· kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Mudel on tegelikkuse lihtsustatud kujutis. Bohri aatomimudel: Aatom koosneb positiivsest tuumast, mille ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid. Bohri postulaadid: 1. Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid kindlatel (statsionaarsetel) orbiitidel ja siis ta energiat ei kiirga. 2. Üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidelt teisele kiirgab või neelab elektron energiakvandi, mille energia on võrdne elektroni energiate vahega antud orbiitidel. Mikroosakestele on omane dualism: ühelt poolt võib neid vaadelda kui osakesi, millel on mass, teiselt poolt kui lainetust. Mikromaailmas kehtivad täpsuspiirangud: samaaegselt ei ole võimalik kuitahes täpselt mõõta kaht füüsikalist suurust.
Keemiline side 1. Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega. Moodustumise viisid: a)elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele või b)ühiste elektronpaaride tekke kaudu. Keemiliste sidemete teke aatomite ja ioonide jaoks on kasulik, sest üksikuna on nad kõrge energiaga ja ebapüsivad, ühinedes saavad nad püsivaks ja stabiilseks. 2. Elektronoktett kui aatomi väliskihis on 8 elektroni, siis moodustub elektronoktett; Termokeemilised võrrandid reaktsioonivõrrandid, milles märgitakse ära reaktsiooniga kaasnev soojuseffekt (H); Soojusefekt soojuse eraldumine või neeldumine
Võnkesageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Helid liigitatakse infraheliks, kuuldavaks heliks ehk hääleks ja ultraheliks. Heli levib õhus, sõltuvalt õhutemperatuurist, kiirusega 330-340 m/s. Heli iseloomustatakse helikõrguse ja helivaljuse abil. Mida suurem on võnkesagedus, seda kõrgem on heli. 3. Soojusõpetus · Siseenergia. Soojusülekanne Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia levimist ühelt kehalt teisele. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale kehale. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teiselekehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale. Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. · Aine agrekaatoleku muutused Sulamissoojuseks nimetatakse massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka
Elektrijõud on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Mõisted: elektriline vastastikmõju, elektrijõud 3§ Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoobiga on võimalik vaadata, kas keha on laetud või mitte. Elektrijuhtideks nim. aineid või ainesegusid, mida mööda elektrilaeng saab ülekanduda ühelt kehalt teisele. Elektrijuhid on metallid, soolade vesilahused. Mittejuhtideks ehk dielektrikuteks nim. aineid ja ainetesegusid, mida mööda elektrilaeng ei saa üle kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on platsmass, kumm, portselan. Dielektrikust valmistatud keha nim. isolaatoriks. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nim. maandamiseks. Mõisted: elektroskoop, elektrijuht, mittejuht, dielektrik, isolaator, maandus
lisandu sinna. · Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. · Elektrivool tekib siis kui on olemas 2 tingimust : 1) on olemas vabad laengukandjad , mis saavad hakata liikuma , 2 ) vabadele laengukandjatele mõjuv elektrijõud. · Voolutugevus näitab , kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. · Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele ning milles vabade laengukandjate arv ei erine aatomite üldarvust. · Mittejuhiks ehk isolaatoriks nimetatakse ainet või ainete segu mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele ja milles laengukandjate arv on aatomite üldarvust palju väiksem · Pooljuhid on ained milles laengukandjate arv on reguleeritav ( temperatuur , valgus ) · Aatom koosneb aatomituumast ja selle ümber tiirlevatest elektronidest.Tuum koosneb
muutmise käigus (näiteks kokkusurumine, löök jne). 7) Selgitada piesoelektriline pöördefekt. - Piesoelektrilise pöördefekti puhul muutuvad aine mõõtmed elektrivälja mõjul. 8) Defineeri elektriline mahutavus + valem + selgitus. - Elektriline mahutavus iseloomustab elektrit juhtiva keha või kehade süsteemi laadumisvõimet. Kahe keha omavaheline mahtuvus C näitab kui suure laengu viimisel ühelt kehal teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C=q/U C= Elektrimahtuvus (F) q= laengute suurus (C) U= Elektriline pinge (V) 9) Defineeri 1 Farad. - 1 Farad on niisugune ühik, kus 1 kuloni suuruse laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1 volt. 10) Kondensaatorite kasutusalad: a) Arvuti klaviatuuri tööpõhimõte. b) Elektrisignaali ,,silumine" või ,,filtreerimine" ehk müra eemaldamine
mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu (paisumine), II printsiip suletud süsteemi soojusliku protsessi tulemusena entriipia kasvab, temp väheneb (soojus ülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale), siseenergia moodustub molekulide kineetilisest ja potensiaalsest energiast (olek, temp), soojusülekanne siseenergia levimine ühelt kehalt teisele, liigid: soojusjuhtivus soojusülekanne, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulivaheliste põrgete tõttu, ilma, et aine ümber paikneks, soojuskiirgus soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu, toimub ka vaakumis, kuna ainet pole vaja, konvektsioon soojusülekanne, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu, ei toimu tahkises, kuna osakesed ei liigu. Soojusmasin seade, mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks, kasutades gaasi
Romantismiaja küsimuste vastused. 1. Romantism oli väga keerukas, mitmepalgeline ja vastuoluline nähtus. Ühelt poolt kajastab romantiline kunst ajastu kõrgeid ideaale ning võitlust nende nimel, teisalt ilmutab skeptilist või iroonilist suhtumist ideaalidesse. Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid.Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. 2. Revolutsioonilises võitluses osalesid aktiivselt heliloojad Hector Berlioz, Richard Wagner, Fryderyk Chopin, Frence Liszt. 3. Kriitiliste realistide eesmärk oli elu kainelt analüüsida ning juhtida oma teoste kaudu tähelepanu väärnähtustele, esmajoones sotsiaalsele ebavõrdsusele ning kapitalistlike suhete inimest moondavale toimele. 4. Rom...
Elektrimahtuvus. -Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C= Q/ U -Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nim. Kondensaatoriks. -Kondensaatori mahtyvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V -Mahtuvus sõltub vaadeltavate kehade mõõtmisest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Elektrivälja energia. -Laetud keha võib elektriväljas omada energiat. ( A= qU ) ( U= Ed ) Elektrivool metallides. -Peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tek. Liikumise. -Alalisvooluks nim. Elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis.
Soojusülekanne siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele, seejuures kehade temperatuurid peavad olema erinevad. Soojusülekanne lõpeb, kui kehade temperatuurid on võrdsed. Sellist olukorda nimetatakse soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekanne võib toimuda kolmel viisil: 1) soojusjuhtivus 2) konvektsioon 3) soojuskiirgus Soojusjuhtivuse korral kandub sisseenergia ühelt aineosakeselt teisele. Ained juhivad soojust erinevalt. Nt. vask on parem soojusjuht, kui raud. Metallid on head soojusjuhid, gaasid on halvad soojusjuhid. Soojust ei juhi üldse vaakum. Konvektsiooni puhul antakse energia edasi aine ümberpaiknemise teel. (konvektsioon õhu liikumine soe õhk üles, üleval jahtub külm õhk langeb alla) Konvektsioon esineb ainult vedelikes ja gaasides. Vee ringlus tsirkulatsioon. Soojuskiirgus
Def: ülekandenähtus on nähtus, milles kandub midagi üle. 1) Sisehõõrde tekkimine keha liikumisel gaasis. Nt. sportlane jookseb staadionil, tunneb takistusjõudu. Põhjus: keha liikumisel hakkavad tema lähedal olevad osakesed liikuma keha liikumise kiirusega. Kuna osakesel on mass, iseloomustab teda liikumishulk mv, mis kandub temast kaugemal olevatele osakestele ning väheneb. Järeldus 1 : sisehõõrdel toimub liikumishulga ülekandumine ühelt gaasi osakeselt teisele. Järeldus 2 : tekib takistusjõud gaasisliikuvale kehale, mis on arvuliselt võrdne ajaühikus tekkiva liikumishulga muuduga mv-mv . 2) Diffussiooniks nim. Kahe või enama erineva aine osakeste iseenesest segunemist. Nt. piserdades lõhnaainet õhku, kandub aine osake ühest ruumi punktist teise, see on osakese ülekandumine. 3) Soojusjuhtivus energia ülekandumine aine ühelt osakeselt teisele.
Kitsamas tähenduses on aine, millest elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. 6. Elekrtimahtuvus, kondensaatorid. Keha laadumisvõimet kirjeldav suurus. Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nim kondensaatoriks. Ühe kondensaatori plaadi laadimine samaväärne laengu q üleviimisega ühelt plaadilt teisele. Mahtuvus sõltub kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. Jadaühendus: Kui ühendada kond. jadamisi, siis töö mahtuvus väheneb, aga pinge kasvab. Rööpühendus: Kui ühendada kond paralleelselt, siis töö mahtuvus ja pind suurenevad. Cr= C1+C2+C3...+Cn 7. Paljundusmasin. Valgustundliku kihi kohal paiknevale elektroodile antakse pinge suuruskärgus +1000V. Tekkinud
Laenguarv Z on kõige tähtsam aatomit isel suurus. Z = elemendi järjek nr = prootonite arv = elektronide arv Planetaarmudeli vastuolu ringjooneliselt liikuvad objektid kiirendavad ja kaotavad energiat. MIKROMAAILMAS KEHTIVAD SEADUSPÄRASUSED, MIS EI SOBI MAKROMAAILMA Postulaadid (Bohr) 1. aatom omab kindla energiaga ajas muutumatuid olekuid ( st et elektronid saavad olla vaid kindlatel orbiitidel) 2. aatom kiirgab või neelab valguskvandi vaid siirdel ( kui läheb üle ühelt tasemelt teisele) Madalamalt tasemelt kõrgemale e eemaldub tuumast neeldub Kõrgemalt madalamale tasemele e läheneb tuumale kiirgab Seleta seost hf = Ek Em : elektroni üleminekul krgemalt orbiidilt madalamale kiirgab aatom valguskvandi energia Ergastamine Kuidas saab aatomeid ergastada: 1. kiiritades aatomeid valgusega 2. lasta kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega 3. ainet kuumutades Spektraalseeria spektrijoontest moodustuv jada jaotatakse erinevalt
PÕHIKOOLI LÕPUKÕNE 2008. Tere kallid lõpetajad, vanemad, õpetajad ja sõbrad! Kord küsiti ühelt lapselt: ,,Kas aasta on pikk?" ,,Pikk, pikk nagu igavik!" vastas ta. Ühelt õpetajalt küsiti sama, ta mõtles viivu Ning vasatas: ,,Aeg lendab linnutiivul" ARMAS LÕPETAJA! Nagu Viivi Luik oma jutus on kirjutanud just nõndasamuti on ka elus: sulle tundub see üheksa aastat igavikuna; mulle lühikese viivuna. Üheksa aastat tagasi hakkasid sa ehitama haridusemaja. Ettevalmistus selleks ehituseks oli kestnud siis juba seitse aastat. Sinu hariduse vundament oli valminud kodus ja tugevdatud
Miks? Eriliigiliste elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud erinevad laengud. 6. Mis on elektrijõud? jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha 7. Millest ja kuidas sõltub laetud kehade vaheline elektrijõud? Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. 8. Mis on juht? Aine või ainete segu mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele. Nt metallid, hapete, soolade ja leeliste vesilahused. 9. Mis on dielektrik? Aine või ainete segu mida mööda elekter ei kandu ühelt kehalt teisele. Nt kumm, puit, klaas, marmor, siid. 10. Kus asub elektriväli? Kuidas seda kindlaks teha? Laetud kehade ümber, seda saab kindlaks teha elektroskoobiga. 11. Milline osake aatomis on laenguta, negatiivse laenguga, positiivse laenguga?
6.Mida nimetatakse soojushulgaks (Q) ja mis ühikutes seda mõõdetakse (2 ühikut ja nende omavaheline seos)? Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt kehalt teisele kehale või teiselt kehalt antud kehale. Ühikud 1J ja 1cal. 1cal= 4,27 J. 7.Mida tähendab soojushulga ühik 1 kalor? 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1C võrra. 8.Mida nimetatakse soojusülekandeks? Nimeta soojusülekande võimalusi. Soojusülekanne on siseenergia levimine ühelt kehalt teisele. Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. 9.Selgita soojusjuhtivuse nähtust. Millised ained on head ja millised halvad soojusjuhid? Kui asetada kuuma vette külm lusikas, siis kõigepealt soojeneb vees olev lusika osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja lusika vars läheb soojaks. Vask on kõige parem soojusjuht, kõige halvem õhk. 10.Selgita konvektsiooni nähtust.
1. Aatom - aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Dielektrik ehk mittejuhiks (ka ISOLAATORIKS) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. 3. Elektrijõud on jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 4. Elektrijuht nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. 5. Elementaarlaeng on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. 6. Elektriseeritud ehk laetud keha keha, millel on elektrilaeng. 7. Elektriliselt isoleeritud süsteem on siis, kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu. 8. Elektriskeem vooluringi joonis. 9. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. 10
ooterumist. Elektrooniline asjaajamine annab meile vabaduse mõtestada ümber nii tööd kui selle tegemist, nii töö tegemise kohta kui selleks kuluvat aega. Ometi: kas kasutame seda kõike veel kõige optimaalsel määral? Ehk tuleb üle vaadata, kas meie töösuhte regulatsioon lubab uusi viise ja vorme ka tegelikult rakendada. Sellest kõnest ei saagi kohe aru, et kas see on võrdlus või mitte, aga kuna ta läheb endaga vastuollu, kus ta arvabki, et ühelt poolt ja ometi, siis paneb see teistmoodi mõtlema. Viimasena asjana tooksin tema kõnes välja hüperbooli, mida tuntakse teadliku kunstilise liialduse nime all. Minu meelest on see seik tema kõnest natukene kunstiliselt liialdatud, kuigi et tea kust algab see piir: See jutt sai täna päris tõsine; peomeeleolu ja lillede merd arvestades liigagi töine. Lilled on asja ette, lilledega kõneleme me tunnete keelt. Arutelu nende teemade kohta on tarviklik ja kasulik.
RÕNGU KESKKOOL Ants Laikmaa referaat Koostaja: Helen Patsula Juhendaja: Anne Lepik Rõngu 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ants Laikmaa.............................................................................................................................. 4 Tuntumad tööd............................................................................................................................ 5 Loomingu sisu.............................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................
Projekt II Kadri Laur 12 B Toomas Nipernaadi August Gailit Raamatust: Teoses tundus Nipernaadi elavat veel kaugemas ja sügavamas ajas kui mulle ettekujutus sellest raamatust alguses oli. Positiivse ja muretu alatooniga raamat kuigi probleemidest ja seiklustest selles romaanis puudust polnud. Väga hea Eestimaa looduse kirjeldus , lugesin seda raamatut Tenerifel ookeani ääres ja sellise suvise meeleolu kõrval pani ookean hoopis Eesti maaililisi metsasid igatsema. Ühelt poolt vaadatuna oli Toomas Nipernaadi armastusromaan , kus väärtustati ja kohati isegi ülistati armastust. See, et igas romaani novellis on peategelasel uus "armastus", näitab romaanis lihtsalt seda kuidas ka päriselus kõi...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Prantsusmaa kuningas Louis XV on ajalukku läinud oma sõnadega: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus!''. Isekust täis öelduga on ta meelde jäänud kogu rahvale, kuid paraku käitutakse nendele kuulsatele sõnadele vastavalt. Probleem on muutunud globaalseks, inimesi ei heiduta tsivilisatsiooni või isegi maailma hukka määratus ega tulevate põlvkondade heaolu. Kus on sellise käitumise piirid ja kas saame probleemidele vastu, sõltub meie edasisest käekäigust. Tulevikku ähvardavad mitmed lahendamata küsimused, mis võivad saada inimestele saatuslikuks. Ühelt poolt varitseb meid loodus ,mille käike on raske ette aimata.Ülemaailmsed probleemid nagu kõrbestumine ja osoonikihi lagunemine on suurest meie endi põhjustatud ning loodus tasub meile kätte. Saame küll mõneti end looduskatasroofide eest kaitsta, kas siis elukohta muutes või kodupaika kindlustades, kuid loodusega võidu joost...
tasapindadel negatiivse laenguga elektronid. 2 Milliseid vabadusi annab Bohri II postulaat aatomile? – 1913. aastal avaldas taani füüsik Niels Bohr kaks postulaadi, mis kõrvaldavad mõned Rutherfordi planetaarse aatomimudeli puudused. Bohri II postulaat ütleb, et aatom võib minna ühest statsionaarsest olekust teise statsionaarsesse olekusse, st, et elektron võib üle hüpata ühelt lubatud orbiidilt teisele lubatud orbiidile, kuid ei või viibida nende orbiitide vahel. Sellistel üleminekutel aatom kiirgab või neeljab kindla energiakoguse (kvandi). Aatomi üleminek ühest statsionaarsest olekust teise ei ole pidev protsess, vaid hüppeline. 3 Mis on aatomi statsionaarne olek? – Statsionaarne ehk ajas muutumatu olek. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. Statsionaarses olekus aatom elektromagnetlaineid ei kiirga.
Prootoni laengu märk on + ja laengu suurus on üks elementaarlaeng. Neutronil laeng puudub seega ka tähis puudub. 5. Positiivne ioon on aatom, kus elektrone on vähem, kui prootoneid - osad elektronid on aatomist lahkunud. Negatiivne ioon on aatom, kus elektrone on rohkem, kui prootoneid - elektrone on lisandunud aatomisse. 6. Kehade elektriseerimine: hõõrumise teel kui kehasid hõõrutakse omavahel kokku, siis kanduvad osad elektronid ühelt kehalt teisel, seeläbi omandab üks keha negatiivse ja teine positiivse laengu. laetud kehaga puudutamisel kui keha, millel ei ole laengut, puudutatakse kehaga, millel on laeng, kanduvad osad vabad laengukandjad ühelt kehalt teisele, seeläbi omandab ka keha, millel varem ei olnud laengut, laengu, kuid see on vastasmärgiline teise keha omale. 7. Laengu jäävuse seadus - elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 8
molekuli mass,ruumala,kiirus, kineetiline energia jne), makroparameetrid käsitlevad ainet pidevana, ei arvesta kehade molekulaarse ehitusega(nt aine mass, gaasi/vedeliku rõhk,ruumala,temp, tihedus jne) Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand väidab, et gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist. Mehaanilist tööd tehakse kui keha liigub ja kehale mõjub jõud. Soojusülekanne on energia kandumine ühelt kehal teisele(soojemalt külmemale)Liigid:soojusjuhtivus(soojus kandub osakeselt osakesele,ilma,et aine ümber paigutuks nt:kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väljaulatuvast otsast);konvektsioon(soojus kandub edasi aine ümberpaigutumise tõttu, toimub vedelikes ja gaasides nt soojad hoovused määravad õhutemperatuure);soojuskiirgus(soojus kandub kiirgusena edasi nt päike soojendab läbi aknaklaasi)Soojushulk (Q)- f.s., mis mõõdab
soojenedes vedelik reservaaris paisub ja tungib kapillaartorusse. bimetalltermomeeter- põhiosa on bimetallvedru, bimetall on 2 erinevat metalli kokku pandud, mis soojenedes paisuva erinevalt ja seetõttu muutub kumerus. siseenergia- kineetilise ja potentsiaalse energia summa. temperatuuri tõusul suureneb osade kineetiline energia ja koos selle siseenergia soojushulk- siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande käigus. soojusülekanne- siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale. ülekanne kestab, kuni temperatuurid ühtlustuvad. soojusjuhtivus- toimub tahketel kehadel, mis on üksteisega seotud, osad hakkavad kiiremini liikuma, kuna seotud naaberosadega kandub liikumine edasi ka neile. head soojusjuhi on metallid, halvad gaasid. vaakum on kõige halvem soojusjuht. konvektsioon- soojusülekande liik, mis toimub vedelikel ja gaasidel. soojenedes vedeliku või
Sugulisel paljun. saab uus org enamasti alguse viljastunud munarakust.Viljastunud sugurakud on ühelt (isevilj)v 2-lt vanemalt(ristvilj.pärib järglane geneetilise info).Sama liigi eri populatsioonid võivad oma vahel ristuda,kuid eri liikide esindajad tav ei ristu,kui ristuvad on järglased steriilsed ja neid ei saa lugeda omaette liigiks.Mittesugulisel paljun.ühest vanemast.Toimub eoseliselt v vegetatiivselt.Org paljun eostega-suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt- eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel
Radioaktiivsuse mõju Koostas : Laura Kaseküli Radioaktiivsuse mõju See on omamoodi kasulik: ühelt poolt on ta efektiivne surmamehhanism (mutatsioonid kuhjuvad aastate jooksul, kuni üks neist saab saatuslikuks) teiselt poolt garanteerib mutantide regulaarne sünd bioloogiliste liikide evolutsiooniks vajaliku muutlikkuse. Radioaktiivsuse kahjulik mõju ·Radioaktiivsed ained võivad tekitada vähkkasvajaid, valgeveresust, geneetilisi muutuseid ning loote arenguhäireid · Kahjustab ka taimi
nim mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. DIELEKTRIK ELEKTRIVÄLJAS *Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes- polariseerumine. *Polarisatsiooni tulemusena aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. *Aine polariseerumisvõimet iseloomustab dielektriline läbitavus. ELEKTRIMAHTUVUS/KONDENSAATORID *Mahtuvus iseloomustab kehade laadumisvõimet. *Kahe keha mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1V. *Kondensaator kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. *Kondensaatori mahtuvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. *Kondensaatoril on võime mitte juhtida alalisvoolu, kuid ta laseb läbi vahelduvat voolu. ELEKTRIVÄLJA ENERGIA *Elektrivälja energia tähendab seda, et laetud keha võib elektriväljas omada energiat. *Elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga.
Elektrijõuks nim. jõudu, millega 1 laetud keha mõjutab teist laetud keha. Elektrijõud on seda suurem, mida suuremad on kehade laengud ja seda väiksem, mida kaugemal nad üksteisest on 5. Mis on elektroskoop Elektroskoop on seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise laenguga kehade tõukumisel 6. Mis on elektrijuht Elektrijuhiks nim. ainet või ainete segu, mida mööda laeng võib kanduda ühelt kehalt teisele (näit. metallid, inimene, Maa) 7. Mis on mittejuht Mittejuhiks ehk isolaatoriks nim ainet või ainete segu, mida mööda laeng ei kandu ühelt kehalt teisele (näit. plastmass, puhas vesi, klaas) 8. Mis on maandamine Maandamiseks nim. laetud keha ühendamist maaga, elektrijuhi abil. 9. Mis on elektriväli Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Mis on elektrostaatiline väli
2. Pärimisõigus 1. Pärimisseadus · Uus pärimisseadus alates 1.1. 2009 · Pärimise mõiste ja liigid: Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele pärijatyele on seotud esimese subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi vananemisega). · Srnud isiku õigusjärglased (pärijad annakasusaajad) määratakse kindlaks kas pärismiseaduse alusel (seadusejärne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on avaldatud testamindis (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9)
pärast jänesed. Sellesarnased muundused, mis harilikult toimuvad küll järkjärgulisemalt ja on peaaegu alati pöördumatud, käivad tavaliselt kaasas teadusliku kvalifikatsiooni omandamisega. Alles pärast mitmeid nägemispildi muundusi saab üliõpilasest teadusaailma asukas, kes näeb seda, midaa näeb teadlane, ja reageerib nagu teadlane. Kuna maailm, kuhu üliõpilane astub, ei ole lõplikult fikseeritud ümbritseva maailma loomusega ühelt poolt ja teadusega teiselt poolt, siis on see pigem määratud ühiselt ümbrusega ja teatud normaalteadusliku traditsiooniga, mida üliõpilast on harjutud järgima. Seetõttu tuleb revolutsiooniaegadel koolitada teadlast tajuma teisiti teda ümbritsevat maailma. Ta peab õppima nägema uut kujundit mõningates tuttavates olukordades. Sellepärast ongi erinevad koolkonnad mõistnud paradigma eesmärke pisut vääriti.
Sideme liik Esinemine Tekke viis Näide Iseloomulik omadus Iooniline side Aktiivse Toimub elektronide Moodustub metalli ja üleminekul ühelt kristall, mis aktiivse mitte- aatomilt teisele. sisaldab võr metalli hulgal ioonide vahel. positiivseid negatiivseid
Sideme liik Esinemine Tekke viis Näide Iseloomulik omadus Iooniline side Aktiivse Toimub elektronide Moodustub metalli ja üleminekul ühelt kristall, mis aktiivse mitte- aatomilt teisele. sisaldab võr metalli hulgal ioonide vahel. positiivseid negatiivseid
mis toimivad suurte vahemaade tagant, kuid on ülimalt liigispetsiifilised. · Bakteritoksiin putukate vastu ühe pinnases elava bakteri toksiin, see bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab soolepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. 8. Milles seisneb meristeempaljundus ning mis on selle eelis? Meristeempaljudamise käigus kasutatakse meristeemrakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Taimedel on võrsete tippudes, pungades ja mitmel pool mujal algkude ehk meristeem. Need rakud pole diferentseerunud (pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma). Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule.
Kuna ruumis viibis umbes kolmkümmend inimest, tegi see nende jaoks asja tunduvalt lihtsamaks. Väline tähelepanu tekitas vaid kerget tähelepanu, pead pöördusid korraks ja inimesed läksid poolelijäänud tegevuste juurde tagasi. Vaatlemist võeti huumoriga. Üks mees pakkus läbi klaasi viina, aga seda mitte tõemeeli, vaid seltskonna tähelepanu endale tõmbamiseks ja kaotas seejärel huvi väljas toimuva vastu. Püsivamat tähelepanu saime vaid ühelt nooremas keskeas blondilt naiselt, kes paistis tundvat teatavat sorti empaatiat väljasseisja vastu ning ühelt vanemalt, umbes 70-aastaselt daamilt, kes oli meie poole küll seljaga, aga tema pearaputused andsid tunnistust sügavast rahulolematusest. Kuna asjad enam kuskile ei arenendud, liikusime uuele objektile. Enne lahkumist võis veel märgata, et nüüd julgeti oma huvi toimunu vastu rohkem välja näidata
Arvu b logaritmiks nim. alusel a arvu c millega alust a astendades saadake arv b. _______________________________ =b log a b | b > 0, sest neg. arvudel ja arvul 0 ei ole logaritmi. a>0 a 0 =b _______________________________ Korrutis: log a(b1 * b2 ) = loga b1 + loga b2 Jagatis: log a(b1/b2) = loga b1 loga b2 Aste: = k * loga b _______________________________ Üleminek logaritmi ühelt aluselt teisele = b Graafiku asümptoot sirge, millele funktsioon graafik tõkestamatult läheneb.
© Allar Veelmaa 2008 PÕHIKOOLI MATEMAATIKA PROOVIEKSAMI ÜLESANDED 2008.a. 1. (7 p.) Lihtsustage avaldis (3m n)(3m + n) (2n + 3m)2 12mn ja arvutage selle täpne 1 väärtus, kui m = 2 ja n = - . 3 2. (7 p.) Võrdkülgse kolmnurga kujulise maatüki külje pikkus on 215 m. Kui palju saab sellelt maatükilt otra (tonnides), kui keskmine saak ühelt hektarilt on 35 tsentnerit. Vastus andke kümnendiku täpsusega. 3. (7 p.) Lahendage võrrand 3x2 + 4x = 7 ja kontrollige selle lahendeid. 4. (7 p.) Juku brutopalk oli aasta alguses 12500 krooni ja seda tõsteti 1. märtsil 7,5% ning palka tõsteti ka 1. aprillil, seekord 2,5% võrra. Kui suur on nüüd Juku brutopalk ja kui mitme protsendi võrra on viimane palk suurem aasta alguses saadud palgast? 5. (8 p)
Aatomi keskel on väga väike positiivselt laetud tuum läbimööduga u. 10 astmes -13 cm, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille umber tiirlevad elektronid moodustavad nn. elektronkate. Elektronid paiknevad kindlatel lubatud orbiitidel. 2. Sõnasta poori postulaadid. 1) Elektron liigub aatomis ainultteatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes electron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekul ühelt lubadut orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab valgust. Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 3. Mis on ergastatud aatom. Siis kui kasvõi üks elektron paikneb lubatud kõrgemal orbiidil. 4. Selgita millal aatom neelab ja millal kiirgab energiat. Postulaat nr 2: Üleminekul ühelt lubadut orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab valgust. Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Madalamalt orbiidilt kõrgemale minnes aatom neelab energia portsjoni kvandi aatomit ja kõrgemalt
ANTS LAIKMAA 5. MAI 1866. A ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa sündis 5. mai 1866. aastal Vigala vallas. Ta sündis perre neljateistkümnenda lapsena. Isa oli Hans Laipman ja ema Leenu Redlich. Isa oli haritud, töötas talupidajana ja oli ka vallakirjutaja. Ema oli samuti haritud. Oma vaimukuse ja kunstimeele päris ta emalt. Ema suri 1884. aastal, isaga ei saanud ta eriti hästi läbi. 1891. aastal asus ta Riiast teele Düsseldorfi. Tal oli olemas ka rongisõidu raha, kuid ta tahtis Saksamaad paremini tundma õppida. Enne teele asumist tegi ta kodutalus väikese portree oma õe vennast. Õppis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias 1891-1895. Ta meeldis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias töötanud õppejõududele töökuse ja visaduse poolest. Ta pidi vahepeal õpinguid katkestama rahapuuduse tõttu, kuid tänu abivalmis daami 75 margase toetuse tõttu sai ta õpinguid jätkata 1896- 1897. Laikmaa polnud seal ainuke eestlasest õpilane. Peale se...
pea- ja seljaaju.Närvikude-võtab vastu närvi impulsi.Neuriid-juhivad impulsid teistesse rakkudesse laiali. Koosneb närvirakkudest e neuronidest.Neuron-Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud, ei jagune, asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid. Sünaps-Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele.Mõnel neuronil üle 10000 sünapsi st, samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.sünapsis s liigub impuls vaid ühes suunas. Sünaptiline summatsioon-Närvirakku saabub mitu erutussignaali mis kantaks edasi kesknärvisüsteemi. Erutus. Postsünaptiline pidurdus-Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist mis kesknärvisüsteemi edasi ei kanta.Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu mis paiknevad:nahal,nahaaluses koes,liigestes,organismi
elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasedi suhtes. Dipool- polaarne molekul, aatom on muutunud kahest ühesuurusest kuid erimärgilisest laengust koosnevaks süsteemiks. Dielektriline effekt- leidub aineid , mis on suutelised polariseeruma kokkusattumisel või venitamise tagajärjel. Kristalli vastastahkude vahel tekib potensiaalne väli, seda elektrit nimetatakse potensiaalseks effektiks. Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suuure laegu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge C=q/u Kondensaator- kehade süsteem. Mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks Kondensaatori mahtuvus on 1fraad, kui laengu 1c viimine ühelt plaadilt teisele tekib nende vahele pinge 1v Maandamisel ühendatakseseadme metallkorpus juhtme abil maaga Mahtuvus sõltub vaadeldavate kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest Paberkondensaator- katteks on metallfooliumi lehed
Termodünaamika uurib soojusnähtusi makrotasandil. Keha siseenergia U- kõigi molekulide energiate summa ühik 1J. Soojushulk Q- ühelt kehalt teisele kandunud siseenergiat 1J. Ülekandumiseviisid: 1)soojusjuhtivus 2)soojuskiirgus 3)konvektsioon Erisoojus c- 1kg aine temp. muutmiseks 1K võrra vajaminev soojushulk. Termodünaamika põhivõrrand (delta)U= +-A +-Q st. keha siseenergia võib muutuda a)meh. töö tagajärjel, kui keha ise teeb tööd b)soojusülekande tagajärjel. Soojushulkade saamine: a)kuumematelt kehadelt: Q=cm(delta)T b)kütuste põletamistest Q=mq (q- kütteväärtus, soojushulk, mis eraldub 1kg
nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Pol nähtus-omavahel seotud erinimeliste laengute lahknemist ruumis. Pol tulemusena aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Aine polariseerumise mõõduks on tema dielektriline läbitavus . Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on elekt jõud vaakumis suurem jõust selles aines.|Mahtuvus iseloomustab kehade laadumisvõimet. Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab,kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Ühe keha mahtuvus näitab, kui suure laengu q viimisel kehale tekib keha pot ühikuline muutus. Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaatori mahtuvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. Mahtuvus sõltub vaadeldavate kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest.|
"Ristideta hauad" 1952 ilmus 1. Ajalooline romaan 2. Tegevusaeg: 1944 okt-1946 3. Teema: metsavendade elu ja eesti rahva kannatused sõja järel Põhiküsimused: 1. Rahva meeleolu: suhtumine uude võimu, suhtumine metsavendadesse, Marta 2. Teose peategelaseks on Taavi Raudoja. Taavi Raudoja põlvkonna saatus aastatel 1943-1946. Mille nimel võideti? 3. Kas Taavi oleks pidanud oma poja päästma? Missuguse ülesande saab Taavi romaani lõpul? 4. Ainestik: Materjali on saanult ühelt oma sõbralt, kes on talle kirjutanud. Sõber sai Soome kaudu Rootsi. Tähtsad tegelased: Taavi naine Ilme ja vend Tõmm. Inimesed, kellega ta kokku puutub on isamaaliselt meelestatud. Tegevuspaik on põlised talud. Taavi võitles Soome vabaduse ja Eesti au eest. 1944 aastal kevadel, tuli Eestisse tagasi. Siin sattus ta aga olukorda, kus polnud võimalik midagi ette võtta. kaks korda arreteeriti NKVD poolt, KGB eelkäia. Kaks korda õnnestus tal põgeneda
Seisukohad: soovisid kehtestada kõrgemad maksud maaomanikele, toetasid töö ja ettevõtluse vabadust, nõudsid tööstuse ja kaubanduse toetamist, maa oli ostu-müügi objektiks, teatud summa raha kujutab endast teatud maatükki ja vastupidi-teatud suurusega maatükk kujutab endast teatud rahasummat (seega raha peab tootma niisama palju tulu kui maa, mida oleks võimalik osta selle raha eest). Füsiokraadid leidsid, et kaubavahetuse piirangute kaotamine tooks endaga kaasa ühelt poolt põllumajandustoodete hindade tõusu ja teiselt poolt suurendaks põllumajanduslikku põhivarasse investeerimise atraktiivsust. Viimane oli aga nende arvates produktiivsuse ja kasumi – riikliku rikkuse - allikaks. 2) Utoopilise sotsialismi esindajate eesmärgid: püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Tekkis varakapitalismi kriitikana. Põhines uskumusel
4. Sõnasta Bohri postulaadid? – Need postulaadid avaldas 1913. Aastal taani füüsik Niels Bohr. Bohri postulaadid kõrvaldavad mõned planetaarse aatomimudeli puudused. 1) aatom võib viibida kindlates statsionaarsetes olekutes, kus aatom energiat ei kiirga ega neela, st elektron võib tiirelda tuuma ümber vaid kindlatel „lubatud“ orbiitidel. 2) aatom võib minna ühest statsionaarsest olekust teise statsionaarsesse olekusse, st, et elektron võib üle hüpata ühelt lubatud orbiidilt teisele lubatud orbiidile, kuid ei või viibida nende orbiitide vahel. sellistel üleminekul aatom kiirgab või neelab kindla energiakoguse-kvandi, mille energia võrdub E=hf. Aatomi üleminek ühest statsionaarsest olekust teise ei ole pidev protsess, vaid hüppeline. 5. Mis on kvant? Kuidas arvutada selle energiat? – kvant on kindel energiakogus, mille aatom kiirgab või neelab elektroni üleminekul ühelt kindlalt orbiidilt teisele kindlale orbiidile
Termodünaamika lühikonspekt Soojusjuhtivuse põhiseadus: Mida rohkem temperatuur mingis suunas muutub ,seda rohkem soojus selles suunas levib. Difusiooniks nimetatakse mingit tüüpi osakeste liikumist sealt, kus neid on palju, ära sinna, kus neid on vähem (kontsentratsiooni vähenemise suunas). Termodünaamika (TD) uurib soojusnähtusi, tundmata huvi nende põhjuse vastu mikrotasemel. Ta uurib eelkõige tingimusi, millel soojus võib minna ühelt kehalt teisele. Kaks keha (ainekogust) on termodünaamilises tasakaalus, kui soojus ühelt teisele ei lähe (ehkki võiks minna). Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 .
rõõskkoor ja kuumutada omlett pann rasvainega. libistatakse Valada pannile ja taldrikule, pöörates panna peale kahekorra. riivjuust. Omletile võib Küpsetada ühelt puistata ka hakitud poolt ja kui on maitserohelist küpsend siis – tilli, kahekordselt kokku petersellilehti, ehk pooleks rohelist sibulat ja murulauku. keeratud. Täidisega omlettide valmistamisel võib kasutada vorsti, sinki, juustu, keedetud köögivilju ja praetud seeni, puuvilju, liha, kala, praetud sibulat või tomatit, suitsukala, suitsuliha, praetud kartuleid jne. Neist toiduainetest
· Tead, miks hingamine ei lõppe, isegi kui sul läheb meelest ära hingata! Närvid (närvirakke on kehas 100 000 000 000, igaüks neist ühendub umbes tuhande teise neuroniga. Vau!) Närvid · Sisaldavad kahte tüüpi kiudusid Impulss kesknärvisüsteemist kehasse Impulss kehast kesknärvisüsteemi Närviimpulss · Lühiajaline ja väga nõrk ELEKTRILINE IMPULSS · Impulsi kiirus 100 m/s · Elektriimpulss liigub ühelt rakult teisele. · Närvirakud ei puutu omavahel kokku Vahepealset tühja kohta nimetatakse sünapsiks · Erilised keemilised ained viivad sõnumi ühelt rakult teisele. Piirdenärvisüsteem jaguneb · Kehaline e. · Vegetatiivne Somaatiline piirdenärvisüsteem piirdenärvisüsteem Tahtele allumatu Liikumis- ja siseelundite, silelihaste meeleelundite närvid ja näärmete talitus
keha enda tähisena. *Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat laengut nim. Elementaarlaenguks. q laeng (C-kulon) ; e elementaarlaeng ; e = 1,6*10-19C *Ioon on selline aatom, mis on juurde võtnud või ära andnud elektrone. *Kehtib laengu jäävuse seadus : isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv. *Kogulaeng süsteemi kõikide kehade laengu summa. ELEKTRIVOOL(Juhid, dielektrikud ja pooljuhid) *Juhid on sellised ained, mida mööda saab laeng kanduda ühelt kehalt teisele. *Juhtiv aine sisaldab palju vabasi laengukandjaid. *Juhtivad materjalid: grafiit, metall, elektrolüüdide vesilahused (nt.soolvesi) *Dielektrikuid mööda ei saa kandud ühelt kehalt teisele, sest nad sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. *Dielektrikud : vesi, kumm, plastmass, õhk jne. *Kahe nende rühma vahele jäävad sellised ained, mida kutsutakse pooljuhtideks. *Pooljuhid : räni. ELEKTRIVOOL *...laetud osakeste suunatud liikumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
