OKSIIDID Töö autor: Helle Mürk Kool: Lasnamäe Üldgümnaasium Õppeaine: Keemia Klass: 8. klass Kooliaste: III kooliaste Koolitaja: Ivari Tiitsu / 9. rühm Lühitutvustus: Esitlus PowerPointis tutvustab oksiide OKSIIDID ON liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik elemendi ühend hapnikuga hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga OKSIIDIDE SAAMINE I lihtainete põletamisel liitainete põlemisel õhus või hapnikus CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O C + O2 CO2 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O OKSIIDIDE NIMETUSED 1 Metallioksiidid e. aluselised oksiidid a) kui metallil on püsiv o.a. väärtus Na2O naatriumoksiid
KEEMILISTE ELEMENTIDE PERIOODILISUSTABEL- tabel, milles elemendid on reastatud tuumalaengu (aatomnumbri) kasvu järjekorras. Koosneb rühmadest ja perioodidest. KERGMETALLID- metallid (Na, K, Mg, Ca, Al) tihedusega alla 5 g/cm3. KIVIM- mitmest mineraalist koosnev moodustis. KOAGULATSIOON- kolloidosakeste liitumine. KOEFITSIENT- vt. kordaja. KOLLOIDLAHUS- vedelik (süsteem), milles pihusunud aine osakesed on suurusega 10-7-10-5 cm. KOMPLEKSÜHEND- keemiline ühend, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed- kompleksioonid. Kompleksioon koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist ja sellega seoses olevatest lisanditest (aatomid, ioonid või molekulid). KONDENSATSIOON- auru (gaasi) muutumine jahutamisel vedelikuks. KONTRAKTSIOON (lahuse)- lahuse lõppruumala vähenemine lahuste segamisel (näit. 100cm3 + 100cm3 200cm3 , vaid 180cm3). KONTSENTRATSIOON- aine osakeste arv ruumalaühikus (väljendatakse moolides).
ADP + P--> ATP + 30 kJ/mol energiat. Jaguneb: Dissimilatsioon- lagundamisprotsess, kaasneb energia vabanemine. Assimilatsioon- sünteesiprotsess, vajalik täiendav energia. Põhiline energiakandja ATP. Ehituselt nukleotiid. ATP->ADP->AMP energiarikkad sidemed. Ühe sideme moodustamiseks seotakse 30kJ energiat molekuli kohta. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Universaalne energiarikas makroergiline ühend. ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi käärimise, hingamise ja fotosünteesikäigus. Glükoosi lagundamine mitkondrites. Kõige esmane kasutatav energia allikas glükoos. Dissimilatsioon- vabaneb energia 4.3 Glükoosi lagundamine organismis Glükoosi lagundamine on dissimaltsiooniprotsess, mis on universaalne.C6H12O6 -> 6CO2 + 6H2O + energia 1) Glükolüüs- glükolüüsi algne lagundamine. · Toimub tsütoplasmavõrgustikus
36) siirdemetall- B-rühma metallid 37) poolmetall-aine, mis on nii metal kui ka mittemetall 38) halogeen-7A rühma elemendid 39) kalkogeen-6A rühma elemendid 40) eksotermiline r.-energia eraldub /H<0 41) vahetusreaktsioon-Vahetusreaktsioon on kahe või rohkema ioonilise ühendi vahel toimuv reaktsioon milles vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioonid kulgevad lõpuni siis, kui üks reaktsioonisaadustest on: · rasklahustuv ühend sade (lahustuvuse tabel) · gaas · vesi · kompleksühend 42) asendusreaktsioon-keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise ühendi molekulis ühe keemilise elemendi aatomid asenduvad teise omadega 43) leekreaktsioon- võimaldavad tõestada mõningaid elemente, mille aatomitel on võime saata kõrgel temperatuuril välja iseloomulikku valguskiirgust 44) indikaator- on keemiline aine, millega määratakse kindlaks lahuse pH
Ettevalmistus kontrolltööks ainevahetusest 1.Oska seletada neid mõisteid: auto/heterotroof, metabolism, assimilatsioon/dissimilatsioon, makroergiline ühend, kemosüntees, käärimine, ensüüm. Too näiteid. o Autotroof- organismid, kes toodab orgaanilised ühendid anorgaanilistest ainetest (nt: võilill) o Heterotroof- organismid, kes valmistab orgaanilist ainet toidust, toidust saadakse ka energia (nt: inimesed, vihmauss) o Metabolism- ehk ainevahetus, jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks, sünteesi- ja lagundamisprotsessid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga
A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 1,5/1,5 3. Mis on keemiline ühend? Student Response A. Cu(Zn) B. Fe3C C. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt D. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre Score: 1,5/1,5 4. Milline nimetatud struktuuriosadest on faas?
B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 1,5/1,5 3. Mis on keemiline ühend? Student Response A. Cu(Zn) B. Fe3C C. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt D. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponend kristallivõre Score: 0/1,5 4.
Rakkudes hapnik(igasuguseks elutegevuseks, ainevahetuseks), süsinik (kehas orgaaniliste ühendite koostises), vesinik(biomolekulide ehitusüksus) fosfor-DNA oluline ühend. Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi muudustumises. Vesi on organismis hea lahusti, osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada organismis püsivat temperatuuri. Org ained organismis: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Põhilised ensüümid, vimaniinid, hormoonid. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed. C arv aatomi molekulis on 3-6. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos
Halogeenühendid polümeeride lähteainena Vinüülhalogeniidid ehk vinüülühendid on alkeenidest tuletatud halogeeniühendid, kus alkeeni molekulis üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni või halogeenide aatomitega. Suurima praktilise tähtsusega on neist kloroeteen ehk vinüülkloriid (C2H3Cl) ja tetrafluoroeteen (C2F4). Polüvinüülkloriidi moodustumine vinüülkloriidi polümeriseerumisel (Jooniseallikas: http://kottan- labs.bgsu.edu/teaching/workshop2001/chapter7.htm ) Need värvuseta gaasid on monomeerideks paljudele laialdaselt kasutatavatele polümeeridele, nagu näiteks polüvinüülkloriidile ja polütetrafluoroeteenile. Polüvinüülkloriid(PVC) on laialdaselt kasutatav termoplastiline polümeer. PVC kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus-ja ...
aine - ja energiavahetus- sünteesti -ja lagundamisprotsess anaeroobne glükolüüs- käärimine assimilatsioon- sünteesimine ATP- energiatalletaja autotroof- sünteesib ise orgaanilisi ühendeid dissimilatsioon- lagundamisprotsess etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine alkoholiks anaeroobses keskkonnas glükolüüs- glükoosi lagundamine heterotroof- saab orgaanilised ühendid toidust, ise ei sünteesi. hingamisahel- ATP süntees makroergiline ühend- energiarikas ühend metabolism- ainevahetus piimhape- tekib anaeroobses keskkonnas ning koguneb lihastesse pimedusstaadium- calvini tsükkel saab alguse lipiidie ja aminohapete süntees püroviinamarihape- glükoosi vaheprodukt tsitraaditsükkel- moodustub NADH valgusstaadium- ATP süntees Laused 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on sahhariidid, lipiidid, valgud. 3
II perioodi I arvestus Kordamine- Aine- ja energiavahetus 1. Mõisted autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. anetest heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil miksotroof- organismid, kelle toitumine oleneb keskkonna tingimustest makroenergiline ühend- madalmolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia org. ühendite keemiliste sidemete energiaks. Lähteaineks CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, eraldub O2 anaeroobne hingamine- protsess, mis toimub hapnikuta org. aineid lõhustatakse organismis hapnikuta
ALKOHOLID Autorid: Kennert Amberg Katrina Kaasik Edward Jõgi Metanool ja Etanool Metanool ehk metüülalkohol on keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol Etanool ehk etüülalkohol on valemiga CH 3CH2OH; on üks tuntumaid alkohole. Metanool ehk puupiiritus H | H--C--O--H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu,
AIDS viirushaigus, mis kujuneb HIV-ga nakatumisel, selle tulemusena immunrakud hävivad ning antikehade mooduseumine väheneb aminohape- keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. antikeha- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsete organismi sattunud võõrainete ehk antikehade kahjutuks tegemiseks. Biheeliks kahepoolne keerdunud ahel bioaktiivne aine organniline ühend, mis juba väikestes konsendratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid.
6CO2+12NADPH2C6H12O6+6H2O+12NADP 18ATP+18H2O18ADP+18H3PO4 Summaarne võrrand:6CO2+12H2OC6H12O6+6O2+H2O fotosünteesi tähtsus Taimele 1.energiaallikas(sünteesitakse energiarikkaid org.ühendeid) 2.hingamiseks 3.materjaliks,millest nad koosnevad Loomale 1.heterotroofidele toiduks 2.hingamine 3.aineringe biosfääris 1.hapnikatmosfäär 2.osoonikihi moodustumine 3.kasvuhooneefekti vältimine(CO2) Aeroobne glükoos kõigi rakkude tsütoplasmas esinev makroergiline ühend , mis osaleb raku aine-ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekahndjana. Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni.
Galeniit on sulfiidne mineraal keemilise valemiga PbS. Esineb kuubiliste kristallidena või tiheda teralise massina. Värvus seatinahall, metallilise läikega. Galeniit on raske, tema erikaal on üle 7. Eestis leidub galeniiti Alam-Siluri dolomiitides Võhma ümbruses, kus polümetalne maagistumine on seotud tektooniliste lõhedega. (Isakar 2003) Galeniit ehk pliiläik on peamine plii maak. (Karik, Truus 2003) Galeniit (Vikipeedia 2009) 2.3. Sfaleriit Sfaleriit on tsingi ja väävli ühend keemilise valemiga ZnS. Esineb tetraeedriliste kristallidena või tihedate peitkristalsete agregaatidena. Värvus muutub meekollasest mustani raua sisalduse suurenedes, teemantläikega ja lõhenevus täiuslik. (Iskar 2003) ZnS on tähtsaim tsingi maak, ligi 90% tsingist saadakse sulfiidsest toormest. (Karik, Truus 2003) Sfaleriit (Isakar 2003) 2.4. Kinaver Kinaver on punakat värvi sulfiidne mineraal, mille keemiline valem on HgS. Kinaver kristalliseerub
elektronegatiivsused erinevad olulisel määral. X>1,7. METALLILINE SIDE moodustavad metalliaatomid metallides, teostub metalliioonide ja neile ühiste elektronide kaudu. VESINIKSIDE esineb sama aine molekulide vahel, esineb ainetes, kus vesinik on vahetult seotud kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. LIHTAINE koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest. Nt metall, mittemetall. LIITAINE keemiline ühend, koosneb mitmest elemendist. Nt oksiidid, happed, alused, soolad, alkoholid, süsivesinikud. KRISTALL korrapärase struktuuriga tahke keha. METALL lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused (läige, juhivad hästi soojust ja elektrit, enamasti plastilised ja sepistatavad, madal elektronegatiivsus). MITTEMETALL lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused (metalliläige, haprad, juhivad halvasti soojust ja elektrit, kõrge elektronegatiivsus).
oksüdatsioon, oligosahhariidi teke ühinemine,vitamiinide teke polüsahhariidist Toimumiskoht rakus Tsütoplasmavõrgustikul, Mitokondris kloroplastidel 3.Makroergilised ühendid ja nende ül rakus. ATP molekuli ehitus. Makroergiline ühend-madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. NT: ATP,GTP,CTP,UTP,TTP,NADP,NAD. *energia kasutamine: liikumisprotsessides, assimilatsioonil, ainete transpordil *ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist, kolmest fosfaatrühmast. 4.Millisel viisil saab ja kasutab energiat autotroofne organism? Heterotroofne org? *Autotroofne- Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat
KLK Kahe või rohkema sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus. Eesti keeles arvestatakse sõnada klk järgmisi põhimõtteid: a) tähenduspõhimõte-kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega: peatükk-pea tükk, lapsepõlv-lapse põlv, väikemees- väike mees. b) vormipõhimõte-nimetavakujuline/lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku: raudkapp, lumivalge, kaugrong, inimtühi c) kontekstipõhimõte-teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu: erakonna liige- iga erakonnaliige d) sageduspõhimõte-sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid:kooliminek, tööleminek-jõkke, kuuri, eksamile, näitusele minek e) traditsioonipõhimõte- õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnada kirjutamine f) pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirju...
Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip), täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken ...
ja T c. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T d. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 2/2 Küsimus 3 (2 points) Mis on keemiline ühend? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Cu(Zn) b. Fe3C c. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt d
NT: Fe(OH)3 + 3HNO3 = Fe(NO3)3 + 3H2O (Fe(OH)3 on alus, sest esimene element on metall (Fe) ja sellele lisaks on hüdroksiidioon (OH). HNO 3 on hape, kuna algab vesinikuga (H) ja lõpeb aniooniga (NO 3, lahustuvustabelis vasakpoolne tulp). Reageerides liitub metalliioon (Fe3+) aniooniga (NO-) ja alusest üle jäänud hüdroksiidioon (OH-) ja happest üle jäänud veisnik (H+) moodustavad vee (H2O)) Reageerivad hape ja aluseline oksiid 1. Vaata, kas üks ühend on hape (algab vesinikuga ja ülejäänud osa on leitav lahustuvustabeli vasakpoolsest tulbast) ning teine ühend aluseline oksiid (metall + O) 2. Happe ja aluselise oksiidi korral toimib kõik sama moodi nagu happe ja aluse reaktsioonil ehk tekib sool ja vesi NT: CuO + H2SO3 = CuSO4 + H2O (CuO on aluseline oksiid, sest koosneb ainult vasest (metall) ja hapnikust (O). H2SO3 on hape, kuna algab vesinikuga (H) ja
Aineklassid Sisukord Aineklassid Oksiidid Happed Alused Soolad Tuntumad ained Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped
tükelduse tükkideks. Millisel juhul on kaks hulgaelementi ekvivalentsed? Ühte ekvivalentsiklassi kuuluvad hulgaelemendid on ekvivalentsed. Millised omadused on tükelduse osahulkadel? Hulga tükelduseks pole mitte iga tema suvaline mittelõikuvate osahulkade hulk vaid ainult kindlate omadustega osahulkade hulk. Kolm tingimust: Ükski plokk pole tühi hulk Mistahes kaks plokki ei oma ühisosa. Kõikide plokkide ühend võrdub tükeldatud hulgaga. Tükeldust märgitakse kompaktsemal kujul P={{abe}{cd}}(P=Õpikus toodud näitega). Seega edaspidi kasutame tükeldusel P(Eeldatavsti sõnast Partition) Milliseid tehteid saab tükeldustega teha? Tükelduse jaoks on defineeritud 2 aritmeetilist tehet: liitmine ja korrutamine ning võrdlustehted <,>. Kas erinevate hulkade tükeldustega saab teha tehteid? Ei, omavahel liita,korrutada ja võrrelda saab ainult sama hulga tükeldusi.
struktuur . denaturatsioon renaturatsioon . valgu ül:1.reguleerivad biokeemilise reaksioonide kiirust( nt amilaas süljes lagundab tärklist). Iga emsiin seostub kindla lähtainega 2.ehituslik funktsioon rakumembraani ehituses( karvad juuksed, küüned)3.kaitse ül antikehad mood võõrkehade vastu . Nukleiinhappeid on 2suguseid DNA desoksüribonukleiinhape ja RNA. Dna koosneb süsinikust vesinikust, hapnikuts ja lämmastikust. Dna on kõrgmolekulaarne orgaaniline ühend mis koosneb nukleotiididest nukleotiid on 3 osaline ( suhkur- desoksüriboos,fosfaatrühm, lämmastikalus(adeniinA, guaniinG, tsütosiinC, tümiinT )c-g,d-a DNA ehitus 1.kaheahelaline nukleotiididerivi see tekib vastavusprintsiibi järgi 2. teistjärkustruktuur tekib esimestjärkustruktuuri keerdumuisel biheliksisk. 1953 am teadlase moodustasid dna molekuli RNA-ribonukleiinhape Koosneb:süsinikust, vesinukt, lämmastikust, fosforist, hapnikust. On kõrg molekulaarne
süsiniku järgi. Valentselektronide arvutamine, HOMO ja LUMO (siduv või lõdvendav), dia- ja paramagnetism. Gaaside ülesanded - Selle valemi erinevad teisendused, erinevad ühikute teisendused (atm ja bar, kraadi Celsiuse järgi ja Kelvin p1 V 1 p3 V 3 Valem: pV =nRT ; = ; T=273+ t (C*) Kevinit (K) T1 T3 Molekulidevahelised jõud - nende järjestamine tugevuse järgi, määrata, kas ühend on polaarne või mitte. Määrata, millisel etteantud ühenditest on normaaltingimustel kõrgeim keemistemperatuur, suurema pindpinevuse määramine 0 kraadi juures, suurema viskoossuse määramine 0 kraadi juures. Nende määramiste juures on ette antud näiteks 3 ühendit, nende vahel siis otsustada.
METALLORGAANILISTE ÜHENDITE TEKE, LEVI VÄLISKESKKONNAS NING TOKSILISUS METALLORGAANILISEDÜHENDID Definitsioon Metallorgaanilisteks nimetatakse ühendeid, milles metalli aatom on vahetult seotud süsinikuaatomiga. M+C Võib sisaldada ka metalloide (B, Si, Ge, As, Sb, Se, Te). Esinevad nii tahketena, vedelikena ja gaasidena Mida väiksem on sidemes oleva metalli aatommass, a) seda tugevam on ka side ehk ühend on termostabiilsem, b) seda kergemalt ühend hüdrolüüsub. BIOGEENNE TEKE 1. Bioloogiline metüleerimine Protsess, kus ensüümide toimel metüülrühm kandub üle sidemesse metalli või metalloidiga. Põhjustajad: Bakterid Seened Vetikad 1. Bioloogiline alküülimine Toimub alküülrühma(de) ülekanne. Protsess on iseloomulik metalloididele. Näiteks arseenbetaiin
Aatomvõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid. Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide ...
· Halogeeniühendid RHal - järelliide (-fluoriid, - kloriid, - bromiid, - jodiid) ja eesliide (fluoro-, kloro, bromo-, jodo-) · Alkohol ROH järelliide: -ool; eesliide: hüdroksü- · Eeter ROR järelliide: - eeter; eesliide: alkoksü- · Amiin RNH2 - järelliide: - amiin; eesliide: amino- · Küllastumata ühend alkaanid, kus on kaksik(alkeen CnH2*n+2)-või kolmiksidemed(alküün CnH2*n-2). Väga reaktsioonivõimelised: liidavad kergesti halogeene - kordne side katkeb. Kordse sidemega ühendeid on lihtne kindlaks määrata: juhitakse broom pruuni vette, kui värvus kaob on tegu sidemega. · Areen aromaatne ühend. Benseenituum. 4-sed ja 8-sed ringid ei ole aromaatsed (4 või 8 C sees). Aine on aromaatne, kui funktsionaalne rühm on benseenituuma küljes
MÕISTED Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum, kulub energiat. ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi. Biosüntees - org. ainete süntees organismis. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid.
Alkoholid, karboksüülhapped, suhkrud, rasvad, valgud 1. Mõisted 1. Alkhool- süsivesinikest tuletatud ühend, milles 1 v enam vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH-rühmaga) 2. Hüdroksüülrühm- alkhoolide tunnusrühm 3. Karboksüülrühm- 4. Karboksüülhapped- süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma- COOH 5. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karbolsüülhapete(rasvhapete) jääkidest 6. Aminohape- aminokarbolsüülhape 7. Aminorühm- 2. Alkoholide omadused: lahustuvad vees, vedelikud, põlevad, iseäralik lõhn 3. Metanool- CH3OH oksudeerumisel- 2CH4+O2=2CH3OH CO(vingugaasi) redutseerumisel- CO+2H2=CH3OH värvitu, põletav maitse, keeb 65C, mürgine, eluohtlik, veest kergem
kõik sõnad lahku, kui aga põhisõna juurde siis kokku : Selle puu oksad kaharad puuoksad Suure karu nahk kulunud karunahk 5. Nimisõna+mitmuse omastav kääne ; nimisõna ja sellele eelnev nimisõna mitmuse omastavas käändes kirjutatakse harilikult lahku : vigade parandus, kurttummade kool Kokku kirjutaktaks 2 silbiline mitmuse omastavas olev nimisõna,kui tekib omaette tähendusega ühend 6. Omadus-,arv- või asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku : ilus ilm , hea kaaslane, roheline laud, kõrge maja 7. Kokku kirjutatakse siis , kui tekib uus mõiste : uusaasta,vanaema ,heategevus,kalliskivi 8. Käändsõna+omadussõna ; Käändsõna kirjutatakse järgenva omadussõnaga kokku : lumivalge,sademeterohkem ,aastatepikkune,kiviaegne,tumepunane 9. Arv,täht,nimi+ ne- või line- liiteline omadussõna ; Arv,täht,nimi ühendatakse
B. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C C. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D. eutektmuutuse (L>E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T Score: 1,5/1,5 3. Mis on keemiline ühend? Student Response Feedback A. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt B. Cu(Zn) C. Fe3C D. Keemilises ühendis on
toitainete lõhustamiseks mõnes vitamiinis vabanev energia FOSFOR kasutatakse elutegevuseks osaleb energiarikaste VESINIK sidemete moodustamises vesinikaatomid osalevad energiakandjas ATP-s vesiniksidemete leidub nukleiinhapetes ja moodustamises fosfolipiidides mida rohkem vesinikku, VÄÄVEL seda energiarikkam ühend esineb valkudes ja mõnes LÄMMASTIK vitamiinis esineb valkudes ja tähtis roll organismides nukleiinhapetes keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides MIKROELEMENDID KALTSIUM takistab suhkrude 99% asub luudes ja muutumist orgaanilisteks
Question 5 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millised on karastatud duralumiiniumisulami omadused ning mikrostruktuur (kõrgele temperatuurile kuumutatud sulam on jahutatud kiirelt)? Abiks õpiku joonis 3.3, lk 194: PS: struktuurides on terad ühesugused (valged, mitte helesinised). Select one or more: 1. tugevus väheneb, plastus kasvab 2. tugevus kasvab, plastsus väheneb 3. tekib üleküllastunud Al-tardlahuse struktuur (parempoolne struktuuripilt) 4. CuAl2 ühend on sadestunud Al-tardlahuse terapiiridele ning pinged kaovad Al kristallvõrest (vasakpoolne struktuuripilt) Question 6 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Aga millised on vanandatud duralumiiniumisulami omadused ning mikrostruktuur? Abiks õpiku joonis 3.3, lk 194: Select one or more: 1. tugevus väheneb, plastus kasvab 2. tugevus kasvab, plastsus väheneb 3. tekib üleküllastunud Al-tardlahuse struktuur (parempoolne struktuuripilt) 4
Küllastumata ühendid 1. Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. 2. Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. 3. Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen), liide -een Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine
Skandium on element järjekorranumbri ning tuumalaenguga 21 ja massiarvuga 44,956. Omadustelt on skandium siirdemetall. See on raske ja hõbedase välimusega. See ei ole ilmastikule vastupidav ja lahustub aeglaselt kõigis lahjendatud hapetes. Sellel on 4 elektronkihti ja 2 elektroni väliskihil. Skandiumi oksüdatsiooniaste on +3. Skandium avastati 1879 aastal. Kristalli struktuur - kuusnurkne Ühendid ... on amfoteersed Skandium (III) kloriid, ScCl3On valge iooniline ühend mis õhu käes vedeldub ja ning lahustub vees hästi. 2Sc(s) + 6HCl(l) 2ScCl3 (s) + 3H2 (g) Skandium (III) fluoriid, SCF3On iooniline ühend, mis lahustub vees halvasti. Sc2O3 + NH4HF2 2ScF3 + 6NH4F + 3H2 Skandium (III) oksiid, Sc2O3 on kõrge sulamistemperatuuriga nõrgalt happeline valge tahke aine, mida kasutatakse kõrge temperatuuriga süsteemides, elektroonilises keraamikas ja klaasi koostises (kui abistaja materjal). Sc2O3 + 6 HCl 2 ScCl3 + 3 H2O
omastavas olev omastavas juuksur, hingedepäev, täiendsõna on käändes olev rahvastepall, teadetebüroo kahesilbiline täiendsõna 2. Lastevanemate koosolek, või tekib kirjutatakse õpetajate tuba omaette tavaliselt tähendusega lahku. ühend Omadus-, 1. Omadus-, arv- 2. Tavaliselt 1. Noormees, vanaema, nelinurk, arv- ja ja asesõna kirjutatakse enesekriitika asesõna + kirjutatakse omadus-, arv- 2. Noor mees, vana sõber, neli nimisõna nimisõnaga ja asesõna nurka, tema kapp kokku uue nimisõnast mõiste lahku. tekkimisel
valdavalt tema sulameid, mis on kulutamiskindlamad ja kõvemad. · Levinumad sulamid on hõbedasisaldusega 92,5% või 75%. · Hõbeda sulameid on aastasadu kasutatud ehete valmistamiseks (nt. kaelakeed, käeketid, jalaketid, kõvarõngad jne ) Tähtsamad ühendid · AgNO3 - (hõbenitraat) tähtsam hõbedasool, mida meditsiinis kasutatakse söövitava vahendina · AgOH (hõbehüdroksiid) tekib hõbesoola reageerimisel leelisega. Väga ebapüsiv ühend, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks · AgCl - (hõbekloriid) valge värvusega ühend, mis valguse mõjul laguneb. Ei lahustu vees ega hapetes. Hõbekloriid reageerib aga ammoniaakhüdraadiga, andes lahustuva kompleksühendi. Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit. Ilmuti redutseerib hõbedaühendeist metalse hõbeda. Mustvalge fotokujutis koosneb metalsest hõbedast. TÄNAME TEID TÄHELEPANU EEST!
17. Mis on sulam? Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine. 18. Mis on sulami mehaaniline segu? eutektikum, eutektoid 19. Mis on tardlahus? Faas kus lahustaja komponent säilitab oma kristallivõre ja lahustunud komponendi aatomid on paigutunud lahustaja komponendi kristallivõresse. 20. Mis on keemiline ühend? Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. 21. Mis on kalestumine? Muutused sisemises kristallvõres ja selle struktuuris.
Polümeer - ained, mille molekul koosneb keemiliste sidemetega seotud korduvatest lülidest. Liitumispolümeer - polümeer, mis on saadud liitumispolümerisatsiooni teel. Kondensatsioonipolümeer - polümeer, mis on saadud polükondensatsiooni teel. Homopolümeer - polümeer, mis on moodustunud ühe monomeeri molekulidest. Kopolümeer - polümeer, mis koosneb erisugustest elementaarlülidest ehk korduvühikutest. Monomeer - madalmolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis. Elementaarlüli - kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri molekulis. 2) Nimeta looduslikke ja sünteetilisi polümeere ja nende kasutusalasid. Looduslikud polümeerid: · Tselluloos - tselluloosist valmistatakse paberit.(Tselluloosi saadakse puulaastude kuumutamisel tugevas leeliselahuses). · Tärklis - tooraine mitmetele tööstustele (paberitööstus, toiduainetetööstus, alkoholitööstus, ravimitööstus)
Kontrolli, kas tead järgmiseid mõisteid ja termineid I 1. Kas oskad nimetada kõiki loengus loetletuid funktsionaalrühmi 2. Kas oskad nimetada eesliiteid, mida kasutatakse sageli biokeemiliste suuruste iseloomustamisel 3. Kas oskad ära tunda D ja L isomeere, R ja S isomeere Hüdrofiilne – suures osas polaarsete või iooniliste rühmadega ühend, moodustab veega sidemeid. Hüdrofoobne – suures osas mittepolaarsete rühmadega molekul, ei ole veega olulist vastastikmõju. Amfipaatne – molekul, millel on eristatavad hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad. Elektronegatiivsus – aatomi võimekus endaga elektrone liita (madala elektronegatiivsusega aatom loovutab kergelt oma elektronid). Vesinikside – keemiline side, mis moodustub liigsete elektronidega (- laeng või osalaeng)
mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest. Kõrgpaar elementide vahel on joon või punktkontakt; mittepööratavad. Lülid kehad, millest moodustub mehhanism: tahked, vedelad, gaasilised lülid. Sõltuvalt kinemaatiliste elementide arvust jagatakse: lihtlüli (kin. el. 1), kaksiklüli (kin. el. 2) jne. Kinemaatiline ahel koosneb
Lisaleht 1. Millistest keemilistest elementidest koosneb enamik orgaanilisi aineid? - Süsinik, vesinik, hapnik + fosfor, lämmastik, väävel. 2. Milleks kasutavad organismid orgaanilisi aineid? - Liikumiseks, soojuse hoidmiseks, ainevahetuseks. 3. Mis on biomolekulid? Nimeta neid. (6) - Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis. Lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid. 4. Mis on bioaktiivsed ained? Nimeta neid. (4) - Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetus ja reguleerib elutalitlusi. Ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, steroidid. 5. Mis on sahhariidid (ehk süsivesikud)? Kuidas jaotatakse? - Orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. 6. Mis on monosahhariidid? - Ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv
RNA võtab osa pärilikkuse avaldamisest. Realiseerib päriliku info. Jaguneb : * informatsiooni RNA, ehk M-RNA. * transport RNA ehk T-RNA * ribosoomi RNA ehk R-RNA. 1.) AIDS viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumisel. Immuunrakud hävinevad, seetõttu väheneb antikehade moodustumine. 2.) aminohape keemilised ühendid, koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. 3.) antikeha kaitsevalk. 4.) biheeliks ruumiline kuju. 5.) bioaktiivne aine ühend, põhilisteks aineteks on vitamiin, hormoon, ensüüm. 6.) biomolekul orgaanilise aine molekul. Põhiained : sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 7.) biopolümeer organismis moodustuv polümeer. 8.) denaturatsioon valgu teise, kolmanda ja neljanda struktuuride hävinemine. 9.) desoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer. Pärilikkuse edasikandja, kromosoomide põhiline koostisaine. 10.) desoksüribonukleotiid DNA monomeer. Moodustub lämmastikaluse, desoksüriboosi ja
lähteühendid? 15.Selgitage, milline protsess kannab glükolüüsi nimetust ja iseloomustage seda järgmistest aspektidest: a) lähtesubstraat/lähtesubstraadid, b) kus/millises raku komartmendis glükolüüs toimub, c) kas protsess on aeroobne või anaeroobne + põhjendus, d) kui palju jam illises vormis on vaja protsessi käivitamsieks energiat? E) milline on protsessi neto-energiaallikas? 16.Milline ühend on glükolüüsi tinglikuks lõpp-produktiks? (NB! Struktuurvalem) Selgitage , miks see ühend on tinglik lõpp-produkt. 17.Krebsi tsükkel (alternatiivsed nimetused, sümbol) hõlmab ________ üksikreaktsiooni. Selgitage, a) milline on Krebsi tsükli vorm rakkudes= b) millsit reaktsiooni loetakse tsükli esimeseks? C) millise metaboliidi järgi on tsükkel nime saanud? D)millised energiakandjad (mitu?) tsükli iga ring produtseerib. 18
tunneme atsetüleeni kui gaasikeevitajate töövahendit. Hapnikuga segatuna põledes annab ta väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutataksegi gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Trepeenid on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised alkeenid, mis sisaldavad 10,15,20,...,5n süsiniku aatomit. Terpeenid on looduslikud ühendid, neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes ja paljudel neist on meeldiv lõhn. MÕISTEID Alkeen ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kaksiksidet Alküün ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kolmiksidet. Trans-isomeeria isomeeria, mille puhul kaksiksideme juures asuvad asendajad (nt metüülrühmad, halogeenid jt) on teine teisel pool kaksiksidet. Cis-isomeeria isomeeria, mille puhul kaksiksideme juures asuvad asendajad paiknevad ühel pool kaksiksidet. Monomeer väikese molekulmassiga aine, millest saadakse polümeere.
Need on valdavalt eksotermilised(energiat eraldub H<0). Asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus lihtja liitainetest tekivad uued lihtja liitained. Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, kus lihtaine aatomid asendavad ühendi koostises olevaid aatomeid või aatomite rühmi. Polümerisatsioon reaktsioon, mille käigus monomeeridest tekib polümeer. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad omavahel ja moodustavad polümeere. Polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Oksüdeerija aineosake, mis liidab elektrone. Redutseerija aineosake, mis loovutab elektrone. Redoksreaktsioon reaktsioon, mille käigus muutub elementide oa. Toimub oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumine elektronide loovutamine. Redutseerumine elektronide liitmine.
T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T Student Response Value Correct Answer D. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C Score: 1,5/1,5 3. Mis on keemiline ühend? Student Response Value Correct Answer A. Cu(Zn) B. Fe3C 50% C. keemiline ühend moodustub kahe komponendi 50% vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt D
d. Kahekomponentne faasidiagramm, kus komponendid A ja B teineteises praktiliselt ei lahustu ega ei moodusta keemilist ühendit Question 9 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? a. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidus- ja solidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri. b. Kuna sulamis on keemiline ühend, siis on ta olenevalt keemilise elemendi osakaalust kõva ja habras. Seetõttu ei pruugi ta olla survega töödeldav. c. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil materjali mirkostruktuur kahe komponendi mehaanilisest segust A ja B d. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidus- ja solidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri. Question 10 (10 points)
Areenid- org ühendid, mille molekulis aromaatne tuum. Heterotsükliline ühend- aromaatne ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. (heteros-kr.k teine, muu). Areeni erinevus küllastumata ühendist Benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronpilv, mis ühendab endas 6 pii-elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tasandilist tsüklit. Füüs om: ei lahustu vees, lah. mittepol. lahustites, head lahustid, vedelad või tahked Füsiol. om: narkootiline toime, kahjustavad KNS, maksa vereloomeelundeid, mürgised, nahka ärrit, vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena trinitrotolueen. Dioksiinid (polüklorodibensodioksiinid)- rida isomeere, millel erinev hulk erinevates asendites paiknevaid kloori aatomeid. Tekivad halogeenühendite põlemisel, tööstuslikes protsessides, kus osalevad kloor ja org. ained. Dioksiini...