ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine ...
ka endine Halliste taimestikukaitseala. Ettevalmistamisel on Nedrema ja Vahenurme puisniidukaitsealade loomine. Poollooduslike koosluste majandamise toetamine nüüdisajal. Pärandkoosluste kaitse on tänapäeval võimalik üksnes nende majandamist doteerides. 2001. aastast makstakse kaitsealadel ja potentsiaalsetel kaitsealadel (Natura 2000 alad) maahooldustoetust niitmise ja karjatamise eest. Ökoloogia mõiste ja ökoloogia eri tasandid Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia on nii bioteadus kui ka keskkonnateadus. Ökoloogial on mitmeid alakategooriaid. Taimeökoloogia keskendub taimedele ja taimekooslustele ning uurib taimede seoseid teiste organismide ja elutu keskkonnaga. Loomaökoloogia ehk zooökoloogia on teadus, mis uurib loomade isendite ja populatsioonidega kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid. Ökoloogia tegeleb kolme tasemega:
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline...
8. ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri.
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Iseseisev töö inimgeograafias PIIRKONNA KIRJELDUS Marko Mitt Juhendaja: Janika Raun Tartu 2014 Piirkonna kirjeldus Kirjeldatav piirkond asub Tartu linnas Veeriku linnaosa lõunaosas ning moodustab ristkülikukujulise ala. Territoorium piirneb nelja tänavaga: kirdest Tulbi tänavaga (ca 200 m), kagust Rukki tänavaga (ca 250 m), edelast Ravila tänavaga (ca 205 m) ning loodest Veeriku tänavaga (ca 250 m). Kirjeldatud alale jäävad veel kaks tänavat: Nisu ja Maisi tänav. Piirkond on sisuliselt elamurajoon ning selle tõttu on selles piirkonnas suhteliselt vaikne. Veeriku ja Ravila tänavad on kogu ulatuses kaetud kõnniteega, mis teeb antud piirkonnas jalgsi liiklemise ohutumaks. Kõikidele tänavatele on paigutatud ka tänavavalgustid, mis teevad ...
Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist
areng on andnud võimaluse kasvatada tootmise mahtusid, vahendanud kulusid ja suurendanud kasumit. On laienenud turu- ja hanketerritoorium. 4. Poliitiline ja sõjaline mõju poliitilise ja sõjalised liidud on lisanud inimeste ja materjalide liikumist üle kogu maakera. 5. Sotsiaalne suhtlemine logistikat mõjutavad reisimine inimeste ja kaupade siirdamise vajadus. (linnade areng) 6. Keskkonnakaitse ja ökoloogia probleemid pakendite ja jäätmete organiseeritud kokku kogumine ja käitlemine. 6) Klienditeenindus Kliendi vajaduste rahuldamine on iga ettevõtte tuumeesmärk ja võti konkurentsis edu saavutamiseks. Klienditeenindus algab tellimuse vastuvõtmisest ja lõpeb kauba kohale toimetamisega. Klienditeeninduse komponendid: 1. Tarnevõime/saadavus (laodefitsiidi sagedus toode ei ole kliendi nõudluse
Eesti maaülikool Majandus-ja sotsiaalinstituut Minu looduselamused Essee aine ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu Igal inimesel on loodusega omamoodi kokkupuude. Me kõik tunnetame keskkonda enda ümber erinevalt, kuigi elame külg külje kõrval. Loodus on miski, mis pakub paljudele meist rõõmu ja loob erinevaid meeleolusi. Ka minu looduselamused on erinevad, kuid üldjuhul jääb meelde siiski parim. Loodusel on rahustav toime. Kui elumured ja koolitöö on kasvanud üle pea ja
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond VÄÄRTUSED KASVATUSES JA KASVATUSVÄÄRTUSED. VÄÄRTUSKASVATUSEST Essee. Koostaja: Aleksandra Anon Õppejõud: Tiiu Kuurme Mida püüdsin väljendada selles essees kõik enda mõtted, mis puudutavad väärtusi kasvatuses ja üldse maailmas. Minule meeldib mõtiskleda selle teema üle, arvan, et see on üks tähtsamaid, mis kannab endas isegi filoofilist konteksti. Kasvatus- on protsess, mis on sihitud lapse täieliku sotsiaaliseerumisele ühiskonnas (peres, koolis, õues). Iga vanem soovib, et tema laps kasvaks korraliku inimesena, kes tunneb, mis on ,,hea" ja mis on ,,halb", kes ei ole oma ümbruskonnale ohtlik. Iga vanem püüab anda endast parimat, õpetada oma lastele väärtu...
Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündi...
seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahelKokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooniHumbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas.Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikutTansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia Clements, Schimper, Warming ja Cowles, Schorter ja Kirchner, U. Masing, A. Trass, Erich Kukk, M. Tsoobll, Ü. Mander, J. KortaRomantiline transtsendentaalne looduskaitse eetika 19. Saj. ( Esimene ametlik LK haldus) Ralph Waldar Emerson, Henry David Thoreau, John MuirUSA Sierra klubi tegutseb siianiRessursi kaitse eerika 20. Saj Gifford Pinchot, John Stuart Mill Evolutsioonilis ökoloogiline Maa eetikaAldo Leopold klassikaline essee A
välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtüoloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Biootiline eluskekkond (elusolendisse puutuv). Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus
arendaks ennast lõpuks niivõrd kaugele, et ta suudaks viimaks mõista, mis on tema elu eesmärgid ning kuhu ta soovib oma eluga jõuda. Kui meie haridussüsteemis puuduks ka põhikool kohustusliku osana, siis võib-olla liigitukski meie inimmass lapselikeks ametinimetusteks. Pooled sooviksid saada arstiks, osa peomüüjateks, mõni politseinikuks ja ehk mõned ka näitlejateks. Täenäoliselt poleks siis inimestel üldse aimu, mida tähendaks geenitehnoloogia või ökoloogia. Nende jaoks ei tähendaks see suuresti midagi, sest puudub aimdus niivõrd keerulistest ametinimetustest. Kuid miks ikkagi on põhikooliharidus meie kõigi jaoks kohustuslik? Mina leian, et lapsed pole väga objektiivsed hindama saadava hariduse tähtsust. Väikeseid lapsi ikka ju pigem keelatakse ja keelitatakse. Täiskasvanuid ei sunnita, sest nad on juba ise otsustusvõimalised ning suudavad vastutada ise oma tehtud vigade eest. Samuti
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogilised tegurid. Mis on ökoloogilised tegurid? Ökoloogilised tegurid - Organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid on pärit eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkona ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade (õhu, mulla ja vee) mõju sõltub nende koostisainete omadusestest ja kontsentratsioonisr, Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks. Hulkraksetel on valguse nägemise jaoks spetsiaalsed organid-silmad. Mis toime on Infra- ja ultravalgusel? Inimene näeb valgust lainepikkusega 380...769nm. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ja pikalainelisem infravalgus ehk soojuskiirgust. Infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soo...
5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Liigi tasand Nt: Valgejänes, Halljänes 8)Ökosüsteemi tasand Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta kekkond, mis on aineringe kaudu seotud. Nt: Mets, Meri, Järv, Jõgi, Raba Ökosüsteeme uurib ökoloogia Kõige suuremaks ökosüsteemiks on biosfäär. 1)AUTOtroofid 2)HETEROtroofid Isetootjad Vajavad valmis orgaanilisi aineid keskkonnast Nt: Vetikad Nt: Inimesed, seened, Loomad 3)AINEVAHETUS Organism võtab keskkonnast toitaineid ja hapnikku ja eraldab tagasi süsihappegaasi ja jääkaineid. Organismide koostis 3. Keemilist elementi, mida organismis on kõige rohkem: 1) Vesinik (H) 2) Hapnik (O)
Eluslooduse organiseeritus, teaduslik uurimismeetod. Organismide keemiline koostis - anorgaanika. 1. Mis on biomolekulid? (nimetused ja kus on tekkinud) Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida. 2. Milles avaldub elusorganismide ehituse organiseerituse keerukus? Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitme astmeline organiseeritus. See väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regula...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat fitness-poksis Kehaliste võimete arendamine fitness-poksiga Sander Lõuk Juhendaja: Evelyn Sepp Tartu 2008 Sissejuhatus: Fitness-poksi keskendub esimesena fitnessile ning poksimine on sekundaarne, sealjuures kasutades erinevaid poksitehnikaid, viimaks inimene parimasse füüsilisse ja vaimsesse konditsiooni, õppimaks ,,võitlema ilma võitluseta" Fitness-poks, mille käigus tehakse trenni terve kehaga ning mis aitab inimestel saavutada hea füüsilise vormi, on üks kuumimaid uusi trende tänapäevases fitnes...
reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide vabam käsitlus ja tolerantsus. Hipistiil Hipistiil Igapäevasesse moestiili on hipid toonud nn trompetpüksid, kirkad värvid, pikad juuksed, liibuvad trikoosärgid, heegeldatud murumütsid, vestikesed, maskiseelikud ja platvormkingad, helesinised kulunud teksad, pärlitest punutud käenöörikeste rohkus, ruudulised särgid, helesinised kulunud teksajakid, teksariidest või värvimata linasest riidest õmmeldud
ÖKOTURISMI VÕIMALUSTEST EESTIS Mari Maasika Kuu 1 Tartu Etteaste Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi 40.aastapäeva konverentsil, 14.03.1998 Tartus Ökoturismi sõna üha sagedam kuulminelugemine tekitab ebalust. Kõik `öko' eesliitega sõnad tooks nagu lihtsa lahenduse keerulistele probleemidele. Kallake oma ökoautodesse ökokütust ja lahenevad kõik liiklus ja õhusaasteprobleemid. Kallake oma ökoprügi ökoprügikastidesse ja lahenevad kõik jäätmeprobleemid... Kahtlemata seostub " ökotamine " enamusel ideega loodusressursside säästmisest ja üldise tarbimisorgia piiramisest. Reisimine ja turism aga kasvab! World Tourism Organization raporteerib viimaste aastate pideva kasvuna maailmas 4%, Riigi Turismiamet Eestis 7%. Suureneva nõudlusega kõikvõimaliku ökotoodangu järgi kaasneb "rohepesu" ka turismis ökosilti kleepitakse toodetele, mille sisul pole ökoturismiga miskit ühist. Mis on ökoturism? Ökoturism on vastutustundlik reisim...
Bioloogia koolieksami ettevalmistuseks 2014 Elus Eluta On elus Jah Ei Tarbib Jah Ei Järglaste saamine Jah Ei TASEMETEGA SEOTUL TEADUSHARLJD JA ELUKUTSED Bioloogia kuulub loodusteaduste valdkonda ning hõlmab !.ndas nii geograafiat, keemiat, füüsikat kui ka matemaatikat. Uidiselt nimetades uurib bioloogia elu meie sees ja meie ümber ning üritab selgitada kõike selles toimuvat. Anatoomia teadusharu, mis tegeleb organite ja organismi ehituse uurimisega. Algoloogia ehk fükoloogia on teadus, mis uurib vetikaid. Botaanika teadus, mis uurib taimi ja nende elutegevust. Biokeemia teadus, mis uurib biomolekulide ehitusi ja ülesandeid. Brüoloogia teadus, mis ...
BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni seadus.
Keeleökoloogia ja eesti keele areng "Keel ja ühiskond" X klassile 22. ptk Mare Hallop 21.01.2013 KiNG 30.10.2012 Keeleökoloogia ÖKOLOOGIA teadus elusorganismide vastasmõjust keskkonnaga lisaks vastasmõjudele keskkonna ja teiste liikidega, kuuluvad inimesed etnilistesse rühmadesse · mõju üksteise elamisele ja olemisele · omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud suuremate hulka osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue iseseisva etnose KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga teised aga hääbuvad Keele jätkusuutlikk...
vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas. Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannet täidavad risoidid. Sporogoon on gametofüüdiga tihedalt seotud, kuna saab temalt vett ja vajalikke toitaineid. Sammaltaimed on oma ehituse ja ökoloogia poolest lähedased vetikatele. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu. Gametofüüdi ja sporofüüdi erinev osatähtsus kõrgemate taimede hõimkondades, selle võimalikud evolutsioonilised põhjused. Sporofüüdid on mitmeaastased rohttaimed. Varrel ja juurel puudub kambium. Lehed on ilma keelekesteta. Eosed on ühesuurused. Gametofüüdid on ühekojalised, saavad täiskasvanuks 1-15 aasta jooksul. Eelleht areneb mulla sees koostöös seenega
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid.
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju.
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm. · Matemaatilised mudelid ökoloogias Ökoloogilised mudelid: Piiramatud ressursid Lineaarne materjalivoog I - piiramatud jäätmed; Energia ja piiratud ressursid - Kvasitsükliline materjalivoog II - Piiratud jäätmed; Energia Tsükliline materjalivoog III. Jäätmeid ei teki. (Tööstusrevolutsiooni algetapp sarnaneb I ökoloogia tüübiga, Tööstuse areng on viinud võrdluseni I ja II ökoloogia tüübiga, Ideaalne antropogeenne materjali- ja ressursikasutus peaks olema analoogne III tüüpi ökoloogilise tsükliga.)
muid ressursse, palju toodangut annab. Majandusliku problemaatika vastassuunal on aga sotsiaalne problemaatika ning rahuldav on ainult sotsiaalmajanduslik otsus ja mitte üks või teine. Kui meil on vaja kokku leppida mingis kokkusaamises, siis lepime kokku nii aja kui ka koha, seega teeme otsuse aeg-ruumis. Võibolla on kokkusaamisel vaja midagi teha, mis nõuab mingisugust tehnikat, kuid tehnika on kasutatav juhul, kui on olemas energia. Tehnoloogia teine külg on ökoloogia. Ökoloogiline kriis on tehnoloogia kontrollimatu kasutamine. Ei tohiks kasutada tehnoloogiat, mis rikub ökoloogia. Õigus ja poliitika on ühe asja kaks otsa: selleks, et luua õigusakte, tuleb minna poliitikasse. Kultuur ja ideoloogia: kultuur on stabiliseeriv tegur, ideoloogia on labiliseeriv tegur. Ka see loetelu ei ole kaugeltki lõplik: näiteks teadmised – usk. Kui teil on teadmised, kuid ei ole usku, siis ei hakata asjaga tegelema, kui on usk kuid
kogum ja kindlad nõudlused elukeskkonnale). Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. Sellega tegeleb ökoloogia. Maad ümbritsev ja kogu elu sisaldavat kihti hõlmav biosfäär on kõige suurem ökosüsteem ning eluslooduse kõige kõrgem organiseerituse tase. Teadlased püüavad oma töös jõuda looduse üldiste seaduspärasuste avastamiseni. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi ja aitavad paremini aru saada looduses toimuvast. Kõigil loodusteadustel on oma kindlad uurimisobjektid, mis pärinevad loodusest.
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või m...
Ökoloogia 2. Kt KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise meetodeid: Sadestamine raskusjõu mõjul Sadestamine intertsjõudude mõjul Filtrimine Märgpuhastus Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul Tavaliselt ei saavutata heitaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 3. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon a...
Akaatsia Akaatsia (Acacia) on mitmekesine, väga laia levikuga puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge- ehk ebaakaatsia ei kuulu akaatsiate hulka. Süstemaatika ja evolutsioon ● Akaatsialiike on praegu teada umbes 1350 ● Osade liikide jaoks on siiski mingil määral kasutusel teine perekonnanimi Racosperma. ● Kaheksakümnendatel lepiti kokku jagunemises kolmeks rühmaks (alamperekonnaks), kuid laialt neid kasutusele ei võetud. ○ Acacia (-alamperek. Acacia) ○ Senegalia (-alamperek. Aculeiferum) ○ Racosperma (-alamperek. Phyllodineae) Hiljutised uurimused on välja selgitanud umbes viie üksuse (perekonna või alamperekonna) olemasolu. Need on: ● Acacia (= Acacia): 163 liiki ● Senegalia (= Aculeiferum): 203 liiki ● Racosperma (= Phyllodineae): 961 liiki ● Acaciella (= Aculeiferum sektsioon Filicinae): 15 liiki ● "perekond x" (= veel nimetamata alamperekond, kuhu ...
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojaste...
Maaga koostöö tegemine. Leopold. süvaökoloogia - inimesed on loodusega keerukal viisil seotud; kõigil elusorganismidel on võrdne õigus õitsengule; poliitiliselt pooldavad detsentraliseerimist. Naess, Devall, Sessions sotsiaalökoloogia – inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed. Bookchin. ökofeminism – sotsiaalne ja poliitiline liikumine, mis ühendab ökoloogia ja feminismi. Naiste rõhumise ja looduse degradeerimise vahel on seos. Shiva, Bond. pragmatism - senisel keskkonnaeetikal ei ole olnud mõju keskkonnaalastele otsustele; tuleb mõelda, kuidas saaks keskkonnaeetika aidata kaasa praktiliste keskkonnaalaste küsimuste lahendamisele pluralism - loobutakse otsimast ühte seesmise väärtuse allikat, selle asemel keskendutakse konkreetsetele olukordadele. 9
Emerson- loodus on tempel maailmaga spirituaalse suhtlemise jaoks (1836); Henry David Thoreau- metsikuses on maailma säilitamine (1863); John Muir- destroying nature was destroying God's work) Varude alalhoiu eetika ,,Greatest goods of the greatest number for the longest time" (Gifford Pinchot- ; , .) Evolutsioonilis-ökoloogiline maa-eetika põhineb evolutsiooni ja ökoloogia olemuse mõistmisel (Aldo Leopold ,,A Sand Country Almanac"- ökosüsteemide ja ökoloogiliste protsesside tervist säilitamne; maa pole lihtsalt kaupade kogum, mida võib ära kasutada; inimesed on maa või ökosüsteemi osa) Mida võib pidada looduskaitse alguseks Eestis? 1297 Taani kuningas Erik Menved-keelas metsaraie kolmel Tallinna lähedasel saarel. LK Bioloogia algus millal Eestis? LK bioloogia algus Eestis: ·1996/97 esimene LK bioloogia kursus Tallinna Ülikoolis
1)Miks teadlased kasutavad mudeleid? Mudeleid koostakse selleks, et selgitada võimalikke seoseid mitmesuguste informatsioonihulkade vahel. 2)Mis on ökoloogia? Teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 3)Millega tegeleb inimese ökoloogia? Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskond ja selle muutmine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 4)Mis on teadus? Teadus on sihipärane tegevus eesmärgiga saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning teha tõenäoseid prognoose. 5)Milliste Odum´i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökologid?
· Geneetiline mitmekesisus · Koosluse mitmekesisus · Funktsionaalne mitmekesisus · Fülogeneetiline mitmekesisus Pattern and Process (seaduspärad ja nende põhjused) Mis? Miks? Reeglipärane, korduv nähtus, muster mustreid määravad protsessid Kirjeldav osa seletav osa Skaala biogeo makroöko suur väike ökograafia ökoloogia kirjeldav seletav makroökoloogia · Ökoloogiliste seaduspärade seletamine kasutades liikide tunnuseid, arvukust ja levikut · Biogeograafia laiendus Biogeograafia jaotamine Zoogeograafia Fütogeograafia ajalooline biogeograafia Mükogeograafia ökoloogiline biogeograafia Mikroobigeograafia Looduskaitse biogeograafia Liike 5-50 milj. , 2 milj. kirjeldatud ; Liigi keskmine ,,vanus" 1-20 milj
Bioloogia uurib elu. 1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad e...
Ökoloogia, keskkonna globaalprobleemide ja looduskaitse kontrolltöö I: Vali õige vastus! 1. Punasest raamatust on ... versiooni: a) 2 b) 4 c) 8 d) 12 2. Narva jõkke elama asunud võõrliik on: a) kobras b) tuulehaug c) unimudil d) sinikael-part 3. Jäänukliik pole: a) hahk b) halljänes c) jugapuu d) viigerhüljes 4. Reservaat asub kaitseala: a) servades b) ümber c) keskel d) nurkades 5. Taimtoiduline loom on: a) ilves b) haug c) raudkull d) vesirott 6. Herbivoor on ... toiduline loomaliik: a) sega b) taim c) loom d) kõdu 7. Lehetäi ja sipelga vahel on: a) parasitism b) kisklus c) kommensalism d) sümbioos 8. Stenofaag on: a) punarebane b) naerukajakas c) suurpanda d) särg 9. Haruldaste liikide I kategooriasse kuulub: a) mägi-kadakakaer b) karukell c) kobras d) huulhein 10. Mikroökosüsteem on: a) Peipsi järv b) Atlandi ookean c) Läänemeri d) aias vesisilm 11. Abiootiline tegur pole: a) haigustekitaja b) muld c) vesi d) õhk 12....
1. Mis on bioloogia? Nimeta bioloogia teadusharusi. Bioloogia on teadus, mis uurib elusorganisme. Etoloogia(loomade käitumine), ökoloogia(ökosüsteeme uurib), tsütoloogia(rakuteadus), anatoomia(organismite uurimine), molekulaargeneetika(molekulaarselt tasandil uurib). 2. Nimeta elusorganismide riigid, iseloomusta neid lühidalt. Taimed Bakterid Protistid Seened Loomad Bakterid eeltuumsed, üherakulised, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Protistid päristuumsed, hulkraksed, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Taimed päristuumsed, hulkraksed, autotroofid, lihtsa ehitusega Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega Loomad päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, keerulise ehitusega 3. Nimeta elutunnused. Rakuline ehitus, kõrge organisteerituse tase, aine-ja energiavahetus, sisekeskkonna stabiilsus, paljunemine, pärilikkus, areng. 4...
Bioloogia I kursus 1. peatükk 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast. 2. Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud, kuid nad on teaduslikud seni kui keegi need ümberlükkab. 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. 9. Iga isend toitub. 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajaid. 11. Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 12. Bioloogia üheks uurimisobjek...
Traat peaks olema jäme, mille takistus on väiksem ja seega surakas piisavalt tugev, et see karukesele meelde jääks, aga teda ei ohustaks. Samuti on väga oluline korralik maandus. Kuna karu nina ja suu on kõige tundlikumad kohad, siis mõjub elektrilööl sinna just kõige paremini ehk siis tasub välja panna mingi peibutis, mida nuusutades saab ta teada, et ei tasu sinna oma nina toppida. See artikkel küll ei puudutanud otseselt väga minu eriala, aga ökoloogia tunniga on see seotud tihedalt ja kuna ma olen pärit tegelikult maalt, siis oli päris huvitav teada saada, kuidas karu rünnakuid tegelikult vältida. Seda artiklit uurides sain ülevaate sellest, millest karud toituvad, samuti sain infot selle kohta mida rünnatakse ja mis on nende rünnete põhjused. Tänu sellele artiklile sain rohkem aru, miks inimestel ei tasu nii palju metsa põllumaaks muuta ja kui
Ökoloogilised globaalprobleemid Nagu vähegi ilmateadlik kodanik teab on ökoloogia valdkonnas globaalne kriis. Suuremal osal on see inimeste endi tekitatud aga sellele saab jällegi vastu vaielda, et mõned asjad on olnud paratamatud. Sellele pole aga mõtet vaidlema jääda. Pigem peaks elama olevikus ning tegelema nende lahendamise või vähendamisega. Eks neid lahendusi ole palju aga siis tekib küsimus selle reaalses lahendusviisis, mis toob palju takistusi ette. Siin toon mõned globaalprobleemid välja ning pakun neile lahendusi. Arutluse lõpuks katsun jõuda
ka tulemusrikas. Võgotski kriisiteooria etapid: 0-2 kuud - Sünnikriis 2 kuud- 1 aasta - Stabiliseerumine 1. eluaasta - Kriis seoses käima hakkamisega 1-3 Varajane lapsepõlv. Stabiilne 3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre 3-6 (7) - Stabiliseerumine 6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis 7-12 - Noorem kooliiga. Stabiilne 9-13 - Murdeea kriis 13-17 - Stabiliseerumine 17. eluaasta - Noorukiea kriis Urie Bronfenbrenner Urie Bronfenbrenner peab väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand kodu, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand lasteaed/kool, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus
BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia teadus, mis uurib elu Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid · Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus · Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil · Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu · Ka protsessid, mis tasanditel toimuvad, on tunduvalt keerulisemad kui eluta looduses · Pole tegu ju...
Tartu Ülikool Loodus-ja täppisteaduskond Ökoloogia-ja maateaduste instituut Geograafia osakond Moraavia karst Juhendajad: Rein Ahas Janika Raun Kristi Post Jaak Jaagus Tartu 2016 Sissejuhatus Moraavia karst on Tsehhi vabariigi kõige tähtsam karstiala (vt kaart 1). See hõlmab enda all ligi 100 ruutkilomeetrit, on 5 kilomeetrit lai ning 24 kilomeetrit pikk. (Moravsk Kras, 2015) Moraavia karsti võib nimetada kogu Kesk-Euroopa üheks tähtsaimaks karstialaks. Karsialal on rohkem kui 1100 õõnsust ja mäekuru. Moraavia karst kuulutati looduskaitsealuseks alaks 1956. aastal. (Protected ... , 2016) Moraavia karsti võib nimetada karstiklassikaks, sest seda on uuritud juba sajandeid. Seda karstiala on uuritud jub...
Ökoloogia 1. Keskkonnaõigus Mõiste: õigus- riigi poolt kehtestatud seaduste kogum, mida me võime ja mida me ei või teha. Keskkonnaõigus- seaduste kogum, mille eesmärg on kaitsta meie ümbritsevat keskkonda. I Keskkonnaõiguste tunnusjooned 1. Keskkonnaõiguse printsiibid 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: 1. Jätkusuutlik (säästev) areng 2. Integreerimine 3. Kahju vältimine 4. Ettevaatus 5. Saastaja maksab 6. Keskkonna kaitstuse kõrge tase II keskkonnaõiguse tunnusjoon on avalikkuse kaasamine- kaasatakse inimesi, et vähendada illegaalseid tegevusi, tehakse koosolekuid, toimitakse seaduste alusel. Hea on see, et selle abil on inimesed rohkem teavitatud. III keskkonnaõiguse tunnusjoon on rahvusva...
1.1. 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elu. 2. Millised elu omadused on rakul? 1) aine energiavahetus 2)stabiilne sisekeskkond 3) paljunemisvõime 4) kasvamine ja areng 3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Keerukas ehitus, talitus, molekulid. 4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? Tekivad ainult elusorganismides. 5. Milline tähtsus on organismi aine ja energiavahetusel? Kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on organism seotud keskkonnaga. 6. Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? Elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng. 7. Tooge näiteid muutuste kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arenguga. Vananemisega toimuvad protsessid, surm. 8. Miks reageerivad organismid välisärritajale? Et kaitsta organismi välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). 1.2 1. Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Molekulaarset taset loetak...
„tulipunktideks“ (biodiversity hot-spot). Ökoloogiline nišš: piirkond, kus organism saab edukalt paljuneda n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid (G.E. Hutchinson). Populatsioon: sama liigi isendite kogum, kes elavad ja interakteeruvad samas elupaigas ja nišis. Metapopulatsioon koosneb rändavate või levivate isendite populatsioonidest, mille kaudu need populatsioonid on seotud ja moodustavad süsteemi. Ökoloogia harud Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.
vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist · Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet · Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega · Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. · Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
