72. Kuidas avaldub produktsiooniefektiivsus? A. PE = In/Pa-1 B. PE = An/In C. PE = Pn/An-1 D. PE = Pn/An 73. Kas kiskja-saaklooma süsteemis: A. Kiskja populatsioonitiheduse madalseis vastab saaklooma populatsiooni suurimale tihedusele B. Kiskja ja saaklooma populatsioonitihedus võnguvad samas rütmis veerandperioodilise faasnihkega C. Saaklooma populatsioonitihedus on kiskja omast sõltumatu kuid fluktueerib samas rütmis 74. Termini ökoloogia võttis kasutusele: A. K. Zobel B. V. Masing C. Haeckel D. Hutchinson E. V. Gause 75. Seen võib olla: A. Loom B. Imetaja C. Nematood D. Parasiit E. Primaarne produtsent 76. Produktsiooni efektiivsus on suurem: A. Kõigusoojastel selgroogsetel? B. Püsisoojastel selgroogsetel? C. Nendel selgroogsetel, kelle energiakadu hingamisele on null? 77. Millise elemendi ringe puhul on atmosfäär väheoluliseks fondiks? A. N B. P C. C D. O 78
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat aines Keskkonnaseire ja kaitse normatiivid Jõevähk 2000-2009 Heidi Silvet Juhendaja: Jane Frey Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Lühiülevaade jõevähi bioloogiast, varude seisundist ja seda mõjutavates teguritest.............3 2.1 Jõevähi arvukuse vähenemise põhjused............................................................................4 3. Metoodika......................................................
RAKENDUSBIOLOOGIA Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi Fundamentaalteadus - kui uuritakse objektide või nähtuste olemust Rakendusteadus - tegeleb praktiliste rakendamise meetoditega Bioloogia jaguneb üldbioloogilisteks teadusteks (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, ökoloogia, evolutsioon) ja eribioloogilisteks teadusteks (botaanika, zooloogia, füsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia, mükoloogia). Mis asi on rakendusbioloogia? RAKENDUSBIOLOOGIA seisneb bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. *on aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist *arendada haiguste diagnoosi meetodeid
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Kuido Kiudorv Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias Referaat aines "Bioloogiline mitmekesisus" Juhendaja: prof. Tiiu Kull Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Helen Rohtla SR083 SÕNAVABADUS Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 Sõnavabaduse viis, sihtgrupp ja kanal............................................................................................. 4 Sõnavabaduse tähendus................................................................................................................... 4 Sõnavabaduse piirangute lubatavus.................................................................................................9 Piirangu aeg.................................................................
Sisekeskonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja tegulatsioonist. Autotroofid- rohelised taimed,kes oskavad fotosüsteesida. Heterotroofid-loomad,kes saavad energiat väliskeskkonnast. Liigi tasand Üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasaneid. Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel. Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. Teadus : ökoloogia. Ökosüsteemi tasand Eluskeskond pluss elutakeskkond.(Läänemeri) Ökosüsteem on isereguleeriv. (Jõgi, järv) Biosfääri tasand Kogu maad ümbritsev eluslooduse kiht. Kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. ELU OMADUSED Rakuline ehitus- kõikides elus organismides on rakud. Viirused ei ole elus organismid, kunas neil puudub rakk. Kõrge organiseerituse tase · Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid, nii ehitus, kui ka reguleerituses.
- kohalikele kasulik - keskkonnateadlikkust kasvatav - turismigrupid on väikesed - põhineb kohalikele elanikele kuuluvale ettevõtlusele - toodab turistide rahulolu Loe Eesti Ökoturismi Ühenduse koduleheküljelt - Mida tähendab olla ökoturist? http://www.ecotourism.ee/index.php?lk=tekst&id=97 Ökoturismi termini eesliidet öko- võib vaadelda majanduslikult poolelt ökonoomia (economic development, economics), ja ka looduse poolelt ökoloogia (ecology). Näiteks on Keenia peamine välisvaluuta allikas safariturism. Turism rahvusparkides on üks võimalus panna kaitstud ja majanduslikust tootmisest väljalülitatud ala tulu tootma. Ühe arvutuse kohaselt toodab iga Amboselli rahvuspargi lõvi aastas umbes 17 000 eurot. Võit hektari kohta aastas on peaaegu 50 korda suurem kui võimalikud põllumajandustulud sellelt alalt oleksid andnud. Paljudes
Vastused Kordamisküsimused kontrolltööks 23. oktoobril 2013 Keskkonnasotsioloogia 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju. - Algselt arvati, et teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist. - Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele. - 19. saj. ja 20 saj. I poole ühiskondlik taust - Industrialiseerimise ja moderniseerumise taust: ressursiküllus, tehnoloogia võidukäik, urbaniseerumine ja loodusest (keskkonnamõjudest) võõrandumine. - 20. saj. I poolel ühiskonnas valitsev arusaam keskkonnamõjude ignoreerimine: Vähene teaduslik/ühiskondlik tähelepanu ühiskonna bioloogilis-füüsilisele keskk...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.1 Põhjavesi....................................................................................................... 4 2.1 Tavapärane lähenemisviis............................................................................. 7 4.1 Vee kasutamine ariidses kliimas Mexico City näitel.....................................14 4.2 Vee kasutamine sademeterohkes kliimas Singapuri näitel...........................
KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE Referaat Sisukord 2 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE........................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Karusnaha ajaloost..............................................................................................................3 2. Karusnahkade hankimine...................................................................................................4 3. Karusloomakasvatuste mõju keskkonnale..........................................................................6 4. Karusnaha töötlemine.........................................................................................................9 Kokkuvõte.......................................................................................................
Siim Vaade Keia Laht Madis Timmi Silver Kruusalu Andre Remsel Karl-Kaur Kaseorg OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED RÜHMATÖÖ REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja Keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Esitamiskuupäev:26.10.2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1.MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED?............................................................................4 2.ASBEST.............................................................................................................................. 6 2.2. Mis on Asbest?............................................................................................................. 6 1.3. Kust võib leida Asbesti?....................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Enelin Räni Loodusvarade kasutamine ja kaitse II Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral. Selle mõju globaalsele loodusressurside sh. metsade kasutamisele Juhendaja: Kalle Karoles TARTU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Rahvastik................................................................................................................ 4 Jaotumus maakeral.............................................................................................. 4 Rahvast...
Ökoloogia 1. osa kordamisküsimuste vastused Mõisted · Abiootilised faktorid - on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. · Adaptatsioon organismide kohandumine elutingimustega/ on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. · Aeroobne hingamine ehk aeroobne glükolüüs on oksüdatsiooniprotsess, mille käigus on vajalik hapniku olemasolu. · Akuutne toksilisus (äge mürgilisus) tavaliselt on tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul (max 24-48 h jooksul) muutusi organismi elutegevuses. · Autotroofne organism organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil. · Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukoos...
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt korda...
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia seisneb: 1) DNA lõikude eraldamises, töötlemises in virto ja siirdamises. Kas sama või teise isendi gromosoomi siirdamine plasmiidi(on bakteris) või viirusesse. 2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA. See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. reverta...
1.Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika huviorbiiti? 1. laotegevus 2. laovarud 3. veondus 4. info, tellimisprotsess, administreerimine 5. pakkimine 6. tagastused 2.Miks on logistika sisu raske lahti mõistatada? 1. Logistika on interdistsiplinaarne ja arenev teadusala ning tema arenguperioodide kohta kehtivad eri definitsioonid. 2. Sisu määramine sõltub ka sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. 3. Määratlus erineb ka riigiti peamiselt riikide majandusliku ja tehnoloogilise arengutaseme tõttu. 3.Joonistada lihtne logistiline kett. Tarnija -> Ressursid -> Tootmine -> Kaubad -> Tarbija või Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 4.Nimetage logistika arengufaasid. Logistika arengu võib tinglikult jaotada 4 staadiumisse (riigiti erinevad perioodide algused ja lõpud): 1. Tootmiskeskne arenguetapp. Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 50.-60. aastatel ke...
Arhed · Arhesid e. arhebaktereid käsitletakse Bergey käsiraamatu esimeses köites koos teiste evolutsiooniliselt vanade bakteritega. Nende fülogeneesi uurimine algas ca 1977. aastal, kui ilmusid Woese'i ja Foxi tööd, milles nad jagasid elusorganismid 3 suurde rühma domeeni. Üks domeenidest arhed. Archaios tähendab kreeka keeles ürgne. · Seega eristuvad eluslooduse domeenid ribosoomide ehituse alusel. · Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. · Arhede biokeemilisel-füsioloogilisel kirjeldamisel eristus esialgu 3 rühma: 1) Metanogeenid; 2) Halofiilid; 3) Termoatsidofiilid. · Arhede domeen jaotatakse Bergey määrajas kahte rühma ja neid käsitletakse mitte kui riike, vaid hõimkondi: 1) Hõimkond Crenarchaeota. ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL RADOON REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI- 11 (A) Koostaja: Robsurf Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. RADOON..............................................................................................................................................5 1.1.Radooni omadused.......................................................................................................................... 5 1.2 Kes avastas radooni ?.............................................
KMH PROTSESSI SAMMUD: 1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv v...
(Tekkis vajadus uurida, mis ja millistel juhtudel põhjustab seda hübriidjõudu ehk heteroosi.) 4. Milles seisneb rakendusbioloogia? Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. 5. Millega tegeleb üldbioloogiline teadus? Üldbioloogia tegeleb süvateaduslike uuringutega (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia). 6. Mis on eribioloogiline teadus? Eribioloogiline teadus tegeleb süvateaduslike uuringutega (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia). 7. Milline seos on bioloogial teiste teadustega? Bioloogia kasutab oma uurimisala nähtuste ja seaduspärasuste seletamiseks ja mõistmiseks teiste teaduste, eelkõige füüsika, keemia ja matemaatika avastatud nähtusi, põhimõtteid ja seadusi
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Elu organiseerituse tasemed......................................................................................................5 Organismide keemiline koostis..............................................................................................5 Anorgaanilise ained rakus.........................................................................................................6 Orgaanilise ained rakus.............................................................................................................7 Lipiidid....................................................................................................................................8 Valgud.................................................................................................................
ei kaoks täielikult Eesti metsadest. Töö on oluline, sest lendoraval on nii ökoloogiline, esteetiline kui ka looduslik väärtus. Igal looma- ja taimeliigil on õigus elada ja olla kaitstud. Lendorava kaitse jaoks on loodud erinevaid õigusakte. Nende loomisel tuleb silmas pidada ka liigi iseärasusi ja vajadusi. Lendorava kohta on siiani vastuseta küsimusi. Näiteks pole piisavalt teavet asurkonna geneetilise struktuuri ja ökoloogia kohta, mis aitaks kaasa arusaamisele populatsiooni 4 kujunemise, hetkeseisundi ja jätkuvõimekusest erinevate metsamajandamisviiside puhul (Remm; Timm; 2011). Vähese informatsiooni põhjuseks on lendorava öine eluviis, väikesed kehamõõtmed, hääletu liikumine ja varjumine puuõõntesse (Timm; 2008).
ei kaoks täielikult Eesti metsadest. Töö on oluline, sest lendoraval on nii ökoloogiline, esteetiline kui ka looduslik väärtus. Igal looma- ja taimeliigil on õigus elada ja olla kaitstud. Lendorava kaitse jaoks on loodud erinevaid õigusakte. Nende loomisel tuleb silmas pidada ka liigi iseärasusi ja vajadusi. Lendorava kohta on siiani vastuseta küsimusi. Näiteks pole piisavalt teavet asurkonna geneetilise struktuuri ja ökoloogia kohta, mis aitaks kaasa arusaamisele populatsiooni 4 kujunemise, hetkeseisundi ja jätkuvõimekusest erinevate metsamajandamisviiside puhul (Remm; Timm; 2011). Vähese informatsiooni põhjuseks on lendorava öine eluviis, väikesed kehamõõtmed, hääletu liikumine ja varjumine puuõõntesse (Timm; 2008).
Salm, A. Green & J. Almany, 2008. Designing marine protected area networks to address the impacts of climate change, Frontiers in Ecology and the Environment 7, lk 362370 Oceana, 2013 - Oceana proposals for Baltic Sea and Kattegat. Oceana Report, March 2013. Internetis kättesaadav: http://oceana.org/sites/default/files/reports/OCEANA_Introduction.pdf Paal, 2000 J. Paal, H.Mäemets, T.Kõiv, V.Kuusemets & J.Öövel, 2000 ,,Loodusdirektiivi" elupaigatüüpide käsiraamat, TÜ botaanika ja ökoloogia instituut, Eesti Natura 2000 Paris, 2007 C.B.Paris, L. M. Chérubin, R. K. Cowen, 2007. Surfing, spinning, or diving from reef to reef: effects on population connectivity. Marine Ecology Progress Series 347, lk 285300 (Autor ei ole allikaga lähemalt tutvunud. Ülevaade antud Berglund et al. 2012) Primack et al., 2008 - Primack, R. P., R.Kuresoo & M. Sammul, 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tartu: Eesti Loodusfoto, lk 373 Possingham et al., 2000 H. Possingham. I
pihta, toimub nädalane nihkumine. Selle aja jooksul langeb fütoplanktoni hulk. Upwellingu piirkondades tarvitatakse toit 100% Püsiv termokliin - produktsioon tagasihoidlik, ökonoomne ning tarvitatakse zooplanktoni poolt ära. Sellistes piirkondades on kõige suuremad kalasaagid. Avaookeanides on kalu vähe, sest seal elavad nano-ja pikoplanktonid. Seal elavad tuunid, kelle püüdmiseks kasutatakse palju energiat. Veesamba ökoloogia Orgaanilise aine tekkimine ja produktsiooni suurus.... Esmased produtsendid seovad kiirgusenergiat pigmentide abil CO2 + 2H2A CH2O + 2A +H2O Valgus ja pigmendid Doonorelektron on H2A - valgusreaktsioon Orgaaniline aine ei koosne ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust, on veel palju muid komponente. 1300 kilokalorit valgusenergiat + 6 mooli CO2 + 90 mooli H2O + 16 mooli NO3 + 1mool PO4 + mineraalelementide jäljed = 3,3 kg biomassi + 150 mooli C2 + 1287 kilokalorit soojust.
28. Geneetika ja liikide tekkimine. Geneetilises mõttes seisneb evolutsioon populatsioonis esinevate alleelisageduste muutumises ning kromosoomide kombineerumises. Populatsioon evolutsioneerub loodusliku valiku tulemusena, mis toimib läbi geneetilise muutlikkuse. Populatsiooni geneetiline koostis muutub pidevalt ning mõnikord on muutused nii ulatuslikud, et viivad uue liigi tekkele. Uute liikide tekkimisel eristatakse kahte vormi. Ühel juhul toimub liigisisene areng kindlas suunas ning vana liik asendub uuega. Sellist liigitekke vormi nimetatakse füleetiliseks liigitekkeks (phyletic specification). Teisel juhul areneb eellasliigist kaks või enam uut liiki ning need rikastavad Maa liigilist koosseisu. Sellist liigitekke vormi nimetatakse hargnevaks liigitekkeks (branching specification). Edaspidi tulebki peamiselt juttu hargnevast liigitekkest, sest just tänu sellele vormile on meie biosfäär liigiliselt nii mitmekesine. Sugulisel teel p...
• Fookus tulevikku Otsused Plaanid Muutused strateegilise juhtimise arengu etapid finantsplaneerimine, prognoosimine, väliskeskkonnale orienteeritud starteegiline planeerimine, strateegiline juhtimine Strateegilise juhtimise baasteooriad *Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel) * Majandusteaduslik vaade (nt Property rights, Principal-Agent, Mänguteooria, Tööstusökonoomika) • Ressursid ja teadmised (nt RBV, Knowledge-Based View) • Organisatsiooni ökoloogia (nt Organization Ecology) • Evolutsiooniline ja tõlgendav vaade (nt „strategy as practice“) Strateegilise juhtimise mudel Strateegilise juhtimise põhielemendid: • Keskkonna seire • Strateegia sõnastamine • Strateegia elluviimine • Hindamine ja kontroll • Tagasiside / õppimine KESKKONNA KATEGOORIAD Sisekeskkond (strktuur, kultuur, ressurssid), task environment (industry) – societal environment, väliskeskkond STRATEEGIA ELEMENDID Kes me oleme ja mida väärtustame
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk pr...
c hävineb geneetiline materjal kui tooraine 77 Inimese ja looduskeskkonna suhteid käsitlev filosoofia "preservatsionism" a rõhutab vastustustundlikku käitumist keskkonna ees, mis peaks säilitama ressursse ja tulevastele põlvedele b rõhutab muuhulgas looduse vaimset ja kultuurilist väärtust inimese jaoks c vaatleb inimest kui terviklikku ökosüsteemi loomulikku osa 78 Keskkonnaprobleemide tekke põhjust seletamiseks eksisteeriv teooria "sügav ökoloogia deep ecology" a näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises b väidab, et kuna keskkonna objektidel puudub tihti konkreetne omanik, pole keegi huvitatud nende pikaajalisest säilitamisest, vaid ainult lühiajalisest ekspluateerimisest c seletab keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ajalooliste kultuuritraditsioonisega ja erinevates riikides ajaloo jooksul kujunenud mõttemallidega
seosed toitumise objekti alusel. Toitumissuhted moodustavad toitumisahelad. Troofilised suhted reguleerivad liikide arvukust ehk ühegi troofilise taseme organismide arv ei saa piiramatult kasvada. Näiteks kui kasvab jäneste arvukus, siis kasvab ka nt huntide arvukus(söövad jäneseid), aga üks hetk on hundid söönud nö üleliigsed jänesed ära, mistõttu neil tekib toidupuudus ja huntide arvukus langeb. 19. Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Üldine ökoloogia seaduspära on see, et keskkonna heterogeensus ja keerulisus tagab suure mitmekesisuse. Seda seletatakse tavaliselt sellega, et suurem heterogeensus tagab rohkem nišše, mis lubab koos eksisteerida rohkematel liikidel. 20. Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Kõige liigirohkemad organismirühmad on putukad ja taimed. Arvatakse aga, et suur osa seentest ja bakteritest on kirjeldamata ning kui kõik organismid oleks kirjeldatud, kuuluksid
77 Inimese ja looduskeskkonna suhteid käsitlev filosoofia “preservatsionism” a rõhutab vastustustundlikku käitumist keskkonna ees, mis peaks säilitama ressursse ja tulevastele põlvedele b rõhutab muuhulgas looduse vaimset ja kultuurilist väärtust inimese jaoks c vaatleb inimest kui terviklikku ökosüsteemi loomulikku osa 78 Keskkonnaprobleemide tekke põhjust seletamiseks eksisteeriv teooria “sügav ökoloogia – deep ecology” a näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises b väidab, et kuna keskkonna objektidel puudub tihti konkreetne omanik, pole keegi huvitatud nende pikaajalisest säilitamisest, vaid ainult lühiajalisest ekspluateerimisest c seletab keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ajalooliste kultuuritraditsioonisega ja erinevates riikides ajaloo jooksul kujunenud mõttemallidega
7. Populatsioon ühel asutusalal elunevad sama liiki organismid. Loomade käitumist uuriv teadusharu on etoloogia 8. Liik liiki piiritletakse paljude tunnuste abil nt. iseloomulik sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõuded elukeskkonnale 9. Ökosüsteem ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta loodusega. Ökosüsteeme uurib ökoloogia 10. Biosfäär kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht (litosfääri ülemine kiht, atmosfääri alumine kiht, hüdrosfäär) 2 Teadusliku meetodi rakendamine: Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad selgitada paljusid loodusnähtusi. Teaduslikud meetodid lähenemised, mida loodusteadlased oma uurimustööd kasutavad (nt. mikroskoopia meetod) Teaduslikud faktid teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust
Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20 sajandil NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamine algas peatselt pärast iseseisvumist ning lõppes suuremas osas 1997. aastal. http://elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=947&keel=eesti http://www.gi.ee/teaching/XML/militaarne.xml http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=948&keel=eesti Üldiselt kaevandamisest:Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid ohte pinnasele, võib jaotada 2-eks. 1) vajumine - 130 km2 kaevanduste territooriumil on maapind vajunud, tänu millele on selle kvaliteet degradeerunud. Üle 70 km2 allmaak...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Loom.02.243 Eestimaa tundmine Eestimaa tundmine: Hiiumaa ringreis Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hiiumaast................................................................................................................................ 4 I päev...................................................................................................................................... 5 II päev........................................................................................................................
Ökoloogiline taastamine Mõisted: Ökoloogiline taastamine - ökosüsteemi terviklikkuse, koosluse struktuuri ja funktsionaalsuse, ökoloogiliste protsesside, populatsiooni arvukuse, liigi elupaiga või mõne muu rikutud või hävinud ökosüsteemi komponendi loodusliku või jätkusuutliku seisundi taastamine. Ökoloogilise taastamise võimalusi, vahendeid ja tagajärgi uurib taastamisökoloogia. Taastamisökoloogia - ökoloogia haru, mis tegeleb populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemide ning nende looduslikkuse ja iseregulatsioonivõime taastamise võimaluste ja vahendite uurimisega. Taas-, tugi- ja uusasustamine Taasasustamine (reintroduction) liigi taasasustamine tema kunagisele asualale, kust liik on praeguseks välja surnud (kasutatakse tehistingimustes paljundatud või loodusest kogutud isendeid). Tugiasustamine (reinforcement, augmentation) olemasolevasse populatsiooni
tundlikkus). Kuna inimkonna senises ajaloos on võimupositsioonidel olnud valdavalt mehed, on mehelik mõtteviis domineerinud ka keskkonnaküsimustes. Ökofeminismi erinevad suunad näevad erinevalt meeste ja naiste mõtteviiside erinevuste põhjusi. Esimene suund seletab erinevusi meeste ja naiste loomupäraste bioloogiliste erinevustega. Teine suund seletab naiste ja meeste erinevusi erineva kasvatusega. Sügav ökoloogia (deep ecology) näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises, mistõttu inimesed ei tunneta end enam looduse osana ja loodusest sõltuvana. Sotsiaalne ökoloogia (social ecology) näeb keskkonnaprobleemide põhjusena majanduslikku oligarhiat ja demokraatia nõrkust. Seni on olnud liiga suur mõju üksikutel huvigruppidel, nagu näiteks töösturid. Lahendust nähakse inimeste suuremas osaluses, kaasatuses ühiskonnaellu ja poliitikasse.
Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS Õpetaja: Ana Valdmann Õppeaine: bioloogia Klass: 8. klass Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 22 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seosta...
Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus ...
tähendab, aga väikseid käibeid ja madalat sissetulekut nii töösturitele, kui riigile. Suurt abi pole ka kohalikust puiduturust ja -metsamaterjali varust, sest tänu raie ja veopiirangutele ning maksusüsteemile on ka selle kättesaadavus vägagi piiratud ehk siis metsaomaniku huvi puitu müüa, puudub. FLEGT regulatsiooni põhirõhk on suunatud siiski ökoloogiale ja ökonoomikale, mitte nii väga majandusnäitajatele, kuigi õige ökoloogia ja ökonoomia suhe peaksid tagama ka väga head majandusnäitajad, pole see senini veel nõnda, sest vastavad seadused, mis head kasumit võimaldama peaksid, praeguseks veel puuduvad. Loodetavasti pole ka see päev kaugel, mil õige majandamise ja seadusliku puidukaubanduse raames puidutöösturid ja majandajad korralikke kasuminumbreid toota suudavad. Nagu varasemalt öeldud, pole süsteem veel täiesti toimiv ning selle täiemahuline funktsioneerimine on veel alles ees.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE SEISUND REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA ALUSED Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: TÖ-21 Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Tallinn 2008 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING..............................................................................................1 EESSÕNA......................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................................4 LÄÄNEMERI....................................................................................................
privatseerimine. Transpordipoliitikat mõjutavad tingimused : · Looduslikud tingimused (topograafia, kliima, looduslike veeteede olemasolu jms) - seavad piirangud transpordiliigi ja -vahendi valikul. · Transporditehnika - pakuvad valikut transporditeenuste pakkumisel nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes. · Tootmise paigutus - mõjutab oluliselt transpordisüsteemi kujundamist · Ümbritsev keskkond (poliitika, majandus, ühiskond, ökoloogia, tehnoloogia). Transpordipoliitika elluviimise vahendid : · Majanduslikud (rahalised toetused, mitmesuguse otstarbega fondid). · Sotsiaalsed (avaliku arvamuse mõjutamine transpordipoliitiliste tõekspidamiste ja abinõude selgitamistega). · Õiguslikud (seadused, määrused, korraldused jms). · Tehnilised (nõuded fikseeritakse normdokumentides, tegelikku tehnilist seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja ka pisteliselt).
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat aines transpordigeograafia Rippsild Kaiti Vasiljeva Juhendaja: Tiia Rõivas Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Rippsild................................................................................................................ 4 1.1 Akashi Kaikyo rippsild.............
TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. ...
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
EKE8250 Environmental policy Exam questions 1. Inputs and outputs of environmental policymaking. Sisendid: Vajadused/nõudmised (erinevad huvid, vastandlikud nõudmised; valitsused, ettevõtted, kliendid, kohalikud ühingud, MTÜ-d, investorid, töötajad) Toetus (vähemalt minimaalne maksumaksjate toetus, lojaalsus- jälgimine, seadusandluse mõju valimiste tulemustele) Ressursid- raha ja informatsioon (nii teaduslik kui tehniline), looduslikud ressursid Avalik arvamus Meedia kajastus Valimiste tulemused Teadmised/info Millist infot on poliitika kujundajatel vaja teada? Milline on probleemi olemus, raskusaste ja ruumiline ulatus? Millised faktorid on probleemi põhjustajateks? 1 Kui probleemile ei reageerita, kuidas siis probleem aja jooksul muutub? Kas see probleem prob...
13) Kooslus ehk ökosüsteem erinevad liigid ühel alal. St ühisel erritooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid moodustavad koos ümbritseva eluta keskkonnaga ökosüsteemi. Nt oja, jõgi, tiik, järv. Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. 14) Ökosüsteem kõige suurem ökosüsteem. Hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Biosfäär on kõige kõrgem elulooduse organiseerituse tase. Neuraalne regulatsioon elunkondade talituse kooskõlastamine närvisüsteemi abil. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse kooskõlastamine käib veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. 3. Elus ja eluta loodus
(hoolitsus, inimlikkus, koostöö, tundlikkus). Kuna inimkonna senises ajaloos on võimupositsioonidel olnud valdavalt mehed, on mehelik mõtteviis domi-neerinud ka keskkonnaküsimustes. Ökofeminismi erinevad suunad näevad erinevalt meeste ja naiste mõtteviiside erinevuste põhjusi. Esimene suund seletab erinevusi meeste ja naiste loomupäraste bioloogiliste erinevustega. Teine suund seletab naiste ja meeste erinevusi erineva kasvatusega. Sügav ökoloogia (deep ecology) näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises, mistõttu inimesed ei tunneta end enam looduse osana ja loodusest sõltuvana. Sotsiaalne ökoloogia (social ecology) näeb keskkonnaprobleemide põhjusena majanduslik-ku oligarhiat ja demokraatia nõrkust. Seni on olnud liiga suur mõju üksikutel huvigruppidel, nagu näiteks töösturid. Lahendust nähakse inimeste suuremas osaluses, kaasatuses ühis-konnaellu ja poliitikasse.
populatsioonist enamiku ja toibumiseks kulus kümmekond aastat. Uus sisseränne toimus 1950. aasta paiku. Nüüdseks on levila Lääne-Soomes jõudnud 62º25´ jooneni, Rootsis aga Lõuna- Jämtlandini ja Norras Hardanger-fjordini. 1940. ja 1941. aasta suved olid jäälinnuvaesed, enamik eelmiste aastate pesapaiku jäi hoopis tühjaks. Järgmise nelja suve andmed jäid välitööde eestvedaja sõjateedel viibimise tõttu väga kasinaiks. 1946. aastal sai Eerik Kumari jäälinnu leviku ja ökoloogia uurimist jätkata, alul Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi, järgmisel aastal ENSV TA bioloogia instituudi töötajana. Et teha välivaatlusi ja koguda materjali, veedeti eelkõige Ahja jõe ääres Valgemetsa ja Valgesoo vahel kümneid päevi, samal ajal tutvuti mujal saadud tulemustega ja analüüsiti välitööde materjali. Tulemusi trükis avaldada ei olnud tollal võimalik, see-eest aga valmis 1948
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
