Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ökoloogiliste" - 300 õppematerjali

thumbnail
40
doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

Lk 130-136 Pärilikkus ­ seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika ­ teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid ­ pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen ­ pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ­ ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ­ ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika ­ uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees ­ eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees ­ DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA...

Bioloogia
407 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks...

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Konspekt Botaanika raamatust

2. Füsioloogilised: taimede biokeemilised eripärad, anomaaliad taimede kasvus ja arengus, vitaalsus, füsioloogiliste protsesside dünaamika. 3. Morfoloogilis-anatoomilised: eluvorm, kasvukuju, kasvukiirus, aastarõngaste laius, lehtede suurus, võsude puitumise määr, kattetugede tugevus. 4. Fütotsönootilised: taimekoosluse struktuur ja fenoloogia, liikide ja ökoloogiliste rühmade osatähtsus koosluses, koosluste paiknemine maastikul, suktsessiooni (?) suund. Näittunnuseid võib käsitleda staatiliselt (teatud ajamomendil) või dünaamiliselt (jälgides nende muutuste suunda ja kiirust). Keskkonnas toimuvad nähtused, protsessid, seisundid on indikatsiooniobjektide tunnused e sihttunnused. Indikatsiooniobjektide tunnusteks võivad olla mitmesugused õhu, vee, mulla, lähtekivimi jt. omadused. 1...

Ökoloogia
48 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

BIOLOOGIA AINEKAVA projekt

10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, päri...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Biosfääri mõisted

Ökotoop ­ kõik abiootilised tegurid kokku. Biotsönoos- kõik biootilised tegurid kokku. Biogeotsönoos ­ ökotoop + biotsönoos. Ökoloogiline amplituut- öko. teguri intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elutseda. Optimaalne tsoon ­ öko. teg. intensiivsuse vahemik, mis on elutegevuseks soodne. Optimum ­ Ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Ökoniss ­ mingi liigi kõigi oluliste ökoloogiliste tegurite ökoamplituutide summa. Kõik tingimused liigi esinemiseks on täidetud....

Ökoloogia
33 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Metsade sääst

Metsabioloogia tegeleb: Organismide ja puude koosmõju uurimime Abiootilise keskkonna ja puude suhete uurimine Puistute klassifikatsioon Puistu kasv ja uuenemine Inimtegevuse mõjud metsale 2. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses. Metsa kasutamise eesmärkideks on loodusobjektide hoidmine, keskkonnaseisundi kaitsmine ja majandusliku tulu saamine. Kui õigusakt ei kitsenda metsa kasutamise ulatust, peab metsa kasutamine üheaegselt tagama ökoloogiliste , majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamise. Metsa kasutamise viisid on: 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine (looduse kaitse) 2. Maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine (keskkonnakaitse) 3. Inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest (sanitaarkaitse) 4. Inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine (rekreatsioon e. virgestus) 5...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
78 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Ahven ehk harilik ahven

Liigi arvukuse regulatsioon Troofiline tase reguleerib arvukust.Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatu olla. Näide:Zooplankton reguleerib ahvena arvukust.Kui zooplankton hävitab taimestiku, tekkib toidupuudus,arvukus väheneb.See võimaldab ahvenal areneda ja taastuda. 10.Toiduahelad Zooplankton - Fütoplankton ­ koger ­ ahven Rohevetikas ­ vesikirp ­ ahven - haug - saarmas 11.Kokkuvõte Ahvena elu on mõjutatud erinevate ökoloogiliste tegurite poolt.Ahvena popluatsioon väheneb ja teda liigitatakse teise kaitsekategooriasse.Ökosüsteemi ks on mageveekogud ja arvukus on seotud iseregulatsiooniga. Kasutatud allikad: http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnategurid http://et.wikipedia.org/wiki/Ahven http://www.iffikas.pri.ee/Failid/RaM.spikrid.konsud/11.klass/ %5BBIOLOOGIA%5D/viimane.11.klassio%20konsu.britta.doc http://www.annaabi.com/materjal-17713-%C3%B6koloogia http://www.lmv...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Operatsioonijuhtimine

teada ka veotariifide maatriks, mille elemendid cij tähistavad veose ühiku veotariifi i-ndast on järgmine: vajadus, funktsioonid, uue toote näitajad, süsteemi struktuuri muutmine. Klassikaline MC meetod põhineb ühtlase jaotusega juhuslikel väärtustel. Meetodi lähtepunktist j-ndasse sihtpunkti. Otsitakse veoplaani, mis minimeeriks summaarse Kompleksne lähenemisviis ­ arvestavad juhid tehniliste, ökoloogiliste , majanduslike, rakendamine seisneb järgmiste tegevuste sooritamises: *määrame muutuja väärtuse veomaksumuse. Üldjuhul võib transpordiülesandes olla antud veotariifi asemel mõni muu organisatsiooniliste, sotsiaalseteja psühholoogiliste aspektidega ja nendevaheliste seostega. jaotumise ja esinemise sageduse, arvutame sageduse esinemise tõenäosuse; *arvutame kriteerium (kogus, kaugus)...

Operatsioonisüsteemid
222 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahvusvahelised lepped ja globaalprobleemid

Eesmärk:Eesti looduse mitmekesisuse säilitamine. Tuleb tagada looma-, taime-, seeneliikide elupaik ja soodne seisund. Seadus määrab kaitstavad loodusobjektid. 3)Natura 2000-üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Eesmärk: väärtuslike looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 4)Agenda 21-ülemaailmne 21.saj säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Eesmärk: loodusressursside säästmine, vältide ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemist, tähtsustab tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, tagada põhiliste vajaduste rahuldamine. 5)Eesti keskkonnastrateegia 2010-valmis 2005 aastal. Eesmärk: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et ei kahjustataks loodust. Inimeste keskkonnateadlikkuse edendamine. 6)Oorhusi konventsioon-Eesti ühines 2001.a Eesmärk:võimaluste loomine avalikkuse kontrolliks keskkonnaalase tegevuse üle. Elanikkonda...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Urie bronfenbrenner

Eriti puudutab see nooremaid kolleege, kelle juurdepääs sellele paratamatusele piiratud ressursile on praegu isegi suurem kui minu enda oma. Siiski on tegemist ka teistsuguse kvalifikatsiooniga. Kuigi minu poolt pakutavad mudelid pole veel muidugi proovitud pole nad päriselt uued eelnevalt formuleerimata konstruktsioonide mõttes. Pigem esindavad nad igas planeeritud uurimiskavas mõisteliste elementide integratsiooni, mida on järjestikku rakendatud ökoloogiliste süsteemide teoorias alates selle esialgsest formuleerimisest 70ndatel aastatel. Seepärast on enne konkreetsete mudelinäidiste esitamist üksikute uurimisvaldkondade uurimiseks vaja lugeja jaoks kokku võtta põhielemendid sellest, mida ma nimetan bioökoloogiliseks paradigmaks. Selle paradigma määratlevad omadused kõige värskemal kujul sisalduvad kahes järgmises väites: Väide 1. Eriti oma varastes arengu järkudes ja suurel määral läbi kogu elu leiab inimese areng aset üha...

Pedagoogika alused
43 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Keskkonna ja looduse suhe

Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse. Loodus on ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Ajalooprofessor Lynn White tõdeb, et tänapäevane läänemaade teadus ja tehnika on mõjutatud ristiusust, mida ta peab inimkesksemaks kõikide usundite hulgas. Ta ei usu, et teaduse ja tehnika areng oleks piisav vahend ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, tema arvares on probleemide põhjused religioossed, järelikult peaksid abinõud olukorra muutmiseks olema samuti religioosset laadi. Tehnika muudab maailma ja inimest ennast. Just tehnika on ühenduslüliks inimese ja looduse vahel. Mõjutus toimib mõlemas suunas. Mitte ainult tehnika ei reguleeri inimese loodussuhet, vaid inimese loodussuhe ja selle areng mõjutab ka tehnika arengut (Mamedov 1983).Tehnikakeskne...

Keskkonafüüsika
34 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Omaette teadusliku distsipliinina hakati ökoloogiat käsitlema sajandivahetuse paiku. Algul tegid uurijad selge vahe taime- ja loomaökoloogia vahele, kuid kui arenesid kontseptsioonid kooslustest (F. Clements, V. Shelford), toiduahelatest ja aineringetest (R. Lindeman, G. Hutchinson) jne., siis tekkis teoreetiline alus üldiseks ökoloogiaks. Ökoloogia ja keskkonnakaitse areng tänapäeval Inimkond hakkas ökoloogiliste probleemide tõsidust tajuma 1960-ndatel aastatel. 1968­70 tekkis liikumine, mida võiks nimetada "üldine hoolitsus ümbritseva keskkonna eest". Kõigil oleks nagu tekkinud üldine huvi ökoloogiliste probleemide vastu. Ühiskondlik huvi suunas ka akadeemilise ökoloogia arengut (huvi=raha). Seni vaadeldi ökoloogiat lihtsalt bioloogia ühe osana ja ökoloogiat õpetati peamiselt bioloogidele. Kuigi ka praegu on ökoloogia juured bioloogias, moodustab ta silla loodusteaduste ja...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Mõisted ökoloogia

Antropogeenne tegur inimtegevuse mju organismide elutegevusele. Areaal he sstemaatikaksuse asuala( nt populatsioon, liik, perekond) Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja rvloomadest moodustunud toiduahel Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkuren...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Makroevolutsioon

Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Kui mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja nende levikus, siis makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine. Divergents ­ liigiline mitmekesistumine. Ulatus sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest. Adaptiivne radiatsioon ­ mõnikord võib üks lähteliik suhteliselt lühikese aja jooksul panna aluse mitmele uuele liigile. See juhtub siis, kui liik satub uude elupaika, kus ökoloogilised tingimused on mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri ökonisse ja eristuvad iseseisvateks liikideks. Nt. Darwini vindid Galapagose saartel, kes pärinevad ühest Lõuna-Ameerika mandrilt sinna sattunud liigist ja on spetsialiseerunud toiduallikate järgi. Uute...

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2.Keskerakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sise julgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsaial kaitset. 3.Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. 4.Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena...

Ühiskonnaõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elu teke ja areng maal

kõrgemalt arenenud liigirühmadega - imetajate 4000-st liigist tunneme arvatavasti peaaegu kõiki, lindude 9100 liigist 99 %, kalade 21 000 liigist 90 %, soontaimede 270 000 liigist 81 %, sammaltaimede 25 000 liigist 68 % ja vetiktaimede 60 000 liigist 67 %. Evolutsioon- üha uute eluslooduse taksonite teke ühelt poolt ja teiste väljasuremine on kord kiirenev, kord aeglustuv, kuid pidev protsess. Pole usutav, et biosfääri elustik ka ilma inimmõjuta ületaks praeguste looduslike ökoloogiliste makrofaktorite püsides kümne miljoni liigi piiri. Kui vaid see looduse suhtes agressiivne, mõtlematu inimtegevus ja tehnokraatiavoha selliselt ei kasvaks ja laiutaks. Peame ju mõistma, et populaarse niinimetatud "statistilise ööpäeva" näitel maakoor tardus kell 00.00, esimesed ainuraksed ilmusid Maa ookeani kell 12.00 ja esimesed selgroogsed kell 18.30, maismaa asustamine eluga algas kell 19.50 ja esimesed inimlaadsed ilmusid kell 23.59 (selles...

Bioloogia
157 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskerakond/referaat.

2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla. 5. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või...

Ühiskonnaõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eksamikonspekt

Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...

Eesti sisevete ökoloogia
124 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Evolutsioon

Lõhestav valik Eelispaljunevad keskmisest erinevate tunnustega isikud.Kohastumine-organismirühmade pöördumatu sobitumine uute elamistingimustega.sise-ja välisehituses(Voolujooneline kehakuju),Mimikri-sarnasus mõne teise liigiga(nt. Piimamadu-korallmadu),füsioloogias(tühjad toruluud),paljunemises,käitumises ja teistes eluvaldustes(lindude ränne) Geograafiline isolatsioon - kui liikide levilad on üksteiest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketeda (saared, mäed, kõrbed), siis nad ei satu kokku.Bioloogiline isolatsioon ­ liigi bioloogilisi iseärasusi (ökoloogilisi, käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega. Liigitekke tegurid:Geograafiline eraldatud,Mutatsioonid,Looduslik valik,Geneetiline triivMakroevolutsioon- erinevate organismitüüpide teke ja nende pikaajaline eraldi evolutsioneerumineMitmekesistumine-Vanemliikide hargnemine uuteks üha üksteisest...

Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vetikakooslused ja vee toitelisus järvedes ja jõgedes

Mõned nendest teguritest, näiteks oligotroofsus ja happesus on täiesti vastavuses olevad tingimused, kuid näiteks krüsofüüdid, mida leidub tavaliselt oligotroofsetes järvedes, suudavad elada ka happelises keskkonnas. Rohevetikate, sinivetikate ja vähem levinud krüsofüütide lai morfoloogia spekter on paralleelselt seotud ökoloogiliste eelistustege. Väikesed üherakulised rühmad on tavaliselt iseloomulikud oligotroofsetele veekogudele, kuid samas suured koloonialised vormid domineerivad eutroofsetes järvedes. Väikeste üherakuliste vetikate võime eksisteerida ja konkureerida suurte koloonialiste vormidega madalal toiteainete sisaldusel on seotud nende suurema pinna ruumalaga ning nad on võimelised rohkem toiteained omastama. Planktoniliste ränivetikate peamiseks vajaduseks veekogus on turbulentsus ja kõrge...

Eesti sisevete ökoloogia
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun