Nt:seede elundkond (vt:õpik lk 15 joonis) 5) Organism e. üks konkreetne elusolend 6)Liik moodustavad omavahel väga sarnased organismid mis ei ristu teise liigiga Inimliik Homo sapiens sapiens Loomaliik Ursus alba- jääkaru Populatsioon on osa liigist mis on ülejäänud liigist eraldatud mingite tõkete kaudu 7)Ökosüsteem teatud alal koos eksisteerivad erinevad liigid ja neid ümbritsev elutu keskkond nt: atlandi ookean 8)Biosfäär See on kõige suurem ökosüsteem maakeral kus leidub veel mõni elusolend Organismide koostis Organismid koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest. Anorgaanilised ühendid: (mineraalid ja soolad) nt: Ca3(PO4)2 ja raud Orgaanilised ühendid: a) valgud e. proteiinid(24 erinevat tähtsat aminohappet) b)süsivsikud e. sahhariidid c)lipiidid d)Nukleiin happed(DNA-s ja RNA-s) Süsivesikud 1. Jaotus Ahelapikkuse alusel a)monosahhariidid nt glükoos ja fruktoos
= kisklus ( kiskja saakloom) nt kass ja hiir = herbivooria e taimetoidulisus (taim herbivoor) nt lehm ja ristikhein 2) + ja + = sümbioos, nt kuusk ja kuuseriisikas 3) ja = konkurents; nt kass ja kass 4) + ja 0 = kommensalism ( üks loob teisele elupaiga); nt kuusk ja jänesekapsas 5) ja 0 = amensalism; nt inimene ja vihmauss 6) 0 ja = neutralism ; nt pingviin ja jääkaru 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Populatsiooni moodustavad ühte liiki isendid samal ajal samal territooriumil. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. 1) arvukus isendite arv populatsioonist
orgaaniliste ainete TOOTJAD. * Produtsendid - herbivoor- omnivoor (sööb taimi kui ka loomi) kiskja destruendid (lagundaja) * Aineringe moodustavad PRODUTSENDID, KONSUMENDID ja DESTRUENDID * Igas järgmises tasemes talletub 10 % eelmise troofilise taseme energiast. (Fütoplankton 15000kg ahven 1500 kg haug 150 kg * LIIGIRIKKAD ÖKOSÜSTEEMID (troopiline vihmamets / Eesti salu- ja segametsad) * LIIGIVAESED (kõrb / raba) ÖKOLOOGILINE TASAKAAL : * LOODUSLIK TASAKAAL = kui ökosüsteem suudab ise reguleerida ennast * MÕJUTAJAD : * Ökosüsteemil on enda areng : . nt puisniidud (nende võsastumine) / sisserännanud liigid võivad häirida. * Inimtegevus : uute liikide sissetoomine / saastumine / metsaraie / asulate rajamine * Ökosüsteemi välised tegurid : looduskatastroofid / meteoriidid * BIOSFÄÄR = kõige suurem ökosüsteem e . kõik elav maal - elupaik on maal, vees (hüdrosfäär) ja õhus (atmosfäär)
(Päikesele). Ökosüsteemi iseloomustavad liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli. Iga
kogum. Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 10 ) Ökosüsteem on isereguleeritav seostatud tervik, mille moodustavad vastasmõjus olev elukooslus ja eluta keskkond antud alal. Järve ökosüsteemi kuuluvad kõik sealsed organismid, aga ka vesi, põhjamuda, kivid, vees lahustunud gaasid jpm. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 11 ) Biosfäär on suurim ökosüsteem Maal, kogu maakera elukeskkond ehk kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. Harjutus elu organiseerituse tasemed Hallhunt Rakutuum MOLEKUL RNA ORGANELL Epiteelkude
randa ning paljanduvad mõõnaperioodil, · vallrahud - leidub Kariibi meres, India ja Vaikses ookeanis, mis paiknevad rannast veidi eemal, · atollid - peamiselt India ja Vaikses ookeanis, mis moodustuvad veealustel kõrgendikel ja ümbritsevad madalaid laguune. Ökosüsteem Korallrifid on elupaigaks veerandile kogu maailma ookeaniliikidest. Seega on korallrifid koos nende juures elavate loomadega vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Ja kui hävivad korallrifid, satub ka kogu ülejäänud süsteem ohtu. Paljud looma- ja taimeliigid elavad korallriffidel või teiste liikide pojad veedavad oma elu alguse koralriffide kaitsvas varjus. Vajalikkus inimesele Inimesed kasutavad koralle meditsiinis ja kosmeetikas. Teadlased on leidnud ühelt korallidel elavalt teolt aine, mis on sadu kordi efektiivsem valuvaigisti, kui morfiin. Korallid ise toodavad ultravioletkiirguse kaitseks ainet, mida
8.Miks reageerivad organismid välidärritajale?et kaitsad organism välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). Küsimused lk.17 1.Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid?Molekulaarset taset loetakse elu esimeseks organiseeriue tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nim mlekulaarbioloogiaks. Pärilikke molekulaarseid mehhanisme uurib molekulaargeneetika. 2.Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed. Molekul, rakk, organism, liik, ökosüsteem. 3.Millised hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? 4.Nim raku tasemel uuritavad elu tunnused.füsioloogia, anatoomia, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. 5.Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus?Siseraku stabiilsus kindlustatakse nuraalse ja homoraalse regulatsiooniga. 6.Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel? 7.Tooge populatsioonide ja ökosüsteemide näiteid. NT. Tammed rkv'e Tammikus. 8
Ökosüsteem e biogeotsönoos-on vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Mikroökosüsteemid(mädanev puutüvi) Bioproduktsioon-aja jooksul kogunenud Mesoökosüsteemid(mets,järv) orgaanilise aine hulk Makroökosüsteemid(kontinent,ookean) Ökoamplituud-teatud keskkonnatingimuse Globaalne ökosüsteem väärtuste vahemik, milles organism suudab Herbivoorid-taimetoidulised loomad elada. Karnivoorid-lihatoidulised loomad Ökoniss-populatsiooni püsimiseks tarvilike Omnivoorid-kõigetoidulised loomad tegurite olemasolu Autoökoloogiline amplituud-hõlmab Fundamentaalne e põhiniss-eluks vajalike parameetri piirkonna, milles organismi tegurite olemasolu
Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets
elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA inimese väisehitus FÜSIOLOOGIA inimese elundid ÖKOAMPLITUUD teatud k keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada Troof toidumõisted Autotroof isetoituja (taim) Koosluste ökoloogia
Sood Liisa Ilves Soo, see on me ökosüsteem, Siin ja seal, see areneb me teel. Liiga vähe hapniku ning liiga palju vett, ei mesilased taha seal teha oma mett. Madal sood, siirde sood kui ka rabad, Paljud neist paiknevad me oma eesti nabal, Paiknevad turbad ja laukad kõik seal koos, Vahest ka mõni älve paistab soos. Kuigi palju on soid me Eesti maal, On rohkem neid ju Soome maal.
Toiduahel Muutused ökosüsteemis Stabiilne populatsioon - suremus ja sündimus on võrdsed kahanev populatsioon - suremus suurem sündimus väiksem kasvav populatsioon - sündimus suurem suremus väiksem Kordamisküsimused: 1. mis on ökoloogiline tegur? nende liigitus. 2. Mis on ökoloogiline amplituud? kirjelda ökoloogilise teguri graafikut. 3. populatsioon ja seda iseloomustavad omadused. 4. ökosüsteem ja seda iseloomustavad omadused. 5. Touiduahel ja selle struktuur. 6. Miks tekivad populatsioonilained? Ökoloogilised globaalprobleemid 1.Kasvuhooneefekt - Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid. päikeselt lähtuv valguskiirgus läbib Maad ümbiritseva atmosfääri ja neeldub maapinnal. CO2 2.Kliima soojenemine. 3.mageveevarud saavad otsa. 4.Happevihmad - Otseselt tingitud inimtegevusest
herbivooriaks. Konkurents (- -) : Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse, vee ja toitainete osas ; loomad toidu, elupaiga, territooriumi või emaslooma pärast.) Amensalism (- 0) Neutralism (0 0) Antropogeensed tegurid : Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivatamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine. 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu. Koosneb 2 osast : · Biotsönoos - Taimekooslused - Seenekooslused - Loomakooslused - Mikroorganismid · Ökotoop - Õhkkeskkond - Vesikeskkond - Muldkeskkond
N kulub 10 kg C/gN C kulu= 140*10*2= 2800 kg NPP ha-1 a-1 4. Mulla hingamine ehk CO2 emissioon mullast on maismaaökosüsteemide süsinikubilansis suuruselt teine voog. Osa ökosüsteeme on atmosfääri suhtes CO2 allikad, osa vähendavad CO2 hulka atmosfääris. Mulla hingamine oli 9,1 t C ha-1 ehk 0,9 kg m-2 aastas. Taimedesse salvestus 4,2 t C ha-1 ja aastane varisevoog mulda oli 7,4 t C ha-1. Leostumise, erosiooni ja metaani emissiooni võib lugeda nulliks. Kas ökosüsteem on C allikas või salvestaja? Leidke resultantvoog. Vastus: Sisse taimedesse 4,2. Sisse mulda 7,4. Välja 9,1. sümbol kolmnurk 11,6 – 9,1 = 2,5 t C ha-1 a-1. Ökosüsteem on salvestaja (sisse läks rohkem kui välja). 5. Süsihappegaasi, metaani ja dilämmastikoksiidi emissioonid mullast olid 7 tonni, -25 kg ja 0 kg hektari kohta aastas. Kui suur on globaalse soojenemise potentsiaal GWP (global warming potential) CO2 ühikutes. Metaani GWP on 25 CO2 ühikut ja naerugaasil 300.
5)Organism-on üks konkreetne elusolend(nt.koer) 6)Liik-selle moodustavad omavahel väga sarnased organismid. Elab üks inimliik Homo sapiens. 7)Populatsioon- on osa liigist, mis on ülejäänud seltskonnast eraldatud mingite tõkete kaudu(ristumisbarjäär) (nt.Hiiumaa pruunkaru) 8)Ökosüsteem-teatud alal koos eksisteerviad erinevad liigid ja neid ümbritsev elutu keskkond. (nt.õismäe tiik-teod,konnad,saapad,kivid) 9)Biosfäär-kõige suurem ökosüsteem maakeral, kus leidub elusolendeid ORGANISMIDE KOOSTIS Organismid-koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ühenditest. Orgaanilised: a)valgud ehk proteiinid(aminohapped, 24 erinevat, kõik vajalikud) b)süsivesikud ehk sahhariidid c)rasvad ehk liptiidid d)nukleiinhapped(DNA, RNA) Anorgaanilised-mineraalid ja erinevad soolad(nt kaltsiumfosfaat-luudes, raud-veres,hemoglobiinis) SÜSIVESIKUD Jaotus-ahela pikkuse alusel a)monosahhariidid- ühe tsüklilise ahelaga. 3-6 süsinikku. (nt
KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus.
Ökoloogia Organismide suhete uurimine Ökoloogilised tegurid Kõik keskkonnategurid, mis avaldavad mõju organismidele Päritolu järgi jagunevad rühmadesse: 1. Abioootilised tegurid (eluta looduse tingimustes) - Temperatuur, valgus, vesi, niiskus, õhk, pinnasest tulenevad omadused - muld jne 2. Biootilised tegurid (eluslooduses tegurid) - Toiduga seonduvad tegurid, teised liigid, liigikaaslased - organismide vahelised suhted ehk kooseluvormid (hiljem) - Loodust oluliselt mõjutavad tegurid, inimeste tekkeline, läbi abiootiliste - antropogneesed tegurid 3. Piirav ehk limiteeriv tegur (millest on kõige rohkem puudus ja mis mõjutab kõige rohkem) 4. Taluvusala ehk ökoloogiline amplituud - Ökoloogilise teguri väärtuste vahemik, mi...
Rakutuuma ehituslikud iseärasused: on täidetud karüoplasmaga (1), tuumas asuvad kromosoomid, mis on pärilikkusekandjad (2) ja tuuma ümbritseb topeltmembraan (3). 12. Millised organismirühmad kuuluvad eukarüootide hulka? (4) Eukarüootne rakk on päristuumne rakk, mis esineb päristuumsetel organismidel. Järelikult kuuluvad eukarüootide hulka loomad, taimed, seened ja protistid. 13. Tähtsamad organiseerituse tasandid bioloogias on: ökosüsteem, populatsioon, isend, organ, elundkond, kude, rakk, organell, kooslus, molekul, biosfäär Seosta antud sõnad organiseerituse tasanditega. KIRJUTA eluslooduse organiseerituse tasemed õiges järjekorras ja leia sobiv näide! kattekude, ahvenad Peipsi järves, kõik organismid maal, erituselundkond, hobune, tugikoe rakk, mitokonder, süda, kõik taimed niidul, järv, valk (Alustan kõige madalamast tasemest ja liigun kõrgeima suunas) 1. Molekul – valk 2. Organell – mitokonder 3
Väiksed mõne mm pikkused polüübid, moodustavad kolooniaid. Lubi või sarvtoes. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõverrakkudega. Elavad ekvaatori lähedal kus on soe ja soolane vesi. Toituvad planktonist. Koralle on umbes 6500 liiki. Paljunevad pungumise teel. Kui korallid surevad jäävad nende toesed merepõhja. Surnud korallide skelettide peale kasvab uus põlvkond. Nii ladestuvad korallrifid. Korallrifid on vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Korallide vahel on leidnud sobiva elu, toitumis või varjepaiga mitmed limused, ussid, vähid ja kalad. http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow Bioloogia põhikoolile Kasutatud kirjandus
Hundid murravad maha haigeid või vigaseid loomu ning piiravad näriliste ja sõraliste arvukust. 1.4 Ökosüsteemides toimuvad muutused 1. Millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks? Stabiilseks nimetatakse populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. 2. Mille poolest erineb kasvav populatsioon kahanevast? Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse, kahanevas aga suremus sündimuse. 3. Millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega? Üks ökosüsteem võib asenduda teisega kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast ja muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. 4. Miks ei suuda organismid kogu toidus olevat energiat täielikult ära kasutada? Sest palju läheb energiat sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks jne. Põhiline energia eraldub soojusena. 5. Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglit. Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 6
anatoomia bio. teadus, uurib organismide ehitust. Bioloogia uurib elu kõiki ilminguid(elusolendite ehitus, talitus, suhted keskkonnaga). Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogia teadus. Füsioloogia uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni(elundite, elundkondade talitust). Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt. Sahhariidid, proteiinid jne, DNA). Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon (väga kiire). Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte...
nälga Muutused: 1)kasvav populatsioon sündimus suurem kui suremus, 2)kahanev arvukus langeb, põhjuseks mingi välistegur: üleujutus, 3)stabiilne isendite arv püsib samal tasemel Muutuste tagajärg: kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus; üks ökosüsteem võib asenduda teisega Populatsioonilained populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum; näiteks tundra, kõrb jne Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas Ökoloogilised globaalprobleemid:
Geen- DNA lõik mis määrab ära mRNA molekuli sünteesi. Sellele lõigule vastav mRNA määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. Populatsiooni või liigi genofondi e.geenifond: populatsiooni liigi kõigi geenide ja nende erivormide ehk aleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogum. Aleel- ühe geeni erivorm.Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises.Nt. Herneseemne kollast värvust määrav geen a on sama geeni erivormid ehk aleelid Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist, 22 autosoomist ning sugukromosoomidest x ja y Genotüüp- isendi kõigi geenide ja geeni erivormide ehk aleelide kogum. Autosoom- kromosoom mis esineb võrdsel arvul liigi kõigi normaalsetel isenditel ega sõltu soost. Sugukromosoom- isendi sugu määrav kromosoom. Inimese sugukromo...
Bioloogia Kontrolltöö ! 1. Biomolekulid- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid 2. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul ja regulatoorsel tasandil 3. Molekul on kõige väiksem üksus millel on kõik elu tunnused ( keemikute uurimis objekt) 4. Biomolekul on elu üheks tunnuseks 5. Rakk on kõige lihtsama ehitusliku ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused 6. Kõik elusorganismid vajavad elutegevuseks energiat 7. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus , mis esineb kõigil organismidel 8. Püsisoojased organismid on kõik linnud ja imetajad 9. Kõigusoojased on kõik selgroogsed ( kalad, kahepaiksed, roomajad ) 10. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Kuidas organismid paljunevad: 1. Organismid paljunevad kas sugulisel või mittesuguliselt 2. Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid 3. Pärilikku...
TERVISE DETERMINANDID TERVISE DETERMINANTIDE EHK TERVISE MÕJURITE ALL MÕISTETAKSE TEGUREID VÕI ISELOOMULIKKE TUNNUSEID, MIS TINGIVAD MUUTUSI INDIVIIDI, GRUPI VÕI RAHVASTIKU TERVISES KAS PAREMAS VÕI HALVEMAS SUUNAS. WHO KÄSITLUS TERVISEMÕJURITEST PERSONAALSED TERVISE MÕJURID · RAHU GENEETILINE PÄRAND · PEAVARI VANUS · HARIDUS SUGU · SOTSIAALNE TURVALISUS ELUKOHT · TOIT KEHAKUJU · SISSETULEK ENESEHINNANG · VÕRDÕIGUSLIKKUS ENESEUSK TEATUD FUNKTSIOONIDE SOORITAMISEKS · STABIILNE ÖKOSÜSTEEM VÕIME REALISEERIDA OMA TERVISEPOTENTSIAALI. · SOTSIAALNE ÕIGLUS ...
Elui mitmekesisus avaldub mitmetel tasemetel 1. Bioloogilise mitmekesisuse tasemed on 1. Ökosüsteemide mitmekesisus , 2. Liikide mitmekesisus , 3. Liigisisene ehk geneetiline muutlikkus 2. Mis on ökosüsteem? 1. Ökosüsteemide erilisus ja mitemekesisus põhinevad eluta looduse , nt aluspõhja ja pinnase , soojus-,valgus-ning niiskustingimuste erinevusel. 2.st mingis piirkonnas elevate liikide arv ja isendite rohkus 3. See tähendab sama liigi isendite omavahelist erinevust 2. Ökosüsteemi all peetakse silmas samal ajal elevate organismide vastastikuseid suhteid ja neist koos eluta keskkonaga moodistuvat tervikut. Keskkond mõjutab organisme 1
puudus või haigused. Arvukus viiakse normaal tasemele. ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE, STRUKTUUR JA NÄITAJAD Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, kus aine- ja energiavahetuse kaudu on omavahel seatud nii elus, kui ka eluta loodus. Ökosüsteem on kunstilike, kui ka looduslikke. Kunstlikud on nt. akvaarium, paisjärv, botaanika aed. Looduslikud on nt. jõgi, järv, mets, soo, raba. Ökosüsteemi struktuur on järgmine ja ökosüsteem koosneb: Elusloodusest e. biotsönoos, millesse kuulub taime-, looma- ja seenekooslused. Ja mikroorganismid. Teise poole struktuuri moodustab ökotroop, see on biotünoosi elukeskkond(nagu õhk, vesi, muld). Ökosüsteemi näitajaid on: 1. Liigiline koosseis, see on ökosüsteemi liikide nimistu. 2. Liigi rikkus, mille all mõistetakse erinevate koosluste, liikide arvu. 3. Dominantne liik, see on liik, kelle populatsioon on kõige arvukam. 4. Biomass, see on kuiv kaalu mass pinnaühiku kohta. 5
BIOLOOGIA I TERMINID ; Bioloogia teadusharu mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus Morfoloogia teadus mis uurib organismi taset Homöostaas organismide stabiilne sisekeskkond Taksis liikumisviis kus liigutakse välisärritaja poole või kaugenetakse sellest Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe Vere vormelemendid ehk vererakud ( punalibled , valgelibled ja vereliistakud ) Elund ehk organ Elundkond ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteemi ehk elundkonna Neuraalne reaktsioon närvisüsteemi ahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon Humoraalne reaktsioon reaktsioon hormoonide ja keemiliste ühendite vahendusel Autotroof organismid , mis väliskeskkonnast hangitud anorgaanilistest ainetest toituvad Heterotroof organismid kes kasutavad teiste poolt sünteesitud orgaanilisi ühendeid Populatsioon ühes kohas elutsevad sama liiki organismid Biotsönoos sama elupaiga taime ...
Sissejuhatus bioloogiasse Bioloogia on õpetus elusast loodusest, mis uurib: 1) organisme ja nende ehitust (anatoomia) 2) organismide talitlust ehk tegevust ja funktsioone (füsioloogia) 3) organismide seost keskkonnaga Elusloodus jaotatakse viieks riigiks: 1) bakterid 2) protistid 3) seened 4) taimed 5) loomad Organismid jagunevad: 1) ainuraksed 2) hulkraksed Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad elu tunnused. Rakkudel on kindel ehitus ja talitlus. Elu omadused: Kõik organismid on seotud ainevahetuse kaudu keskkonnaga. Organismidel on püsiv keemiline sisekeskkond. Elu tunnused: 1) paljunemine 2) pärilikkus 3) arenemine 4) ärritustele reageerimine Paljunemisviisid: 1) suguline 2) mittesuguline Elu organiseerituse tase: Molekulaarne tase -> rakk -> kude -> organ -> elundkond -> organism - > populatsioon -> ökosüsteem Rakud jagunevad eeltuumseteks ja päristuumseteks. Koed jag...
Puisniit Marleen Ojaots 11.b Olemus metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse tulemusel tekkinud ökosüsteem enam kui tuhat aastat olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. praeguseks peaaegu kõikjalt kadunud Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Põllumajandus ja taimeökoloogia põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks termin "puisniit" rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses
Niilus-jõgi troopikas Aire Laanmets 10c TTG;2010 Üldiseloomustus Pikim jõgi maailmas(6695km) Aafrika manner Läbib Ugandat,Etioopiat, Sudaani ja Egiptust Troopiline õhumasst Taimeliigid on liigirikas ja loomaliigid on rikkalikud Abiootilised tegurid Valgus: a) valguslembelised-Niiluse akaatsia b) varjevärv loomadel -krokodill Temperatuur: pikad juure-saavad põhjavett kätte Ei pea tihti sööma-krokodill Elavad grupiti Niiluse akaatsia Niiluse krokodill Organismide vahelised suhted Sümbioos Krokodill Krokodilllind Paratism Ainupõlvsed elektrisäga Kisklus Merihunt Niiluse krokodill Konkurents Krokodillid oma vahel Taimtoidulisus Jõehobu rohi Energia muundumine/liikumine ...
Toiteelemendid · Organismid kasutavad 40 elementi · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S Happelisus ehk pH · Neutraalse lahuse pH=7 · Happelise lahuse pH on alla 7 · Aluselise lahuse pH on üle 7 · Mulla pH 3 9 Ökosüsteem e biogeotsönoos on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus · mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi) · mesoökosüsteemid (mets, järv) · makroökosüsteemid e bioomid (kontinent, ookean) · globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem biosfäär Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Herbivoorid taimetoidulised loomad
Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon.
Bioloogia teadus, mis uurib elu. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohasel järglased sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega (pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid). Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. 1. Paljunemine 2. Aine- ja energiavahetus 3. Rakuline ehitus 4. Kasvamine ja areng 5. Reageerimine 6. Kohanemine 7. Keerukas ehitus ORGANISIMIDE ÜLESEHITUS 1. Biomolekulid ( valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, hormoonid, sahhariidid jt ) keerulise ehituse ja mitmekesiste omadustega. 2. Organellid rakuosad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( nt tuum ) 3. Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. 4. Kude (lihaskude) 5. Organ (maks, neerud, süda) 6. Organsüsteem (närvi-, immuunsussüsteem, seede-, liikumis-, katte-, eritus-, sigimiselundkond ja vereringe) 7. Organism (hormoonid ja närvisüsteem) 8. Populatsioon ü...
MERI Läänemeri Atlandi ookeani sisemeri Palju mereääreid riike Pindala 373 000km² Keskmine sügavus 60m Suurim sügavus 459m Veereziim, liigestus ja hoovused Riimveeline veekogu Suhteliselt mage vesi Jaguneb kolmeks suureks laheks Väga liigestunud rannajoon Ranniku kujutab lainetus Madalad lained Veetased alandavad idatuuled, tõstavad läänetuuled Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest Läänemeri kui ökosüsteem Koduks paljudele organismidele Toiduallikaks veel rohkematele organismidele Biotsönoosi moodustavad peamiselt veetaimed Loomakooslusesse kuuluvad vähesed loomaliigid Erinevate populatsioonide isendid elavad mere erinevates osades Taimestik Tüüpilised meretaimed ja mageveekogule iseloomulikud taimed Taimhõljum, vetikad ja õistaimed Põhjataimestik on liigivaene Loomastik Rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike
Biosfäär:Maa osa,mida asustavad elusorganismid1)maismaa pindmine kiht(litosfääri ülemine osa)2)veekogud(hüdrosfäär)3)õhkkond (atmosfääri alumine osa).Biosfääri osa moodustavad maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht.Mäger kaevab 6m sügavusi urge .Mikroorg.on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad.Järved,jõed,tiigid,lombid,mered,ookeanid.Veekogu de elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas,pindmises kihis,kus on valgust.Taimed saavad elada seal kus on valgust,loomad isegi seal,kus on pime.Veekeskkonn a moodustavad kõik veekogud.Kuni20km.Õhus on:putukad,linnud,nahkh,nad kasutavad õhku liikumiseks,toidu haaramiseks.Ülejaanud aja on nad maal või taimedel tegutsedes.Osa org on õhus passiivselt(ise ei lenda)Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu,viljade,seen te eoste levitamiseks.Õhuvoolud tõstavad üles mikroorg.Põlevkivi moodustus veeko.elanud org.jäänustest,paekivi veeorg.lubikodaseja savi settimisel.In.mõjutab biosfääri: tammid, kra...
olid domineeritud käsijalgsete poolt, nendesse kuulusid mitmed korallid kes moodustasid hiiglaslikke bioherme või rahusid. Devonis toimus ka suurejooneline kalaliikide mitmekesistumine. Devonis sai alguse Maa massilisne asustamine maismaataimestikuga. Taimkatte areng muutis atmosfääri koostist, suurendades hapniku sisaldust õhus. Selle tulemuseks oli kliima järkjärguline jahenemine. Kliimajahenemine põhjustas jääaja ning see omakorda massilise liikide väljasuremise. Kogu mereline ökosüsteem varises kokku; maailmamere liikide arv vähenes tunduvalt. http://www.hkhk.edu.ee/vanker/devon/maailm_devoni_ajastul.html http://www.ucmp.berkeley.edu/devonian/devlife.html http://www.ucmp.berkeley.edu/devonian/devonian.php http://simple.wikipedia.org/wiki/Devonian http://et.wikipedia.org/wiki/Devon
TASEMEL? V: Liigilisel tasemel saame uurida eluslooduse paljunemise protsesse. 7. TOOGE POPULATSIOONIDE JA ÖKOSÜSTEEMIDE NÄITEID. V: POPULATSIOONI NÄIDE: Ühes tiigis ujuvad karpkalad. ÖKOSÜSTEEMI NÄIDE: Oja, jõgi, tiik või järv. 8. MIKS LOETAKSE BIOSFÄÄRI KÕIGE KÕRGEMAKS ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMEKS? V: Biosfääri loetakse kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks seetõttu, et see on kõige suurem ökosüsteem, kuna hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti.
uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Teadusharuna hakati seda eristama 18.19. sajandil. Kui metsandus on valdavalt rakendusliku laadiga, siis metsateaduses rõhutakse ka teoreetilist aspekti. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihekõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsa kohta on mitmeid definitsioone: Eesti Metsaseaduse järgi: mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi: maaala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle
Bioloogia kontrolltöö materjal Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1. Ökosüsteemi liigiline koosseis 2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv) 3. Dominant-liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam. 4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul. Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine Toitumissuhted ökosüsteemis: Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele: Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli 1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet a) esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid (tai...
METSAMAJANDUS Metsamajandus on majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsasus on metsamaa pindala osatähtsus(%des) mingi piirkonna ( riigi, maailmajao vm regioon) üldpindalas. Metsavarud on looduslikud metsas, kust saadakse puitu ning muidu vajalikke hüvesid. Metsakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Ökosüsteem on looduse isereguleeriv terviklik süsteem, mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast, mida organismid mõju Metsade tähtsus: Metsa kui ökosüsteemi mõjutab tugevasti ümbritsev keskond( kliima, muld, vesi). Samal ajal mõjutab mets ka ise ümbritsevat keskonda. Eriti oliline on mets mäestikes, metsastepialal, rannikul, linnade ümber ja puhkealadel, sest seal kahandab ta äärmuslike loodustegurite või ini...
Taastuvad loodusvarad Mariann Kolk Meriliis Vares 9d klass Loodusvarad kõik looduses leiduv, mida inimesed saavad oma hüveks kasutada jagunevad: taastuvad taastumatud Mets maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe- kõrge puittaimestik katab maakera pinnast 9,4% maismaast 30% Eestist 48% Vesi kõige levinum ja kõige ebatavalisem aine Maal Maa pinnast 70% hüdroelektrijaamad veeringe väike veeringe suur veeringe Loomad päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega jagunevad: selgroogsed
NAERUKAJAKAS NAERUKAJAKAS VÄLIMUS ELUPAIK Elab mitmesuguste veekogude läheduses jõed, järved, rannaäärsed alad, kus toimub ka koloonialine pesitsemine. Üle kogu Eesti võime teda kohata nii mere ääres kui ka sisevetel, sageli salkadena ka põldudel. Esimesed teated Eestis leidumise kohta on 1870. aastast, mil liik hakkas kiirelt levima põhja poole. Üldlevila on Euraasia mandri keskosa Suurbritanniast ja Islandist Vaikse ookeanini, põhjapiiriks Kesk Skandinaavia , PõhjaSoome ja Arhangelski joon. TOITUMINE Toit on peamiselt loomne putukad, nende vastsed, teod, vihmaussid, hiired, konnad, vähem sööb ka kalasid (enamasti pinnalähedasest veest haigeid). Sügisel tarvitavad ka puuseeemneid, tammetõrusid ja kirsse. Toidu saab nii veest kui maismaalt ja ka õhust. Selle hankimine toimub enamasti haudekoloonia lähedal. Kaalub 250...400 g. LEVIALA KOGUS Kogu Eesti asurkon...
1.Metsamajandus-metsa uuendamine ,kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse. 2.Metsavarud-looduslikud metsad,kus saadakse puist jm.vajalikke hüvesid. 3.metsakasvatus-taimekasvatuse haru,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul v kuntslikul teel. 4.metsatööstus-majandusharu,mis tegeleb puidu varumise,töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. 5.Ökosüsteem-looduse isereguleeriv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. 6.Lehtpuud- 7.Okaspuud- 8.Väärispuit-hästi töödeldav,omapärase värvuse ja mustriga tarbepuit. 9.Kalandus e. kalamajandus-majandusharu,mis tegeleb kalapüügi,kalade töötlemise,püügivahendite valmistamise ja hooldamise,kalavarude kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. 10.Akvakultuur-kalde jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. 11.Majandusvöönd-väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,kus riik võib arend...
ennem mõtleme, kas meil on seda tooted vaja toota, aga materjaalsed jäätmed ei ole nii ohtlikud, kui on tuuma ja keemilised jäätmed, mida jääb väga palju üle. Jäätmede probleem on üha aktuaalsem teema maailmas, kuna India ookianis tiirleb mööda golfi oovusi suured prügi saared, mis kahjustavad ökosüsteemi. Näiteks on ka Läänemeri, mis on peaaegu välja surnud, kuna me reostame seda väga palju ja ökosüsteem on kahjusttunud ja uusi liike peale tule. Selle taga on ka jäätmed mis jäävad tehastest üle. Jäätmeid on maailmas palju ja neid on järsult väga raske hävitada, kuna see rikuks meie atmosfaari.Tuleks vähendada tootmist ja tarbimis harjumisi. Kõik on inimestes ise kinni.
· Mõjutab organisme otseselt ja kaudselt (juurekahjustused, siseveekogude loomasiku kahjustumine, toitainete ja mürkide lahustuvus) · Liigilise mitmekesisuse vähenemine · Liigilise koosseisu muutumine ÖKOSÜSTEEM · Ökosüsteem e biogeotsönoos on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus · Biootilised (elus) komponendid + abiootilised (eluta) komponendid = biosüsteemid · A. Tansley 1935 järgi on ökosüsteem funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiavahetus) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi) · mesoökosüsteemid (mets, järv) · makroökosüsteemid e bioomid (kontinent, ookean) · globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem biosfäär
4. Hüpoteesi kontrollimine 8) Ökososteemi ja koosluse tase – ÖKOLOOGIA Ökosüsteem moodustub ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevatest organismidest koos ümbritseva eluta keskkonnaga (jõgi, järv, jne) Arvukusja koosseis säilib pikema aja jooksul stabiilsena Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem ning ka kõigekõrgem eluslooduse organiseerituse tase Organismide üldine keemiline koostis Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismide Nii eluta kui elus loodus koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest elutegevuse tulemusena (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, ainetest
kogum ja kindlad nõudlused elukeskkonnale). Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. Sellega tegeleb ökoloogia. Maad ümbritsev ja kogu elu sisaldavat kihti hõlmav biosfäär on kõige suurem ökosüsteem ning eluslooduse kõige kõrgem organiseerituse tase. Teadlased püüavad oma töös jõuda looduse üldiste seaduspärasuste avastamiseni. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi ja aitavad paremini aru saada looduses toimuvast. Kõigil loodusteadustel on oma kindlad uurimisobjektid, mis pärinevad loodusest.
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
