Asulakohtade ümbruses kujunes puisniiduilmeline maastik. Suureneb puusöetolmu osatähtsus. Samasse aega jääb Võrtsjärve madaliku koloniseerimine, millele viitab selles piirkonnas puittaimede osatähtsuse vähenemine, kõrreliste arvukuse järsk suurenemine, ruderaalkoosluste teke ning kuuse kiire levik. Subboreaal (50002500 BP) Algab iseloomuliku jalaka osatähtsuse langusega. Tõenäoliselt on põhjuseks paljude tegurite koosmõju: kliima jahenemine, muude ökoloogiliste tingimuste ebasobivaks muutumine ning inimmõju (lehisvihtade varumine ja viljaka mullaga alade ülesharimine). Muutunud tingimustes saavad paremad võimalused sarapuu, tamm ja kuusk, nende levikut soodustab inimtegevus. Perioodi hilisemas osas väheneb ka teiste laialehiste puude arvukus. Hilisneoliitikumis kujunes nöörkeraamika (sõjakirves- ) kultuur, arenes karjakasvatus ja kõplapõllundus. Avatud kultuurmaad inimasulate ümber said uuteks elupaikadeks paljudele liikidele
Horemhebi kõrvadeks ja silmadeks. · Mardikas (lk 148) Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid 58 miljonit liiki. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid arvatakse leiduvat vähemalt 3400[1]. Neist enamik on maismaalised. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid. Põllumajanduslikult ja metsanduslikult kahjulike liikide hulgalt on mardikalised üks olulisemaid putukaseltse Eestis. Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib'). · Baal (lk 147) - mis tähendab "isand", "valdaja" või `'omanik." On kasutatud ka epiteete "tugev", "võimas." Ta võib olla identne ka piksejumal Hadadiga, sest
praegustele kui järeltulevatele põlvedele. 15 Tugeva jätkusuutliku arengu kontseptsiooni raames peetakse oluliseks looduskapitali säilitamist puutumatuna kas täielikult või osaliselt. Üks tähtsamatest põhjendustest on, et ökoloogilised varud on inimesele ja inimkonna edasisele elule hädavajalikud. Tugevat jätkusuutlikku arengut saab väljendada kas piirangutega looduskapitalile, ökoloogiliste põhjendustega või mõlemaga. · Probleem tekib, kui erinevate loodusvarade vahel pole võimalik kompromisse teha (kas naftat võib asendada uue metsa istutamisega?). Kui ei, siis pole mingisugune majandustegevus võimalik. · Kriitiline looduskapital tähelepanu tuleks pöörata taastuvatele loodusvaradele, sest need on eluks vajalikud Nõrga jätkusuutliku arengu kontseptsiooni raames peetakse oluliseks nii loodus-, füüsilise kui ka inimkapitali säilitamist ja arendamist
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
• Moraalsete väärtuste konflikt • Täiskasvanud rollimudelid, kelle edu tagas osalemine kuritegelikus tegevuses • Õigusrikkumise traditsioon on antud kogukonna tunnusmärk Just erinevate väärtussüsteemide kaas-eksisteerimine on alaealiste õigusrikkumiste põhjuseks. Kogukond ja Sotsiaalne Desorganisatsioon Robert J. Sampson ja W. Byron Groves (1989) väidavad, et erinevusi kuritegevuses ökoloogiliste piirkondade vahel saab seletada sellega, et erinevates piirkonnades saavad elanikud teineteist kontrollida erineval määral. Lisaks desorganisatsiooni faktoritele lisavad nad analüüsi linnastumise ja perekonna lagunemise. Toovad välja kolm kogukonna sotsiaalse kontrolli komponenti: • Kogukonna võime vaadata järele ja kontrollida alaealiste gruppe (jõugud); • Kohalike sõprusvõrgustike tugevus; •
tundmise ja arvestamise järele. Metsa kasutamine, sealhulgas ka turismi arendamiseks, eeldab täpse ülevaate omamist metsamaade looduslikest tingimustest ja nende territoriaalsest varieeruvusest. Parima ülevaate annab metsakasvutingimustest E. Lõhmuse poolt koostatud metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeem (ordineerimine - korrastamine ökoloogilisteks seeriateks vastavalt nende suhtele üksteisega ja telgedeks olevate ökoloogiliste faktorite gradientidega). Klassifikatsiooni põhiüksuseks on metsakasvukohatüüp. Oluline on silmas pidada, et metsatüpoloogias kasutatavad klassifikatsiooniüksused on kokkuleppelised väljavõtted - mets kui ökosüsteem moodustab harva selgelt piiritletavaid üksusi. Kasvukoha tingimuste ja nendele vastavate metsakoosluste varieerumine on üldjuhul pidev, tunnuste muutumine toimub enamasti järk-järgult. Soid on võimalik klassifitseerida mitmeti
Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid: (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte VLO lähemalt. – WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate programmidega, metsandusprogrammidega, puhta vee programmidega, ohustatud mereelu programmidega, liigisäilimis programmidega ning mürke ja toksiide käsitelvate programmidega. Alates 1961 aastast WWF tegelenud looduse ja ökoloogiliste protsesside sälimise nimel nii probleemsetes paikades kohapeal kui ka kasutades nii rahvuslikke kui rahvusvahelisi juriidlisi võimalusi, et tuua avalikkuse ette valulisi keskkonna probleeme. Põhilisi rahalisi vahendeid saadakse peamiselt valitsustelt ning fondidest. Konventsioonide geograafilised tasandid: Washingtoni konventsioon (CITES): 1973. a. konventsioon ohustatud metsiku looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest.
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
elukeskkonna nii praegustele kui järeltulevatele põlvedele. Tugeva jätkusuutliku arengu kontseptsiooni raames peetakse oluliseks looduskapitali säilitamist puutumatuna – kas täielikult või osaliselt. Üks tähtsamatest põhjendustest on, et ökoloogilised varud on inimesele ja inimkonna edasisele elule hädavajalikud. Tugevat jätkusuutlikku arengut saab väljendada kas piirangutega looduskapitalile, ökoloogiliste põhjendustega või mõlemaga. • Probleem tekib, kui erinevate loodusvarade vahel pole võimalik kompromisse teha (kas naftat võib asendada uue metsa istutamisega?). Kui ei, siis pole mingisugune majandustegevus võimalik. • Kriitiline looduskapital – tähelepanu tuleks pöörata taastuvatele loodusvaradele, sest need on eluks vajalikud Nõrga jätkusuutliku arengu kontseptsiooni raames peetakse oluliseks nii loodus-, füüsilise kui ka inimkapitali säilitamist ja arendamist
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
see võib viia ühiskondlike probleemideni. Kuid ökoloogilisest vaatenurgast on protsessipõhine mudel otstarbekam ning tulemuslikum. Kui kahe, ökoloogilistelt väärtustelt võrdse, ala puhul tekib dilemma kumba paika kaitseala loomisel eelistada, otsustatakse see sotsiaalmajanduslike kriteeriumite põhjal. Kahjuks peetakse paljudel juhtudel sotsiaalmajanduslikke tegureid samaväärseteks või antakse neile isegi suurem väärtus võrreldes ökoloogiliste aspektidega. Selline, bioloogiliselt kasina väärtusega alade valimine ei pruugi saavutada püstitatud kaitse eesmärke (Roberts et al., 2003). 7 2. Sinised koridorid ja merekaitsealade võrgustikud 2.1. Siniste koridoride iseloomustus ja seotud mõisted Sinised koridorid on käsitletavad kui meres esinevad ühenduskanalid või -teed, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel ning liikide ja koosluste levikumustri
1. Siseriiklikud nimekirjad väljasuremisohus olevatest või eriti ohustatud liikidest, arvestades nende geograafilist levikut. 2. Rändliikidele nende rändeteel ning talvitus- ja pesitsuspaikadena eriti tähtsate alade loetelu ja nende alade ökoloogilise kirjelduse koostamine. 3. Rändliikide rõngastamisel saadud arvukuseandmete loetelu koostamine. 4. looduslike lindude loodusest võtmise meetodite mõju hindamine liikide arvukusele. 5. Lindude poolt põhjustatavate kahjustuste vältimise ökoloogiliste meetodite väljatöötamine või täiustamine. 6. Teatavate liikide rolli kindlaksmääramine reostuse indikaatoritena. 7. Uuringud, mis käsitlevad keemilise reostuse kahjulikku mõju linnuliikide arvukusele. Loodusdirektiiv Loodusdirektiiv, 1992: Ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. Võeti vastu mais . Direktiivi peamiseks eesmärgiks on kaitsealade
peab toimuma selge positiivne muutus. Selle tagamiseks tuleb kaasata eeldatavad sihtrühmad ja sidusrühmad juba varases planeerimise staadiumis. Planeerimine sisaldab probleemida analüüsimist ja eesmärkide määratlemist selges seoses sihtrühmade kasuga. Teostatavus Projekti eesmärgid peavad olema reaalselt saavutatavad. Selle tagamiseks tuleb analüüsida projekti keskkonda ja arvestada majanduslike, seadusandlike, sotsiaalsete, tehnoloogiliste ja ökoloogiliste mõjuritega. Samuti tuleb tuvastada projekti jaoks olulised eeldused ja riskid. Projekti saab ellu viia vaid siis, kui tema toimimise keskkond on sobiv. Eeldused ja riskid peavad olema pideva monitooringu objektid kogu projekti jooksul. Kui projekti keskkond muutub, tuleb projekti tegevus ümber planeerida, suunda muuta või kõige äärmuslikumal juhul projekt peatada. 6 Jätkusuutlikkus
annab uue kuju - kujuneb välja 1970 (Barthili tööd). (Luce Irigaray/Elaine Showalter/Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Ökokriitika kirjandusteaduses. ökokriitika - tegeleb keskkonna ning kirjanduse ja kultuuri suhete uurimisega, peamisteks uurimisteemadeks on kirjanduse seosed looduskeskkonna kui kirjanduse laiema kontekstiga; looduskeskkonna ning loomade ja taimede kujutamine kirjandusteostes; keskkonnakasutuse ja ökoloogiliste probleemide kultuurilised ning ideoloogilised aspektid; ökokriitika teooria arendamine jm, ökokriitika materjaliks on looduskirjandus (loodusest kirjutatud esseed ja lühijutud) ning klassikalise kirjanduse tõlgendamine looduskujutuse ja -kasutuse vaatenurgast, Eestis on ökokriitikaga tegelenud Tiiu Speek, Kadri Tüür, Timo Maran, Ene- Reet Soovik, Julia Tofantsuk, Maris Sõrmus, Tõnis Vilu 43. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses:
puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne) Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused o Aastaajalised ehk sessoonsed muutused o Eriaastased muutused, tingitud üldiselt aastate ilmastikulistest erinevustest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti viga saanud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum Koosluste vahetus ehk suktsessioon - koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni Primaarne suktsessioon - täiesti uuel maa-alal. Arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele. Sekundaarne - kus kliimaks on hävinenud/hävitatud, kooslus taastub Kliimaks- suktsessiooni lõppaste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna. Liigirikkus on suurenenud ja populatsioon on stabiilne. Struktuuri omadused
arvukusega ohustatud liigid või liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu; III arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine. Säästev areng ja keskkonnapoliitika. Agenda 21. Agenda21 on ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Rõhutatakse loodusressursside säästliku kasutamise vajadust, et vältida ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemist ja ülemaailmse keskkonnakatastroofi saabumist. Tänapäeva tehnoloogia areng, majanduslik tegevus ja sellega seotud loodusvarade kasutamine ei tohi ohtu seada tulevaste põlvede jätkusuutlikkust. Eesti keskkonnapoliitika. Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Õigusaktid lähtuvad säästva
tuvastamiseks, s.t inventeeriti selliseid metsaalasid, kus tõenäosus haruldaste ja ohustatud liikide esinemiseks on suur. Inventuuri tulemused võimaldavad valida alasid edasisteks uuringuteks ja kaitse alla võtmiseks ning väldivad teatud määral ka uurimata loodusväärtuse kiiret kadumist. Metsade majandamist peetakse tänapäeval suurimaks ohuks ohustatud liikide säilimisele (4). Eesti metsade praegune mitmekesisus ei ole mitte ainuüksi ökoloogiliste protsesside ja liikide ning ökosüsteemide dünaamiliste muutuste, vaid ka varasema inimtegevus ja mõjude tulemus (14). Eestis ei ole ürgmetsi. Tänu 3000 aasta pikkusele märkimisväärsele inimmõjule on enam kui 95% Eesti metsadest sekundaarsed kooslused. On metsakooslusi, mida ei peeta enam looduslikeks ja nende päritolu uurimine viib enamasti inimtekkeliste häiringuteni. Kõige vähem on mõjutatud raba- ja soometsad, mis on raskesti
Koostati skemaatilised kaardid masinatraktorijaamade asukohtadest, sovhooside ja kolhooside elektrifitseerimise käigust jne. Tulipunkti tõusid maisikasvatus ja sigade nuumamine. Sotsialistlikku põllumajandust propageeriv ekspositsioon võeti maha 1961. aastal. Üles pandi siis väljapanek looduskaitse alla kuuluvatest taimedest. Suurem ekspositsioonide uuendamine algas aga 1967. aastal, kui seoses bioloogias mõjule pääsenud ökoloogiliste uurimissuundadega otsustati ka muuseumi väljapanekud üles ehitada ökosüsteemide põhimõttel. Teisel korrusel valmisid ekspositsioonid "Meri" (1972), "Siseveed" ja "Sood" (1974) ning kolmandal korrusel "Metsad ja niidud" (1977) ning esimesel ,,Eesti geoloogia" (1980). 1995. aastal lisandus teisele korrusele ,,Maailma loomastik", 2002. aastal asendati ,,Meri" kaasaegse Läänemerd ja randu käsitleva väljapanekuga ning 2007
Soolasisaldus on suurim Taani väinades ja väheneb põhjapoole minnes. Soolsus suureneb pinnalt põhja suunas ning mida kaugemale Taani väinadest, seda väiksem on pinna- ja põhjakihi soolsuse erinevus. Läänemere süvikute vesi uueneb vaid Põhjamerest tulevate ebakorrapäraste sissevoolude mõjul. Läänemere lõunaosas on põhjalähedane soolsus ligikaudu 16 ‰, Gotlandi basseinis 10-12.5 ‰ ja Botnia lahe Selkämeres 6.5-7 ‰ . Veevahetus- Läänemere spetsiifiliste ökoloogiliste omaduste peamiseks põhjuseks on väga aeglane veevahetus ülejäänud maailmamerega. Nagu mainitud, on Läänemeri Põhjamerega ühenduses Taani väinade kaudu, mis on üsna kitsad ja madalad. Seetõttu on soolase vee sissevool tavaliselt üsnagi piiratud – ca 475 km³ aastas, riimvee aastane väljavool Põhjamerre aga moodustab ligikaudu 940 km³. Samal ajal lisandub Läänemerre pidevalt magevett rohkem kui 250 jõest, millest suurimad on Oder,
Soovib kõikidest avarilmadest kirjutada suured romaanid. Teemadeks kõrb, taiga, meri jne). ,,Kuningaonni kuningas" (1973) esimene proosa romaan. Järgnevad taigaküttide lood (ise käis samal ajal taigas küttimas). ,,Varahilisel ajal" (1974) poeetilises, keelelises mõttes on 1970ndate ja 1980ndate kõige radikaalsem raamat. Proosapoeem: ühendab luule ja proosakeelt, kasutamata kirjavahemärke. Loomingus on suhestumine ökoloogiliste teemadega: kuivendamise projektid, jõgede ümberjuhtimise teemad, mis teda ennast huvitavad. Müütilise maailmapildi ühinemine tegelikkusega: ,,Karu süda" (1989) korduva kordumatuse poeetika, mis on rajatud loodussisesele eluviisile. Ja Karu süda on eelkäijaks Eesti kirjanduses hoolikalt komponeeritud suurromaan ,,Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija" (1993). sõnatundlikus ja kõige korduvuse põhiteema. Võib lugeda matiundlikkuse normaalparadigmastumise valguses.
Koostati skemaatilised kaardid masinatraktorijaamade asukohtadest, sovhooside ja kolhooside elektrifitseerimise käigust jne. Tulipunkti tõusid maisikasvatus ja sigade nuumamine. Sotsialistlikku põllumajandust propageeriv ekspositsioon võeti maha 1961. aastal. Üles pandi siis väljapanek looduskaitse alla kuuluvatest taimedest. Suurem ekspositsioonide uuendamine algas aga 1967. aastal, kui seoses bioloogias mõjule pääsenud ökoloogiliste uurimissuundadega otsustati ka muuseumi väljapanekud üles ehitada ökosüsteemide põhimõttel. Teisel korrusel valmisid ekspositsioonid "Meri" (1972), "Siseveed" ja "Sood" (1974) ning kolmandal korrusel "Metsad ja niidud" (1977) ning esimesel ,,Eesti geoloogia" (1980). 1995. aastal lisandus teisele korrusele ,,Maailma loomastik", 2002. aastal asendati ,,Meri" kaasaegse Läänemerd ja randu käsitleva väljapanekuga ning 2007
o üleriigiline planeering visioon asustus transport energeetika rohevõrk o elluviimine maailma ja Euroopa arengutrendid: o maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse o üleminek teadmispõhisele majandusele o rahvastiku vananemine o linnastumine o ilmastu (kliima) muutumine o ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv o üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele o „rohelise“ ja „hõbedase“ majanduse ennakkasv Eesti 2030+ arengueesmärgid: o tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas o puhas looduskeskkond ja kestlik areng. Kaitse vs kestlik kasutamine; avatus merele ja rannikualad; kestlik transport ja energeetika
· Mineraalsed toitained · Teised organismid (heterotroofidele) 2. Tingimused: · Temperatuur (elu eksisteerib ainult teatud temperatuuri vahemikus) · pH (happelisus, aluselisus) · soolsus (veeökosüsteemile oluline) Ökoloogiline niss faktorite paljusust ja organismide vastasmõjusid selgitav mõiste. Bioloogilise liigi roll ökosüsteemis. Hutchinsoni niss - bioloogilise liigi kohastumuseks ehk bioloogilise liigi ökoloogiliste nõudluste kompleks. (Kohastumine genotüübi muutumine evolutsioonis vastavalt keskkonnatingimustele. Tulemusena saavutatakse suurem kohastuvus. Kohanemine ontogeneetiline (areng sünnist surmani) muutumine. Elu jooksul genotüüp ei muutu. Ei too kaasa muutusi genoomis.) Tänapäeval käsitletakse nissi kui ruumi osa hulgamõõtmelises hüperruumis, mille telgedeks (dimensioonideks) on olulised ökoloogilised faktorid, milles vaadeldav liik suudab püsivalt elada ehk,
marjakorjamise või mägirattasõidu eesmärgil. Külastaja ei ole sellel alal töötav isik. Külastaja võib olla nii kohalik kui välisriigi kodanik. Olenevalt kontekstist võib külastajat nimetada ka kasutajaks, kliendiks, külaliseks või turistiks (Kajala jt 2008). Külastajavoog (visitor flow) kirjeldab külastajate ruumilist ja ajalist jaotust konkreetsel alal (Kajala jt 2008). Külastuse aktsepteeritavad mõjud (limits of acceptable change) teatud piirkonna jaoks lubatud ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete muudatuste määr. Indikaatorite limiteeritud mõõdetavad väärtused selgitatakse välja seire käigus. Kaitsekorralduses püütakse hoiduda lubatud mõju ületamisest ning keskendutakse eelkõige neile aladele, kus lubatud keskkonnamõjude määr on ületatud või on suundumus neid ületada, kui ala kasutatakse edasi samas mahus ning samamoodi. Külastuskoormuse piirtaluvus (külastustaluvus/taluvuspiir) on maksimaalne inimeste arv, kes
Sõrestiku välispinnale kinnitatakse tuuletõke, sellele Koostas: Meeli Kams 22 Hoone osad EPMÜ postide kohale liistud 2,5 x 5 cm õhutuspilu moodustamiseks ja laudadest välisvooder. Välisviimistlus võib olla ka tellistest, plastprofiilidest, plekist, klaasist jne. Alternatiivsed seinatüübid Viimastel aastatel on tekkinud taas huvi ökoloogiliste kohalike seinamaterjalide kasutamise vastu. On hakatud ehitama savisideainetel põhinevaid seinu saviplokkidest, mille tegemisel on kasutatud õlgi või puiduhaket. Soojusisolatsioonimaterjalina leiavad kasutamist saepuru, pilliroog, freesturvas, sammal, põhk ja hundinuia vill. Selliste seinte ehitamise eesmärgiks on kulutada minimaalsel hulgal energiat ja taastumatuid looduslikke ressursse ning hoida inimese tervist (väheneb allergiat tekitavate ainete lendumise oht).
tasakaalustuda. On olemas muldasid, mis on inimmõju tagajärjel väga palju muutunud, kui algas inimese maaviljeluslik tegevus, hakkas mullaprotsesse tugevalt mõjutama antropogeenne tegur. Kuid on ka neid, mille puhul see mõju on ebaoluline või sootuks puudub. Mullatekketeguriteks on: 1)kliima; 2)lähtekivim; 3)reljeef; 4)aeg, maakoha vanus 5)inimtegevus (mitte loodusliku mulla puhul) 6) bioloogilised tegurid Mulla kujunemine on tihedalt seotud asukoha ökoloogiliste ehk mullatekke tingimustega, mille tähtsaimaks osaks on lähtekivimi ja elusorganismide vastastikkune toime. Kuna lähtekivimi ja organismide opmavahelised suhted sõltuvad suurel määral vastava ala kliimast (sademed, temp. ja nende dünaamika), siis kulgeb sarnastes kliimatingimustes ja sama lähtekivimiga muldade areng sarnaselt. Kliimatingimuste muutumisel või teise lähtekivimi puhul kulgevad ka mullaprotsessid erinevalt. 54. Leetumine.
geenitehnoloogia. Insuliin - valguline hormoon, mis reguleerib glükoosi sisaldust imetajate veres. Intelligentsuskoefitsient (IQ) - vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik. Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Intermediaarsus - geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Isolaat - liigi põhilevialast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Kahanev populatsioon - populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Kaitsealad - maaalad, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud; jaotatakse
käsitöölisi eraldi üleval pidada ja see sundis tootma lisaväärtust. See omakorda lõhkus sugulusgrupi solidaarsuse ja tekitas vajaduse uue grupi tekkeks e riik-kiriku tekkeks. Süsteem, kus klassi erinevused ja vastuolud valitseva klassi huvides, kuid ka ideoloogiline aspekt-riik-kirik. Stewart rääkis multilineaarsest süsteemist. Tema arvates kõige aluseks kultuuri tuum. See ei olnud ühegi aspektiga samastatav, vaid oli kogum joontest, mis kõige olulisem ökoloogiliste tingimustega kohanemiseks-nii tehnoloogilised, sotsiaalsed jne. Vastab ökoloogilistele oludele ehk tingimused loovad kultuuri tuuma. Keskkond määrab kultuuri olemuse. See luuakse kohapeal, levitamine võimalik ainult massrändega muidu ei levi. Sekundaarseid jooni saab küll laenata kuid kokkuvõttes moodustub tuum kohapeal. Üle võetakse jooni ainult siis kui nad sobivad sinna piirkonda. Eristas integratsiooni tasandeid: 1 perekond. 2. Rahvaühiskond 3. Riik
konkurents, teistele röövtoitumine, liikide taastootmine, mõnede jaoks ettearvamatud häired. Konkurents, kooseksisteerimine ja suktsessioon Varem: kooseksisteerivad liigid kuuluvad eri troofilistesse niššidesse. Kahest liigist sureb vähem konkurentsivõimelisem. Sarnased liigid jagavad ressursse, kuid eri ajal eri kohas – seda limiteerib ökoloogiline nišš = populatsiooni püsimiseks vajalike tegurite kompleks. Fundamentaalsed nišid – tarvilike ökoloogiliste tingimuste kompleks. Realiseerunud ökoloogilised nišid – biootilised tingimused……………………… Kaks nuivähi liiki – elavad samas tsoonis, kuid üks sügavamal. Sama hundinuiadega – üks liik kasvas madalamas vees, teine sügavamas. Soolsuspiirkonnad jagatakse ära kirpvähkide vahel (madalam ja suurem soolsus). Puruvanad on jõe ära jaganud piki tema telge ülemjooksust alamjooksuni. Kooseksisteerimine sõltub ka toiduobjektist. Osaliselt on liikide
1. idamaised (equus caballus orientalis) türgi, iraan, iraak, jne. Tuntum on araabia täisvereline hobune.Aluseks tänapäeva kiirushobustele. 2. läänemaised (e.c. ...) need lääne-euroopa piirkonnad, kus sagedasti sajab vihma ja hobused on koheva konstitutsiooniga, suure ja koheva konstitutsiooniga, luustik tugev, läänemaised on alusteks tänapäeva raskeveohobustele. Ardenn. Ewart jaotas ühesuguste ökoloogiliste tunnuste kaudu, mis on kujunenud keskkonna toimel, mitmesugustes piirkondades loodusliku valiku teel ühest liigist. Ta vaatas just pead, ja kasutas Nehringi indeksit. S.t kolju pikkus jagatud kolju laiusega. Tema jagas kolmeks: 1. stepihobune jämeda luuline, iseloomult flegmaatiline ja tal on toores konstitutsioon. Otsmik on kitsas. Kolju indeks 240-260. Näokolju osa on tugevamini arenenud kui ajuosa. Pea ja ninamiku profiil on sageli kumer
Logistika ülesandeks on juhtida, integreerida ja optimeerida info-, materjali- ja rahavoogudega seotud protsesse ettevõttes ja tarneahelas, kohandada tootmine ja pakkumine nõudlusega, tagada tarbijale ajalis-ruumiline kasulikkus ja firmale maksimaalne rentaablus ning likviidsus. Logistika on interdistsiplinaarne valdkond, mis hõlmab majanduslike, matemaatiliste, tehnilis-tehnoloogiliste, psühholoogiliste, ökoloogiliste ja juhtimisülesannete lahendamist. Logistika rakendusala on alates Aleksander Suure vallutusretkedest kuni tänapäevani olnud militaarvaldkond, sest ilma logistika põhimõtete rakendamiseta ei ole sõjategevuses võimalik edu saavutada. Sõjalise edu tagab relvajõudude logistiline valmisolek, sest armee on täpselt ja rangelt organiseeritud struktuur, kus individuaalsed ja grupihuvid on allutatud kogu süsteemile
(2) Metsaressursi arvestuse riikliku registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. § 10. Erametsanduse toetamine (1) Riik toetab riigi asutatud sihtasutuse Erametsakeskus (edaspidi erametsakeskus) osalise finantseerimise kaudu: 1) erametsaomanike nõustamist ja koolitamist; 2) konsulentide koolitamist ja konsulentidele kutsekvalifikatsiooni omistamist ning konsulentide atesteerimist metsamajandamise valdkonnas; 3) erametsaomanike metsa majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamiseks tehtavaid investeeringuid ning metsakasvatustöid, sealhulgas pärandkultuuri ja vääriselupaikade säilitamist ning metsaparanduseks tehtavaid töid; 4) erametsaomanike metsandusalast ühistegevust; 5) meetmeid erametsas metsaomanikust sõltumatult tekkida võivate metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks; 6) metsamajandamiskavade koostamist. (2) Toetust võib saada erametsaomanik või metsaühistu.
Metsabioloogia tegeleb: Organismide ja puude koosmõju uurimime Abiootilise keskkonna ja puude suhete uurimine Puistute klassifikatsioon Puistu kasv ja uuenemine Inimtegevuse mõjud metsale 2. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses. Metsa kasutamise eesmärkideks on loodusobjektide hoidmine, keskkonnaseisundi kaitsmine ja majandusliku tulu saamine. Kui õigusakt ei kitsenda metsa kasutamise ulatust, peab metsa kasutamine üheaegselt tagama ökoloogiliste, majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamise. Metsa kasutamise viisid on: 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine (looduse kaitse) 2. Maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine (keskkonnakaitse) 3. Inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest (sanitaarkaitse) 4. Inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine (rekreatsioon e. virgestus) 5
energiasääst. · Transport ühistranspordi arendamine, konkurentsivõime tõstmine · Põllumajandus liigilise mitmekesisuse tagamine, küla- ja põllumajanduse areng, kohalik toiduressurss, keskkonnasõbralik tootmine · Turism eelistada kohalikku lahendust Säästev (keskkonnasõbralik, keskkonnahoidlik) tarbimine - teadlik valik võimalikult väikese keskkonnamõjuga kauba või teenuse kasuks, eelistades ökoloogiliste tehnoloogiate kasutamist, pikka kasutusiga, korduvkasutust, soodsaid uuendamise või ümbertöötlemise võimalusi või ühiskasutust. (Saab mõõta ökoloogilise jalajälje abil.) Et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju, on kasutusele võetud ökomärgised. Paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodus- sõbralikkust. (Vt. loeng nr 2.1 lõpus on mingid võrdlevad "tabelid", millest ma ei saanud suurt midagi
stabiilsed (püsivad); liigi isendid on omavahel ristuvad ja annavad elujõu- lisi järglasi, ei ristu aga teiste liikide esindajatega; isendid on oma- vahel sarnased, teistest liikidest eristab neid hiatus - tunnuste selge, üleminekuteta erinevus [ideaaljuhus, mida võib reaalselt täheldada peami- selt mittedimensionaalse liigieristuse puhul, s.t. vähese arvu isendite puhul]; liigile on iseloomulik teatud areaal (levila), mis võib koosneda osa-areaalidest, ning teatud ökoloogiliste nõudmiste kompleks. Liike ise- loomustab ka teatud minimaalne arvukus: üks eksemplar pole veel liik (are- 6 aal puudub!); loomade puhul on arvatud, et alates umbes 500 isendist võiks rääkida juba liigist. Muuseas, selle nõude vastu on palju patustatud, ja see on ka üheks põhjuseks, miks paljusid liike pole hiljem leitud, või need on osutunud varieeruva liigi sünonüümideks. - Toodud liigi omaduste loetelu
põdrakanep, laanik, palusammal, metskäharik, harilik kaksikhammas) TAIMKATE JA ÖKOLOOGIA Taim ja keskkond Keskkonnategurid: keskkonnategurite koosmõju seaduspärasusi Keskkonnategurite mõju on kompleksne. Miinimumreegel – mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem. Suhteline kasvukohapüsivusreegel – kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevuse ja tegurid vastavad kõige enam ökoloogilisele amplituudile. Taimepopulatsioon Populatsioon – kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal moodustavad populatsiooni Tsönopopulatsioon – kõiki mingis taimekoosluses kasvavaid ühe taimeliigi isendeid hõlmav populatsioon Tsönopopulatsiooni koosseis : -geneetiline koosseis – milline on vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning
kapitalimahutusteks. Vajadus investeeringute järele võib tekkida väga erinevatel põhjustel: · uue ettevõtte rajamine; · tegutsevas ettevõttes uue struktuuriüksuse rajamine; · uue toodangu juurutamine; · uue tootmistehnoloogia juurutamine; · turu laienemine olemasolevale toodangule; · vananenud sisseseade, masinapargi ja ehitiste asendamine uutega; · teiste ettevõtetega ühinemine; · teiste ettevõtete ostmine; · toodete ökoloogiliste standartidega vastavusse viimine; · keskkonnasõbralike tehnoloogiate juurutamine; · muud investeeringud. Investeeringute vajadus sõltub paljuski ettevõtte pikaajalistest eesmärkidest ja arengustrateegiast, aga muidugi ka olemasolevate põhivarade füüsilise ja moraalse kulumise tasemest. Ettevõtte strateegia kujutab endast teatavasti püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostatud plaani ja selle elluviimise jälgimist. Kõigepealt
mehhanisme ja on seega pelgalt kirjeldav.Bioloogiline seletab feneetiliste klastrite koospüsimist ja on seega seletavad. 2. Kuidas seletavad bioloogiline ja ökoloogiline liigikontseptsioon feneetiliste klastrite koospüsimist? Bioloogiline seletab geenivooluga ja epistaatiliste suhetega (valik soosib neid geene, mis toimivad hästi koos teiste organismi geenidega). Ökoloogiline - organismid esinevad feneetiliste klastritena ökoloogiliste ja evolutsiooniliste protsesside tõttu, mis määravad ressursikasutuse. nt parasiidi uus liik tekib uuele peremeesorganismile spetsialiseerudes. Kui kaks parasiidi liiki ristuksid, annaksid nad järglasi, kes oleksid kohastunud vahepealsele - olematule nisile. 3. Kuidas määratleda sootute liigilist koosseisu erinevate liigikontseptsioonide kaudu? Kohesiooni printsiip sobib. Selle järgi hoiab isendeid diskreetse fenotüübilise üksusena koos
Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks. Ökotsiid tahtlik elukeskkonna hävitamine (nt. sõjas), mille tagajärjelkõik elav hukkub. Ökotüüp populatsiooni lokaalselt adapteerunud osa, rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes (mõnikord ka kromosoomide struktuuris). Ö-i samastatud biotüübiga. Üleasustus populatsiooni ülemäärane, keskkonnamahutavust ületav asustustihedus. Põhjustab isendite hulgihukkumist kasvukoha (biotoobi) toiduvarude piiratuse tagajärjel (nt. ülekarjatamisel).
Ökosüsteemil ei ole teravaid piire. 5. Eluslooduse evolutsiooniteooria kujunemine, usulised dogmad Evolutsioon on sõna, mida üldistatult kasutatakse süsteemis toimuvate aeglaste muutuste kirjeldamiseks (revolutsioon on kiired muutused). Ehkki evolutsioonist loetakse maailma ülikoolides pikki loengukursuseid ja suur osa sellest ei tundu esmapilgul ökoloogiaga kuigivõrd seotud, on evolutsioon tegelikult protsess, mis on kõigi ökoloogiliste nähtuste taga. Ehkki evolutsiooni mõõtmisel ja kirjeldamisel kasutatakse suurusjärkudena miljoneid aastaid, tuleb alati meeles pidada, et evolutsioon toimub ka täna ja homme. Usulised dogmad: Piibli otsese tõlgendamise kaudu oldi veendumusel, et Maa ei saa olla väga vana. 15. sajandil arvutas Salisbury anglikaani piiskop James Ussher Piiblile tuginedes välja, et Maa loodi kell 9.00 hommikul 20. oktoobril 4004. aastal eKr. 6. Thomas Robert Malthuse roll evolutsiooniteooria kujunemisel T
majandusega maa, toimub pidev kohandumine maailmaturu hindadega ja paljud hinnad on juba maailmaturu tasemele jõudnud. ETTEVÕTE, TEMA ÜHISKONDLIK, MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK ÜMBRUS 1.Ettevõtte funktsioonid ja tüübid Ettevõte on inimeste poolt teadlikult loodud ühendus. Majandusprobleemidele on võimalik läheneda puhtmajanduslikult, siis öeldakse et on tegemist ökonoomikaga. Tavaelus puutub ettevõtja kokku peale majanduslike mõjutuste ka poliitiliste, sotsiaalsete, juriidiliste , ökoloogiliste jne. mõjutustega. Sellisel juhul on tegemist ärikorraldusega. Majanduskursust, kus vaadatakse ettevõtte tegevuse majanduslikke aspekte, nimetatakse firmaökonoomikaks ja ta moodustab ühe osa laiemast kursusest mikroökonoomikast. Kursust, kus selgitatakse ettevõtte tegevust ettevõtlusest lähtudes, nimetatakse ettevõtte majandusõpetuseks ( inglise keeles business administration ). Eesti teaduse finantseerimisel jaotatakse humanitaarteadused kaheks suureks osaks:
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
Noorelt kasv aeglane. Pikaealine - 300-400(600) a. külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes kasvukohatüübid paigutatud nii, et nähtub nende Juurestik hästi arenenud. Mullastiku suhtes nõudlik. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Puit asend peamiste varieeruvust põhjustavate võrdlemisi nõudlik, eelistab värskeid samuti väärtuslik nagu künnapuul. Vorme ökoloogiliste tegurite kui ka 44.45.teineteise huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. kasvatatakse parkides: kollasekirjud lehed, suhtes. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub püramiidjas, leinajalaks jt. Haljastuses kasutamist Metsatüüpide rühmitamine põuda. Väga varjutaluv, Eestis kasvavatest piirab seenhaigus jalakasurm, mida levitab teatud Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid,
Binford arendas edasi etnoarheoloogiat. Oli uurinud Prantsuse keskmise paleoliitikumi muistiseid ning proovinud neid tõlgendada. Järeldas, et ainult uurides seda, kuidas tänapäevased kütid- korilased kasutavad ja viskavad ära luid ja tööriistu, on võimalik mõista neid mehhanisme, mis toimisid ka kiviajal. Elas eskimote juures Alaskal, jälgis nende elu-olu. Ka uusarheoloogiat hakati kritiseerima, ette heideti inimese kadumist arvude tagant. Öeldi, et see on liiga haaratud kohanemise ökoloogiliste aspektidega ja elamise puhtkasutuslike ja funktsionaalsete külgede uurimisega. Arenguga kaasnesid taas uued suunad ja lähenemisviisid postprotsessualistid. Rõhutasid muuhulgas mineviku ühiskondade kognitiivsete aspektide uurimist. Postprotsessualism on mitmepalgeline. Ian Hodder, Michael Shanks, Christopher Tilley, Mark Leone. Arvatakse, et arheoloogia on 9 alati muutuv, sõltub sellest ajast, mil uurimust tehakse
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 ...
Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist. Mets Eesmärk: Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis (pikemas kui strateegias käsitletud aeg 25 a). Mets peab pakkuma nii majanduslikke hüvesid (puit, seened-marjad jm metsatooted) kui sotsiaalkultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine, ajaloolis-kultuurilised paigad (hiiemäed jne). Samas peab olema säilitatud metsaökosüsteemide mitmekesisus, tasakaal ning taastumisvõime. Kalastik
kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised suhted ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. Ordinatsiooniskeemil on kasvukohatüübid korrastatud nii, et nähtub nende asend peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka teineteise suhtes. Horisontaaltelje (üldistatud juurtoitumistingimuste skalaari) juhtivaks teguriks on mullareaktsioon, mis automorfsetel muldadel sõltub lähtekivimi karbonaatsusest, hüdromorfsetel muldadel aga ka põhjavee mineraalainetesisaldusest ja liikuvusest. Mullareaktsioon määrab aineringe iseloomu ja põhiliste mullatekkeprotsesside - leetumise ja kamardumise - vahekorra. Vertikaaltelg (üldistatud niiskusreziimi skalaar) iseloomustab
Nii oli näiteks lugu Ameerika ja liigi Homo levikuga kuni hiljutise ajani - ca 15 000 AT. Küülikute massiline paljunemine Austraalias näitas, et PN nisch võib olla isegi eriti sobiv, kuid geografline eraldatus - liigi ajalooline levik - ei realiseerinud seda potensiaali enne, kui inimene need küülikud sinna hiljaaegu viis. Wallace barjäär takistas kindlasti ka paljude teiste liikide jõudmist Austraaliasse. Seega - põhjuste otsimine on ökoloogiliste ja ajalooliste argumentide leidmine. Suured ökoloogilised muutused - näiteks jääajad - võivad viia erinevate tulemusteni liigi levikus. Liik võib lausa kadusa, kuid võib kliima külmenemisel ka ajutiselt migreeruda põhjapoolkeral lõuna poole ja siis taas tagasi. EBG seisukohalt on üks huvipakkuvamaid küsimusi liigi ajaloolise tekkekoha leidmine. Kogu praegune hominoidide alane debatt on raskesti just küsimus tekkekohast. Siin on muidugi
* mis on looduslik tasakaal ja kuidas see kujuneb; * mis on liigisisene ja liikidevaheline konkurents ja milline on selle tähtsus ökosüsteemis; * mis on elurikkus ja kui tähtis on seda säilitada; * mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta. Oskan ... * tuua näiteid liikide, populatsioonide, ökosüsteemide kohta; * selgitada loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemis ja tasakaalu häirimise põhjusi; * selgitada ökoloogiliste tegurite mõju organismide arvukusele; * lahendada biomassi püramiidi ülesandeid; * analüüsida elurikkust ohustavaid tegureid ja keskkonnaprobleeme; * analüüsida elurikkuse kaitsega seotud probleeme. --- 104 Valik Eesti päevaliblikaid: 1) ohakaliblikas, 2) lapsuliblikas, 3) väike-koerliblikas, 4) niidu-võrkliblikas, 5) leinaliblikas, 6) pääsusaba, 7) päevapaabusilm, 8) admiral. --- 105 Valik Eesti mardikaid: 1) Laiujur, 2) Ohakasikk, 3) Aiajooksik, 4) Karuspõrnikas,
Metsatööstuse ja metsakaubanduse globaliseerumine. Intensiivpõllumajanduse kasv ja surve maastikele põhjustab jätkuvalt elupaikade hävimist ja maastike fragmenteerumist, tuues kaasa ka liigirikkuse vähenemise. Biotehnoloogia areneb kiiresti ja geneetiliselt muundatud organismidest (edaspidi GMO) tingitud võimalikke riske tuntakse vähe. Suureneb päikeseenergia kasutamine. Reostust mahendavad meetmed: arengute pikaajaline kavandamine ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas; Soodustused arendamise ja rakendamise ning jätkusuutlikkuse osas; Koolitamine ja teabe levitamine; Seire ja järelevalve intensiivistamine; Tegevuskavade koostamine hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks; Teadaolevate jääkreostuskollete korrastamise kavade väljatöötamine ja elluviimine; Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja rakendamine inimmõju vähendamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
