..Rn Jadamisis ühendatud vooluringis on kogupinge võrdne üksikute lõikude pingete summaga U = U1 + U1 + ...Un Rööpühendus Kõigil rööbiti ühendatud juhtidel on pinge ühesugune U = U1 = U1 = ...Un Volutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuste summaga I = I1 + I2 + ... In Kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute juhtide pöördväärtuste summaga 1/R = 1/R + 1/R + ...1/R 5. Eritakistus. Mõiste, tähis, valem, ühikud. Eritakistus iseloomustab ainet, millest see keha koosneb. tähis ρ, valem R = ρ (l/S), ühik oom korda meeter 6. Joule-Lenzi seadus, valem ja sõnastus. 7. Elektrivoolu töö valem ja ühik. 8. Elektrivoolu võimsus (Valem, selle teisendused, ühik). 9. Energia ühik 1 kWh. Sisuline tähendus! 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Elektromotoorjõud. Valem. Vooluallikas On seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks.
Bioloogia Elu omadused 1. Elusorganismidel on rakuline ehitus 2. Keeruline organiseeritus 3. Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga o Hingamine, toitumine, eritumine jne 4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond. 5. Paljunemine o Suguline o Mitte suguline (pole vaja sugurakke) 6. Kasvamine ja areng, vananemine ja surm 7. Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond ...
Selleks, et erinevate firmade andmed oleks võrreldavad, on vajalik oma kokkulepe või standard väljatöötada. Töömahtude koostamine ühtse standardi järgi vähendab arusaamatusi tööde tegemisel. 6.1 Töölise ajanorm - tööaja hulk, mis kulub ühe naturaalühiku (nt m3, m2, tk) töö tegemiseks normaaltingimustel. Kõige sagedamini kasutatav ajanormi ühik ehituses on inimtund, lühend in-h. Harva on kasutusel on ka ühikud inimsekund (in-s) või inimaasta (in-a). 6.15 Kulunorm on ühikukulu x ühikuhind. Ehitusmaterjalide kulunorm koosneb materjalide konstruktiivsest (puhtast) kulunormist, lubatavatest jääkidest ja lubatavatest kadudest. 7.8.Selgita alltöövõtjate valiku protsessi. Enamik peatöövõtufirmasid kasutavad ehitustööde teostamisel alltöövõtufirmasid. Peatöövõtja annab alltöövõtjale tööde kompleksi, üksikud tööd või selle osa.
lihade juures täpsusta jaotustükk (filee vms) kalade juures täpsusta kas nahaga või nahata tükk, terve kala vms pähklite juures täpsusta kas koorteta, mis liiki vms kohupiima ja toorjuustu juures tuleks täpsustada kas maitsestatud või maitsestamata piimatoodete juures märgi ära rasvasuse % kui on oluline juustu sort, tuleks see ka täpsustada juust Parmesani ühikud on ühtsed, nii nagu ka kalkulatsioonides kg/ l/ tk (muna) toorainet tellitakse ümardatult KOKKU-lahtris kahe kohani peale koma 0,025=0,03; või 0,355=0,36 14 TOORAINETE LADUSTAMINE JA SÄILITAMINE LAORUUM TOORAINE LAORUUMI SÄILIMISAEG TEMPERATUUR
43. Seriin proteaasid: a) katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi seriinijäägi kõrvalt b) katalüüsivad ainult seriinijääkidest koosnevate polüpeptiidide hüdrolüüsi c) omavad katalüütiliselt olulist seriinijääki 44. Seriin proteaasid erinevad üksteisest: a) substraadi spetsiifilisuse poolest b) katalüüsi üldise mehhanismi poolest c) hüdrolüüsitava keemilise sideme tüübilt 45. Kirjutage MichaelisMenteni võrrand. Märkige juurde konstantide nimetused, ühikud. V = kcat[E]t[S]/(KM + [S]) kcat=katalüütiline konstant (s1) KM=Michaelise konstant (Mool) on substraadi kontsentratsioon, mille juures ensüümkatalüüsitav reaktsioon on saavutanud poole oma piirkiirusest. [S]=substraadi kontsentratsioon (M) [E]t=ensüümi kontsentratsioon (M) 46. Milliste ühikutega võiks põhimõtteliselt mõõta katalüütilist konstanti? (võivad olla erinevad ühikud) a) mol/L b) mol/s c) 1/s d) 1/h e) L/s
............................................... 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem................................................................................................................ 8 1.4. Suured ja väikesed ühikud................................................................................................... 9 2. Tõeline väärtus ja mõõdis. Viga ja määramatus ........................................................................ 11 3. Mõõtetulemus kui juhuslik suurus ............................................................................................. 13 3.1. Histogramm ................................................................................................................
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem
1. Maatriksi mõiste, järk, tähistused, liigid. Maatriks on ristkülikukujuline arvude tabel, milles on m-rida ja n-veergu ja mis on ümbritsetud ümarsulgudega. Maatriksit tähistatakse suure tähega: Maatriksi järk tähistab maatriksi mõõtmeid: A on m*n järku maatriks. Liigid: · Ruutmaatriks (m=n) · Diagonaalmaatriks ruutmaatriks, mille peadiagonaalis arvud, muud elemendid 0-d. · Ühikmaatriks diagonaalmaatriksi erijuht. Peadiagonaali elemendid 1-d. Täh E. · Nullmaatriks kõik nullid. Täh . 2. Tehted maatriksitega (korrutamine arvuga, liitmine, lahutamine, korrutamine). · Korrutamine arvuga: korrutades maatriksit reaalarvuga, muutuvad kõik elemendid, selle arvu korra suuremaks. · Maatriksite liitmine: mõõtmed peavad olema samad. Ühemaatriksi elemendid liidetakse teise maatriksi vastavate elementidega: A = (a ij) ja B = (bij) A+B =(cij) kus cij =...
4.Galvanomeetri töö põhineb- magnetiline toime 5.Triikraud soojeneb peale tema vooluvõrku lülitamist- soojuslik toime 6.Metallesemete katmine kroomiga- keemiline toime 7.Voolu sisselülitamisel muutub raudpulk magnetiks- magnetiline toime Tööleht 5 Voolu tugevus 1.Mis on voolutugevus- iseloomustab juhi ristlõiget ajaühikus läbiva laengu suurust. Valem- 2.Voolutugevuse ühikud ja nendevahelised seosed. V: I - tähis 1A (amper) – ühik 3-Teisenda: 1kA= 1000A= 1000000 mA, 1mA= 10-3 A= 0,01 kA, 1 kA= 1000A= 1000 mA 6.Millega mõõdetakse voolutugevust? V: ampermeetriga 7.Mis on vooluallika ülesanne? V: tekitada ja hoida ahelas elektrivälja pikema aja jooksul 8.Mille arvel vooluallikas seda ülesannet teostab? V: vooluallika 9.Nimeta erinevaid vooluallikaid ja nimeta neis toimuv energia muundumine. V:
ümardamisel on otstarbekas kas arvu alguse nullide või arvu lõpu kirjutamata jätmine. Omavahel on püsikoma- ja ujukoma arv seotud järgnevalt: 6,5346324 104=6104+5103+3102+4101+6100+310-1+210-2+410- 3 =65346,324 Loeng 2 · Suurused: pikkus, aeg, kiirus, kiirendus. Nende ühikud. pikkus füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid. Tähis: l. Ühik: 1 m (meeter). Meeter on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundiga. aeg aegruumi osan, aegruumi 4. mõõde, millel on mitmeid ruumimõõtmetega ühiseid omadusi. Absoluutset aega ei ole olemas, aeg on relatiivne suurus, mis sõltub vaatleja liikumiskiirusest ja teda ümbritsevast gravitatsiooniväljast.
objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik)
objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik)
C ja rõhul 1.013 MPa. Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos Pariisis. Et kaalumine - kaalude võrdlemine - on tehniliselt lihtsasti korraldatav ja väga täpne mõõtmise liik, kasutatakse igapäevaelus ainehulga määrajana just massi. Mass on ainus tänapäeval kasutusel olev suurus, mille etalooniks on mitte arvutuseeskiri, vaid reaalne keha. SI süsteemi ühikud jagunevad · põhiühikud - siin meeter, sekund, kilogramm · tuletatud ühikud - siin näiteks njuuton Tuletatud suuruse dimensioon on tema avaldis põhiühikute kaudu. Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et kiirendus on võrdeline jõuga - seega peaks valemis olema võrdetegur - konstantne kordaja, millega korrutatakse jõu ja massi suhet. Kui valida jõu ühik nii, et võrdetegur oleks võrdne ühega, saaksime lihtsaima valemi
ladude planeerimine 31 • Inventari funktsioon on ära hoida kauba vigastamine ja segunemine ladustamise ajal ning soodustada korra hoidmist laos. • Inventari kasutamine teeb võimalikuks hoiukohtade aadresside määramise ja nende edaspidise efektiivse kasutamise. ladude planeerimine 32 • Riiulite ja tugialuste valik otsustatakse selle põhjal, mida ladustatakse (kaup, kauba ruumala, kaal, kogus, ühikud, pakendi eripära), kui palju ladustatakse ja milline on kauba käsitsemisviis. • Üldiselt on kasutusel 3 eri tüüpi riiulid: kaubaaluste riiulid, peenkaubariiulid ja konsoolriiulid. ladude planeerimine 33 • Inventari valimisel jaotatakse kaubad gruppidesse: • peenkaubad • alusekaubad • spetsiifilised kaubad ladude planeerimine 34 Laotehnika planeerimine • Laotehnika all mõistetakse erinevaid
Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviimaneviimane nr (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja a funktsioonide numbrid 8 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3,75 -1 -10,5264312 2,07199694 y 1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 eelviimane b c y nr z nr 9...
OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ...
Laevavaatluste kood FM 13-VII SHIP BBXX tunnusgrupp D.....D laeva raadiojaama kutsung Grupp YYGGi YY vaatluste kuupäev (GMT), esimene kuupäev 01, 10nes 10 jne GG - vaatluste kellaaeg (GMT), kell 6: 06, kell 12: 12; 00 on juba järgmine kuupäev (24 ei kasutata) i - tuule kiiruse määramise ühikud Kood Tuule kiiruse määramise viis Kiiruse ühik 0 visuaalne m/s 1 instrumentaalne m/s 2 visuaalne sôlm 3 instrumentaalne sôlm Grupp 99LaLaLa 99 tunnusgrupp LaLaLa laeva asukoha laiuskraad vaatlusmomendil, viimane koht on kraadi kümnendikes,
Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eelkõige suurte 5. Kauba ümbervedu on kauba transportimine ühest harulaost teise vältimaks laodefitsiiti teatud kaubakoguste veokulude säästmisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu regioonis. Tehakse sagelinõudluse kasvu ootuses. eelkõige läbi väiksemate laovarude ja suurema ringlemissageduse. 6. Süsteemi täpsus. Täpsed tellitud kogused, täpsed ühikud õiged tooted täpne arveldamine Distributsioon on tähtsad mõlemale nii tootjale, kui ka kliendile. Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt 7. Tellimise mugavus näitab raskuste taseme , millega klient puutub kokku tellimuste esitamisel. konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, kuna ühte paikkonda 8. Toote asendamine
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK Loomad 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited. 3. Loomorganismi neli põhitalitlust (põhifunktsiooni): näiteid mitmesugustelt loomadelt. 4. Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia (alluvus üksteisele), näiteid mitmelt tasemelt. 5. Loomade teaduslike (mitte eestikeelsete!) nimede moodustamise reeglid liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. 6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid loomariigist. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud enamus hõimkondi, maismaaloomad, imetajad. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid mere- ja
protsessi) ? Vastus: Erisoojajuhtivus on materjali omadus juhtida endast läbi sooja , tähis lamda , ja ühik W/(m2 *K), see sõltub materjali tihedusest, mida tihedam on materjal seda suurem on materjali sooja-erijuhtivus. Küsimus nr 8. (5 punkti) Selgita mõistet õhumüra ja löögimüra? Tähised ja ühikud. Kumba on raskem hoonetest välistada? Miks? Vastus: a.) Õhumüra õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra. Õhumüra isolatsiooni indeks R'w (dB) arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni), õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w (dB) arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni
- Siit saame, et meie keskmine nurm on (35+35):2= 35 kraadi, lisaks saame nii ka pikkused, mis on antud kui horisontaalprojektsioonid! Ja nendel peame arvutama samamoodi keskmised. Ja kui on vaja siis saame leida nii ka kõrgused. 5. Pindalade määramise viisid (laboratoorne töö nr 6). Pindala ühikud ja teisendused. Polaarplanimeeter- aparaat, millega määrasime tunnis saare pindala. - Et seda kasutada peame esmalt lugema milline on jaotise lugem. Siis hakkame käima sellega mööda joont ja saame uuesti jaotise väärtuse lugeda. Ning pärast lahutame maha saadud arvust esimese Analüütiline pindala määramine- määratakse kordinaatide abil.
VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAS Merlin-Hans Hiiekivi 1 Sissejuhatus Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega. Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 ...
Ilm on pidevalt muutuv atmosfääri seisund, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris toimuvad füüsikalised protsessid. Ilm on atmosfääri olek mingil ajamomendil, mingis kohas ( ilm on atmosfääri hetkeseisund mingil ajal, mingis kohas) Atmosfääri nähtusi ja füüsikalist olekut iseloomustavaid karakteristikud nimetatakse meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur meteoroloogiline nähtus iseloomustab atmosfääri olekuid kvalitatiivselt (mõõtühik puudub). N. optilised nähtused atmosfääris. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon ...
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. *****slaid MÄLU Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälus...
Pneumaatika töö 1. Ühikud Parameeter Mõõtühik Nimetus Märkus Pikkus m Mass kg Aeg s Temperatuur K Kelvin Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstrukt...
Sagedus näitab, mitu võnget teeb pendel ühes sekundis. Mida suurem on sagedus, seda rohkem võnkeid pendel ühes sekundis sooritab. Sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. võnkesagedus = 1 %(jagada) võnkeperiood, f= 1%T Sageduse ühik on üks herts (Hz). Sagedus on üks herts, kui võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke ühes sekundis. Sagedamini kasutatavad kordsed ühikud on: 1 kHz = 10(kuubis) Hz ; 1MHz = 10(astmes 6) ; 1 GHz = 10(astmes 9) Sageduse ühikule on antud nimetus saksa füüsiku Heinrich Hertzi auks. Võnkuva keha mudelit nimetatakse pendliks. Võnkumiseks ehk võnkeliikumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel, kusjuures keha läbib sama tee edasi-tagasi. Algasendiks on pendli asukoht vaatluse alghetkel. Algasendi valik on vaba.
· Küsimuste esitamine ja jutustuse täiendamine täiskasvanute poolt · Siit areneb edasine episoodiline ja semantiline mälu Pikaajaline mälu: episoodiline mälu · Isiklikud kogemused · Areng koolieelses eas oluline · Sündmused; episoodid · ---- autobiograafiline mälu, enesetunnetus, semantiline mälu Semantiline mälu · Skeemid, stsenaariumid, mõisted, nendevahelised seosed (võrgustiku mudel) · Nii mälu kui mõtlemise ühikud · Teadmisi kogutakse · Teadmisi struktureeritakse ümber · Mida rohkem seoseid teadmiste vahel, seda lihtsam meelde tuletada · Verbaalsed ja kujundilised esitused Meeldejätmise strateegiad (mäluvõtted) · Mehaaniline kordamine · Hajutatud kordamine · Mõtestatud kordamine · Grupeerimine sõnadeks või lauseteks · Kujutluspildid · Seostamine situatsioonidega, kogetuga · Seostamine tegevustega · Seostamine emotsioonidega
Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1...
Tahkete ainete lahustuvus vees suureneb temperatuuri suurenemisel. Rõhu suurenemisel gaaside lahustuvus vees suureneb, temperatuuri suurenemisel väheneb. Ideaalgaas- on gaaside mõtteline mudel, kus molekulide vahel puudub vastasmõju ja neil puudub ruumala. Tegelikkuses ideaalgaasi olemas pole, sest molekulidel on ruumala ja nad on omavahel vastastikmõjus. Reaalgaas- selline gaas, kus molekulidel on ruumala ja nad on vastastikmõjus. Rõhu ühikud ja üksteiseks ümberarvutamine. Molaarruumala- 22,7 dm3/mol. Avogadro seadus- võrdsel temperatuuril, rõhul ja ruumalal sisaldavad kõik gaasid võrdsel arvul molekule. Temperatuuri ja rõhu tõstmisel gaasi paisub. Gaasikonstanti erinev arvutus. Ideaalgaaside olekuvõrrandit tohib kasutada, kui me vaatleme gaasi kõrgel temperatuuril ja madalal rõhul. Piirangud tulenevad sellest, et kui me eelmist lauset ei kasuta, siis ta ei sarnane võimalikult palju ideaalgaasile.
ja seos nende vahel. Esimene ajamõõtmisvahend on umbes 10 000 aastat vana. Kreekas kasutati selleks maasse torgatud keppi, mille varju pikkuse järgi hinnati aega - seda mõõteriista kutsuti gnoomoniks. Hiljem tehti kepi ümber ringikujuline skaala ja saadi päikesekell. Päikesekellal oli ka puudusi. Näiteks ei saanud seda kella kasutada pilves ilmaga või öösiti. Vanas Egiptuses jaotati päeva pikkus 12 osaks, arvatavasti sodiaagi tähtkujude järgi. Sellise süsteemi järgi olid ühikud eri aastaaegadel erineva pikkusega. Egiptuses ja Babüloonias võeti esmakordselt kasutusele veekellad, kus aega mõõdeti vee anumast välja või anumasse sisse voolamisega - sellest on tulnud ka ütlus "Aeg voolab". Veekella skaala jaotati 24 osaks ning sellega hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Seda kella kutsuti klepsüdraks. Hiljem on tehtud ka taskuveekelli. Keskajal tulid kasutusele liivakellad, nendega sai mõõta isegi veerandtunde ning minuteid. (Sellest räägid eraldi peatükis)
gaaside ja vee molekulide segu. Suurusi, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust nimetatakse õhuniiskuse karakteristikuteks. Alljärgnevalt käsitleme olulisemaid nende hulgast. 1. Veeauru rõhk (tähis e). Gaas avaldab rõhku molekulide liikumise tõttu. Kuna õhus liigub ka vee molekule, siis mõningase osa gaasi rõhus tekitavad vee molekulid. Õhus leiduvate vee molekulide põhjustatud rõhku nimetamegi veeauru rõhuks e, mille mõõtühikuteks on samad ühikud, mida kasutatakse õhurõhu mõõtmisel - hPa või mb. 2. Absoluutne niiskus (tähis a). Absoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi. Meteoroloogias on absoluutse niiskuse mõõtühikuks g / m³. Veeauru rõhk e ja absoluutne niiskus a on omavahel seotud järgnevalt: a = 0,80e / ( 1 + αt ) kus a - absoluutne niiskus ( g / m³ ) , e - veeauru rõhk ( hPa ) , t - õhutemperatuur ( °C )
LOENGUKURSUS UTT0080 INSENERIMEHAANIKA UTT0090 INSENERIFÜÜSIKA 6. LOENG KEHADE SÜSTEEMI TASAKAAL. HÕÕRE. KINEMAATIKA 6.3 JÕUSÜSTEEMI TASAKAAL Varem oleme näidanud, et jõusüsteem on ekvivalentne tema peavektoriga ja peamomendiga. Süsteemi tasakaaluks on tarvilik ja piisav, et need võrduksid nulliga: FO = 0; MO =0. Toodud avaldised esitavad süsteemi tasakaalutingimusi vektorkujul. TASAKAALUTINGIMUSED Descartes’i koordinaatides omavad nii peavektor kui ka peamoment kolm komponenti, mis annab kokku kuus tasakaalutingimust. Skalaarkujul tasakaalutingimused väljenduvad järgmiselt: FOx Fix 0, M Ox Fiz yi Fiy zi 0, i i FOy Fiy 0, M Oy Fix zi Fiz xi 0, i i FOz Fiz 0, M Oz Fiy xi Fix yi 0. i i TASAKAALUTINGI...
* Aeg (s) * El.voolu tugevus (A) * Termodün. temperatuur (K) * Ainehulk (mol) * Valgustugevus ( cd ) L.ü. Kesknurk ( rad ) Kordsed ühikud. Eesliide Lühend Kordsus peta P 1015 tera T 1012 giga G 109 mega M 106 kilo k 103 ------------------------- ------------------------- -------------------------
väga palju nimetamata liike (liigid, mida on ainult kirjeldatud, aga pole nimetatud). Liigile nime andmisel paigutatakse liik perekonda. Teaduslikust vaatenurgast võib seda võtta kui hüpoteesi, et see liik on lähedaselt rohkem seotud selle perekonna teiste liikidega kui teiste liikidega muudest perekondadest. Perekond ja liik on omakorda osa kõrgemast taksonoomilisest hierarhiast. Hästi tuntud taksonoomilised ühikud on (järjestades kõrgemast): domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik. Perekonda paigutamine ei ole lõplik, mingi aja pärast võib süstemaatik liigi ühest perekonnast teise tõsta, kuid sealjuures peab muutma ka liigi nime. Liikide ideel on pikk ajalugu. See on üks tähtsamatest klassifitseerimistest mitmetel põhjustel: tavaliselt viitavad teadlased organismidele kasutades standardset binomiaalset nomenklatuuri,
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu a...
z teljel ristisuunas paremale (+) vasakule (-) · Tausta alguseks võib siin olla vabalt valitud punkt, millega seotakse koordinaatide alguspunkt · Keha pöörlemise uurimisel ümber mingi telje valitakse tausta suund vaatleja suhtes kas kellaosuti suunas (+) või sellele vastassuunas (-) · Tausta alguseks võib siin olla näiteks raadius, mis ühendab liikuvat punkti pöörlemisteljega Taustühikud on: · Kulgliikumise uurimisel teepikkuse ühikud (m, cm, mm) · Pöörlemise uurimisel pöördenurga ühikud (rad, nurgakraad) Inimese liigutustegevuse biomehaanilistel uuringutel on oluline määrata keha: · Algasukoht · Lõppasukoht · Rida liikumisega kaasnevaid vahepealseid asukohti Trajektoor · Trajektoor ehk läbitud tee joon, mida mööda keha (punktmass) tegelikult liigub · Trajektooril määratakse järgmised näitajad: - teepikkus - joonkõverus - orientatsioon
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s
a) katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi seriinijäägi kõrvalt b) katalüüsivad ainult seriinijääkidest koosnevate polüpeptiidide hüdrolüüsi c) omavad katalüütiliselt olulist seriinijääki 44. Seriin proteaasid erinevad üksteisest: a) substraadi spetsiifilisuse poolest b) katalüüsi üldise mehhanismi poolest c) hüdrolüüsitava keemilise sideme tüübilt 45. Kirjutage MichaelisMenteni võrrand. Märkige juurde konstantide nimetused, ühikud. V = kcat[E]t[S]/(KM + [S]) k=katalüütiline konstant (s1) catKM=Michaelise konstant (Mool) on substraadi kontsentratsioon, mille juures ensüümkatalüüsitav reaktsioon on saavutanud poole oma piirkiirusest. [S]=substraadi kontsentratsioon (M) [E]t=ensüümi kontsentratsioon (M) 46. Milliste ühikutega võiks põhimõtteliselt mõõta katalüütilist konstanti? (võivad olla erinevad ühikud) a) mol/L b) mol/s
· Poolestusaeg Poolestusaeg on aeg mille jooksul pooled antud isotoobi tuumadest lagunevad. · Termotuumapomm massihävitusrelv, mis sarnaneb aatompommiga. Tuumade lõhustumisel saadakse vajalik temperatuur ja selle tulemusena vabandeb energia. · Kus kasutatakse tuumafüüsikat? Tuumafüüsikat kasutatakse kasutatakse tuumaenergia tootmise ja tuumapommide valmistamise juures, arheoloogias orgaanilise objekti vanuse määramise juures ja meditsiinis. · Kiirguse ühikud, mõõtja Radioaktiivsuse mõõtmisel kasutatakse erinevaid mõõtühikuid: a.1.Neeldumisdoos näitab kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühikuks grei (1Cy) , 1Cy=1J:1Kg a.2.Biodoos iseloomustab kiirguse mõju elusorganismile, mõõtühikuks siivert (1Sv) Kiirguse hulka mõõdetakse dosimeetriga. · Kiirgushaigused- mõju tervisele, mis kogus surmav? - Kui inimene saab lühikese aja jooksnl väga
1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka //////////////// HCl vesinikkloriidhape soolhape kloriid H2SO3 väävlishape sulfiit H2SO4-väävelhape-sulfaat H2S-divesiniksulfiidhape-sulfiid H2CO3-süsihape-karbonaat H3PO4-fosforhape-fosfaat HNO3-lämmastikhape-nitraat /////////////////////// Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid Cu2S-vask1sulfiit (sool) Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool) Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallide keemilised omadused: 1) metallid on redutsee...
Kondensatsiooniks on vajalik kõrgem temperatuur, et ületada aktivatsioonibarjäär. Praktikas saadakse amiide amiinide reaktsioonil karboksüülhapete kloriididega (ehk klooranhüdriididega). 35. Ennustage vesiniksideme mõju orgaanilise ühendi füüsikalistele omadustele. ?? Vees lahustuvad vees tänu vesiniksidemetele. 36. Selgitage mõisteid "polümeerne molekul", "polümeer" ja "polümeermaterjal". Polümeerne molekul- suhteliselt väikesed (lühikesed) korduvad ühikud, mis moodustavad suuri (pikki) makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeer- on aine (materjal), mis koosneb paljudest erineva pikkusega polümeersetest molekulidest, mille vahel toimivad füüsikalised koosmõjud. Polümeermaterjal- Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid,komposiitmaterjalid. 37
voolutugevus – I(1A); laeng – q(1C); elektripinge – U(1V); takistus – R(1Ω, loe oom). Nagu näed võib mõni sümbol tähendada ka erinevaid suurusi. Nende suuruste seas on osa selliseid, mille ühik defineeritakse (selgitatakse lühidalt) mõne nähtuse kaudu ja säilitatakse kui etaloni, neid ühikuid nimetatase põhiühikuteks (1m;1s;1K;1kg;1A;1mol) Ülejäänud ühikud saadakse vastavalt valemitele põhiühikute seostena. Näiteks kiiruse ühik, 1m/s, saadakse valemist v=s/t , kus teepikkus mõõdetakse meetrites ja selle läbimiseks kulunud aeg sekundites. NB! Ära aja segi füüsikaliste suuruste tähiseid (kokkuleppelised sümbolid, mis tähistavad lühidalt füüsikalist suurust) ja nende ühikuid (asuvad arvväärtuse taga ja on märgitavad ühe või
atoms in 0,012 kg of carbon-12. When the mole is used, the elementary entities must be specified and may be atoms, molecules, ions, electrons, other particles, or specified groups of such particles. Kandela - the candela is the luminous intensity in a given direction of a source that emits monochromatic radiation of frequency 540 x 1012 hertz and has a radiant intensity in that direction of 1/683 watts per steradian SI tuletatud ühikud - tuletatud SI ühikud on saadud SI põhiühikutest ühendades suuruste füüsikalisi omadusi. Kordühik - mõõtühik, mis saadakse antud mõõtühiku korrutamisel ühest suurema täisarvuga (N: kilomeeter on meetri detsimaalne kordühik, tund on sekundi mittedetsimaalne kordühik). Osaühik - mõõtühik, mis saadakse antud mõõtühiku jagamisel ühest suurema täisarvuga. Suuruse väärtus - Arv ja mõõtühik, mis koos väljendavad suurust kvantitatiivselt. Vastavalt mõõtühiku liigile
rohkem. Samas ei tohi unustada ka B ja C rühmi, mis on aidanud saavutada laia tootenomenklatuuri või kliendibaasi. ABC analüüsi tagajärjel saab iga tootekategooria jaoks leida sobiva kompromissi tarnevõime taseme ning varude säilituskulude vahel. 21. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tarnevõime e. saadavuse all? Laodefitsiidi sagedus- puuduvate kaubaartiklite arv/kaubaartikleid kokku. Tellimuste täiteaste- tarnitud tellimusread/tellitud tellimusread/tellitud ühikud. Täielikult täidetud ja üleantud tellimused. 22. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all ? Tegevussuutlikkus seostub kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga. Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimistsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja pandlikkus. (tarne aeg, tarne täpsus, paindlikkus) 23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatest aastatest muutunud ? Kulusid on juurde tulnud
) Fraktsioonkoostis on üksikute süsivesinikfraktsioonide väljakeenud maht kindlal temperatuuril. 10. Mis temperatuuride vahemikus keevad autobensiinid ja diislikütused? B30-120, D180-360 11. Mida iseloomustab vedelkütuste viskoossus? Milliseid viskoossusi vedelkütuste iseloomustamiseks kasutatakse? voolavust: kinemaatiline, dünaamiline, engleri kraad 12. Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse ühikud. m2/s; Pa*s 13. Kuidas kinemaatilist viskoossust laboratooriumis määratakse? Esitage valem arvutamiseks. lastakse voolata piirist piirini ja võetaske aeg. V= c*t 14. Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse vaheline seos. 15. Esitage nafta süsivesinikkoostis. alkaanid, nafteenid(tsükloalkaan), vähem aromaatseid ühendeid 16. Nimetage nafta põhifraktsioonid. bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut 17. Nimetage nafta süsivesinikkoostise komponendid
Tallinna Tehnikaülikool _ Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP 23.04 Kellaaeg: termomeetri abil 8:00 (12:00) Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluut...
Kõrgem matemaatika 1. Maatriksi mõiste, järk, tähistused, liigid. Maatriks ristkülikukujuline arvudega tabel, milles on m-rida ja n-veergu. Tähistused: (maatriksit tähistatakse suure tähega) a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a2n i =1,2,..., m = A( aij ), ... ... ... ... j =1,2,..., n a m1 am2 ... a mn Maatriksi järk tähistab maatriksi môôtmeid; A on m*n järku maatriks. Maatriksi liigid: 1) Ruutmaatriks: m=n; 2) Diagonaalmaatriks: a11, a22, amm - peadiagonaal (diagonaalil ei ole 0; muud elemendid 0-d); 3) Ühikmaatriks (diagonaalmaatriksi erijuht): a11 = a22 ... = amm = 1; (Täh. E); 4) Nullmaatriks: aij = 0, iga i ja j korral; (Täh ). 2. Tehted maatriksitega (korrutamine arvuga, liitmine, lahutamine, korrutamine). 1) Korrutamine arvuga: A=(aij), kR; kA=C; C=(cij), kus cij = kaij. 2) Maatriksite liit...
Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist. Ühikuks N/mm2
eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega. Ülemaailmselt kehtivaid otsuseid süsteemi SI kohta võtab vastu Kaalude ja Mõõtude Peakonverents. SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. SI algseteks (1960) põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. Aastal 1971 lisati neile ka ainehulga ühik mool. Mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist nimetatakse mõõtühiku etaloniks. Mõõteseadus ütleb: ,,etalonaine on aine, mille mingi omaduse väärtused on piisavalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
