toimijat ennast Kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on täiuslikud Inimesele oli tema meele Teadmine voorusest on ülim voorus olemuspõhjused - ideed. loomuomane riiklik ühiselu. Ta ise: see muudab voorusliku käitumise elada õnnelikult väljaspool riik ühteaegu nii võimalikuks, kui ka õnnelikuks eluks oli vaja leid paratamatuks. Ideed on muutumatud ja reaalsed, kesktee äärmuste vahel: tasa
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilis...
Konstantin Päts Koostaja: Siim Jakob Suits Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärit Pärnumaalt, Tahkuranna vallast Oli õigeusklik Vanaisa oli Hariton Tumanov Oli 4 venda ja 1 õde Eesti Vabariigi esimene president Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Suri 18. jaanuar 1956 Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist Pätsi õhutusel asutati 1907–1908. aastatel Peterburis kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma Peterburi Teatajat. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks kindlusvangistusse Ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises Perekond Konstantin Päts oli abielus Helma Wilhelmine Päts 2 poega Leo ja Viktor Päts Elas Toompeal 30. juulil 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostri...
Kodanikuühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud) · Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimuseks on seadustele tuginev valitsemine ja kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev Revolutsioon. · Miks peab kodanik olema aktiivne? · asjatundlik vastuvaidlemine ja...
zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. KESKMED KÜSIMUSED · Tegeles küsimustega, mis on tähtsad ka igapäevakogemuses · Eetika küsimustega- mis on üllas ja mis on alatu, mis hea ja mis halb, mis kõlbeline ja mis kõlbmatu, mida tähendavad sellised mõisted, nagu õnn, armastus, sõprus, au, õiglus · Ühiskonnafilosoofia keskmes olid küsimused, milline peab olema riik ja millised selles elavad inimesed, millised omadused aitavad kaasa ühiselu edukale toimimisele ja millised mitte. TÄHTSAMAD TEOSED · Poliitika on teos riigi toimimise eesmärkidest ja vahenditest, kus analüüsitakse, milline ühiskonnastruktuur tagaks kõige paremini seal elavate inimeste heaolu · Füüsika · Meta · Füüsika · Kategooriad · Poeetika TSITAADID · Igal inimesel üksikult ja kõikidel inimestel koos on alati teatud eesmärk, mille poole rühkides nad valivad üht ja väldivad teist.
Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid
Seetõttu võib eeldada teatavat kongeniaalsust mõlema autori mõtteviisis ja tekstides. Kes kui palju keda mõjutas, millest räägiti ja arutati Underi salongis, kus käis palju väljapaistvaid kultuuritegelasi, seda me võime ainult arvata kuid nende tähelepanuväärne mõju on märgatav mõlemal. Sinise terrassi salong oli olemas aastatel 19071924. Mõnevõrra pingestus atmosfäär alates 1916, kui Under nõudis abielulahutust. Kuid kultuurilist ühiselu jätkati Siuru staabis Adsoni juures Pikal tänaval aastatel 19171920. Sel perioodil oli Underi mõju Adsonile alateadvuslik, läbi Underi luulemustandite ümberkirjutamise, kuid ka teiste siurulaste eeskujuks oleva kirjandustegevuse kaudu. Adson tahtis vastata armastusele luulevormis, olla võrdväärne nii naisega kui sõpruskonnaga. Mõlemad ergutasid teineteist värsse looma, kuid Under oli juba alguses väljakujunenum luuletaja. · Mõlemad kirjanikud armastasid tõlkida
Keskaegne inimene teadvustas linna kas Paabeli patupesana või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena. Muljet avaldasid võimsad linnamüürid kui ka taeva poole pürgivad kirikutornid, rusuvalt mõjusid linna koondunud vaesus ning kõiksugused pahed ja pinged. Feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme kandsid lõplikukult kloostrist linna üle haridus, arhidektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus omaette tegevusalaks. Linnad vajasid inimesi, kes suudaksid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse. See tõi kaasa ülikoolide kiire arengu. Linnad pakkusid rohkem tööd ka arhitektidele ja müürseppadele. Peamiselt kloostrikultuuriga seotud romaani stiili asendas gootika, mis oli linnarhitektuuri lauhutamatu osa. Patritsiaat-pärilik linnaaristokraatia
Martin Rebane 11B Anarhia Mis see on? Anarhism on sotsiaal- filosoofiline õpetus anarhiast. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond, kus sundus puudub üldse ja kus ühiskonnaliikmete vahelised suhted korraldatakse vabatahtlike tehingute abil. Liigitus Individualistlik anarhism-ei tunnista mingit ühiselu normingut, ei ühtegi ülemust ega alamust, vaid ainult vabade indiviidide, s.o. vaba ühiskonna vabade üksikliikmete isiklikku tahtmist. „Mina, see on riik.” Kommunistlik anarhism-ühendab kommunismi vaateid anarhistliku vabaduse ideega. Ta tahab kogu ühiskonda organiseerida väikeste sõltumatute vabakommuunide või nende kommuunide vabaliitude näol. Sündikalistlik anarhism-arvab, et tuleviku ühiskonnakorra aluseks saab olla üksnes
Dormitoorium-ühine magamisruum.Refektoorium-söömisruum.Rekonkista-pürenee poolsaare tagasivõtmine muhameedlaste käest.Ristisõda-sõjakäik 11.-13-saj.,mis oli enamasti paavsti poolt algatatud kuna ta tahtis enda kätte haarata kristliku maailma ohjad.Gregorius VII-1073-1085 Rooma paavst,kes võitles muutuste eest-Gregoriuse reformid.Aquino Thomas-keskaja tuntumaid teolooge.Katoliku õpetuse arendaja.Benedictus Nursiast-520.-530.aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli.Rajas kloostri Itaaliasse ja pani aluse benediktlaste kloostri levikule.Dominicus- dominiilkaste ordu rajaja.Oli kõrgesti haritud ja tegi kiiret vaimuliku karjääri.Friedrich I Barbarossa-saksa-rooma keiser kolmanda ristisõja ajal.Richard I Lõvisüda-inglise kuningas kolmanda ristisõja ajal.Philippe II Auguste-prantsuse kuninga kolmanda ristisõja ajal.I ristisõda-1096-1099.Prantsuse ja saksa talupojad,feodaalid,moslemid.Jeruusalemm.Jeruusalemm vallutati.II ristisõda- 1147-1149
AGENDA 21 1992 aastal Rio de Janeiros toimus ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, kus 173 riigi, sealhulgas Eesti, esindajad võtsid vastu otsuse suunata riikide ja ka kohalike omavalitsuste arengut säästva arengu põhimõtete kohaselt. See tähendab arengu suunamist vastavalt ühiselu reeglitele, mis oleks kooskõlas tasakaaluka ja alalhoidliku keskkonnasõbraliku elulaadiga. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Samas avatakse ka säästva arengu mõiste. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud ning mõjutavad üksteist läbi keerukate protsesside.
Aquino Thomas-Aquino Thomas oli katoliiklik teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.Tema peateos on "Teoloogia summa".Käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu vahekorda.Ei näinud usu ega mõistuse vahel vastuolu.Ketserlus-Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.Benediktlased-Kaotas munkade ühiselu reegli Benedictus,kes rajas kloostrid Itaaliasse.Tema arvates pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel.Tuli anda vaesuse,kuulekuse ja kasinuse vanne.Kerjusmungaordud-Algselt ei tohtinud neil olla mingit omandit,nad pidid leiba teenima kerjamisega.Nende peamine tegevus oli jutlustamine paganate kui ka ketserite pööramisest.Frantsisklaste ordu-Lõi Franciscus Assisist.Pöörasid tähelepanu haridusele.Dominiiklaste ordu-Rajas vaimulik Dominicus.Nende haridussüsteemi peeti
Abistamine, koostöö, ühiselu Sugulaste abistamine Abistamine sõltub sugulussuhtest Vanem võib end lapse nimel isegi ohverdada Teiste lähisugulaste abistamine Lähisugulaste abistamine peaks olema proportsioonis sugulusastmega Kuid lisaks geneetilistele eeldustele on vaja arvesse võtta ka mingeid muid aspekte... Elukäigulised piirangud Abistatakse isendeid, kes asuvad alles oma elukäigu alguses ja on veel väikesed ja abitud Abistatava jääksigimisväärtus Sigimisvõimaluste nappus Abistamist soodustav ökoloogiline tegur Mõnel aastal sellist abistamist tunduvalt rohkem kui mõnel teisel aastal Mittesugulaste abistamine Abistamine on kui pikaajaline investeering enda huvides Tavaliselt on abistajaiks pesitsuspaari enda järglased Kõige olulisem on mutualismi puhul see, et siin petmine ei tasu ära. Järelikult ka mutualismi puhul puudub vastuolu...
Kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit, on tuntud kui kodanikuühiskond. Tsiviilühiskonda kuuluvad vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Kolmanda sektori elujõu kolm komponenti on esiteks seadused ja õiguslik keskkond, teiseks finantseerimine ja ressursid ning kolmandaks organisatsioonide ja üksikisikute võimekus. Kuid kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Eestis on kolme liiki kodanikualgatuslikke organisatsioone- mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on tsiviilühiskonna koostisosa. Mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute olemasolu Eestis näitab, et meil toimib kodanikuühiskond. Tänapäeval on mittetulundussektor oluliseks tööandjaks paljudes maades, Ees...
põhiküsimus. Poliitiline teoloogia lähtub vaid vaimsete ja poliitiliste struktuuride analoogsest kehtivuses: see ainult kirjeldab ühte nähtust formaalselt ja peab kristlikust teoloogiast sõltumatult paika ka positivismi ja marksismi puhul.[Samas, 1328-1329] Positivistliku kaasaja kriitika Schmitt püüab kirjeldada religiooni tähtsust poliitikale. Ta on teadlane, kes vaatleb poliitilise ajaloo mõju ja analüüsib seda, mida see ühele erilisele vormile, sellele, mida avaldab usk ühiselu poliitilisele korraldamisele. Schmitti kriitika fookuses seisab kaasaegne, tema jaoks nõnda olulise olemispõhimõtte eitamise levitamine. Tema kriitika keskendub esmajoones Hans Kelseni puhtale õigusõpetusele, mis lähtub sellest, et õigussüsteem on iseenesest põhjendatav ega vaja põhjendusi väljaspoolt. Riik on selle järgi õigussüsteemiga identne, sest kõik poliitilised juhused riigi sees tekivad või tulenevad tema õigussüsteemist
PEREKONNA ÜLESANDED Ehkki perekond on sajandite jooksul läbi teinud suuri muutusi, on ta siiski säilinud ja mängib inimeste elus siiani olulist rolli. Enamik täiskasvanuid tunneb end olevat seotud kahe perekonnaga, kasvuperega ja enda loodud perekonnaga. Perekonna ülesanded abielul põhineva perekonna puhul, mille moodustavad abikaasad ja nende järglased on: ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll, tööjaotus, laste kasvatamine lähedase kooselu õhkkonnas, kultuuri õpetamine järgnevale sugupõlvele. Perekonna põhifunktsioonid on küllaltki püsivad olnud sajandeid. Perekonna peamiste funktsioonidega saab välja tuua järgmised. 1. Soojätkamisfunktsioon on sajandeid olnud perekonna olulisemaid funktsioone. See tagab rahvastiku püsivuse ja taastootmise. Abielupaari soov lapsi saada on üldinimlik ja sellel on palju põhjusi
Vaimulikud ordud paavst piiskopid preestrid mungad (kr. k. Monacos- üksildane) nunnad (lad. K. nonna- nunn) kindlate reeglite järgi toimivad ühendused- vaimulikud ordud (lad. k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid Benediktlased 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas
demokraatlik sest kõiki riigikogu istungeid kus toimub kas mingi hääletamine või otsustamine toimub avalikult. Ja siis mis ongi põhiline on hääleõigus, see on esimene samm demokraatlikus riigis, et igal kodanikul on õigus valida. Eesti riigis toimuvad valimised regulaarselt nagu näiteks erakonna valimised. Kodanikuühiskond tähendab ka palju muud kui sotsiaalset solidaarsust. Ühiskond on seda demokraatlikum, mida rohkem saab avalikkus ühiselu reegleid ja seadusandlust puudutavates otsustes kaasa rääkida ning mida avatum, läbipaistvam ja ausam on otsustamine. Laiemalt hõlmab kodanikuühiskond kõigi, ka mittepoliitiliste organisatsioonide tegevust. Kõikjal võib ajada asju demokraatlikumalt või bürokraatlikumalt, üksteist kuulates või toorest võimu kasutades. Need valikud teevad inimesed ise. Demokraatliku riigi üks probleemidest on korruptsioon, millest ei ole ka meie riigis pääsu
Selle hulka kuulub kindlasti ka arvestamine meist erinevate kultuuridega, kuna maailma pingekolded asuvad just suurte tsivilisatsioonide ja kultuuride kokkupuute kohas. Maailmakorda ei kujunda mitte ainult riigipead vaid maailma elanikud. Kodanikul oleks riigis parem elada on kodanikel kohustused, mida tuleb täita. Põhiseadusega on kehtestatud kodanikukohustused. Kodanikud peavad riigis täitma seadusi, alluma töödistsipliinile, suhtuma austavalt ühiskonna kohustustesse, austama ühiselu reegleid ning hoidma oma omandit. Isamaa kaitsmine on iga kodaniku püha kohustus, kodumaa reetmist aga karistatakse kui raskemat kuritegu. Muidugi on kodanikul riigis inimõigused. Põhiseadusega on tagatud kodanikuõigused ja vabadused. Kodanikul on riigis õigus tööle, haridusele, ainelisele kindlustatusele vanaduses ning haiguse ja töövõime kaotamise korral. Iga töövõimeline kodanik peab töötama ühiskonnale kasulikul tegevusalal, hoidma ja kaitsma ühiskonna vara.
VAIMULIKUD ORDUD Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve
Mis on ühiskond? inimeste kogum (Karl Marx, Herbert Spencer) normatiivide süsteem (Max Weber) mõtleva inimese tegutsemise resultaat (Max Weber) (NB! jõuda inimese mõtteni (käitumismotiivid)) elanikkond, kes on organiseerunud koostööks eluülesannete täitmiseks Ühiskond - inimeste kooseksistents ja koostoimimine selle väljakujunenud valdkondades ja vormides. Valdkonnad: majandus, õigus, poliitika, ühiselu ametlik ja mitteametlik korraldus (s.t sotsiaalsed normid). Vormid: tootmine, kaubavahetus ja raharinglus; seaduste kehtestamine ja kohtumõistmine; ametlik võim, selle omandamine ja edasiarendamine; grupid oma väärtuste ja traditsioonidega; riigid oma ametliku elukorraldusega jm. Uurimisobjektiks on INIMühiskond ((inim)liigi loomuomane elukeskkond). Inimene ja peaaju koore assotsiatiivne osa (väärtused, huvid, tunded, intellektuaalse ning loomingulise töö ja mõistmise võimalused,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-10 2 KODUKANDI KODANIKUORGU Essee Nimi Pärnu 2013 Sissejuhatus Kodanikuühiskond = mittetulundussektor = 3. sektor On ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. KodÜh aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Tegutsemine seltsides, korteri- ja suvilaühistutes, ametiühingutes jne on vabatahtlik Mina kirjutan sellistest organiseatsioonidest nagu ,,MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi" ja ,,MTÜ Kodanikujulgestus" MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi
Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Hiljem hakkas levima linnamajandus. Feodaaltsivilisatsiooni arengus oli oluline roll linnal ja linnakultuuril, kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, arvete pidamist, maksude kogumist ja haigete ravimist – tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Linnade tekkimine aitas leida inimestel paremaid töökohti ning võimaldas elada paremat elu. Üks peamistest feodaaltsivilisatsiooni tunnustest oli ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid ehk feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted). Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset ja maavaldusi. Konfliktide ja ebakindluse
Kaasaegases anarhistlikus mótlemises on tóenäoliselt mitmeid uusi voolusid, aga Barbara Goodwini on viidanud konkreetsemalt just 2 uuele lahknevale anarhismi voolule tänapäeval: Anarhokapitalismile jar 60-70nadatel väljakujunenud liikumisele, mis idealiseerib inimese isiklikku pógenemist arenenud kapitalistlikust ühiskonnast ja tema nn vaimset vabanemist. Anarhokapitalism on iseenest huvitav teooria - kuigi on natuke raske ette kujutada kuidas ta täpsemalt aitaks kaasa inimühiskonna arengule saavutamaks sóltumatust, vabadust, vórdsust ja likvideeriks róhumist? :-) Loojaks peetakse Murray Rothbardi kes jóudis selleni, ühendades omavahel klassikalise liberalismi (mis taotleb reziimi kus oleksid tagatud óigused vórdsusele, vabadusele, julgeolekule ja omandile), individualistliku anarhismi (mis ei tunnista mingit ühiselu normingut, ei ühtegi ülemust ega alamust, vaid ainult vabade indiviidide, s.o. vaba ühiskonna vabade üksikliikmete isikli...
markiid. Kujunes välja feodaalne hierarhia. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse - praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele. Feodaaltsivilisatsiooni arengus mängis olulist rolli linna ja linnakultuur. Kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Samuti võimaldas linnade tekkimine leida inimestel endale paremaid töökohti ja võimaldada endal paremat elu. Linnade ja kaubanduse areng on kindlasti mänginud olulist rolli inimkonna arnegus. Üha tähtsamaks muutus inimeste seas haridus. Õpetust jagati peamiselt kloostri- ja kirikukoolides. Ning tänu sellele moodustasidki enamiku haritlastest vaimulikud. Esimeseks ülikooliks peetakse 119
(õiguspäraseks käitumiseks). Õigus ei ole midagi sellist, mis saaks seista ühiskonnast väljaspool. Õigus toimib sotsiaalses keskkonnas, arenedes ja muutudes, kohanedes ühiskonnaoludega.Õiguse mõiste on tihedalt seotud riigiga. Iga riigi ja tema õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib üksnes selle riigi territooriumil e. selle konkreetse riigi jurisdiktsiooni alal. Riik peab tagama ühiselu korraldatuse ja korraldatuse stabiilsuse. Objektiks, mida riik tagab, on kehtiv õigus e. üldkohustuslikud käitumiseeskirjad (õigusnormid) ning subjektideks, kelle suhtes õigust tagatakse, on isikud, kelle tegusid kehtiv õigus reguleerima peab.Kaasaegne ühiskond loob erinevates eluvaldkondades jätkuvalt uusi eeldusi ja võimalusi majandustegevuse arendamiseks ning nende realiseerimiseks esitatakse järjest kõrgemaid nõudmisi. Koos sellega suureneb
ühiskonna iseloomuliku tunnust. 3)Milleks on kodanikuühiskond vajalik? · ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. · täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. · kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus. · riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nendel ugupidamise. 4)Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegeuvse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Millised intuitsioonid moodustavad KÜ. - mitmesugused seltsid, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi. (Mittetulunudsühingud, sihtasutused, seltsingud). Iseloomulikud jooned. - inimeste eneste pealehakkamine ja algatus; ei tohi kasumit teenida. 5)Inimese sotsiaalne staatust ühiskonnas. · seotus inimeste haridusnäitajatega.
Üheks näiteks siinkohal oleks Eesti ristiusustamine selleks, et saada kaubandusteed Venemaale. Linnade arengus oli olulisel kohal ka see, et toimus feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme ülekandumine kloostrist linna. Varasemal ajal olid kloostrid põhilisteks kultuurikandjateks. Seal kirjutati raamatuid ja säilitati vaimset kultuuripärandit. Linnade arenguga muutus haridus oluliseks ka ilmalikus tähenduses. Vajati väljaõpetatud, haritud ametnikke, kes oleksid suutnud korraldada ühiselu, pidada arveid. Kultuurikeskme ülekanne linnadesse toimus kolmes põhilises valdkonnas: haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Katedraalkoolidest kasvasid välja ülikoolid. Töid jätkus ka arhitektidele ja müürseppadele. Piibli kõrval hakati viljelema ka ilmalikku kirjasõna ning linnakirjanduses hakkas levima satiir. Rüütliromaanide ja ,,Kuningas Arturi lugude" kõrvale hakkasid tekkima ka värssjutustused, kus püüti naeruvääristada vaimulikke ja feodaale loomade kujul. Selliseks
toetamine teenuste osutamisega. Suhted riigiga: riik kehtestab reeglid ja ettekirjutused (tegevusload, maksud, keskkonnahoid), riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja jagada ümber rikkust, riik planeerib ühiskonna majanduslikku arengut parem ja vasakpoolsus. III sektor: tegevus, mis on loomult sots., ei ole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamiseks, kuulub mittetulundussektorisse. Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inim. Tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud). Kodanikualgatuslikke org. on kolme liiki: mittetulundusühing korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne, sihtasutused millegi kongreetse jaoks, nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. Seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita. Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse
Millised õigusaktid on olemas? Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt
Konstantin Päts Konstantin Päts (sündinud 23. veebruar 1874 Tahkuna vallas, surnud 18.jaanuar 1956) oli Eesti riigitegelane , elukutselt jurist . Ta oli Eesti Vabariigi esimene president . Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi teise lapsena . Tal oli neli venda ning üks õde. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina omandati talle Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust ta 1907. aastal siirdus Soome elades seal varjunime all ning tehes kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pärast Eestisse naasmist andis Päts ennast ise üles ning ilmus suvel Tallinna ringkonnakohtu-uurija ette. Ta vabastati kautsjoni vastu. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks...
1. Kohtuvõim 2. Seadusandlik võim parlament volikogu 3. Täidesaatev võim Vabariigi valitsus linnavalitsus ERASEKTOR: * Baseerub allettevõtetel: täis-, osaühingud, aktsiaseltsid jne. Erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest. Ühisjoonteks on kasumi taotlemine ja eraomandus. 2.3 Kodanikuühiskond: Kodanikuühiskond: ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. * kaks lähenemisviisi: 1) poliitilises tähenduses (tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondadele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks- seltsid, ühingud, ühistud, liidud) 2) kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet silmas pidades KOLMAS SEKTOR
sõltumattut ja sokratese meelest pidi õpilane ise mõistmiseni jõudma,õpetaja võis teda üksnes suunata. 17.Platoni ideede õpetus Plaaton uskus ,et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast,et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel, Palton kujundas ka terviliku õpetuse riigist,riiki pidi põhinema hüvel,olema muutumatu ja täiuslik. 18.Aristotelese nägemus inimese ja riigi vahelistest suhetest? Inimesele oli aristotelese meelest loomuomane riiklik ühiselu,ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki seetõttu on inimene riiklik elusolend- 19.iseloomusta hellenistliku kultuur Linnadesse rajati uhkeid ehitisi,kõige enam pöörasid kultuurile rõhku egiptuse kuningad,aleksandriast sai hellenismiajastu silmapaistvam kultuurikeskus,teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon 20.mis onstoitsism Hellenistlik filosoofiakoolkond,mis sai nime Ateena agoraad ümbritseva sammassaali toa järgi
Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. Tüüpiline herilane on mesilasest saledam ja pole nii tihedalt kaetud karvakestega, kuna ei korja tolmu. Karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas. Enamiku herilaste värvus seisneb mustades ja valgetes ribades ning laikudes. Tavalise herilase hammustus on vähem ohtlik kui mesilase hammustus. Kuid mesilane, jätnud hüvasti oma nõelaga, hukkub, herilased aga võivad nõelata korduvalt, ja nendega ei juhtu midagi. Isegi kõige kergemini herilase mürki taluval inimesel tekib nõelamise kohal põletikukolle: mõneks tunniks ja isegi ööpäevak...
luksusliku eluga harjunud kuurias talle tugev vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid temaga Avignoni. Seda sündmust nimetatakse suureks skismaks. Alles 1417. aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V, võidi kirikulõhet pidada lõplikuks. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad, kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse vaimulikesse ordudesse. 520.-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse ja pani sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegel polnud nii karm kui Ida kiriku oma. Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Benediktlaseks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kuna benediktlaste eluviis muutus aja möödudes väga luksuslikus ja füüsiline töö jäi unarusse, nagu oli juhtunud Cluny kloostris, hakkasid tekkima uued ordud. 1098.
Bigaamia ehk kaksikabielu- ühe mehe samaaegne abielu kahe naisega/ ühe naise samaaegne abielu kahe mehega Polüandria ehk mitmemehepidamine- ühe naise samaaegne abielu mitme mehega Polügüünia ehk mitmenaisepidamine- ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega Polügaamia ehk mitmikabielu- mehe või naise samaaegne abielu mitme vastastsoost isikuga Perekonna ülesanded Tööjaotus kultuuri õpetamine laste kasvatamine ühiselu kindlustamine Majandus hariv funktsioon hoolitsus funktsioon soojätkamisfunktsioon Funktsioon sotsialiseerumis turvalisuse pakkumine turvalisuse pakkumine Funktsioon sotsialiseerumis funkt- sotsialiseerumisfunkts. Sioon VANAEG Mehe roll on intsrumentaalne, ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina
põllumajandusühiskonnas? Põllumajandusühiskonnas on põllumajanduslik maavaldus ja toodang, tööstusühiskonnas: 9. Nimeta 5 riigitekke teooriat. Milline riigitekke teooria tundub teile tõenäoliseim? Põhjendage oma seisukohti. Lepinguteooria, orgaaniline teooria, vägivallateooria, teokraatlik teooria, Marksistlik teooria, Arvan, et pigem lepinguteooria, sest arvan, et riik sündis omavahelise lepinguga, eesmärgiks oli luua selline ühiselu vorm, kus kogu ühiskonna käsutuses olev võim kaitseks iga kodaniku vabadust ja vara. 10. Mida iseloomustab riigivalitsemise vorm, mida riigikorralduse vorm? Riigi valitsemise vorm: kuidas riiki valitseda/juhtida. Riigikorralduse vorm: riigi elu toimimist. 11. Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamine erinevus? Föderatsioon: Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus
19. Konstitutsioon- - riigi põhiseadus, mis korraldab riigi valitsemist, inimeste õigusi ja kohustusi, kõige tähtsam õigusakt. (Eestis neljas põhiseadus) 20. Seadus- õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust, nt. Lastekaitse seadus, reklaamiseadus, jt 21. Määrus, otsus- õigusakt, mis täpsustab seaduses kirjapandud põhimõtteid, nt. Haridusministri määrus (hindamismäärus) 22. Eeskirjad- Reguleerivad käitumist, mingis ühiselu valdkonnas või asutuses, nt. Kooli sisekorra eeskiri, liikluseeskiri, käitumiseeskiri, jt. 23. Riigiteataja- ajakiri, milles avaldatakse kõik seadused, määrused ja otsused. 24. Riik- Hästi organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga. 25. Viisa- Piiri ületamisluba (puudub Euroopa liidus sees) 26. Milleks on seadusi vaja? · Seadused aitavad ühiskonnal toimida. · Säilitavad korra ja stabiliseerivad ühiskonna
3 riiki defineerivat tunnust: Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Rahvas : Elanikkond vs Kodanikkond Klassikaliselt kuuluvad riigi territooriumi juurde maismaa ning veealad. Tinglikult õhuruum. Enklaav teiste riikide vahele jäävad alad. Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Lepinguteooria: 1. Kõik inimesed on sünnilt võrdsed 2. Riigivõim sünnib inimeste omavahelise lepingu tulemusena 3. Eesmärk on leida selline ühiselu vorm, kus iga kodaniku vabadus ja vara oleksid kaitstud 4. Teiste kodanike vabadused ja õigused peavad olema piiratud minimalselt Orgaaniline teooria: 1. Riigi tekkepõhjusteks on samad jõud, mis tekitavad loodusnähtusi 2. Riik kui bioloogiline organism 3. Riigi tekkimise põhjuseks on võitlus võimu pärast 4. Loomuliku valiku tulemusel jäävad võitluses ellu tugevamad Teokraatlik teooria: 1. Jumal lõi maailma 2
inimeste arvu alusel · Suhted riigiga: korraldab seaduste kaudu turgu, konkurentsi, välissuhteid Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid jne), suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetataksegi erasektorit ka tulundussektoriks või ärisektoriks. Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Selles mõttes eraldub kodanikuühiskond riigist ja turumajandusest. Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. 1. kodanikuühiskond poliitilises tähenduses- rõhutab, et demokraatia vajab lisaks valimistele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustesse. 2. kodanikuühiskonna majanduslik mõõde- kolmas sektor, mis aitab mõista
Usupuhastuse sisu ja eesmärgi kohta oli tekkinud mitmeid põhimõttelisi seisukohti. Küsimus oli kuivõrd usupuhastuse nimel võib piibli alusel uuendusi teha. Ühed arvasid, et uuendused tuleb vabatahtlikult, ilma vägivallata läbi viia; teised aga nõudsid tarbe korral ka võimu tarvitamist. Pidades viimaseid seisukohti üldisele rahule ja endile hädaohtlikuks, asusid linnade raed seisukohale, et piibli põhjal võib muuta jumalateenistuse- ja kirikukorda, mitte aga ilmaliku valitsuse ja ühiselu korda. Püüti ühtlustada õpetusi, jumalateenistuskorda ja kirikukorda kõigis linnades. Usupuhastuse liikumine lõi aluse meie maal luteri kirikule. Luterluse üheks põhimõtteks oli see, et ristiusu ainuke teoreetiline alus on Piibel. Rahvale oli küll Piiblit juba mitusada aastat selgitatud, kuid kuna kõik toimus ainult ladina keeles, siis ei saanud enamus inimesi sellest lihtsalt aru. Seega tuli Piiblit tõlkida rahvale arusaadavasse keelde. Selleks aga, et Piiblit
Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Sotsiaalne kontroll · Uue elamupiirkonna arendamisel peab haldur nõudma, et arendaja tutvustaks teda turvafirmale ja peatöövõtjale. Kontaktandmete vahetamistel on pikemaajalisem tähendus. · Sotsiaalne kontroll toimib ka läbi maakleri, kes uutele klientidele haldajat tutvustab. · Esimestel nn "koridorikoosolekutel" on inimesi tutvustav ja ühendav mõju. · Ette peab olema koostatud "Kodukord", et ühiselu reeglid oleks üheselt määratud ja mõistetavad. · Probleemidega tuleb tegeleda, nende ees ei saa taanduda. Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Ümbruse ja juurdepääsude kontrollitavus · Elamukvartali piiride kindlustamine, mille tulemusel tiheneb elanike läbikäimine ja väheneb võõraste kvartalisse sattumine. · Tähtis on kujundada keskkond, mis võimaldab jälgida naabruskonda.
Nad ei tahtnud roomas olla. Suur skisma- kirikulõhe 1378-1409 Urbanus 6 jäi rooma, tema vaenlased valisid Clemens7 ja läksid temaga Avignonisesse. Eri kultuuriga riigid tunnistasid eri paavsti. Kirikukogud koosolek, kus arutatakse kristlikku korraldust. 1417. tunnistati paavstiks Martinus 5 ja peeti kirikulõhe lõppenuks. 1449. kirikukogu ise saatis end laiali. Vaimulikud ordud mungad ja nunnad. Munkadel on väga karm elu. Bendediktlased- Benedictus Nursiast tegi 520. a uue munkade ühiselu reegli. Elu pidi jagunema töö ja palve vael, Eelnes prooviaeg ja tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kloostrist ei tohtinud vajaduseta lahkuda. Kindel toit ja riietus. Kerjusmungaordud- nad ainult kerjasid, omandeid ei olnud. Frantsistlaste ordu Dominiiklaste ordu- neil oli hea haridussüsteem Elukorraldus kloostrites- Tunnipalvused, päevas 7 korda palvetati ja lauldi. Raamatute ümberkirjutamine. Kindel riietus. Magamiseks üksikkong või dormitoorium. Söödi refektooriumis
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel Leidke vastused järgmistele küsimustele e-kataloogi ESTER (http://www.ester.ee ) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise strateegiat (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna (märksõnad), piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad vt Eesti märksõnastik - https://ems.elnet.ee/ )? Esita SIIA ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? KIRJELDA otsingu strateegiat. Teostades otsingut lihtsõnaga hobby, sain tulemuseks 7 raamatut. Kui kasutada otsingut mitmuses hobbies, tuleb ainult 1 vastus. Otsides operaatoriga OR, saab tulemuseks 8. Antud juhul surub ennast peale ’Blake Hobby’, kel pole soovitud hobidega midagi...
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ning võib kuulutada kõnealuse õigusakti põhiseadusevastaseks (kuid mitte kehtetuks). Õigusaktid Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti ehk õigusakti. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadu...
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti riigitegelane, elukutselt oli ta jurist. · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 24.01.1934-24.04.1938 · Vabariigi president 24.04.1938-17.06.1940 Elulugu Sündis 23.02.1874 Pärnumaal, Jakob Pätsi teise lapsena. Tal on 4 venda ja 1 õde. Päts oli õigeusklik. Haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari Päts jättis pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1834-1838 õppis ta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas. Pätsi õhutusel asutati Peterburis, aastate...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond CÉLESTIN FREINET Ettekanne Koostanud Tallinn 2009 Celestin Freinet, praktiline töökool Celestine Freinet sündis 16 oktoobril 1986 aastal Garsis, väikses prantsuse külas, Itaalia piiri lähedal. Ta sai raske haavata Esimeses maailmasõjas, sõda katkestas tema õpingut õpetajate seminaris ja kui ta pärast sõda õpetajana tööle hakkas, tuli tal otsida alternatiive traditsioonilisele õpetamisele, sest rääkimine tekitas talle haavatasaamise tõttu suuri raskusi. Nii sündiski Frinet`i kõige silmapaistvam idee oli vaja meetodeid, mis paneks õpilased ise tegutsema. Freinet pedagoogikal ei ole oma filosoofilist lähtealust, oma arusaamist lapse arengust (oma arenguteooriat),spetsiaalset õpetajate koolitust ega ka terviklikku üldharidust (kesk-haridust) andvat koolitust (Tuulik 2001). Fr...
püstitatud eesmärke. Ettevõtted, nende ühine eesmärk- kasumi taotlemine ja eraomandus. Riigi majandusse sekkumise teooriad: 1)riigi jõuline sekkumine 2)selle vastu- vabaturumajandus. Turg juhib majandust justkui nähtamatu käega. Turutõrked- välismõjud ja loomulikud monopolid. ning riigi sekkumine nende lahendamisel- peab sekkuma, et neid puudusi kõrvaldada Ühishüvis- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta 3.Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda v teenida kasumit. Selle analüüsimise 2 võimalust: (äritegevus, mittetulunduslik tegevus??) Kodanikuühenduste võimalused mõjut riigipoliitikat: streigid, meeleavaldused, kirjad/avaldused, osalemine seaduse väljatöötamisel Partnerlus avaliku ja 3nda sektori vahel: kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida, kasvatab
järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse (lad. K. ordo- kord seisus). Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. Sajandil. Tavaliselt juhtis kloostrit abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris). Paljude ordude kloostrid olid jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid. Benediktlsed 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse Monte Cassionesse ja pani sellega aluse benetiktlaste kloostrite levikule. Ajajooksul sai neist Euroopas peaaegu ainuvalitsevaks. Benetictuse reegel ei ole nii karm kui Ida omad. Selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benetiktlaste musta kuue tõttu nimetati neid ka mustadeks munkadeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
