mis oleks kooskõlas tasakaaluka ja alalhoidliku keskkonnasõbraliku elulaadiga. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Samas avatakse ka säästva arengu mõiste. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud ning mõjutavad üksteist läbi keerukate protsesside.
Tarbjate sissetulekute jaotus: brutosissetulek, reaaltasu, vaba jaotus ehk oma suva järgi kasutatav tulu. Demograafiline keskkond rahvaarv ja selle muutumine vanuseline, sooline ja rahvusline jaotus perekond Sotsiaal-kultuuriline keskkond põhiväärtused rollide muutumine Kultuuri all mõeldakse väärtushinnangute, teadmiste, ettekujutuste ja eeliste kogumit, mis väljendub inimsuhetes ja sotsiaalse ühiselu vormides. Kaks osapoolt: vaimne ja aineline kultuur. Kultuuriväärtused on: õpitavad, üheagselt püsivad ja muutuvad. Poliitiline-õiguslik keskkond turundust puudutav seadusandlus Tehnoloogiline keskkond tehnoloogia suhted keskkonnaga Ökoloogiline keskkond Kuuluvad kõik loodusressursid, mis on turunduse sisendiks või mida turundustegevus mõjutab. Looduskeskkonnas toimuvad muutused: loodusliku toorme vähenemine; seadusandliku reguleerimise tugevnemine.
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Laura Tšernova, Merlin Mällo, Merli Vesingi PSÜHHOTERAAPIA MÕJU PSÜÜHIKAHÄIRETE KÕRVALDAMISEL Psühholoogia ainetöö Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Psüühikahäired........................................................................................................ 4 1.Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia...............................................................8 2.Nõustamine ja psühhoteraapia................................................................................ 9 3.Kuidas psühhoteraapia mõjub?.............................................................................. 11 4.Küsitluse tulemused......................................
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste ...
Sissejuhatus Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esindasid teadaolevalt üksnes harvad ladinakeelsed koolietendused, ja 17.
SisukoRD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT........................................................3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted........................................................................................................................ 11 7. KULTUUR JA SUGU.....................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut PIIRIDETA MAAILM Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………3 PIIRIDETA MAAILM……………………………………………………………....4 Kokkuvõte…………………………………………………………………………….11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...13 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailm on oma olemuselt ilma piirideta. Riigid küll omavad füüsilisi piire ja igal riigil on oma valitsus, küll aga kaubanduse ning parema majanduse jaoks tehakse endast kõik võimalik, et piirid (kvootide, tollimaksude, füüsiliste piiride jne. näol) ei jääks kaubandusele, innovatsioonile ja haridusele ette. Äri, innovatsioon ning uued teadmised on tänapäeva riikide alusteks, ilma nendeta ei ol...
Kooselu ajalugu · Monogoomia-ühe naise ja mehe kooselu.mis domineerib mehe ja naise vaheliste suhete vormina praegusel ajastul. · Rühmaabielud-milles kuulusid üksteisele terved rühmad mehi ja naisi.Algselt olid need tõenäoliselt sugulusabielud:ühe sugukonna mehed olid abielus sama sugukonna naistega. · Grupikooselu- oli seotud kogukondliku korraga,kus üksikisikul puudus omaette vara,kõik kuulus kõigile. · Ürgne sugukonnasisene rühmaabielu asendus hõimudevahelise abieluga. · Samalaadne ühisabielus pärit tava võib olla eskimote tänapäevani säilinud ,,külalislahkus",et külalisele pakutakse koos öömajaga ka oma naist. · Uurijate väidetel puudus armukadedus. · Inimühiskonna arenedes toimus üleminek järgmisele kooseluvormile.Paarabielule (polügaamiale),Üks mees abielus mitme naisega(polügüünia),või üks naine mitme mehega(polüandria). · Aastatuhandete jooksul on monogaamia pidevalt muu...
riikidevahelistest suhetest. Seetõttu võivad riiklikud huvid sotsiaalsete huvidega vastuollu sattuda. Sõltuvalt nende kahe huvide suhtest kujunevad ka ühiskonnas valitsevad poliitilised reziimid ja tendentsid. POLTIITILISED INSTITUTSIOONID Poliitilised institutsioonid on ühiskonnaelu ajalooliselt kujunenud vormid, mis põhinevad võimu kasutamisel ja mille eesmärk on võimu volitusi kasutades korraldada ühiselu teatud tahke või funktsioone. Inimeste tegevust piiravad reeglid, mis on loodud riigi, poliitiliste erakondade ja kohaliku omavalitsuse poolt. Rahvusvahelise suhtlemise tasandil on poliitilisteks institutsioonideks rahvusvahelised poliitilised organisatsioobnid. Poliitiliste institutsioonide ülesanne on ühiskondlike suhete korraldamine võimu abil, poliitilise võimu teostamine ühiskonnas. On olemas ma mittepoliitilisi institutsioone, mis reguleerivad
1. Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted (loengute alusel)? a. Inimloomuse ebatäiuslikkus b. Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada c. Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada d. Sisend, väljund ja must kast Check 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? a. Sest üks sellega piirnevaid teadusi on just kunstiteadus b. Sest Easton ütles nii c. Sest poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat Check 3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)? a. Inimesi ähvardades b
tähelepanu põhiseaduse rakendamisel ilmnenud kitsaskohtadele ja õigusprobleemidele, millega ta on kokku puutunud. Kohalik omavalitsus Omavalitsused Linnavalitsused | Vallavalitsused | Omavalitsusliidud | Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil. Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Volikogul on õigus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada iga kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvat küsimust. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve ning õigus kehtestada ja koguda makse.
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
ideest Linnageograafia- kohaliku liigenduse ja territoriaalsete muudatustega 6. Kuidas suhestuvad kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsuspoliitika? Mis on omavalitsuspoliitika olemus, mille tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb? Osata liigitada etteantud juhtumeid teatud liiki omavalitsuspoliitikaks. KOVÕ loob omavalitsuspoliitika eeldused ja kehtestab selle piirid. Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika: siin kujundatakse inimseste ühiselu ja reageeritakse vahetult ühiskondlike vajadustele, tehes seda igas kohaliku omavalitsuse üksuses erineval moel ja intensiivsusega. Vastavalt tänapäevase kohaliku omavalitsuse olemusele ilmneb KOV poliitika nii asiste otsuste kui ka parteipoliitikana, kusjuures tegelikkuses need põimuvad ja domineeruvaks momendiks on üldiselt asine otsus. Ovpoliitika on selle tõsiasja tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on
et tegemist sama objektiga) saab lahendada närvirakkude sünkroonsuse uurimise teel. Sidumine seisneb eri piirkondade aktiivsuse sünkroonsuses. Crick DNA struktuuri kindlakstegija ühes Watosniga. Ütles, et teadvus tekkis evolutsiooni jooksul hajutatud andmete omavahelise sidumise tõttu ajus. Eneseteadvus: William James mitu mina (füüsiline, sotsiaalne, vaimne), mitu eneseteadvust Standardteooria eneseteadvus tekkis ühiselu tulemusena, oluline keel Eneseteadvuse vormid: iseenda äratundmine teistest, introspektsioon, minapilt, mõistuse mõistmine, episoodiline mälu, autobiograafiline mälu Jean-Pierre Vernant: Kreeka ime põhjused- usuliselt seletamiselt ratsionaalsele, kosmiline kord üldine mitte jumalik, geomeetriline mõtlemine mitte hierarhilised suhted maailmas vaid vastastikused ja seotud Reflektiivne mõtlemine asi ja mõte sellest on eraldatud, trad. Kultuurides
Leppedemokraatia püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas Korporatiivne demokraatia esindamine on korraldatud hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu, mis katavad kogu ühiskonna. Korruptsioonid; huvide eiramine Elitistlik lähenemine poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevai tegevuspakette ühiselu arendamiseks; Erinevad demokraatiakäsitlused: Pluralism Elitism Korporatism Uusparempoolsus Marksism Liberaaldemokraatia poliitiline alus: Kõik täisealised kodanikud peavad saama kasutada poliitilisi õigusi Iga kodaniku häälel peab olema võrdne kaal Kodanikud peavad olema vabad ja hääletama oma vabal äranägemisel Kodanikel võimalus valida sisuliselt erinevaid lähedusi
VAIMULIKUD ORDUD By Oll©®TM 2004 Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga
3.7.5. Õpetaja ülesanne on toetada õpilaste sotsialiseerumist ja toimetulekuoskuste kujunemist (kodus, tööturul, ühiskonnas), soodustada teabe iseseisva hankimise ja kasutamise oskuse kujunemist, mõjutada väärtushinnanguid. 3.8. Taotletavad üldpädevused 8.9. klassis Põhikooli lõpuks õpilane: 1) suhtleb vastavalt olukorrale, arvestab partneriga; 2) esitab oma soove, selgitab oma seisukohti, osaleb arutelus ja arvestab teistega; 3) järgib ühiselu reegleid kodus, koolis ja väljaspool kooli; 4) lahendab lihtsamad eriolukorrad, astub vastu ebasoovitavatele ahvatlustele ning eetiliselt või õiguslikult valedele ettepanekutele; 5) tunnetab end oma rahvuse liikmena ja Eesti kodanikuna; 6) hindab õigesti oma võimeid ning kujutab ette oma toimetulekut elus (sh tööturul); 7) teab nimetada oma peamisi õigusi ja kohustusi, oskab seista oma õiguste eest, lahendab konflikte seadusi ning moraalinorme arvestades;
ainult mitte armastust ja vaimustust. *** Teise inimese vihkamine ei jää iialgi tähele panemata ja vastamata, armastus aga väga sageli! *** Inimest armastada tähendab temas oma ideaalide kehastust näha. *** Armastusele ei saa alati armastusega vastata, küll aga sügava tänutundega. *** Ka loom vajab meie armastust ja on selle eest tihti palju tänulikum kui inimene. *** Väga paljude inimestega võib hästi aega veeta, kuid väga vähestega võib elada tõsist ühiselu. *** Abielu võib võrrelda piimaga mõlemad lähevad hapuks! *** Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust mõlemad pettuvad! *** Mees ei andesta, ta vaid unustab... Naine annab kõik andeks, kuid ei unusta kunagi! *** * ARMASTUS ON AINUKE VARA, MIS KASVAB, KUI TEDA JAGADA." (Ricardo Huch) "ÄRA OTSI INIMEST LATERNAGA, VAID SÜDAMEGA, SEST VAID ARMASTUS AVAB INIMESTE SÜDAMED." (J.W.Goethe) "ÜKSKI TÕDE, KA KÕIGE PISEM, EI SAA EKSISTEERIDA ILMA ARMASTUSETA. KES EI
Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.2 Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil. 1 Mäeltsemees, S. (2002) Kohalik omavalitsus ja regionaalpoliitika I Euroopa integratsioon .TTÜ kirjastus. 2 http://www.just.ee/10744 4 Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks.
Tsiviilühiskond erineb riigist selles, et ta tugineb mitte võimule, vaid vabatahtlikkusele ja on detsentralliseeritud organisatsioonina riigi suhtes suurel määral autonoomne. Teine Inglismaa teadlane John Locke (1632-1704) erinevalt Hobbesist ei arva, et inimkonna looduslik loomulik seisund tähendab "kõigi sõda kõigi vastu". Tema arvates on ühiskonna loomulikuks algseisundiks vabade inimeste kogukond, kus võrdsusest tulenevad ka võrdsed õigused. Selleks, et tagada õigus ja vältida ühiselu käigus tekkivaid konflikte, luuakse poliitilise ühendusena riik, mis on inimeste vaba tahte avaldusvorm. Osa isikute õigustest antakse vabatahtlikult riigile selleks, et riigi suveräänne võim tagaks korra kõikide inimeste ühistes huvides. Poliitilised teooriad ja doktriinid, mis valmistasid Euroopas ette kodanlikke revolutsioone ja tänapäevase sotsiaalse maailma teket, ilmusid 18.sajandil Prantsusmaal. Nende
ema) poliitilised õpetused. Viimast me käesolevas kursuses ei käsitle. Linnriikide tekkides vahetab kirjutatud seadus ühiskonnaelu reguleerimisel välja tavaõiguse normi. Seaduste, inimeste endi loodud ja kehtestatud seaduste, fikseerimine piiras nende tõlgendamise suvalisust, seadus muutub vaidlejate suhtes neutraalseks jõuks ja omandab inimeste tegude omamoodi objektiivse mõõdupuu rolli. Tekkis ettekujutus ühtsest mõistuspärasest korrast, millele alluvad nii loodus kui ka inimeste ühiselu. Seaduskorra tagamine, võistlev kohtupidamine ja orjanduslik-demokraatlik riigijuhtimine tõstsid tähelepanu keskmesse loogilise arutluse, seaduste analüüsi, retoorikameisterlikkuse, võistlevate tegevuskavade jms arendamise vajaduse. Kujunesid teoreetilise mõtlemise olulised mõisted nagu logos, seadus, substants, põhjus, ideaal jt. Polise kooselu kõige täiuslikuma ja eneseküllase vormi otsimine oli paljude mõtlejate sihiks.
Cluny kloostritest. Uued piiskopid pidasid oma ülesandeks kanoonilisele õigusele vastavat kirikuelu uuendamist, mis tähendas võitlust kiriku vabaduse eest, kuhu kuulus ka paavstivõimu sõltumatus Rooma aadliperekondadest. Leo IX - Euroopa reformpaastluse algataja. Ta kuulutas 1049. aastal Roomas peetud kirikukogul sõja nikolaitismile ja somooniale ning nõudis vaimulikkonna usulis-moraalse elu parandamist kanoonilise ühiselu abil. Sellele kirikukogule järgnes mujal Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaa rida reformikirikukogusid, mida Leo IX juhtis isiklikult. Leo IX alustas ka tugeva kirikliku aparaadi loomist, mis oleks allutatud otse paavstile. Nii loodi kardinalide kolleegium, mis toimis paavsti nõukoguna ja haldusorganina. 1053. aastal vallutasid normannid põhja itaalia ja vangistasid Leo IX. 1054. aastal aga saatis ta kardinal Humberti juhtimisel delegatsiooni Konstantinoopolisse keisri sõjalise
Kui piiskopi ametikoht jäi vakantseks, valitses kapiteel. Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli pidulike jumalateenistuste - missade läbi viimine. Missadel domineeris muusikalissõnaline osa liturgia. Missarõivad ja-adribuudid olid väga luksuslikud nagu kirikute sisustuski. Igapäevase hingehoiutöö veeretasid toomhärrad enamasti alamvaimulike õlule. XV-XVI sajandil eriti levinud toomkapiitlite sekkumine ilmalikku ellu viis nad esialgsetest kloostritaoliste ühiselu põhimõttetest järjest kaugemale. Toomhärrad kasutasid oma ametit eelkõige lihtsalt tuluallikana. Nad elasid oma maamõisas harilike mõisnikena ja viibisid vaid aeg -ajalt toomkiriku juures. Juba XIV sajandi algusest alates soetasid Tartu ja Tallinna toomhärrad endale isiklike maju vastavalt Toomemäel või Toompeal. Pinnapealse suhtumisega ka vaimulik eetika rikkumine-küll naistega kooselu, küll prassimise ja muu lõbu. Sageli kuulus sama isik üheaegselt nii Tartu, Tallinna
Dialoogid. Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Saksamaal eristatakse vararomantismi ja hilis- ehk kõrgromantismi. NOVALIS, HANS CRISTIAN ANDERSEN. Inglismaal tõi tööstuslik revolutsioon kaasa muutused ühiskonnas, linnade kiire arengu ning muud sotsiaalsed probleemid. Peamine romantismi esindaja on Byron (1788--1824). Byron on äärmine individualist. Ta laulab vabadusest, kuid sellisest vabadusest, mis ei tunne tõkkeid ja mida ta ei oska kooskõlastada ühiselu nõuetega. Selline vabadus on võimalik kas ainult looduse süles, ürgmetsades, või hirmsates kõrgustes, kuhu ei pääse inimese jalg. Ta leiab väljapääsu ainult pöördumistes mineviku poole, või üksinduses. Vene romantism tekkis 19.saj alguses. Sellest olid läbi põimunud klassitsism, sentimentalism ja eelromantism. Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega
o Lääne-Euroopas tõi kloostritesse veidi ühtsust püha Benedictus 'e kloostrireeglid. Benedictus elas mitmetes kloostrites, rahulolematu nende korralduses, elas veidi aega lihasureliku (füüsiliste vajaduste ekstreemse miinimumini viija) eremiidina, ning seejärel lõi oma kloostri. Tähtsamaiks kujunes 529 aastal rajatus Monte Cassino klooster Roomast paarsada kilomeetrit idasse. Benedictus kirjutas oma munkadele vaga ühiselu tarvis õpetuse: Alandlikkuse ja distsipliini austamine Äärmusliku lihasuretamise miinimumini viimine Isekusest ja isiklikest omanditest lahtiütlemine Ainiti abtile ehk kloostriülemale allumine Valitud kloostri juurde jäämine elu lõpuni Päevasel ja öisel jumalateenistusel osalemine (Opus dei lad. k Jumala töö) Kogukonna ülalpidamine ning enese harimine
Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad meeled, mõistus, intuitsioon või ilmutus? Mis on tõde? · Aksioloogia ehk väärtusõpetus uurib esteetliste ja eetiliste väärtuste olemust ning nende põhjendamise võimalust (nt milline on moraalselt õige käitumine, kuidas põhjendada oma kõlbelisi seisukohti ja käitumist). 4. Ühiskonna- ehk sotsiaalfilosoofia uurib inimühiskonda, suhtlemise ja ühiselu aluseid, ka tänapäeval on aktuaalne Aristotelese väide, et inimene on ühiskondlik olend ja kuna meie eesmärgiks on õnnelik elu, lasub ühiskonnal suur vastutus. Avalik võim peab looma tingimused õnnelikuks eluks. Millised on vabadusepiirid? Mis kaalutlustel võib piirata inimese vabadust? (J.S.Mill. Vabadus.) Demokraatia ja polüarhia probeem. Võrdsuse probleem. Eliidi teooriad. Feminism. Anarhism. 5
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
filosoofia valdkond, kus küsitakse.... · Kultuuri loomuse kohta · Kultuuri ja inimese vahekorra kohta(kultuuri rolli kohta inimese olemises) · Kultuuride paljususe ja erinevuse kohta(küsimus kultuurirelativismist) Kuidas kultuuri defineerida? (saab väga erinevalt defineerida) substantsiaalsed definitsioonid(mida kultuur sisaldab? Millistest asjadest kultuur koosneb?) · materiaalsed asjad: kunstlikud esemed · sotsiaalsed asjad: ühiselu reeglid, normid, institutsioonid kultuuriks võib pidada neid reegleid, mis neid gruppe koos hoiavad. · Ideaalsed asjad: kollektiivsed uskumused Funktsionaalsed definitsioonid(mida kultuur teeb? Mis on kultuuri def. ) Materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine · Sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine; stabiilse ja efektiivse soo juurutamine. · Ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine
keha himusid ja tarvidusi võimalust mööda alla suruda. See tähendas lihasuretamist ehk askeesi, milles nähti võimalust end Jumalale pühenduda. Hilise keisririigi ajal asusid paljud sügavalt usklikud askeetidena imeeriumi äärealadele. Ilmaelust eemaletõmbumine vastas ristiusu askeetlikele ideaalidele. Üksindusse tõmbunud inimesi nimetati eremiitideks või munkadeks. Eremiitide seas oli nii mehi kui ka naisi. Tekkisid ermiitide ja munkade kogukonnad ja tarvidus munkade ühiselu reguleerida, nii tekkisid kloostrid, need olid kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlaks määratud ja enamasti kirja pandud eeskirjade järgi. Kloostrites pandi suurt rõhku ristuiusu õpetuse uurimisele, kristlike autorite tööde ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. Nii sai mitmest kloostrist juba antiikaja lõpul oluline hariduse ja kultuurikeskus. 12
sundida ükskõik millisesse assotsiatsiooni astuma (Artikkel 20); · Käesolevas deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada kui õiguse andmist mõnele riigile, isikute rühmale või üksikisikutele tegutsemiseks või tegudeks, mis on suunatud kaesolevas deklaratsioonis toodud õiguste ja vabaduste kaotamisele (Artikkel 30). Milleks on inimõiguste ülddeklaratsioon vajalik ? Pika ajaloo jooksul ei ole inimkond leidnud demokraatiast paremat vahendit ühiselu korraldamiseks. Ometi ei ole demokraatia täiuslik, sest enamuse võimuna võib ta osutuda vahendiks vähemuse õiguste ja huvide ignoreerimisel. Selleks vähemuseks võivad osutuda lapsed või vanurid, puudega inimesed, välismaalased mitmete alagruppidena (näit. põgenikud, immigrandid), rahvusgrupid, põlisrahvad, seksuaalvähemused, erinevad usulised või maailmavaatelised grupid jne. Inimõigused ja vabadused ning nende tõhusad
püütakse selgitada nende olemust ja tähendust • Religiooniantropoloogid uurivad usu kultuurilisi ilminguid • Erinevate kultuuride usulised rituaalid ja tavad (mis kujundavad vastavate rahvaste arusaama nende kohast maailmas ja suhtest ümbritsevaga) • nt. pühaks peetavad paigad ja ajad, eri usundite rituaalid, ohverdused • Religioonisotsioloogia läheneb religioonile ühiskonna vaatevinklist • Usu ja ühiselu suhete uurimine • nt. millistes ühiskondlikes olukordades kerkivad esile uususundid või kuidas on ristiusk või islam vastanud ilmalikustumise väljakutsele • Religioonipsühholoogid keskenduvad üksikinimesele. • Usulised kogemused ning inimese arengu, elukriiside ja usu suhe • nt. kas laps ja täiskasvanu või mees ja naine usuvad ühtmoodi; kuidas inimene kogeb usulist pöördumist ning mis tähendus on sellel tema elule
Demokraatia kulukus pannakse palju raha valimistele Automaatsed eelistused Riigivõim Riigi tunnused rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Uued riigid Euroopas Kosovo. Serbia ei soovi tunnustada Kosovo eraldumist usulise tausta tõttu. Miks ei soovi teised riigid uute riikide eraldumist? Suurriikide huvi on kõrgematel tasanditel. Gruusia Riikide tekkimise teooriad: 1. Lepinguteooria riigivõim ja seal elavad inimesed on sõlminud lepingu eesmärgiga luua ühiselu vorm. 2. Orgaaniline teooria Ta on bioloogiline organism kus üks kasvab välja teisest. Näiteks võitlus võimu pärast, toimub loomulik valik, tugevam jääb ellu. 3. Vägivallateooria Inimestel on sugukondade/hõimude vahel kokkupõrked. 4. Teokraatlik teooria jumal lõi maailma, selle korralduse ja ka riigi. 5. Marksistlik teooria Valdav klass on võimul Riigivalitsemise vormid.
kaasa ka piiskopiala vasalle. Riia toomkapiitel korraldati ümber Augustinuse mungaordu kohaselt(nagu varemalt Trtu pk-s). Neile reeglitele oli rajatud juba esimene Liivim kiriku tk p Meinhardi ajal, hiljem p Alberti asendas need premonstraatlaste ordu määrustega(mis tol ajal osutusid sobivamaks toomhärrade sisemisjoni lahendamiseks). Nüüd, kus Liivim l õhus võitlus hegemoonia pärast, näis pp-le sobivamad Augustinuse ordu reeglid-toomhärrade kloosterlik ühiselu lõpetati, igale neist anti iseseisvad tulud, sel teel pidi iga üksiku toomhärra pol osatähsus tõusma. Selline toomhärra ametikoht pidi ka koh vasalliperekondi ahvatlema nende taotlemisele ja seega huvituma pk iseseisvuse säilitamisest ja tema mõju suurendamisest. Nn rõivastustüli-premonstraatlaste rüü ordumantliga sarnanev ja valge, augustiinlase rüü must. Ordu okup selle peale pp ja ta toomhärrade mõisad. Sel ajal sai pp-ks Johann von Sinten,
sellele kuidas, millises keeles kultuurist räägitakse ja millistel eesmärkidel seda tehakse. Mis on üldise kultuuriteooria e kulturoloogia väljundid? (näited) käsitleb kõiki kultuuripraktikaid võrdväärselt ja omavahelises seoses, näeb kultuuri kui integreeritud tervikut seostab omavahel kultuuri ja ühiskonna üksikuid aspekte käsitlevad distsipliinid loob baasi laiema kultuurivaate tekkeks, mis on sidustatud teiste ühiselu sfääride ning ajaloolise arenguga võimaldab käsitleda kultuuride omavahelisi seoseid, kultuurikonflikte ja vastasmõjusid Kultuurirelativism ja universalism. Siiski jätkuvad arutlused selle üle, kas inimestele üle maailma on omased mingid kultuurilised universaalid (n-ö universaalne inimkultuur) või mitte ja sellele vastavalt, kas on olemas unviersaalsed teooriad kultuuri uurimisel, mis on kohaldatavad mis tahes kultuurile. Kultuuriuniversalism:
Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev ja kohanev nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib üksnes selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal, mille üle antud riik reaalselt võimu teostada saab. Ühiskonnas on üldistes huvides vajadus indiviididest kõrgemalseisva võimuorganisatsiooni järele, mille abil oleks kindlal viisil tagatav ühiselu korraldamine, kui ka saavutatud korraldatuse stabiilsus. Seega peaksid võimuorganisatsiooni kasutuses olema viisid ja 3 vahendid korraldamise ja korraldatuse tagamiseks. Niisuguseks tagavaks organisatsiooniks on tänapäeval riik (riigi süsteem). Ainult tagamisest ei piisa. Peab olema objekt, mida tagatakse, ning subjektid, kelle suhtes tagatakse. Antud kontekstis objektiks on kehtiv õigus ning
parendamine 9) linnageograafia – seoses kohaliku liigenduse ja territoriaalsete muudatustega 6. Kuidas suhestuvad kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsuspoliitika? Mis on omavalitsuspoliitika olemus, mille tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb? Osata liigitada etteantud juhtumeid teatud liiki omavalitsuspoliitikaks. KOV õigus loob omavalitsuspoliitika eeldused ja kehtestab selle piirid. Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika- siin kujundatakse inimeste ühiselu ja reageeritakse vahetult ühiskondlikele vajadustele, tehes seda igas KOV üksuses erineval moel ja intensiivsusega. Vastavalt tänapäevase KOV olemusele ilmneb KOV poliitika nii asiste otsuste(etteantud kohustuse mittepoliitiline täitmine, nt riikliku ülesande puhul) kui ka parteipoliitikana(parteipoliitiline otsus kui võimuotsus), kusjuures tegelikkuses need põimuvad ja domineerivaks momendiks on üldiselt asine otsus.
4)Osalusdemokraatia oma arvamust oodatatakse kõigilt huvitatud isikuilt 5)Korporatiivne demokraatia esindamine on korraldatud selgepiiriliste ja hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu 14 6)Elistlik demokraatia poliitikud on ettevõtjad,kes pakuvad inimestele erinevaid tegevuspakette ühiselu korraldamiseks, võimuküsimusi otsustagu spetsialistid või poliitikud, mitte tavainimesed 7)Leppedemokraatia püütakse saavutada võimalikult paljude osapoolte üksmeel küsimuste lahenduse osas 1 Mille poolest erinevad esindusdemokraatia, osalusdemokraatia ja leppedemokraatia lähenemised? 2 Esita polüarhia tunnused (Dahl). Polüarhia tunnused: · kodanikeks on suur osa täiskavanuist · kodanikeõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 20...
(edaspidi perekonnaseisuandmed) kogum. Perekonnaseisutõend: PTS-s sätestatud Eesti perekonnaseisuasutuses toimunud perekonnasündmuse kohta väljastatud kinnitatud väljavõte. 6 ABIELU (PKS § 1 jj) Abielu mõiste (Mõiste õigusaktides puudub) Tänapäeva lääne kultuuriruumis: õiguskorra poolt tunnustatud mehe ja naise ühiselu vorm (Gernhuber, Coester-Waltjen). Ühiselu tähendab seksuaalpartnerite püsiva iseloomuga kooselu ühises majapidamises. Põhineb mehe ja naise vabal otsusel. Tähendus erinevates kulutuuriruumides erinev, muutub ajas. Mõnedes riikides lubatud polügaamia, alates 20. sajandist samasooliste abielu (vrdl kooselu). Abielu käsitlused (Schwab) Loomuõiguslik institutsioon Lepinguline käsitlus Personaalne käsitlus Restauratiivne käsitlus TÄNAPÄEV?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
