demokraatlik, kooskõlas valimisvabadusega ning kas see pole valijate äraostmine? - Valimiste üldisus: Üldisus keelab tsensused (alaealised ei saa valida, kinnipeetavate piirang kui vang vabaneb just peale valimisi, siis miks ta ei peaks saama kaasa rääkida, kui ta osaleb nüüd tavakodanikuna ühiskonnas) - Valimiste ühetaolisus: Aktiivse puhul: kõikidel valimisõiguslikel kodanikel peab olema võrdne arv hääli ning kõigil peab olema võrdne kaal esinduskogude moodustamisel Passiivse puhul: kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused nii valimistel kandideerimiseks kui ka valimisedu saavutamiseks Ühetaolisuse probleemid: - Suletud nimekirjad (kas on kooskõlas ühetaolisusega
Tunnetus Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni eidosed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Kui asjade loomust ja toimimist määravad struktuurid ei ole asjadest lahutatavad, siis on võimalik teadus füüsilisest maailmast. Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda ja toimed ei ole takistuste või muude sekkumiste tõttu alati seaduspärased, tuleneb looduslike protsesside üldine ühetaolisus mateerias immanentselt kätkevatest vormidest. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis on tal võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles ühetaoliselt toimivaid loomusi. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima. Inimarul on kaks poolt
15 J.Stevenson ,,Euroopa Ajalugu" lk 286, 2002 kodanikevabaduste etalon. 16 16 http://fr.wikipedia.org/wiki/D%C3%A9claration_des_droits_de_l%27homme_et_du_citoyen_de_1789 5. INIMESE JA KODANIKU ÕIGUSTE DEKLARATSIOON Enne 4.augustit oli Asutav Kogu deklaratsiooni kallal töötanud. Selsamal 4.augusti ööl kaotati privileegiumid: mõisnikud olid lahti ütelnud feodaalõigustest, vaimulikud kümnistest ja linnad tsunftiõigustest. Samuti kuulutati tühjaks ka privilegeeritud seisuste ühetaolisus. Kuigi 4.augusti ööl avaldatud põhimõtete juriidiline maksmapanemine kestis mitu järgmist aastat, oli selle koosoleku otsuste moraalne mõju määratu suur. Ning lõpuks 26. augustil 1789 võeti vastu revolutsiooni programmdokument - ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" 17 1. Inimesed on vabadena ja õiguste poolest ühesugustena sündinud ja jäävad ka selleks. Seltskondlikud vahed võivad põhjeneda üksi üldises kasus. 2
saavutamiseks on soovitav toetuda kõigile kolmele pensionisambale. See on püha vara, kus riiklik pension moodustab vaid osa. Lisaks indekseerimisele on valitsus soovinud tulumaksustada pensionid, mis ületavad 4000 krooni. See puudutaks eelkõige kõrgeid riigiametnikke, nagu riigikogu liikmed, kõrgemad sõjaväelased ja kohtunikud, kes saavad pensioni eriseaduste alusel. On seisukohti, et eripensionid tuleks Eestis üldse kaotada. Ideaalse pensioni- ja tulumaksusüsteemi iseloomustaja on ühetaolisus ehk võimalikult väike erandite hulk. Praegusel juhul tekitab riik endale teadlikult kaks sotsiaalse õigluse probleemi. Esiteks on väljavalitutele kehtestatud põhjendamatult suured eripensionid, teisest küljest riik tunnetab, et sotsiaalse õigluse jaluleseadmiseks tuleks neid pensione kuidagi vähendada, näiteks tulumaksustada. Kuna praegu on pensionid tulumaksuvabad - ja sellega on inimesed arvestanud -, siis lõikab pensionireform endal jalad alt. Hästi teenida ja ausalt
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond...
Pakkimine Paljud tooted on pakitud. Siinjuures tuleb vahet teha kahe erineva pakkimise vahel. Üks neist on tarbija e. müügi pakkimine ja teine on tööstuslik e. transpordi pakkimine. Teoorias vähemalt on nende kahe pakkimise vahe nende eesmärkides. Müügipakkimine on peamiselt seotud (läbi)müügi soodustamisega. Nt. Sokolaaditahvlit müüakse ligitõmbavas (atraktiivses) paberis. Edasi on mingi kogus neist tahvlitest pandud nn. demonstratsioonkarpi, mis köidab poes tähelepanu. Sellisel müügi pakkimisel on ainult äriline eesmärk. Transpordipakkimisel on teised eesmärgid. Neist kaks peamist on toote kaitsmine ja müügipakkimine ning veo, ladustamise ja ümberlaadimise ratsionaliseerimine. Seda pakkimise tüüpi kasutatakse igalpool, nt. kottides suhkur kaubaalusel kaetud kilega, mingi seadmestik/masin kastis, konteiner jne. Siin mängivad pakendi valikul olulist rolli logistilised asjaolud. Pakkimine peab tagama, et toode jõuab tarbijani kaotamata ...
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
kohtades hõivata erinevaid nisse.Mõnikord kui taimi ja loomi introdutseeritakse uutesse nisidesse, võivad nad hõivata uusi nisse või ka pärismaiste liikide nisse, tõrjudes viimaseid välja ja saada (kahjulikeks) võõrliikideks. 37. Ökonisside kattumine ja konkurents 38. Mis on gild? Gild on liikide rühm, kelle ökonissid on sarnased. Konkurents on tugevam. 39. Liigirikkus, liikide mitmekesisus ja ühetaolisus Näitab erinevate liikide arvu antud alal, liikide arv pindalaühiku kohta. Liikide mitmekesisus- selle all mõeldakse erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusust kogu elukeskkonna rikkust.Ühetaolisus - liikide vähesesus alal, samad liigid? 40. Dominandid Dominant on liik, kes koosluses hõlmab suurema osa ruumist. Nende osakaal taimede üldarvus on suur (suur biomass). 41
vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja kandidaatide ülesseadmise kohta. Valimisvabadus on seotud mitmeparteilisusega. b. valimiste üldisus, kõik kodanikud saavad osaleda valimistel § 57, 60 lg 2; seadusega võib piirata kinnipeetavate valimisõigusi § 58. Kas kautsjon (alampalk iga liikme eest) pole mitte üldisuse põhimõttega vastuolus (see toob kaasa varandusliku tsensuse)? c. ühetaolisus – kõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdsel viisil, materiaalselt tähendab, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal – oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat Aktiivne: Igal valijal peavad olema valimistulemuste mõjutamsieks võrdsed võimalused (võrdne arv hääli ja võrdne kaal) RKPJKo (01.09.2005) 3-4-1-13-05 p 16 Passiivne: Kõikidel kandidaatidel võrdne võimalus kandideerimiseks kui ka valimisedu saavutamiseks. RKÜKo (19.04
võimul olijad on lubanud maksumaksjatele valimiseelselt. Poliitiline vastavus tähendab ka enamuse huvide kaitset. 5. õiglus maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamale õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. (õiglaste sissetulekute kujunemise ja varade ümberjaotamisele) 6. maksusüsteemi ühetaolisus kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud Riigikogu poolt maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine eelarvetesse, riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMI...
I Sotsiaalne side 1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad? 2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes. 3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberal...
volitusnormidega seotud tingimustele. Joseph Weileril on paljuski õigus, kui ta leiab, et Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on kaks väga erinevat poliitilist projekti. Punktis, kus Ameerika ülemkohtu ja Euroopa Kohtu argumentatsioon ülimuslikkuse kaitseks teist korda kokku puutub, mõjub see aga samavõrd veenvalt. Mõlema liidu puhul on oht, et põhikorra mitmete lõplike tõlgenduste korral killustub see hulgaks eri sisuga osaõigus- kordadeks. Võib väita, et õiguslik ühetaolisus ei ole väärtus iseeneses, vaid et selle väärtus sõltub sisust, mis muudetakse ühetaoliseks. See ei pea täielikult paika. Liikmesriigid võivad eelistada olukorda, kus kõigi suhtes kehtib sama reegel A, olukorrale, kus kehtivad eri reeglid, mis on kõik (kehtivusriigi vaatenurgast hinnates) parema sisuga kui A. Veelgi olulisem, väga sageli ollakse – sugugi mitte pea- miselt moraalsetel põhjustel – valmis leppima kokku reeglis üksnes juhul, kui see kehtib kõigi suhtes samamoodi
§ 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2 uurimiskomisjon RKKS § 20 4. valimisõiguse põhimõtted § 60 lg 1 p. 2-4 a) valimisvabadus valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada füüsilist vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja kandidaatide ülesseadmise kohta b) valimiste üldisus c) ühetaolisus lõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdel viisil, materiaalselt tähenda, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat d´Hondt valimisringkonnas kehtestatakse kvoot A B C 1. 610 500 900 0 0
§ 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2 uurimiskomisjon RKKS § 20 4. valimisõiguse põhimõtted § 60 lg 1 p. 2-4 a) valimisvabadus valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada füüsilist vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja kandidaatide ülesseadmise kohta b) valimiste üldisus c) ühetaolisus lõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdel viisil, materiaalselt tähenda, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat d´Hondt valimisringkonnas kehtestatakse kvoot A B C 1. 610 500 900 0 0
autonoomseks kohalikuks võimuks. Kohaliku elu korraldamiseks on raamseadus, korraldamise viisid määratakse ära kohalike seadustega. Kohalik võim lähtub rahva valitud volikogust. Võimalik ei ole administratiivne sekkumine ja kontroll. Iseseisev tulubaas. 73. Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused? Mis on dekontsenratsioon? Tsentraliseerimise plussid: rahvuslik ühtsus ühetaolisus võrdsus strateegiad/ majandus Detsentraliseerimise plussid: osalus vastutus legitiimsus vabadus/paindlikkus Dekontsenratsioon on delegeerimine, kus madalamad juhtimistasandid paiknevad ruumiliselt eraldi, kuid on selgelt kõrgema juhtimistasandi osad. 74. Mis on subsidiaarsusprintsiip? Subsidiaarsuse põhimõte – otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 75. Millega tegelevad/ millised ülesandeid täidavad: regioonid, II
korral vastastikust kaitset osutama. Vaadake mida tähendab artikkel 5 ja ka 3. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku,inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. 2. Mida tähendab valimiste salajasus, üldisus ja ühetaolisus? Millised vanusetsensused on Eesti põhiseaduses? Kas vanusetsensused rikuvad valimiste üldisuse põhimõtet? Salajaste valimiste korral ei ole teada, kes kuidas hääletas. St, et valimissedel ei ole tagasi viidav hääletaja isikuni. Kes hääletamas käisid, on teada, selleks, et keegi topelt ei hääletaks. Omaette probleem on, et kuidas salajase hääletuse korral valitud isikut tagasi kutsuda
1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias,uurimismeetodid,- harud. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Tihedalt on geneetika seotud ka biokeemiaga, sest tänu biokeemilistele uurimistele avastati geneetilise informatsiooni säilimise ja realiseerumise seaduspärasused. Geneetika on tihedalt seotud matemaatikaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Peale eelnimetatute on geneetika otseselt või kaudselt seotud veel paljude teiste teadusharudega (füsioloogia, embrüoloogia, immunoloogia, antropoloogia, meditsiin, veterinaaria jpt). Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuva...
optimism ning ühtne ajaperspektiiv pilgud suunatakse helgesse tulevikku. Inimesekujutuses taandati indiviid sotsiaalsete suhete subjektiks, määravaks tunnuseks klassipäritolu, millest tuletati tegelase kõik omadused, välimusest saatuseni. Sisu ja vormi viis tasakaalust välja esimese absolutiseerimine, millest omakorda tulenes teise devalvatsioon. Teema pidi olema "vajalik" ning aktuaalne. Sotsialistlik realism välistab erinevuse eripära, ühetaolisus. Draama. August Jakobson "Elu tsitadellis". Näitekirjandus eeskujuandvalt aktuaalne. Näidentide poeetika eepilise ilmega. Ibsenliku perekonnadraama ja marksistliku ideoloogia amalgaam. Üritatud tabada ibseni realitlike draamade sümboolikat ja psühholoogilist pinget. Proosa. Valitseb ebamäärane tekstitüüp, mida nimetatakse jutustuseks. Nõukoguliku zanrina hakati juurutama olukirjeldust, mis loovib ebakindlalt faktoloogia ja seda siluva
meie kombed lihtsad ja loomulikud; ja ülalpidamise erinevus andis juba esmapilgul märku iseloomude erinevusest. Inimloomus iseenesest ei olnud parem, aga inimestele andis turvatunde see, et nad üksteist nii kergelt läbi nägid; ja see eelis, mille väärtust meie enam ei taju, säästis neid paljudest pahedest. Tänapäeval, kui rafineeritumad maneerid ja peenem maitse on surunud meeldimiskunsti kitsastesse reeglitesse, valitseb meie kommetes labane ja petlik ühetaolisus ning näib, nagu oleksid kõik vaimud visatud ühte ja samasse valuvormi: kogu aeg viisakus nõuab ja sündsus käsib; kogu aeg järgitakse tavasid, mitte kunagi omaenese vaimulaadi. Enam pole ei siirast sõprust ega tõelist lugupidamist ega õiget usaldust. Kahtlused, umbusk, hirmud, vihkamine ja reetmine peidavad vahetpidamata selles ühetaolise ja salakavala viisakusloori all, selle nii kõrgelt kiidetud peenekombelisuse taga, mille me võlgneme oma sajandi valgustatusele
alluvate arv olla suurem, kui viis, äärmisel juhul kuus. Madalamatel juhtimistasanditel, kus vastutus on väiksem ja põhimureks on konkreetsete spetsiifiliste tööde elluviimin, võib olla otseseid alluvaid rohkem. Praktilistest uuringutest on selgunud, et tegelik juhimisulatus on suurem kui soovitatud. Faktoreid, mis mõjutavad juhtimise ulatust võib olla mitmeid. * Organisatsiooni kui terviku olemus, funktsioonide ühetaolisus ja vastutuse ulatus. * Aeg, mis jääb juhil üle teistest tegevustest alluvate jaoks. * Alluvate treenitus ja võimekus * Juhtimissüsteemi effektiivsus ja infovahetus ja kontrollsüsteemi korraldatus * Erinevate alluvate füüsiline paiknemine ruumis * Juhtimisketi pikkus Kui juhtimisulatus on liiga pikk, siis muutub alluvate juhtimine vähem efektiivseks ja asetab suurema rõhu juhile. Võib tekkida ajapuudus , et teha kõik vajalikud tööd
122. Mida näitab lõikekiilu pinna esimene alaindeks? Näitab pinna või tasandi liiki. 123. Mida uurib lõikeprotsessi mehaanika? Lôikeprotsessi mehaanika uurib laastu tekkeprotsessi ja sellele kaasnevaid mehaanika valdkonda kuuluvaid nähteid. Kuna sellest, kuidas laast tekib, sôltub nii lôikamiseks vajalik energia kui ka teriklôikamise efektiivsus ja kvaliteet. 125. Millised omadused on tardkeha matemaatilisel mudelil? 1. pidevus aine täidab ühtlaselt ja pidevalt kogu keha mahu; 2. ühetaolisus keha kôikides punktides on mehaanilised ja keemilised omadused ühetaolised; 3. isotroopsus tardkeha omadused on kôikides suundades ühesugused; 4. voolavuspinge sôltumatus hüdrostaatilisest survest arvestatud on metalli töötlemisel tekkivaid surveid. 127. Mis määravad metallide füüsikalised ja keemilised omadused? Kristallvôre parameetid ja elektronide orbiitide arv määravad metallide füüsikalised ja keemilised omadused. 128
Kui me pöörame vektorit vektori poole kui kruvi pead, siis on integreerimiskonstant, mille ilmutasime algtingimustest, võttes aja hetke nulliks, sellest ka indeks null. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Homogeensus ühetaolisus. Ruumi homogeensus: iga punkt vektori suund ühtib kruvi kulgeva liikumise suunaga. Vektori 21
§ 65 p. 13, § 97 lg 1 vabariigi valitsusele § 92 lg 1 p. 3, lg 2 uurimiskomisjon RKKS § 20 4. valimisõiguse põhimõtted § 60 lg 1 p. 2-4 a) valimisvabadus valijale ei tohi avaldada survet, ei tohi hirmutada, rakendada füüsilist vägivalda ja psüühilist survet; aktiivse ja passiivse valimisõiguse kohta ja kandidaatide ülesseadmise kohta b) valimiste üldisus c) ühetaolisus lõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdel viisil, materiaalselt tähenda, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat d´Hondt valimisringkonnas kehtestatakse kvoot A B C 10 12000 1. 6100 5000 900 a) 6100
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Vabad valimise tähendavad igaühe õigust oma paremal äranägemisel osaleda valimistel kandideerides või valikut tehes. Valimiste üldisus tähendab seda, et peale põhiseaduses nimetatud erandite on osavõtt valimisteks avatud kõigile riigi kodanikele, kohalikel valimistel ka mittekodanikele ja EL liikmesriikide kodanikele. Valimiste salajasus tähendab seda, et need peavad aset leidma tingimustes, milles ei ole võimalik kõrvalisel isikul tuvastada valija poolt tehtud valikut. Valimiste ühetaolisus tähendab seda, et kõik valimistel osalejad teevad oma otsuse ühesugustes tingimustes Valimiste otsesus tähendab seda, et lõpliku valiku tegemiseks ei valita otsust vahendavaid valijamehi valimistel antud häälte põhjal määratletakse tulemus otseselt. Proportsionaalsuse põhimõte tähendab seda, et valimistulemused tehakse kindlaks antud häälte proportsioone arvestavalt. 12.Majoritaarse valimissüsteemi mõiste ja puudused. Majoritaarne valimissüsteem
1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasa...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
Juhtimise alused.Eksamimaterjal. 1.organisatsiooni ja juhtimise paradigma muutumine ajas.Olulisemad uued suunad juhtimises.Organisatsiooni missioon, visioon nende vajadus, kuidas sõnastatakse ja läbi räägitakse organisatsioonis?Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetelust.Juhtimise uus ja vana paradigma. Vana paradigma industriaalajast juhtimise uus paradigma infoajastul -ühetaolisus -mitmekesisus -stabiilsus - muudatused -konkurents - koostöö -asjad - inimesed ja suhted -kontroll - võimustamine .missioon,visioon ja strateegia mõisted Missioon- üldine ülesanne,funktsioon, mis õigustab olemasolu ja on erist...
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
06.2014 Tartu Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Piiratud info kui alternatiivide väärtuste hindamiseks puudub info; Kaalude ühetaolisus kui kõik kriteeriumid on enamvähem võrdse tähtsusega. Heuristikute roll sõnumi allikate veenmuses Sõnumi allika mõju Omadus Alaliik Mõju Usaldusväärsus Pädevus Internaliseerimine Erapooletus Meeldivus Atraktiivsus Samastumine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar-ja sotsiaalteaduste instituut Nimi:................... MITTEMATERIAALSETE HÜVEDE OLULISUS EESTI ETTEVÕTETES Põhiõppe ainetöö Juhendaja: ............... Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas uurimustöös lähtub autor majanduse ja tehnoloogia üldisest arengust tingitud globaalsetest ühiskondlikest protsessidest ning keskendub sellele,................... Sellest tulenevat on püstitatud ka uurimustöö hüpotees, eesmärk ja ülesanded. Selle teema valisin oma uurimuseks sellepärast, kuna pidevalt jõuab minuni informatsiooni nii tuttavatelt kui ka interneti vahendusel sellest, et inimesed pole piisavalt motiveeritud ning nad ei ole rahul neile pakutavate võimalustega ( saadud taustainformatsioon ei ole uurimustöö teostamise alustamis...
munarakku võib sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni hoopis puudu. 5% seemnerakkudest on ebanormaalse kromosoomide komplektiga. Seda võib mõjutada ka röntgen, vanus ja teised tegurid. Sellised vead võivad põhjustada Downi, Turneri või nt Klinefelteri sündroome. 7. Mendeli poolt avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel. Monohübriidne: Mendeli I seadus ehk ühetaolisus seadus erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1, kõik ühetaolised heterosügoodid (Aa), sõltumata ristamise suunast ja fenotüübilt sarnased dominantse vanemaga (AA). Ehk dominantsuse printsiip heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul Mendeli II seadus ehk lahknemise seadus heterosügootide (F1 hübriidide) järglaskonnas F2 toimub geneetiline lahknemine nii, et kindlates sagedussuhetes
· Valimisõigus: 1. Aktiivne õigus valida (ise minna valima) 2. Passiivne õigus lasta ennast valida 3. Õigus seada üles kandidaat a) Valimisõiguse põhimõtted PS §60 lg 1 laused 2-4 · Valimisvabadus valimised on vabad, kui hääletamine toimub ilma sunni ja lubamatusurveta valijale. Valimisvabadus eeldab, et on võimalik otsustada mitme alternatiivi vahel. · Valimiste üldisus Riigikohus on öelnud, et tsensuste kehtestamine on keelatud. · Valimiste ühetaolisus Riigikohus on öelnud, et igal valijal peavad olema valimistulemuste mõjutamiseks võrdsed võimalused. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab see, et kõikidel valimisõiguslikel isikutel on võrdne arv hääli ning kõigil häältel on võrdne kaal. Passiivse valimisõiguse puhul tähendab see võrdseid võimalusi kandideerida ja valimis edu saavutada. Suletud nimekirjad on probleemsed. D'Hondti jagajate meetod valimistulemuste väljaselgitamisel. On olemas ka modifitseeritud D'Hondti
Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava koosneb kahest elemendist: objektiivne element (usus) riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine subjektiivne ehk psüholoogiline element riikide veene, et nende poolt valitud käitmisviis on juriidiliselt kohustuslik või õigustatud (opinio iuris sive necessitatis) Praktika kestus ei oma tähtsust, kui see on järjepidev ja üldine. Praktika ühetaolisus ja järjepidevus ei pea olema sajaprotsendiline, kuid nõutav on riikide ühetaoline olulistes küsimustes. Üldisus ei eelda kõigi rahv.-vah. õiguse subjektide vastavat käitumist see, kui palju riike ja millised riigid peavad tava väljendaval viisil käituma, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Lisaks üldistele tavadele eksisteerivad ka regionaalsed ehk partikulaarsed rahvusvahelised tavad, mis on piiratud teatud geograafilise ala või konkreetsete riikidega.
majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. Lõpptoodang on mingi perioodi toodang, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks. Vahetoodang on mingi perioodi toodang, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises. Institutsiooniline üksus on väikseim majanduslike otsuste tegemise keskus, mida iseloomustab käitumise ühetaolisus ja otsustamise autonoomia oma põhifunktsioonide teostamisel. Institutsionaalsed üksused on majandusüksused, mis saavad iseseisvalt omada kaupu ja vara, võtta kohustusi ja teostada majanduslikku tegevust ning tehinguid teiste üksustega. Riigi majandusterritoorium on riigi poolt hallatav geograafiline territoorium, kus isikud, kaubad ja kapital võivad vabalt liikuda. Riigi
realiseerivad mitmeid loogikafunktsioone. Soovitava funktsiooni valikuks peab polüfunktsionaalset elementi saama häälestada. Häälestamine toimub mitmeti: nii vajalike elementidevaheliste ühenduste lisamisega kui ka olemasolevate ühenduste katkestamisega. Näiteks olgu püsimälud ja programmeeritavad loogilised maatriksid (PLM). Samuti on olemas ümberprogrammeeritavad püsimälud ja loogilised maatriksid. Struktuurielementide ühetaolisus on tehnikaseadmete oluline näitaja, see võimaldab lihtsustada seadmete valmistamist, suurendada nende töökindlust ning alandada hinda. Lihtsatest ühetaolistest elementidest valmistatud regulaarsete sidemetega süsteemid lahendavad väga keerulisi ülesandeid. Homogeense struktuuriga pooljuhtlülitusi kasutatakse arvutustehnikas laialt. 14.1 Maatriksid Loogikafunktsioone esitatakse enamasti nn disjunktiivsel normaalkujul, s. t funktsioon
ja valimiskampaania rahastamist. Avalik-õiguslikes tele- ja raadiokanalites antakse kõigile kandidaatidele võrdselt tasuta eetriaega. Lisaks võivad nad reklaamiaega ja -pinda ka juurde osta, mis loob ebavõrdsuse jõukamate ja vaesemate vahel. Riigi ülesandeks ongi jälgida, et need erinevused poleks sedavõrd suured, et mõjutavad valimistulemusi. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl (v.a mõned spetsiifilised valimissüsteemid). Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed, pole võimalik häälte lugemisel pidada presidendi eelistust tähtsamaks juuksuri või pensionäri omast. Vabade valimiste kirjeldatud põhimõtted kehtivad ühtviisi kõigis demokraatlikes riikides, lahknevusi esineb vaid rakendussätetes. Näiteks kehtib kohalikel valimistel kõikjal
Valimisõigus jaguneb aktiivne valimisõigus- õigus anda poolthääl kellelegi ja passiivne valimisõigus- õigus kandideerida ja kandidaate üles seada. Valimisõiguse allikad Valimisseadused: riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, KOV volikogu valimise seadus. Lisaks EL sekundaarõigus ja Veneetsia komisjoni arvamused (nt valimiste hea praktika koodeks), mis on soovitusliku iseloomuga, nn „pehme õigus“. Valimisõiguse printsiibid Salajasus, ühetaolisus, üldisus, otsesus, proportsionaalsus, vabad, perioodilisus, avalikkus. Valimisjaoskond- hääletamistulemuste välja selgitamine (häälte arv). Valimisringkond- territoriaalne üksus, kus toimub kandideerimine ja mille põhjal selgitatakse valimistulemused (palju kohti üks kandidaat sai). Eestis on 12 vrk-da. Kandideerimine Riigikogu valimine: üksikkandidaadid; erakonnad- kandidaatide ringkonnanimekirjad,
§ 2. Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava koosneb kahest elemendist: objektiivne element (usus) – riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine subjektiivne ehk psüholoogiline element – riikide veene, et nende poolt valitud käitmisviis on juriidiliselt kohustuslik või õigustatud (opinio iuris sive necessitatis) Praktika kestus ei oma tähtsust, kui see on järjepidev ja üldine. Praktika ühetaolisus ja järjepidevus ei pea olema sajaprotsendiline, kuid nõutav on riikide ühetaoline olulistes küsimustes. Üldisus ei eelda kõigi rahv.-vah. õiguse subjektide vastavat käitumist – see, kui palju riike ja millised riigid peavad tava väljendaval viisil käituma, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Lisaks üldistele tavadele eksisteerivad ka regionaalsed ehk partikulaarsed rahvusvahelised tavad, mis on piiratud teatud geograafilise ala või konkreetsete riikidega.
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Mak...
IV 14-16. oktoober 1933 – Vapside PS eelnõu V 24-25. veebruar 1936 – Rahvuskogu kokkukutsumise rahvahääletus VI (ainuke rahvaküsitlus) 3.märts 1991 – Iseseisvuse referendum VII 28 juuni 1992 – Põhiseaduse rahvahääletus VIII 14.dets 2003 – Põhiseaduse Täiendamise Seaduse vastuvõtmine ja Euroopa Liiduga liitumine V Põhimõtted Rahvahääletuse põhimõtted (RaHS § 2 lg 1): - vabadus - üldisus - ühetaolisus - otsesus - salajasus - häälteenamus PS § 105 lg 2 -(puudu regulaarsus ja proportsionaalsus) Salajasus valimistel: valimine peab olema salajane, et vältida oskusliku käitumisega kaasnevat mõjutamise võimalust ja valimistulemuste muutmist (nt keegi tuleb valimiskabiinist välja ja näitab kelle poolt ta hääletas, teised inimesed võivad seega tunda survet) rahvahääletusel on õigus hoida oma häält saladuses; valimisel PEAB hoidma häält saladuses
ettevalmistamise käigus. Rahvusvahelised tavad. Rahvusvaheline tava moodustub kahest elemendist: objektiivne element (usus) riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine; / subjektiivne e psühholoogiline element riikide veene, et nende poolt valitud käitumisviis on juriidiliselt kohustuslik või õigustatud. Praktika kestus ei tarvitse omada tava tekkimise seisukohast tähtsust, kui praktika on järjepidev ja üldine. Praktika ühetaolisus ja järjepidevus ei pea olema sajaprotsendilised, kuid nõutav on riikide ühetaoline käitumine olulistes küsimustes. Ühetaolisus hõlmab muuhulgas riigi sisemise käitumise (nt seaduste ja nende rakendamise) ühetaolisust. Üldisus ei eelda kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide vastavat käitumist. See, kui palju riike ja millised riigid peavad tava väljendaval viisil käituma, sõltub konkreetsetest asjaoludest.
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
Rahvusvaheline õigus II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspm-te ja tavade süst, mis regul suveräänsete riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse: Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigu...
VANAAEG - JUMAL KESKAEG - JUMAL + MAAILM UUSAEG - INIMENE 2.1. Õigus kui jumala tahe Läänemaise õigusarusaama kujunemisele on etendanud kõige otsustavamat osa judaism samastab õigust Jumala tahtega, talle on omistatud seadusandluse võim ja omadused. Judaismi keskne printsiip - õigus on Jumala tahe on otseselt ülekandunud läänemaailma ning on suuremal määral omane kogu kristlikule maailmale. Egalitaarsuse põhimõte kõigi inimeste ühetaolisus seaduse ees. Vastupidiselt kreekale, kus Platoni ja Aristotelese esituses omistati õigusmõtlemine vaid vaimsele eliidile, toonitab judaism egalitaarset hoiakut õigusse. Tugev jumalik iseloom on õigusel ja islamimaades, kus õigus põhineb Koraanil ja Sunnal. Islami õiguse puhul õigus ja religioon ei ole lahutatavad. 2.2. Õigus kui õigluse väljendus (õigluse idee osa) Õigust ei tule otsida mitte valitseja tahtest, vaid headuse ideest. Platon ja Aristoteles
natuke varem kirjutatud. Peegelduse iseloom: külmad, tumedad ja rõsked maastikud. ,,2004" raamatuga muutub pilt humanistlikumaks. Loetav urbanistliku tekstina. Urbanistliku ruumi kirjeldamisel esitab fs pildikesi tüüpilistest magalarajoonidest, mida leidub igas suuremas Baltikumi linnas, kus tavaliselt elavad koos balti ja slaavi päritolu elanikud. Jäänukid Nõukogude arhitektuuripoliitikast, mille aluseks olid ühetaolisus ja igavus. Raamatu urbanistlikku tekstitasandit rõhutavad ka kujunduselemendid, milles võib näha industriaalse linnaruumi detaile. Erinevalt tüüpilistest modernistidest ei otsi fs väljapääsu rusuvast linnaruumist universaalse vastanduse "tsivilisatsioon loodus" kulul, vaid pigem rõhutab groteskselt võimatust vältida urbanistliku kultuuri metsikut pealetungi. Tundmaks end mugavalt, tuleb leida strateegia
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaits...
Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline, tähtis palli ja mängija koostöö, lendava palli õigeaegses tabamises, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
