Aivar Siska 12.02.2012 Jaaguar Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Leviala ja elupaigad Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaagua...
elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted 1-molekuli tase,2-organelli tase,3-raku tase,4-koe,elundi ja elundkonna tase,5-organismi tase,6-liigi tase(etnoloogia),7-populatsiooni,koosluse ja ökosüsteemitase,8-biosfääri tase. hüpotees-taustainformatsiooni põhjal tehtav oletus teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seadu...
Laagri kool Referaat Päikesekaru Koostaja: Mirjam Tuul Juhendaja: Siiri Evard Laagri 2014 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Päikesekaru 4.1. Omadused 4.2. Levik ja elupaigad 4.3. Ökoloogia ja käitumine 4.4. Toitumine 4.5. Paljunemine 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allilkad 7. Lisad 1. Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi päikesekarust. See teema on mulle väga huvipakkuv ning kindlasti ka silmaringi avardav. Selle töö peamine eesmärk on laiendada oma teadmisi selle karuliigi ning talle iseloomulike omaduste vallas. Usun, et see töö hõlbustab suuresti selle karuliigi tundmaõppimi...
Ökoloogi I semestri konspekt 1. Millega tegeleb ökoloogiateadus? (kaasaarvatud: peamised uurimismeetodid, ökoloogilised faktorid, skaalad) Ökoloogiateadus on teadus, mis uurib seoseid mis määravad organismide leviku ja rohkuse. Ökoloogia teadus tegeleb organismidega, populatsioonidega, kooslustega, ökosüsteemidega ja biosfääriga. Ökoloogia peamised uurimis meetodid on vaatlus, tehistingimused ja eksperimendid. Ökoloogilsed faktorid on abiootilised ja biootilised faktorid. Ökoloogilsed skaalad on bioloogiline skaala (keskkonnast mõjutatud ja kuidas ise mõjutab ennast), ruumiline skaala (näiteks, kui palju isendeid teatud suuruses maalapil elab) ja ajaskaala (pikaajalised uuringud, mis nõuavad rohkem ressursse jne). Ökoloogilised tingumused- füüsikalised ja keemilised tingimused, mida organism kogeb (temperatuur, õhuniiskus, keskkonna happelisus, ostmootne rõhk) Ökoloogilised ressursid- ökoloogilised faktorid, mille kättesaadavus ole...
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia.
Kordamisküsimuste vastused 1. Mis on teadus? Teadus on ühteaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünnib. 2. Mis on tehnoloogia? Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. 3. Nimeta loodusteadusi! Loodusteadused on: füüsika, keemia, bioloogia. 4. Mis on bioloogia? Bioloogia on teadusharu, mis tegeleb eluslooduse uurimisega. 5. Nimeta bioloogia harud ja neid uurivate teadlaste nimetused! Mikrobioloogia mikrobioloog Alguloogia alguloog Molekulaarbioloogia molekulaarbioloog Tsütoloogia tsütoloog Anatoomia anatoloog Füsioloogia füsioloog Ökoloogia ökoloog Bakteriloogia bakteriloog Zoobioloogia zoobioloog Botaanika botaanik Mükoloogia mükoloog Histoloogia histoloog 6. Mis on eba(liba) teadus? (astronoomia ja astroloogia!) Ebateadus (libateadus) on tegevus, mis meenutab teadust, kuid selle aluseks on petlikud eeldused ja faktid, mi...
1.Ökoloogia mõiste- Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. (Teadus, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning reguleerivaid tegureid) 2.Organisatsioonitasemete järgi looduse liigitamine 1.biosfäär; 2.Bioom ehk ökosüsteem; 3.kooslus; Koosluse moodustavad populatsioonid. Populatsiooni moodustavad isendid. 3. Mõisted: biosfäär, ökosfäär, bioom, autökoloogia, demökoloogia, populatsioon, sünökoloogia Biosfäär- maa elukond; Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum. Kooslus- omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal. Autökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4...
Ökoloogia organism - keskkond ainevahetus energiavahetus fenotüübi kujunemine mõju ontogeensile sümbioos +/+ mõlemale kasulik;Näide: kommsenasalism +/0 ühele kasulik teisele neutraalne;Näide: konkurents -/- mõlemale kahjulik;Näide: parasitism +/- ühele kasulik , teisele kahjulik ;Näide: kisklus +/- ühele kasulik, teisele kahjulik;Näide: herbivooria +/- ühele kasulik, teisele kahkilik;Näide: Antopoloogiga- inimese teadus Füsioloogia- talitlus Ökosüsteem(järv)=Elusosa+eluta osa Ühte liiki isendid ühel teritooriumil ühel ajal-populatsioon Populatsiooni iseloomustavad tunnused: *Suurus ehk arvukus - isendite arv populatsioonis *Tihedus - isendite arv pinnaühikul *Sõltuvaad organismide mõõtmetest, nõudlusest keskkonnategurite suhtes ja teistest populatsioonidest Elusosa on Biotsönoos ja eluta osa on Ökotoop Biosfäär- elu ...
Rakuline ehitus- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jaot: *ainuraksed(bakterid) nt pärmseen *hulkraksed nt puravik. Biomolekulide esinemine- Keerulise ehitused ained, mis väljaspool organismi ei moodustu - sahhariidid, valgud, hipiidid, vitamiinid. Aine-ja energiavahetus- toitainete saamine keskkonnast nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. *autotroofid- taimed, kes sünteesivad endale ise vajalikud ained. *heterotroofid-loomad, kes peavad saama orgaanilise aine välikeskkonnast.Paljunemisvõime- suguline(imetajad, katteseemnetaimed), mittesuguline(pooldumine, eoseline, sõnajalad, seened, bakterid) Arenemine ja kasvamine-otsene areng(järglased sarnanevad sündides vanemaga), moondeline areng(konnad, liblikad). Stabiilne sisekeskkond-kõigusoojased(kalad, roomajad), püsisoojased(imetajad, linnud). Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelin...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e
1.Millega tegelevad järgmised teadusharud? 1. Etoloogia - loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. 2.Ökoloogia - teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. 3.Anatoomia - teadus mis uurib elusolendite elundkondi ja elundeid. 4.Füsioloogia - tegeleb organismide ja nende elundite talitus ja funktsioone. 5.Molekulaarbioloogia - tegeleb päriliku inforamtsiooni kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismide uurimisega 6.Histoloogia - uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust. 7.Tsütoloogia - Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. 8....
Ökoloogia teadus , mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga. Biootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tehurid. Kooslus ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Ökosüsteem on isereg...
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid 1. Abiootilised 1) Valgus - nähtav valgus (fotosüntees), infravalgus-soojuskiirgus, ultravalgus. 2) Temperatuur - kõigusoojased (loomadel talvel talveunii), püsisoojased (võib jääda talveunne). 3) Sademed (taimeid mõjutab). 4) Õhk - õhu koostis (kõik elusolendid vajavad õhku). 5) Muld. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogilise teguri optimuseks. 2. Biootilised tegurid: organisme vastastikku mõjutavad 1) Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju. 2) Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm (liblikõieline+mügarbaketer). 3) Kommensalism - kommensaal = kasu saaja. Eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik. 4) Konkuren...
ekoloogiaga. Me ise oleme selle probleemi põhjustajad. Varem inimene suhtus loodusesse väga hoolikalt, kaitses seda ning pidas tähtsaks kooskõla sellega. Kunagi loodus ja inimene olid teineteisele toeks, nüüd aga muutusid vaenlasteks. Tänane betooni- ja rauamaailm täielikult eristub varesemast inimkonna elust. Sada aastat tagasi meie linnades oli rohkem puid, põõsaid. Meie elu oli täis rohelist värvi. Nüüd aga kõik muutus halliks ja mustaks. Kirjanduse ühest põhiteema on ökoloogia ja sellega seotud probleemid. Autorid püüavad äratada inimestes tahtmist kaitsta loodust. Probleemiks pole keskkond, vaid inimene ise. Me võime kohtada inimesi, kes hävitavad loodust ning neid, kes igal võimalusel proovivad kaitsta loodust. Me oleme inimesed, seega peame olema humaansed ning arukad. Loodus on meie elukeskkond, tänu millele me eksisteerime. Igasugune looduse hävitamine eelkõige hävitab meid endi. Veel on aega, et kõik korda viia
Populatsioon on rühm ühte liiki isendeid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas, näiteks moodustavad populatsiooni ühes tiigis elavad kogred. Koosluse moodustavad kõik elusolendid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas, näiteks kõik ühes tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja loomad. Ökosüsteem om samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhtes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga. Teadus organismide ja eluta keskkonna suhtes ökoloogia. Kõik ökosüsteemid kokku moodustavad aga biosfääri, mis on eluslooduse kõige kõrgem tase.
Töökeskkonna puhtus Piret Ojalepp EV14 Tööohutus ja -tervishoid Hoolitseme kõik koos selle eest, et töökoht või tootmisettevõte oleks turvaline, töötajad kasutaksid kaitsevahendeid, kõik saaksid piisavalt tutvuda oma töökohustustega ja töötervishoid toimiks. Kasutame piltidega isikutunnistusi. Hoolitseme selle eest, et kõigi töötajate sotsiaalkaitse on korras, töötajad on õnnetusjuhtumiste vastu piisavalt kindlustatud ning tööandja ja töötaja hoolitsevad omalt poolt ühiskonnakohustuste täitmise eest. Ökoloogia ja töökeskkonna puhtus Hoolitseme puhtuse eest. Püüdleme selle poole, et pidurdada ehitusjäätmete tekkimist ja muuta tõhusamaks jäätmekäitlemist. Töökohal ja tootmisettevõttes pööratakse tähelepanu jäätmete ümbertöötlemisele ja sorteerimisele. Kui töömeetodid, logistika ja pakendam...
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1.Bioloogia uurib elusloodust eri tasemetel, kuna kõiki elu ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Eluslooduse organiseerituse tasemed on 1)molekul 2)rakk 3)organism 4)liik 5)ökosüsteem. Nendele lisanduvad alatasemed. Eluslooduse org. tase Haruteadus Millega tegeleb? Molekulaarne tase Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarsel tasandil Molekulaargeneetika Uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Rakuline tase Tsütoloogia Uurib raku ehitust ja talitlust Histoloogia Koeõpetus, uurib sarnase ehituse ja ta-litlusega rakkude kogumeid ehk kudesid Org...
Minu ökoloogiline jalajäg Enne eesti keele loengut ei ole mõelnud ökoloogia teema peale. Internetis on palju uudist kus inimesed räägivad või kirjutavad, et kuskil surevad loomad, veekogused reostuvad ja õhk hingamiskõlbmatu. Kõik need probleemid tekkivad, sellepäras et me kasutame kilekotid ja lihtsalt viskame neid õues ära, tehased välja valavad jäätmed vette ja heitgaasid tulevad autost välja. Kas ma teen midagi, et kuidagi loodust säästa? Kui te vaadate minu igapäeva harjumese peale, siis võite kohe öelda, et mina ei ole keskkonnasõbralik inimene
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme.
Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti- ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide vabam käsitlus ja tolerantsus. 2 Hipistiil Igapäevasesse moestiili on hipid toonud nn trompetpüksid, kirkad värvid, pikad juuksed, liibuvad trikoosärgid, heegeldatud murumütsid, vestikesed, maskiseelikud ja platvormkingad, helesinised kulunud teksad, pärlitest punutud
tähelepanu pöörama ehk 1960.-1970. aastail. Süvaökoloogia on oluline, kuna eristub kõi8kidest teistest ,,liikumistest": ta püüab muuta inimese mõtteviisi kõige laiemas tähenduses. Ehk. Süvaökoloogilisele tegevusele eelneb sügav vaimne ümberorienteerumine. Selles mõttes on süvaökoloogia hoopis eneserealiseerimise tee: et jõuda looduseni, tuleb esmalt jõuda iseendani ja saada aru, et mina, see olengi loodus. 3.) Mis on inimkeskne ökoloogia? Mis eristab süvaökoloogiat inimkesksest ökoloogiast? Inimkeskne ökoloogia seab kesksele kohale indiviidi ehk toetab antropotsentristlikku lähenemist maailmale (loodus on inimese teenistuses ning inimene on ainuke olend, kelle puhul saab üldse rääkida looduse väärtustamisest, kuna teised elusorganismid pole selleks võimelised). Süvaökoloogiat eristub inimkesksest oma põhimõtete poolest: tuleb elada kooskõlas
Bioloogia kontrolltöö 27.01.2014 Ökoloogia Ökoloogilised tegurid: Ökoloogia on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid * abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid -gaasid(CO2) -sademed -temperatuur *biootilised ehk elusa keskkonnategurid -parasiidid (lehetäid) -bakterid -kiskjad -saakloomad *antropogeene tegur ehk inimtegur -metsaraie -naftareostus -ehitustegevus -rahvuspargid Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased. Imetajad ja linnu on püsisoojased, kes suudavad pikemat aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Ökoloo...
Bioloogia Vegetatiivse paljunemise rakendamine *Kõige rohkem tehakse paljunemist taimede puhul(pistokstega ja pookimisega). *Seentel:austerservikute pakud,sampinjonide kasvatamine. *Loomade puhul on see vähe kasutuses,kuid varem on kasutatud embrüo jagamist mitmeks. Vegetatiivne paljunemine rakutasandil Rakutsükkel=mitoos+interfaas Mitoosi olulisus 1)Kasvamine-rakkude arv suureneb ja organism kasvab 2)Mitoos tagab surnud rakkude asendumise(toimub haavade paranemine) Evolutsioon Erinevad evolutsiooni teooriad Lamarcisi:1)Organismidel on sisemine soov täiustuda.2)Muutused tekivad keskkonna toimel ja neid kinnitatakse harjutades.Kaelkirjaku kael on sellepärast nii pikk, et ta ise tahtis seda pikaks saada ja ta tegi sellejaoks igapäev venitusharjutusi.Saarmal on ujulestad sellepärast, et ta ise neid tahtis, on saanud need nii, eton oma jäsemeid venitanud. Inimesed ei tohiks abielluda enne 23 eluaa...
maavärinad erakorraliselt madal või kõrge territoorium kiskjate ja parasiitide suur arvukus · Populatsiooni lained on arvukuse kõikumised mingi aja jooksul. Lained on alati ebaühtlased, tekivad sest: o Arvukus kasvab---tarbimine kasvab---ressursside hulk kahaneb---sündimus langeb---arvukus kahaneb--- ressursid taastuvad---sündimus suureneb---arvukus kasvab..... KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on ökoloogia? 2. Kuidas jaotatakse ökoloogilisi tegureid ? +näited 3. Kuidas mõjutab valgus organisme? 4. Kuidas mõjutab temperatuur organisme ( niitaimed kui ka loomad)? 5. Mis on ökoloogiline amplituud? 6. Organismidevahelised suhted: sümbioos, kommensalism,konkurents, parasitism, kisklus, taimtoidulisus. 7. Populatsioon, areaal 8. Populatsioonile iseloomulikud näitajad 9. Populatsioonide tüübid 10. Populatsiooni lained Ühel territooriumil elavad populatsioonid
Organism ja elupaik Ökoloogia on teadus organismi ja tema elukeskkonna suhetest. Elupaik on ala, kus valitsevad tingimused, mis võimaldavad organismil elada ja paljuneda. Elupaigas mõjuvad igale organismile paljud tegurid, mis jagatakse kahte suurde rühma. 1. Eluta looduse tegurid valgus, temperatuur, õhu koostis, tuul jt. 2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevat...
EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID Koostaja : Mariliis Tisler BIOLOOGIA teadus, mis uurib elusorganismide ehitust ja talitlust, arengut ning vastastikuseid suhteid ümbritseva keskkonnaga. Ehitust molekulaarbioloogia, geneetika, tsütoloogia, anatoomia Talitlust füsioloogia Suhteid ümbritsevaga ökoloogia Arengut embrüoloogia, arengubioloogia, evolutsiooniõpetus EVOLUTSIOON kindlasuunaline pöördumatu areng ELU EVOLUTSIOON ehk BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? · Ufo, tulnukas teistelt planeetidelt? · Robot? · Jumala loodud (Kes või mis on jumal?) ? · Isetärkamine, isetekkimine?
Rakuline tase rakud, organellid tsütoloogia (ehitus ja talitlus) Organismiline tase organism, organid, koed histoloogia (koed), füsioloogia (organismide ja elundite talitlus), geneetika (organismide pärilikkus ja muutlikus), anatoomia (organismi, elundite ehitus) Liigiline tase liik, populatsioonid etoloogia (käitumine), botaanika (taimed), zooloogia (loomad) Ökosüsteemiline tase biosfäär, ökosüsteem ökoloogia (organismide ja nende elukeskkonna vahelised suhted)
Ökoloogia 1. Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutav keskkonnategur, mis tuleneb ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. Abiootilised tegurid – on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest.(nt: elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid) Biootilised tegurid – tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Fotoperiodism - organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. • Lühipäevataimed – neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi.(nt riis, kanep, daalia) • Pikapäevataimed – vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust.(nt: kartul, oder, nisu,hernes) Valguse ja temperatuuri mõju organismidele: • taimed vajavad valgust fotosünteesiks • hämaras tegutsevatel loomadel on arenenud s...
Keskkond (ökoloogia) Selgitage mõisteid ökoloogilised tegurid ning biootilised ja abiootilised tegurid, tooge näiteid. Abiootilised Eluta organismid Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsetavast eluta loodusest. Kõigi elukeskkondade õhu, mulla ja vee mõju sõltub nende koostisainete omadusest ja konsentratsioonist. Biootilised Biootilistest teguritest tulenevad organismidevahelised suhted Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Selgitage mõisteid sümbioos, konkurents, kisklus, parasitism, herbivooria (taimtoidulisus) ning tooge näiteid. Sümbioos - eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu. Mõlemad saavad kasu Kommensalism - eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata Parasitism - e...
BIOLOOGIA UURIB ELU Biokeemia- Molekuloogia- 1.Taimed Tsütoloogia- 2.Loomad Histoloogia- 3.Seened Anatoomia- 4.Bakterid Füsioloogia- 5.Viirused Hügieen- Ökoloogia- Etoloogia- ELU TUNNUSED This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share A Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: Vaieldakse, kas viirused on elus või eluta objektid. Miks? omadus elus eluta 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Kõikidele elusorganismidele on omased teatud tunnused: Rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakkude hulga alusel jagatakse organismid Ainuraksed Hulkraksed Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei ...
TEADUSLIK UURIMISMEETOD Koostas: Kristel Mäekask Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios elu logos teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus loomadest Mikrobioloogia teadus mikroorganismidest Bioloogia teadusharud Süstemaatika elusolendite rühmitamine taksonitesse Mükoloogia teadus seentest Ornitoloogia teadus lindudest Tsütoloogia, geneetika, biokeemia, ökoloogia, bakterioloogia, viroloogia, füsioloogia, anatoomia jt Teaduslik meetod Uurimisprotsess mille käigus püstitatakse uurimisküsimusi, pakutakse lahendusi ning viiakse läbi vaatlusi ja katseid. Teadusliku meetodi põhietapid Probleemi püstitamine (uurimusküsimuse sõnastamine) Taustinformatsiooni kogumine Hüpoteesi sõnastamine Vaatlused/katsed hüpoteesi kontrollimiseks Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Probleemi püstitamine Uurimusküsimuse sõnastamine
1.Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Keskkonnakaitse olemuseks on teaduslikud, praktilised ja tehnilised tegevused mille ülesanded on tõhusamalt ja säästlikult kasudada loodusressursse, vältida reostust, kasutada selliseid tehnoloogiaid mis on suunatud loodusressursode taaskasutamisele ja korduvkasutamisele.Kõik need tegevused on suunatud ökosüsteemide kaitsmisele Keskkonnakaitse ülesanded ennetada reostust ja seda vältida, selgitada välja millised majanduslikud ja tehnoloogilised tegevused tuleb kasutusele võtta,et minimiseerida tootmise jääkprodukte, et võimalikult säästlikult /jätkusuutlikult kasutada ressursse. 2. Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid: Rahvastiku kasv: Põhjuseks on surevuse langemus(arstitea...
Eluslooduse organiseerituse tasemed ja nende uurimisega tegelevad haruteadused 1. Biomolekul (valgud, DNA, RNA) - molekulaarbioloogia 2. Rakk - rakubioloogia e. tsütoloogia 3. Kude - koebioloogia e. histoloogia 4. Organ - anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitlust) 5. Organism - zooloogia (loomi), botaanika (taimi), mükoloogia (seeni), geneetika (pärilikkust), biokeemia (ainevahetust), mikrobioloogia (baktereid), algoloogia (vetikaid) 6. Populatsioon - ökoloogia, evolutsionism ja populatsioonigeneetika (isendid ühes elupaigas) 7. Liik - süstemaatika (koondab sarnaste tunnustega isendid liiki, liigid perekonda, perekonnad sugukonda, seltsi, klassi, hõimkonda, riiki) 8. Ökosüsteem - süsteem-ökoloogia (eluvormid metsas, järves, põllul, meres, rabas, ookeanis) 9. Biosfäär - globaal-ökoloogia (elu või selle jäljed atmosfääris kuni 15 km, hüdrosfäär kuni 11km ja litosfäär kuni 2 km) Molekulaarbioloogiaga on tihedalt seotud:
Tallinn, 2000] (lk. 237) Uudo Timm (sünd. 20. märts 1959) ...zooloog (terioloog) ja looduskaitsja. Lõpetas 182 bioloogina TRÜ. Aastatel 1982- 1993 töötas Tallinna Loomaaias osakonnajuhatajana. 1993-97 oli Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnas liigikaitse peaspetsialist, aastast 1997 Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Looduskaitsebüroo juhataja. Ta on osalenud Eesti Looduskaitse õigusaktide ettevalmistamises. Uurimisvaldkond: pisiimetajate ökoloogia, levik ja kaitse. Propageerinud looduse uurimist ning kaitset, viinud läbi looduskoolitust, olnud Sisekaitseakadeemias rektor. Timm on avaldanud Eesti erinevate piirkondade loomastiku kohta ülevaateartikleid. Ta on 1980. aastal loodud Eesti Terioloogia Seltsi asutajaliige, olnud ka seltsi esimees. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 534) Tarmo Timm (sünd. 4. aprill 1936) ...Eesti zooloog ja hüdrobioloog
Maastiku muutused Eestis ja maailma. Võimalikud maastike stsenaariumid. Tänastes otsustes on “homsed” maastikud. Maastiku “tasandid”, maastikukihid, too näiteid. Eraldi väärtustamist vajavad maastikuaspektid 2 Maastikuökoloogia: maastikuökoloogia olemus ja määratlused. Olemus: Objekti (maastik) erinev käsitlus – Erinevates teadustes (maastikuteadus, ökoloogia, jne) – Koolkondades – Keeltes • Erinevad koolkonnad – Põhja-Ameerika – Euroopa- Ida-Euroopa -Prantsuse jne Olemus: Maastikuökoloogia “maht” • Uurimisobjekt • Eesmärgid • Uurimismeetodid Maastikuökoloogia on teadussuund, mis uurib erinevatel tasanditel ökosüsteemide vahelisi põhjuseid ning populatsioonide, aine ja energia jaotumist maastikul, maastiku ajalist ruumilist mitmekesisust ning selle mõju
kui indikaatorite abil. Ammu on kasutatud üksikuid taimeliike ja terveid kooslusi keskkonnategurite hindamiseks mitmesugustel rakendusaladel: maade viljelusväärtuse määramisel metsades, soodes, niitudel, põhjavete ja maavarade otsinguil, vee ja õhu reostusastme määramisel jm. Taimede järgi saadakse kiiresti üldistatud kujutus keskkonnamuutustest ja seda ilma instrumentaalsete uuringuteta. Taimeindikaatorite kasutamise peamiseks eeluduseks on ökoloogia tundmine; tuleb arvestada tegurite koosmõju ja kaudseid olenevusi. Näitajate abil uuritakse seost taimede ja keskkonna vahel. Taimede uurimisel on näitajaks indikaatortunnused e näittunnused, mis jagunevad järgmiselt: 1. Floristilised: teatavate indikaatorlike taimeliikide puudumine või esinemine, taimekoosluse liigiline koosseis tervikuna. 2. Füsioloogilised: taimede biokeemilised eripärad, anomaaliad taimede kasvus ja
Kordamine bioloogia tööks 1. Elu omadused! o Rakuline ehitus o Aine ja energiavahetus o Võime paljuneda o Kõik elusorganismid sisaldavad biomolekule o Reageerimine ärritustele o Säilitavad stabiilset sisekeskkonda o Arenemine 2. Eluslooduse organiseeritud tasemed! o Molekul esmane organiseerituse tase (NT: valk) o Organell erineva kuju ja ehitusega raku osa (NT: ribosoom) o Rakk NT: munarakk, o Kude ühesuguse talitluse, ehituse ja tekkega rakud koos vaheainega (NT: lihaskude) o Organ kindla ülesande, ehituse ja asendiga organismi osa (NT: kops) o Organsüsteem ühesuguse talitlusega organite kogum (NT: hingamiselundkond), o Isend ehk organism ainuraksetel kattub isendi ja raku tase (NT: inimene) o Populatsioon samal ajal ühel alal elavate isendite rühm, mille liikmed ristuvad (NT:...
Globaliseerumise mõju Eesti kultuuril Globaliseerumine on kaasaja maailmas üks kõige suuremaid püsivaid muudatusi põhjustav protsess, mis hõlmab nii poliitika, majanduse, tehnoloogia, ökoloogia kui kultuuri valdkondi. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas nn. globaalne küla. Rääkides kultuurist, saab ütelda, et see on sündinud ühes kindlas kohas ning alles seejärel - pidevalt muutudes ja arenedes, kuid äratuntavaid ühiselemente säilitades - valgunud üle maailma. Mõnikord arvatakse, et ka globaliseerumine viib välja ühiste kultuurielementide omaksvõtmisele kogu
ökoloogilise tasakaalu suhtes. Roheline ideoloogia rajaneb Osa rohelise liikumise ökoloogial teadusel esindajatest tuletanud organismidest nende sellest põhimõttelise elukeskkonnas. Seistes vastanduse tehnoloogiaja vastu arvamusele, et looduse vahel; nende inimene on looduse äärmusesindajate vaated peremees, hoiatab küünivad uusludiituseni. ökoloogia, et inimtegevus Samas peab osa rohelisi võib looduslikku tasakaalu just nimelt nn rohelisi häirides hävitada tehnoloogiaid oluliseks ökosüsteemi, mis teeb lahendusteeks, mis sellesama inimtegevuse nende arvates võimaldab võimalikuks ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu
Elutunnused=elu avarudsed=eluvaldused Kõikidele elusorganismidele on iseloomulikud biomolekulid Biomolekulid on keerulise ehitusega orgaanilsed ained. Mis moodustuvad organismides ja mis lagunduvad organismides · Sahhariidid · Liniidid · Valgud · Nukleiinhapped · Vitamiinid Süstemaatika-on teadusharu mis tegeleb elusolendite rühmitamisega teatud üksustessse nim takson ning rühmitamis põhimõtetel välja töötamise arendamisega. Takson-süstemaatika üksus mis ühendab organisme minngite sarnaste omaduste alusel.Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetuvalt kõrgemat järku taksonisse Liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond,riik(Eluslooduse süsteem) Mida madalam süstemaatiline üksus ehk takson seda suuurem on organismide sarnasus. Eluslooduses eristatakse kuut liiki Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome · Moodustavad poore · Omavad rakukes...
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- ...
Unt. r. 1975 Alustati vaatlusi Tõravere Observatooriumi ja Baltimaade suurima 1,5 m teleskoobiga. s. 19851999 oli direktoriks Tõnu Viik. t. 1999 7. aprillil sai direktoriks Laurits Leedjärv. u. 2001 Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut). v. 2002 Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. w. 2003 Jaan Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. x. 2003 Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming. y. 2005 Euroopa Kosmoseagentuuri eksperimentaalsatelliit Proba mõõdab
Natslik Saksamaa 1933-1945 Natside võimuletulek 1919-1933 Weimari vabariik üldine rahulolematus - rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht ...
1. Keskkonnategurite jagunemine * biootilised - elus ( loomad , taimed ) * abiootilised - eluta ( valgus , päike , tuul , vesi , muld ) 2. Ökoloogiline amplituud Igal liigil on kindel ökoloogiline amplituud , mis näitab tema taluvus piire teatud keskkonna teguri suhtes miinimumist maksimumini 3. Mis on keskkond ? Keskkond on kõik see , mis meid ümbritseb nii elus kui ka eluta looduses. 4. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest 5. Erineva amplituudiga liigid Stenotoopsed liigid on kitsa ökoloogilise amplituudiga Eurütoopsed liigid on laia ökoloogilise amplituudiga Indikaator liikideks sobivad stenotoopsed liigid , kes näitavad keskkonna head seisundit. 6. Kõige suurem ökoloogiline süsteem ? - Biosfäär Biosfäär koosneb : *atmosfäär * hüdrosfäär * litosfäär * pedosfäär 7.Mis on kooslus ?
Talituses Anatoomia organismi ehitus Ökofüsiloogia eluprotsesside olenevus keskonnas Autökoloogia organismide suhted keskonnaga Ühe liigi isendid teatud Demökoloogia e. Popu- Tunnuseks suguline POPULATSIOON Territooriumil (ahvena Latsiooni ökoloogia Paljunemine, loomade Populatsioon järves) Käitumist uuriv haru etoloogia Teatud ühetüübilist maaala Sünökoloogia ehk Uuritakse kõiki taimi ja KOOSLUS EHK ÖKO- Asustav omavahelistes Koosluseökoloogia Loomi ning nende
BIOLOOGIA 11. klass I periood Vaatluste ja katsete korraldamine. Üldjuhul 2 uurimisobjektide gruppi – eksperimentaal- ja kontrollgrupp Elu iseloomustavad tunnused ja omadused 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine kui tulemused kinnitavad, siis leidis esialgne hüpotees kinnitust. 1) Rakuline ehitus Teadusliku faktini jõudmiseks katset reeglina korratakse 2) Kõrge organiseerituse tase ehituslikul, talituslikul ja organisatoorsel tasandil Elu organiseerituse tasemed 3) Aine- ja energiavahetus autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet ...
aga päris puhaste järvede hulka ta ka ei kuulu. 4 Kasutatud kirjandus: · Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999 · Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977 · Mäemets A. Matk Eesti järvedele, Tln, 1989 · Velner H.A. Keskkond ja tehnika, Tln, 1994 · Vuorisalo T. Keskkonna ökoloogia, Tartu, 1995 · Ökoloogia ja loodushoid, Koolibri, 1998 · Keskkonna ülevaade Euroopa majanduskomisjonilt, Tln, 1995 5
Jordani jõgi voolab loogeldes põhjast, kuni jõuab maailma madalaima maismaapunktini, suubudes Surnumerre (Vahitorni Veebiraamatukogu 2013). Surnumeri on suur äravooluta soolajärv, mille pindalaks on 600 km2. See asub 396 meetrit allpool merepinda ning on suure rifioru osa. Kuigi veekogu nimetus on meri, on see hoopis kahest nõost koosnev järv. See on maailma madalaim punkt ning soolaseim veekogu, mille soola sisaldus on ligikaudu 35 protsenti (Surnumere ökoloogia 2013). Kliima Sademeid langeb 25-50 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Surnumeri troopilise ja lähistroopilised kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Surnumeri BWh (kõrb, kuiv kliima, aastane sademete hulk jääb alla 400 mm) kliimatüübi alla. Talvel järv ei külmu (Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Surnumeri 2013). Suvel jääb kliima 32°C ja 39°C kraadi vahele. Talve keskmine temperatuuri kõikumine on
6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. - Tõene 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. - Tõene 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. - Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Iga isend: a) paljuneb b) liigub c) toitub d) näeb 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik: a) putukatest b) kaladest c) roomajatest d) imetajatest 11. Rakkude ehitust ja talitlust uurib: a) ökoloogia b) anatoomia c) tsütoloogia d) molekulaarbioloogia 12. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on: a) elektron b) aatom c) biosfäär d) atmosfäär 13. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: a) leida teaduslik probleem b) teha õiged järeldused c) teha katseid ja vaatlusi d) lugeda teaduskirjandust 14. Organismide kasvamine kaasneb nende: a) paljunemisega b) arenemisega c) vananemisega d) surmaga 15. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
