See kokkulepe läbib meie keelekogukonda ja on kodeeritud meie keele struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Substantsiaalsed definitsioonid (mida kultuur sisaldab, millistest asjadest koosneb): Materiaalsed asjad kunstlikud esemed. Sotsiaalsed asjad ühiselu reeglid, normid, institutsioonid. Ideaalsed asjad kollektiivsed uskumused. Funktsinaalsed definitsioonid (mida kultuur teeb, mis on selle funktsioon): Materiaalne materiaalsete eluvajaduste rahuldamine. Sotsiaalne ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ideaalne indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine (hirmude talletamine). 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Kas kultuur laseb minu minal esile tulla või hoopis vangistab selle? Kui olen määratletud
Eesti Vabariik * riik hästi organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga Eesti Vabariik * õigusakt juriidilist väljendusviisi kasutades kirjapandud õigusnorm konstitutsioon * määrus/otsus täpsustab seaduses kirjapandud põhimõtteid Haridusministri määrus, mis täpsustab õpilaste eksamikuupäevasid/ vaheaegade kuupäevasid * eeskirjad reguleerivad käitumist mingis ühiselu valdkonnas või asutuses Liikluseeskirjad, heakorraeeskirjad, sisekorraeeskirjad e. kodukord * Riigi teataja väljaanne, kus avaldatakse kõik Eesti vabariigis vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ja otsused. * viisa piiri ületamise luba; teise riiki sisenemise luba * riigi territoorium maa-ala, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega * tava eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese
Gustav Adolfi Gümnaasium ILJA REPIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD .............................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 3 1.1 Realism (kirjandus) ........................................................................ 3 1.2 Realism (kunst) ........................................................................... 3-4 1.3 Venemaa realism ............................................................................ 5 2. SISU ................
Majade uhkemad küljed, mis olid värvitud erksamate värvidega olid tänava poole. Linnas valitses kindel kord, samuti ka oma arenguloogika. Üha enam üritati linnu avardada, planeerida ning kaunimaks muuta. Linnu valitses raad. Keskaegses linnas elamine nõudis inimestelt suurt kohanemisvõimet, kuna pidi elama "pead-jalad koos", kuna enamikud keskaegsed linnad olid üle rahvastatud ning eraldatust said endale lubada vaid vähesed. Kuna linnades elasid inimesi, kes oskasid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse jne tõi kaasa ülikoolide kiire arengu. Samuti võimaldas linnade tekkimine inimestel ka töökohti leida, ning võimaldada sellega seoses endale paremat elu. Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil, tuleb pidada trükikunsti. Trükikunst on olnud pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti
riigis.Annetused tegid kirikust suurima maavaldaja.Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigifunktsioone.Kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust.Nendest said kõrgemad kohtumõistjad. Hereesiad ja dogmaatika-Ristiusk pööras suuremat tähelepanu õigele uskumisele ehk dogmaatikale.Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati ketserlikeks väärõpetusteks ehk hereesiateks. Kloostrite teke-Tekkisid eremiitide ja munkade kogukonnad ja koos sellega tarvidus munkade ühiselu reguleerida.Nii said alguse kloostrid. Augustinus ja Cassiodorus-Hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane Aurelius Augustinius (354-430),ta arendas õpetust päris patust.Kuulsaim teos on ''Jumala riigist'', Cassiodorus elas 490-583,koostas munkade harimiseks õpiku. 3.India:Aarlased-2.a.t keskpaiku eKr tungisid loodest Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud,keda nim. aarjalasteks.Neist said tänapäeva hindude esivanemad,kõnelesid sanskriti keelt.
Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, seda finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded on korraldada ja koordineerida riiklikku hääletust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti,tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil. Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Kohaliku omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja terviseabi, korraldada elamu ja kommunaalmajandust,korraldada heakorda ja keskkonaplaneerimist, organiseerida ühistransportti, korraldada koolide , lasteaedade,muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalüidamist 7
tervikuline õppetegevus, mille keskus on last ümbritsev asjaline maailm, laste kogemuste, elamuste ja huvide maailm. Sealt valitud aine on lapsepärane ja eluligidane, mida võime mitmekülgselt, süvendatult läbi töötada, tõrjudes kõrvale kahjuliku killustuse, nagu see esineb tavalises ainesüsteemis. Käisi üldõpetus lasteaias ning selle rakendamine. Kasvataja osa on kõiges selles, et sünnist õhkkonda ja meelsust laste ühiselu jaoks luua, lastele tarvilised mänguasjad, riistad anda, neid soovitavate mängudega ja tegemistega tutvustada, nende väljavaliku aga teataval määral lastele endile jättes. Isegi kõige pisikesem laps on juba kallis inimese elu ja varjab eneses arenemistungi. Meie kohus on kõiki loomuliste inimlike püüete arenemisele kaasa aidata, neile järgneda, kui ei ole selgeid andmeid kõrvalekaldumisest loomulistest püüetest, kui laps ei ole defektne. Iseäranis tähtis on selle
,,Konstantin Päts" Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president . Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga, kaitstes doktori dissertatsiooni Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1901. aastal osales ta Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev asutamises ning temast ...
suurema maali, „Rist mägedes“ . See põhjustas laialdast kõneainet oma religioosse segaduse pärast. Friedrich oli jätnud Jeesuse ristilöömise tagaplaanile, et näidata maastikku kogu oma hiilguses. Ta valiti Berliini Akadeemia liikmeks, kuid ta ei saanud kunagi oma täit professuuri, sest ta uskus, et tema poliitiline vaatenurk (anti-Prantsusmaa/Napoleon) hoidis teda tagasi. Aastal 1818 abiellus Friedrich Caroline Bommeriga, kellega ta sai kolm last. Nende ühiselu võis olla asi, mis inspireeris hetkelise uuendlikkuse kunstniku stiilis, mis tõmbas omakorda Vene kuningliku perekonna tähelepanu, kes pakkusid Friedrichile mitmeks aastaks lojaalset klientuuri. 4 Vanadus Friedrich elas üle insuldi, mille tagajärjel jäi ta käsi nõrgemaks. Selle tõttu maalis ta ülekaalukalt akvarellide ning seepia tindiga. Siiski langes tema tööde populaarsus ning Friedrich suri 7. mail 1840 Dresdenis Saksamaal.
Monogaamia - (ühe mehe ja naise kooselu) Ühisabielu ehk rühmaabielu - üksteisele kuulusid terved rühmad Polügaamia - paarabielu Polügüünia - mees abielus mitme naisega Polüandria - naine abielus mitme mehega Perekonna ülesanded: · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase koosolu õhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonna lisafunktsioonid: · Majanduslik - perekonnas on majanduslikult kergem elada kui üksinda · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine ( pereringis vajab inimene kõige vähem enesekaitsevõtteid) · Taastootev - inimene taastab oma energia, mis ta on väljaspool kodu kulutanud Perekonnatähendus: · Lapseeas - vajatakse perekonda kõige rohkem, olulised oskused omandatakse 5-10a. Jooksul. Kõige tähtsamal kohal perekond. · Noorukieas - noor kaugeneb perest. Tahab iseseisvalt elu proo...
Põhiseaduslikkuse eksamiks 1. ÕIGUSAKTID - Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. 1) Õigustloovad aktid- õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ ALUSHARIDUSE PEDAGOOG Mari Nõlvak KESKKONNAÕPETUS ALUSHARIDUSES Allikad Juhendaja: Asta Tuusti Rakvere 2016 Allikad 1) "Looduse leksikon" Mall Värva "Looduse leksikon" on ideaalne raamat just väiksemale lapsele, kes alles õpib loodust tundma. Raamatus on selged pildid ja joonised, mille järgi lapsel on hea ja arusaadav õppida kõike uut enda ümber. Raamatus on toodud välja erinevad taimed ja taime osad (õis, vars, leht, juur). Kõige suuremad taimed on puud (igihaljad okaspuud, lehtpuud, põõsad). Iga puu juures on pilt ka tema lehest, mille järgi saab ära tunda, millise puuga on tegu. Raamatus on välja toodud ka erinevad puhmad ning poolpõõsad, millised neist on söödavad ja millised mitte. Soos kasvavad taimed jõhvikas, kanarbik, sookail ja murakas. Välja on toodud, milliseid taimi võib leida raiesmikelt (met...
plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärgid. Paljud avalik-õiguslikud asutused ei allu riigile. Nt raviasutused,ülikoolid, rahvusringhääling. ERAs. osakaalu mõõdetakse erakapitali kuuluvate ettevõtete või nende hõivatud töötajate järgi. Tuleb arvestada avalikus. ettekirjutustega, maksudega, tegevuslubade kauplemise, keskk.hoiu jms. Kuna esineb turutõkkeid peab riik sekkuma et puudusi kõrvaldada. Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Demok. isel. on lisaks valimistele ja erakondade tegevusle kaasata ka organistasioonidega rahvast otsustamisse. 1) MTÜ e.mittetulundusühingud 2) SA-d e.sihtasutused 3) Seltsingud- mitteformaalsed ühendused,mida ei registreerita. kodanikuü.isel: *Tegutsevad legaalselt seadusi ja reegleid järgides *Tegelevad ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega
viis korraldust võivad esineda nii poliitilis-riiklike ühendustena ükskõik kus maailma nurgas kui ka siseriiklikes avalik-õiguslikes või eraõiguslikes institutsioonides. Käesolevas töös proovingi kaplanile anda mõningast kasulikku mõtlemis- ja võrdlusainet sallivusest ja autentsest eetikast ülalnimetatud kontekstist lähtudes. Esimene küsimus on, et mis see sallimine on ja kuidas see käib? Kas enamik inimesi nõustub, kui vastame, et sallimisele toetub elu, ka kogukondlik ühiselu, ja et sallimine teeb võimalikuks erinemise (ega ükski inimene ei saa käia teise inimese rada, kui nii astuda, ollakse koopia. Ainult Looja ise saab siin asja päästa ja inimesesse tungida Ta viib inimese tema enda ainuvõimalikule teele...Ja kuidas muidu saakski jõuda mingile ühisele mõõdupuuni kui pole kõrgemat vaatepunkti?)? Sest nii inimesed kui nende poolt moodustatavad kooslused on ju ajalooti, kultuuriti kui identiteediti erinevad, ja samas:
Raamat ,,Ma armastasin kiskjat" on tõsieluline lugu, mis räägib ühe naisterahva avameelsest pihtimusest. See on kirjutatud peale autori karistuse kandmist vanglas ja hõlmab perioodi tema sünnist 1958. a kuni Eesti Vabariigi taaskehtestamise esimeste aastateni. Ta räägib enda kujunemisest lapsepõlves, arenemisest nooruses ja keerulistest situatsioonidest küpses eas. Kirjutatu pühendas autor oma lastele, mis viitab selgelt sellele, et tema lapsed peavad teadma oma emast kõike ja selle pihtimusega üritab ta lapsi kaitsta taolise käekäigu eest. See on autobiograafiline teos, mille peategelaseks on autor ise ning tema suhted kõrvaltegelastega on toodud ,,mina" vormis, mis teeb teose usutavaks ja paneb kaasa elama. Autori sõnumiks lugejale on see, et inimesel peab olema kodanikujulgust ning sisemist jõudu tunnistada enesele, et alati ei pruugi kõige kallim inimene olla see, kes ta algselt näib või keda enesele ette on kujutatud....
pinged. Linnadest alguse saanud rahamajandus väärtustas omakasu, kõike, mis tõi kiiresti tulu. Rahaga võis endale osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni linnahierarhias ja lunastuse. Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni lõplikult kloostrist linna üle kandsid, olid haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus omaette tegevusalaks, ilmaliku elu korraldamise huvides. Linnad vajasid inimesi, kes suudaks korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse. See tõi kaasa linnas asunud katedraalikoolidest väljakasvanud ülikoolide kiire arengu. Linnad pakkusid rohkem tööd arhitektidele ja müürseppadele. Kokkuvõte Maakoht on vaid resursside koht. Inimeste põhiline areng toimus ja toimub siiamaani linnades. Linnad olid kogu elu keskusteks ning maa vaid seda ümbritsev koht. Äri, kirjandus, kultuur- kõike seda oleks raske arendada maal
reguleerida, küll aga saab kohus öelda, et olemasolev regulatsioon või selle puudumine on põhiseadusega vastuolus. Konstitutsiooniline õigusemõistmine on orienteerunud õigushüvedele, väärtustele, millest tähtsaimad on inimõigused. Põhiseadus ei ole püsinud sellepärast, et selle muutmise kord on keeruline ja nõuab poliitikute üksmeelsust, vaid seetõttu, et see on toimiv väärtuseline ühisloomind, mis vastab rahva arusaamisele ühiselu korraldusest ning püsib rahva tahtel, toel ja vaimul. Muutumatu põhiseadus on üks olulisi garante ühiskonna stabiilsuse tagamisel. Eesti põhiseaduse olemust ei ole aegade jooksul muudetud. Põhiseadust vaid kohaldatakse. Nii pidi Eesti oma seadusi kohaldama kui liitusime Euroopa Liiduga. Euroopa Liiduga ühinemine oli vajalik omariikluse kindlustamiseks ja arendamiseks. Probleem seisneb selles et, kas riik kui selline ei suru maha üksikisikut, vaba inimest
Sõnastas vaated dialoogides.Ideed on muutumatud ja reaalsed.Kujundas tervikliku õpetuse riigist(Riik pidi põhinema hüvel ,olema muutumatu ja täiuslik) d)Herodotos-Ajaloolane,kes tegi alguse lähema ajaloo uurimisega,kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest,ajaloo isa.Kirjeldas Aasia ja Aafrika inimeste kombeid.e)Aristoteles-Platoni õpilane,antiikaja mitmekülgseim.Asutas oma kooli Lykeioni.Kujundas orig.seisukohad,Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit just tema kaudu.Riiklik ühiselu,Kesktee.25.Aleksander Suure valitsusaeg oli eriline ,sest ta valitses tohutut impeeriumit(kogu teadaolev tsiv. maailma),Levitas Kreeka kultuuri(linnad) ja pani aluse hellenistlikule maailmale.26.Euroopa tsiv. alused ,mis rajati Vana-Kreekas olid järgmised: Pandi alus demokraatiale, koolisüsteem ja õpetus,
Konkurents ja ettevõtlusvabadus on viinud selleni, et enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile. Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest avalikust sektorist. Kõigi eraettevõtete tunnusjooneks on kasumi taotlemine ja eraomandus. Ühiskonna sektorid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutistega(maksud, tegevusload, kauplemine). Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Selles mõttes eraldub kodanikuühiskond riigist ja turumajandusest. Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. 1. kodanikuühiskond poliitilises tähenduses rõhutab, et demokraatia vajab lisaks valimistele veel teisgi kanaleid rahva kaasamiseks otsustesse. 2. kodanikuühiskonna majanduslik mõõde kolmas sektor, mis aitab mõista kodanikuühiskonna
Peeter Helme Peeter Helme: hea kiirus ja halb aeglus. Või vastupidi? 06.03.2010 16:36 Peeter Helme Väidet, et me elame kiirel ajal, oleme igaüks kuulnud nii iseenda kui teiste suust. Harjutame ennast õigemini olemegi juba harjunud mõttega, et elame ajastul, millele kiirus on ühest küljest midagi omast, ent samas ka midagi rõhuvat, meie iseseisvust ja olemust allasuruvat. Kiirus see on ühest küljest efektiivsus ja tootlikkus, kuid teiselt poolt on see ka pealiskaudsus ja üleüldse igasuguse sügavama tähelepanuvõime surm, rääkimata mainitud ohust isiklikule vabadusele ja indiviidi omapärale. See kõik on muidugi õige. Kui piitsutame iseennast ja oma lähedasi nii era kui tööelus pidevalt kiirustama, sööma hommikusööki käigu pealt, lahendama tööülesandeid «multitaskides» ning suhtlema sõpradega ainult mõne rutaka ja lohakalt sõnastatud ekirja teel, siis on selge, et ei meist ega neist jää peagi järele suurt midagi...
51.Usundid: Kristlus: Levik- Peamiselt Euroopas ja USA, samuti Austraalia ja Uus Meremaa;Õigeusk- Venemaa Judaism: Levik- Põhiliselt Iisraelis, aga ka hajuli üle Euroopa ja USA Islam: Levik- Kesk-Aasia, Araabia poolsaar ja Põhja- Aafrika Hinduism: Levik- Enamasti Indias Budism: Levik- Peamiselt Kagu ja Ida-Aasias Konfutsianism: pole tegelikult usk, vaid moraaliõpetus ;Levik- Ida-Aasia Usundite mõju ühiskonnale: · Islami usundis on palju ühiselu reegleid, mis on paljudes islamimaades õigussüsteemi aluseks. · Hinduismile on iseloomulik kastisüsteem, mis segab lääneliku demokraatia ja kapitalismi arengut. · Hinduism ja budism soodustavad kehva majanduslikku arengut- hindud loodavad paremale elule järgmises elutsüklis ja budistid on veendunud, et ilmalik elu on nii või teisiti armetu. MÕISTED Demograafiline üleminek- rahvastiku tüüp, kus suremus on madal ning sündimus algselt kõrge, kuid langemas.
PVA Harjutustestide küsimuste õiged vastused 1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"................
Enne aastat 313, põgenevad paljud kristlased kõrbesse, et pääseda Rooma impeeriumis toimuva kestva tagakiusamise eest. Kõrbes saavad nad ennast usule pühendada. Pärast tagakiusamise lõppu, kui ristiusust saab riigiusund on paljud linnaelanikud kogenud juba kõrbe vabadust, ning munklus muutub üha levinumaks. Kõrb on proovilepaneku koht, et valmistuda lunastuseks. Eremiitidest ehk anahoreetidest areneb 4.sajandil edasi uus munkluse vorm. See on koinobiitlus. See tähendab munkade ühiselu koos reeglipärase palve ja töö tegemisega. Tuntuim ida kirikuisadest on Basileios Suur, kes annab sellisele ühiselule esimesena teadaolevalt põhjalikumad reegild. Hiljem, 6.sajandil võttis lääne munkluses Benedictus kasutusele Basileiose reeglite põhielemendid neid oma vajadusteks kohandatuna. Esimene munkluse vorm anahoreetlus on väga suure loobumisega elu vorm. Askeet võtab endale vabatahtlikult eesmärgi põgeneda maailmast ning ühiskonnast.
Kirjandusreferaat George Orwell ,,1984" Juhendaja: Marja- Liisa Kütis Koostaja: Marili Kase 10. klass 2009-10-31 George Orwell George Orwell (tegelik nimi Eric Arthur Blair; 25. juuni 1903 Indias Bihari provintsis 21. jaanuar 1950) oli inglise kirjanik. Elukäik ja looming Georg Orwell sai hariduse Etoni kolledzis. Aastail 19221928 teenis ta Birmas Briti Impeeriumipolitseis; lahkus protestiks koloniaalvägivalla vastu ("Birma päevad", 1934). Birmas sai temast veendunud kolonialismivastane. Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Hiljem töötas ta ühes raamatukaupluses ja lähenes töölisliikumisele ("Tee Wigani kaile", 1937). 18. juulil 1936 puhkes Hispaania kodusõda. 15. detsembril 1936 sõitis Orwell umbes 25- liikmelise brittide rühma koo...
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: Sissejuhatus Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Keemiliselt koostiselt on viskoos tselluloos. Viskooskiudude kaubanduslikke nimetusi: Argentea; Danufil; Empress; Enka; Enka Profile; Viscose; Faberta; Fibro; Flox; Floxan; Galaxy; Iridel-Viscol; Junlon; Krehalon; Lenzing Viscose; Swelan; Tairiyon; Three Gold Horses; Vibron-Crinol; Viscofil; Viscolan; Viscose. Õõnes on viskooskiud Viloft. Tulekindlad kiud on Fibrafinn ja Visil. Kiud välitööstusele sobivad Sanilon, Sarille, Sterilon L., Viscofil. Kiud lausriidetööstusele Avihaf, Avilon ja Fibro ning kiud rehvitööstusele Cordenka ja Viscord. 1. Millal hakati viskoosi kasutama? Viskoosi tootmise protsess avastati Briti teadlaste Cross, Bevan ja Beadle poolt 1892. Peale pikka keemilist protsessi ekstraheeriti viskoosi tsellofaani valmistamiseks. Tselluloostehiskiude toodeti aastal 199...
hallikad kuued. · Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid kutsuti jutlustajavendadeks. Musta kuue järgi kutsuti neid mustadeks vendadeks. · Pühakutele oli tugev usk andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Reliikvia pühakutega seostavad esemed. Vaimulikud ordud · Munklus tekkis 4. Sajandil Egiptuse kõrbes - Eremiitlus - Religioosne ühiselu, kloostrite rajamine · Millel põhines munklus? Pühaks saamisega saadakse taevariiki, tuleb loobuda maisest elust. · Kloostrielu = ingellik elu · Munkluse eesmärk? Enda pühaks muutmine, läbi palvete · Vaimulik ordu kogukondade ühendus, millel on kindel seadustik, liturgilised traditsioonid, eesmärgid, vaimsus. Benediktlased (benediktiinid) · Benedictus Nursiast (480-u.560), 529 asutas Monte Cassino kloostri · Must rüü
1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatu...
Lisaks, see intelligentsus väljendub huvis ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu. 2. ISIKSUS Isiksuse mõiste definitsioone on määratletud väga erinevalt, mis omakorda sõltuvad iga üksiku inimese iseloomust ja olemusest. Kõige rohkem kasutatakse isiksuse mõiste kirjeldamiseks järgmiseid punkte: normaalne vaimne tervis, inimomane kasvatus, haritus, roll ühiskondlikus tööjaotuses, keele valdamine, ühiselu ja kultuuri normide omandamine ja järgimine ning oma eelduste väljaarendamine võimeteks (Bachmann ja Maruste 2008). Olulisemateks isiksuse omadusteks on temperamendiomadused (ekstravertsus, koleerikus), vaimsed võimed (sõnaosavus, matemaatiline võimekus), iseloom (kangekaelsus, järeleandlikkus) ja väärtused (loodusearmastus, kord). Isiksusomadusi ja oma vaimseid võimeid saab mõõta nii isiksustestide kui ka intelligentsustestidega (Bachmann ja Maruste 2008). 2.1
KOKKUVÕTE Kodaniku subjektsuse tagamise üks kesksemaid viise on kodanikeühiskond. Kodanikeühiskond on ärielust ja riigist sõltumatu ühiskonnasfäär, milles inimesed teevad koostööd, et edendada oma väärtusi ning huve. Eesti keeles võidakse kasutada väljendeid kodanikuühiskond ja kodanikeühiskond kõvuti. Kodanikuühiskonna või kodanikeühiskonna eelistamine sõltub sellest, kas tahetakse rõhutada ühiskonna algena kodanikku, üksikisikut kui õigusvõimelist subjekti või ühiselu kollektiivsust. Mitmuses kodanike välja toomine rõhutab ühiskonna avatust, pluralismi, ühistegevust ning mitmealgelisust. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. KASUTATUD KIRJANDUS
Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Eesti põhiseadust on võimalik muuta: 1) rahvahääletusel 2) riigikogu kahe järjestikusel koosseisul 3) riigikogu poolt kiirloomulisena RIIGIÕPETUS Lepinguteooria- seisukoht et kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Eesmärgiks: ühiselu vorm, kus kogu ühiskonna käsutuses olev võim kaitseks igat kodaniku vabadust ja vara, piiramata seejuures teise kodaniku vabadusi ja õigusi. Orgaaniline teooria- näeb riigi tekkimise põhjusena samu jõude mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Loomuliku tulemusena jäävad ellu tugevamad Vägivallateooria- inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Teokraatliku teooria- jumal lõi maailma ja selle korralduse, k.a riigi
22. Rohelist ideoloogiat iseloomustab holism e tervikvaade ja skeptilisus progressi suhtes. 23. Roheliste ideoloogia alavormideks on sotsiaalökoloogiline suund ja süvaökoloogiline suund. KODANIKEÜHISKOND JA ERAKOND 1. Kodanikeühiskond on ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse; ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud; ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda. 2. Missugused on kodanikuühiskonna toimijate rollid? -Avatud valitsemise tagamine, poliitiline sotsialiseerumine ja argimurede lahendamine. 3. Mis iseloomustab kolmandat sektorit? -Mittetulunduslikkus, osaluse vabatahtlikkus, institutsionaliseeritus. 4. Milline väide on õige? b.) Assotsiatsioonilise koolkonna käsitluses on kodanikeühiskond justkui riigivõimu valvekoer, mis kontrollib selle tegevust ning vajadusel sekkub c
Hinnang Eesti ühiskonnale sotsiaaleetiliselt positsioonilt STSTB, 1. kursus Eestis on mitmeid ühiskondlikke probleeme mis majanduse arengut ja ühiskonna heaolu tagasi hoiavad. Rahvatervis, haridus, tööhõive ja vananev elanikkond on ainult osa probleemsetest valdkondadest, mis ei kao iseenesest vaid vajavad lahendamist. Alkoholism on üks lahendamist vajav sotsiaalprobleem tänapäeva Eestis. Probleemi lahendamisel põrkume aga nii mõnegi sotsiaaleetilise küsimuse otsa. Käesolevas essees käsitlen läbi alkoholismi sallivuse teemat ja püüan leida vastused kahele küsimusele: Kas alkoholisimi ravi peaks olema riigi poolt tasustatud? Kas alkoholimüügi piirang diskrimineerib ettevõtjaid ja kahjustab majandust? Selleks, et hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt, tuleb lahti kirjutada sotsiaaleetika mõiste. Sotsiaaleetika on üks...
● Juriidilis-õiguslik (v. poliitiline) keskkond - Poliitilised jõud on kõige ulatuslikuma mõjuga, sest nende survel võetakse vastu uusi ja muudetakse olemasolevaid seadusi. ● Demograafiline keskkond - Demograafilise keskkonna moodustavad rahvastikuga seonduvad mõjurid. ● Kultuuriline keskkond - Kultuuri all mõeldakse väärtushinnangute, teadmiste, uskumuste, käitumisnormide, eetiliste seisukohtade jms. kogumit, mis väljendub inimsuhetes ja sotsiaalse ühiselu vormides. Tänapäeva inimkonna käitumist iseloomustab erinevate kultuuride segunemine, vaba käitumise levik ja piiride kadumine, soovide kiire rahuldamine. ● Tehnoloogiline keskkond - Tehnoloogia on üks olulisemaid tegureid, mis kujundab tarbimise struktuuri. Selles valdkonnas toimuvad muutused annavad terveid põlvkondi uusi tooteid, mis välistavad täielikult või vähendavad tunduvalt vanade variantide müügivõimalusi.
8. Rahvademokraatia?- Mõistet rahvademokraatia kasutavad ennekõike diktatuurirežiimid enese legitimeerimiseks/hiina rahvavabariik jne/.Retooriliselt tähtsustatakse rahva tahet, praktikas määratleb selle sisu autoritaarne valitseja või valitsev kildkond. ERINEVAD LÄHENEMISED DEMOKRAATIALE 1. Elitistlik lähenemine demokraatiale.: 1.Poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevaid tegevuspakette ühiselu arendamiseks 2.Tavainimesel pole piisavalt oskusi poliitiliste otsuste tegemiseks ning seetõttu on vaja tööjaotust, kus võimuküsimusi otsustaguspetsialistid: olgu siis poliitikud või haldurid 2. Liberaalne lähenemine: 1.Eelistatakse esindusdemokraatlikkevorme. 2.Kodanikku nähakse ratsionaalse toimijana, kelle poliitiline roll avaldub üksnes siis, kui midagi olulist on kaalul. 3.Rõhk üksikindiviidil. 4
*valitsejatel ei või olla peret ega eraomandit, et mitte tekitada omakasupüüdlikkust ja kutsuda võimu kuritarvitama *Ta hindas Spartat Aristoteles *inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu *inimene ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki *Õnnelikuks oli vaha leida kesktee äärmuste vajel: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamise vahel jne.
ee/?art_magaz=8&id=7737 [vaadatud: 08.05.2010]. Piirimäe, H. (2000). Inimene,ühiskond,kultuur. Tallinn: Koolibri. Pirita kloostri kodulehekülg, http://www.piritaklooster.ee/ [vaadatud: 02.05.2010]. Tamm, J. (2002). Eesti keskaegsed kloostrid. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 16 5. LISA 5.1. Mõisted klooster (ladina keeles claustrum - suletud paik), ristiusu munkade või nunnade kogukonna organisatsiooniline põhivorm, ka nende ühiselu põhireeglitele vastav kinnine hoonestu, kus mungad ja nunnad pühendasid oma elu Jumala teenimisele. meditatsioon - (kloostris) vaikseks (sõnadeta) palveks antud aeg. missa armulauateenistus. nunn on usulisel eesmärgil erakuna või maailmast eraldunud kogukonnas (kloostris, mungaordus) elav naine. palve on uskliku Jumalale suunatud palumine, et saada hinge päästmiseks hädavajalikke või kasulikke hüvesid. Palvetaja tunnistab Jumala ülimuslikkust ja alistub tema tahtele
eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Kujundas loogika vallas tervikliku õpetuse sellest, kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese õpetus püsib tänaseni formaalloogika alusena. Ei pidanud õigeks Platoni ideedeõpetust. Tema arvates pole ideedel iseseisvat olemist. Üksikud asjad eelnevad ideedele. Inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu. Ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Õnnelikuks eluks on vaja leida kesktee: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamisevahel jne. Ka riik peab otsima keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli: oligarhias hakkavad rikkad rõhuma vaeseid, demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Aristoteles hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi
Levik- Põhiliselt Iisraelis, aga ka hajuli üle Euroopa ja USA Islam: Sümbol Levik- Kesk-Aasia, Araabia poolsaar ja Põhja- Aafrika Hinduism: Sümbol Levik- Enamasti Indias Buddism: Sümbol Levik- Peamiselt Kagu ja Ida-Aasias Konfutsianism: pole tegelikult usk, vaid moraaliõpetus Sümbol Levik- Ida-Aasia Usundite mõju ühiskonnale- Näiteks: Islami usundis on palju ühiselu reegleid, mis on paljudes islamimaades õigussüsteemi aluseks Hinduismile on iseloomulik kastisüsteem, mis segab lääneliku demokraatia ja kapitalismi arengut Hinduism ja buddism soodustavad kehva majanduslikku arengut- hindud loodavad paremale elule järgmises elutsüklis ja budistid on veendunud, et ilmalik elu on nii või teisiti armetu 11. Mõisted: Demograafiline üleminek- rahvastiku tüüp, kus suremus on madal ning sündimus algselt kõrge, kuid langemas
olnud riiki, aga Eesti ühiskond säilis. Islami ühiskond koosneb mitmetest riikidest. Kas riik ja ühiskond on samatähenduslikud mõisted? - Ei pruugi olla, riigis võib olla mitu ühiskonda. Tavamõistes räägime kolmest tasandist. Inimesed/sotsiaalsfäär, poliitikasfäär, majandussfäär. Sotsiaal- ja ühiskonnateadlased kasutavad peamiselt: I ehk avalik sektor (seotud valitsuse ja poliitikaga), II ehk erasektor, III ehk mittetulundussektor. Inimtegevuse eesmärkidest lähtuvalt saab ühiselu jaotada mittemajanduslikuks ja majanduslikuks sfääriks. Mõlemad kategooriad jaotuvad omakorda ühistasandiks ja eratasandiks. Mittemajanduslik on ühistasand ehk valitsemine. See hõlmab riigiasutusi, julgeolukut, kohtusüsteemi, politseid, seadusandlust ja majanduse korraldatust. Liikmed on õpilased, valijad, diplomaadid, kohtunikud, politseinikud, ametnikud, õpetajad. Eratasand ehk eraeluline tegevus pere ja sõpruskond, huvigrupid, organisatsioonid, vabatahtlikkus
Inimõiguste kategoriseerimise võimalused Inimõigusi saab jagada absoluutseks ja suhteliseks õiguseks. Absoluutsed õigused on õigus elule, mitte olla piinatud, orjuse keelamine, kahekordse kohtu pidamise keeld jne. Mitte mingil tingimusel ei tohi nendest taganeda. Inimese loomulikke õigusi ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud, vaid need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Seda saab teha üksnes juhtudel ja viisil, milles inimesed ise demokraatlikul moel kokku on leppinud. Suhtelised inimõigused on siis kõik teised õigused. Enamik inimõigusi on suhtelised. Kui on vastuolulisus kahe suhtelise inimõiguse vahel, siis tuleb neid tasakaalustada. Suhteline inimõigus on selline, mida on võimalik piirata seadusest tulenevalt, kuid piirang peab olem...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Jarmo Jagomägi Mustanahaliste domineerimine valgete üle jooksualadel Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2010 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Mustanahaliste domineerimine valgete üle jooksualadel Kuu ja aasta Lehekülgede arv 16.2010 17 Referaat Uurimuse eesmärgiks on teada saada, miks mustanahalised on kiiremad kui valged. Selleks selgitasin välja erinevused ja eeldused geneetikas, töökuses ja eluolus. Infot sain erinevatest internetiallikatest kui ka Carl Lewise autobiograafilisest raamatust. Teemavalik tulenes sellest, et olen jälginud kergejõustikut juba aastaid ning jooksualad pakuvad suurt huvi. Kuna mustanahalised on alati olnud jooksualadel tipus, siis valisingi valgetega võrd...
..............................11 8.Viimase aja arengud.........................................................................................13 Kokkuvõte........................................................................................................14 Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 Sissejuhatus Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas.Referaadi eesmärgiks on kirjeldada Eesti teatri algust kuni tänapäevani välja.Kirjeldades seda tähtsamate faktide alusel,selle ja eelmise sajandi olulisemates sündmustes. 3 Näitemäng rahvusliku ärkamise ajal
Eesti putukad Eksam 30.04.2015 1. Putukate üldiseloomustus ja morfoloogia alused ~60 % putukaid. Ainult 9,5% mitmekesisusest on kirjeldatud. Maailmas 36 seltsi. Maailmas teada ~1 miljon liiki. 75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahe...
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ( ÜHISKONNAÕPETUS ) ! 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor eraettevõtted 3) Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet Pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine oluliste eesmärkide ja väärtuste, aga ka kohustuste ja õigluse küsimuses ei soodusta ühis...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Martin Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema ideoloogia põhijooni tuleb uurida tema enese elu. Lutheril on teatav arusaam elust ning tänu sellele võib teda pidada uusaegse maailma ja vaimu isaks. Ta külvas ideid ning tema reformatsioon polnudki ehk nii suurejooneline ega kiire, kuid see sütitas ja levitas ideid. Usun, et tema enda kooliaeg ja eluolu on tähtsal kohal mõistmaks tema reformeerimispüüdeid ja tema alustatud ideesid. 1....
Hoolimata sipelgate väga kõrgest biomassist ja tähtsusest looduses on neid vähe kasutatud keskkonna ja sealhulgas erinevate koosluste bioindikatsioonis. Sipelgad sobivad keskkonna bioindikatsioonis järgmistel põhjustel: - Sipelgad on laia levikuga. Neid leidub peaaegu kõikides maismaakooslustes, kus püsielemendina nad omanad sageli dominantliigi rolli. - Nad on paikse eluviisiga. Sipelgakooslus ja -asurkonnad kujunevad aastasadade jooksul ning püsivad ühel kohal väga kaua. Tänu ühiselu tekkega kaasnenud eelistele suudavad nad mahendada keskkonna muutusega kaasnevaid kahjulikke mõjusid järglastele ja terve pere arengule (sotsiaalne homöostaas). - Sipelgakooslus, väljakujunenud metsakuklase asurkond koos vanade mahajäetud pinnases reljeefselt säilinud kraatritega, vanade ja noorte pesadega peegeldavad asurkonna ja taimekoosluse arengulugu tagasiulatuvalt mitme metsapõlve ulatuses.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika osakond Kaie Issak ekstern KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 KURTUSEST Eestikeelse terminoloogia osas valitseb mõningane ebaselgus: kasutatakse üsna mitmeid nimetusi kurt, kurttumm, nürmik, poolkurt, vaegkuulja, raskeltkuulja, poolkuulja jms. Maailmas, eelkõige kurtide kogukonnast tulenevalt on märgata kahte erinevat lähenemist kuulmispuudele: meditsiiniline ja sotsiaalne. Meditsiinilise lähenemise juures on kurtuse põhiliseks kriteeriumiks kuulmislanguse määr, pööratakse tähelepanu eelkõige kuulmislanguse sügavusele, selle arendamisele ning suulise kõne omandamisele. Meditsiinilise klassifikatsiooni järgi on normaalse kuulmise ja nürmuse piiriks 15-20 dB ning nürmuse ja kurtuse piiriks 70-80 dB. ...
autonoomne kohustus: inimese enda poolt võetud kohustus toimida oma isiklike tõeks pidamiste kohaselt just nii. 2) Imperatiivne kohustus: üks inimene annab või loob kohustuse teisele inimesele käituda teatud viisil, teine inimene loeb kohustuse kehtivaks ja täidab ettekirjutuse. 3) Sotsiaalne kohustus: teatud subjekt loob kohustuse teistele inimestele. Subjekt on in-te poolt tunnustatud (õigusnormid, tavad, traditsioonid ja muud ühiselu reeglid). 6. Õiguse mõiste, õiguse kehtestamine, õiguse tunnused: Õigus on sotsiaalse kontrollivahend ja vorm. Õigus seab inimeste tegevusele kindlad raamid. Kärbib kontrollimatu tegevuse vabadust. Lubab käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Loob võimaluse õiguspäraseks käitumiseks. Õiguse kehtestamine eeldab kõrgemal seisvat võimuorganit, kaasajal on see riik. Et ühiselu korraldada ja stabiilsust tagada, siis riigil on kindla pädevusega
............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esindasid teadaolevalt üksnes harvad ladinakeelsed koolietendused, ja 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
