ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine. Kaitsemetsi eristatakse kahjustava teguri (tuul, müra, tuli, mullaerosioon, laviin, rusuvool) või kaitstava objekti alusel (põllu-, tee- ja jõeäärsed, asula ja kuurordi ümbruse metsad). Kaitsemetsade majandamises peetakse esmatähtsaks kaitsefunktsiooni säilitamist ja parandamist. Kaitseriba maastiku aineringet, energia- ja infovoogu muutev looduslik või poollooduslik ökosüsteem, mille eesmärk on tagada kultuurmaistus ökoloogilist tasakaalu. Nt. veekogude kaitseribad pidurdavad eutrofeerumist. Hoiumetsad reservaadid ja erilist kaitset ning pikemaajalist säilitamist vajavad metsad. Mets kuulub hoiumetsa kategooriasse: 1) kaitseala loodusreservaadis; 2) kaitseala sihtkaitsevööndis, kus kaitse-eeskirjaga on majandustegevus keelatud ning sellega võrdsustatud aladel. LOOMASTIKKU OHUSTAVAD TEGURID JA KAITSEVÕTTED Loomi ohustavad: 1
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi
Umbes pooled Euroopa metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. Looduse seaduspärasuse tulemusena on mets tekkinud taimkatte evolutsiooni käigus, kindlates keskkonnatingimustes (erinevad ökoloogilised tegurid) ning tänapäeval käsitletakse metsa, kui kõigi tema koostisosade tervikut. Mets pole mitte vaid hulk puid ühel kasvukohal, vaid iseloomuliku taimestiku, loomastiku ja mikrokliimaga ökosüsteem. Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja taimekooslust, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, õhkkond, rohttaimestik, loomastik). Sellest definitsioonist tulenevad peamised tunnused, mille alusel võib mingit puudekogumit nimetada metsaks: - puude omavaheline vastastikune mõju - mõju ümbritsevale keskkonnale.
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel.
Aine üldeesmärgid on anda süsteemne ülevaade ETTEVÕTLUSE ALUSED ettevõtlusest mikro-, makro- ja ka mesotasandil ning eeldused ettevõtluse põhiprotsesside ning P2PC.00.281 3EAP -probleemide mõistmiseks ja seostamiseks, mis võimaldavad läbida järgnevaid kursusi. Rakendusvaldkond? Õppejõud: Projektijuhtimine? Ettevõtjana tegutsetakse Varsti näeme, ...
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade tüüprühma all lisaks välja toodud lammilodumetsa alltüüp ja allika-soometsade alltüüp. Paali omal on põhjalikumalt lisatud lammimetsad ja -pääsastikud, soostuvad metsad. Lõhmusel on aga pohla ja mustika kasvukohatüübid jaotatud kaheks. Metsa mõiste, tähtsus - on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa- alast.Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Metsad maailmas Maailma metsad võib jagada 4 tüüpi:boreaalsed (33%), parasvöötme (11%),subtroopilised (9%), troopilised metsad (vihmamets) (47%)
rasvu. 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Selle võrrandi analüüs näitab, et saaduste hulk on sõltuv nii süsihappegaasist kui ka veest ehk siis niiskusest. Taim saab vett juurtega mullast (enamasti) ja süsihappegaasi lehtedel olevate pooride nn. õhulõhede kaudu. Reaktsioon on pöörduv. Mida see tähendab? Päripidine reaktsioon kulgeb ainult energia andmisel ehk on endotermiline reaktsioon. Energia andjaks on päike. Ameeriklaste katse teha kinnine ökosüsteem maal ebaõnnestus. Süües aga süsivesikuid või teisi energiarikkaid aineid, vabaneb sama kogus energiat, mis talletati ainesse ja mida organism saab kasutada talitlemiseks. Energia vabastamiseks on vaja hapnikku (pöördreaktsioon), et energiarikast ainet oksüdeerida = põletada, mille käigus energia jälle vabaneb. Koos aastaaegade vaheldumisega muutub meie kliimavöötmes ka päeva pikkus – valgusperioodi pikkus. See avaldab mõju ka taimede ja loomade elutegevusele.
saadud puitu. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad: metsamasinad, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, jne. 2. Metsa ja puistu mõiste Puistu - puude ja muude puittaimede kogum, mis kasvab ühesuguste kasvutingimustega maa-ala. Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Mets - ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. 3. Puistu koostisosad Kõige kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-3 rindest. Kõige ülemist, kõrgetest puudest moodustunud rinnet nim. I rindeks e. ülarindeks, alumisi II või III rindeks e. alarindeks. Olenevalt mulla viljakusest ja puude valgusnõudlikkusest on puistus 1-2 rinnet. Reeglina kasvavad
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
· uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele · uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Keskkonnaökoloogia ja keemia ökotoksikoloogia mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni · Maastikuökoloogia maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes · Looduskaitse Ökoloogia liigendus põhineb looduse organisatsioonitasemetel ökosfäär ökosüsteem Elukooslus populatsioon organism (isend) elundkond organ kude rakk rakuorganell
kasv, s.t. enamus sinna "mahtuvaid" liike on kohal. · Kuivanud ja kõduneva puidu mahu arvutamisel on oluline alles jämedam kui 10 cm diameetriga puit, paljudele liikidele sobib alles >20 cm läbimõõduga puit. Kui räägitakse põlismetsade looduskaitsest, siis... · Puu sureb, aga mets ei sure. · Surnud puu on metsa loomulik koostisosa, teiste liikide toit ning substraat. · Mets on ökosüsteem, maastikul pidevas arenguprotsessis olev nähtus. · Metsa looduskaitse algab enamasti sealt, kus metsamajandus lõpetada tahab: alles maksimaalse kasvukiiruse minetanud vananevad puud on väärtuseks. Seega mets on maastik, kus laiguti erinevad .... · ... keskkonnatingimused mullastik, reljeef, veestik, ekspositsioon; · ... kasutusajalugu põletamine, karjatamine, raiete liik ja sagedus, eelistatud puuliigid; · ... toimunud looduslikud häiringud - nende liik, ulatus, sagedus
·Vostok (Antarktikas) 1 000 m ·O´Higgins San-Martin (Tsiili-Argentina piiril) 836 m Pindala: ·Peipsi 3537 km² ·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus: ·Rõuge Suurjärv 38 m ·Väike- Palkna 32 m ·Tsolgo Mustjärv 30 m ·Udsu 30 m 11. Soode teke ja areng, levik maailmas. on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.Soode tüübid: madalsoo, siirdesoo, kõrgsoo e raba. 12. Põhjavesi, selle teke ja liigid. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi
Väikseim soolsus on aga Vaikse ookeani põhja- ja lõunaosas. Kõrgeim temperatuur on ekvaatori piirkonnas. Ookeani temperatuur varieerub polaaralalt ekvaatorini -20-30 kraadi. Kõige laiem ja soojem ala on Okeaanias. Biogeograafia simulatsioon (BGSIMweb). · Võimaldab uurida elurikkuse muutust ökoloogilises ja evolutsioonilises ajas. · Simulatsioonis saab luua ülemaailmsesse ookeani mandreid ja saari, mida hakkavad asustama liigid. BIOOMID suureskaalaline ökosüsteem e. maakera elustiku suurjaotus. Polaarpiirkonnad. astronoomilis-geograafiline piir: polaarjoon (66 o33') · Piirid Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 o isoterm. · Mõisted: o Igikelts kestvalt külmunud maakoore ülemine osa. Tekib aladele, kus esinevad aastaringselt madalad õhutemperatuurid ja esineb vähe sademeid. Paksus võib ulatuda paarist meetrist 1500meetrini.
3. Metsa ja puistu mõiste Mets on kui maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, seal ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbristevate keskkonnateguritega. Puude võrastiku tekkimisel tekib selleallmetsaleomane keskkond: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavadpuud aga saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem – mets. - vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, põramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peeaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt ½.. ¾ tüvekõrguselt, puude tiheda asetusekorral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad.
1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sün...
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ökosüsteem kasutamine ja kaitse. Koosluseline Biotsönoos ehk Biotsönoloogia, geobotaanika Metsandus, elukooslus rohumaaviljeus Populatsiooni Populatsioon Populatsioonigeneetika, Sordi- ja tõuaretus, line populatsiooniökoloogia, jahindus , kalandus evolutsiooniõpetus
kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud; on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 ha, mllel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitus on vähemalt 30%. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse,
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
Parandatud rohumaa - on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest. Karjamaa - rohumaa, kus karjatatakse kariloomi. Puudega karjamaid nimetatakse puiskarjamaadeks. Eristatakse looduslikke karjamaid, mis on pärandkooslused, ning kultuurkarjamaid, mis on külvatud rohustuga. Niit e heinamaa - ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita. Primaarsed niidud on rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned lamminiidud (kus üleujutuse ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned rannaniidud (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud).
TULEMUS VÕIB OLLA MITMETE TEGURITE KOOSMÕJUL. A. Antonovski Tervis kui tasakaaluseisund või pigem ebastabiilne pidevalt muutuv, aktiivne adaptatsiooniprotsess? Pigem ebastabiilne pidevalt muutuv adaptsiooniprotsess, kuna sotsiaalne füüsiline ning psühholoogiline tervis on pidevas muutumises. Kuna mittemiski ei ole staatiline. Ottawa harta (1986) esitab tervise tagamiseks kindlad eeltingimused: rahu, piisav sissetulek, toit ja eluase, stabiilne ökosüsteem ning vahendite säästlik kasutamine. Jakarta Deklaratsioon (1997) toob 21. Sajandi terviseedenduses esile viis prioriteeti: sotsiaaln vastutus tervise nimel suurendada tervist toetavaid investeeringuid Laiendada koostööd tervisedenduses Tõsta ühiskonna suutlikkust ja anda volitusi üksikisikutele Terviseedenduse põhimõtted: Võimestamine Osaluse suurendamine (võimalikult palju inimesi kaasa haaratud ning ise oma
• Kõik organismid koosnevad rakkudest • Kõikidel organismidel on aine-ja energiavahetus • Kõik organismid kasvavad ja arenevad • Kõik organismid paljunevad • Kõik organismid reageerivad ärritusele • Kõik organismid on keerulise ehitusega 9. Eluslooduse organiseerituse tasemed a) Osata järjestada ja tunda näidete põhjal ära (molekul, organell, rakk, kude, elund e. organ, elundkond, organism e. isend, (liik,) populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom, biosfäär) • Populatsioon – 1 liik • Kooslus – erinevad liigid (elusolendid) • Bioom – loodusvööndid b) Biosfääri kolm sfääri • Litosfäär – maapind • Hüdrosfäär – vesi • Atmosfäär – õhk 10. Mikro- ja makroelemendid a) Millest selline nimetus? • Makroelemendid – elemendid, mida on organismide koostises palju • Mikroelemendid – elemendid, mis esineb organsimide koostises vähem b) CHNOPS
See on viinud aga laevaõnnetuste ja leketeni ning näiteks vahemikus 1988.-1992. a toimus väinas 155 laevakokkupõrget ja õnnetust. Bosporuse väina suurim õlireostus toimus 1999. a, kui Vene naftatanker vajus ümber Istanbuli külje all. Rohkem kui 4300 tonni laeva 8000-st tonnist naftast lekkis Marmara merre, kattes mere ranniku ligi 12 km² õlikihiga. Samal ajal on Mustas meres ülekalastamise ning naaberriikidest tuleva saaste tõttu rikutud algne ökosüsteem. Mere suurpuhastus läheks maksma 15 miljardit dollarit- palju rohkem, kui Musta mere ümbruses elavad 6 riiki suudaksid maksta. Õhusaaste Õhusaaste on Türgi suurim probleem- põhilisteks reostajateks on vääveldioksiidid, lämmastikoksiidid ning karbonaatdioksiidid. Sudu on eriti suur probleem paljudes Türgi linnades, eriti Istanbulis. Suurenev energiatarbimine ning kasvav autode hulk on suurendanud õhusaastet ning kui Türgi jätkab samal moel oma majanduse arendamist halveneb olukord
· Toiduahel-organismid, kes söövad ja annavad teineteisele moodustavad toiduahelad. · Tõiduvõrk-üheskoosluses valitsevate toiduahelate kogum · Aineringe-ained liiguvad organismis · Tootja-organism,kes toodab ainet · Tarbija-organism, kes tarbib aineid · Lagundaja-organism,kes lagundab aineid 34.analüüsib ökoloogilist tasakaalu mõjutavaid tegureid Inimene, kliima 35teab ja kasutab mõisteid populatsioon, kooslus, ökosüsteem ja biosfäär · Populatsioon-liigid · Kooslus-liikide kooslus · Ükosüsteem-iseleguleeriv tervik, koosneb elusorganismidest ja neid ümbritsev keskkond · Biosfäär-kohad,kus me leiame elusorganisme 36.selgitab bioloogilise mitmekesisuse tähendust Mida rohkem on elusorganisme ja nende elupaiku, seda suurem on mitmekesisus, et liigid välja ei sureks. 37.teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid · Keskkonnakaitse-kaitstakse keskkonda
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organ...
enam. ,,Järve pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%., veetase on langenud 17 meetrit." Järve soolsus on kasvanud umbes 10 promillilt 45 promillini. [1] ,,Araali mere ja seda toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on peaaegu hävinud." Põhjuseks on suurelt osalt soolsuse tuntav tõus. Araali merd ümbritsev maa on väga saastunud. Põhjavett ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega [1] Hävinenud on unikaalne ökosüsteem - tuhanded veeelukad lakkasid eksisteerimast, koos nendega kadusid ka järvest toitu saavad vee- ja rändlinnud. [17] Elanikud kannatavad mageveepuuduse all. Peale selle on neil mitmeid terviseprobleeme, sest taganenud merest on järele jäänud hiigeltasandikud, mis on kaetud soolaga ja mürgiste ainetega. Tuul kannab need mürgise tolmuna ümberkaudsetele aladele kuni 1500km kaugusele. Araali mere äärsete alade elanikel 11
rahul Toyota töökindluse ja kvaliteediga ning nende hoidmiseks Toyota peab jätkama oma suurepärase kvaliteedikontrolli ja järelteeninduse süsteemiga. Sellest täiesti piisab, et kliendid ei mõtleks marki vahetamisest. Uute generatsioonide jaoks üleminek konkurendile oluliselt lihtsam neid ei ole võimalik kinni hoida vana väärtuse – töökindlusega. Selleks, et Toyota saaks „religiooniks“ ka noorematele generatsioonidele, nagu nende jaoks praegu näiteks, Apple ökosüsteem, peab ta radikaalselt muutma oma äri põhimõtteid. Majandussektoris toimuvad jõud Tarnijad ja teised väärtusahelas osalejad. Toyota arendas välja suurepärase koostöövõrku nii oma kohalike arendajatega (keiretsu) kui ka kaugemal asuvate tarnijatega. Selles osas firma kindlasti omab eelist nii Euroopa kui USA autotootjate ees, kes peamiselt propageerivad konkurentsipõhist koostööd tarnijatega. Koostöös autotootjate vahel Toyota jääb pigem
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohan...
talumise võimaluse. Hakkasid tekkima esimesed eukarioodid (hüpotees- suurem rakk „neelas“ väiksema alla, kaotasid aega mööda iseseisva rakuelu ja jäid eksisteerima organellidena). Tuuma teket on seletatud nt sissesopistumisega. Vanimad hulkraksed loomad on käsnad. Kambrium. Tormiline hulkraksete areng (nn Kambriumi plahvatus), mille käigus ilmusid kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varasemad esindajad. Mere ökosüsteem arenenud, nii et seal leidus väga mitmesuguse kohastumusega loomi. Mõningane väljasuremine. Ordoviitsium. Alguses elustiku mitmekesisuse taastumine. Ilmusid esimesed maismaal elavad vetikad ja taimed. Kliima jahenemine ja mandrijäätumine tõi kaasa suure väljasuremine ajastu lõpul. 69 Silur. Algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid
Nemunas (Leedu) 937 98 616 Daugava (Läti) 1020 88 678 Narva (Eesti/Venemaa) 75 56 399 Kemijoki (Soome) 550 51 556 Göta (Rootsi) 93 50 575 --- 67 Niisuguse veereziimi tõttu on ainulaadne ka Läänemere ökosüsteem. Mere põhjapiirkondi, mis on kuni pool aastat jää all, täidab peaaegu mage vesi. Samuti erineb vee soolsus erineva sügavusega kihtides. Soolane vesi on raskem ja vajub allapoole. Seal püsib see pikemat aega paigal ning on seetõttu külm ja suhteliselt hapnikuvaene. Ka valitseb mere sügavamates osades valgusepuudus. Seega on üsna vaene ka sealne elustik. Kõik need tingimused loovad Läänemere unikaalse ökosüsteemi, milles elavad liigid reageerivad soolsuse tasemetele, elades
samblarindega, mullaga, kõikvõimalike loomade, protistide ja bakteritega. 56. Toitumisahelad ja toitumisvõrgud koosluses (biotsönoosis). Toiduahelad algab esmaste produtsentidega (taimed, vetikad) jätkub konsumentidega, kes taimi ja üksteist söövad (näiteks taimetoidulised putukad > röövputukad ja ämblikud > linnud ja pisiimetajad > suured kiskjad), ja lõpeb lagundajate e redutsentidega (seened, bakterid) Toitumisvõrgud-toiduahelad paljude harudega 57. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem ja biosfäär kui evolutsiooni objektid ja tulemus . Populatsioonis toimub looduslik valik, mõni võib olla teistest edukam, püsida kauem, areneda edasi. Populatsioonil pole selgeid piire, nad puutuvad servapidi kokku ja segunevad üleminekualal. Kooslus iga üksiku liikme kadu või lisandumine mõjutab kooslust kui tervikut. mida lihtsam kooslus (mida vähem liikmeid), seda kergemini ta laseb end häirida mõne üksiku liikme muutusest. On kujunenud loodusliku valiku toimel
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
ja dinoflagelaadid levisid ookeanides kogu Kainosoikumi jooksul, just nagu ka Kriidi ajastulgi. Mitmed eluvormid Paleogeeni meres sarnanesid eellastele Hilis-Kriidist, kuid oli ka täiesti uusi vorme. Kõige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks. Vaaladega ühinesid hiiglasuured haid, kes asendasid Mesosoikumi meredes elanud roomajatest "merekoletisi". Mereline ökosüsteem arenes Paleogeeni vältel kiiresti, sisaldades täiesti uusi eluvorme ookeanide äärtel. Meresiilikud, liivadollarid, kes olid suutelised elama liivastel mererandadel, arenesid kiiresti oma küpsisekujulistest esivanematest. Liivastele randadele tungisid ka uut sorti karbid. Mõlemad uued grupid asustasid randa edukalt, kuna nad suutsid kiiresti liiva kaevuda peale väljauhtumist. Uustulnukad ookeanide elustikus olid pingviinid,
Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides · kovalentsed sidemed tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate a...
soolase vee kiht. Läänemeri - arvatavasti maailma kõige reostunum veekogu. Tingitud: · Läänemerd ümbritseb 9 majanduslikult arenenud riiki. (Mere vesikond on 1,7 milj. km2, kus elab ~70 milj. inimest.) õlireostus ~30-60 tuh. tonni/a atmosfäär maismaa õlileke laevadelt (30%) (40%) (30%) · Läänemere noorusest mereline veekogu kõigest 7500 aastat, mistõttu ökosüsteem on lõplikult välja kujunemata ja välistegurite poolt kergesti mõjutatav. · Madalast sügavusest ~52 m · Madalast temperatuurist biogeenne ja keemiline lagunemine toimub aeglaselt · Madalast O2 tasemest oksüdatsiooniprotsessid on pärsitud · Madalast soolsusest suur osa siinsest faunast ja floorast on kas merelise või mageveelise päritoluga ning niigi stressis · Halb ühendus maailmamerega madal ja kitsas ühendus Taani väinade kaudu. Võtab ~30
BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell re...
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab - õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veerežiimi kliimat Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%)
). Meander - jõelooge, -silmus, mida kujundavad pinna- ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Delta tekib purdosakeste (peamiselt liiva, aleuriidi ja saviosakeste) settimisel aeglasema vooluga jõelõigul. Tavaliselt on selleks jõesuue. Setete kuhjumisel muutuvad nad takistuseks jõevoolu teel ning jõgi peab otsima uue tee. Setteist moodustuvad saared ja poolsaared. Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad maa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis eristatakse sood soostunud alast, kui turba paksus on vähemalt 0,3 meetrit. Soode tüübid ehk soode arenguastmed madalsoo siirdesoo kõrgsoo ehk raba Järvede kinnikasvamine
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
· Lipolüütilised bakterid, lagundavad triglütseriidid glütserooliks ja rasvhapeteks. · Metanogeensed bakterid, toodavad süsihapegaasist ja vesinikust metaani (CH4). · Proteolüütilised ja desamiinivad bakterid, hüdrolüüsivad proteiini aminohapeteks ning desaminivad need ammoniaagiks ja süsinikskeletiks. · Karbamiidi ja biureeti ammoniaagiks ja süsihappegaasiks lagundaad bakterid. Vatsa mikroorganismid ja ökosüsteem · Seened ja tsellololüütilised bakterid kinnituvad struktuursete rakukestaainete külge ja hüdrolüüsivad neid. · Amololüütilised ja sahharolüütilised bakterid kinnituvad lahustuvate söödaosakeste külge ja hüdrolüüsivad neid. · Protozoad seedivad baktereid ja väikesi söödaosakesi. · Bakterid hüdrolüüsivad omakorda surnud protozoasid. · Protozoad ei ela vatsavedelikus ilma bakteriteta, küll aga bakterid elavad
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS.
muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks, kusjuures teatavad vahestaadiumid, nt. roostik või angervaksastik võib eriliste muutusteta püsida aastakümneid). Püsiva inimmõju tingimustes on pärandkooslus stabiilne ökosüsteem. Kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. Kultuurkooslused on igasugused inimtekkelised kooslused algse loodusliku koosluse liigiline koosseis ja struktuur on agrotehniliste võtete või muu inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
võib olla tegemist harviku, pargi, allee, aia või mõne muu maa-alaga, mille nimetus oleneb kasutamise eesmärgist, puude liigist, paigutusest jm. Maa-ala, millel puud asuvad nii hõredalt, et nende võrad pole liitunud ja metsale omast keskkonda ei teki, nimetatakse harvikuks, harvik ei ole mets. Metsa juriidiline määratlus (vastavalt kehtivale Metsaseseadusele): Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
peamiselt poolsaarte keskosas, ning Kõrvemaa maastikurajoonis. Puistud on ka Lahemaa kõige suurema püsivusega maakasutustüüpe - üle 70% tänastest puistutest on püsivad olnud viimase paarisaja aasta vältel. Avatud maastik on iseloomulik peamiselt klindipealsele lavamaale, kus Kolga-Uuri-Muuksi-Tsitre ning Vatku-Tõugu-Võhma piirkonnas paikneb maailma võrdluses Lahemaa kõige haruldasem ja ainulaadsem ökosüsteem loopealsed. Neis piirkonnis on 6 iseloomulik ka nii põllu- kui rohumaade püsivus rohkem kui 100 aastat. 3.1 Maastik Eesti maastikuteaduse rajaja Johannes Gabriel Granö eristas 20. sajandi algul Lahemaana Põhja-Eesti rannikumadaliku kõige enam liigestatud osa, millest rahvuspargi piiresse jääb nelja suurema poolsaare ja lahtedega ala
sajandil. Tänapäeval on tööstuspiirkondadest naaberaladele üle riigipiiride leviv atmosfäärisaaste kujunenud tõsiseks rahvusvaheliseks probleemiks, mis muudab ka antud teema aktuaalseks. Õhusaaste talumine ning selle puhverdamise võime on erinevates ökosüsteemides üsnagi erinev. Selle suhtes tundlike ökosüsteemide hulka kuuluvad ka Eestile iseloomulikud rabad, mis saavad toitaineid vaid atmosfäärist sadenemise teel. Raba on unikaalne vähemuutuv ökosüsteem, kus valitsevad sellised keskkonnaolud, mida suudavad taluda püsiva elupaigana vaid vähesed taimed ja loomad. Toitainete vaese mulla tõttu on raba liigivaene keskkond, kus levinuimaks puuliigiks on harilik mänd, mille radiaalset juurdekasvu uuritakse ka antud töös. Puude loodusliku uuenduse arvukus, kasv ja selle liigiline koosseis sõltub soodes mullaviljakusest. Arvestades rabas olevat toitainete vaesust ja sademevee toitelisust, siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
