Iga õpilast püüdis kunstnik juhendada vastavalt selle võimetele ja arengutasemele, ergutada temas iseseisvat loomingulist alget ja kõigepealt kasvatada kunstientusiasmi. Diplomit polnud ateljeekooli lõpetamisel ette nähtud. Laikmaa korraldas ka õppereise välisriikidesse. Ateljeekoolis õppimine oli tasuline, kuid reale majanduslikult vähekindlustatud kunstnikele võimaldas kunstnik tasuta õpet ning mõningaid neist toetas ise aineliselt. 5: Ateljeekoolis õppinud tuntud kunstnikud: Johannes Greenbergi, Ludvig Oskarit, Paul Burman, Otto Krusten, Oskar Kallis, Nikolai Triik ja Aleksander Tassa 6: Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Ta tegutses Eestis. 7: Eesti kunstiseltsi põhikiri kinnitati 1906. Aasta augustis 8: "Noor-Eesti" kunstitoimetaja oli K. Mägi 9: Tallinna Kunsttööstuskooli avamise aeg oli 1914. Aastal. Selle järeltulijat teatakse praegu
kunsti. Selleks, et mõista kõiki neid kunsti liike ja voole peabki õppima kunstiajalugu. Tsiteerides eesti kunstimuuseumi direktorit Sirje Helmet : “ Mida suurem on teadmiste pagas, seda rohkem sa näed. Teos muutub sellest ainult rikkamaks”. Aga miks on üldse vaja kunstist aru saada ja nö kunstis kunsti näha? kunsti on vaja mõista, sest see on midagi mis on olnud inimkonnaga alates kiviajast ja selle kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Seetõttu on ka eri ajastute ja ühiskondade kunstis palju erinevusi. Kunstis peitub aastatuhandeid inimeste mõtteid ja eluteid, seega miks ei peaks selle tundmine meile oluline olema. Olen alati olnud huvitatud mõttest või ideest mis peitub teose taga ning olen selle jaoks püüdnud koguda võimalikult palju teadmisi erinevatelt inimestelt kunsti kohta. Olen käinud kunstikoolis kunstiajaloo tundides ja
* ,,barocco"-lopergune pärl portugali keeles * Tekkisid õukonnad * Teemadeks: loodus, tunded, ajaloosündmused * Afektiõpetus (tundeseisund, kus inimene ei suuda ennast kontrollida) * R. Descartes (1596-1650): ,,Helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" * Kõikides kunstiliikides sai iseloomulikuks liialdamine ja elementide rohkus * Barokkmuusika on väga tundeline ja pingeline * Teosed muutusid keerukamateks, esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi * Musitseerimine muutus kontertlikuks * Uus amet- õukonnamuusikud * Monoodia- iseseisev meloodia+ harmooniasaade * Polüfoonia arenes on täiuseni * Instrumentaalmuusika muutus iseseisvaks * INSTRUMENDID: viiul (meistrid: Amati, Stradivari, Guarnieri), klavessiin, orel Basso continuo ehk generaabass = basspill+harmooniapill Instrumentaalmuusika * SONAAT: teos soolopillile
................................................5 1 1. SISSEJUHATUS Maimu Berg on oma elu jooksul mitmeid ameteid pidanud. Ta on olnud kriitik, tõlkija, ajakirjanik, poliitik, XII Riigikogu liige kuid teda tuntakse kõige enam eesti kirjanikuna (Maimu 2018). 2 2. ELU 2.1. Sünd Maimu Berg sündis 27. augustil 1945 Tallinnas haritlas perekonda (Maimu, 2018). 2.2. Koolitee Ta on õppinud Tallinna 20. Keskkoolis ning lõpetas 1968 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Aastatel 1969-1974 töötas Berg Tartu Ülikooli raamatukogus. Peale seda töötas ta 6 aastat toimetajana ajakirjas Siluett. Samal ajal, kui Berg töötas toimetajana lõpetas ta ka Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanikuna. Peale toimetaja tööd liikus Berg edasi ajakirja Keel ja Kirjandus, kus ta siis töötas aasta osakonnatoimetajana. Berg on ka töödanud Soome Instituudis
Martin Kängsepp Põrgupõhja talu Kurese küla Koonga vald 88401 Pärnumaa, 9. Klass Tel 51777333 Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi direktor 04. Mai 2015 Avaldus Palun võtta mind vastu Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi 10. Klassi Olen õppinud Kohtla- Nõmme koolis.
võiksin ka 5. Kõige paremini oskan eesti keelt, mida olen kasutanud suhtlemiseks ema, venna, sõprade ja koolikaaslastega juba kaheksateist aastat. Vene keeles suhtlen vanaemaga, isaga ning temapoolsete sugulaste ja lähedastega. Tean, et oskan seda hästi, seega kui midagi vaja, saan seda zestide asemel kasutada. Aga kui aus olla, siis hoidun venekeelsetest vestlustest tunnen, et võin vigu teha ja sellepärast hoiangi parem suu kinni. Inglise keelt olen õppinud 10 aastat koolis ja lisaks käisin nooremana lisatundides. Tavalise vestlusega, millegi küsimisega või vastamisega ja arusaamisega pole probleemi, kui aga läheb natuke keerulisemaks jutuks, siis võib raskusi ette tulla. Neljandaks ja viiendaks keeleks on saksa keel ja ungari keel. Esimest olen õppinud 3 aastat koolis, aga pole huvi tundnud selle vastu, seega ei valda seda absoluutselt. Ungari keel on mu isa emakeel, oskasin seda
Auhind on rahaline. Disainer, keda tutvustada soovin on nahadisaini valdkonnast. Nahadisain jõudis Eestisse siis, kui 1918 aastal algas rahvusliku kunsti arengus uus etapp. 1917. aastal avati Tallinna Kunsti- tööstuskooli naha- ja papitöö ning raamatuköite osakond. Ajapikku hakati Eesti palju nahast valmistama albumeid, kirjamappe, märkmike jm. Järjest rohkem hakati tähelepanu pöörama rahvakunsti eeskujude loovamale ja mitmekülgsemale käsitlusele. Maarja Undusk on õppinud Eesti Riiklik Kunstiinstituudis nahkehistöö eriala. Samuti on ta õppinud ka pedagoogikat ning on Vanalinna Hariduskollegiumis kunstiõpetaja. Ta kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Nahakunstnike Liitu. Tal on olnud mitu edukat näitust: "Nahk ja pildid", "Papist poisid", "Koht, kuhu panna pea" jt. Eraldi tooks välja ühe tema näituse ,, Maarja ilmutus", kus on nahalõike tehnikas portreed naistest sünnist surmani. Materjalidena
oktoobril külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kontserdit. Kontserdil esitati nii Rein Rannapi uuemat kui ka karjääri varasemast perioodist pärit loomingut. Sai kuulda ka esiettekandeid. Rein Rannap (1953) on eesti helilooja ja pianist. Klaverimängu ja heliloominguga alustas ta juba varases lapseeas. Esialgu olid Rannapi juhendajateks tema muusikutest vanemad, viiuldajast ema ja isa, kes oli dirigendist muusikapedagoogika teadlane. Rannap on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, seejärel Tallinna konservatooriumis klaveri erialal. Hiljem õppis ta klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris ja heliloomingut Lõuna- California ülikoolis. Rannap oli kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Keelpillikvartett Prezioso, koosseisus Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola) ja Andreas Lend (tšello), tegutseb alates 2006. aastast
Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad. - 19. sajandi keskpaigaks sattusid islamiusulised rahvad Vene ...
NEEM E JÄRVI GETTER ANETT ARRO ELULUGU o Sündinud 7.juunil 1937 Tallinnas. o Neeme Järvi on eesti dirigent. o Tallinna Muusikakoolis õppis koorijuhtumist ja löökpille. o Peterburi konservatooriumis õppis orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal. o Lisaks täiendas end aspirantuuris Jevgeni Mravinski juhendamisel. o Aastal 1980 emigreerus Järvide perekond USA- sse. KARJÄÄR o 1960-1963 Eesti Riikliku Sünfooniaorkesti dirigent, 1963-1979 peadirigent. o 1963-75 Rahvusooperi “Estonia” peadirigent. o 1982-2004 Göteborgi Sünfooniaorkestri peadirigent o 1984-1988 Kuningliku Šoti Rahvusorkestri peadirigent. o 1990-2005 Detroidi Sümfooniaorkestri muusikadirektor ja peadirigent. o 2005 New Yersey Sünfooniaorkestri muusikadirektor, Haagi Residentie orkestri peadirigent. o 2010. aasta septembrist Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. o ...
Tingiv kõneviis Moodustatakse vene keeles abil Lõpetamata ja lõpetatud tegevus Lõpetamata tegevus Lõpetatud tegevus , , , , Kui ma kirjutaksin, teeksin, oleksin, saaksin.... Ma kirjutaksin täna kirja. . Kui ta oleks reeglid ära , õppinud, oleks ta kontrolltöö kirjutanud . hästi. Moodustage tingiv kõneviis Kasutage sulgudes olevaid tegusõnu tingivas kõneviisis, tõlkige. () , . () . () ! () . (), () . () . () . () . () , . , () . Tänud!
ka võitnud palju auhindu näiteks dzässikonkurss «Lady Summertime» Soomes. Anna-Liisa Supp osales saates "Eesti otsib superstaari" ja jõudis finaali. Ta on osalenud ka Eesti eurolaulu valimisel ja saates "Kaks takti ette". Tema stiiliks on house-muusika. Hele-Riin Uib alustas löökpilliõpinguid Tallinna Muusikakoolis. Pärast lõpetamist jätkas õpinguid G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. Aastal 2004 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia löökpillide erialal. Ta on õppinud ka Helsingi Muusikakõrgkoolis. Ta on mänginud mitmetes mainekates orkestrites näiteks Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja Tallinna Filharmoonias. Villu Veski on Muhust pärit saksofonist. Ta alustas saksofoni õpinguid Tallinna Konservatooriumis. Täiendanud end Ungaris Tatabanya Jazz Camp'is ja Pariisi Konservatooriumi suveakadeemias. 1983.a. saavutas laureaaditiitli N. Liidu vabariikidevahelisel puhkpillimängijate konkursil Leedus Shiauliais. Tegutseb 1982. aastast G. Otsa nim
impressionismist ära, restauratsioon pärast I ms, mindi tagasi renessanssi ja baroki ajastusse. Iseloomustab: 1) harmoonia 2) orkestratsiooni üldine lihtsustamine 3) lihtsus 4) selged lakoonilised meloodiad 5) hoiduti äärmuslikest emotsioonidest 6) väärtustati taas täpset vormi. Kujutavas kunstis oli Kubism, mida edendas Picasso. Igor Stravinski- Elulugu- poola aadliku perest, sündinud Peterburis, isa ooperilaulja, saanud head kasvatuse ja hariduse, õppinud klaverit, Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna lõpetaja, kõik muusikalised teadmised Rimski-Korsakovilt, muusikat koolis ei õppinud, 1910.a elas vahelduvalt Pr ja Venemaal, 1917.a revolutsiooni Venemaal ei saanud sinna tagasi läks sveitsi, 1939.a suundus USA'sse, elas surmani. Korraks käis 1962 NL ja teda võeti vastu suurte pidustustega. Looming- I periood (vene periood) kuni 1920 vene teemad ,,Petruska" ballett, esietendus Pariisis 1911, lugu vene ülestõusmispühast
50% oma ajust. Võimalik, et hoopis meie oleme need, kes ei saa millestki aru. Samas ei tea me ka, kes on rumal ja kes tark. See kes tundub "targemana" on lihtsalt teadmistega sellistest valdkondadest mida me hindame. Siiski on andekus ka kasuks. Andekas inimene saab lihtsamalt sellel alal läbi mida ta oskab. Nt. muusikas: andekal on lihtsam, sest tal tuleb kõik iseenesest. Õppinud muusik peab aga palju vaeva nägema. Kui andekas aga ei arenda oma annet, võib juhtuda, et õppinud muusik saab temast varsti paremaks. On ka inimesi, kes on milleski väga andekad ja osavad, aga ei saa hakkama nende asjadega, mis meile tunduvad täiesti loomulikud, nt. nööpide kinnipanemine. Nad vajavad pidevat hoolt ja järelvalvet, sest ei saa üksi hakkama. Andekusel võib olla nii häid kui halbu pooli, kuid leian, et see on võimalus mida igale ühele ei anta. Annet tuleb lihtsalt õigesti ära kasutada ja ükshetk võid avastada end oma edu tipust
Minu ema on sellepärast palju kannatanud. Minu vanaema on joodik. Mu ema, olles kõige vanem peres pidi kasvatama kolme venda ja veel koolis ka käima. Ta on alati ütelnud, et alkohol on halb ja ei tee mulle head ja kui tarbida siis ikkagi mõistlikkuse piirides. Minu Isa on mulle õpetanud austama elu. Tema vanem vend suri traktori õnnetuses 18. aastaselt. Mina teda tundma ei saanudki. Ma tunnen, et ta on mulle ikkagi jube tähtis. Hooimata sellest, et ma teda kunagi tundama ei õppinud. Ema on mulle alati rääkinud, et tähtis on lugemine, enda harimine ja seda ka, et haridusest pole suurt kasu kui pole haritust. Inimesel peavad olema ka mingid õiged arusaamad ja viisakus reeglid teada. Minu õppimisele pole mu vanemad erilist survet pannud. Nad on muidugi alati rääkind, et see on tähtis aga ma pole kordagi saanud sõimata või muul moel karistada kui olen halva hinde saanud. Mu isa ütles, et ta pole selleks õigust. Ta ise ei õppinud koolis üldse hästi
Lõpuks on seis üsna nigel, puudub kindla väljaõppega haridus ja senine töö ei pruugi jääda terveks eluks. Midagi on vaja ju edasi teha? Võib minna ka ju kutsekooli, mis on minu arvates aja raiskamine kuna sellisel juhul võiks minna juba peale põhikooli kutsekooli, vastasel juhul ei ole mõttet istuda kolm aastat keskkoolis. Aga kui otsustataksegi õppida kutsekoolis teatud eriala siis tõenäosus, et leiad tööd sel erialal väheneb iga päevaga. Kuna neid inimesi, kes on õppinud sama eriala on juba nii palju. Ring on täis. Samas on hea võimalus ka aega venitada tulles kõrgkooli õppima. Saab mõelda, mida elult tahad ja kuhu jõuda, kuigi paljude arvates on keskkool parem aeg ja koht selleks. Koolis peab lihtsalt nii palju hoolas olema, et teed kõik vajlikud tööd ära ja ei lase tekkida olukorral, et lained löövad üle pea. Nagu ma eespool mainisin, miks mina valisin kõrghariduse oli, et ma saaksin enda üle uhkust tunda
Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi. Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi. Loetelus ei käi koma sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii... kui ka ette. Me oleme ammu õppinud nii sambat kui ka foksi. Loetelus käib koma sidesõnade aga, vaid, kuid, ent ette.
Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jacobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (16711721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Ohrdruf (alates 1695/1696) Johann Christoph tegutses Ohdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann Pachelbelilt (kelle juures ta ise õppinud oli), Johann Jakob Frobergerilt ning võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis. Lüneburg (1700 - 1702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Weimar (jaanuar - juuni 1703)
Nendega hiljem rääkides mõistsin ma, et ma olin eksinud ning leidsin endale palju uusi sõpru. On teada, et loomad ei saa ilma liigikaaslastega suhtlemata hakkama. Neil on vaja liigikaaslaste abi ja toetust näiteks toidu leidmisel ja kogumisel ning ka elukoha leidmisel või vahetamisel. Inimestega on samamoodi. Et elus hakkama saada on inimesel vaja teistega suhelda, näiteks poes käies või tööd tehes. Suhtlemine on inimestele äärmiselt vajalik ja kui inimesed ei oleks rääkima õppinud puuduks tänapäeva maailmas igasugune tsivilisatsioon. Inimesed elaks metsas ja peaksid sama moodi jahti nadu loomad. Inimesi eristab ülejäänud loomadest ainult arenenud suhtlemisvõime võime rääkida, kirjutada ja lugeda.Kuid need ei ole ainsad suhtlemisviisid. Väga populaarne suhtlemisviis, eriti äris on e-mailide saatmine. E-mail ehk elektrooniline kiri on interneti vahetusel saadetud kiri, mis on kiire, kindel ja väga lihtne. Kuid e-maili ei kasuta ainult ärimehed
Põldroos õppis aastatel 19521958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI-s) maalikunsti ja võeti 1959. aastal Eesti Kunstnike Liitu. Seejärel oli ta õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis (aastatel 19611966) ja hiljem ka ERKI-s/EKA-s (19731985 ja 19941995). Aastatel 1985 1989 ja 19951998 oli ta Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president. Alates 1998. aastast on Põldroos vabakutseline kunstnik. Põldroos on ise öelnud, et ta on palju õppinud klassikalisest kunstist, eriti renessansist. Kuid kõige rohkem on Põldroos oma kaaslastelt Roodelt, Ohakalt, Subbilt, Ulaselt õppinud nii kunsti kui ka hoiakut, mis on aluseks sellele, et teha kunsti. Enn Põldroos kuulub n-ö Picasso tüüpi kunstnike sekka, kellel on tohutu produktsioon ja kes on pidevas muutumises. Praeguste näituste taustaks räägib ta kunsti sotsiaalsusest, kuid seda oma moodi. Põldroos on öelnud: ,,Tänane sotsiaalselt orienteeritud kunst on taandunud
Multimedia Program: An Experimental Study on the Effects of the Relevance Component of the ARCS Model. CALICO Journal. 20 (1), 81 – 89. Töös uuriti sisemise motivatsiooni (SM) ja eluliselt näitlikustatud tehnoloogiliste õppematerjalide (CBIM) kasutamise mõju inglise keelt võõrkeelena õppivate (EFL) õpilaste tulemustele. Uuringus osalesid Taiwani ülikooli õpilased vanuses 19 – 22 eluaastat, kes kõik olid inglise keelt varasemalt õppinud vähemalt 6 aastat. Õpilaste eriala ülikoolis ei olnud oluline. Lõplikes analüüsides kasutati 313 õpilase tulemusi. Uuringus püstitati 4 hüpotees: Kas õpilased, kes saavutavad SM testis kõrgemaid tulemusi, saavad paremaid tulemusi ka CBIM programmis? Kas õpilased, kes õpivad CBIM programmis eluliselt näitlikustatud materjalide abil, saavad teadmiste testis paremaid tulemusi, kui need, kes õpivad ainult teooriat?
jõutreeningu harrastajale. Seal räägitakse kõigest, mida vajalik, et olla heas vormis ja spordis edukas. Raamatus lükatakse ümber mitmed tervisespordiga seonduvad müüdid ja antakse head nõu alustajatele kui ka edasijõudnutele. „Sinu parim vorm jõusaalist“ on 2014. aastal valminud terviseraamat, mille autoriks on treener ja kulturist Janar Rückenberg. Mees on tegelenud jõusaali treeninguga peagi 20 aastat. Lisaks on Rückenberg õppinud kehakultuuri ja saanud kulturismi maailmameistrivõistlustel 3. koha. Raamatus käsitletakse väga palju erinevaid treeningualaseid teemasid. On välja toodud erinevad treeningkavad, räägitakse parimatest harjutustest, toitumisest, halbadest treenimisviisidest, erinevate treeningute vahekordadest, enesemotiveerimisest, rasvade põletamisest ja nii edasi. Kujunduse poolelt on lehed värvilised, tekst hästi jaotatud ja sisaldab palju pilte. Teised samalaadsed raamatud
Muusikalis esitati nende lauludest tuntuimaid ja armastatuimaid, näiteks "Money, Money, Money", " The Winner Take It All", "Ring Ringi", "Waterloodi", "SOSi" ning palju teisi. Lavastuse lõpus riietusid näitlejad ABBA lauljateks ja laulsid nende laulu "Mamma Miat" ning see oli väga võimas ja tõi isegi mõne pisara silma. Peaosas näitles Merili Johanson, kes mängis Sophie Sheridanni. Merilin on laulnud Eesti Raadio Laulustuudios (1993-2005) ning õppinud klaverit Tallinna Muusikakoolis. Ta tegeleb aktiivselt laulmisega ja on laulnud tausatvokaali ansamblites The Sun, Funki Factor ja Merike Susi bänd. Ma ise kuulsin temast esimest korda selles muusikalis laval, kuid juba esimesel korral tundus tal imeline lauluhääl ja näitlemisoskus olevat. Ain Mäeotsa lavastatud muusikal oli põnev nii vaadata kui ka kuulata. Lavalised dekoratsioonid oli ilusad ja tõetruud nagu filmis ning õigesti kasutatud. Kostüümid olid väga
Konrad Mägi Maal: Saaremaa. Etüüd. Kes ta oli? Konrad Magi oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Sai kunstialased algteadmised Tartu Saksa käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Ta on õppinud ka palju välismaal, näiteks Soomes, Pariisis, Norras. Ta on töödanud ka joonistusõpetajana. Maal mida me järgi tegime oli Saaremaa. Etüüd. Selle maali ta tegi aastatel 1913 – 1914. See on õlimaal. Meile meeldis seda tööd teha, kuna see oli grupitöö ja see oli lõbus. ☺ Aitäh kuulamast!
Kristiina Ehin ”Viimane Monogaamlane” Helena Ruud 12B Kristiina Ehin Ta sündis 18. juulil 1977 Raplas Ta on eesti luuletaja ja proosakirjanik Ta on õppinud eesti filosoofiat ja spetsialiseerinud rahvaluulet Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakond Tal on 6 luulekogu ja 5 proosakirjandust Kristiina Ehin “Viimane Monogaamlane” Raamat ilmus välja 2011 aastal Seal on kirjas 2009-2011 aasta luuletused Raamat räägib armastusest Minu aravtes räägib see raamat kahest armastatust, aga tegelikult räägib puust ja unistajast Raamatu põhimõtte on armastus ei tule kergelt “Viimane Monogaamlane”
Nerva Nervast · Kodanikunimega Koit Nerva · Sündinud 1972 · Õppinud erialalt heliloojaks · Ise ta end naivistiks ei pea, teised küll Jürgen Rooste arvamus · Kõige mõnusam oli neid pilte vaadata koos lapsega: kummalised öökullid ja rebased, kuu ja päike, millele tehakse pai või kalli valgus ongi siin pagana oluline ; veidrad pulkjad kaelkirjakud. Selline tegevus ravib stressi ja depressiooni! Sumedad, impressiivsed pildid, kuramuse soojad. Njah, kui väga ma ka vihast ja revolutsioonilist avangardi ja revolutsiooni ei armasta, kuskil peab olema laadimise ja puhkamise paik. Tänan, isand Nerva, Sa oled veel ühe siukse tekitand!
TÖÖLEVÕTUINTERVJUU 1. Missugused on Teie ametioskused, mis sobiksid just pakutavale tööle? 2. Kuidas Teie haridus on Teid oma tööks ette valmistanud? 3. Kas soovite oma haridusteed jätkata? 4. Mis põhjusel Te lahkusite oma viimaselt töökohalt? 5. Mis on Teie peamised nõrkused? 6. Kuidas see töö sobib kokku Teie karjääriplaneerimisega? 7. Mida olete õppinud oma eelmistel töökohtadel? 8. Miks Te soovite töödata just meie ettevõtte juures? 9. Miks te arvate et olete kõige parem kadidaat antud töökohale? Miks peaksime valima just teid? 10. Treener-pedagoogi ametikoht nõuab inimeste juhtimist ning motiveerimist. Millised on teie inimeste juhtimis- ja motiveerimis kogemused?
järgmistele põlvedele edasi antud. Niisis kõik merealased teadmised said minu vanaisale ja temaga kaudu sain minagi väikese kalamehe pisiku, mis muutis kalastuse mina jaoks väga suureks harrastuseks. Suvistel koolivaheaegadel, mis mööduvad vanaema kodutalus mereääres, veedan palju aega nii võrkude kui õngedega merel. Kui vanaisa veel elaks, siis tal oleks kindlasti hea meel, et kalapüük ei ole perekonnast päris kadunud. Mida mina siis olen õppinud oma perekonna ajaloost. Kindlasti seda, et töökusega jõuab elus kaugele. Kõige selle eest mis minu vanaisa teenis jõudis ta tervet peret üleval pidada, kena kodutalu mereäärde luua ja samas ka kahele tütrele Tallinna korterid osta. Vanaisa töökusest olen ka mina osa saanud, sest tänu temale on mul kena kodu olemas. Ka minu soov oleks kunagi oma lastele tulevikuks jalad alla aidata. Noortel on ju alguses elu raske alustada.
Ferenc Liszt (1811-1886) Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaid pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Ta sündis saksa keelt kõnelevas Ungari piirkonnas, tema isa oli vürst Esterhàzy juures ametnik ja tegutses ka harrastusmuusikuna. Kuigi Liszt oli väga uhke oma Ungari päritolu üle, ei õppinud ta kunagi õieti ungari keelt rääkima, küll aga valdas perfektselt saksa keelt, millele koolis lisandus prantsuse keele oskus. Liszti pianistivõimed avaldusid varakult ja 9- aastaselt esines ta esimest korda publiku ees. Ta äratas kohe tähelepanu ja grupp Ungari aadlikke oli nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). Sel ajal kohtus Liszt Beethoveniga sündmus, mis jättis talle unustamatu mulje.
Muusikud Rondelluse asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku, valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt vajadusele teisi muusikuid. Nemad hoolitsevad ka ansambli juhtimise, reklaami ja suhtekorralduse eest. MARIA STAAK (laul) Pärast õpinguid Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris otsustas ta hoopis muusika ja laulmise kasuks. Ta lõpetas Tallinna Muusikakooli klassikalise ja dzhässlaulu erialal. Hiljem pühendus vanamuusikale. Ta on õppinud Euroopa prestiizhikamas vanamuusika õppeasutuses SCHOLA CANTORUM BASILENSIS (Shveits) Dominique Vellardi juures laulmist ja keskaja muusikat. ROBERT STAAK (lauto, löökpillid) Pärast Tallinna Muusikakooli lõpetamist klassikalise kitarri erialal pühendus ta lautole ja teistele vanadele näppepillidele (theorb, barokk-kitarr). Ta on õppinud Leif Karlsoni (Helsinki) ja Hopkinson Smithi (Basel) juures. Ta on hinnatud
sume, suur tume“ 2014 Kivisildnik- 1964 Rakveres, on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kuulunud Hirohalli ja Tartu Noorte Autorite koondisesse, töödanuid ajakirjanikuna ajakirjas Post, ansambli Whaw! Zaiks laulja, Sven Sildnik, „Päike, mida sa õhtul teed“ 2003, „Null tolerants“ 2004, „Vägistatud jäämägi“ 2006, „Kutse“ 1997, „Torti ja aborti“ 2007 Kristiina Ehin- 1977 rapla, eesti luuletaja ja proosakirjanik, õppinud tartu ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele, töödanud õpetajana, kuulunud rühmitusse erakkond, laulnud ansamblis sinimaniseeli, abiellus Silver Seppaga, tõlkinud teistesse keeltesse, loonud sõnad tuntud laulule „Kauges külas“, „Luigeluulinn“ 2004, „kaitseala“ 2005, „Emapuhkus“ 2009, „palentoloogi päevaraamat“ 2013 Andrus Kivirähk- 1970. A tallinnas, eesti kirjanik, kirjutanud ka näidendeid ja
„Täiskasvanuharidus – kordaminekud ja probleemid“ ning Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kellele ja kuidas?“ põhjal. Täiskasvanuhariduse olukord Eestis Tugevused (S) Nõrkused (W) Tööalane koolitus Õpivad peamiselt need täiskasvanud, Vabahariduslikud koolitused kes on juba niigi palju õppinud, samal Kõrghariduse omandamine ajal kui madalama haridustasemega S Kutsehariduse omandamine inimesed jäävad kõrvale. I Üldkeskhariduse omandamine Täiskasvanutele on tasemekoolitus S Eestis liialt jäik ega võimalda ühitada Eestis on kokku lepitud varasema õppimist töö- ja pereeluga.
keerata ja sellega manipuleerida. Tundub, et kokkuvõttes tahavad mõlemad riigid liikuda neutraalsuse suunas, on tõsiasi, et need kaks suur riiki ei saa kunagi päris ilma konfliktideta hakkama, aga vähemalt nad üritavad keskenduda majanduse edukusele. USA lisaks veel rahva heaolule, inimõigustele, rahule Afganistanis ning Iraagis ja ka globaalsetele probleemidele. Aga tegelikult ei taha ükski suur riik muud, kui suurendada oma mõjuvõimu. USA on juba ammu ära õppinud, et seda saab teha rahaga, selleks on vaja olla edukas majanduses ja omada suuri rahvusvahelisi panku. Nüüd on ka Venemaa USAlt selle nipi ära õppinud ja aru saanud, et kui nad tahavad taastada endist Nõukogude Riiki ja ma arvan, et tahavad, siis on neil vaja käituda nagu nende suur naaber, anda teistele riikidele laene meeletult rangete tingimustega, panna euroopa endast sõltuma. Parim viis selleks on omada ja ohjeldada ohtralt väärtuslike maavarasid, milleta keegi hakkama ei saa
Täna tean ma kindlalt mida ma soovin õppida ja kelleks tahan saada, seega on mul huvi antud valdkonna vastu väga suur ja ka minu eesmärk on kindel saada õpetajaks. Seega usun, et minu õpitegevus saab olema täna palju mõtestatum ja eesmärgipärasem, sest ma tean miks ma õpin ja mida tahan saavutada. Täna ei mõtle ma ainult diplomile vaid lisaks ka teadmiste omandamisele. Loodetavasti saab minust hea õppija kuid seda alles peale mitme kuist praktiseerimist kui olen ennast õppinud analüüsima ning arvestan õppimise seaduspärasustega ning loodetavasti saab minust ka hea õpetaja, kuid seda alles tööle asudes/praktiseerides. Mulle meeldib eelkõige kogemustest õppimine kuna arvan, et see toob kaasa isiksuse püsiva muutuse. Kogemusest õppimist võib defineerida kui õppimisprotsessi, mis toimub vahetu ja või vahendatud kogemuse kaud mille käigus inimene muudab või omandab uusi oskusi, teadmisi, tegevusi, arusaamu,
H. Hölli, M. Cleva, V. Atlantovi ja J. Goldbergi meistriklassides. Aastal 2013 tunnustati Monika-Evelin Liivi Eesti teatri aastaauhinnaga Julius Caesari ja Cornelia veenva ja muusikaliselt kõrgetasemeliste rollilahenduste eest Händeli ooperis „Julius Caesar“ ja 2017 Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“. Samuti on ta Helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat 2015. Goffredo, kristlaste väepealik, esimese ristisõja juht: Oliver Kuusik Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning lõpetanud nii magistrantuuri kui ka ooperistuudio mainekas Guildhall school of music & drama’s. Alates aastast 2008 on ta Rahvusooper Estonia solist. Lisaks väga paljudele Eesti auhindadele ja nominatsioonidele on Oliver kuusik Pälvinud 2009. aastal rahvusvahelise konkursi „Jeunes Ambassadeurs Lyriques“ (Kanada) laureaadi koha. Samal aastal anti talle kristallkingakese rändauhind vokaalse ja lavalise arengu eest ning seoses
Telefon: 58275355 E-mail: [email protected] Perekonnaseis: Vallaline Haridus ja kvalifikatsioon: 2006- Ehte Humanitaargümnaasium 2003-2006 Kohtla-Järve Oru Põhikool , algkool Täiendharidus: 2012 inglise keele eraõpetaja Töökogemus: 2014- Meriton Conference & Spa Hotel, ettekandja 2013-2014 Meriton Conference & Spa Hotel , toateenija 2009-2012 (suveaeg) Serverette OÜ , ettekandjaabi Täiendav info: Keeled : Vene Emakeel Eesti Kõnes hea , kirjas hea; õppinud koolis 11 aastat Inglise Kõnes hea, kirjas hea; suhtlesin eelmisel töökohal klientidega igapäevaselt Prantsuse Kõnes keskmine, kirjas keskmine Arvuti kasutamise oskus: Kasutan igapäevaselt MS World, Excel , PowerPoint , Internet Autojuhiload: B-kat. Harrastused: võrkpall , lugemine , reisimine 24.11.2014
Kerttu Rakke Claudia Oks M-13 Üldiselt Sündinud 16. september 1970. a, Võrus Eesti proosakirjanik On lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppinud Eesti Humanitaarinstituudis Töötanud reklaamiagentuurides ja avalike suhete nõunikuna Kaastöö ajakirjandusväljaannetes (Postimees, Oma Maitse, Delfi) Enamiku oma teostest ise välja andnud Kuulsuse saavutas 1989. a (17 a) jutustusega ,,Let's go" Looming Otsekohene ja tõetruu Osade kriitikute arvates alavääristavad ta teostes naistegelased mehi Teoseid on võrreldud Kaur Kenderi omadega Sarja ,,Kodu keset linna" stsenarist
Viivi Luik Erika Ofitserova Kadi Jürisson Elulugu Sündinud 06.11.1946 Pärit Viljandimaalt On õppinud Risti algkoolis, Kalmetu põhikoolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis Elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas 1974. aastal abiellus Jaak Jõerüüdiga Kutseline kirjanik alates aastast 1967 Looming 1962 esimene trükis ilmunud luuletus 1965 esimene raamat ja luulekogu 1985 "Seitsmes rahukevad" 1991 "Ajaloo ilu" "Seitsmes rahukevad" on ilmunud paljudes keeltes 10 luulekogu, 3 romaani, esseed ja lasteraamatud Autasud
Lena Lilleste ,,Narkodiilerite küüsis" Lena Lilleste on sündinud 21 novembril 1967. Ta on pärit Rootsist. Ta kirjutab laste ja noorte raamatuid. Kõige tuntumad raamatud on Tommy ja Kribu krimkad. Ta on õppinud ka ajakirjandust ja turundust. ,,Narkodiilerite küüsis" räägib sellest kuidas Tommy ja Kribu läksid Tenerifele ja nägid narkodiili pealt, kuid neid nähti ja nad sattusid jamasse. Nad kartsid terve reisi, et tuleb keegi ja tapab neid. Nad said teada, et hotelli direktor viib narkot üle piiri ehk Rootsi. Tommy ja Kribu jällitasid hotelli direktorit kuni Rootsi kus toimus narkodiil. Oli tüdruk kelle ema viis ka narkot üle piiri, kuid nad said sellest teada allles Rootsis. Nad
PLATON Elulugu 427 eKr Ateena – 347 eKr Ateena. Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Kesksed küsimused Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene? 2)Mis on hea? 3)Mis on ilus? Tsitaadid Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu. Nauding on kohutav kiusatus. Mõtelda, mis on õige, tunda, mis on ilus, tahta, mis on hea — selles tunneb vaim mõistusliku elu eesmärgi. Teosed "Charmides“ "Gorgias" "Phaidon“ "Pidusöök“ "Sofist“
Maalikunstnik ja graafik Tal on lahedad pildid Tal on omapärane stiil Meeldib mõte miks ta maalib Lapsepõlves elas Navi külas Elab ja töötab LõunaEestis On õppinud geoloogiat Ainuke ametlik galerii Tallinna vanalinnas Navitrolla on tegeleb graafikaga ja maalikunstiga Ta teeb peamiselt fantaasiamaale "Anna musi" 1999 "Mis on plangu taga?" 2004 "...Ainult kass" 2004 Navitrolla looming on ka Tallinki laeval Galaxy Ning ka Gini purgil Ta on joonistanud pildid raamatule "Alice imedemaal" Kokkuvõtteks võin öelda, et mulle meeldib see kunstnik tema loomingu pärast, tema pildid on ägedad. http://www.google.ee/search?
Maarja Kangro ja Raimo Kangro Carmen Ilves 6.klass Maarja Kangro ● Maarja Kangro on sündinud 20.detsember 1973 Tallinnas. ● Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. ● Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglis keelt ja kirjandust. ● Ta on tõlkinud peamiselt ilukirjandust inglise,itaalia ja saksa keelest. ● Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar. ● Tal on kaks õde Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro. Raimo Kangro ● Raimo Kangro sündis 21.september 1949. ● Ta suri 4.veebruar 2001. ● Ta oli eesti helilooja ja pedagoog . ● Ta lõpetas 1973 aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi.
71065 TARTU Telefon 5638 6721 Signe Toompuu OÜ Hansaliin Sadama 5/7 619004 TALLINN Lugupeetud personalijuht Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil OÜ Hansaliin klienditeenindaja leidmiseks. Leian, et minu hariduskäik ja senine töökogemus toetavad täielikult minu kandidatuuri. Olen eelnevalt õppinud Kutsekeskkoolis 3,5 aastat kokaks, seejuures ka klienditeenindust. Lisaks töötades pubis klienditeenindajana 2 aastat. Olen läbinud erinevaid täiendkoolitusi klienditeeninduse alal, nimelt veini- ja kokteilikoolitus. Teie pakutav ametikoht oleks mulle hea väljakutse, et tegemist on laeva peal töötamisega. Tänu heale kohanemis- ja õpivõimele usun, et suudan edukalt hakkama saada ning pakkuda parimat klienditeenindust. Lisaks tooksin välja hea võõrkeelte oskuse.
vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit): Vend läks ennast sauna pesema. Vaikiv olend vaid noogutas. Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud. Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi. Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi. Loetelus ei käi koma sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii... kui ka ette. Me oleme ammu õppinud nii sambat kui ka foksi. Loetelus käib koma sidesõnade aga, vaid, kuid, ent ette. Me õppisime sambat, aga foksi mitte
Urmas Sisask Janeli Uuesoo ja Moona-Anna Mäeots Urmas Sisask Elulugu • Sündinud 9. septembril 1960 Raplas • Õppinud kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel • Tallinna Riiklik Konservatoorium – 1985 • Töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina (Jänedal) • Siiri Sisaski vend • harrastusastronoom Looming • Inspireeritud astronoomiast • Siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale • Koorimuusika • Filmi- ja teatrimuusika • Huvi möödunud aegade muusika vastu • Lihtne ja kaunikõlaline • Arvutas välja planeetide teoreetilised helid - Kumayoshi Stiil • Maagiline rütmipulss • Tonaal- ja modaalharmoonia • Variantne ja variatsiooniline arendus • Polüfoonia ja heterofoonia • Eesti rahvaviis ja euroopa sakraalmuusika • vaimsed allikad Teosed ...
koostöövalmidus.Ta peab olema ka avatud uuendustele. Veebidisaineriks võib saada erinevates Kutse- ja Kõrgkoolides nagu näiteks: Tartu Kõrgemas Kunstikoolis meedia ja reklaamidisaini õppekaval Tartu Kutsehariduskeskuses veebispetsialisti erialal Eesti Kunstiakadeemias, nt meediagraafika õppekaval Tallinna Polütehnikumis, vt multimeedia spetsilisti õppekava Olles õppinud Veebidisaineriks on võimalik töödates ka edasi areneda nii veebiarendajaks kui ka IT- projektijuhiks ning tarkvaraarendajaks. Veebidisaineri huvid pole kuidagi piiratud ning tihti peale on veebidisainerid tegemas ka muid kujundustöid nagu näiteks plakatid, bännerid ja visiitkaardid. Eestis võib seda töökohta vaja olla igasugustes E- poodides.
tel 56703113 09.oktoober.2010 Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Saku Läte laopidaja leidmiseks. Usun, et töötamine Teie ettevõtte laopidajana võimaldab minul rakendada oma eelnevaid tootmisalaseid teadmisi ja kogemusi ning pakub minule väljakutset ning eneseteostusvõimalust uues valdkonnas. Olen õppinud Tallinna Transpordikoolis 3 aastat.Praegu on minu ülessanne leida praktika kohta vastavalt oma erialale ja soov hiljem tööd sellele erialale.Oma tööalase saavutusena praegusel seisukohal võin märkida,et annan endast parima, et olla kasulik firmale ja ning et saaksid hästi läbi mitme tootmisprotsessiga. Oman algharidust ning põhiharidust ja on omadamisel kesk-eri haridus. Olen täiendanud end mitmetel tootmis- ja teenindusalastel töödel. Minu palgasooviks on 7000 (bruto) kuus.
Kuna mu sõbra tulemused koolis polnud väga head, siis võib arvata,et ta ei korranud materjale mõtestatult ning tema õppimisviisid ei andnud tulemust. Ma olen väga tihti tähele pannud,et kordamine annab väga häid tulemusi teadmiste meeldejätmisel, eriti keeleõppes. Rootsi keele tundides kordame me väga tihti eelnevalt õpitud materjali üle, kuigi see tundub sel hetkel väga mõttetuna,sest alles eelmisel tunnil oleme sama asja õppinud. Pärast testiks õppimisel tuleb see kordamine aga mulle kasuks, sest kõik on justkui meeles, kuigi ma pole seda ise eraldi veel õppinud. Kõiki uusi sõnu on kerge meelde jätta ja lõpuks annab see mulle testi tulemuseks A. Kui ma aga olen puudunud mõned tunnid, siis on pärast kodus õppimine raskem, kuigi teised pole tunnis väga palju uut materjali juurde õppinud. Selleks,et saada ka järgmine töö tulemusele A, on mul endal vaja kodus rohkem korrata
informatsiooni internetist ja loomulikult ka muusika õpikust. Minu teema arvuti ja muusika hõlmab enamasti ainult elektroonikaga seonduvaid muusika elemente elektroonilist muusikat. 2 1920. a tekkeaeg Elektroonilise muusika tekke ajaks võib lugeda 1920 aastaid. Lev Termen (Leon Theremin), kes oli laiade huvidega, ülikoolis õppinud paralleelselt füüsika ja astronoomia teaduskondades ning samal ajal õppinud veel konservatooriumis, hakkas eksperinteerima elektrilise signaali helisignaaliks muundamisega. Hiljem, aastatel 1927-38, tegutses Theremin USAs RCA kontserni laborites, kus tegeles elektroakustiliste uuringutega. Tema mitme aasta töö kandis vilja valmis esimene elektrooniliselt heli tekitav seadeldis Termenvox. Lev Thermen suri 1993 aastal 93 aastaselt Moskvas. 1930 - Termenvox
Mari Maasikas Kännu mnt 11-28 Metsaküla 73122 Harjumaa Tel 5623 7745 OÜ Kaubakeskus Sõle 3a 11416 Tallinn 19.03.2015 Motivatsioonikiri Lugupeetud personalijuht Soovin kandideerida teie poolt välja kuulutatud konkursil OÜ Kaubakeskuse müügiesindajaks. Infot tööpakkumise kohta sain CV Keskusest. Minu hariduskäik ja eelnev töökogemus toetavad kandideerimise põhjust. Olen õppinud Tallinna Teeninduskoolis müüjaks ning käinud mitmel lisakursusel ja praktikal. Olen antud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
