Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:................................................................................
„Kooselu“, kus teise liigiga kooselu on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest ei kasu ega kahju. Näiteks: haiga kaasa rändav imikala; koi linnupesas; 14.5. Konkurents (liikidevaheline olelusvõitlus, kus mõju on vastastikku negatiivne) – kahe elusorganismi konkurents energia või energia säästmisvõimaluste kasutamise osas. Toimub kahe liigi vaheline ja liigisisene olelusvõitlus piiratud ökoloogiliste tegurite pärast (sh. eluruumi, kasvuruumi, valgustingimuste pärast). Näited: noores kuusikus konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast; 14.6. Sümbioos (kahe elusorganismi „kooselu“, mis on mõlemale energeetiliselt kasulik) – erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näited: bakterid – sõralised (bakterid lagundavad
...................................................................10 Säästev Eesti 21............................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 14 2 Mis tähendab jätkusuutlik areng? Jätkusuutlikkuse kontseptsioonile pandi alus juba 1960 -1970-ndatel aastatel, kui otsiti võimalusi ökoloogiliste probleemide lahendamiseks ning selle kaudu kvaliteetse looduskeskkonna säilitamiseks ka tulevastele põlvedele. Põlvkondadevahelise vastutuse probleem ei puuduta ainult ökoloogiat, vaid sisuliselt kõiki eluvaldkondi. Jätkusuutlikus arengus tuleb otsida tasakaalu majanduse, sotsiaalsfääri, looduskeskkonna ja muude eluvaldkondade vahel ning võimalusi, et täisväärtuslikku ühiskonnaelu jätkuks ka tulevastele põlvedele. Jätkusuutlikkust iseloomustavad neli mõõdet:
asemel kvaliteetset elamust nii, et võimalikult palju kulutatavast rahast jääks sihtkohta Sotsiaalse ettevõtluse teine läbiv põhimõte on, et kasumitaotluse asemel on endale elatise teenimine. 25. Mis on ökoloogiline ja sotsiaalne koormustaluvus (loodus)turismis? Miks seda peab mõõtma? Ökoloogiline koormustaluvus - maksimaalne keskkonna rekreatsioonilise kasutamise määr, mille ületamine põhjustab ökoloogiliste väärtuste vastuvõetamatu taseme või pöördumatu vähenemise. Sotsiaalne koormustaluvus - väljendab suurimat turistide arvu, mida ala suudab vastu võtta ilma kohalikku kogukonda häirimata. 26. Mismoodi on seotud loodusturism ja looduskaitsealad? Paljud looduslikult atraktiivsed piirkonnad on tänapäeval mingisuguse kaitseala staatuses. Seda nii globaalselt kui ka Eestis. Üks kaitsealade turismikorralduse peamine põhimõte on, et kõik
· Ulatuslik riffide teke ja mineraalse kestaga mikroorganismide levik meredes; diatomiidide teke · mereelustikus hakkasid domineerima pärisluukalad ja haid · Katteseemnetaimede teke · Imetajate hulgas eristusid kukkurloomad, ainupilulised ja platsentaalid · Roomajate õitseaeg jätkus · Ajastu lõpul suur massväljasuremine Massväljasuremine: · Välja sureb vähemasti kolmandik elustikust · Väljasuremine toimub suhteliselt lühikese aja jooksul · Välja surevad mitmesuguste ökoloogiliste tingimustega kohastunud liigid · Välja suremine toimub globaalselt või väga geograafiliselt suures ulatuses Põhjendusi massväljasuremistele · Globaalne jahenemine ja mandrite jäätumine suures ulatuses · Hapnikusisalduse drastiline vähenemine · Aktiivne vulkanism · Kokkupõrge suure asteroidiga Elustiku taastumisel: · Laatsaruse efekt väljasurnuks peetud taksonite fossiilide uus ilmumine · Lilliputi fenomen väljasuremise üle elanud liigid on väikeste kehamõõtmetega
selles vees ujumas. Kalapüük on oluline küsimus Vahemere regioonis. Kuigi see paneb vaid suhteliselt väike kogus, mis on turul, võrreldes nõudlusega, see on oluline tööhõive allikas ning oluline osa Vahemere kultuurilist identiteeti. See moodustab 420,000 töökohti, 280,000, millest on kaluritele ja keskmised hinnad maandunud toota on palju suuremad kui maailmaturu hinnad. Vahemere kruiisid on iseenesest tõsiste ökoloogiliste probleemide, sealhulgas vee- ja rannikualadereostuse ning merepõhja hävimise allikas. Üks kruiisilaev tekitab aastas ligikaudu 50 tonni tahkeid jäätmeid, 7,5 miljonit liitrit vedeljäätmeid, 800 000 liitrit sanitaarseadmetest tulenevat ning 130000 liitrit toitlustusteenustest tulenevat reovett. 8 Kokkuvõtte Selles referaadis ma vaatlesin Vahemere tänapäeva struktuuri ja seisundit ning tähtsust inimkonnale
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Leana Lõhmus LUIII Karjatamise mõju taimekooslusele (luhad, rannaniidud, aruniidud) Referaat aines ,,Pärandkooslused" Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Karjatamise ajaloost Eestis.................................................................................................. 4 2.Karjatamisviisid.................................................................................................................... 5 3. Karjatamiskoormus...................................................
Tarbimisväärtus (küttepuud, jahiloomad). Tootmisväärtus (paakspuu koor – lahtistite põhikomponent). Metsatooted, looduslikud ravimtaimed Kaudne majanduslik väärtus: mittekasutusväärtus (märgalade isepuhastumisvõime, toitainete sidumine). Tulevikuväärtus: tulevased tooted – ravimid, geneetiline materjal, bioloogiline teave, toiduallikad, ehitusmaterjalide varud, veevarud Olemasoluväärtus: elurikkuse kaitse, kohaliku kultuuripärandi säilitamine, ökoloogiliste protsesside ja evolutsiooni jätkumine Tugiteenused: teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad Reguleerivad teenused: teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine Varustusteenused: teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, nt toidu, vee, puidu jm materjalidena Kultuuriteenused: teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on
saab toitained, kuna seen ise ei sünteesi neid. Neutralism mõjutamine puudub. Ressursid, millepärast konkureerivad: Taimed: valgus, mineraaltoitained, vesi(ainevahetuse tööks), kasvukoht, ruum, tolmendajad, paljunemiseks(linnud, loomad viivad semmned laiali) Loomad: toit(võib olla ka liigisisine ja väline), elupaik, elamistingimused, kaaslased(ainult liigisisene), vesi(sisene väline), valgus(kõigusoojased) K keskkonnakandevõime! (Neutralismi graafikud) Samasuguste ökoloogiliste tingimustega liigid ei saa püsivalt koos eksisteerida, üks tõrjub teised paratamatult välja. Genofond kaitseb ühe liiigi kõikide geenide kogum. Taimede poolest on dominant see, keda on kõige rohkem. Loomade puhul toiduahelas tähtsaim. Ökoton kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema element ja on sellepärast mitmekesisem või ligiirikkam kui kumbki neist, nn servaefekt.
VII Niidukoosluste taastamine Näited - LIFE-Nature projekt “Rannaniitude kaitse korraldamine Eestis”, ’’Linnalehmad’’ LIFE to Alvars Rannaniitude taastamine Koosluse taastumise edukus sõltub peamiselt : 1) sobivate keskkonnatingimuste taastamine ja püsimine . 2) kooslusele iseloomulike liikide tagasitulek. Koosluse taastumine ei tähenda ainult kooslusele mitteomase puu- või põõsarinde eemaldamist vaid eelkõige iseloomulike ökoloogiliste suhtevõrgustike taastumist. *Tugiasustamine* Kariloomade valik* Taastumise kvaliteet on otseselt seotud taastamise kvaliteediga. Peamisteks taastamistegevusteks rannaniitudel on võsatõrje ja rootõrje. Roostunud rannaniitu ei saa pidada poollooduslikuks koosluseks. Linnustiku (kahlajate) seisukohast on oluline võsa ja puude maksimaalne eemaldamine rannaniidult. Kuni 10% põõsaste laiguti säilitamine on võimalik rannaniitudel, kus kaitsealuseid kahlajaliike ei esine ja selle
Tolerantsuskõver ja ökoloogiline nišš; Liebigi seadus, tolerantsuse reegel, suhtelise kasvukohapüsivuse reegel. Ökoloogilise amplituud graafilist kujutist nimetatakse tolerantsuskõveraks. Tolerantsuskõvera juurde märgitakse järgmised näitajad: ülemine taluvuslävi, alumine taluvuslävi, optimaalne piirkond ja optimum. Ökoloogiline nišš tähendab liigi rolli ökosüsteemis. See kujuneb suhetes teiste liikidega ning eluta keskkonnaga. Ökonišš on vaadeldav liigi ökoloogiliste amplituudide summana, seega iseloomustab see liigile elus ja eluta looduse poolt avaldatavaid mõjusid, aga ka liigi isendite elutegevuse mõju teistele ökosüsteemi osadele. Liigi kadumisel ökosüsteemist hõivatakse tema ökonišš teiste liikide poolt. Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda
ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE 12 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) selgitab populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning toob selle kohta näiteid; 2) selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme; 3) analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele; 4) hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ning taimede näitel; 5) lahendab biomassi püramiidi ülesandeid; 6) lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme; 7) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse. Õppesisu: Organismide jaotamine liikidesse
*Filosoofia- mõtlemmise õpetus, maailma kirjeldus, mõtlemise õpetus või mõtlemine järjekindlal süstemaatilisel viisil. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimust...
Rõngu Keskkool Võrtsjärve veetaseme muutustest Koostaja: Jüri Väljaots 9.a klass Juhendaja: Õp. Merike Luik Rõngu 2009 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Ma elasin Võrtsjärve ääres. Eelmisel suvel langes veetase järves palju. Ujuma minekuks tuli kõndida hulk maad madalas vees enne kui vesi rinnuni ulatus. Kohati jäid isegi paadid põhja kinni ja mootorpaatide mootoreid ummistasid sõidu ajal vetikad. Ma otsustasin täpsemalt uurida, kui suures ulatuses Võrtsjärve veetase kõigub, missugust mõju see avaldab kaladele, kuidas saaks veetaset hoida ühtlasel tasemel ning veel huvitas meid, kuidas Rõngus ja Viljandis sadanud vihm ja lumi avalduvad ka Võrtsjärve veetasemes. 3 Võrtsjärve ...
.) peab vajalikuks väärtusi mida ohjajad ja asjaosalised oluliseks peavad. KKK valikud- tegevused mis eeldatavasti võimaldavad saavutada KKK eesmärki Riski iseloomustus- riski hindamise etapp, milles eksponeerituse ja stressori mõju koondkirjelduse järgi hinnatakse riski suurus KKR ohjaja-isik kel on õigus rak abinõusid, mis on suunatud riski suuruse vähendamiseks Kontseptuaalne mudel-ökoloogilise riski hindamise probleemi formuleerimisel koostatav ökoloogiliste seoste kirjeldus ning joonis mis näitab kuidas mõjuri toime jõuab sihtob-ni Koosneb 2 osast: Sõnalisest hüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seoseid stressori ja SO vahel ning nende valiku põhjendust.Riskihüpoteesi illustreerivast joonisest. Hüpotees võtab kokku teabe riskiallika ja mõjuri omaduste kohta ning annab eksponeerituse võimaliku skeemi ja mõjuliigi, mida stressor SO eeldatavasti tekitab
KK strateegia eesmärgid (17): Jäätmed: aastaks 2030 on vähendatud 30% võrra ning oluliselt vähendatud jäätmete ohtlikkust. Jääkreostus: aastaks 2030 on likvideeritud kõik jääkreostuskolded. Joogi ja suplusvesi: on inimese tervisele ohutu. Veekogude seisund: saavutada põhja ja pinnavee hea seisund, hoida veekogusid millel juba on hea Maavarad: KK sõbralikum kaevandamine ja resursside efektiivne kasutamine ning min.kadude ja jäätmetega. Mets: metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine pikas perspektiivis. Kalastik: tagada kalapopulatsioonide hea seisun ning mitmekesisus. Ulukid: tagada jahi ja muude ulukite mitmekesisus ja asurkondade elujõulisus. Muld ja maakasutus: KK sõbralik mullkasutus ja loodus ning kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine. Maastikud ja elurikkus: liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste tagamine,maastike säilitamine.
28. Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid. Vähim dünaamiline pindala – minimaalne kaitsealune pindala, mille korral ümber kujunev maastik ei kaota ühelgi ajahetkel ühtegi elupaiga- või kooslusetüüpi. • Sõltub ala heterogeensusest ning elupaigalaikude vahelisest sidususest. Elupaikadevaheline sidusus. Nt lendorav: * Ühendus teiste lendorava leiukohtadega; * Kasvav mets (metsaribad, koridorid); * Pikemate vahekauguste korral varjepaigad. 29. Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid. -> Looduslike koosluste riba kultuurmaastikul või mingi teist laadi loomade jt liikide rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilistele koridoridele sarnanevad ökoloogilised astmelauad, mis aga asuvad kultuurmaastikul elupaigalaikudena ning moodustavad ühendamata "saarekestena" rändetee. Koridoridena toimivad tavaliselt maastiku joonelemendid – võsaribad, jõeorud, samuti
Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutus Sotsiaalne suhtlus vähem vahetu Suurenev distantseerumine sotsiaalsetest suhetest, usaldus abstraktsete süsteemide vastu (finantssüsteem) Riskiühiskond Inimtekkeliste riskide domineerimine, innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele. Riskide globaalsus – Riskid ei tunne piire ning võivad mõjutada väga suurt ala, kuna liikumine on üsna vaba ning enamus riike on omavahel seotud (viiruste levik, finantssüsteemide sõltuvus üksteisest jne). Rahvusriigid ei suuda kontrollida kõiki protsesse. 2. Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus Ühiskonna muutused
Selle ainulaadsuse põhjustavad erilised geograafilised ja hüdromorfoloogilised tingimused Läänemeri on ühenduses ookeaniga väga kitsaste Taani väinade kaudu, mis takistavad veevahetust. Seetõttu on siinne soolsus erinevalt enamikust teistest meredest ja ookeanidest väga madal, luues kordumatu segu mere- ja mageveeliikidest, kes on kohanenud eluks just nende tingimustega. Kuid ühtlasi muudavad needsamad tingimused liigid ja elupaigad ökoloogiliste olude muutuste suhtes väga haavatavaks. See on habras ökosüsteem, mis vajab meie hoolt ja kaitset. Samal ajal kuulub Läänemeri ka maailma kõige reostatumate merede hulka seda peetakse kogu Euroopas oluliseks keskkonnaprobleemiks. Rohkem kui 30 aasta vältel on rakendatud arvukalt meetmeid, et vähendada praeguste ja tulevaste inimeste tekitatavat saastet, ning likvideerida seal, kus võimalik, vana reostust. Vaatamata
vajadustest ning sõltuda lapse keelelisest võimekusest ja üldisest arengulisest tasemest. 2. Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitud, oluline õppimise mehhanism on teiste jälgimine ja jäljendamine. 3. Sotsiaalsed oskused on olemuselt interaktiivsed ja toimivad kahesuunalises, vastastikkuses inimsuhtes. 4. Käitumine on keskkonnaspetsiifiline, tuleb arvestada ökoloogiliste tingimustega, milles käitumine aset leiab. Mõnedel lastel on sotsiaalsete oskusi väljendava käitumise õppimine raskendatud. See on siis kui lapsel on probleeme tähelepanuga või teda iseloomustab impulsiivne käitumine. Eristades termineid sotsiaalsed oskused ja sotsiaalne kompetentsus, võib öelda, et sotsiaalsed oskused on üksikud õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Sotsiaalne kompetentsus puudutab peamiselt teiste hinnanguid
Riskiühiskond: • Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud • Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) • Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“ Töö muutmine, ettevõtlus ja firmad Traditsiooniline töökäsitlus – omaette eesmärk, kutsumus, moraalne kohustus, eneseväärikuse allikas, pikaajaline töö ühe tööanda juures. Postmodenistlik töökäsitlus – vabaduse allikas, eneseteostamise ja enesearendamise vahend, tunnustus ja saavutus individualiseeritud subjektiviseeritud.
kvaliteeditundlikkus, tarbimisprotsessi emotsionaalsuse kasv jne); õiguslik-poliitiliste, sotsiaalsete ning kultuuriliste mõjude arvestamine (standartiseerimine, tarbijakaitseseaduste kitsendused, kodanikualgatusel tekkinud liikumiste nõuded, demograafilised ja sotsiaalsed mõjud, väärtushinnangute muutumine); erinevate maade disaininõuete ühtlustumine ja kaubandusbarjääride kadumine; karmistuvate ökoloogiliste nõuete järgimine (keskkonna reostuskoormuse vähendamine, ressursse säästvate toodete ja tehnoloogia kasutamine, kaubajääkide loodusliku lagundusvõime tagamine); uute tehnoloogiate kasutusvaldkondade laienemine (arvutustehnika, biotehnoloogia, mikroelektroonika, uued tooraineliigid ja energiakandjad); innovatsiooniprotsessi lühenemine teaduslik-tehniliste edusammude mõjul. TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 10 6
Eesti keeles on erinevaid tõkeid inglisekeelsest sõnast sustainable developement. Erinevateks tõlgeteks võivad olla: jätkusuutlik areng, säästev areng, kestlik areng kui ka tasakaalustatud areng. Kasutatud mõisteid on mitmeid, kuid idee jääb kõigi puhul ikkagi samaks. Jätkusuutlik areng on mõiste, mis on enda alla haaranud peaaegu kõik eluvaldkonnad. Mõiste on kasutusel olnud juba alates aastast 1960, kui hakati otsima võimalusi looduse säästmiseks ning ökoloogiliste probleemide lahendamiseks. Üldistades võib öelda, et mõiste jätkusuutlik areng taotleb kooskõla ning tasakaalu kolme komponendi vahel: majandus, keskkond ja sotsiaalsfäär. Üritades säilitada täisväärtuslikku elu pikaajalist jätkumist ka meie järeltulevatele põlvkodadele. Areng, mis tagab nii praegu kui ka tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades
Tarbimisväärtus (küttepuud, jahiloomad). Tootmisväärtus (paakspuu koor lahtistite põhikomponent). Metsatooted, looduslikud ravimtaimed Kaudne majanduslik väärtus: mittekasutusväärtus (märgalade isepuhastumisvõime, toitainete sidumine). Tulevikuväärtus: tulevased tooted ravimid, geneetiline materjal, bioloogiline teave, toiduallikad, ehitusmaterjalide varud, veevarud Olemasoluväärtus: elurikkuse kaitse, kohaliku kultuuripärandi säilitamine, ökoloogiliste protsesside ja evolutsiooni jätkumine Tugiteenused: teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad Reguleerivad teenused: teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine Varustusteenused: teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, nt toidu, vee, puidu jm materjalidena Kultuuriteenused: teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas 13.02
toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Kohalik Agenda 21) * Säästev arengutee aitab rahuldada inimkonna praeguseid vajadusi, kahjustamata seejuures tulevaste põlvede väljavaateid oma vajadusi rahuldada. Inimese vajadused tuleb rahuldada esmajärjekorras, kuigi praegust tehnoloogilist ja sotsiaalset olukorda arvestades on selge, et planeedi võimalused seda tagada on piiratud. Kesksel kohal on ökoloogiliste ja bioloogiliste ressursside kaitse. ("Brundtlandi komisjon", 1987) * Säästev areng on valik, mis on ühtaegu majanduslikult tasuv, sotsiaalselt võrdõiguslik ja keskkonnasõbralik. Säästva arengu strateegia peaks olema suunatud sotsiaalselt õiglasele majanduslikule arengule kaitstes samas ressursibaasi ja looduskeskkonda tulevaste põlvede huvides. (Agenda 21, 1992) * Säästev areng peaks eelkõige tähendama õiglast ressursside jaotamist.
Naiste töö on füüsiliselt kergemaks muutunud ja sissetulekud kasvanud, kuid kultuurilisi käitumismalle arvestades, tunnetavad naised piirangut oma liikumisvabadusele. Uurimist vajab veel üleujutuste esinemise sagedus. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata inimestele turvatunde pakkumisele just valitsuse poolt. Kohalikke elanikke tuleb ka edaspidi kaasata loodusvarade kaitse ja säästva arengu projektidesse. Tuleb tõsta inimeste teadlikkust ökoloogiliste väärtuste osas. Teavitustööd tuleb teha ka valitsusasutuste seas märgalade olulisuse hindamisel. Kuna Khalti järve piirkond kuulub valdavalt eraomandisse, kuid kogu piirkond ei suuda ennast turismi ja kalandusega ise ära majandada on riigi osalemine märgala säilitamisel oluline. http://www.undp.org.pk/images/publications/Khalti%20Lake%20Survey,Final.pdf 4 KOKKUVÕTE Riigi osalus keskkonnaprojektides võrreldes erasektoriga on suhteliselt tagasihoidlik.
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
Liikide omavahelist ristumist takistab geograafiline isolatsioon. Liigi bioloogilisi iseärasusi, mis takistavad edkat ristumist teiste liikidega nim ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Lõhestav valik. Erimaise liigitekke teguriteks on popultasioonide geograafiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumuste ökoloogiliste tingimustega. Lk 99-100 Kordamisküsimused Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on putukad 2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7
taimekoosluse liigiline koosseis tervikuna. 2. Füsioloogilised: taimede biokeemilised eripärad, anomaaliad taimede kasvus ja arengus, vitaalsus, füsioloogiliste protsesside dünaamika. 3. Morfoloogilis-anatoomilised: eluvorm, kasvukuju, kasvukiirus, aastarõngaste laius, lehtede suurus, võsude puitumise määr, kattetugede tugevus. 4. Fütotsönootilised: taimekoosluse struktuur ja fenoloogia, liikide ja ökoloogiliste rühmade osatähtsus koosluses, koosluste paiknemine maastikul, suktsessiooni (?) suund. Näittunnuseid võib käsitleda staatiliselt (teatud ajamomendil) või dünaamiliselt (jälgides nende muutuste suunda ja kiirust). Keskkonnas toimuvad nähtused, protsessid, seisundid on indikatsiooniobjektide tunnused e sihttunnused. Indikatsiooniobjektide tunnusteks võivad olla mitmesugused õhu, vee, mulla, lähtekivimi jt. omadused. 1
Loomaökoloogia ehk zooökoloogia on teadus, mis uurib loomade (üksikisendite ja populatsioonide) ajalooliselt kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid. Loomaökoloogia tähtsamad harud on toitumis- ja sigimisökoloogia. Rakendusökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb ökosüsteemide majandamisel ja ökotehnoloogias esilekerkivate teaduslike probleemidega. Makroökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb suureskaalaliste ökoloogiliste protsesside uurimisega. Organisatsioonitasemed Geen, Rakk, Kude, Organ, Organism/isend, Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Bioom, Biosfäär Mõisteid DNA: Desoksüribonukleiinhape, sisaldab organismi kogu pärilikku informatsiooni. Kromosoom: DNA molekul, mis kannab geene. Geen: kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärilikkustegur, mis määrab otse või kaudselt (koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.
· Migratsioon, · Levikutüüp juhuslik, rühmaline, ühtlane, sooline, vanuseline jaotumine. Koosluse struktuur: 1. Koosluse koosseis eluvormiline, liigiline populatsiooniline struktuur 2. Koosseisu elementide paiknemine ruumis ruumiline struktuur 3. Ajaline kestvus ja järgnevus koosseisulised, ööpäevased, sessoonsed, eriaastased muutused, taastumised 4. Ühendavate ökoloogiliste seoste kogum · Tootjad e produtsendid saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid) · Tarbijad e konsumendid surmavad oma saagi, söövad teisi taimi ja loomi · Lagundajad e destruendid kasutavad surnud organisme või selle osi. Bakterid, seened.
toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Kohalik Agenda 21) * Säästev arengutee aitab rahuldada inimkonna praeguseid vajadusi, kahjustamata seejuures tulevaste põlvede väljavaateid oma vajadusi rahuldada. Inimese vajadused tuleb rahuldada esmajärjekorras, kuigi praegust tehnoloogilist ja sotsiaalset olukorda arvestades on selge, et planeedi võimalused seda tagada on piiratud. Kesksel kohal on ökoloogiliste ja bioloogiliste ressursside kaitse. ("Brundtlandi komisjon", 1987) * Säästev areng on valik, mis on ühtaegu majanduslikult tasuv, sotsiaalselt võrdõiguslik ja keskkonnasõbralik. Säästva arengu strateegia peaks olema suunatud sotsiaalselt õiglasele majanduslikule arengule kaitstes samas ressursibaasi ja looduskeskkonda tulevaste põlvede huvides. (Agenda 21, 1992) * Säästev areng peaks eelkõige tähendama õiglast ressursside jaotamist.
TAPA GÜMNAASIUM EESTI ÄRKAMISAEG- MÄRKAMISAEG UURIMISTÖÖ AJALOOST KOOSTAJA: ÕUN PÄRJA JUHENDAJA: ROOS ANNE 2009 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS 2) MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS ? 3) MIS TOIMUS HIRVEPARGIS? 4) LAULEVREVOLUTSIOON 5) BALTIKETT 6) KOKKUVÕTE 7) LISAD 8) KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark“ ja „laulev revolutsioon“. Hüpotees: Areng toimub lihtsamast keerulisemale ehk antud töös : rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest – fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu venemeelsete valitsusjuhtide väljavahetamine 1988 , mineviku- kuritegude hukkamõistmist MRP – AEG poolt. Käesolevas töös kirjeldatakse rahva „ärkamisaja“ alguses toimunud „fosforiidisõda“ ja avalikustamise algust Eestis. ...
Riskiühiskonna mõiste: · Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud · Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) · Riskiühiskond (,,teine", refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" 3. loeng Majandus ühiskonnas 1) Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur. kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele)
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele. seiklusturism, on maatu...
jooksul (paljude põlvkondade valtel) asustavad teatud territooriumi, on vastastikes liigisisestes suhetes, mille ulatuses toimub vaba vastastikkune ristumine ehk geneetilise informatsiooni vahetus (ASURKOND) Populatsiooni mõõdetavad omadused 1) arvukus 2) asustustihedus 3) ohtrus (suhteline - vähe, palju) 4) sündivus o maksimaalne sündivus teoreetiline maksimum ideaalsete ökoloogiliste tingimuste (puudub limiteeriv faktor) puhul, füsioloogiline püsiv suurus o ökoloogiline ehk reaalne sündivus. See pole püsiv, sõltub limiteerivast ökoloogilisest faktorist o absoluutne sündivus arv o relatiivne sündivus - % 2) surevus isendi hukk · ökoloogiline ehk reaalne · minimaalne isendite hukk ideaalsete tingimuste juures, ka kõige paremate tingimuste juures isendid vananevad ja surevad
ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997) Egiptuse loodusolud ja kultuur Kultuuriline areng on väga tihedalt seotud geograafiliste ja ökoloogiliste tingimustega ning Egiptus kujutab endast suurepärast näidetniisuguse seose kohta.Niiluse org on jõeoaas, mis paikneb kahe kõrbe vahel: läänes laiuvad Sahara avarused, idas lahutab Egiptust Punasest merest sakiline mäeahelik. Üksnes kirdes ühendab mööda Siinai põhjakallast kulgev kitsas läbipääs Egiptust Palestiina ja Lähis - Idaga. Sademeid esineb Egiptuses harva, kuid Niiluse iga - aastased hilissuvised üleujutused lõid soodsa võimaluse püsivaks maharimiseks
· Paljudele organismidele kahjulik fotoperiodism lühipäevataimed pikapäevataimed päevaneutraalsed Gaasid · CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva · O2 vajalik hingamisel. Limiteerib tihti, eriti vees, mullas, setetes ORGANISMIDE VASTUS KESKKONNATINGIMUSTE MUUTUSTELE Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon
aastas. KOKKUVÕTE Eesti on erinevate savide poolest rikas ja nende kasutusala on lai. Tuleb lihtsalt leida igale savile vastavalt tema omadustele sobilik tootmisvaldkond. Kindlasti tuleks jälgida, et kõrgema kvaliteediga savisid ei raisataks. Meil on veel ka perspektiivikaid alasid, kus võib leida uusi savide leiukohti. Savitoodetel ja savist ehitusmaterjalidel on kindlasti perspektiivi, arvestades viimastel aastatel tõusvat ökoloogiliste tehnoloogiate populaarsuse kasvu. KASUTATUD KIRJANDUS 20Mäemajandus/Reinsalu,E. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, 1998 Ajakiri ,,Ehitaja", 2003 Eesti savi töösturite käsiraamat/Jako Geza, Tallinn: Riigi Kunstitööstuskool, 1933 Mida teame sinisavist/Pirrus,E. Eesti Loodus, 11, 1973 Kaoliniiti sisaldavad savid Lõuna-Eesti hinnalisemaid maavarasid/Pirrus,E. Liivimaa Geoloogia, Tartu 1995, lk. 85-94 Pirrus, E. & Tallinn, K. Savi meie rikkus ja vaesus (13)
rikub ära kogu jõe loomu ja ilu, elektrit saaks aga ehk ühele mehele hommikukohvi valmistamiseks," iseloomustab üks Nõmmeveski joa lähedal elav talumees oma suhtumist veejõujaama rajamisse. Eestis moodustab praegu hüdroenergia osakaal taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia hulgast kaks kolmandiku, veest toodetud elektri mahu kasvu piiravad aga nii Eesti kesine hüdroenergeetiline potentsiaal kui elektrijaamade rajamise kõrge hind. Marek Strandberg ökoloogiliste tehnoloogiate keskusest märgib, et hüdroenergial pole Eestis suurt tulevikku. "Hüdroenergeetikal oleks meil perspektiivi ehk ainult kombineeritud viisil koos põllumajandusega, kus võiks rajada paisjärve, mille lõuna poole avanevatel kallastel saab kasvatada näiteks maasikaid," selgitab Strandberg. Vältimaks kalade liikumise takistamist, peaks Strandbergi hinnangul Eestis kasutatama hüdroenergia tootmisel sukelturbiine, mis sukeldatakse suurema kaldega jõe põhja ning kus
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt ...
hektarit ehk üle kolme korra suurem kui ta olla võiks. Võrreldes 2003. aastaga on meie positsioon halvenenud. Siis oli eestlaste ökoloogiline jalajälg 6,5 globaalset hektarit ning me olime raiskamise osas maailmas seitsmendal kohal, nüüd oleme kuuendal. Kõrge koht ökoloogilise jalajälje pingereas on seotud põlevkivi kasutamisega elektrienergia tootmisel, sest protsessi käigus paiskub õhku palju CO2. Eesti kuulub WWFi (World Wildlife Fund) järgi ökoloogiliste võlglaste hulka - meie jalajälg on tunduvalt suurem meie ala bioloogilisest suutlikkusest. 6 Inimese ökoloogiline jalajälg 3.Inimeste ökoloogilised jalajäljed Inimeste ökoloogilised jalajälgede all mõeldakse, kõike, kus inimene on looduses midagi muutnud, kahjustanud või hävitanud. Näiteks toodetakse erinevaid energia vorme, mis
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju. Liigitatakse abiootilisteks (ehk eluta loodus: muld, õhk, vesi, temp, niiskus, valgus, pH-tase jm) ja biootilisteks teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava lii...
6. Merre juhitava sademevee kanalisatsiooni ja puhastussüsteemide väljaehitamine, et ohjata sademeveega toitainete, ohtlike ainete ja prügi sisse- kannet merre (D5) Kavandatud tegevused: 1.Merre suubuvate sademevee toruotsade kaardistamine. 2.Olemasolevate sademevee sisselaskude vee kvaliteedikontrolli tõhustamine illegaalse fekaalvete sademeveekanalisatsiooni juhtimise tuvastamiseks. 3.Sademevee käitlemiseks rannapiirkonnas sobivate tehnoloogiliste ja ökoloogiliste lahenduste selekteerimine ja katsetamine. 4.Projekteerimisnormide ja -tingimuste läbivaatamine sademevee käitlemise aspektist - imbala/riba nõue jms. 20.02.2017, K. Künnis-Beres UUED MEETMED – mereprügi (D10) 8. Mereprügi probleemi teavitamine ja plastpakendite merre sattumise ennetamine Meetme eesmärk on ühiskonda teavitada mere prügista- misega seotud probleemidest ning keskkonnariskidest, et
Seda teeb sotsiaalne ettevõte oma toodete-teenuste müügi abil. Ehk siis – sotsiaalne ettevõte tegutseb mingi konkreetse ühiskondliku eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks ettevõtlusega teenitud tulu. 25. Mis on ökoloogiline ja sotsiaalne koormustaluvus (loodus)turismis? Miks seda peab mõõtma? ● Ökoloogiline taluvusvõime on maksimaalne keskkonna puhkemajanduslik kasutamise määr, mille ületamine põhjustab ökoloogiliste väärtuste vastuvõetamatu taseme või pöördumatu vähenemise. Piirkonna ökoloogiline taluvusvõime piir on saavutatud kui keskkonna võime end loomulikult taastada on häiritud. ● Sotsiaalne taluvusvõime on looduskeskkonna kasutamise maksimaalne tase, mille ületamine põhjustab kasutaja seisukohalt saadava kogemuse/naudingu kvaliteedi halvenemise. 26
Üldistatult: ökoloogia on õpetus eluruumi seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. Ökoloogia arenemine Kõigepealt tehti selgeks vahe taime- ja loomaökoloogia vahel, kuid kui arenesid kontseptsioonid toiduahelatest ja aineringetest jne.., siis tekkis teoreetiline alus üldiseks ökoloogiaks. 196870 tekkis liikumine, mida võiks nimetada ,,üldine hoolitsus ümbritseva keskkonna eest". Kõigil oleks nagu tekkinud üldine huvi ökoloogiliste probleemide vastu. Ühiskondlik huvi suunas ka akadeemilise ökoloogia arengut. Seni vaadeldi ökoloogiat lihtsalt bioloogia ühe osana ja seda õpetati peamiselt bioloogidele. Kuigi ka praegu on ökoloogia juured bioloogias, moodustab ta silla loodusteaduste ja ühiskonnateaduste vahel. 60- ndatel ennustati, et inimühiskond puutub kokku tõsisemate keskkonna probleemidega 30 35 aasta pärast,
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
KUNSTLIKULT LOODUS ESEMETE TÄHENDUS Vahetuskaupade ringlusest võib järeldada, millised on vastava ühiskonna kultuurilised väärtused. VAHETUSE UUESTI LÄBIVAATAMINE Antropoloogia käsitleb majandust kahes osas: ,,the West" ja ,,the Rest". Vähem arenenud ühiskonnad on tasapisi õppinud läänemaailmalt majanduslikku käitumist, siiski on erinevused suured. 13 TOOTMINE JA TEHNOLOOGIA INIMKONNA VAHETAMINE LOODUSEGA Ühtset lihtsalt sidet ökoloogiliste tingimuste ja sotsiaalse organisatsiooni vahel pole. Selge see, et mida arenenum on ühiskond, seda rohkem on seal tehnoloogiat ja seda rohkem kahjustavad nad loodust. Seetõttu on vähem arenenud riigid loodussõbralikumad ja ka looduslähedasemad. Väga palju mõjutab ühiskonda ka kliima. KULTUURIÖKOLOOGIA Kultuuriökoloogia on peamiselt Ameerikas uuritav antropoloogia haru. See hõlmab kultuurilist evolutsiooni. Seda mõjutavad faktorid on demograafia, ökoloogia ja tehnoloogia.
perioodiline üleujutus. Jõevesi kannab endaga kaasa mitmesuguse suurusega mineraalosakesi (liiv, tolm, ibe), taimejäänuseid ja huumusaineid. Mida suurem on voolu kiirus, seda rohkem ja suuremaid osakesi vesi endaga kaasa toob. Peale hõljumi sisaldab tulvavesi molekulaarselt ja kolloidselt lahustunud aineid, milles on esikohal huumushapped. Need pärinevad tavaliselt soodest ja annavad veele pruuni värvuse (Reintam, 1962). Luhtadel eristatakse kolme ökoloogiliste tingimuste poolest erinevat vööndit, mille kujunemine on seotud alluviaalse sette hulga ja üleujutuse ulatuse erinevustega: 1) sängiäärne luht, kus moodustuvad kihilised lammimullad; 2) keskluht, kus kujunevad väga viljakad teralised lammimullad; 3) terrassiäärne luht, kus settivad kõige peenemad osakesed ja setete hulk on väike. Luhtade laiusest ja settelisuse intensiivsusest sõltub, kas seal esinevad kõik eelpool nimetatud vööndid või mitte (Pork, 1959).
SISSEJUHATUS Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põllumajanduses tähendab paljude poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates põllumajanduse jõudmist uude etappi, mis võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske. Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üles riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses, toidus jm toodetes. Õiguslik regulatsioon peaks siinkohal olema teatud konsensuse või tasakaalu leidmise fikseerimise punktiks, mis näitab, millistel tingimustel on GMO-de kasutamine ja kasvatamine täna ühiskonna p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
