kaluriks. Ütles peretütar Ellole, et armastab teda, kuid too pidi kirikhärraga abielluma. Toomas rääkis Ellole, et nende jões on kunagise Eerik XIV laevast pärinevad pärlid. Ta lubas Ellole lossi ehitada. Nipernaadi valetas, et on muinasteadlane. Ta hakkas pärlipüüdjaid otsima. Ello armus temasse ja nad pidid põgenema. Ka teenijatüdruk Trallaga oli Nipernaadi lubanud põgeneda. Lubatud päevale eelneval õhtul lahkus Nipernaadi salaja sealt üksi. Valged ööd. Kõrtsmik Küüp ja Anne-Mari olid läinud marjule, kuid äkki hakkas äikesevihma sadama ja mõlemad pistsid jooksu. Küüp möödus Nipernaadist. Toomas vedas Anne-Mari vihma eest küüni varju. Anne-Mari mees Jairus oli hobusevarguse eest vangis. Vihm jäi järgi ja Anne-Mari jooksis minema. Nipernaadi seadis sammud Kaava kõrtsi poole. Toomas rääkis Küübile, et on sookuivataja ja kavatseb Maarla soo ära kuivendada. Ta läks parvevahi Joona juurde
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11 klass Arsis "Südamlikud jõulud" Retsensioon Tõrva 2010 Arsisest Täna kuuluvad Arsisesse: o 8-liikmeline professionaalne ansambel; o neli noorteansamblit ühtekokku 48 liikmega; o kaks Arsise kellade kooli ühtekokku 300 õpilasega. Arsis alustas 1990. aastal kammerkoorina. Koor oli kuulus oma kütkestava repertuaari ja kontsertkavade poolest võites mitmeid esikohti ning auhindu mainekatelt festivalidelt ja konkurssidelt. Koor tegutses aktiivselt 1997. aastani. Arsise kellade ansambel kasvas välja Arsise kammerkoorist 1993. aastal. Täna koosneb ansambel kaheksast professionaalsest mängijast, kelle käsutuses on üks maailma parimaid kellakomplekte: 7+4 oktaavi Inglise käsikelli ja 7 oktaavi chime'e. Ansambel on käinud kontsertreisidel pea üle kogu maailma: Rootsis, Soomes, Norr...
lisandeid, mis turul läbi lööksid. Euroopas on populaarsust võitmas aloe vera lisandiga jogurtid. Aaloed on kasutatud ravimtaimena juba mitu tuhat aastat. Väidetavalt sisaldab aaloe vähemalt kuut antiseptilist ühendit, mis on võimelised hävitama baktereid ja viirusi. Usutakse veel, et aaloe on kasulik, kuna aitab puhastada organismi ning stimuleerib uute rakkude kasvu. Prantslased on turule toonud nn. "head ööd jogurti", mis sisaldab ühe lisandina pärnaõieekstrakti. Pärnaõied toovad sööjale rahuliku une ning samas saadakse jogurtist kõik olulised toitained. Jogurtid jaotatakse joogi- ja topsijogurtiteks. Joogijogurtit saab tassist rüübata ning see sobib hästi hommikusöögiks koos müsli või maisihelvestega. Topsijogurtit süüakse lusikaga, see sobib nii desserdiks kui ka kergeks eineks. Elusbakterite võlujõud Soolestiku loomulik mikrofloora tagab roiskumis- ja käärimisprotsesside
Ja tema võttis ja sõi nende ees." Luuka 24:39-43. 3 VALE NR. 3 PÕRGUT POLE OLEMAS Jehoova tunnistajad õpetavad, et "...põrgu all mõeldakse Piiblis tavalist inimestele tuntud hauda..." (Let God Be True, lk. 92). Tõe leiame Jumala sõnast. Mitmel korral hoiatab Jeesus Kristus meid piinade, hävingu ja igavese karistuse paiga eest. "Ja nende valu suits tõuseb üles ajastute ajastuteni; ja ei ole rahu päevad ega ööd neil..." Ilmutuse 14:11 Markuse 9:48b Jeesus ütleb "...tuli ei kustu!" Matteuse 5:22 Jeesus kõneleb "põrgutulest". Luuka 16:23 räägib Jumala sõna loo rikkast mehest, kes suri ja läks põrgusse. "Ja kui ta põrgus suures valus oti ja oma silmad üles tõstis..." Samuti öeldakse 24. salmis "... ma tunnen suurt piina selles tuleleegis!" Ilmutuse 20:15 ütleb Jumala sõna: "Ja keda ei leitud kujutatud olevat eluraamatusse, heideti tulejärve!"
veega. Juua ½ klaasi surnud vett, aga 2 tunni pärast hakata võtma ½ klaasi elavat vett 4 korda, 4 tunniliste vaheaegade järel. Korrata 2-3 päeva. Tulemus: valud kaovad ööpäeva jooksul. Veenitursed kaovad ja haavad kasvavad kinni. *Näohügieen: Hommikul ja õhtul peale pesemist pesta nägu surnud veega ja peale seda- elusa veega. Tulemus: nägu muutub valgeks, kaovad vistrikud. *Tupepõletik: Soojendada surnud vett 37-40 kraadini. Loputa enne ööd algul ,,surnud" veega aga 15 minuti pärast korrata protseduur ,,elava" veega. ,,Elava" veega teha päevas veel paar korda. Tulemus: tupepõletik möödub 2-3 päevaga. 5 Saialill Saialill on üks enamkasvatatav ja tuntum taim mida on kasvatatud. Saialill õitseb tavaliselt juunist oktoobrini. Saialillel korjatakse põhiliselt õisi.
Kirjelda laulvat revolutsiooni Eestis 1988 aprillis Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse esse sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keksel kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 noort tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K.Vaino vastu tekkis opositsioon, kuid ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma. Sellises olukorras leidis Moskva õigeks juhtkonna välja vahetada, mistõttu vabastatigi Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23
Veel selgus, et Sigridi enda tütar ei arene normaalselt ega õpi kunagi rääkima ega enda eest hoolitsema. Mees polnud tema armastuse vääriline Sigrid katsus lastekarjale siiski hubast kodu luua. Ta õmbles, küpsetas, pesi, luges muinasjutte... Kõige selle vahepeal katsus ta kirjutada. Juba ammu oli teda võlunud keskaeg oma kloostrite, munkade ja rüütlitega. Svarstad oli stipendiumireisil Pariisis ja lapsed rippusid Sigridi põllesabas. Kirjutamiseks jäid ööd. Kohvi ja sigarettidega hoidis ta end ärkvel ja kirjutas Kristiina lapsepõlvest, armastusest ja üleastumistest, et abielluda armastusest. Kristiina taipas üsna varsti, nagu Sigrid isegi, et mees ei ole tema armastuse vääriline, et tema peab üksi laste ja majapidamise eest vastutama. "Ta tundis, et ei jaksa enam temaga elada, et ta pole enam nii noor, et temaga elada ja et ta pole veel nii vana, et tal oleks kannatust temaga elada." Sigridi pettumus Svarstadi üle oli
ta küüniliseks ning kibedameelseks. Osa 4: 8. aprill 1928 Neljas osa on fokuseeritud Dilsey'le, ühele mustade teenrite perekonnast. Sel päeval viib Dilsey oma pere ning Benjy kirikusse. Läbi tema saame me tunda aastate ja kõlvulikkuse tagajärgi, millega on Compsonid elanud aastakümneid. Dilsey on halvasti koheldud ning ärakasutatud, kuid siiski jääb ta truuks. Koos oma lapselapse Lusteriga hoolitsevad nad Benjy eest. Samal ajal avastab perekond, et Miss Quentin on keset ööd põgenenud koos tsirkuse töötajaga. Leidnud suure koguse raha Jasoni kapist ja põgenenud. Jason helistab seepeale politseisse ja räägib, et ta raha on varastatud. Samas läheb ta aga ise Quentinit otsima, kuid kaotab ta jäljed lähedal Mottsonis. Raamat lõppeb väga tugeva pildiga. Pärast kirikus käiku, Dilsey lubab Lusteril sõidutada Benjyt perekonna hobuse ja käruga surnuaeda. Luster, ilma hoolimata, et Benjyl on suured harjumused
aastal võttis Üle mnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppe ma o mariikluse taastamisega. Sa ma aasta mais taastati Eesti Vabariigi ni metus, lõpetati Eesti NSV sü mbolite (hü mn, lipp, vapp) kasutamine. Eesti Vabariigis pidi kehti ma üksnes vabariigi enda seadused. Kuid loodetud tegusat koost ööd Eesti Ko mitee, Üle mnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. Sa mal ajal tugevnes i mpe eriu mi m e elsete j õudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ni kohalik Interliiku mine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus p üüdis kol m ele Balti riigil hinna e e st liidulepingut peale suruda. 1991
samuti on võimalik sõita kohalike lennuliinidega, kuigi lennukipiletite hinnad on üsna kallid. Näiteks edasi-tagasi lennukipilet (tagasilend samal päeval) Reusist või Barcelonast Madridi maksab ligi 50 000 peseetat. Rongipilet Barcelonast Salousse maksab umbes 2000 peseetat. Bensiini hind on ca 140 peseetat liitri eest. Turism Hispaania on väga suur turismimaa. Hispaaniasse minnes peate arvestama, et ees ootavad unetud ööd ning lõputu pidu ja pillerkaar. Kui otsite vaikust ja rahu ning hispaanlaste muretut elustiili omaks ei tunnista, viivad teid juba esimese ööpäevaga endast välja vali latiinomuusika, ümberringi võimutsev tänavamelu, tormakas liiklus, ülerahvastatus ja manãna-elustiil, mille kohaselt toimub kõik hilinemisega või ei toimu üldse, kuid sellest ei tehta vähematki probleemi. Salou külje all asub Hispaania kuulsaim teemapark Port Aventura, kuhu rajatud viit riiki ja
lahkus.Toomas tõmbas kardina alla ning sammus toas edasi-tagasi. Kui ta piilus kardina vahelt õue nägi ta Madjakut üpris lähedal majale põõsas lamamas. Toomas seadis endast nuku ning seisis ise seina äärde. Järsku lasti nuku maha ning Madjak põgenes. Toomas teadis,et Madjak arvab,et sai õigele pihta ning ta süda oli rahulik. Kuna Liis kartis üksi olla palus naine ,et Toomas temaga oleks. Toomas jutustab talle ilusa muinasjutu ning nad suudelvad. Toomas põeb painajalikku ööd tänu sellele. Lõpparve Järgmine päev on ilm tuuline ja tormine ning siis saabub ka Juhan kaasas hunnik asju.Õhtusöögi aeg läheb Toomas Sõrrule. Järv lainetab jubedalt.Sõrrul kohtub ta ka preili Martinsoniga ning lubab tema poole minna teed jooma aga tegelt ta ei lähe. Ta peatub kõrtsi juures,kus kuuleb sookollide hääli.Ta ootab kuni nad hakkavad lahkuma nin ruttab siis soomaja poole.Ta katab soomajakese akna
Külmvööd Maa- ala pooluse ümber kuni polaarjooneni nimetatakse külmvööks. Külmvöödes on kõikjal lühem või pikem polaaröö ja -päev. Päike ei tõuse kunagi, isegi mitte polaarpäeval eriti kõrgele. Aasta läbi on külm, ainult kesksuvel võib olla natuke soojem. Parasvööd Pööri- ja polaarjoone vahele jääb parasvöö. Parasvöös ei paista päike kunagi seniidis, seal ei esine polaarpäeva ega ööd. Seal ei ole väga soe ega ka väga külm. Parasvöö on nelja aastaaja vöö. Õhurõhk Soojadel aladel tekib harilikult madalrõhkkond ja külmadel aladel kõrgrõhkkond. Õhk hakkab alati liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole ja nii tekivad tuuled. Õhu liikumisel avaldavad olulist mõju aastaaegade veheldumine, maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine, suured mäeahelikud ning ka maakera pöörlemine. 5. Veestik Maailmameri
Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti koos kaaslastega (Merkuur, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Veenus Uraan ja Neptuun), asteroidid ehk väikeplaneedid, Mõõtmete poolest sarnane Maaga, heleduselt 3. kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi. vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h. Pinnatemperatuur on 480C, rõhk on 9 Mpa, pinnas on Päike tasane, kivine ja vesi puudub, seal leidub tuhandeid Pä...
Senat teab, konsul näeb, tema elab ikkagi! Elab? Vähe sellest, ta tuleb isegi senatisse, võtab osa avalikust nõupidamisest ja silmitsedes määrab igaühe meist tapaohvriks. Ent meile, vapradele meestele, näib, et teeme riigi heaks küllalt, kui püüame kõrvale hoida tema märatsemise ja relvade eest. 3. Juba ammugi, Catilina, oleks tulnud sind konsuli käsul surmata, suunata sinu peale see hukatus, mida sa meie vastu sepitsed. 8. Tuleta nüüd minuga koos meelde seda eelviimast ööd! Sa mõistad sedamaid, et mina olen riigi heaolu eest palju terasemalt valvel kui sina ta hukatuse pärast. Ma ütlen, et sa läksid üleeile öösel Sirbimajja ja et sinnasamasse tulid ka väga paljud sellesamajullumeelse kuriteo kaasosalised. Julged sa seda eitada? Miks sa vaikid? Ma paljastan su, kui eitad, sest praegu näen siin senatis mõningaid, kes olid seal sinuga koos. 9. Oh surematud jumalad! Missuguste inimeste hulka me oleme sattunud? Missugune riik on meil? Millises linnas me elame
India Hiina Araabia Ameerika põliskultuurid Looduslik Tsivilisatsioon Tsivilisatsioon Kõrbete ja pool- Kesk-Ameerika ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult ning mõlemad ning keskjooksu kollete küllalt erinevates saavad alguse aladel. Põhja poole Mesopotaamia ja piirkondades: Himaalaja ...
teisel olla olnud näpud valusad. Õhtul ei tule Ulrichil und ning ta mõtleb, kuidas Marit endale saada. Küll ta mõtleb panna osa talu müügile ning raha mitte võtta ja küll mõtleb marile raha pakkude , kuid see ei näeks eetiline välja. Hommikul pidi Kremer sõitma Särgverre, kuid ta mõtles ümber ning otsustas sõita hoopis linna. Neljas peatükk Kremer oli pühapäeval Tallinnas, käis Kadriorus jalutamas, kuulas Badesalonis muusikat, sõi Hotel du Nordis õhtust ja magas mõlemad ööd sissesõidukorteris, mis tal Särgvere omadega koos üüritud oli. Kui ta Mäekülas oli mõtles ta, kuidas Mari ja Tõnuga kaupa teha, ta mõtles et anda piimamehe tööd ihaldavale Tõnule see amet ning vastutasuks hakkab Mari teda salaja külastama. Mari oli Kremerile tulnud mune tooma. Kremer nägi naist esimest korda paremais riideid ja imepuhta näoga. Ulrich hakkas mune ümber lauale laduma, kuna Mari tahtis korvi tagasi. Kui
Hölderini peateoseks oli romaan ,,Hyperion", luuletused ,,Pool elu", ,,Saatuselaul". Novalis (1772-1801) Novalis, õige nimega Friderich von Hardenberg, oli luuletaja ja filoloof, tüüpiline vararomantik, kele igastsusmeeleoludest kantud looming teheles peamiselt vaimuvallaga. Suurem osa tema teostest jäi kas lõpetamata või autori eluajal avaldamata. Üks väheseid erandeid on selles suhtes ,,Ööhümnid", mille biograafiliseks aluseks sai poeedi mõrsja surm. Teoses ülistatakse ööd, mis on Novalisele vaimse maailma sümbol, mida ta vastandab reaalsele maailmale. Tema käsitutses on tegelikult reaalne hoopis hauatagune maailm. Vennad Grimmid 19. sajandi algul, mida nimetatakse ka muinasjutu kuldajaks, panid vennad Jakob Grimm (1785- 1863) ja Wilhem Grimm (1786-1859) aluse romantilise muinasjutu zanrile, avaldades oma ,,Laste- ja kodumuinasjutud". Need said kiiresti populaarseks ja levisid üle kogu Euroopa ja mujalgi
ja võis arvata, et ta sellele pikka kõnet peab, ilma et Kremer teadlik oleks olnud oma teo põhjusest või tarbest, sest mõtlemine, tabatav mõtlemine see ei olnud. Ta käis Marit lüpsil jälgimas ja üritas endas selgusele jõuda. Neljas peatükk: Härra von Kremer veetis Tallinnas mõnusa pühapäeva, käis Kadri-orus jalutamas, kuulas Badesalonis muusikat, sõi Hotel du Nordis õhtust - ikka üksinda, sest vend Heinrich oli Särgveres ning magas mõlemad ööd kuninglikult vaikses sissesõidukorteris. Kuid tema mõtted läksid ikka Mari peale: Sa oled Ulrich von Kremer. Vaese saunamehe naist salaja ära petta, tema selja takka - see ei kõlba. Pead talitama kui aumees - saunikugi ees kui tõsine aumees!- pead Tõnuga lihtsalt kokku leppima! Kremer polnud aga veel sugugi selgusel, kuidas seda asjakülge korraldada. Tema peast käis mitmeid variante läbi kuni tal tuli suurepärane idee. Kuid plaan lükkus järjest edasi
Ta kontrollis loomade toidukoguseid, töötunde, sündi, elu ja surma. Loomad elasid hirmu all, sest kui neid enam tarvis ei olnud, siis nad kõrvaldati. Pärast Majori kõnet ja mõni päev hiljem aset leidnud surma, hakkasid farmis levima revolutsiooni meeleolud. [Revolutsioon on riigipööre, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse (vägivaldselt) uuega.] "Kolm siga olid arendanud vana Majori õpetused terviklikuks mõttesüsteemiks, millele nad andsid nime animalism. Mitu ööd nädalas, siis kui Jones oli magama jäänud, pidasid nad küünis salakoosolekuid ja selgitasid teistele animalismi põhimõtteid (lk 21)." 3. Sisukokkuvõte, tuues välja kesksed tegelased, probleemid, farmi muutumise põhjused ja tagajärjed. Arhetüübid. Teos algab vana Majori kõnega. Major on näituse kult ja väga lugupeetud loom farmis. "Ta oli kaksteist aastat vana, viimasel ajal üpris tüsedaks läinud, kuid endist viisi majesteetliku
Näiteks Liivi sõja päevil, mil isandate poolt saatuse hooleks jäetud talupoegadel ei jäänud üle muud, kui end ise kaitsma hakata maad laastava vene-tatari ratsaväe eest. Eestlased relvastusid ja ühinesid salkadeks, mille liikmeid maarahvas "mõrtsukateks" kutsus. Kõige tuntum talupoegade üksus Liivi sõja päevil oli Tallinnale allunud lipkond Ivo Schenkenbergi juhtimisel. Ivo Schenkenbergi kutsuti Hannibaliks ja tema mehi Hannibali rahvaks. Nad varitsesid nii ööd kui päevad venelasi, võtsid nad äkilise kallaletungiga vangi ja lasksid maha. Nad tegid sel viisil kõik venelased kogu Eestimaal nii araks, et nad lossidest kuskile ratsutada ei julgenud ja olid seal justkui piiramisrõngas. Kui oli vaja reisida, tegid nad seda kõrvalisi teid pidi ja kartsid igat metsatukka silmates, et seal Hannibali rahvas neid varitseb. 1579. aastal Ivo Schenkenberg hukkus venelaste käe läbi ja tema salk lagunes laiali. Sellega ei lõppenud aga "mõrtsukate" tegevus
Kui 1889. Aastal valminud pildil ,,Tantsupidu Moulin de la Galette'is, püsib kunstniku peamine huvi tantsijate ja publiku vahelisel kontrastil, siis maalil ,,Au Moulin Rouge - La danse" lasub peatähelepanu inimgruppide astmeti paigutamisel terviklikku ülesvõttesse. Uudse temaatikaga ja ööelumuljete vahetus täätlusega kuulub see pilt Toulouse-Lautreci tähtsaimate teoste hulka. Toulouse-Lautrec kuulus Moulin Rouge'i püsiklientide hulka ning ta istus seal ööd läbi, tarbis kangeid jooke ja joonistas. Võrreldes tema varasemate tantsijate kujutamisega, muutus ajapikku detailiderohkemaks ning see kaotas piltidelt taustalise iseloomu. Näiteks on Toulouse-Lautreci üks sellistest töödest ,,Moulin Rogue'is: kaks valssi tantsivat naist". Sellest tööst ilmneb selgesti, et Toulouse-Lautrec tundis lokaali külastajaid paremini kui kunagi varem. Lõbumajade külastamine kuulus lahutamatu osana Toulouse-Lautreci ellu. Bordellid olid
Vahetustega töö mõjud tervisele- 5- MEETODID Uuringus osalejateks olid kakskümmend messoost vahetustega töötajat vanuses 28-59 Austraalia metallisulatustöökojas. Nad olid vahetustega töötanud 13,4 (+/- 9,4) aastat. Kõik töötasid regulaarselt muutuvas 12-tunnises vahetuses. Töögraafik oli neil järgmine: kaks päeva tööl (07.00-19.00), kaks ööd tööl (19.00-07.00), millele järgnes neli vaba päeva. Vabatahtlikud täitsid üldise küsimustiku une ja muude terviseolukordade suhtes. Need, kes valiti uuringust osa võtma, andsid oma kirjaliku nõusoleku. Keegi ei saanud uuringu eest eraldi lisatasu. Uuringul oli University of South Australia´s Human Research Ethics Commitee nõusolek. Uuring kestis 14 päeva, mille jooksul kõik osalejad jätkasid oma tavapärast tööd ja kohustusi ning tegid tulemusteste.
See asjaolu seletab mõndagi tolleaegsete näidendite kokkuseades. Sellepärast oli nii kerge heita tegevust Roomast Kreekasse, Kreekast Egiptusesse; oli lihtne esitada nõidade ja vaimude lendu õhus või suuri võitlusi, kus oleks muidu vaja läinud tuhandeid osavõtjaid. Kõigeks selleks polnud muud tarvis, kui mõne näitleja suusõnalist teadet või tahvlit vastava kirjutisega, kuna muu osa vaatajate fantaasia pidi täiendama. Sinine vaip laes tähistas päeva, must ööd. Ainus materiaalne kultus laval olid näitlejate kostüümid. Nende peale kulutati harukordseid summasid, millega võrreldes näiteks autorite tasu oli naeruväärne. Naised tol ajal näitelaval ei esinenud, nende aset täitsid noored mehed ja poisikesed. Publiku köitmine neis tingimustes nõudis näitlejailt suurt meisterlikkust. Londoni esimese alalise teatri ehitas tisler ja harrastusnäitleja James Burbage, kelle poeg oli hiljem Inglismaa parim näitleja
Gert Helbemäe (1913-1974) Helbemäe romaanid ühendavad põneva sündmustiku ja huvi tegelaste siseelu vastu. Helbemäe on tegelikkuse lähedane kirjanik. Tegelased küsivad jäävate väärtuste igavese tõe ja hingetäiuse järele. Romaanis "Õekesed" (1955) on huvifookuses ennekõike inimene koos oma soovide ja tungidega. Romaan kõneleb nelja 50-60 aastase vanatüdruku elust ühe katuse all. Pinge loob 5-aastase orvuks jäänud vennatütre saabumine õdede ellu. "Ohvrilaev"(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse, kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M.Justus seadnud esikohale ka oma elus. Justussaadabperekonnasuvitama,jääbiselinnakäsikirjagatöötama.Ta jääbraskustesse Sokaratese viimaste elupäevade mõtestamisega. Oma elu viimaseid päevi ei pühenda Sokrates mitte mõistuse, vaid muusade teenimisele. M.Justus ...
Talvine soe front põhjustav jäidet. Sooja frondiga kaasneb õhutemp tõus. Külm front- hoopis erinev sooja frondi omast. Kulm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab ja esineb äikest. Õhutemp langeb järsult. Polaar-ja pöörijooned. Maa asend päikese suhtes 22. juunil Suurem osa põhjapoolkerast on valgustatud. Päike käib põhjapoolkeral kõrgelt ja päevad on pikemad kui ööd. Maa saab päeva jooksul rohkem valgust kui lühikese ööga kaob. Põhjapoolkeral algab suvi. 22. juunil - suvisel pööripäeval on Päike seniidis Vähi ehk põhjapöörijoonel. Sellel laiusjoonel (23°27') paistab Päike keskpäeval kõige kõrgemalt - otse lagipähe. Põhjapooluse ja polaarjoone vaheline ala on ööpäevaringselt valgustatud, seal on polaarpäev. Maa asend päikese suhtes 22. detsembril Põhjapoolkera on Päikesest justkui eemale pööratud ja saab
kirjutada.See algas sellega,kuidas neist Kiilikesega sõbrad said ja milliseid tempe nad üksteisele tegid.Sihvkal oli sünnipäevaks saadud raha.Ta ostis omale kalastustarbed,osa raha laenas Kiilikesele,et ka sõber saaks need endale osta.Kiilike hakkas öösel õngega Sihvkal tekki pealt ära tõmbama.Selle eest otsustas Sihvka kätte maksta nii,et pani kella öösel helisema,koos teiste poistega ajasid nad Kiilikese üles ja ütlesid,et ta on kooli hiljaks jäänud.Kiilike tormaski keset ööd kooli poole,teised aga heitsid magama.Ükskord aga otsustas Sihvka toa hästi kuumaks kütta,sest Kiilike oli just kurtnud,et nii palav on,et ei saa magadagi.Kuid Sihvka pani ahju nii palju kivisütt,et ahju sisemine uks sulama hakkas.Järgmisel päeval küsis õpetaja ta käest,millest see uks tehtud on,milline on malmi sulamistemperatuur ja millist temperatuuri annab kivisüsi.Sihvka ise vastuseid ei teadnud,aga Kiilike ütles talle ette.Õpetaja pani Sihvkale ikka kahe
lasteks olid 4 tütart. Muret tekitas, et siiani polnud sündinud troonipärijat. Kauaoodatud poisslaps sündis 1904. aastal. Paarinädalasel lapsel avastati ravimatu haigus hemofiilia ehk vere hüübimatus, mille haigusekandjateks on naised, kuid veritsustõbi esineb ainult poisslastel. Troonipärijat Alekseid ohustas iga väiksemgi kriimustus ja kukkumine. Poiss võis pikka aega terve olla kui järsku tabas teda ninaverejooks, mis aheldas ta kuudeks voodisse. Aleksandra oli poisi juures ööd ja päevad, ning püüdis teha kõik, et oma poega aidata. Troonipärija Aleksei ravimatu haiguse tõttu, oli keisriperekond valmis kasutama ka parameditsiini võimalusi. Sellega seoses, kui keisriperekonnani levis kuuldus pühamehest ravitsejast Rasputinist, kutsuti ta keisrikotta troonipärijat ravima. Imekombel suutiski Rasputin Alekseid aidata. Aleksandra uskus täielikult pühamehe ravivasse jõudu, kuid keiser suhtus kahtlase taustaga ravitsejasse umbusklikult
Realism maailmas · Realism on kirjanduse, kujutava kunsti ja teiste kunstiliikide vool, mis taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist. · Detailide kujutamine · Algas 19. sajandi keskpaigas · Prantsusmaal · Kõrgemasse ühiskonnakihti kerkisid aadlike asemele pankurid, ärimehed jne.. (rikkurid) · Saabus argipäev ideaalid jms olid purustatud, polnud millestki unistada · Purunenud illusioonid o Enesesse tõmbumine, fantaasiamaailm o Romantikast loobumine, ajaloo kirjutamine · Kirjandus o Ümbritsev elu o Liialdusteta o Tõepärane o Ajastu pahed o Reaalsed probleemid · Realism vs. Romantism hakati eitama kõike kunstipärast ja võltsi. Üritati hakata elu kirja panema läbi tavainimese silmade. · Realism ja romantism põimusid terve 19. sajandi jooksul. · Alged juba antiikkirjanduses, renessansikirjanduses, klassitsimis, romantismis o Homeros, Boccacc...
Jüripäev läks mööda ja tema kannul tulid Eestimaalt koledad sõnumid. Talupojad olid ühe ööga peaaegu terve sakste ja taanlaste sugu lagedal maal ära hävitanud, mõisad maha põletanud ja endid suureks sõjaväeks ühendanud, mis Tallinna alla tõttas. Selle sõnumi peale tegid siin ja seal ka Liivimaa eestlased üksikuid mässukatseid, millest aga ordurüütlid kiiresti jagu said ja talupojad niimodi ära hirmutasid, et nad vaevalt veel hingata suutsid. Sepp Villu mõtles ööd ja päevad Maie päästmisele, mõtles nii kangesti, et peaaegu lolliks läks, aga ei tulnud ühtegi head mõtet. Ühel päeval läks sepp Priidu seltsis Viljandisse ja tahtis komtuuri jutule saada. Komtuur teda vastu ei võtnud aga ja nad otsustasid minna kõrtsi. Kõrtsi tuli ka Puidu mõisa sulane. Tuli välja, et sulane vedas puusärki vanahärra jaoks. Villu otsustas peita end puusärki, et saada Puidu mõisasse sisse. Peale tund aega kestnud sõitu jõudis ta Puidu mõisa õue peale
peegli sama aasta augustis. Järgmise aasta märtsis saab ta vastuse, et peegel läbis katsetused edukalt, kuid siiski tahetakse veelgi suurema valgusjõuga peeglit. Augustis teatab Schmidt, et 400 mm paraboolpeegel on valmis ning selle saab Potsdami observatoorium endale 1300 marga eest. Peegliga tehakse proovivaatlused ning jäädakse igati rahule. Kuni Esimese Maailmasõja alguseni elas Schmidt väga hästi, sest optika tellimusi tuli palju. Sageli töötas ta ööd ja päevad läbi. Tal oli ka paar abilist tööle võetud kohalikud lukksepad. Nende mälestustest selgub, et Schmidt tundis endiselt huvi astronoomia vastu, sest ta oli oma töökoha katusele sisse seadnud observatooriumi (Lisa 2). Seal oli kaks instrumenti paraboolne peegel, mille moodustas kiirel pöörlemisel umbes liiter elavhõbedat ja üks isetehtud teleskoop, mis toodi katusele vaid vaatluste ajaks. Ka annavad nende meeste mälestused üksikasjalise pildi
Lennureise pole välja toodud ,on ainult Narva-jõesuu spaapakett, mis mõeldud Eesti siseseks lõõgastuseks. 1.2 Kolme väljavalitud toote erinevused Valisin välja kolm toodet, kus erinevad sihtkohad ja hinnad. Reisikalendrid erinevates ajalehtedes teistmoodi illustreeritud. Eesti Ekspressis ja Õhtulehes väljatoodud korraldaja La Strada ehk Itaalia on kättesaadav, pakub reise ainult Itaalia piirkondadesse. Kõigi mugavustega turismibuss ja mitte ühtegi ööd bussis. Ekskursioonid hinna sees kuid majutus on lisakulude eest. Pakub Itaalia ringreisi, Rimini puhkusereisi ja Põhja-Itaaliat ehk kolme erinevat reisipakkumist. Hinnad alates 300-400 euroni varieeruvalt. Viru reisid on ka bussireisid,kuid nad pakuvad ainult Euroopa siseseid reise,erineb ta selle poolest ,et pole mainitud kui mugavad bussid on ja kas ööbimine on hotellis või mitte. Pakub ta ka talvist reisikogemust. Hind sõltub sihtkohast ,kalleim reis on Türki, 800 eurot
Nad istusid ja mõtisklesid kuidas nad saaksid koos olla nii, et nad ei peaks varjama enda armastust ning tungi üksteise vastu. Neil oli vaja teha lõpparve oma vana eluga ning siis kaugele ära põgeneda kus uuesti tühjalt lehelt alustada. Nad mõlemad veetsid veel päevi ilma üksteiseta ning siis nende kannatus katkes. Anna rääkis oma mehele kõik ära ning ka Gurov oma naisele. Sellest kuuldes andis Anna mees talle peksa ning otsustas Gurovi tappa. Gurov veetist parasjagu kirgliku ööd oma naisega kui Anna mees läks noaga nende magamistuppa ning pussitas neid mõlemaid surmavalt. Peale veretööd hakkas Anna mehel halb ning ta otsustas nii ennast kui ka oma naist ära tappa. Ta viis Anna paadiga merele sõitma ning kinkis talle ilusad betoonkingad millega ta mere põhja saadeti. Suurest masendusest otsustas ta ka endale otsa peale teha ning suunas endale püssitoru suhu, vajutas päästikule ning vajus Anna kõrvale merepõhja.
Rapla Ühisgümnaasium 8.B Joosep Ringmäe 8.B ´´Fotograafia imeline maailm´´ Loovtöö Juhendaja: Marion Laev Rapla, Alu 2017 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................... 4 Töö valik........................................................................................................... 5 Pildid................................................................................................................. 6 Rong ja linnutee................................................................................................ 6 Linnutee ja kuivanud puu................................................................................. 6 Noor rebane...................................................................................................... 7 Kuu udus......
Rahvusparteiga. Hitleril oli võimalik läbi suruda kõik endale meelepärased seaduseelnõud. 1933. aastal lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ning andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. 30. juunil 1934. aastal, kõrvaldas Hitler ka oponendid natsionaalsotsialistlikus parteis. Sündmust tuntakse ka kui pikkade nugade ööd. Selle käigus kõrvaldati 400 pruunsärklast ja teisi poliitikuid, keda Hitler ei usaldanud. 1934. aasta augustis suri president Paul von Hindenburg. See andis Adolf Hitlerile Saksamaal kogu võimut – uut presidenti enam ei valitud ja presidendi funktsioone hakkas täitma Hitler. 1.2.1. Antisemitism ja rassiteooria Antisemitism on termin, mis kujutab endast vaenulikkust juutide suhtes. See tuleneb vastumeelsusest nende religiooni, kultuurilise tausta vastu
on, kusjuures teised nende olemasolu ei märkagi, - ja nad hakkasid mõistma isikliku elu tähendust. Nüüd aga, ... nad olid sel määral katku meele, et mõnigi leidis lootust veel vaid unes ja tabasend ärgates mõttelt; tulgu buboonid ja olgu sellel kord lõpp... Selle linna asukad olid ärkvel magajad, kes pääsesid oma orjusest ainult nei harvadel hetkedel , kui nende väliselt kinnikasvanud haav keset ööd äkki lahti lõi. Ta (Rieux)loomulik tundelisus kidunes. Ta ainsaks kaitsevahendiks oli mattuda tuimusse ja tõmmata veelgi tugevamini kinni sõlm, mis temas oli tekkinud. Ta teadis hästi, et see on ainus viis vastupanu jätkata. (Cottardi arvamus) Inimene, kes vaevleb raske haiguse või suure muure küüsis, ei ole tarvis karta ühtki teist haigust ega muret. (Paneloucx-i jutlus) Peab vaid katsuma sellest õppida, mis sellest õppida on. ,,Mu vennad,tund on tulnud
Ja süda täis on joobumust Ja jälle tunneb eluindu Ja pisaraid ja armastust. TATJANA KIRI ONEGINILE Ma teile kirjutan mis enam? Tõepoolest, kas ei tundu siin kõik juba ülearusena, mis iial juurde lisaksin? Ma tean, te võiksite ju praegu mind pilgata ja põlata. Kuid ei mu hingevaluga ei naljata te ilmaaegu. Ma otsustasin alguses, et vaikin: mitte iganes te poleks aimanud mu häbi, kui kuuleksin ja näeksin taas teid kasvõi kordki nädalas, et hiljem ööd ja päevad läbi siis mõtelda ja mõtelda ühtainust alalõpmata ja meenutada hiljukesi ühtsoodu, kuni kohtan teid, silp-silbilt kõiki sõnakesi ja teie häälevarjundeid... Kuid maal on kõik ju igav teile. Te hoiduvat siin seltsimast. Ei, särada ei antud meile ja siiski... tere tulemast! Miks käisite meid külastamas? Miks tuli teiega see piin? Teid kohtamata oleksin ma õppinud ju kord siinsamas maaüksinduses viimati noort hingetormi talitsema,
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut AMEDEO MODIGLIANI Referaat Kati Ruljand A71492 Tartu 2009 Sissejuhatus Amedeo Clemente Modigliani on üks 20. sajandi alguse kunstnikke, kes on tuntuks saanud peamiselt oma aktide ja portreede poolest. Mõne konkreetse kusntivoolu või stiili hulka on teda raske paigutada. Mitte seetõttu, et tal puuduks kindel stiil, mis on tal olemas ning äärmiselt isikupärane, vaid seetõttu, et keegi ei maalinud temaga sarnaselt. Siiski võib mainida, et tema teosed on mõjutatud naivismist ning kubismieelsest Picasso loomingust, märgata on ka neegriplastika mõjusid. Tema teosed on primitivistlikult nukrad ja õrnad ning nendes on midagi sellist, mis köidab pilku ning on väga meeldejääv. Modigliani oli ehtne sajandialguse kunstn...
Abiks K. Ristikivi ,,Hingede öö" analüüsiks. Romaani 3 osa: 1. ,,Surnud mehe maja" 2. ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" 3. ,,Seitse tunnistajat" millest kaks esimest on põhiosad, mille keskele on pandud kirja vormis autori pöördumine, mis on ennetav kiri teost mittemõistvale lugejale. Romaani tegevuse aeg lühike: u kell 23.00-00.05. Minategelane, teose keskne tegelane, satub MAJJA, lootes viibida teiste inimeste keskel avalikul aastavahetuspeol, kuid MAJAS hakkab juhtuma midagi kummalist. MAJA on justkui minategelase mälestuste ja südametunnistuse ruum. MAJAS · on inimesed, kes teda justkui tunnevad; · ei kehti tavalised aja ja rumi seaduspärasused; · ruumid muutuvad; · aeg liigub arusaamatult; · valitseb umbne ja ängistav õhkkond. Kulminatsiooniks on äraspidine kohtuistung jälgi pattusid, milles süüaluseid süüdistatakse! ,,Hinge...
tööd tegema. Sellest ööst alates said poisid taas rahu. 11. Merten, kes oli tükk aega vaikinud, tegi kolm põgenemiskatset. Kuidas tal need läksid? Teisel uusaastaööl kui Krabat veskis oli, sai surma Michal, kes oli Merteni onupoeg. Peale seda muutus Merten väga vaikseks ja ta ei rääkinud suurt kellegagi. Ta tegi veskist ka mõned põgenemiskatsed. Esimesel korral ei läinud tal väga hästi - õhtuks oli ta veskis tagasi. Teisel korral oli ta põgenemine lausa 2 päeva ja 2 ööd pikk, kuid kolmanda päeva hommikul jõudis ta läbikülmununa tagasi. Kolmandat korda proovis ta põgeneda juba samal hommikul, enda arvates lõplikult. Ta proovis end üles puua, kuid ka see ei õnnestunud. Selle peale ütles Meister, et tema on see, kes otsustab, kes veskis sureb, kes mitte. Peale poomiskatset jäi Merten pikalt haigeks. Kui ta terveks sai, siis oli tal kael kõveraks jäänud. 12. Kuidas pidas Krabat oma tüdrukuga sidet?
midagi Nipernaadile. Nipernaadi rääkis Ellole, et jões peituvad pärlid ja tema on tegelikult hoopis muinsusteadlane. Ello ei uskunud esialgu teda. Tõestuseks Ellole käis Nipernaadi koos Ello isaga vallamajas lepingut vormistamas. Ello uskus siiski Nipernaadit. Nipernaadi leppis kokku eraldi Ello ja Trallaga,et lahkuvad koos talust. Kuid Toomas Niernaadi lahkus varahommikul siiski üksi jalutades ära mööda teid kaugele. Valged ööd Nipernaadi oli juba kauemat aega teel olnud. Tormisel päeval kohtas ta Anne-Maiga, küsides endale öömaja mõneks päevaks,kuid Anne-Mai keeldus. Nipernaadi läks kõrtsi. Seal ta sõi leiba ja jõi õlut. Kõrtsi omanik Küüp arvas,et ta ei suuda maksata. Nipernaadi hakkas seletama, et on tuhat korda rikkam temast. Nipernaadile meeldis käia Maarla sood vaatlemas. Seal kohtas ta Joonast, kes sõidutas parvega rahvast. Joonasest sai Nipernaadi abiline sookuivatamisel
kokkuleppe armastuse jagamise osas, et jõuludel ka ollakse veel ainult teineteise seltsis. Niisiis ostsid nad siiski jõulupuu, et oleks midagi ehtida ja et seisaks midagi heledat keset tuba, nagu loitva armastuse sümbol. Jõulud olid tulnud ilma lumeta ning õues valitses pilkane pimedus ning just seetõttu tahtis Irma, et oleks hele jõulupuu, mis seda vähekegi parandaks. Ja et jõulupuu, see Betlemma täht, võiks kas või ööd läbi särada nende eluhooneis, laskis Rudolf talle tippida elektriküünlad. Irma oli algul selle vastu, kuna talle tahes tahtmata meenusid elektrilokid, millest mees oli millalgi halvakspanevalt rääkinud. Viimaks lepiti kokku, et las elektriküünlad jäävad ja, et Irma soovides veidi lõhnaga valgust ostku steariinlasi- niiviisi nimetas mees teisi küünlaid. Irma siis ostiski ühes mehega lõhnaga valgust, kuid ta ostis ka kunstlund, mitmesuguseid hõbenarmaid ja
kõhus. Iga kord kui hunt tahtis lambakarja sööma minna, pistis Pöialpoiss kisama. Hunt jäi päris näljaseks, palus poisil lahkuda. Viis poisi koju. Pöialpoiss ütles, et ema ja isa hundi ära tapaks. Tapsidki, poiss sai endale hundi nahast kasuka. ,,SIVKA-BURKA"-elas taat kelle oli kolm poega, vanemad pojad tegelesid majapidamisega ja käisid korralikult riides. Kolmas aga istus enamasti ahju peal ja korjas metsas seeni- Lollike-Ivan. Taat suri maha, käskis, et kolm ööd ta juurde tuldaks ja leiba toodaks. Esimesel öösel pidi vanem vend minema, kuid ütles Ivanile, et too läheks. Ostab talle selle eest präänikuid. Läks. Isa tõusis hauast ja küsis. Kas minu vanem poeg? Mis Venemaal sünnib, kas koerad hauguvad, hundid uluvad või minu laps nutab? Ivan: Kõik on rahulik. Teisel ööl pidi keskmine vend minema, kuid tahtis et Ivan läheks, annab talle viisud. Ivan läks ja keskööl juhtus sama mis eelmine kord
“Kuningas Oidipus”, Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel. Mis “Kuningas Oidipuse” kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklesepoolsest töötlusest? Müüt pärimuslik sakraalne anonüümse autorsusega lugu, millel on arhetüüpne või universaalne tähendus ja mida jutustatakse teatavas kogukonnas ning mis on sageli seotud rituaaliga; jutustab üliinimlike olendite, nagu jumalate, pooljumalate, kangelaste, vaimude või tontide tegudest, on asetatud väljapoole ajaloolist aega ürgsesse mineviku või eshatoloogilisse tulevikuaega . Tragöödia teemadeks on õiglus, jumalad, saatus. Tragöödia olemus või tuum: inimese kannatused. Tragöödia tooraineks on müüdid Ei ole võimalik otse kõrvutada Sophoklese tragöödiat ja Oidipuse müüti, sest tragöödia on ise üks müüdi osa ning teisalt müüt ei esine mingil fikseeritud...
kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitemsugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta.
(Kool) Antiikaja usund Referaat (õpilase nimi) (klass) Juhendaja õpetaja (õpetaja nimi) Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................................................... 2 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Müüt: pärimus ja lugu.....................................................................................4 Ürgjumalad.....................................................................................................4 Olümpose jumalad...........................................................................................5 Tempel.............................................................................................
-5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur 4...5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15-18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Taimestik Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 525 liiki. Endeemsetest taimeliikidest kasvab Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas. Loomastik Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud ilveste, metssigade, pruunkarude ja põtrade karjaka upa säilimist teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti
Muinasjutt on rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelel...
kogu valgustusjõust hoolimata varjatud on silmad, kusagil ei õhku tugevat värvi. Seda õpetatud meest on raske ette kujutada noorena, house seljas ratsutamas, ujumas ja vehklemas, naistega naljatamas või koguni neid kallistamas, tuules ja rajumöllus, kõva häälega kõnelemas ja naermas. Selle peene, väheke konservilikult tuima munganäo puhul tulevad kõigepealt tahtmatult mõttesse suletud aknad, ahjusoe, raamatutolm, ärkvel oldud ööd ja töörohked päevad; sellest jahedast näost ei vooga soojust ega kiirga jõudu. Erasmus kannatas eluaeg ebakindla tervise pärast, teda kimbutasid pidevalt väga mitmesugused haigused. Tol ajal rändas katk mõrtsuka kombel ühelt maalt teisele. Vaevu oli ta kuulnud, et must surm on saja miili kaugusel välja ilmunud, ta võtab oma seitse asja ning põgeneb paaniliselt. Seitsekümmend aastat õnnestus tal vedada oma habrast keha läbi metsikute ja segaste aegade.
et näe kus mats ja näe kus vurle, aga tänapäeva inimesed on kõik harjunud elama mugavamat elu, isegi siis kui ta maal elab ja oma trsditsioonidest kinni peab. Tänapäeval on ka haridusel suur osatähtsus meie elul, ning see tagab ehk matslikuse kadumise. 9. ,,Tõe ja õiguse" I köidet võib filosoofilises planis v õtta kui inimese v õitlust maaga. Andres tahtis luua ideaalse Vargam äe, kuid teose lõpus pole ta oma eesmärki saavutanud, lapsed ei taha tema t ööd jätkata ning ta ei ela paremini kui Pearu, kes on kogu elu muretult m ööda saatnud. Kumb elas õigemini Sinu arvates, kas Andres v õi Pearu ? Miks ? Mida võib öelda inimese pingutuste kohta kuhugi elus jõuda ? Kas polegi vaja pingutada ? Ma arvan, et Andres elas õigemini, sest ta püüdis oma perele head elu tagada ausa tööga. Ta püüdis oma lastest kasvatada ausad ja töökad inimesed. Ta oli küll suhteliselt karmi moega, aga
Küsimused 1. L. Tolstoi loomingu iseloomustus Õppis Kaasani ülikoolis õigusteadust, kuid jättis selle pooleli ja asus oma mõisat valitsema, üritades teha majanduslikke ümberkorraldusi ja parandada talupoegade elujärge. Selle kõigega kaasnes ,,õige" elu otsingud, lootused ja pettumused. Noormehe huvi kirjandusliku loometöö vastu algas päevikupidamisest, st. olid tema esimesed katsetused autobiograafilised. 1851. aastal ilmus jutustus ,,Lapsepõlv", tüüpiline pilt aadlinooruki elust. Järgnesid ,, Poisiiga" ja ,,Noorus". See triloogia oli omamoodi üleskutse elada Tõe ja Headuse seaduste kohaselt. Viibides sõjaväeteenistuses Kaukaasias ja elades kasakakülas, veendus Tolstoi, et tõeline õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tal tuli osa võtta ka Krimmi sõjast, valmisid jutustused ,,Sevastoopoli jutustused". Pärast väeteenistusest lahkumist liikus Tolstoi mõnda aega Peterburi kirjandusringkondades,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
