Taimed saastavad õhku. Kas see on võimalik? Ülo Niinemets Kõik me oleme õppinud, et taimed on maakera rohelised kopsud. Tõepoolest, kõik rohelised taimed seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku. Samas aga eraldavad taimed ühendeid, mis koostoimes lämmastikoksiididega saastavad õhku mürgise osooniga. Taimedest eralduvad lenduvad orgaanilised ühendid ehk lühendina VOC Oluline on taimsete orgaaniliste ühendite osalus osooni tekkel. 50 km kaugusel maa pinnast, kaitseb osoon maakera päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, seevastu
sellest ei piisanud. Viimaks korjas õpetaja tööd kokku ning jäi spikerdaja juures seisma ja lausus: ,,Sa spikerdasid ning tuled tööd järgi tegema." Poiss seepeale proovis midagi lausuda kuid pedagoog segas vahele: ,,Sa ei vabanda ennast kuidagi välja. Õpi kodus korralikult ära ning tule järeltundi." Päev hiljem sooritas poiss kirjandi viie peale ning oli ise üliõnnelik. Ta rääkis õpetajale ka, et ta oleks selleks tööks ainult pool tundi õppinud, kuid tal oli vaja arvutis mänge mängida. Lisades ka veel, et ta ei spikerda enam ealeski, kuna see on ainult iseenda, mitte õpetaja petmine.
Nikolai Triik sündis 1884. aastal rätsepmeistri perekonnas. Triik armastas joonistada juba koolieas. Haridustee on kunstnikul väga pikk: Gümnaasiumihariduse omandas Triik Tallinnas, hiljem õppis Peterburis, Stieglitzi kunstikoolis, mille nimekirjast ta 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast kustutati. Õppinud on ta veel Tallinna ja Peterburi ateljeekoolides, Helsingi ning Pariisi kunstikoolides. Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Alates 1905. aastast võttis ta osa Noor-Eesti väljaannete kujundamisest. Temalt pärinevad kaanejoonistused Noor-Eesti I ja III albumile. Hiljem juhatas ta ka ajakirja kunstiosakonda. Ta kujundanud ka kaanejoonistused G. Suitsu luulekogule ,,Tuulemaa" ja M. Underi luuletuste väljaannetele. 20.saj alguse tippsaavutuseks sai portreeistuvast Konrad Mäest (rändas koos K.Mäe ja A.Tassaga Soome- Ahvenamaale)- ...
Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas ViruJaagupi kihelkonnas Tal oli kaksikvend Paulus (tuntud kui Paul Raud) 18921897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse Jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid Põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg"
riigikaitseabi näol välisriikidest, samuti hangiti varustust ka lahkuvate Nõukogude armee üksustelt. Aastal 1993-1994 ostis riik Kaitseliidule hulganisti uut relvastust, enamjaolt Hiina automaate. NATO-ga ühinedes mindi aga üle standarditele vastavale relvastusele. Kuigi Eestimaa on olnud hulganisti võõrvõimu all ning seda enamasti sõjalise kindlustamatuse tõttu, on meie sõjandus säilinud sellest hoolimata kõrgel tasemel. Aastatega oleme õppinud oma minevikust niimõndagi ning oskame tänu sellele olla valmis olukordadeks, mis nõuavad oma kodumaa kaitsmist. Tänapäeval antakse pea kõigile võimalus saada parema ülevaate riigikaisest ning sõjandusest, teenides kaitseväes aega. Hetkel kuulub meie pealtnäha väikese riigi Kaitseliitu üle 13 814 vapra kodaniku, kokku teeb see 22 508 meest ning naist koos eriorganisatsioonidega.
Ehe näide liiga liialdavast ja ebaloomulikust ajastust on barokk. Sõna barokk ise on tekkinud sõnast „barocco“, mis tähendab portugali keeles lopergust ja korrapäratut pärli. Barokkmuusika on väga pingeline ja tundeline ning sisaldab palju kaunistusi. Nendeks on näiteks thrillerid, tremolo ja improvisatsioon. Selle ajastu muusika muutus keerukamaks ka just tänu nendele kaunistustele. Esitusteks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Minu arust just nende kaunistuste liigne rohkus on teinud sellest väga „veidra“ muusika. Tolle aja stiil ja kombed on samuti väga ülepakutud. Õukonna elulaad polnud üldse odav. Erinevad kleidid, parukad, kaabud ja muud aksessuaarid maksid palju raha. Minu meelest selline keerukas ja pidulik riietus eeldab ka teatuid kombeid, kuid nendest ei teatud tol ajal küll midagi. Käitumine ja kombed on juba omaette kunst.
Koolilehe analüüs Lehele esmapilgul peale vaadates jääb väga hästi silma esikaas. See on väga silmapaistev ning lugema kutsuv. Esikaanel on välja toodud lehes kajastuvad teemad, kuid need jäävad kohati pildi taustal ebanähtavaks. Leht on ülesehituse poolest väga hea. Fotod on tekstidega kooskõlas ning liigendatud. Enamike piltide all on ka ilusti välja toodud foto autor ning tegevus. Minule meeldis rubriikide juures eelkõige see, kuidas nad olid eraldatud. Väga lihtne ning meeldiv oli lugeda, artiklitel olid kindlad piirid. Pealkirjad olid kokkusobivad ning nähtavad, ei pidanud mööda lehte järge pidama, et uut rubriiki leida. Tekstid algasid sissejuhatava tekstiga, mis andis ettekujutuse artiklis kajastuvaga. Otu Tungal kõnetas minu arvates kooli õpilasi ning ka vilistlasi, sest juttu tehti koolis toimuvast ning argielust. Juttu on tehtud ka vilistlastest ning lugemismaterjali ning nii mõndagi huv...
Helga Nõu Elulugu • Sündinud 1934 (Sünninimi Helga Raukas) • Sündis metsainspektori ja käsitööõpetaja perre • Elas Kohtlas, Pärnus ja Tallinnas, kuni 1944. aastal põgenes perega Rootsi Õpingud (1) • Eesti alustas õpinguid Pärnu linna viiendas algkoolis ja Rootsis jätkas koolitööd Adelsö algkoolis • Õppinud Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusel, kus õppis vaid aasta Õpingud (2) • Õpinguid jätkas Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis, Stockholmis • Õpingud lõpetas Stockholmis Õpetajaseminaris Töö kirjanikuna • On välja andnud hulgaliselt loomingut erinevatele ajakirjadele • Tõlge Astrid Lindgreni • Rootsi Kirjanike Liit (1977 – 1997) teostele • Eesti Kultuuri Koondise liige alates 1963. aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu liige • Eesti Kirjanduse...
Angola Üldandmed • Angola paikneb Aafrika edelaosas Atlandi ookeani kaldal. • Pindala: 1 246 700 km² • Rahvaarv – 18 056 000 (2012) • Suuremad rahvusrühmad on umbundud (37%), kimbundud (25%) ja kikongod (13%). • Väiksemad rühmad on ovambod, hererod, lundad, bušmanid ja pügmeed. Rahvastiku tihedus: 14,5 in/km² Pealinn ja suurim linn - Luanda Elanikke: 4 500 000 (2004) Virtus Unita Fortior • 28% – Rooma Katolik • 15% - protestandid • 47% - põlisusk • Keel: portugali Poliitika • Iseseisevus: 11. november 1975 • Riigikord: presidentaalne vabariik • President: José Eduardo dos Santos Kliima Keskmine temperatuur rannikul: • talvel 16 °C • suvel 21°C Kaks hooaega: • kuiv aastaaeg (maist oktoobrini) • palav, vihmane aastaaeg (novembrist aprillini) Majandus • Kodusõja ajal (1974-2002 august) oli Angola majandus madalseisus...
ARBUJAD Arbujad · Tegutsesid Tartus. · Enamik õppis või oli õppinud Ülikoolis. · Loomingut mõjutasid maailmakirjanduse suured autorid ja Noor-Eesti traditsioon. · Antoloogia (koguteos) "Arbujad" ilmus 1938. aastal. Koostatud Ants Orase poolt. Liikmed Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Bernard Kangro, Betti Alver, Heiti Talvik, Uku Masing, Mart Raud. Uku Masing (1909-1985) · Sündis Harjumaal 11. augustil · Sünninimi Hugo Albert Masing · 1930
RAHVA VÕIMALUS OSALEDA POLIITIKAS: Rahva õigusi kärbiti kõvasti: kaotati täielik rahvaalgatus, streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust, valimisõigust. KULTUURIELU____________________________________________________________ Kultuurkapital- loodud 1925, kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Alkoli- ja tubakaaktsiis. 6 sihtkapitali: kirjandus, ajakirjandus, kehakultuur, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid. Kultuuri professionaliseerumine- professionaalne, õppinud kunstiinimene sai oma töö eest tasu, preemiaid ja auhindu. Kultuurautonoomia- rahvusvähemuste (sakslased, venelased, rootslased, rahvaarv >3000) tagati õigus emakeelsele haridusele, kultuuri- ja haridusseltsid, koorid, näitetrupid. Anti õigus kultuuromavalitsuste loomisele (püsivad tänaseni). Kuulsad tegelased KIRJANDUS: Heiti Talvik, Betti Alver KUJUTAV KUNST: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud MUUSIKA: Eevald Aav ,,Vikerlased", Artur Kapp ,,Hiiob" + Kappide pere
Maria Listra kontsert Maria Listra kevadkontsert toimus 12. aprillil kell 18.00 Siioni kirikus. Peale Maria Listrale esinesid veel Maris Lend klaveril ja Andreas Lend tsellol. Sissejuhatava osa etendusele tegi Maria Listra ema Liivi Listra, tutvustades lühidalt algavat etendust. Muusikaõpinguid alustas Maria 5-aastasena klaveri erialal Nõmme Muusikakoolis, kus hiljem alustas ka flöödiõpinguid. Laulmist on Maria õppinud oma ema, Liivi Listra juhendamisel. Esmakordselt esines Maria avalikkuse ees 3-aastasena Soomes. Ta on võitnud Eesti Televisiooni laste lauluvõistluse Laulukarussell aastatel 1996 ja 1998. Aastal 2000 ilmus 11- aastase Maria sooloplaat "Anno Domini 2000". Maria on korduvalt esinenud Rapla Kirikumuusika Festivalil, laulnud kontserdisarjas "Ave Mariad läbi aegade" Eesti suuremates kontserdisaalides. Tema sooloesinemised on toimunud paljudes Eestimaa linnades ning ka Soomes ja Inglismaal.
Kunstikool ,,Pallas" Kõrgem Kunstikool "Pallas" oli kunstiühingu "Pallas" poolt 1919. aastal asutatud kunstikool. Pallase asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe ning Anton Starkopf. Kool alustas tööd 8. oktoobril 1919. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Esimesed õpilased olid kõik juba varem kunsti õppinud ning seega alustati kohe ateljeede tasemel. Tegutsesid Konrad Mägi ning Ado Vabbe maaliateljeed. Skulptuuriateljeedega töötas Anton Starkopf, joonistusõpetajana lisandus Voldemar Mellik. Aastatel 19211924 korraldati õppetöö ümber. Avati ettevalmistusklass ja üldklass, alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee. Töötanud kolm aastat ateljees, jõudis õpilane edukuse korral meistriateljeesse, mis lõpetas koolikursuse. 1921. aastal
Ma elasin Eesti vabariigis Film rääkis viiest inimesest ja nende elust 1393. aastast alates. Raske oli valida ühte inimest, sest kõik nad pidid üle elama need rasked ajad. 1939. aastal oli valmis kooliteed alustama maapoiss Helmut Piirimäe. See oli aasta, mis muutis ja määras pisikese poisi elu ja ka noor Eesti Vabariigi saatuse. Kuigi Helmut ei olnud veel ära õppinud lugemist, mäletas ta neid sündmusi, mis Hispaanias toimusid, kuna ta isa luges talle õhtuti ette ajalehte. Poiss huvitus, nagu ta isa, maailma asjadest, seega ei jõudnud ta õhtuid oodata ja hakkas ise kokku veerima, mis ajalehes kirjas on. Helmuti peres oli ajaleht tähtsal kohal, seega oli see neil ka tellitud. Helmuti peres kasvas kolm last, neil ei olnud elektrit ja nad suutsid hakkama saada. Helmut oli poiss, kes sai lõpuks 1939. aasta sügisel
töötanud, mu uus elukoht on Sarapiku Gümnaasiumil lähedal ning minu õpingud toetavad igati mu kandidatuuri. Nagu e-kirjale lisatud CV-st selgub, olen omandanud Tallinna Majanduskoolis keskhariduse baasil kutseõppe sekretärina ning olen sekretärina kokku töötanud üle 15 aasta. Tänu pikaajalisele töökogemusele ja majandushariduse olemasolule olen hästi kursis oma valdkonnas toimuvaga. Nagu CV-st näha on, olen õppinud Tallinna 32. Keskkoolis inglise keele eriklassis ning sekretärina Nordkalk AS-is oli mul vaja palju suhelda välismaa tööpartneritega inglise keeles - seetõttu on mul väga hea inglise keele oskus. Loomulikult on mul hea arvutikasutusoskus, olen läbinud mitmeid arvutiõppe koolitusi (CV-s täiendkoolituste all on selle kohta rohkem informatsiooni) ning igapäevaselt kasutan erinevaid arvutiprogramme (MS Word, Excel, täpsemalt CV-s kategooria arvutioskus all).
isegi kui sa tunned häbi ja mõistad oma süüd.Sellega kaasneb kindlasti ka halb tuju,seda ei tohiks teiste peal välja elada,sest üksnes sina ise oled selles süüdi! Tuleb olla aus ja jääda iseendaks.Tuleb ka osata öelda EI! Kui vastutada oma tegude eest ausalt ja käituda vastutustundlikult on see üks märk täiskasvanumaks saamisest. Austada oma vanemaid, näitab juba vastutustunnet ja seda, et vanemad saavad sind usaldada. Kui vanemad on sind õppinud usaldama,siis ei tohiks neid reeta,sest usaldust tagasi võita on väga raske.Kui nad usaldavad siis on endal kindlam olla ja vabadust rohkem. Enda peale mõeldes ei tundu mulle alati,et oleksin vastutustundlik.Kuid neid olukordi on harva.Kõik inimesed eksivad ja teevad vigu.Meie noored võime veel eksida,aga kui oled juba täiskasvanu peaks eksimusi olema vähem.Üldjoontes olen ma vastutustundlik ja vastutan oma tegude eest.
Valgre ,,Muinaslugu muusikas'' sai suure menu osaliseks. v 2002 alustas tegevust bänd Sõpruse Puiestee. Looga 1905 tõusid nad kiirelt edetabelite tippu v 2003 alustas tegevust bänd nimega Tanel Padar & The Sun. Mais ilmunud esiksingel kandis nime ,,Big Lie'' 20042007 2004 sügisel avati Eesti Muusika ja Teatriakadeemias jazzmuusika osakond 2004 alustas lauljakarjääri HelinMari Arder. Laulmist on ta õppinud tuntud laulja Mare Väljataga juures, täiendanud end ka Soomes 2005 toimus Järvakandis esmakordselt suur rockfestival ,, Rabarock'' 2007 alustas tegevust Urban Symphony, kelle loomingut iseloomustab elektroonilise muusika ühendamine akustiliste instrumentidega. Solistiks on Sandra Nurmsalu 20082010 2008. a Eesti Popmuusika Aastaauhindadel sai aasta parimaks bändiks Smilers
Oma esimese koera sain sellel talvel, kuid tutvusin temaga juba sügisel. See oli ilus sügispäev , kui ma läksin koos oma õdedega Sõmerpalu laadale. Seal nägime ühte naist , kes müüs kutsikaid. Need olid imearmsad. Mu õde tahtis ühte kutsikat endale ja nii ta ostiski ilusa isase kutsika, kellele pandi nimeks Muffin. Sügisel elas õde oma perega veel maal ja Muffin oli loomulikult nende juures. Talve saabudes kolisid nad linna korterisse. Muffin ei õppinud aga kuidagi ühismaja reegleid selgeks. Nimelt ei tähendanud naabrite rahu talle midagi. Koerake haukus iga krõbina peale pikalt ja eriti kileda häälega. Õe jaoks oli see katastroof, aga minu jaoks suur vedamine. Nimelt toodi Muffin meie poole käitumist parandama. Nüüd on Muffin meie juures elanud juba pool talve ning minu vanematelegi väga armsaks saanud. Muffin magab toas aknalaual ja möllab õues lumehangedes ning mängib teiste külakoertega. Eriti suur
armastas. 6.) Teose probleemistikuks on Harrys esinevad kaks vastandlikku poolust, kes omavahel läbi ei saa. Alati käib võimuvõitlus hea ja kurja vahel. Seepärast leiab ta endale sobivaks nimetuseks Stepihunt. Ta on üksik ega ole sugugi rahul oma eluga, seepärast võib ta igal ajal sooritada enesetapu. 7.) Teose peategelaseks on viiekümnendale eluaastale lähenev mees. Pool oma elust juba selja taga ja ta ei ole veel õppinud naerma, elu nautima ja asjadest rõõmu tundma.Temas valitseb kaks poolust. Ta ise kutsub end stepihundiks, kuna temas on nii inimene kui ka hunt. Hermine, kes oli kurtisaan ehk prostituut. Talle meeldis väga tantsida. Ta oli tark,väga rõõmsameelne, tähelepanelik ja tundus Harryle vahel kui andekas laps. Hermine oli Harry jaoks justkui peegel. Hermine näis teadvat elust rohkem kui kõik targad kokku ning harrastas silmapilgu üürikest elumängu
Kõne 9. klassi lõpuaktusel Lugupeetud koolipere, On kätte jõudnud aeg, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Kahjuks lähevad mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja neile palju õnne ja tervist edasiseks eluks soovida. Ma ei suuda uskudagi et olen koolis õppinud juba üheksa aastat. Küll see aeg lendab kiiresti. Ma mäletan aega, mil me esmakordselt kooli tulime. Siis saime me tuttavaks oma esimese õpetaja ning klassijuhataja Piretiga. Ta oli meie klassijuhataja kuus toredat aastat. Peale seda aga läksime Tiiu hoole alla ning ta on senini meie klassijuhataja. Me peaksime neile tänulikud olema, et nad on jaganud meile tarkust ning hoidnud meie klassi organiseerituna. Samuti tänan ma südamest meie õpetajaid, kes on
Mati Unt Sündinud 1.jaanuaril 1944 Tartumaal Õppinud: · Leedimäe 7-klassilises koolis · Tartu 8. kekskoolis · Tartu Ülikoolis õppis aastail 1962-67 Ajakirjandust Mõjutusi on saanud kirjandusõpetajalt Vello Saagelt Töötanud: · 1966-72 ,,Vanemuise" kirjandusalajuhatajana · 1974-81 Noorsooteatri kirjaldusala juhatajana · 1981-91 Noorsooteatri lavastajana · Aastast 1992 Draamateatri lavastajana Undi peateema on elu mõtestatus, mis on esinenud undi põhilistes romaanides ,,Võlg" ja ,,Eluvõimalikusest kosmoses" neis: · Räägitakse otsekoheheselt noortesuhetest · Noorte vabameelne suhtumine seksi · Komsomoli kritiseerimine Neile teostele järgnevates lühiromaanides on tegevus edasiandmiseks kasutatud peategelase monoloogi. Teoseid peetakse ehtunduiliku stiili esindajateks: · Tegevus on minimaalne · Keskendutud on psühholoogiale · Inimese siseelule · Müütidele ...
on kätte jõudnud aeg, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. See on ütlemata raske, sest need paar aastat oleme olnud alati koos, kahjuks lähevad mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja neile palju õnne ja tervist edasiseks eluks soovida. Lõppenud on üks etapp meie elus, Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle,kes me tegelikult oleme. Ma ei suuda uskudagi, et olen koolis õppinud juba üheksa aastat. Küll see aeg lendab kiiresti. Ma mäletan aega, mil me esmakordselt kooli tulime. Siis saime me tuttavaks oma esimeste õpetajate ning klassijuhatajaga. Me peaksime neile tänulikud olema, et nad on jaganud meile tarkust ning hoidnud meie klassi organiseerituna. Samuti tänan ma südamest neid sest just nemad on olnud inimesed, kes on meile andnud aastate jooksul nii palju tarkusi ja teadmisi, mida läheb ka edasises elus vaja
teele veeretab. Raskused innustavad meid pürgima heaolu ja rahu suunas sellele aitab tohutul hulgal kaasa usk ja lootus täita oma eesmärk. Iga inimene elab oma elu isemoodi vastavalt oma maailmavaadetele. Suures osas mõjutavad inimese elu teda ümbritsevad inimesed ja keskkond . Tuleb osata valida enda ümber inimesi kes oleksid toeks headel kui ka halbadel aegadel. Me kõik oleme siia ilma sündinud väeti ja õrna imikuna. Juba väikesest saadik oleme õppinud tundma head ja kurja, mis õige ja mis vale. Hariduse omandamist alustame juba nooreseas see pikk ja vaevaline tee osutub raskeks, kuid sellest on tulevikus suur kasu. Igaüks omandab endale teadmistepagasi ja just see määrab elus sinu positsiooni. Eriti suur õnn on see kui saadakse teha tööd endale meelepärasel alal ning teenida head palka. Omada enda maja ja autot. Kõige selle saavutamine pole sugugi lihtne. Kindlasti tuleb ette hetki mil tahaksid jätta kõik sinnapaika
Tüüpilised vead esmaabis Sissejuhatus • Pahatihti tuleb ette olukordi, kus isegi esmaabi õppinud inimesed teevad esmaabi andes vigu. • Üks asi on teooria, teine aga praktika kriisiolukorras. • Selle ärahoidmiseks tuleks oma teadmisi aeg-ajalt üle korrata ja samas ka neid juurde omandada. Vead südamemassaaži teostamisel • Pehme alus • Hiline alustamine • Põhjuseta katkestamine • Puudulik südamemassaaži tehnika Vead suust-suhu hingamise tegemisel • Võõra inimese puhul ei kasutata abivahendit. • Pea vale asend. • Suhu puhudes unustatakse sulgeda
Lennart (Georg) Meri Lennart Georg meri oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992-2001. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice- Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadioskuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste,
Naine ja tema haridusvõimalused keskajal Elis Sarapuu 2012 Teemad Hariduse algmed peretütrele - perekonnakasvatus Naiste haridusvõimalused ja takistused Kloostrite tähtsusest (I, II) Haritud naisfiguure keskajal (I, II, III) Kasutatud kirjandus Muusikapala Hariduse algmed peretütrele Perekonnakasvatus moraal ja eeskuju Hariduse algelemendid lugemine ja kirjutamine Õpetati tagasihoidlikkust ja kõlblust Tüdrukute sõnakuulelikuks kasvatamine Hoiti liigse info ja kahjulike teadmiste eest Naiste haridusvõimalused ja takistused Filosoof Aquino Thomas naised on vaid soojätkamiseks Arvamus,et naine ei kuulu iseendale ei määra ise oma saatust Ajanappus hoidis lapse kogu täisealiseks olemise aja iseenda viljakuse ohver Võimalused: riietuti meheks ning pääseti ülikooli õppima Kloostrite tähtsusest I Naistel ''oma tuba'' võimal...
täis. Kuulajaskonnas oli nii nooremaid, kui ka vanemaid inimesi, paljud olid kindlasti esinejate vanemad ja sugulased, kuid oli ka selliseid, kellele lihtsalt meeldib sellistel kontsertidel käija. Selle kontserdi juures meeldis mulle kõige rohkem tüdruk nimega Kaisa Kuslapuu, kes esines omaloodud klaveripalaga ,,Teisipäeva õhtu on raamus," sest see oli tal enda loodud ja minu meelest ka väga hea. Kuid ka teised esinejad olid head ja oma lood hästi selgeks õppinud. Minu jaoks tegi kontserdi nautimise raskeks ilus ilm, mis väljas oli, sest aeg ajalt liikus pilk ikka välja ja ka väljas liikuvad inimesed ja autod viisid vahepeal pilgu lavalt välja. Üldjoontes jäin ma kontserdiga ikka rahule ja oli meeldiv vaadata erinevaid inimesi mängimas erinevaid muusikainstrumente.
● Ümber palava pudru. Selline töö on laialivalguv, hüplev, seosetu ega jõua kuhugi välja. Info peab olema esitatud asjakohaselt ja essee erinevad osad peavad olema loogiliselt seotud. ● Puudub sissejuhatus ja/või kokkuvõte. Sissejuhatus ja kokkuvõte näitavad, et oled võimeline sügavalt ja analüütiliselt mõtlema ning essee moodustab terviku. ● Liiga üksikasjalik. Sellisel juhul on kirjutaja tahtnud näidata kui palju ta on pähe õppinud või leidnud erinevaid fakte, ning unustanud näidata, kui paljust ta tegelikult aru on saanud. Teemaarendusel on äärmiselt oluline kriitiliselt mõelda ning eristada olulist ebaolulisest. Hea essee tunnused 1. Sisu vastab pealkirjale ja käsitleb pealkirjas esitatud ainevaldkonnaga liituvaid olulisi asju. 2. Essee näitab, et kirjutaja tunneb ainet, millest ta kirjutab. 3. Sisaldab väiteid ja seisukohti. 4. On objektiivne ja analüütiline, s
Sünnikoht ja karjäär Maestro Martino sündis 1430. aastal Torres, Belnio Valley külas. Tema karjäär algas ilmselt Põhja-Itaalias, sest teda on nimetatud erinevalt nii Martino di Como-ks kui ka Martino Di Milanoks. 1460-ndatel rändas ta rooma et Ludovico Trevisan-ile kokata. Tunnustus Maestro Martinot sõber Bartolomeo Sacchi (Platina) oli tunnustanud Martinot kui „kokkade vürst, kellelt olen õppinud kõike kulinaariast“ oma raamatust mis rääkis ausast rõõmust ja heast tervisest. Platina avalikult tunnistas oma raamatus, et enamik tema retseptid tuli Martinolt, keda ta võrdles Kreeka filosoofiga, tema võimet improviseerida kulinaarias. Kirjandus Martino retseptiraamat „Libro de arte coquinaria“ on üks mõõdupuid Euroopa Gastronoomilises kirjanduses, väärtuslik tunnistus köögi käitumisreeglitest
Maris ja Andreas Lend said oma esinemisega suurepäraselt hakkama. Neil mõlemal oli hea taktitunnetus, kõla oli vägagi puhas. Mõlemad instrumentide mängijad olid emotsionaalsed ning oli aru saada, et nad esitasid lugusid südamest. Konterdiga võib rahule jääda, usun, et kõik kohalviibijad jäid sellega rahule. Kontsert kestis umbes tund aega. Konterdil olid ka mõningad miinused oli. Lood esitati saksa ja ladina keeles, kuna olen saksa keelt veel vähe õppinud ei saanud lugude mõtetest aru. Siioni kirikus oli ka väga ebamugav istuda. Sain ka lõpuks ära kuulatud ühe Eesti andekaima soprano, mis oli igati meeldiv.
12.1908. aastal Peningi vallas ja suri 24.01.1993.aastal Tallinnas.Ta on kuulus nii helilooja kui ka koorijuhina. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM). Selle kooriga oli Ernesaks seotud elu lõpuni, alguses kauaaegse peadirigendi, hiljem kunstilise juhina. RAM (Rahvusmeeskoor) on tänaseni ainulaadne professionaalne meeskoor Euroopas, kes esindab Eesti muusikat. Ernesaks oli ka Tallinna Konservatooriumi õppejõud, hiljem professor. Tema käe all on õppinud paljud nimekad dirigendid, näiteks Eri Klas. Ernesaks oli eesti laulupidude traditsiooni jätkaja. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule nii suurtele kui väikestele kogu rahvale. Ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis, et laulupeod aitavad eestlastel alal hoida rahvus-tunnet. Ernesaksa koorilaul ,,Mu isamaa on minu arm" sai rahva hinge-lauluks ja seda lauldi püsti seistes kaasa.
Mis on muusika? Muusika on kunst. Kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Muusika abil saab helilooja edasi anda oma tundeid, emotsioone, arvamusi. Kuulaja saab muusikat kuulates tunnetada ja aru saada helilooja tunnetest, mõttest mida helilooja tahtis edasi anda. Kui helilooja ja kuulaja tunded on samad, kuulajale meeldib see muusika. Erinevatel elu hetkedel elab inimene läbi palju emotsioone. Tal muutub tuju,
Leidsin Teie poolt koostatud tööpakkumise wwww.cvok.ee koduleheküljelt. Minu hariduskäik ja töökogemus vastab täielikult Teie nõudmisetele. Olen omandanud Tartu kutsehariduskeskuese keskhariduse baasil autotehniku hariduse. Lõpetasin oma haridustee väga heade tulemustega ning esindasin kooli ka mitmetel konkurissdel ning messidel. Mul on olemas 4 aastat töökogemust Melg-Auto Osaühingus. Lisaks olen käinud täiendavatel kursustel, kus olen õppinud ka elektritööd. Olen välja koolitanud ka uusi tööliseid. Hindan enda teadmisi ja osakus autoremondilukksepana. Teie poolt välja kuulutatud konkursil nõutavad iseloomuomadused kattuvad suurel määral minu omadega. Olen täpne, kiire mõtlemisvõimega, korrektne, aus, lojaalne, vastutusvõimelik. Minu heaks küljeks on ka veel töökus ja valmisolek eriolukordadeks, sest olen neid oma haridusteel ja töökohas piisavalt kogenud. Mul on ette näidata ka ,,Parim
Karl Ernst von Baer (1792-1876) Elulugu Sündinud 1792 Piibe mõisas Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana Esivanemad pärit Saksamaalt Õppinud Tallinna Toomkoolis(18071810) ja seejärel Tartu Ülikoolis(18101814), haridusteed jätkas Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Lapsest saati suur huvi botaanika vastu. Viimased eluaastad (18671876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Maetud Raadi Kalmistule, Tartus. Looming Erinevad huvid - Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Püüdis looduse saladusi avastada. Ekspeditsioonid, Venemaal, Peipsi järvel jne. Ta uuris ka Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid faktoreid. Olles küll evo...
varasematest kogemustest (hääl, pilk, ütlus vms.) panevad meid antud olukorda valesti tõlgendama. Näiteks võime mõelda, et teine kritiseerib meid ja see vallandab viha nõiaringi. Meil võib tekkida harjumus sarnastele olukordadele samal moel reageerida ja siis on seda harjumust ka raske muuta. Viha väljendus Tihti on inimesed oskamatud vihaga ümberkäimisel, sest hetkeolukorras lihtsalt kaob ratsionaalne mõtlemine ja kõik toimub instinktide ajel. Me oleme õppinud ja teame, et viha tundmine on halb ja ebasobiv. Püüdes oma viha väljendada, oleme tihti need, kes kasutavad selleks väljendamiseks manipulatsiooni ja passiv-agressiivset stiili. Mõlemad on väga ebatervislikud. Viha võib aga laadida uue energiaga ja olla ergastav ning panna meid isegi tundma võimukatena. Oma positiivses vormis võib viha aga olla konstruktiivne abivahend ellujäämiseks. See on loomulik ja vajalik reageering hädaohule ja üleastumistele. Viha annab hoogu
Milline on tulevik ilma noorteta? Seda ei kujutagi ette, sest noored on meie tulevik. Paljud kooliõpilased on hetkel eluetapis, kus nad peavad otsustama, mida tulevikus teha. Valikutega kaasnevad rõõmud ja mured – meil on palju võimalusi õppimiseks ja töötamiseks, mille vahel ei oska enam orienteeruda. Kuidas nende valikute vahel õnnelikult ellu jääda? Valikuid on palju ja neid tuleb aina juurde. 30 aastat tagasi oli poeletid kümneid kordi lühemad, kataloogid õhemad ning ülikoolides vähem erialasid. Just hariduse valdkonnas on valikute rohkus ühest küljest hea ja põnev, teisest küljest hirmuäratav – mis saab siis, kui ma teen vale otsuse? Noorele inimesele pakub kõige rohkem valikuvõimalusi kool. Millistel üritustel osaleda, kellega sujub koostöö, millises gümnaasiumis haridusteed jätkata – neid otsuseid tuleb tihti langetada. Teadmatus sellest, mis edasi saab, teeb nii mõnegi meist murelikuks. Ometigi kuulates enda tuttavaid on see l...
nende õppemudelite (kuidas seda nimetada?õppemudel/õppekorraldus/õppetase) puhul on õpitulemusi vähendatud. ·Põhikooli riiklik õppekava ? 23 (4) ·?pilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami. ·Põhikooli riiklik õppekava ? 23 (5) ·Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Koolieksami ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse ?-des 2022 sätestatust. ·Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ? 3 (2)
Õppis ta seal suhtekorraldust ja meediat.Heade õpitulemuste eest teenis ta seal välja stipendiumi. Õpingud seal jäid pooleli. Kooli kõrvalt käis Piret ka kunstiringis umbes 7 aastat, peotantsus umbes 3 aastat, lilleseades ja ilukirjaringis. Pireti üks kirgedest on muusika. Nimelt alustas ta laulmist juba väga väikesena, 3- aastaselt. Piret teeb kaasa kolmeliikmelises tüdrukutebändis Vanilla Ninja, kes on tuntud ka välismaal. Piret mängib bändis kitarri. Veel on ta õppinud klaverit eraõpetajate käe all ja laulnud laulukooris umbes 8 aastat. Piret kirjutab ise ka laule. Vanilla Ninja eurohiti "Club Kung Fu" kirjutas Piret. Veel on ta kirjutanud plaadile "Vanilla Ninja" enamus lood. Uue plaadi "Love Is War" lugude "Kingdom Burning Down", "Shadows On The Moon", "Black Symphony", "Bad Girls" ning singli "Dangerzone" lisaloo "Falling Star" kaaskirjutaja oli samuti Piret. Teine kirg on Piretil telesaadete juhtimine. 19 aastaselt saatis Piret enda CV
Baba jääb aga haigemaks ning haigemaks ning sureb. Edasi Jätkub jutt sellega et amir jõuab tagasi raamatu algusesse ehk kui ta telefonikõne on saanud.ta kohtub oma vana sõbraga rahim-khaaniga , kes ütleb talle ,et hassan on surnud ja ,nimelt tal kästi majast välja minna ja põlvitada ja siis tapeti ära. Farzani läks neid ründama kuid ka tema lasti maha.Nende poeg Sohrab aga viidi orbudekodusse.Rahim annab edasi ka kirja mille hassan on kirjutanud Amirile(ta on aja jooksul õppinud kirjutamise ära). Rahim khaan palub teda et ta läheks tagasi Kabuli. Ta räägib talle et Ali oli viljatu ja Hassan oli ka Baba poeg ning et hassan ja Amir olid vennad. Ta tahab et Amir läks ja võtaks Hassani poja Sohrabi enda hoole alla. Ka kirjas kirjutab Hassan et tahab et ta poeg oleks vaba , räägib et ta on õppinud ingliskeelt ning ka õpetanud oma poega koos rahim-khaaniga. Amir loeb kirja läbi ning läheb kabuli otsima oma vennapoega.
op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kammerorkestri peadirigent Risto Joost ja Sibeliuse sümfooniat Kymi Sinfonietta dirigent Atso Almila. Kontsert esitati ilma vaheajata. Risto Joost on tähelepanuväärne Eesti dirigent ja laulja. Ta on õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning magistrikraadi omandanud Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis professor Jorma Panula klassis, lisaks on ta täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite kunstide Ülikoolis. Risto Joost on juhendanud nii Eesti kui välismaa tipporkestreid ja koore. Ta on Madalmaade Kammerkoori peadirigent ning Tallinna Kammerorkestri peadirigent. Atso Almila õppis Sibeliuse Akadeemias orkestriditigent Jorma Panula ja koorijuht Harald Anderseni käe all
Piret Järvis Joanna Tkats 10a Piret Järvis Piret Järvis sündis 6. veebruaril 1984 Ta on eesti muusik, ansambli Vanilla Ninja kitarrist ja laulja ning televisiooni saatejuht Piret on ka paljude Vanilla Ninja laulude sõnade autor Elulugu Piret on sündinud ning üles kasvanud Tallinnas Ta hakkas muusikaga tegelema juba lasteaias: laulnud koorides ja õppinud klaverit. Õppis Tallinnas 21. Keskkoolis, kus ta oli Katrin Siska pinginaaber ning koos temaga mõtles teha bändi. Astus õppima Concordia Ülikoolis meediat ja suhtekorraldust, kuid õpingud jäid seal pooleli. Vabat aega üritab Piret jagada sõprade ja perekonnaga Tema suurimad eesmärgid on seotud eelkõige tööga, ta tahab oma töös edukas olla ja kaugele jõuda. Piret elab veel koos perega, kuna ta pole piisavalt jõukas, et eraldi elama kolida.
Ansambel Mahakov võitis 1987. aastal Tartu Levimuusikapäevadel grand prixi. Sama aasta suvel osales Kare Kauks edukalt ka Nõukogude Liidu Vokaalkonkursil Jurmalas, kus saavutas esikoha lauluga ,,Mägede hääl". Tema üheks tunnuseks lava peal 1980. aastatel sai peapael. Kare Kauks abiellus diplomaat Indrek Oravaga ning peale abiellumist jäi lavategevusest suhteliselt eemale. Ta õpetas 8 õppeaastat Georg Otsa nimelises Muusikakoolis pop- jazzlaulu osakonnas. Tema käe all on õppinud laulmist ka Koit Toome, Janika Sillamaa, Evelin Samuel, Lauri Liiv jpt. Kare Kauks salvestas 1990. aastatel üksikuid laule ning osales Heini Vaikmaa-Madis Trossi rokkooperis ,,Hing ja Iha". Kare Kauks naasis lavale 2001. aastal Georg Malviuse lavastatud muusikalis ,,Les Miserables" ehk ,,Hüljatud" ning mängis seal Fantine`i. Sellest muusikalist pärit laul ,,Unelm vaid" (orig. ,,I Dreamed a Dream") püsis pikka aega mitmete raadiote tabelites ning ETV edetabelisaates ,,7 Vaprat"
iseärasused (Mõni inimene suudab hästi esineda, teine jälle oskab hästi arvutada), nad tajuvad olukordi erinevalt (Mis ühele võib olla sügavalt solvav, võib teisele olla naljakas.) ja iga inimene väärtustab asju erinevalt (Näiteks ühe jaoks on tähtis palju raha, teisele on tähtis palju sõpru). Organisatsiooni juht peab mõistma, et ta kasutab liiget tervikuna. Kuidas liige käitub mingis olukorras lähtub ikka sellest, mida on see liige varem kogenud, tundnud ja õppinud. Juht peab arvestama ka liikme kodueluga ja sellega, et organisatsioon võib kujundada ka mingil määral isiksust, seega on see vastutusrikas roll. Mida suurem on soov organisatsiooni liikmel sekkuda organisatsiooni asjadesse, seda rohkem hoolib ta sellest organisatsioonist. Ning (loodetavasti) tahab, et organisatsioonil läheks hästi. Seega tuleks teha kõik, et inimene oleks sellest huvitatud ja seega on ta motiveeritud, mis on väga tähtis eduka organisatsiooni toimimise juures
Ta kasutab erksaid ja puhtaid toone, mis muudab pildid alati säravaks ja elurõõmsaks. Ma tõeliselt kiidan ka tema loomi. Navitrolla kassid, koerad, jänesed ja muud ,,elukad" toovad naeratuse näole. Ta oskab neid kujutada ainult talle iseloomuliku huumoriga. Nende teoste värvid on tagasihoidlikumad, tumedamad ja pastelsemad. Navitrolla kunst meenutab natuke koomiksikunsti see on kui omaette lühike lugu, mis lõppeb ootamatu puändiga. Navitrolla pole küll kunagi ülikoolis kunsti õppinud, kuid see ei muuda teda sugugi vähem kunstnikuks. Ta teosed võivad olla küll primitiivsed, kuid see muudabki nad huvitavaks. Ta erineb teistest kunstnikest ning tal on täiesti oma stiil. Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Minu südame on ta igaljuhul võitnud.
BRITTA VAHUR näitleja Eesti Draamateatris 2006. aastast Sündinud 14. juulil 1984 Tallinnas Õppinud Lõpetas EMTA lavakunstikooli 2006. aastal (XXII lend) Töötanud Alates 2006. aastast Eesti Draamateatris näitleja Praegu mängukavas Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo külaline Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine Helena Ingmar Bergman Sügissonaat Colombina; Lumivalgeke Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad Rollid Eesti Draamateatris 2004 "pulloverid" Madis Kõiv Finis nihili 2004 Helena / Haldjas William Shakespeare Suveöö unenägu 2006 Sally Brian Friel Kodukoht 2006 AnnaLisa; Elisabeth Dohna Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga 2006 Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad 2006 Katja Ivan Turgenev Kuu aega maal 2007 Liza Drozdova Fjodor Dostojevski Sortsid 2007 Colombina; Lumivalgeke Mihke...
II Maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud piiritsooni-reziimi oli suurem osa liivlasi sunnitud aga tööd otsides rannast lahkuma. Inimesi, kes on liivi päritolu ja seda keelt oma emakeeleks peavad, on suhteliselt vähe. Kokku on liivi keele kõnelajaid 40 ringis. Neid, kes ennast liivlasteks peavad, on kusagil 230 ja enamik neist elab Riias ja Ventspilsis. Inimesed, kes on hiljem liivi keele selgeks õppinud, on umbes 100 . Esimene liivikeelne tekst avaldati 1789 a. , milleks oli ,,Meie isa palve". 1861. aastal valmis esimene liivikeelne sõnaraamat ja grammatika. 1863. aastal trükiti Londonis esimesed liivikeelsed raamatud. Seda peetakse liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks oli 1920 1940. Paljudes koolides hakati õpetama liivi keelt , asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Selle aja
muutus hariduslik pilt - rahvusliku intelligentsi, kõrgkultuuri tarbijate teke. Eesti ülikoolid sajandi alguse eesti haritlaskond, kes oma kultuuri ülesehitajaks sai, oli väga mitmekesise kultuurikogemusega, rääkis paljusid erinevaid keeli ja elas enne 1920. aastaid tegelikult laiali väga suurel alal. Vähem oli Lääne-Euroopas õppinud ja seal end sisse seadnud eestlasi. Rohkem oli haritud eestlasi Venemaal riikliku ülikooli vms. kooli lõpetanud suunati laiali, töö otsimisel mindi välja. Nemad suuremalt jaolt opteerusid pärast revolutsiooni Eestisse. Eesti muusikaelu Peterburis - kiiresti kasvav eestlaskond enne revolutsiooni 50 000. Jaani kirik, Jakob Hurt, kool, koorid ja muu seltsitegevus. Jõukaid positsiooniga eestlasi:
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.06. 2947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande
sureb. Ja siis öeldakse ikka, et eksimine on inimlik. Mul tekiks küsimus, et kas siis inimeste tapmine on inimlik? Selle küsimuse üle saaks palju ja pikalt arutada. Ka mina olen oma elus palju eksinud. Eksinud suhetes, otsustes ja paljudes muudes asjades. Eksimuste tõttu inimene eristab õiget ja valet. Vahel inimesed ei mõista, kui nad on eksinud. Minul on eksimuste tõttu elus palju jamasid olnud. Samas olen ma nendest õppinud nii mõndagi. Kui ma ühe korra juba olen eksinud mingis valdkonnas, siis ilmselt ma järgmine kord enam ei eksi. Tuleb muidugi tõdeda, et mõned inimesed eksivad ka teisel, kolmandal ja neljandal korral. Kui inimene eksib, vaadatakse tema peale kohe halvema pilguga. Samas kui need halvema pilguga vaatajad eksivad ka ise ning omakorda ka nende peale vaadatakse halvema pilguga. Ma üldiselt arvan, et eksimine on siiski inimlik. Inimesed eksivad iga päev ja enamasti neile andestatakse
Ooperilaulja elulugu: Lauri Vasar Lauri Vasar on sündinud 17. oktoobril 1970. aastal Tallinnas. Haridus: Ta on õppinud Tallinna Muusikaülikoolis, Muusikaakadeemias ning Grazi ja Salzburgi muusikaülikoolides, saades hästi selgeks nii pillide mängimise kui ka laulmise. Perest: Lauri pole ainuke, kes on muusikast huvitatud: Lauri ema, Ülla Millistfer, tegeleb samuti muusikaga. Lauri ema on olnud Estonia teatri kauane kontsertmeister, praegu aga Rahvusooper Estonia opereti kontsertmeister. Ka Lauri kasuisa, Jüri, võib seostada muusikaga - tema on klarnetist. Lauri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
