6. Allüürid ja allüüride korrapärasus Allüür on hobuse liikumise viis. Jagatakse: *loomulik- samm, traav, küliskäik, galopp, hüpe. Loomulikke allüüre ei pea hobusele õpetama, sest nad oskavad neid juba sünnipäraselt.; *kunstlik- passaaz, piruett, jne. Neid peab hobusele õpetama. Samm peab olema avar, ning traav hoogne. *Seotud samm- on viga, ehk korrapärasuse hälve. Allüüri vead: *seisuvead; *liikumisvead. Kerimine, sõudmine. 7. Veojõud, selle mõõtmine, ühikud, tehtud töö ja võimsus, mõõtmine ja ühikud Veojõu all mõistetakse jõudu, millega hobune veab haagist. Eristatakse: *tegelik veojõud; *normaalne veojõud; *maksimaalne veojõud. Veojõudu mõjutavad tegurid on: *hobuse tüüp, *kliima ja ilmastik, *teetingimused, *tõusud ja langused, *rakmed, *liikumiskiirus, *töö hulk. Veojõudu arvutatakse: C=P/Q, kus C-veotakistuse koefitsent, P-veojõud kG, Q- koorma mass 8
Tarbija võimsus väheneb võimsuskao võrra 26. 4.3.5. Missuguse seaduspärasuse järgi sõltub pinge- ja võimsuskadu juhtmetes 27. voolutugevusest? P = IU = I² R 28. 4.3.6. Miks on pinged Ut1 ja Ut2 erinevad? Sest Ut2 juures tekib pingelang lisaks ka teise liiniosa tõttu. 29. 4.3.7. Missugusel tingimusel on pinged Ut1 ja Ut2 võrdsed? Kui teise liiniosa takistus oleks väga väike. 30. Takistused vahelduvvooluringis ning nende tähised ja ühikud? 1) reostaadi vm Aktiiv (r); 2) Induktiiv (x L); 3) Reaalse pooli näivtakistus (zL), mähistraadi aktiiv(rL); 4) Mahtuvustakistus (xc); 5) vooluringi Näivtakistus (z); 6) vooluringi aktiiv (rvr) 31. Võimsused ja nende ühikud vahelduvvooluringis? Pt on tarbija võimsus W; P vooluallikast võetav võimsus W; P elektriliini kaovõimsus, W. 32. Vahelduvvoolu amplituudväärtus ja tähised?
9. Konstruktsioonis on detail, mis töötab staatilistel tõmbekoormustel, kuid saab ka löökkoormusi. Detaili töötemperatuur on vahemikus +40...-35 kraadi. Detaili ristlõikepindala on 61 mm2 ja töökoormus on 2 214N. Vahepeal tekitab konstruktsioon detailile suurema koormuse 9 634N. Detaili materjali mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re=459 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm=958 N/mm2 ja külmhapruslävi = -66 C ning kõvadus HRC 35. Leidke suurim pinge mis tekib detailis ja andke ühikud? Student Response Value Correct Answer Answer: 157,93 70% 158 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 10. Konstruktsioonis olev detail töötab staatilistel tõmbekoormustel, mille maksimum väärtus on määratud ülekoormuse vältimiseks kasutatud siduriga (75 000 N). Detaili töötemperatuur on vahemikus -55...+40 kraadi. Detaili töötava osa väikseim ristlõikepindala on 100 mm2
........................................................................................................... ................................................................................................................................................................................................ 19. Mis on elektriseadme võimsus? See on seadme poolt ajaühikus tehtav töö. Tähis: N Ühik: W N=UI 20. Millised on enimkasutatavad töö ühikud elektri töö arvestamisel? 1W*s =1J ; 1kW*h 21. Mis on vooluallikas? Vooluallikas on seade mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 22. Mis on elektromootorjõud? Tähis, ühik, arvutusvalem. Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekidada. TÄHIS: E (kirja) ÜHIK: V A
Score: 10/10 9. Konstruktsioonis on detail, mis töötab staatilistel tõmbeko löökkoormusi. Detaili töötemperatuur on vahemikus +40. ristlõikepindala on 54 mm2 ja töökoormus on 3 712N. Va konstruktsioon detailile suurema koormuse 11 493N. Deta mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re=457 N/mm2 Rm=1 338 N/mm2 ja külmhapruslävi = -62 C ning kõvad suurim pinge mis tekib detailis ja andke ühikud? Student Response Value Answer: 212,8333333 70% 213 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 10. Konstruktsioonis töötab detail staatilistel tõmbekoormuste vältimatu abrasiivkulumine. Detaili töötemperatuur on va kraadi. Detaili töötava osa väikseim ristlõikepindala on 10 töökoormus on 35000 N. Kulumise tulemusel väheneb ris
11.Loetle termotuumareaktori eeliseid lõhustumisreaktori ees. *Kütuse küllus. Radioaktiivsete jääkide puudumine 10.Tähtedel võib termotuumareaktsioon, mille tulemuses on vesiniku muutumine heeliumiks, kulgeda mitut võimalikku ahelatpidi. Kas energiasaagis sõltub ka konkreetsest ahelast? *Ei sõltu. Tähtis on alg-ja lõpp-tuumade seoseenergia 9.Miks ehitatakse termotuuma- ehk vesinikupomme selle asemel, et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? *Sest vesinikupommi plahvatus ületab sadu kordi tavalise tuumapommi võimsuse 8.Miks ei saa reaktor töötada ilma neelajata *Töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt. Kütuse hulk väheneb. Neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. 7.Nimetaga 2 põhjust, miks ei saa ahelreaktsioon toimuda prootonite toimel. *Suurtes tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustamisel ei saa vabaneda prootoneid *Kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi läheneda uuele tuumale 6.Kuidas muutub tuumareakts...
Prantsusmaa-vastase koalitsiooni, kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi REVOLUTISOONIAEGNE ELUOLU "härra", "proua", "preili" asemel võeti kasutusele "SINA" vorm Moes loobuti aristokraatlikust rõivamoest, seda hakati asendama lihtrahva rõivastusega Suurte roengute asemel hakati juukseid kammima siledaks Üritati välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Tekkis uus ajaarvamine Mõõtmises võeti kasutusele meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Uued ühikud kg ja g SUHTUMINE VANA KORRA AEGSESSE KULTUURIPÄRANDISSE Revolutsiooni algusaastatel eitati kultuuripärandit Hakati hävitama kultuuriväärtusi Eriti rängalt said kannatada lossid, kirikud, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud Loodi eraldi monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele, mis hävitamisele 1793. aastal avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum ja sinna koondati paljud kunstiteosed
der Schwefel,der Phosphor linnad ja enamik maid NB! artiklit kasut. ainult koos ( das alte) Rom, (das sonnige) Spanien täiendiga NB!die Schweiz, die Türkei, die Mongolei, der Irak maailmajaod,saared (das) Rügen),(das) Asien, (das) Europa hotellide,kohvikute ja kinode das (Hotel)Palace , das Hilton nimed das Kosmos värvid, keeled das Grün, das Deutsch füüsika ühikud,murdarvud das Drittel,das Kilowatt NB!die Hälfte
Elektriline pinge: Tähis – U, ühik – 1V(Volt), Mõõteriist – Voltmeeter. Pingeks nimetatakse loengute ümber paigutamiseks. Tehtud töö ja kogu laengu suhe. U=A/q U=1J/1c = 1V. Ohmi seadus: Voolutugevus on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. R=takistus. Takistus väljendab juhi omadusi. Traat: pikkus, jämedus, materjal, temperatuur. R=U/I. Leidmiseks tuleb pinge takisti otstel jagada voolutugevusega, mis läbib takistit. Takistuse ühikud R=1V/1A= 1Ω. Takistuse valem: ρ=1/S S=Ristlõikepindala. Ρ näitab, et 1m pikkuse ja 1mm2 läbilõikega (materjal) traadi takistus on ... Ω. Jadaühendus: Juhtide järjestikku ja paralleelühendus. I=U/R U=I/R. I=I2-I1 Voolutugevus on mõlemas takistis samasugune. V= V1+V2. Kogupinge on üksikute pingete summa. Rööpühendus: Vooluring hargneb U1=U2=U. Rohkem elektrone läheb sinna kus on väiksem takistus.
Füüsikaline suurus -Füüsikaline suurs on keha, aine, nähtuse või protsessi oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt üheselt määrata. Sama liiki suurused on need, mida saab üksteise suhtes järjestada kvantitatiivse kasvu alusel. (töö, soojus, energia, pikkus, laius, paksus, ümbermõõt jne.)Füüsikalise suuruse väärtus saadakse teatud hulga ühikute kujul, lähtudes selle mõõtmiseks kokkulepitud skaalast. Põhilised ühikud füüsikaliste suuruste mõõtmiseks on määratud SI süsteemiga Füüsikaliste suuruste süsteem on kokkulepitud printsiipide järgi koostatud füüsikaliste suuruste kogum, kus ühed suurused (põhisuurused) loetakse sõltumatuteks ja teised (tuletatud suurused) loetakse teistest suurustest tuletatuteks. Põhisuurust käsitletakse mingis suuruste süsteemis leppeliselt sõltumatu suurusena( Mehaanikas pikkus, mass ja aeg=LMT süsteem) . Tuletatud suurus on
kellelegi/millelegi otsa sõita. Harjutamise tulemusena muutub osa tegevusi automaatseks see vabastab vajadustest kõigi liigutuste peale mõelda, võimaldades täpsemalt ümbrust jälgida. Känkimine informatsiooni "kokkupakkimine" suuremateks tuttavateks ühikuteks, et neid paremini mällu salvestada. Ekspertide teadmiste kängid on suuremad, sisaldavad 3-6 ühikut, algajatel vaid üksikuid ühikud. Ekspertide ühe kängi teadmised on nii tihedalt seotud, et ühe osa meenutamine viib kohe Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 3 Psühholoogia gümnaasiumile teiste meenutamiseni. Seega võimaldab känkimine teadmistega efektiivsemalt maniplueerida ja tegutseda. Nt: lugema õppiv laps peab alguses mõistma, mis tähega on tegemist, ning
9. Konstruktsioonis on detail, mis töötab staatilistel tõmbekoormustel, kuid saab ka löökkoormusi. Detaili töötemperatuur on vahemikus +40...-35 kraadi. Detaili ristlõikepindala on 69 mm2 ja koormus on 2 014N. Vahepeal tekitab konstruktsioon detailile suurema koormuse 9 359N. Detaili materjali väidetavad mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re=522 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm=1 397 N/mm2 ja külmhapruslävi = -35 C ning kõvadus HRC 35. Leidke suurim pinge mis tekib detailis ja andke ühikud? Student Response Correct Answer Answer: 135,64 136 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 10. Konstruktsioonis töötab detail staatilistel tõmbekoormustel, millele lisandub vältimatu abrasiivkulumine. Detaili töötemperatuur on vahemikus -20...+20 kraadi. Detaili töötava osa väikseim ristlõikepindala on 100 mm2 ja staatiline töökoormus on 35000 N. Kulumise tulemusel väheneb ristlõige 50 mm2
punkti tehtava töö ja ümberpaigutatava laengu suuruse suhtega, nim. välja potentsiaaliks antud punktis.Potentsiaal on skalaarne suurus. + laetud keha elektrivälja punktide potentsiaalid on positiivsed, - on negatiivsed.Välja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. välja pingeks nende punktide vahel.Praktilises elektrotehnikas võetakse potentsiaali nullpunktiks maa pinna mistahes punkt. Potentsiaali ja potentsiaalide vahe ühikud Tööühik 1 dzaul,laengühikuks on kulon, pot. Ja pot-aalide vahe ühik on dzaul/kulon ehk volt. Elektrimahtuvus Juhi laengu ja tema potentsiaali suhtega mõõdetavat suurust nim. juhi elektrimahtuvuseks.See iseloomustab juhi võimet salvestada elektrilaengut,mis tähendab seda,kui palju see või teine juht on võimeline mahutama enda sisse või enda pinnale elektrilaenguid. Kondensaator Kondensaator koosneb kahest juhist,mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektrikukihiga
Laamtektoonika Koostaja Kene Kõiv Elva Gümnaasium Mis on laam? · Laam, laama, laama käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli (ÕS 1999) · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrgmäestike all). Laamtektoonika ehk laamade liikumine · mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915.aastal; http://www.gi.ee/geomoodulid/ · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel vahevöö ülaosal;
Loodusõpetuse tasemetööks kordamine 1) Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise samaliigilise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks. Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 2) Füüsikaliste suuruste tähised, ühikud ja eesliited. Tähised: Kiirus v Pikkus l Kõrgus h Mass m Aeg t Teepikkus s Tihedus Energia E Jõud F Töö A Pindala S Ruumala V Eesliited: MEGA M 1 milj. KILO k 1000 DETSI d 0,1 SENTI c 0,01 MILLI m 0,001 3) Pindala, ruumala ja tihedus. Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust. Pindala põhiühik on üks ruutmeeter (1 m2). Pindala tähistatakse tähega S.
sõltu juhile rakendatud pingest ja juhti läbivast voolutugevusest. 6. Millistest teguritest ja kuidas sõltub juhi takistus, valem takistuse leidmiseks ? juhi pikkusest, ristlõikepindalast, juhi materjalist, temperatuurist. R= (roo)*L/S 7. Mis on ülijuhtivus ja millisel temperatuuril see saavutatakse ? Nähtus, kus metallide takistus madalal temp. muutub nulliks. Toimub kriitilisel temperatuuril. 8. Sõnasta Ohmi seadus vooluringi osa kohta, valem, tähised ja ühikud ? Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle osa otsetel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. I=U/R 9. Mis on kõrvaljõud? Mida iseloomustab elektromotoorjõud? Valem ja tähised valemis. Kõrvaljõud-igasugused laetud osakestele mõjuvad jõud(v.a elektrostaatilised jõud) on kõrvaljõud, paigutavad ümber vooluallikas laetud osakesi. Elektromotoorjõud iseloom. kõrvaljõudude
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond xxx Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal) Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2010 2 Sissejuhatus Valisin teemaks ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal)" kuna see statistika pakkus mulle antud momendil kõige rohkem huvi. Valisin võrdlemiseks III kvartali, kuna see andis võimaluse kasutada ka 2010 aastat (III kvartal on hilisem periood, mille kohta on andmeid). Periood pakkus huvi seetõttu, et antud vahemikku jääb majanduslangus ja uus majandustõus. Mõningad selgitused: Brutopalk Ehk kogupalk - töövõtja töötasu, mil...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Keskkonnakaitse Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2016 Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014" kuna antud teema pakkus mulle sellel hetkel kõige rohkem huvi. Valisin just 2011-2014 aasta andmed, kuna need olid kõige uuemad andmed Statistikaameti kodulehel. 1. Mõisted Brutopalk- töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand: netopa...
(imbumine) läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon. soojusülekanne energia ülekanne sisehõõre impulsi ülekanne · Osata seletada, mis on temperatuur ja mida see tähendab mikroskoopilisel tasandil - Temp. iseloomustab keha osakeste keskmist kineetilist energiat · Tunda erinevaid temperatuuri skaalasid ja osata üle minna ühelt skaalalt teisele · Teada, mis on rõhk ning millised on rõhu ühikud ning atmosfääri normaalrõhk. atm normaalrõhk on 101300 pa · Teada, mis on ideaalne gaas - Molekulidel ei ole mõõtmeid (punktmassid) · Molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed kiirus ei muutu, muutub suund · Molekulide vastastikmõju ei arvestata. Soojusmasin - Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Nt aurumasin TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia
· Kui ta aga uuritava nähtuse ise esile kutsub või vahepeal tingimusi muudab, on tegemist katsega. 1.7. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · Mõõtmine on toiming, mille käigus tehakse kindlaks mõõdetava suuruse ja teise, ühikuks valitud suuruse suhe. · Igal füüsikalisel suurusel on oma mõõtühik. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga SI põhi- ja täiendavad ühikud on defineeritud järgmiselt: · 1 meeter (m) on pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/c sekundiga, kus valguse kiirus c = 299 792 458 m/s on ühikusüsteemist sõltumatu universaalkonstant. · 1 sekund (s) on võrdne 133CS aatomi elektronide ja tuuma vastastikmõjust tingitud kiirguse 9 192 631 770 perioodiga. · 1 kilogramm (kg) on võrdne kilogrammi rahvusvahelise prototüübi massiga. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga
Saadud vastus ongi võrdetegur. x 2. Võrre ja võrdekujuline võrrand Tekstülesannete lahendamisel võrdekujulise võrrandi abil on oluline · Võrre jälgida, et: Võrdeks nimetatakse tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised. · seostes üksteise alla kirjutatud suuruste ühikud oleksid a c ühesugused = ehk a:b = c:d b d ja et Muutujaid a, b, c ja d nimetatakse võrde liikmeteks. Võrde liikmeteks · võrde koostamisel lugejateks (murrujoone peal) võetud suurused
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS Töö nr: 2 Nimi: Kuupäev: Töökeskkonna mikrokliima Kursus: 24.03.15 tingimuste uurimine TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades temperatuuri-, suhtelise õhuniiskuse ja õhu kiiruse määramise seadmeid; (2) mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Digitaalne termohügromeeter ...................................................... 2. Testo termo-anemomeeter 405-V1 (Velocity stick) 3. Baromeeter ...................................................... Standardid EVS 916:2012 ja EVS-EN 15251:20...
Detaili töötemperatuur on vahemikus +40...-35 kraadi. Detaili ristlõikepindala on 5 mm2 ja töökoormus on 2 685N. Vahepeal tekitab konstruktsioon detailile suurema koormuse 5 855N. Detaili materjali väidetavad mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re=409 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm=1 433 N/mm2 ja külmhapruslävi = -62 C ning kõvadus HRC 35. Leidke suurim pinge mis tekib detailis ja andke ühikud? Student Response Value Correct Answer Answer: 1171 70% 1 171 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 10. Konstruktsioonis töötab detail staatilistel tõmbekoormustel, millele lisanduvad aegajalt löökkoormused. Detaili töötemperatuur on vahemikus +40...-55 kraadi. Detaili töötava osa väikseim ristlõikepindala on 100 mm2 ja staatiline töökoormus on 35 000 N. Löökkoormuse
jaoks. Mõõtmiste põhieesmärk on informatsiooni saamine füüsikalise suuruse väärtuse kohta mingisuguste tehniliste vahendite abil. Füüsikalise suuruse väärtus saadakse teatud hulga ühikute kujul, lähtudes selle mõõtmiseks kokkulepitud skaalast.Füüsikalise suuruse mõõtühik on selline füüsikaline suurus, millele on leppeliselt antud numbriline väärtus 1. Põhilised ühikud füüsikaliste suuruste mõõtmiseks on määratud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemiga (SI). Füüsikalise suuruse väärtus on selle suuruse poolt iseloomustatava omaduse kvantitatiivne hinnang. See hinnang väljendub numbrilise väärtuse kui hulga iseloomustuse ja antud suuruse tüüpi iseloomustava mõõtühiku korrutisena, näiteks 3,1 mm, 288,16 K. Mõõtmine üldjuhul kujutab endast
Vastused: 1.Saadi kokkuleppe teel,aluseks võeti veerand meridiaan mille pandi nimi 1m. 2.pikkus- üks meeter (1m), mass- üks kilogramm(1kg), aeg üks sekund (1s) 3. 1)põhiühikutest suuremad ja väiksemad ühikud saadakse selle ühiku korrutamisel või jagamisel kümmnega, sajaga, tuhandega jnt. 2)Kordsete ühikute moodustamisel kasutatakse kindla tähendusega eesliiteid. 3)Põhiühikutest moodustatakse uusi ühikuid korrutamis või jagamistehte abil.Selliseid ühikuid nimetatakse tuletatud ühikuteks. 4.Mõõtmistulemuste vahemikku, milles tõeline väärtus asub, nimetatakse mõõtemääramatuseks 5.Hodomeeter on mõõdetaval pinnal lveerev ratas.Mõõdetakse tee pikkust. 6.Kraadiglaas
kiirusvektori siht. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Ajavahemikku tähistatakse tähega t. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v = s/t v - kiirus s - teepikkus t - aeg Kiiruseühiku saamiseks tuleb pikkuseühik jagada ajaühikuga. Sagedamini kasutatavad kiiruse ühikud on: 1 m/s; 1 cm/s; 1 km/min; 1 km/h. Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Liikumist , kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Liikumise suhtelisus Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustasüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks) ning liikumist
B- Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. C- Tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine. D- Algselt ühtse liigi lahknemine mitmeks liigiks. E- Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuud. F- Antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik 17. Reasta süstemaatilised ühikud loogilisse järjekorda. 3p Klass, liik, perekond, hõimkond, selts, sugukond riik 18. Nimeta kolm näidet, miks vajavad imetajate rakud vett. ...................................................................................................... .............................................. ......................................................................................................
Mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Takistus arvutatakse, jagades pinge väärtus voolutugevuse väärtusega · Otsesel meetodil- oommeetriga Kuidas töötab oommeeter? · Kujutab endas ampermeetrit, varustatud vooluallikaga. Mõõdetakse voolutugevust, mis tekib juhis selle otstele rakendatud teatud pinge korral. Kuna pinge teada, kantakse mõõteriista skaalale voolutugevuse ühikute asemel takistuse ühikud. Saab mõõta ainult sellise juhi takistust, mis vooluringist eraldatud. · Kui asub vooluringis, siis tuleb mõõtmise ajaks eemaldada sealt! Juhi takistus sõltub: · Juhi pikkusest · Juhi ristlõikest · Aine omadustest Kuidas sõltub juhi takistus juhi pikkusest? · 2m pikkuse traadi takistus on 2 korda suurem 1meetri pikkuse traadi omast. 4 meetri pikkuse traadi takistus on 4 korda suurem 1meetri pikkusest. Pmst joosta 4 km on 4
Kordamisküsimused Mõisted Keemiline tasakaal – Olukord, kus fikseeritud tingimustel saabub pöörduvate reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Le Chatelier' printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele Keemilise reaktsiooni kiirus (ühikud) - Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol ⋅ dm–3 ⋅s–1). Eristatakse keskmist kiirust ja kiirust mingil ajahetkel. v1 Massitoimeseadus (valem) - Pärisuunalise reaktsiooni [ aA + bB → saadused ] kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt (nn massitoimeseadus): v 1=k 1∗C pA∗CqB , kus k1 on reaktsiooni kiiruskonstant, p on reaktsiooni järk aine A suhtes, q ...
................................... 4 2.1Spetsiaalliimid..................................................................................................................... 4 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 6 SISSEJUHATUS Paljud meid igapäevaselt ümbritsevad esemed on valmistatud polümeeridest ühenditest, kus suhteliselt väikesed (lühikesed) korduvad moodustavad suuri (pikki) ühikud makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid. Nimetus polümeer viitab sellele, et molekul koosneb paljudest lihtsatest korduvatest osadest, mida nimetataksegi korduvateks ühikuteks. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad
on s. Kuna keha asukoht ei saa muutuda silmapilkselt, on liikumise kirjeldamiseks vaja mõõta ka aega. Klassikalises mehaanikas vaadeldakse aega absoluutse suurusena. Keha asukoha määramiseks ja liikumise kirjeldamiseks on eelnevalt tarvis kokku leppida taustkehas. Seejärel valitakse mingid kindlad suunad, milles asukohta taust keha suhtes mõõdetakse. Samuti lepitakse kokki mõõtühikutes. Need valitud mõõtmissuunad, ühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad moodustavad kokki koordinaadistiku. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad kokku taustsüsteemi. Alles pärast sobiva taustsüsteemi väljavalimist saab hakata liikumist uurima.
1. Taustkeha. Taustsüsteem. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. 2. Punktmass (näited). Punktmass keha, mille mõõtmed võib vaadeldavates tingimustes arvestamata jätta ( linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber Päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega). 3. Mehaanika põhiülesanne. Mehaanika põhiülesanne määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukohta kirjeldatakse tema koordinaatide abil. 4. Kiiruse definitsioonvalem vektorkujul (1.3) ja projektsioonides (1.3a). 5. Kiirenduse definitsioonvalem üldkujul (1.4) ja projektsioonides (1.4a). 6. Liikumisvõrrandid projektsioonides tuletiste kujul (1.6) ja integraalide kujul (1.6a), (1.6b). 7. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Tema võrrandid veltorkujul (1.7) ja (1...
matemaatiliselt korrektsed tulemused. Oskuste loetelu annab teada, kuidas õpilane oskab kirjeldada, selgitada füüsikaga seotud nähtusi, milliseid seoseid oskab kasutada kvantitatiivsete, kvalitatiivsete, praktiliste (laboratoorsete) ülesannete lahendamisel, milliseid mõõteriistu oskab kasutada. Ülesannete lahendamisel on vajaduse korral lubatud kasutada teatmematerjalide abi. Mehaanika koos sissejuhatusega Gümnaasiumi lõpetaja: teab: SI (põhiühikud, täiendavad ühikud, tuletatud ühikud), eesliide, mitte SI ühikud (min, h, nurgakraad, kWh, mmHg); oskab: ühikute teisendamine, tuletatud ühikute defineerimine, eesliite väljendamine kümne astmetena ja vastupidi (piko-st kuni tera-ni). Mehaanika Gümnaasiumi lõpetaja: teab mõisteid: taustsüsteem, teepikkus, nihe, hetkkiirus, kiirendus, liikumisgraafik, mass, inerts, jõud, jõu liigid (raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, üleslükkejõud), rõhk, keha kaal, tihedus,
või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid Taimesüstemaatika On teadus, mis uurib taimi ja püüab neid käsitleda taimeriigi arenguloo seisukohalt Tähtsaim ühik on liik, mille võttis kasutusele Karl Linne (1707-1778) Liik- tekkiv, arenev ja hiljem välja surev või välja surnud Taimesüstemaatika ühikud Liik- kõikide oluliste tunnuste poolest sarnaste isendide kogum Igal liigil on looduses oma levikupiirkond- levila ehk areaal, mis jaguneb kolmeks: Primaarseks Sekundaarseks Potentsiaalseks Liigisisesed ühikud Alamliik- võib areneda uus liik Teisend e varieteet- tingitud keskkonnast Vorm- mõne tunnuse poolest põhiliigist erinev Kultivar e sort- valiku teel saadud taim, keda kasvatatakse maj. või esteetilisel eesmärgil Kloon- vegetatiivne järglaskond
Ampere seadus: F=µ*I1*I2/4d*k 2 samanimelise voolu magnetväljad mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende voolude tugevusega ja pöördvõrdeline nende vahelise kaugusega. Kui võtta kõik ühikud ühiksuurustega [1A] [1m], siis kujuned k väärtuseks k=2*10-7 A2/mvoolutugevuse ühiku definitsioon Muutumatu voolu tugevus on 1 A, kui vool kulgedes mööda kahte paralleelset lõpmata pikka ja tühiselt väikese ringlõikega vaakumis teineteisest 1m kaugusel paiknevat sirgjuhti, tekitab nende juhtide vahel pikkuse meetri kohta jõu. Kaks peenikest paralleelset sirgjuhti, milles kulgevad voolud, tõmbuvad samasuunaliste voolude korral teineteise poole, vastupidisel juhul aga tõukuvad
Ülessane 7 (variant 12) Torustikus mille siseläbimõõt on d mm, voolab vedelik kiirusega v m/s. vedeliku tihedus on kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on mm2/s. kohalike takistuste tegurite summa on . Antud: d = 24 mm v = 2,5 m/s = 750 kg/m3 l = 40 m = 15 mm2/s = 32 Leida: h1-2= ? m p1-2= ? bar Teisendan ühikud sobivaks: Arvutan Reynoldsi arvu: v vedeliku voolukiirus, m/s; d toru siseläbimõõt, m; vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur, m2/s Re Reynoldsi arv, dimonsioonita suurus. Re 2300< 4000) nimetatakse üleminekualaks. Selles piirkonnas on vedelikul samaaegselt nii laminaarse kui turbulentse voolamise tunnused. hõõrdetakistuse tegur. Arvutan hõõrdetakistusest ja kohalikest takistustest tingitud rõhukadu meetrites:
. 4 5 mg/mL 0,104 0,0063 6,0122 . 5 10 mg/mL 0,191 0,0076 3,9910 . 6 PROOV 0,057 0,0055 9,6367 . 3.2 Teisenda ühikud mg/mLM C = 0,5 mg/L 0,5mg / 1000 = 0,0005 g M(Mg) = 24,305 g/mol CM = (m/M) /V = (0,0005 / 24,305) / 1 = 2,1 ∙ 10 –5 mol/L (2,1 ∙ 10 –5 mol/L ) ∙ 1000 = 0,021 mmol/L mg/mLppm ppm = (maine / mlahus ) [mg/kg] = 0,5 mg / 1 kg = 0,5 ppm mg/mLppb ppb = (maine / mlahus ) [μg/kg] = 500 μg / 1 kg = 500 ppbg/kg] = 500 μg/kg] = 500 μg / 1 kg = 500 ppbg / 1 kg = 500 ppb 0,5 mg ∙ 1000 = 500 μg/kg] = 500 μg / 1 kg = 500 ppbg
Ülessane 7 (variant 14) Torustikus mille siseläbimõõt on d mm, voolab vedelik kiirusega v m/s. vedeliku tihedus on kg/m3. Arvutada, milline on rõhukadu meetrites ja barides, kui torustiku pikkus on l m. vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur on mm2/s. kohalike takistuste tegurite summa on . Antud: d = 16 mm v = 3,6 m/s = 750 kg/m3 l = 60 m = 20 mm2/s = 20 Leida: h1-2= ? m p1-2= ? bar Teisendan ühikud sobivaks: Arvutan Reynoldsi arvu: v vedeliku voolukiirus, m/s; d toru siseläbimõõt, m; vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur, m2/s Re Reynoldsi arv, dimonsioonita suurus. Re 2300< 4000) nimetatakse üleminekualaks. Selles piirkonnas on vedelikul samaaegselt nii laminaarse kui turbulentse voolamise tunnused. hõõrdetakistuse tegur. Arvutan hõõrdetakistusest ja kohalikest takistustest tingitud rõhukadu meetrites:
Ülejäänud laenusaajad said pikaajalist laenu. Mitu firmat said pikaajalist laenu? Ülesanne 6. Firma ,,My Motels" käive 2012. a oli andis 3 672 100 eurot. Firma ühe ettevõtte, restorani Motelly käive oli 784,3 tuhat eurot. Mitu protsenti firma kogukäibest andis see ettevõte? Ülesanne 7. Inglismaalt imporditud kaubapartii brutokaal (kogukaal) oli 1000 lb, sealhulgas taara 1000 oz. Mitu protsenti moodustas taara kogu partii kaalust? NB! Teisenda ühikud samaks. Ülesanne 8. Kauba ostmisel maksab ostja riigile käibemaksu (Eestis 20% - vt käibemaksuseadus), mis lisatakse ostule kaupluses. Ostja poolt makstav hind on kaupluse hind + käibemaks sellest. Mitu eurot makstakse riigile käibemaksu eseme ostul, mille eest ostja annab välja 18 eurot? Ülesanne 9. Raamat hinnaga 25 eurot pandi müüki 10%-lise juurdehindlusega. Hiljem tuli kõrgendatud hinda uuesti alandada 10%. Leia milliseks kujunes raamatu lõpphind. Ülesanne 10
p1V1 = p 2V2 , millest avaldame otsitava rõhu p1V1 p2 = . V2 Lihtne arvutus annab 105 0,004 p2 = ( ) Pa = 2 10 5 Pa. 0,002 Vastus: gaasi rõhk kolvis on 2 10 5 Pa (2 bar'i). Kuna isotermilisel protsessil on rõhu ja ruumala muutused teineteisega pöördvõrdelised, siis näeme, et ruumala vähendamisel kaks korda suureneb gaasi rõhk samuti kaks korda. NB! Siin ülesandes jätsime ruumala ühikud (liitrid) algandmetes kuupmeetriteks teisendamata, sest lõpptulemuse arvutamisel on vaja teada ruumalade suhet. Kahe füüsikalise suuruse suhe ühikute valikust ei sõltu, oluline on ainult see, et nad oleks samades ühikutes. Näidisülesanne 7. Gaasi temperatuur kolvis on 30 0 C. Millise temperatuurini tuleb gaasi isobaariliselt jahutada, et tema ruumala oleks 90% esialgsest? 8 Lahendus. Antud:
s.r" :]' 2.2 Elektotehnikas kasutatavad mõõtühikud 3į:ff#"iļŲ3*:LĪffi;3Ļ,ä:*:"*avad: Pinge, voolutugews, Elektritine pinge Tįįhisfus: U Mõõfūhik: volt Tähisfus: V Tuletatud uhikud: mV=0.001V (lV: l000mV ) Voolutugevįļs Tįüistus: I Mõõtühik: amper Tįįhistus: A Tulętatud ühikud: rrA:0.001Ą (1A- 1000mA ) EĮektriline takistus Tįüistus: R Mõõtįįhikud: oom Tįihistus: o Tuletatud ühikud: kCļ:lO0Q, (1Q: 0.001kO ) Elektrįline võimsus Tahisķ5' p Mõõttüikud: watt Tähisfus: W Tuletafud ühikud: mW:0.001W, (lW: 1000mW ) KW:1000W, (1W: 0.00lkw ) 2.3 Ohmi seadus ohmi seadus sęob omavahel pinge, voolutugevĮĮse, takistuse I: U/R, U: IxĻ R:U/I
lähteandmetega seotud suurused, millest võib sõltuda mõõtetulemus, aga ka niisugused suurused nagu ümbritseva mõõtekeskkonna temperatuur, õhurõhk ja niiskus. 10.Ühik Ühik on täpselt def. suurus, mida leppelislt kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemiseks ja kvantitatiivseks iseloomustamiseks. Seega ühik on kasutusel samaliigiliste suuruste väärtuste väljendamiseks. Kuna ühik on samaliigiline suurusega, siis peab olema ühikud samapalju kui on mõõdetavaid suurusi. Ühikutel on leppelislt omistatud nimetused ja tähised. Nii on 1 m pikkuse ühik, 1 s ajaühik ja 1 Bq radioaktiivse aine aktiivsuse ühik, kusjuures m, s ja Bq on vastavate ühikute tähised. 11. Ühikute süsteem Ühikute süsteem on põhi- ja tuletatud ühikute kogum, mis on kehtivate reeglitega määratletud kooskõlas nimetatud suuruste süsteemiga.
Pikkuse ühikuks valitakse mingi kõigile tuntud keha (etalonkeha) pikkus (nt. küünar, jalg, vaks). Liikumise korral lasutatakse mõistet teepikkus (tähis s lad.k. spatium ruum, ulatus) Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli. Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel.
Pikkuse ühikuks valitakse mingi kõigile tuntud keha (etalonkeha) pikkus (nt. küünar, jalg, vaks). Liikumise korral lasutatakse mõistet teepikkus (tähis s – lad.k. spatium – ruum, ulatus) Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli. Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel.
Kuna F1 ei saa mõõtta, teeme asenduse F1=Fcos ning A=Fs*cos See ongi töö üldvalem. Töö tegijaks on kõik kehad. Kui keha ei oma tähtsust, siis töö tegijaks on F. Et tõsta massi m kõrgusele h, tuleb rakendada selle raskusjõuga võrdne jõud F(algul veidi suurem, lõpul väiksem). Seega A=Fh=|Frh|=mgh Võimsus nim. ajaühikus tööd. N= A/t, ühik 1W=1J/1s, 100W=100J/1s. Kuna A=Fs, siis N=Fv seega võimsus on kiiruse ja jõu korrutis. Vanad võimsuse ühikud: 1hj (hobujõud Ida- Euroopas =735W); 1HP(Anglo-Ameerika hobujõud=745W). Mehaaniline energia tähendab maksimaalset tööd, mida keha antud tingimustes võib teha (kuid pole veel teinud). Tähis E, ühik 1J. Liigid: 1)kineetiline energia, omavad kõik liikuvad kehad 2)potentsiaalne energia, seda omavad ülestõstetud kehad, deformeerunud kehad (kokku surutud õhk, pingule tõmmatud vedru) ja kõik teised kehad, mis võivad teha tööd mingi muu vastasmõju tõttu.
elektriväli laengu ümber paigutamisel ühest ruumi punktist teise. U = A/q mõõdetakse voltides V. 31. Mida tähendab, et pinge on 1V? Pinge on 1 V siis, kui ühe kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel ühest ruumi punktist teise, teeb elektriväli tööd 1J. 32. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Skaalal suur V täht. Voltmeeter ühendatakse paralleelselt tarbijaga. 33. Mis on elektrivool? Laetud vabade osade suunatud liikumine. 34. Ohmi seadus, valem, ühikud, tähised. Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I = U/R. Voolutugevus = Pinge/ takistus. I=A R=oom U= V 35. Millest sõltub juhi takistus ja kuidas? Juhi takistus sõltub juhi materjalist. Takistuse sõltumist materjalist arvestab eritakistus. 36. Mis on eritakistus? Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. 37. Mis on takistus? Takistus on aine võime avaldada vastupanu elektrivoolu
said. Tekst 1 PLAGIAAT Uurimuse kriitilised kohad on uurimuse eesmärk, meetod ja tulemuste tõlgendamine. Hirsijärvi ja Huttunen (2005, lk.165) leiavad, et Kõige lihtsam on nõudmisi esitada uurimismeetodile, kuid lõppkokkuvõttes teevad uurimuse väärtuslikuks leidlikult valitud teema ja huvitavad tulemused. Enne konkreetse uurimismeetodi valikut tuleb määratleda uurimistöö eesmärk, uurimisobjektid, analüüsi ühikud (units of analysis) ja uurimise ajaline raamistik. Teadusuuringute ülesanneteks peetakse tavaliselt nähtuste: kirjeldamist ja võrdlemist seletamist ja ennustamist nähtuste mõistmist, sest väliselt sarnased tegevused võivad olla eri eesmärgiga ja tähenduselt erinevad (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 170). Teemade puhul, mida ei ole varem ulatuslikult uuritud, on uurimistöö eesmärk seda fenomeni põhjalikult uurida, et seda paremini mõista.
1. Sõnastage langeva piirkasulikkuse seadus ja illustreerige seda näidetega. Kuidas on omavahel seotud hüvise kogukasulikkus ja piirkasulikkus?Kas võib olla olukordi, kus langeva piirkasulikkuse seadus ei kehti? Kui jah, toogemõni näide. Olukord, kus esimene ühik tarbitavat kaupa või teenust annab suhteliselt kõige suurema heaoluvõidu. Sellele järgnevad ühikud annavad juba väiksema heaoluvõidu. Näitena võib tuua võileiva: näljase tarbija jaoks on võileiva tarbimisest saadav heaoluvõit ehk lisakasu väärt rohkem, kui selle soetamiseks kulunud raha ehk lisakulu. Teise võileiva puhul on lisakasu mõnevõrra madalam, kuid ületab veel lisakulu. Tarbija lõpetab võileibade ostmise siis, kui järgneva võileiva kulu on suurem võileiva tarbimisest saadavast tulust. Nii tehes maksimeerib tarbija enda heaolu ehk kogukasulikkust
· lihade juures täpsusta jaotustükk (filee vms) · kalade juures täpsusta kas nahaga või nahata tükk, terve kala vms · pähklite juures täpsusta kas koorteta, mis liiki vms · kohupiima ja toorjuustu juures tuleks täpsustada kas maitsestatud või maitsestamata · piimatoodete juures märgi ära rasvasuse % · kui on oluline juustu sort, tuleks see ka täpsustada juust Parmesani · ühikud on ühtsed, nii nagu ka kalkulatsioonides kg/ l/ pott (maitseroheline) · toorainet tellitakse ümardatult kahe kohani peale koma 0,025=0,03; või 0,355=0,36 8 TOORAINE ÜHIK KOKKU PEAROOG JÄRELROOG Puu- ja köögiviljad 0,000 0,000 0,000 0,000
Füüsikalisteks suurusteks on keha mass, ruumala, liikumiskiirus, temperatuur ja elektrijuhtivus. Füüsikalise suuruse arvväärtuse kindlakstegemine on suuruse mõõtmine. Näiteks matemaatikas arvutame kehade liikumiskiirust ja keemias arvutame või mõõdame aine ruumala ja massi. Sl mõõtühikute süsteem on rahvusvaheline. Selle põhiühikutes on pikkuse, massi, aja, temperatuuri, elektrivoolu tugevuse ja valgustugevuse ühikud ning ka ainehulga ühik. Selles süsteemis kasutatakse kümne astmetega korrutamist või jagamist. Seitse põhiühikut on: meeter, sekund, kilogramm, kelvin, amper, kandela ja mool. Näiteks kasutame tihti neid mõõtühikud keemias, füüsikas ja matemaatikas arvutamisel. Mõõtmiseks nimetatakse füüsikalise suuruse arvväärtuse kindlakstegemist. Mõõtmine ei ole kunagi täpne, kuid kui me mõõdame mitu korda saame tõenäosusliku väärtuste vahemiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
