taasmetsastamine, säästev tootmine ja kasutamine. Kliimamuutused - Hapestumine, osoonikihi lagunemine, kasvuhoonegaasid 3. Ökoloogia alused- loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. 5 etappi: Empiiriliste teadmiste kogumine vanadel traditsioonidel. Geograafiliste avastamiste periood, renesanss. Darvini õpetus evolutsioonist ja ökoloogia kui teaduse formeerumise algus. Süsteemne konseptsioon, elus ja eluta looduse koosmõju. Kaasaegne periood – biokeskne suund. Keskkonnakaitse: Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele, Uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele, Uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. Keskkonnategurid:
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) .................................................................................................................
SISUKORD SISUKORD............................................................................................... 2 TUUMAREAKTOR.................................................................................3 AATOMIELEKTRIJAAMAD................................................................6 TUUMAJÄÄTMED................................................................................. 8 KOKKUVÕTE......................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................10 TUUMAREAKTOR Tuumareaktorid on seadmed, milles toimuva uraani- või plutooniumituumade juhitava lõhustumis-ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutu hulk soojusenergiat (miljoneid kordi rohkem kui sama koguse parima kütuse põletamiseks). Esmakordselt pani uraanituumade lõhustumise ahelreaktsiooni käima Enrico Fermi juhtimisel töötav teadlaste kollektiiv USA-s 1942.a. d...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Inimgeograafia uurimismeetodid Ränne ja igapäevane mobiilsus Linda Luig Liisu Aulik Kati Zoobel Raul Saidla Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Uurimusküsimused ....................................................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4. Uurmusküsimus...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond REFERAAT AINES INIMGEOGRAAFIA ALUSED KONTROLL JA VABADUS Mark Goodwin'i põhjal Juhendaja: prof. Rein Ahas Tartu 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kontroll ja vabadus inimgeograafias........................................................................................ 4 2. Kontrolli ja vabaduse erinevad tahud .................................................................................................................................................... 7 ...
Koloonialine kerasviburlane kuulub rohevetikate hulka, koloonia moodustub kuni kümnetest tuhandetest omavahel tsütoplasmajätkega ühendatud kaheviburilistest rakkudest. Koloonia rakkude osas esineb tööjaotus osa rakke omandab sugulise funktsiooni, mõned neist kujunevad suurteks liikumisvõimetuteks makrogameetideks, mis jäävad kolooniasse, teine osa viburitega varustatud mikrogameetideks, mis eralduvad kolooniast viljastumisel. Vetikate ökoloogia Peaaegu kõik vetikate rakud on fotosünteesivõimelised e. sahhariide tootvad.Vetikatel toodavad kõik rakud, kasv on kiire, ning võimaldab neil kasvada varjus maapinnal või sügavas vees, kus taimed enam kasvada ei saaks. Plankitiline vees hõljuv, bentiline veekogu põhjas elav. Merede ja ookeanide fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi, mille sisaldusest atmosfääris sõltub oluliselt Maa temperatuur.
Tõendeid leitakse maakoores, eelkõige settekivimites. Väljasurnud organismide ehituse (anatoomia) võrdlus praegu elavate organismidega. Võrreldakse organismide siseehitust. Organismide lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia): kõrgemate organismide loodete arengus korduvad mõned madalamate organismide loodete arengujärgud Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid - organismide keemilise koostise ja geneetika võrdlus Biogeograafia ja ökoloogia tõendid: organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Pikka aega geograafiliselt üksteisest eraldatud ühte liiki organismid erinevad üksteisest. Kultuurtaimede ning koduloomade aretus: ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. ELU ALGUS MAAL 6. Millise elu päritolu teooria käisid välja Oparin ja Haldane ? Miks ei ole tänapäeval enam need reaktsioonid võimlikud?
Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel....
(sealhulgas biosemiootikat), mis annaks panuse nii keeleteooriasse kui ka kognitiivsesse neuroteadusesse. On välja pakkunud keele tekke teooria, mis põhineb semiootikal. Esitatud raamatus “The Symbolic Species”. Leiab, et elu ja vaimu saab taandada dünamiiliste süsteemide kaudud. 19) Jesper Hoffmeyer – taani biosemiootik. Algul uuris peamiselt biokeemia sotsiaalseid ja poliitilisi mõjusid. 1970. Aastatel keskendus teaduse seostele tehnoloogia, ökoloogia ja ajalooga. Hakkas uurima teisi suundi, mis põhinesid kasvaval teadlikusel asjaolust, et tänapäeva bioloogia ja tehnikateaduste suundumused juhatavad tehnoloogiliste võimaluste piire niisuguses suunas, mis kahjustavad looduslikke süsteeme, sealhulgas inimeste tervist, ning, et need suundumused ühtaegu õigustavad ja seadustavad selliseid muutusi. Selle uurimine viis teda teoreetilise bioloogia ja filosoofia suunas. Alates 90.ndate algusest on tegelenud
enam korda kiiremini. Turismile on kõige olulisemad demograafilised suundumused - elanikkonna juurdekasv,keskmine eluiga ja vanuselised profiilid.Pensionärid moodustavad aina suurema osa elanikkonnast.Aastaks 2001 on üks igast eurooplasest üle 55-aastane ja keskmine pensionile jäämise vanuseliselt langeb.Suurimaks erinevuseks siis saab olema vanemate inimeste rekordiline arv enamikes arenenud ja ka turismi poolt mõjutatavates maades.See on "küps" segment,mis on aina enam aktiivne ökoloogia küsimustes ja mõjutatud elustiilist,mis on juba mõjutamas ka turismi juhtimist.Nad on 50-ndate ja 60-ndate massireisijad.Nad on need,kes 70-ndatel laiendasid oma silmaringi tänu suurte reaktiivlennukite juurutamisele. Nad on tänapäeva elukogenud ja otsustusvõimelised reisijad,kellel on eesmärk ja reisisoov.Nad loodavad leida eest kõrgeid elustandardeid ja tunnevad oma raha väärtust. Kuna inimesed reisivad aina kaugemale,näevad nad Ameerika ja Aasia majutamisstandardeid ja
· Diiselefektiks · Minimaalne vahutavus · Minimaalne termiline paisumine · Kõrge keemispunkt ja madal aurustumisrõhk · Suur tihedus · Hea soojusjuhtivus · Halb elektrijuhtivus · Madal hügroskoopsus · Mittesüttivus · Kõrge korrosioonikaitse · Minimaalne vaikude moodustumine · Kokkusobivus ja vahetatavus teiste vedelikega · Sette moodustamine · Kasutajasõbralikkus · Vastavus ökoloogia nõutele · Hind ja kättesadavus 11. Hüdropumbad. Pumpadele esitatavad nõuded. Hüdropumpade põhikonstruktsioonid Pumba abil toimub hüdrosüsteemi toitmine töövedelikuga. Pumbas muudetakse tema ajami poolt kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks. Tavaliselt on kasutusel nn mahulised pumbad
Nimi HÜDROELEKTRIJAAMAD RÜHMATÖÖ Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Mehaanikateaduskond Õpperühm: ET-11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal on CO2 emissioon ning sellest tulenevalt kliimasoojenemine aktuaalseks teemaks saanud. On olemas neid, kes arvavad, et see on propaganda, neid kes leiavad, et kliima on alati muutunud ning neid kes usuvad sellesse, et tegemist on meie elutegevusest tingitud kõrvalnähuga. Teadlased analüüsisid pooluste jääst leiduvaid gaase ning kinnitasid, et tõepoolet on meie planeet läbinud 8 jääaega, kuid iialgi ei ole CO2 tase nii kõrgel olnud kui nüüd. Heitgaaside vähendamiseks ning ressursside lõppemise tõttu üritatakse üha enam panustada taastuvatesse energiaallikatesse nagu näiteks hüdroenergia. 1. MIS ON HÜDROENERGIA ,,Hüdroenergia on kõige rohkem väljakuj...
Hommikusöök hotellis. Jätkame teekonda põhja suunas. Eyjafjörduri idarannikult avanevad meile suurepärased vaated Akureyri linnakesele. Seejärel suundume ringsõidule põhjaranniku kuulsaimate vaatamisväärsuste juurde. Goðafossi kose juures teeme peatuse, paik ei ole tuntud mitte ainult oma loodusliku ilu, vaid ka saagades kajastatud ajalooliste sündmuste poolest. Jõuame Myvatni järve äärde, mis on kuulus nii kaunite vaadete kui omapärase ökoloogia poolest. Sõidame Skútustaðiri farmi juurde ning uudistame vulkaanilisi pseudokraatreid. Meile paistab suurepärane vaade Myvatni järvele ja hea ilma korral ka keskmaa mägistele tippudele. Namafjall on geoloogiliselt väga kõrge maasisese temperatuuriga piirkond, kus vaid tuhande meetri sügavusel maapinnas tõuseb kuumus juba mitmesaja kraadini. Maapinna õhukesele koorikule spetsiaalselt paigaldatud laudteedel on võimalik jalutada keevate sulfaadikraatrite vahel
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad.
Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil?
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised faktorid- aine, energia ja info voog, mis mõjutab organisme. Faktorökoloogia Jaotusviisid: · Abiootilised/ abiootilised. Abiootilised on eluta keskkonna tegurid. Biootilised teiste organismide otsene või kaudne mõju. · Perioodilised/ aperioodilised. Perioodilised on näiteks öö ja päeva vaheldumine, tõus ja mõõn, aastaajad. Aperioodilised näiteks looduskatastroofid. · Keemilised/ füüsikalised/ bioloogilised/ (sotsiaalsed). Keemilised näiteks mulla elementaarkoostis (pH jne), füüsikalised: raskusjõud, UV-kiirgus. Bioloogilised: asustustihedus, toitumissuhted. Sotsiaalsed: isenditevaheline kommunikatsioon, rollijaotus · Looduslikud/ antropogeensed. Looduslikud: elus ja eluta keskkonna mõju. Antropogeenne: inimtegevuse otsesed ja kaudsed tagajärjed. · Vastavalt elupaigale: muld/ õhk/ vesi. (Nende kaudsed ja sekundaarsed mõjud eluteg...
KESKKONNAMÕJU HINNANG (KMH), (Environmental Impact Assessment): 1. on süsteemse analüüsi ja plaanitava tegevuse keskkonna mõjude hinnangu protsess, selle analüüsi tulemusi kasutatakse planeerimisel ja tegevuse/projekti elluviimisel/rakendamisel. Üldine eesmärk hoida ära, vältida, viia miinimumini oluline keskkonnamõju 2. on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks 3. peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet: *Faunale, floorale, pinnasele, veele, õhule, kliimale, maastikule *Elanikkonna tervisele ja heaolule *Kultuuripärandile, materiaalsele...
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve ...
Aleksei Stempen Päikeseenergia REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI21A Juhendaja: lektor Sirle Künapas Tallinn 2011 Sisukord Päikesekollektorid................................................................................................................................. 4 Sajandi läbimurre päikeseenergia salvestamisel................................................................................... 6 Päikeseenergia taskusse.........................................................................................................................7 Päikeseenergia eelised?.........................................................................................................................8 Päikeseenergia Eestis...................................
Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45. a) Anorgaanilised ühendid organismis Vesi rakus- on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Kõige enam on rakkudes hapiku süsinikku vesini...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Ökoloogia Instituut Ege Lehtsaar Maa soojad ja külmad perioodid Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Maa on 4,5 miljardit aastat vana ning sellest ajast saati on siin olnud mitmeid jääaegu ja ja jäävaheaegu, mis on olnud soojema kliimaga kui näiteks praegune jäävaheaeg. Kliima on pidevalt muutunud ja muutub ka praegugi, kord soojemaks siis külmemaks. Selles referaadis püüangi välja tuua põhilised sooja- ja külmaperioodid Maa ajaloos, kuidas ta ajas muutunud on. Olen välja toonud graafikud erinevate aegade lõikes, tänapäevast kuni Fanerosoikumi eoonini. Proovisin põhiosa jätta kindlatele andmetele, mis on saadud liustiku ja merepõhja setete proovidest, mis ulatub vaid 3 miljoni aasta tagustesse aegadsesse. Varasemad klii...
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse ja väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse ühiskondlikud ja riiiklikud tegevused inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhu, vee, mulla, ja joogivee kaitset. 2. Looduskaitse ajalugu 2.1. Ettevalmistav etapp · Tegevus ei olnud põhjendatud teaduslike uuringutega ning oli sageli tingitud kohalikest praktilistest vajadustest. · Eestis olid paljud puud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad -pühad paigad. Jahi- ja kalapüügipiirangud, ehituspuu raiekeeld linnade läheduses. 18.saj rajati Eestis hulgaliselt mõisapark...
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Madis Arula Mait Fridolin Vahur Ikonen Tarvo Iskül Madis Kesküla Karl Teigar ASBEST REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-22 Juhendaja: õppejõud Sirle Künnapas Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Asbesti intensiivne tootmine ja kasutamine algas juba 19. sajandil. Tänapäeval kaevandatakse asbesti aastas veel üle 2 miljoni tonni, millest enamuse moodustab krüsotiil e valge asbest, mis kuulub serpentiinide hulka. Amfiboolasbestiderühma kuuluvad krokidoliit (sinine asbest), amosiit (pruunasbest), antofülliit, aktinoliit ja tremoliit. Asbestmineraalid on magneesiumi, raua, osaliselt ka kaltsiumi ja naatriumi...
Logistika I eksami materjal 1) Logistika on … lk 16 ... osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19 hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest. materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi...
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orga...
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid.
Läänemere uuringute suunad 1850-2010 Floristilised ja faunalised Biogeograafilised ja biotsönoloogilised Keskkonna muutused Ökotoksikoloogilised Mudelid Eksperimentaalne ökoloogia 1850 1900 1950 2010 Fütoplanktoni kogumise ja uurimise meetodid 1. Võrgud. 2. Batomeetrid. 3. Torud. 4. Pumbad. Fikseerimine. Loendamine: Utermöhli meetod. Biomassi arvutamine. Klorofülli määramine. 1. Läänemere fütoplankton Üldiseloomustus. 2 1. Liigilise koosseisu vaesus kevadel ja mitmekesisus suvel. 2
Põlevkivi on äärmiselt ebaefektiivne ehk selle energeetilisest väärtusest kättesaadav osa jääb maagaasile kahekordselt alla. Suures jalajäljes mängivad oma osa ka meie kliima ning tarbimiharjumused. Ökojalajälje meetod pole sugugi kõikehõlmav Ökoloogiline jalajälg ei ole lihtsalt indeks, ja sel on ka omad puudused. vaid põhineb teaduslikel kaalutlustel, - See võtab arvesse vaid keskkonda ning sedagi kusjuures arvesse on võetud nii ökoloogia kui lihtsustavalt ja pigem inimese mõju ala- kui ka termodünaamika alustõed. Meetod ülehindavalt. seisab kolmel sambal: majandus, keskkond ja - Samas on olulised ka sotsiaalne ning ühiskond. Tegemist ei ole võrdsete majanduslik jätkusuutlikkus. sammastega. Kõige laiem mõiste on keskkond, - Samuti ei hõlma meetod, õhu ja vee kvaliteeti, mis haarab endasse ühiskonna, millest
Kordamisküsimused: Ökoloogia 1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3. Miks on liigiline mitmekesisus oluline? Liikide vähenemine avaldab negatiivset mõju keskkonna ja inimeste heaolule. Looduse ja keskkonna kaitsmine tagab selle, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. (Ökosüsteem on tasakaalus, kui kõik see, mida organismid valmistavad, samas ...
Fookus väliskeskkonnale: Majandus, konkurents, turg Fookus sisekeskkonnale: ressursid ja võimalused Fookus tulevikku: otsused, plaanid, muutused Strateegilise juhtimise baasteooriad: Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel) Majandusteaduslik vaade (nt Property rights, Principal-agent, Mänguteooria, tööstusökonoomika) Ressursid ja teadmised (nt resource vased view, knowledge-based view) Organisatsiooni ökoloogia (nt Organization ecology) Evolutsiooniline ja tõlgendav vaade (nt strategy as practice) Strateegilise juhtimise tsükkel: Keskkonna kategooriad: Strateegiad moodustavad üldise kava selle kohta, kuidas äriühing täidab oma missiooni ja saavutab seatud eesmärgid, ning sisaldab nelja strateegia tasandit: Operatiivstrateegiad ehk funktsionaalsed organisatsiooni funktsionaalsete valdkondade eesmärgistatud plaanid, sisaldavad nt:
ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. 3. Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. 3. Biogeograafilised tõendid nt, Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad • biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piikondadega. • Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid 4. kultuurtaimede ja loomade aretus • aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.( Nt, koeratõud) • Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud
ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. 3. Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. 3. Biogeograafilised tõendid nt, Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad · biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piikondadega. · Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid 4. kultuurtaimede ja loomade aretus · aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.( Nt, koeratõud) · Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud
kontseptsioone. Keskkonnaprobleemide ühe põhjusena nähakse naiste ja meeste mõtteviisi erinevusi. „Mehelik“ mõtteviis on suunatud võitlusele, konkurentsile, võimule, jõule. „Naiselik“ mõtteviis on suunatud pehmetele väärtustele (hoolitsus, inimlikkus, koostöö, tundlikkus) [Kuna senini on olnud võimupositsioonidel valdavalt mehed, on mehelik mõtteviis domineerinud ka keskkonnaküsimustes] Sügav ökoloogia näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises, mistõttu inimesed ei tunneta end enam looduse osana ja loodusest sõltuvana. Sotsiaalne ökoloogia näeb keskkonnaprobleemide põhjusena majanduslikku oligarhiat ja demokraatia nõrkust. Seni on olnud liiga suur mõju üksikutel huvigruppidel, nadu näiteks töösturid. Lahendust nähakse inimeste suuremas osaluses, kaasatuses ühiskonnaellu ja poliitikasse.
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga, on keskkonnaökonoomika. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi. 2. Malthuse teooria Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2100. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma klubi eksimused: reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik - 21. sajandi keskel on enamik ressursse ammendatud Pessimistlik - suurem ressursi tarbimine, saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks 4. Kasv...
1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus
Yoko Ono, Wolf Vostell. Preformance'i ja happeningi vahel ei ole selget piiri. Antivormiline: kindla vormita kunst. USA, 60-te lõpp. Asutajaks peetakse Robert Morrist. Tehti amorfsetest, kindla kujuta materjalidest, näiteks liivast jne. Sama tüüpi nähtused leivisid Euroopas. Arte Povera. Mario Merz, Jannis Kounellis. Maakunst: looduslikku keskkonna mõjustamine. Teoseid luuakse looduses otseses mõttes: joonistatakse kõrbes liivas jms. Huvi tulnukate märkide ja ökoloogia vastu. Robert Smithson, Walter de Maria. Paljud antivormid olid ebapüsivad ja nende eksistents lõppes koos näitusega. Kontseptualism: tühjade vormide produtseerimisest loobumine. Joseph Kosuth: kunsti olemus, see on kunsti defineerimine. Tema teost võib mõista kui küsimusi vaatajale. ,,Kunst kui idee kui idee". Kehakunst: keha paljastamine polnud enam niivõrd sokeeriv, keha oshutamine või piinamine, füsioloogia. Ameeriklane Vito Acconci. Ka kehakunsti ja preformace'i vahel ei ole
Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Poliitiline ökonoomia. Poliitiline ökoloogia on käsitlus poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tegurite suhtest keskkonnaküsimuste ja keskkonna muutumisega. Mis on heaoluühiskond. Heaoluühiskonnas on heaolu pakkumise kohustus jagatud riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. TEINE TASE Milliseid muutusi tõi ühiskonnas tööstusrevolutsioon. 18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega
I Loe artikkel läbi. Seejärel loe nelja lühikokkuvõtet (AD) ja vali vastuseks see, milline neist artikli kokkuvõtteks kõige paremini sobib. Meie taimestiku liigirikkusele panid aluse muistsed karjakasvatajad Euroopa kõige mitmekesisema taimestikuga paik asub Läänemaal: sealsel Laelatu puisniidul loendati 2001. aastal ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Miks paistavad Eesti loodusmaastikud silma säärase liigirohkusega? Vastupidiselt laialt levinud arvamusele on Eesti loodus nõnda rikas mitte hoolimata inimtegevusest, vaid pigem just inimese tõttu, näitasid Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi teadlased. Nad tõestasid, et inimasustuse püsivuse ja looduse liigirohkuse vahel valitseb seos. Veel tänapäevalgi kasvab Eestis kõige rohkem erinevaid taimi just nendes kohtades, kus inimene on püsivalt elanud viimased tuhat aastat ehk juba hilisest rauaajast alates. Inimese soodne mõju loodusele seisneb...
platvorm. Kohalik floora ning fauna on arenenud ning kohanenud karmi kliimaga, kuid mitte modernse maakasutuse mõjuga. Lapimaa metsades raiutud puud on tavalisel 200-300 aastat vanad kuid mujal Euroopas on sama tüvejämedusega puud 50-100 aastat vanad. Materjalid ja metoodika Uurimisala asub Soomes Lapimaal arktilise tundra ning taiga vahelises tsoonis, ning seda saab kirjeldada kahe näitajaga: 1) ala bioloogilise ning maastiku ökoloogia alusel ja 2) haldusala piiride alusel. Uurimusel käsitleti 9880 km2 suurust ala, mis piirnes lõunast Lokka kunstlike järvedega ning Porttipahtaga ning põhjast Inari järvega. Lapimaa on taimestiku kasvuperioodiks 100-140 päeva, ning soojuse summeeritud väärtuseks 600-750 kraadi, võrreldes 750-1000 kraadiga teistes kommertskasutuses olevate Soome metsaaladega. Sademetehulk varieerub 320-420 mm aastas. Enamus piirkonna metsi, milles on alla 750 kraadi, kutsutakse nii-öelda
Rapla Ühisgümnaasium 10. r klass LOODUSHOID Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maarika Laanisto Rapla 2010 SISUKORD RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM..............................................................................................................................1 10. R KLASS............................................................................................................................................................1 LOODUSHOID......................................................................................................................................................1 UURIMISTÖÖ.......................................................................................................................................................1 JUHENDAJA: ÕPETAJA MAARIKA LAANISTO............................................................................................1 RAPLA 2010........................
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
4. Sotsiaalne evolutsioon kultuuride ja tsivilisatsioonide teke Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogilised tõendid: väljasurnud organismide ehituse võrdlus praegu elavate organismidega Organismide lootelise arengu võrdlus(embrüoloogia) Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid (organismide keemilise koostise võrdlus) Bioeograafia ja ökoloogia tõendid Darwini evolutsiooniteooria: Olemasolevad liigid põlveevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isendeid on palju ja ressursse vähe) Evolutsiooni määrab pärilik mitmekesisus, oleulusvõtilus, looduslik valik ja kohastumine Looduslik valik- organismide ebavõrdne paljunemine mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik
1.1.1. TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia Õpperühm: TEI-21 Tallinn 2015 SISUKOR Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.Ajalugu........................................................................................................................ 4 1Eelnev....................................................................................................................... 4 1.2.Maailma esimene tuumareaktor............................................................................5 1.3.Areng................................................................................
Tallinna Mustamäe Gümnaasium LIHHENOINDIKATSIOON Uurimustöö Koostaja: Terje Strazdins Juhendaja: Heli Stroom Klass: G2L Tallinn 2011 Sisukord: Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1. Bioindikatsioon ..............................................................................................................4 1.1. Bioindikatsiooni liigid .............................................................................................5 1.2. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed ..................................................5 2. Lihhenoindikatsioon ......................................................................................
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõt...
1. Bioloogia seos teiste teadustega (näited). Seoseid on kahesuguseid: a) Teoreetiline – kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia seos psühholoogia ja pedagoogiaga), et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Nii tekivad piirteadused (biokeemia, biofüüsika – uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse. N: rakuhingamine, fotosüntees. 2. Bioloogiaharud: nimetused, millega tegelevad. a) Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega. b) Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil e) Anatoomia - on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
