aja Peterburi puruvaese inimese elu. Raamatu peategelasel Rodion Raskolnikovil tekkis mõttesse teooria, mille kohaselt on inimesed jagatud kahte leeri – harilikud inimesed ja haruldased inimesed. Haruldastel inimestel on lubatud teha kõike, et muuta maailma reegleid rikkudes ja seda kasvõi harilike inimeste arvelt. Ennast eriliseks inimeseks pidav Raskolnikov mõrvab vaese inimesena olles liigakasuvõtja vanaeide, kelle varandusega plaanis ta lõpetada oma õpingud ja teha veel mitmeid heategusid. Võib olla püüdis Rakolnikov selle teooriaga välja tulles leida põhjendust lihtsamal teel rikastuda ning saada lahti halvast liigkasuvõtjast? Neid kolme raamatut üldistades leian ma, et kuigi me kõik võime ihaldada võimu ja raha, peab nende jaoks olema tugev, et mitte lasta oma mõistusel nendele alla vanduda. Kui inimene hakkab tegema raha ja võimu nimel mõtlematuid tegusid, on tegemist lihtsalt nõrga inimesega
elus ja käib päris tihti siin külas. 1944. aastal põgenes Tubin koos oma perega Rootsi, kus algselt elasid sõjapõgenike laagris ning hiljem said Stockholmis korteri. Külastas kodumaad kaheksa korda. ÕPINGUTEST 1908 aastal asus Tubina pere elama Naelavere koolimajja, kus Johannes (Eduardi vanem vend) sai kooliõpetaja koha. (1912)Seitsme aastaselt astus Eduard Tubin Naelavere külakooli õppima , kuid kaks aastat hiljem see suleti, kuna puhkes esimene maailmasõda. Edasised õpingud toimusid Tubinal Torila Ministeeriumikoolis, mille ta lõpetas 1920nendal aastal. Seal õppis ta ka mängima balalaikat, mis on ka kammersaali vitriinis. 1920nendal aastal astus ta Tartu Õpetajate Seminari, kus ta õppis kuus aastat. Õppimine seal oli tasuta ning põhiainete kõrvalt õpetati ka muusikat ja laulmist. Tasuta õppimise tõttu pidi Tubin kolm aastat peale lõpetamist veel töötama kooliõpetajana. Tubin töötas Nõo Algkoolis, kus andis matat ja füssat.
Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus . Kutsekoolidel on rohkem plusse. Gümnaasiumi asudes peab enamasti tegema sisseastumiskatseid - kutsekoolis neid pole . See võimaldab ka nei , kes midagi ei tea, aga on valmis end kokkuvõtma ja asuma uuesti õppima, saada hea haridus. Kutsekoolis on õpilasel kindlasti huvitavam õppida, sest sealne seltskond ja õpingud on palju kirjumad . Vaheaegu on vähem, iga kahe kuu tagant väljastatakse perioodi hinded, õpikuid pole, tuniplaan muutub tihemini jne. - need on olukorrad mis teevad kutsekooliõpilase teistest erinevaks . Seltskond on teistsugune, kõik õpilased on juba üheksanda klassi lõpetanud ja hakkavad puberteeti seljataha jätma - see teeb koolis käimise meeldivamaks. Lisaks kõgele makstakse kutsekoolis ka stipendiumi, selle saamiseks peab küll pingutama kuid õppimise eest raha saada on hea.
Konstantin Päts Koostajad: Rühm: Ta sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Haridus Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Võitlus eestlaste õiguste eest Kuna puudus eestikeelne ajakirjandus, sai Pätsile selgeks, et eestlaste olukorra
hetkel juhtivpartei (Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei). Partei ridadesse võeti väga väheseid, enne pidi tõestama oma ustavust valitsejatele. Riikide juhte ülistati igat moodi ja nad olid väga populaarsed lihtrahva seas. Alati rõhutati juhi päritolule ja õigustati madalat haridustaset ("sündis tavalises perekonnas", "varakult tuli hakata leivaraha teenima, jättes õpingud pooleli"). Rõhutati ka kangelaslikke tegusi nt "noorene osales ilmasõjas ja sai haavata", "lõi kaasa põrandaaluses võitluses, mille eest istus vangis". Rahvast hirmutati pidevalt vaenlastega, allutamaks nad oma tahtele hoolimata sellest, kas oht tegelikult eksisteeris. Mõlemas riigis kiusati teistest rahvustest elanikke (juudid, mustlased, slaavid jne). Valitseva korra vastupanu maha surumiseks loodi sala- ja julgeolekuorganisatsioone. Piisas ühest valest
ARUTLUS Kuna ma olen kohutavalt laisk inimene, leian ma, et kõige sobivam mõtteviis minu jaoks oleks stoitsism ja koolina eelistaksin ka stoikute kooli. Mulle sobib ideaalselt selline lihtne mõtteviis, et kõiges, mis juhtub, on süüdi saatus ja kõik on ette määratud. See mõtteviis vabastab mu nii paljudest kohustustest, nagu näiteks asjade analüüsimine ning oma tegude ettemõtlemine. Ma ei pea mõtlema selle peale, kas minust saab edukas filosoof või hoopis tore perepea, ma alustan ning lõpetan oma õpingud stoikute koolis ning seejärel vaatan mis saab. Stoitsism sobib mulle samuti seetõttu, et mulle ei meeldi kulutada aega mõtlemise peale, mulle meeldib teha ning oma tegemistes olen alati hästi kohusetundlik, mis sobib samuti stoikuks olemisega kokku. Järgin alati oma mõistust ning üritan säilitada igas oluorras meelerahu. Olen sama meelt mis kõik stoikud, et kõik inimesed on võrdsed. Olen kaalunud ka tei...
milliste kahjulik mõju maalrite tervisele on minimaalne. Ma arvan, et väljakutse seda ametit õppima minna pole küll väga lihtne, aga samas arendaks mind palju ja kindlasti saaksin uusi, huvitavaid teadmisi. Hiljem saaksin juba sellel alal töötada ja pärast veel õpinguid jätkata, et olla ametis kompetentsem. Kunagi ehk on mul ka enda ettevõte. Samas ma pole täiesti kindel, et just seda ma tahan, kuna tean, et valikuid on veel väga palju. Selles aga olen peaaegu kindel, et mu õpingud jätkuvad kutsekoolis, kus ma saan juba valida ameti. Tahaksin ka ülikooli minna, aga kardan, et minu jaoks on seal liiga keeruline ja raske. Kuigi keegi pole ka öelnud, et elus peab kergesti läbi lööma. See on kindel, et pärast keskkooli tööle ma kohe ei lähe. Arvan, et tulevikku ei saa täielikult ära planeerida, sest kunagi ei tea, mis elu ette toob ja kindlasti ei lähe kõik nii, nagu tahaks. Karjäär on ikkagi kõigil olemas, olgu siis tehtud õigeid või valesid valikuid.
Ta ema põlvnes Toruni kodaniku- ja patriisiperekonnast. Kui Koperniku isa suri, kasvas Mikolaj üles oma oma emapoolse onu Lukasz Watzenrode leibkonnas. Onu oli kanoonik ja sai hiljem piiskopiks. Alghariduse sai Kopernik oma kodulinna koolides. Torunis oli kiriku- ja kloostrikoolide kõrval juba XIV sajandil asutatud ka linnakool. Onu finantseeris õepoja õpinguid ja organiseeris noore Koperniku kanoonikuks valimise. Kanooniku sissetuleks võimaldas Kopernikul rahulikult oma õpingud lõpetada ja kindlustad materiaalsetest probleemidest vaba elu kuni surmani. Kopernik õppis Krakowi ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat. Padrova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat ning omandas seal litsentsi meditsiini praktiseerimiseks. 1503 sai ta Ferrara ülikoolis kirikuõiguse doktorikraadi. Kui Kopernik alustas oma teaduslikku tegevust oli astronoomia üsna lootusetud ja kriitilises seisukorras
rääkis Olümpiavõitjatest. See oli tema üks esimestest kokkupuudetest spordiga. Mida aeg edasi soovis Coubertin ta ennast selles edasi harida. Selleks läks ta filosoofiat õppima (Sobonne’sse) ning mida rohkem ta seda õppis seda rohkem huvitus ta spordist ja pedagoogikast. Oma haridusteel mõistis Coubertin, et ka haridussüsteemis on vaja rakendada sporti. Kui Coubertin lõpetas oma filosoofia õpingud oli Coubertin veendunud oma ideedes. Kusjuures kõik oma ideed kirjutas ta endale üles. Üks tema ideedest oli olümpiamängude taaselustamine. Aga selleks oli tal vaja veel õppida kehalise kasvatuse korraldust ja spordi arengut muudes maades. Alles 1888. Aastal hakkas asi arenema, Coubertin valiti ta Prantsusmaa Spordiühingute Liidu peasekretäriks. See tähendas seda, et tal oli võimalus nüüd mõjutada (peale koolitundide mõjutamist) ametlikult kogu riigi spordiellu. See oli Coubertini
12.1865 linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. Hämeenlinn oli siis väike linn (u. 3000 elanikku) ja linnaarsti perekond oli täiesti tavaline 19. sajandi linnaperekond. Nad elasid väikeses renditud majas, kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum. Kui dr. Sibelius sai ühelt oma patsiendilt tüüfuse 1868, pidi perekond kolima proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Helilooja kasvas üles ja käis Hämeenlinna koolis, kus ta mängis ka kooli orkestris. Tema õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis, kus tüdrukuid oli rohkem kui poisse. Kaheksa-aastasena pandi Jean soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Seal oli õpetajaks Lucina Hagman, kes tol ajal elas Hämeenlinnas ühes oma venna kirjanik Tyko Hagmaniga. Lucina Hagman oli siis veel noor, vaevalt paarikümne aastane ning õige kena välimusega.Jean armus temasse pööraselt ja kinnitas, et abiellub Lucina-tädiga, kui kasvab suureks
Saku Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi...
salvestus see maal eestlaste mällu kergelt. 3 KAHEKÜMNENDAD Kahekümnendad on eesti kunstis tähtis ajavahemik. Tegu oli kunsti arenguga peale iseseisvumist ja see oli dekaad, kus kujunesid välja väga paljud kunstnikud ning erinevad stiilid, mida nad viljelesid. Eduard Viiralt oli kahekümnendatel kõigest noor mees. Nagu ka tollane aastakümme, oli tema ka oma ,,kahekümnendates". Tema õpingud võtsid aset samuti kahekümnendates. Sel aastakümnel jõudis ta elada nii Eestis, Dresdenis kui ka Pariisis. Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu- ja linoollõiked, samuti 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. Aastatel 1923 kuni 1928 illustreeris Viiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud", Jakob Kõrvi "Muinasjutud", Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, koguteose "Eesti. Maa. Rahvas
eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Esmalt õppis Kivi rootsi keelt Ukko Granbergi ettevalmistavas erakoolis. (Koolid olid sel ajal rootsikeelsed ja üldiselt oli väga haruldane, et talurahva seast pärinevat last koolitati). Järgmisel aastal alustas ta õpinguid Carl Stockuse koolis. Seal õppis ta aastatel 1847-1852 esmalt algkoolis ja edasi gümnaasiumini välja. Aastal 1852 pidi ta otsasaamise pärast õpingud lõpetama ja jätkas õpinguid iseseisvalt. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik. Kevadel 1859 astus ta ülikooli, kus õppis vahelduva eduga aastani 1865, mil ta katkestas õpingud ülikooli lõpetamata. 1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired
VENE MUUSIKA 1. Modest Petrovitš Mussorgski 1839-1881 õpingud, teenistus kaadrisõjaväelasena. Tee muusika juurde. Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Tutvus Balakireviga, lahkub sõjaväest ja alustab muusikaga. 1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb)
H. Tammsaarest ("A. H. Tammsaare", 1928) ja Mait Metsanurgast, uurimusi ("Eduard Vilde ja Ernst Peterson", 1909; "Kirjanduslik stiil", 1912; "Ado Grenzsteini lahkumine", 1927; "Eesti Kirjameeste Selts", 1932; "Lühike Eesti kirjanduslugu", 1934) ning kirjanduskriitikat. Kriitiliste tööde paremik avaldati aastatel väljaannetes "Kriitika" IVIII (19351936). 2. Tammsaare elu ja looming? 1-5 tõde ja õigus ülevaade Lapsepõlv ja esimesed õpingud Tammsaare sündis 30. jaanuaril (vana kalendri järgi 18. jaanuaril) 1878 Põhja- Tammsaare talus 10-lapselises taluperes[1]. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni (neiupõlvenimega Backhoff[3]) neljas laps[4]. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Tammsaare õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal
Keila 2012 SISUKORD 1. VARAJANE ELU Ants Laikmaa sündis 1866. aastal 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus. Tema esivanemad olid seal põlised talurentnikud. Oma aja kohta haritud mehena pidas Laikmaa isa aastakümneid ühtlasi kohaliku vallakirjutaja ametit. Isa amet viis seltsiva ja erksaloomulise poisikese varakult kontakti ümberkaudsete talupoegade murede ja mõttemaailmaga (Tiik, 1975, 3). Laikmaa sai korraliku üldhariduse, kuigi õpingud aastatel 1879-1884 Pärnu gümnaasiumis ja Tallinnas Th. Lajuse eragümnaasiumis jäid pooleli. Ants Laikmaa kooliaastad langesid ühte eesti rahvusliku liikumise elavnemise ja tõusuajaga. Ajastu demokraatlikud ideed aitasid kujundada nooruki ellusuhtumist (Tiik, 1975, 3). On saanud tavaks rääkida kunstnike kalduvusest joonistada juba varases lapsepõlves. Ka Laikmaa memuaaridest võib lugeda, kuidas ta söega joonistas Paiba talu külastavaid maamehi
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eesti keeleteadlane Julius Mägiste Referatiivne töö Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………………. 3 1. Elulugu…………………………………………………………………………………… 4 1.1. Õpingud……………………………………………………………………………… 4 1.2. Töökohad…………...……………………………………………………………….. 4 2. Balti etümoloogiad……………………………………………………………………….. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007)...
Kool REFERAAT René Descartes Koostaja: Klass: Juhendaja: Üldine teave René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius ) sündis 31. märtsil 1596. aastal La Haye'i alevikus Lõuna-Prantsusmaal Bretagne parlamendinõuniku Joachim Descartes'i pojana. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes suri 11. veebruaril 1650. aastal Stocholmis. Õpingud 1604. aastal alustas Descartes õpinguid La Fleche'is Jesuiitide kolleegiumis, kus ta õppis kirjandust, grammatikat, teadust ja matemaatikat. 1614. aastal lahkus ta Jesuiitide kolleegiumist ning asus õppima õigusteadust Poitieris. Diplomi õigusteaduses sai ta 1616. aastal. Lisaks õppis Descartes veel psühholoogiat, tehn...
vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi. Tema tavaline norm oli 72 tassi päevas (rokokootassid ei olnud kuigi suured).
Kastaalia Meie keskel elavad andekad inimesed, kelle käest on palju õppida, kuid kes omakorda ka tavainimestelt palju õpivad. Nad arendavad oma intelligentsi, sidudes õpingud igapäevaeluga ning rakendades oma teadmisi reaalsetes olukordades. Mis aga oleks, kui vaimuinimesed koonduksid ning ühiskonnast eemale tõmbuksid? Kui intelligendid tegeleksid vaid mõistuse arendamisega ning teeksid seda lihtinimeste arvel ning maksumaksjate kulul? Hermann Hesse "Klaaspärlimäng" koondabki kokku vaimuinimesed ning paneb nad elama Kastaaliasse. Kastaalia on välismaailmast eraldatud eliit, mille tegemisi ei häiri poliitilised kriisid ega sõjad. See on justkui riik riigis, kusjuures ühe riigi tegemised ei puutu teise riigi tegemistesse. Kastaaliasse pääsemiseks peavad kasvandikud juba lapseeas üles näitama erakordset annet. Tee Kastaaliasse ei ole sugugi mitte lihtne, aga kui Kastaalias mõne e...
Dostojevski ja Paulo Coelho teoste peategelased tahtsid mõista ennast ja teisi ning leida õige õnnelik elamisviis, mis ei õnnestunud läbi unistuste, vaid kannatuste. Fjodor Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" peategelane oli vaene üliõpilane Raskolnikov, kes sooritas kahe vanemas eas naisterahva mõrva. Tema kuritöö ajendiks oli raha, sest ta uskus, et rahaga saab muuta elu paremaks ning mugavamaks. Noormehel oli plaanis aidata materiaalselt oma pereliikmeid ja lõpetada enda õpingud ülikoolis ning seejärel olla täisväärtuslik ühiskonnaliige. Pärast tapmist ei kasutanud ta röövitud rahast sentigi. Tema hinge valdas õudus ning temasse sigines vaenutunne. Ta ei mõistnud enda sisemuses toimuvat: plaanide kohaselt ei oleks tohtinud sisimas tal selliseid tundeid tekkida. Raskolnikov saadeti Siberisse sunnitööle, kus ta elas läbi hingelise murrangu. Sonja, kes oli Raskolnikovi armastatu, piiritu usk ja väsimatu armastus päästsid
GINO SEVERINI (7. aprill 1883-26 veebruar 1966) Severini sündis vases peres Itaalias. Tema isa oli kohtunik ja ema õmbleja. Ta õppis kuni 15 eluaastani Cortona Tehnika Koolis, kuni ta eksami tulemuste varastamise eest koolist välja visati. Mõnda aega töötas ta oma isa juures. 1899. Aastal kolis ta koos emaga Rooma. Seal laevanduses sekretärina töödates, näitas ta esimest korda huvi maalikunsti vastu. Patrooni abiga asus ta kunsti õppima. Ta lõpetas õpingud kahe aasta pärast, kui patron lõpetas tema toetamise. Aastal 1990 kohtus ta kunstnik Umberto Boccioniga ja Giacomo Ballaga. Nendelt sai Gino inspiratsiooni. Kogu karjääri jooksul avaldas peale oma maalide veel olulisi esseesid ning raamatuid. Tema töödest said omakorda inspiratsiooni Georges Braque, Juan Gris, Amedeo Modigliani ja Pablo Picasso Ta astus Futuristliku liikumise rühmitusse, kus tema mõttekaaslasteks olid Tommaso Marinetti ja Boccion.
Paul Cezanne 19. jaanuar 1839 22. oktoober 1906 Prantsuse postimpressionist Loomingut peetakse sillaks impressionismi ja kubsimi vahel Konstruktiivse suuna rajaja (kubism) Püüdis näidata asjade olemust Lõi maale, mis kõneleksid keskkonna seaduste püsivusest ja kindlusest. Cezanne maalis maastikke, natüürmorte, portreesid. Tähelepanu oli suunatud struktuuridele ja geomeetrilistele vormidele. Cezanne teooria: looduses võtab kõik kera, koonuse või silindri kuju. Cezanne huvitas rohkem maalipinna organiseerimine kui motiiv 1870.aastatel ilmus tema loomingusse uued motiivid: linnavaated väikeste, üksteise suhtes eri külgedega paiknevate majakestega mäeküljel, metsiku järjekindlusega maalis ta Saint-Victoire'i, mäge, mis avaldas talle motiivina tugevat vastupanu. Portreesid võttis kui natüürmorti. Maalis neid kaua, seetõttu on modellid uniste nägudega. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase ...
4. Baltisaksa kunst oli oma vaimult konservatiivne ning jäi saksa kunsti provintslikuks haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19.saj-l tekkis ja arenes Eesti kunst peamiselt välismaal. 8. Eesti kunstikultuur ei saanud areneda Eestis, sest talurahvas oli liiga vaene, rahvas oli vähese haridusega, saksastunud eesti haritlased ei tundnud rahvusliku kultuuri vastu huvi, baltisakslased suhtusid Eesti kultuuri kitsarinnaliselt ja vaenulikult, kunstnikud ei suutnud oma töid siin müüa. 9
Anton Tsehhov · Sündis 29. Jaanuaril 1860. a Taganrogis väikekaupmehe pojana. · Vanaisa oli olnud pärisori, kuid ettevõtliku ja tugeva tahtejõuga mehena suutis ta koguda kolm ja pool tuhat rubla ning osta oma perekonna priiks. · Isa oli andekas inimene-mängis viiulit, joonistas ja juhatas laulukoorigi.Perekonda kohtles karmi käega. Täiskasvanuna heitis pidevalt Tsehhov oma isale liigset karmust lapsepõlves ette ning ei andestanud taolist ülekohut. · Ema oli suurepärane jutuvestja- rääkis lastele lugusid, kuidas ta oma riidekaupmehest isaga mööda Venemaad ringi rändas. · Tsehhovite peres oli kuus last:viis poega ja üks tütar. · Isa võlgadesPere laostusIsa põgenes võlavangla eest perega Moskvasse16.a Anton jäi koju(gümnaasiumi pärast)Pidi üürima on lapsepõlvekodust tuba · Õpingud: 1a kreeka koolisTaganrogi vene gümnaasium(lõpetab 1879)Moskva ülikool(ars...
A.H.Tammsaare MA ARMASTASIN SAKSLAST Katre Pohlak Rakke Gümnaasiumi 12.klass Millest antud raamat räägib? Romaani tegevus toimub Eestis 1920. aastate lõpul, esimese vabariigi ajal. Peategelaseks on jõuetu korporandist üliõpilane Oskar, kes on õpingud rahaliste raskuste ja tahtejõuetuse tõttu katkestanud, kuid tagasi maale vanematekoju minna ei soovi. Üürides tuba eestlannast majaproua kodus, armub ta koduõpetajannasse, vaesunud paruni tütresse, sakslannast Ericasse. Ent nende armastus põrkab kokku neist palju vägevamaga inimese olemusega. Romaani minategelane - Oskar Oskaril on suur kohustus oma pere ees, kes poisi koolitamiseks võlgu võttis ja nüüd maksimaalset
"Põrgust ". Selle teose vaatamiseks ja mõistmiseks kulub palju aega ning mida kauem või rohkem sa seda vaatad seda paremini mõistad seda olukorda. Minu vaatepunktist on selle teose sõnumiks see, et näidata, kui hirmus ja hullumeelne on põrgu ning motiveerida inimesi põrgusse mitte sattuma. Eduard Wiiralt ( kodanikunimega Eduard Viiralt ) sündis 20.märts 1898 Peterburi kubermangus. Ta oli eesti graafik. Ta õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Tema õpingud jäid poolikuks, kuna osales Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Viiralt Pallases graafiku ja kujurina. Ta on elanud Prantsusmaal, Marokos, Rootsis ning Venemaal. Teise Maailmasõja elas ta üle eestis. Tema kuulsamad maalid on "Põrgu" , "Kabaree" , "Lamav tiger" ja " Kaameli pea" . "Põrgu" valmimine oli tema kunstnikuelu kõrghetk nin teos sai väga kuulsaks. Mõned aastad tagasi varastati "Põrgu" Viinistu kunstimuuseumist, kuid see leiti üsna kiiresti ning pandi oksjonile alghinnaga 1 eek
Robert Schumann (1810-1856) 1. Robert Schumann sündis 8. juunil 1810. a. Saksamaal Zwickaus ja suri 29.juulil 1856. a. Endenichis Bonni lähistel. 2. Kümne aastaselt astus Schumann Zwickau Gümnaasiumisse. 1828.a. astus ta Leipzigi ülikooli õigusteadusosakonda. Ülikoolis tutvus ta Friedrich Wieckiga, kelle juures hakkas harjutama klaverit. Schumanni õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis. Schumanni üks suurimaid mõjutajaid oli tema isa August Schumann, kes julgustas tema muusikalisi ja kirjanduslikke õpinguid. Kuna Schumanni isa oli raamatukaupmees, kirjastaja ja novelist, sai ta kirjandusteostega tuttavaks juba väga noores eas ning seepärast on teda ka kirjandus paljuski mõjutanud. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil
Kiirlugemise ajalugu Esimesed katsed lugemise ratsionaliseerimiseks tegi prantsuse teadlane Javal 1879. aastal, tegeledes silmade liikumise uurimisega lugemisel. Süstemaatiliselt hakati kiirlugemisega tegelema alles 20. sajandi kolmekümnendate aastate keskel Ameerika Ühendriikides. Tänapäeval sisaldab ärijuhtimise eriala õppeprogramm USA ülikoolides tavaliselt ka kiirlugemise kursust. Üks esimesi teadmisi kiirlugemisest avastati USA õhujõududes, kus kasutati seadet, mis kuvab pildi ainult teatud aja jooksul. Seda seadeldist kasutati vaenlase lennukite kiireks tuvastamiseks. Pärast väikest eksperimenti avastati, et 1/500 sekundiga kuvatud neli sõna olid lugejale täiesti arusaadavad. Sellel oli dramaatiline mõju lugemisele. Algselt usuti, et inimesed loevad vaadates igat tähe eraldi, et saada aru sõna tähedusest. USA õhujõudude katsed matsid maha idee tähthaaval lugemise ja lõid arusaama, et inimesed...
inimesed mäletavad, et tema ema Olga Tumanova pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja tema õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis.1898. aastal lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. 19011905
Olav Ehala Sündinud 31.07.1950. Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud, muusikutee kujunemine. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peag...
A. Hindi ema Marie on pärit Muhumaalt ja isa Alaksander Kuusnõmmelt Vanemate jaoks oli tähtis lastele haridus anda. Lapsi oli peres peale Aadu veel 3 Isa tahtis, et vanimast pojast Aadust saaks Kopli talu pärija Haridustee 1916. aastal läks A. Hint Loona külakooli 1917. aastal läks Lümanda Algkooli, seal paistis silma näitlemisoskuse ja fantaasiarikkusega Pärast Lümanda kooli jätkusid õpingud Saaremaa Ühisgümnaasiumis(1923). Pedagoogikaharu, kuhu Hint kuulus, komplekteerus halvematest õpilastest, kellele ülikooli uks jäi suletuks Huvidest kujunesid välja klaveri- ja orelimäng Kirjanduses silma ei paistnud, ka oma küpsuskirjandi hindeks sai 3- Õpetajatöö 1929. valiti Hint Rootsiküla algkooli õpetajaks. Seal oli ta õpetajaks ka oma õele ja nooremale vennale.
muusikale, nüüd andis lõpliku tõuke selleks üldlaulupidu. 1871. a. õnnestus Hermannil saada kooliõpetaja koht Peterburis. Seal läks ta kõigepealt konservatooriumi direktori Anton Rubinsteini juurde, et uurida võimalusi klaveriklassi pääsemiseks.Kuid raske majanudsliku olukorra pärast pidi pooleli jätma. 1873. a. jätab ta Peterburi, tuleb Tartusse ja lõpetab eksterninagümnaasiumi 1875. a. asub õppima Tartu ülikoolis usuteadust, katkestab aga sellealased õpingud ning astub 1878. a.Leipzigi ülikooli keeleteaduskonda. Lõpetanud 1880. a. ülikooli filosoofiadoktori kraadiga, alustab ta Tartus aktiivset tegevust ühiskondliku ja kultuurielu avaral rindel. 1884. a. saab K. A. Hermannist J. V. Jannseni ajalehe "Eesti Postimees" ja 1886. a. "Postimehe" toimetaja. 1889. a. kuni surmani 11. jaan. 1909. a. on ta Tartu ülikoolis eesti keele lektor. 1885. a. asus ta toimetama esimest eesti muusikaalast ajakirja "Laulu ja mängu leht"
Ülo sündis Tallinnas ehituskooli meistri-õpetaja ja juuksuri perekonda. Ta lõpetas 1966 Tallinna 7. keskkooli. Ülo Emmuse jõudmine kunstiteele oli mõnevõrra erandlik ses mõttes, et kunstniku ametinimetuse sai ta õppimata, minnes peale sõjaväes sundaja teenimist 1969. aastal tööle toonasesse Filmilaenutuse ja Reklaami Valitsusse kujunduskunstnikuna. Selles ametis näidatud võimed ning süvenev huvi kunsti suhtes andsid talle suuna vastava kõrghariduse omandamiseks. Tema õpingud ERKI-s (tänane Eesti Kunstiakadeemia) graafika erialal jäid lühikeseks, piirdudes aastatega 1972 – 1974, sest edukas üliõpilane suunati õppima Leipzigi Kõrgemasse Graafika ja Raamatukunsti Kooli. Selle maineka õppeasutuse lõpetas Ülo Emmus 1978. aastal fotograafika erialal. Seejärel asus ta tööle õppejõuna ( alates 1989. aastast dotsendina) kuni 1995. aastani. Ülo Emmus sai 1977 aastal vabariiklikul näitusel žürii eriauhinna.
Heino Eller (1887-1970) Elulugu Helilooja, kompositsiooniõppejõud Sündis 1887. Aastal Tartus. Kodus mängiti palju pilli ja tegeleti muusikaga 12.aastaselt alustas viiuliõpinguid Noorena olid põhihuvid joonistamine ja muusika Otsustavaks teguriks eriala valikul sai kohtumine Rudolf Tobiasega, kellelt Eller sai mõned muusikateooria tunnis. 1907.aastal astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Õpingud viiuliklassis aga lõppesid üsna varsti käe ülemängimise tõttu Pärast seda õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust, kuid siis taas astus konservatooriumisse, kuid seekord Vassili Kalafati kompositsiooniklassi. Õppis iseseivalt ja käis konservatooriumis vaid eksameid tegemas. Elatist teenis viiuldajana mitmesugustes orkestrites. Külastas innukalt kontserte ja teatrietendusi, tutvudes paljude heliloojate loominguga ja kuuldse su...
Tänapäeva arenenud maailmas, kus igal inimesel on olemas telefon, mida kasutatakse enamjaolt vaid suhtlemiseks. Tänu tehnoloogiale saame me suhelda inimestega ükskõik kus ja ükskõik millal. Tänu sellel, et inimesed suhtlevad aina enam, muutuvad ka mõned suhted inimeste vahel aina keerulisemaks. Miks muutuvad inimeste suhted keeruliseks ja millest oleneb halb suhtumine inimestesse? Esmamuljel on tähtis osa suhte edasisel kulgemisel. Esmamuljest oleneb kuidas inimesega suhtlema hakatakse, kui esmamulje jääb hea siis suheldakse inimesega hästi, kuid kui jääb halb esmamulje, siis hoopis halvasti. Inimeste puhul jääb esmamulje kellegisse samaks ka pärast mitmekuist pidevat suhtlemist. Seetõttu on esmamulje äärmiselt oluline, kuna seda on võimalik ainult üks kord luua ning tekib sekunditega, kuid püsib väga kaua ja tähendab palju Inimesed on loomult väga õelad ja ahned. Juba ürgajal mil inimeste peamine toit tuli tänu küttimisele kuid ku...
kurjakuulutav osa, kuid siis kõlab jälle läbi see alguses mängitud viis. „Allegro assai” jäi mulle ilmselt kogu kontserdi vältel kõlanud paladest kõige paremini meelde. Mina arvan Naily poolt esitatud heliloojate Beethoveni, Schuberti ning Brahmsi loomingutest ainult hästi. Kuigi olen varasemalt põhikoolis tutvunud antud heliloojate teostega, ei ole neist ükski mulle meelde jäänud. Ent nüüd klaverikontserdil kuulates, tundsin taasavastamisrõõmu, et varasemad õpingud pole aiataha läinud. Mõned teosed tundsin siiski ikka ära. Veidi võhiklik on küll öelda, kuid minu arvates olid esitatud teosed mõnevõrra sarnased, mõned küll paistsid teiste hulgast silma, kuid samas mõned olid sarnase kõlaga. Kuna ma pole varem sedasorti kontserdil käinud, oli minu jaoks algul segadusseajav ning uus teadmine, et peale seda, kui Naily oli lõpetanud ühe heliloojaga, tõuseb klaverimängija püsti,
ülikooli bioloogina. Aastal 2001 sai ta Tartu Ülikoolist kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises. Töö teemaks oli "Riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimissüsteemi täiustamine". 2007. aasta sügisel alustas Kaljulaid õpinguid Tartu Ülikooli doktorantuuris. Doktoritöö teemaks oli "Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele". Aasta hiljem katkestas ta õpingud. Kaljulaid oli 16. jaanuarist 2012 kuni 10. oktoobrini 2016 Tartu Ülikooli nõukogu esimees. 2015. aasta septembris valiti ta Poliitikauuringuta Keskuse PRAXIS juhiks, kuid asendaja puudumise tõttu Euroopa Kontrollikoja liikme ametis ei saanud ta Praxise juhi ametisse astuda. Seejärel tehti talle ettepanek asuda PRAXISe nõukogusse, kus ta alustas tegevust juulis 2016. Septembris 2016 valis Riigikogu kantselei juurde moodustatud arenguseire
JaanKoort-skulptor, maalikunstnik, tegi ka natuke joonistusi. Õppis Tartu linnakoolis, jätkas Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Läks Pariisi. Ei lõpetanud PSKTK-li. Iseõppija.Stiil- algselt sümbol, hiljem võttis eeskuju egiptuse ja kreeka kunstist, tegi anatoom õiged, kuid vähe liikuvad kujud. Hilisemalt lüüriline realism. Materjal-graniit(raskesti töödeldav, kristalliline), puu, pronks. ''Henrik Ibseni portree''-impressionistlik, ''Mure''-nii realistlik, et ebaesteetiline; kurb, murelik. Naine Mari, pojad Lennart, Peep ja Ra ning tütar Tui Isis Lea. EduardWiiralt-graafik, õppis- Tln Kunstitööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas Vabadussõda. Lõpetas Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõndaaega õppejõuna. Elas Prantsusmaal, Marokos. II MS elas üle Eestis. Hiljem Rootsi, Pariis. Ainsa eestlasena maetud Pére-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Tuntuimad tööd- ''Põrgu'', ''Kabaree'', ''Neegripead'', ''Lamav tiiger'', ''K...
Pariisis. Prantslannast ema suri varsti. Isa tuli tagasi Firenzesse, tunnistas ta oma pojaks ning abiellus uuesti. Õige varases eas paistis poiss silma oma luulekalduvustega, isa aga soovis temast teha kaupmeest ja saatis ta üsna noorena Napolisse ühe sõbra poole kaubanduslikku praktikat õppima. Pärast kuueaastasi kasutuid õpinguid selgus, et Giovannist kaupmeest siiski ei saa ning isa soovil astus ta õppima õigusteadust. Needki õpingud ei köitnud tulevast kirjanikku, kuid alles pärast isa surma võis ta anduda kirjandusele. Algul kirjutas Boccaccio Dante ja Petrarca eeskujul tundeluuletusi, küll vähema osavusega, kuid inimlikult, kirglikult. Noormees oli kakskümmend kolm aastat vana, kui ta kohtas üht aadlidaami, kellesse armus ning kelle ta jäädvustas oma loomingus väljamöeldud nime Fiametta all. Eriti hästi õnnestus Boccacciol jutustus "Fiametta", mis oli renessansi esimene uueaegne armastusromaan. Teoses
Kohila Gümnaasium EDUARD WIIRALT Oliver Saare 9C Kohila 2008 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................................2 2. Kronoloogia..................................................................................................................3 3. Elukäik..............................................................................................4 4. Looming.............................................................................................5 5. Näitused.............................................................................................6 6. Lisad.................................................................................................7 ...
Augustinus keskaja filosoof 11H JANE POOBUS Elust Sündis 13.noveber 354 Suri 28.august 430 Isa oli pagan Fabricius Ema Monica Õppis Tagaste koolis Ladina keelt Matemaatikat Vihkas kreeka keelt 365. aastal saatis isa ta Madaura linna kooli Isa soovis, et pojast saaks advokaat Elust Augustinus tahtis saada retoorikaõpetajaks Koolis pani aluse oma vanarooma kirjanduse ja ladina keele grammaatika tundmisele Õpingud katkesid 369370 Hakkas peale isa surma retoorikat õppima Võttis naise, kes oli pärit Aafrikast Täpsem päritolu ja nimi pole teada Elasid koos 15 aastat Sündis poegAdeodatus (Jumalast antu) Pani aluse keskaegsele filosoofiale Lunastus Kahetsus Ainus tee pattude lunastamiseks Lihalikkuse needus Tema arvates oli inimes...
Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa oli leidnud valitsejakoha. Vanemate viimaseks elupaigaks, kuni isa Juhani surmani, jäi Viisu mõis Järvamaal, P...
[zül vern] (8.veebruar 182824. märts 1905) Elulugu Jules Verne sündis Nantes'is juristi perekonnas esimesena viiest lapsest ja veetis lapsepõlve vanemate juures. Kui Jules oli üheksane saadeti ta koos vennaga internaatkooli, kus ta õppis ka ladina keelt. Pärast lütseumi lõpetamist läks ta Pariisi õigusteadust õppima. 1848. aasta paiku hakkas ta kirjutama ooperi libretosid. Kui Verne isa sai teada, et ta õpingud ei edene, katkestas ta tema rahalise toetamise ja Jules oli sunnitud töötama aktsiamaaklerina. Ta tutvus kirjanike Alexandre Dumas' ja Victor Hugoga, kes andsid talle nõu kirjanikutöös. 1857. aastal ta abiellus lesega, kellel oli kaks poega, ja sai 1861. aastal kolmanda poja isaks (Michel Jean Verne) . Pärast ebaõnnestumisi leidis ta lõpuks kirjastaja ja 1863. aastal avaldati tema esimene raamat "Viis nädalat õhupalliga".
Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Päts lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1904. a. oli Päts Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliidu juhataja, 1901-1905 Tallinnas ajalehte Teataja väljaandja, ajalehe Tallinna Teataja toimetaja. 1917-1918 a. oli Konstantin Päts Eesti Maavalitsuse esimees, 1918 a. valiti ta Eesti Päästmise Komitee esimeheks. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Konstantin Päts alustas oma õpinguid Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, kuid peale raeküla alevikku kolimist asus ta õppima Nikolai koolis. Õpingud jätkusid Riia vaimulikus seminaris, kuid see jäi lõpetamata ning õpinguid jätkas ta Pärnu Gümnaasiumis.1898.a. lõ...
· Töö autor: Külli Pihl · Töö pealkiri: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus · Koolitaja: Evi Tarro, 7. kursus · Kooliaste: IV · Koht Koolielus: eesti keel-kirjandus ja kultuur-eesti kirjandus kuni 19. Saj · Töö sisaldab lisainfot märkmetes Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus Külli Pihl Tunnikonspekt gümnaasiumile Kreutzwaldi aasta tähistamiseks Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Fr. R. Kreutzwald Huberi õlimaal, 1844 Vanemad Isa - Jõepere mõisa kingsepp Juhan Ema - Tõnu Peetri tütar Ann, teenijatüdruk Vaderid - mõisaproua Chatlotte von Vietinghoff - parun J. R. V. Rosen - toapoiss Gustav Esimene eluaasta Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas Kaarli mõis 1804. a Elu Kaarli mõisas Rakvere lähedal · Pere positsioon:...
igal viisil suhet toimima panna. Nagu selgub, suudab armastus manipuleerida isegi kõige tugevama iseloomuga inimesega, tehes temast nõrga ning tundliku. Selline sügav tunne võib lämmatada igasuguse sihikindluse ja teha kellest iganes lillelapse, kes laseb elul ennast kanda. Selliseid situatsioone tuleb ka päriselus palju ette, eriti puberteedi eas, kus noored armuvad ning unustavad kõik ülejäänud tegevused nende ümber. Sõbrad jäetakse tahaplaanile, õpingud võivad isegi pooleli jääda, sest on tekkinud uus maailm, kus elavad vaid nemad kaks armunud paar. Armastusel ei ole ettekirjutatud piire ning see teebki ta nii eriliseks. Keegi ei saa öelda, mida tohib või mida ei tohiks tunda. Legendaarseks on ju saanud ütlus: "Armastuses ja sõjas on kõik lubatud." Tänu sellele fantastilisele tundele elatakse läbi nii negatiivsusest tulvil või siis hoopis õnnelikke hetki ja seda kõike selleks, et olla kindlad oma eksistentsis.
ed ristitud luteri kirikus. Käinud läbi madalamate astmete koolid, lõpetas ta Riia kubermangugümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Tänu koolikaaslase sugulasele Rosen- plänterile sai Peterson juba koolipäeval avaldada oma keeleteaduslikke kirjutisi aja- kirjas ´´Beiträge``. Ta oskas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. 1819. aasta jaanuaris alustas Peterson õppimist Tartu ülikooli usuteaduskonnas, kuid kat- kestas õpingud juba 1820. aasta kevadel. Ta ei sooritanud ühtegi eksamit. Peterson käis mitu korda jalgsi Tartust Riiga, et külastada oma vanemaid. Ta elatas ennast kirjutamisega ''Beiträgele`` ja ´´Soome mütoloogia`` tõlkimisega saksa keelde. Ta pani aluse ka eesti mütoloogia kirja panemisele, mida hiljem arendas edasi Fr. R. Faehlmann. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodide sõnastus on ülev
EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES Raik Eek - Jaanus Varus 20. sajandi alguses... · Loodi kõik kunstielu vajalikud valdkonnad · Pandi alus näitustele, kunstiharidusele ja kunstnike organisatsioonidele · Kavandati kunstimuuseumi rajamist Kristjan Raud · Elas 1865 1943 · Üks põhilisi eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg" · Söejoonistus ja graafika · Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (alates 1973)(35000.-) "Tähtede all" (tsüklist "Inimene ja öö" 1907-1909 tuss, guass) "Inimene ja töö" (tuss) "Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti raj...
Eesti Päevalehe- 4. Aprill 2009 aasta ,,55 817 töötut ootab", ,,Töötute hulk kasvab tuhandete kaupa nädalas". Need pealkirjad tekitavad minud tõsist hirmu ja segadust, kuidas ja kus praegu majanduskriisi ajal jätkata oma õpinguid. Milline elukutse valida? Elame vabas maailmas. Võimalusi on palju. Milline neist on minu jaoks see ainuke ja õige? Väidetakse, et praegused loobumised tähendavad heaolu kasvu tulevikus, jutt käib viiest- kümnest aastast. Aga ka praegu peab keegi minu õpingud kinni maksma. Tõenäoliselt saavad nendeks olla minu vanemad ja riik. Tahaksin valida endale elukutse, mis mind tõeliselt huvitab ja köidab. Üks minu unistustest võiks olla hakata ise ettevõtjaks. Kas see oleks minu puhul kõige õigem valik ja ainuvõimalik lahendus? Ise enda peremees olla on ju ühest küljest hea: ise tead, mis, millal ja kuidas teed, aga teisest küljest hirmutav. Kas tuled toime, kas turgu ja tööd jagub ja kuidas pabermajandusega toime tulla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
