mitmekesisus/ - õppekorraldus/ laiapõhjalisus tunniplaani - nüüdisaegne planeerimine õpikeskkond kaootiline (moodle...) - KHO ei suuda - õpingud toetavad tagada praktikad (HJ) tudengitele - õpihimulised praktikakohti tudengid - IKT tugiteenus - omanäoline puudlik ainulaadne - suurem
Heiti Talvik Elulugu Sündis 9.novemberil 1904. aastal Tartus. Ta isa oli leeprauurija Siegfried Talvik ja ema Elfriede Talvik oli pianist Õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust
suhted Pariisi konservatooriumiga. Lapsepõlv Berlioz on pärit väiksest provintsi linnast Gote SaintAndrest. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik, armastas kirjandust. Õppis varakult erinevaid instrumente. 14aastaselt komponeeris oma esimese teose. 18aastaselt läks Pariisi, et õppida isa soovil arstiks, kuid ta jättis õpingud pooleli. Konflikt vanematega, jäi ilma materiaalsest toetusest Tekkis aineline puudus ja võlad. 1826. aastal astus Pariisi konservatooriumi. Isiklik elu 1833. aastal abiellus Harriet Smithsoniga. Naine jäi haigeks ning suri 1854. aastal. Peale seda abiellus taas, kuid naine suri. Tema ainus poeg hukkus merel. 1830. aastal valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia".
Referaat Neeme Järvis Muusikaõpetus 6c Gertrud Vahtra Viimsi Keskkool Neeme Järvi on sündis 7. juunil 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise ja löökpillide erialal ning Peterburi konservatooriumis orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal, kus lõpetas õpingud 1960. aastal prof. Nikolai Rabinovitsi klassis, misjärel täiendas end aspirantuuris Jevgeni Mravinski juhendamisel. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit (Bizet' "Carmenit") juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. 19601963 oli Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri dirigent ja 19631979 selle peadirigent, samas ka 19631975 Rahvusooper ,,Estonia" peadirigent. Järvi tegi väga palju mõlema kollektiivi kunstilise taseme tõstmiseks ja tutvustas
Enrico Fermi Enrico Fermi (1901-1954) oli Itaalia füüsik. Ta on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendajana. Õpingud • Pärast kooli lõpetamist asus ta õppima Pisa ülikooli (1918–1922), mille Fermi lõpetas hiilgavalt. • Edasi reisis Euroopasse, kus kohtus paljude füüsikuteoreetikutega. • Juba 24-aastaselt sai ta Sapienza ülikooli professoriks Roomas. • Via Panisperna poisid – Fermi juhitud noorte teadlaste rühm. Keeruline periood Roomas • 1938. a otsustas diktaator Mussolini alustada juudivastase kampaaniaga. • Fermi oli Mussolini juures heas kirjas, ta nimetati teaduste akadeemia liikmeks ja ta kuulus parteisse. • Fermi ei olnud juut, kuid tema naine oli ja see tegi kogu perekonna elu Roomas keeruliseks. • Samal aastal sai Fermi Nobeli preemia uute, neutronkiirguse toimel tekkivate elementide ja aeglaste neutronite toimel toimuvate tuumareaktsio...
Marie Under Marie Under Sündis 27. märtsil 1883, Tallinnas Kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker Kodanikunimi aastast 1924 Marie Adson Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Kaks õde Kaks venda Pildid Underi Vanemad Kooliõpetaja Friedrich Under Leena Under(sündinud Kerner) Vanemad olid hiidlased Vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Underi kohta 4-aastaselt õppis lugema 14-aastaselt hakkas luuletama Esimesed luuletused saksa keelsed 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses Õpingud 1893 1898 Cornelia Niclaseni saksa tütarlaste erakoolis 1891 1900 Tallinnas saksa tütarlastekoolis. Läbis lasteaednike kursused Töö 1901 1902 töötas ajalehe ,,Teataja" toimetuses Töötas Risti mõisas lastepreilina Alates 1906 kutseline kirjanik, peamiselt Tallinnas Underi luule on ilmunud Vene keeles Saksa keeles Esperanto keeles Inglise keeles Prantsuse k...
kus poiste noorus ja Ahto sarm võlusid kohalikku purjetajaskonda nii, et nendest said Torquay Kuningliku jahtklubi auliikmed. Uuesti teele asudes jõudsid nad 22 päevaga Funchali Madeirasse; sealt edasi Las Palmassesse, kus nad toiduvarusid kogudes valmistusid Atlandi ookeani ületamiseks. 15. juulil 1912 sündis Heinastes Ahto Walter 1926 lõpetab Tallinna 9.Algkooli kuuenda klassi. 1927 laevapoiss neljamastilisel purjelaeval "Tormilind". 1928 õpingud Käsmu merekoolis. 7. august 1930 Ahto ja vend Kõu alustavad purjekaga reisi üle Atlandi ookeani. 18.detsember 1930 jõudmine Miamisse. 4. juuli 1931 Ahto alustab koos kanadalase Barberiga reisi tagasi Ameerikast Inglismaale. 1.november 1931 Ahto ja vend Uku alustavad uut reisi Eestis Ameerikasse. 14. juuli 1932 Ahto alustab koos vend Jariiloga reisi Ameerikast tagasi Inglismaale, kuhu jõuri 18 päevaga. 27
PABLO PICASSO 1881-1973 Pablo Picasso (tegelikult Pablo Ruiz) sünnib 1881. aastal Málagas. Joonistusõpetajast isa avastab varakult poja andekuse ja annab talle esimest õpetust. Picasso edasine areng kulgeb tormiliselt: 1896. aastal õpingud Barcelona ühes kunstikoolis, 1897. aastal valmivad esimesed illustratsioonid. 1901. aastal esimene skulptuur. Olles varsti pärast sajandivahetust kunstnikuna juba väljakujunenud isiksus, võtab noor Pablo kasutusele oma ema nime ja reisib korduvalt Pariisi, kus hakkab 1904. aastast lõplikult elama. Stiilikriteeriumide alusel jaotatakse Picasso looming perioodideks. Esimene umbes kolm aastat kestev "sinine" periood lõpeb 1904. aastal. Temaatiline raskuspunkt asub ühiskonna
Dorothy Orem'i enesehooldusteooria Sissejuhatus Elulugu. Enesehoolduse põhimõtted. Enesehooldusvalmidust mõjutavad tegurid. Enesehooldusvajaduse liigid. Põhiteosed Elulugu D. Orem sündis USA-s Baltimore'is Marylandis 1914 aastal. Suri aastal 2007. Orem'i õendusalased õpingud algasid Providence Haigla Õenduse Koolis 30ndatel aastatel. Veel on Orem õppinud Ameerika katolikus Ülikoolis. Orem sai oma esimese õe töö kogemuse aastal 1940, töötades operatsioonitoa õena. Orem'i eesmärk oli parandada õenduse kvaliteeti terve riigi üldhaiglates. Dorothy Orem'i enesehooldusteooria põhineb F. Nightingale'i ja V. Henderson'i nägemusel õendustööst. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Haridus keskajal Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääki...
Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidamehe ametit.Algharidus metsaülema juures kodukoolis. 1875 algasid õpingud elementaarja hiljem saksa kreiskoolis.Ei lõpetanud.Eesti keeles kirjutamis pidi omalkäel õppima.Kunagi tegi ka ebaõnnestunud katse näitlejaks saada(see ei käi selle aastaarvu kohta!!).1882 kirjutas suvel Karjakülas oma esimese jutustuse ,, Kurjal teel" , järgmisel aastal valmis jutustus ,, Musta mantliga mees". See jutt meeldis ,, Virulase" toimetajale ning see kutsus Vilde toimetusse tööle. Vilde ajakirjaniku põli kestis vaheaegadega üle kahekümne aasta
Gerd Kanter Gerd Kanter sündis kuuendal mail 1979. aastal Tallinnas Pikkus: 196 cm Kaal: 125-128 kg Käte siruulatus: 207 cm Pärast Gerdi esimese klassi lõpetamist kolis pere elama Vigalasse. Seal õppis ta põhikoolis. Keskkooli lõpetas Gerd Pärnu-Jaagupis. Gerd on lõpetanud diplomiga Tallina Tehnikaülikooli Kõrgema Majanduskooli ärijuhtimise erialal. Hetkel on tal õpingud pooleli Estonia Business Schoolis. Kanter jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja alles 17-aastaselt. Gerd jõudis kettaheiteni tänu oma isale, kellel on samuti erakordne sportlik anne, kuid kellel paraku puudusid võimalused end realiseerida. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata
kohustuslikud ja seal alustas Ta ka heliloominguga, pärast kooli oli kohustuslik lõpetajatel töötada kolm aastat õpetajana. Eduard asus tööle Nõo algkooli, kus Ta andis peamiselt füüsika ja matemaatika tunde, muidugi juhatas ka Nõo segakoori ja sai ka töötatud kirikus organistina. Nõo kooli kõrvalt astus Tubin 1924. aasta sügisel Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajateks olid Johannes Kärt ja Heino Eller. Kahjuks lõppesid Tema õpingud 1927. aastal ootamatult, nimelt Tema õpetajal Heino Elleril tekkis vastuolu kooli direktoriga ja ta lahkus koolist, aga Elleri õpilased seal hulgas ka Eduard ise esitasid haridusministrile märgukirja, aga nende karistuseks visati kõik kirjutajad koolist välja. Pärast seda otsustas Eduard Tubin, et asub õppima Tallinna Konservatooriumisse, mille ta õnneks edukalt lõpetas ja pärast seda tuli Ta uuesti Tartusse tagasi, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid Heini
4. kes on vanemast eraldatud; 5. kelle vanem kannab eelvangistust või vangistust; 6. kes on saatjata alaealine välismaalane; Samuti on asenduskoduteenusele õigustatud laps, kelle hooldamist ja kasvatamist ei korralda eestkostja ega teosta käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Laps võib asenduskodus elada kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni lõpetab päevases õppevormis õpingud, mida on alustanud enne 18-aastaseks saamist. Pärast põhi- või keskhariduse omandamist võib noor jääda asenduskodusse kuni järgmise õppeaasta alguseni juhul, kui ta teeb sisseastumiseksameid kutsekooli, rakenduskõrgkooli või ülikooli bakalaureuse- või magistriõppesse. Samuti võib noor jääda asenduskodusse seni, kuni ta omandab esmase kutse- või kõrghariduse kutsekoolis, rakenduskõrgkoolis või kõrgkooli bakalaureuse- või magistriõppes
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS ERNST ÖPIK referaat ajaloos Juhendaja nimi: Õpilase nimi: Klass: Väike-Maarja 2011 SISUKORD 1. Elulugu ........................................................................ 3 2. Teaduslooming ............................................................... 3-4 3. Õpingud ...................................................................... 5 4. Töökohad ..................................................................... 5 5. Teosed ........................................................................ 5 6. Tunnustused .................................................................. 6 7. Isiklikku ...................................................................... 6 8. Viited ..........................................
oma lastele sama head haridust kui mõisnike lastel. Esialgu pandi Eduard Koeru Haridusseltsi kooli, hiljem aga Saksa Erakooli. E.Viiralt oskas eesti, vene ja saksa keelt. Vanemad tahtsid, et temast saaks korralik kantseleiametnik, ent noorel Eduardil ilmnes juba varakult huvi joonistamise vastu. 1915. a. läks ta Tallinna Kunstitööstuskooli, õpetajaks oli seal Nikolai Triik. Paraku kujunes Viiralti õppimine seal problemaatiliseks: puhkes revolutsioon, Saksa okupatsioon jms. Tema õpingud katkesid. Alles 1919. aastal jätkas ta taas õpinguid, seda juba kunstikoolis ,,Pallas". Algselt läks ta sinna õppima skulptuuri, seda Anton Starkopf´i käe all, ent samas ei jätnud ta unarusse ka graafikat. Koolis äratas Viiralt tähelepanu oma andekuse ja võimekusega osaleda kooli, kui ühingu ,,Pallas" näitustel esinemisega. Koolis leiti, et E.Viiralt vajaks mujal veel täiendust. Ta otsustati saata Dresdenisse. Selleks koguti raha
Minu tulevane perekond Enne kui üldse perekonna loomisele hakata mõtlema, peaks kindlasti kindel töökoht garanteeritud olema. Selleks, et ni oleks ,peavad ka õpingud korras olema, sest ilma heade hinneteta sa head töökohta ei saa. Muidugi on võimalik leiba teenida ka nt mõne spordialaga, kunstiga või muusikaga. Kui sa tahad neid asju tehes raha teenida, pead sa neis päris hea olema.et heaks sportlaseks saada, peaks käima spordikoolis. Tavakoolis on muidugi palju raskem ja peab rohkem vaeva nägema, kuid tulemused oleksid palju paremad, see tähendab töökohad oleks paremad.
Katrin Olhovikov 11. kl 27,01,08 KIRJANDITE SISSEJUHATUSED Kuulsuse võlu ja valu Kindlasti on kõik unistanud kuulsaks saamisest. Reeglina toob kuulsus endaga kaasa au, rikkuse ja suure tähelepanu. Kuid kas kuulsus on ka tegelikult meelakkumine või kaasneb sellega hoopis raske elu, kus austajate ees on nägu naerul, aga tegelikult tõmbub süda valust kokku? Väljakutsed naise elus ,,Teed ja tuuseldad hommikust õhtuni, aga tööhunnikut pole kusagil, mida kellegile näidata. Millega hommikul algad, sellega ka õhtul lõpetad. Ikka kordub seesama, nagu oleksid puuri pistetud orav, kes tallab seal oma ratast." Nii kirjeldab Tammsaare ,,Tões ja õiguses" taluperenaise k...
Doris Kareva Elukäik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis aastatel 19661977. 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008)
Abraham Lincoln 1809 1865 Varased eluaastad · Thomas Lincolni ja Nancy Hacks Lincolni teine laps, Kentucky osariigis · Indiana osariik · Little Pigeon Creek · Luges võimalikult palju raamatuid · 1830 kolis perekond Illinois' osariiki Poliitilise tegevuse algus · New Salem - poemüüja · kandidatuur Illinois' Üldassamblees · liitus armeega · 6. augustil 1832 toimunud valimistel ei osutunud valituks · Postiametnik · Saadikutöö (õpingud õigusteaduses) · 1. augustil 1836 valiti Üldassambleesse tagasi (Viigide Partei juht Illinois' osariigis) · Springfield · Töötas ka advokaadina - sai 1839 loa osaleda USA ringkonnakohtu protsessidel · Abiellus Mary Ann Todd'iga Töö Kongressis · Washington (1847) · 6. detsembril 1847 alustas ta tegevust Kongressi 30. koosseisu liikmena · Sõnavõtud James Polki vastu · poliitikast väsinud - 31. märtsil 1849 tagasi koju - 5 aastat juristina Orjuse küsimus ja...
Elu algus Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Konstantini ema nimi oli Olga, isa nimi oli Jakob. Kohalikud inimesed räägivad, et ema pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õpingud Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu gümnaasiumis. 1894 1898 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille ta lõpetas õigusteadus kandidaadi kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Ajaleht "Teataja" ...
EDUARD VIIRALT REFERAAT TALLINN 2010 Elulugu Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, 20. märtsil 1898.a, mõisateenijate pojana. Viiraldi perekond tuli Eestisse 1909.a, asudes elama Koeru valda Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunsti Kooli. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1924). Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, näiteks usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õpetajana. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, näiteks gravüüri, litograafiat, monotüüpiat ja puulõikekunsti. Viiraltit peetakse Eesti kunstia...
F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelased Rodion Raskolnikov endine üliõpilane, kes majanduslike raskuste tõttu on sunnitud jätma õpingud pooleli. Ta otsustab tappa liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid. Peale kuritööd satub ta vaimuhaiguse küüsi. Sonja tüdruk, kellele Raskolnikov oma kuritöö üles tunnistab. Järgneb Raskolnikovile, kui too Siberisse sunnitööle saadetakse ning hiljem ka armub temasse. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja ülikoolikaaslane, kes Raskolnikovi eest hoolitsema hakkab, kui too haigeks jääb.
Rembrandt Elulugu ja õpingud Rembrandt Harmenszoon van Rijn (sündis 15. juuli 1606)oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Kuid kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning
Teie kuulutus hakkas mulle koheselt silma ja ma võtsin teiega esimesel võimalusel ühendust. Leian, et just see töökoht aitab mul ennast täiustada, samas saan Teie ettevõttes rakendada kõike, mida siiamaani olen kooli ja töötades juba õppinud. Just Teie praktikapakkumise valisin sadade teiste hulgast välja, sest arvan, et just Teie ettevõttes saan kõige parema ettevalmistuse ja praktika. Teisalt arvan, et suudan ka ettevõtet oma tegevusega täiendada. Mul on veel käsil õpingud ettevõtluse erialal, kuid ma olen jõudnud mitmetel töökohtadel oma oskusi lihvida ja praktiseerida. Arvan, et see on suureks eeliseks, sest mul on hea ettekujutus sellest, mis mind ees ootab. Kuna mul on kogemus, siis oskan ka töösse koheselt süveneda ja töögraafikute korraldamine ei ole minu jaoks probleem. Lisaks olen läbinud täiendavad koolitused teeninduses ja ma arvan, et ka lisakoolitused toetavad minu kogemust. Et edukalt läbida praktika, on vaja motivatsiooni
KREUTZWALD Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.detsember 1803 - 25.august 1882) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815-1817 kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823-1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. Aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal aja eesti luule arengule suur tähtsus.
teeks? Muidugi tuleks rohkem tudengeid juurde, kuid seis ei tohiks ju halveneda. Kui parandada praegu olukorda ja siis teha tasutaks kõrgharidus, siis neid juurde tulnud noori oleks nõnda palju, et kohe oleks kõik taaskord samas seisus nagu enne. Seega minu arvates see väga midagi ei muuda. Muidugi võiks olla kõrgharidus tasuta kuid minu arvates võiks pigem olla see lihtsalt odavam, mitte täiesti tasuta. Ma ise kardan kaa praegu seda, et minu edasised õpingud võivad sinnapaika jääda just raha pärast, sest lihtsalt need summad on absurdsed, mida tuleb kõrghariduse eest maksta. Enne kui maksta see suur summa, tuleb olla endas 100% kindel, et see on see ala mida tahad õppida. Muidu on nii, et poole aasta pealt avastad, et see polegi päris see mida teha tahad ja siis on suured raha summad lihtsalt tuulde läinud. Hetkel on jäänud tunne, et riik väga ei hooligi sellest, kuidas tudengid elavad. Peaasi et
valimiste ajal, millest on üldiselt kahju, kuna tegelikult on probleemid olemas ning lahendusi vajavad aastaringselt. Silmatorkavaimate ning kõige enam rahvast mõjutavate probleemide seas on kindlast tööpuudus, kuna töö on siiski elamisväärse elu alus. Eesti puhul on see suureks probleemiks. Ma isegi ei ütleks, et siinkohal on süüdi töökohtade nappus, pigem on murekohaks inimeste valmisolek ning kvalifikatseeritus. Meie riigis on üsna palju noori, kes teatud põhjustel jätavad õpingud põhi- või keskkoolis pooleli. Sellised noored on riigile suureks koormaks ning üheks võimalikuks lahenduseks võib olla see, kui koolikohustust tõsta 18. eluaastani. Siis peaksid noored omandama vähemalt kas kutsekoolis mõne eriala või keskhariduse. Kindlasti toob selline muutus endaga kaasa taas erinevaid murekohti nagu näiteks probleemsete noorte rahulolematus ning koolikohustuse eest niinimetatud põgenemine.
sajandi sürrealiste. Sündinud Figuresi linnas, Prantsuse piiri lähedal, advokaati perekonnas. Näitas oma esimesi kunsti oskusi lapsepõlvest. Kui talle oli 17 aastat, teda võeti vastu Madriidi kunstide kooli nimega Academia de San Fernando, kus ta tutvus tähtsaid inimesi oma kunstioskuste arenemise jaoks. Hakkab sügavalt vaatlema ja uurima vanade meistrite maalisid, otsib oma stiili. Akadeemias õpingud (1921 – 1925) said kunstniku jaoks ajaks, millal ta hakkas paremini mõistme kunstimeistrite kultuuri, ta hakkas saama aru vanade kunstnikute kommetest. 1926. a. läheb Pariisi, kus kohtub Pablo Picassoga, keda ta jumaldas. Järgnevatel aastatel Dali maalis mitmeid teoseid, kus võib märgata Picasso mõjutusi. Pariis väga meeldis ja innustus kunstniku, 1929. a. Dali läheb Prantsusmaale teist korda. Seal ta liitub Pariisi sürrealistide hulka
Mehis Heinsaar Mehis Heinsaar on eesti kirjanik, kes sündis 1. augustil 1973. aastal. Tema esimene tosin eluaastat möödus Tallinnas ja järgmised seitse, kuni keskkooli lõpetamiseni, Karksi-Nuias. 19922000 kestsid õpingud Tartu Ülikoolis, kus ta lõpetas eesti kirjanduse erialal. Diplomitöö tegi ta August Gailitist. Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda. Tema looming on väga omapärane. Mehis Heinsaare poolt väljamõeldud tegelased on kõik erilised ja omanäolised ning nende loomisel pole kirjanik fantaasiaga koonerdanud. Tema jutustustes on sageli (kui mitte alati) mingi sügavam tagamõte, mis teeb tema lood veelgi paeluvamaks.
Juhan Smuul 1.Elulugu: Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.Juhan Smuul õppis 1930–1936 Piiri algkoolis, pärast seda aga Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, sest ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema haridustee piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1...
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Koostaja: Karolin Küngas Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas; Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik; Oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga; Juhan Smuul suri 13.aprill 1971 Tallinnas. Looming ,,Tormi poeg" (poeem, 1947) ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik n...
detsembril 1911. Aastal), mis muutus peagi Tallinna kunstielu keskmeks. Hoones olid erinevad saalid mitmete kollektsioonide ja kodumaiste ekspositsioonidega ning keldris asusid raamatukogu ja arhiiviruumid.Sellesse Provintsiaalmuuseumisse hakati koondama kujutavat kunsti ning korraldama näitusi, millest osa võtsid nii baltisakslased kui ka teised kunstnikud. Eesti rahvusliku kunsti sünniajaks tuleks lugeda 19.sajandi teist poolt ehk 1850.aastaid, kui J. Köler lõpetas õpingud Peterburi Kunstiakadeemias ning alustas iseseisvat tööd. Rahvusliku kunsti tärkamisel mängis suurt osa ka rahvusliku liikumise tõus. Aluseks said traditsioonid ning nendega rikkalik ja mitmekülgne rahvakunst. Siiski kujutav kunst tekkis peamiselt väljaspool kodumaad. Siin polnud huvi kunsti kui sellise vastu- taluravas oli liialt harimatu,et selle vastu huvi tunda. Kõrgema haritusega inimesi leidus vähe. Baltsisakslaste ringkonnad suhtusid
Klass: 12 A Ülevaade elust E. Viiralt on sündinud 20. märts 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana 1909 a siirdus perekond Eestisse Maailmasõja puhkedes kolis perekond Tallinna ning Viiralt valis õppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli Tallinna Kunsttööstuskool jäi Viiraltil lõpetamata Viiralt jätkas oma õpinguid Anton Starkopfi skulptuuriateljees Tartus Pallases aastal 1919 Osalemine Vabadussõjas katkestas õpingud 19221923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias 1923 sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939. veebruarini elas ta Marokos Marrakechis 1945 jõudis Viiralt Rootsi 1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi Viiralt suri 55aastaselt maovähi tõttu Pariisis,
arusaam, et isegi õnn ja inimtunded on ostetavad. Tema puhul see just nii oligi. Sel samal põhjusel jäid ka isa ja tütarde vahelised tunded ühepoolseks. Teiseks omapärase elukäiguga tegelaseks teoses oli Eugene de Rastignac, kes üritas vaese üliõpilase staatusest tõusta kõrgseltskonna liikmeks. Eugene soovis omandada nende kombed ja elustiili, et teenida tulevikus rohkelt raha, mis kindlustaks ta edaspidise elu. Teekonna jooksul oli ta valmis unarusse jätma oma õpingud, mis said võimalikuks vaid teda toetavale perekonnale, kellest poiss sõltuda ei tahtnud. Kogemusi saades üritas ta kõrgemale pürgida küll naiste ja valede abil, proovis isegi hasartmängudega kiirelt rikastuda. Kõigis nendes tegudes jäid kõrvale aga inimtunded, kuna eesmärk raha, pimestas kõik. Nüüdseks, mil on möödunud sada seitsekümmend neli aastat teose ,,Isa Goriot"
Õpitud teadmisi tahaksin kasutada oma erialases töös. Olen põhiliselt kuulamis ja lugemispõhine õppija. Tänapäeva õppemeetodid on minu jaoks uued ja harjumatud. Nende omandamine võtab aega. Alati ei õnnestu kõik nii hästi, kui ma tahaksin. Minu püsimatu iseloomu pärast võib juhtuda, et ma ei loe antud teemat korralikult lõpuni. Selle tulemusena võin teemast mööda kirjutada või mõne koduse töö ära rikkuda. Tänased õpingud pean planeerima töö, kodu ja kooli vahel. Püüan kõigiga hakkama saada. Olen teadlikult ja vabatahtlikult läinud tasemeõppesse. Selle nimel pean pingutama. Pean väga oluliseks aja planeerimist. Samuti olen aldis tegema koostööd rühmakaaslastega ja õppejõududega. Olen lugupidav ja viisakas õppejõududega. Austan nende teadmisi ja töötahet meid õpetada. Samuti pean lugu õpingukaaslastest. Mulle meeldib kuulda õppejõudude poolt julgustavaid, innustavaid sõnu
Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel, see tähendab kas usuteaduskonnas, mis oli õpetus jumalast; õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Selline korraldus sai alguse Pariisis ning tõelisteks ülikoolideks hakati pidama neid, kus kõik neli teaduskonda olid esindatud. Stuudium kursus, ülikooli õpingud Dispuut arutelu, avalik vaidlus, mõttevahetus
Ilmar Laaban Elu ja looming Sünd ja õpingud Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 Tallinnas. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1934 – 1940 käis ta Tallinna Reaalkoolis ja hakkas juba enne selle lõpetamist Tallinna Konservatooriumis klaverit õppima. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1940. aasta sügisel läks Laaban Tartu ülikooli, kus ta õppis ühe aasta vältel romaani keeli. Järgmisel sügisel tuli ta tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia. Rootsis valminud kirjutised 1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmis. Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule, milles tema eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid häälutusteks. Tema häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi...
• Töötas lastekodus • Personaali poolt antud abist ei piisanud nende laste aitamiseks, kellel oli teistsugune kultuuritaust ja eluviisid • Psühhoanalüütilised teooriad ja teraapiameetodid ei tundunud mõjuvat, lastele, kes olid olulistes sidemetes oma kultuurikeskkonnaga • Personal ei tundunud teadvat midagi olulist laste kultuuritaustast VASTUSTE SAAMISEKS OMA KÜSIMUSTELE • Otsustas ta sooritada filosoofia doktori õpingud kultuuri- ja psüholoogilise antropoloogia alal Washingtoni ülikoolis Seattles • Doktoriväitekirja jaoks uuris Uus-Guinea idapiirkonna kiltmaal asuvat gadsup-hõimu • Tegi entofraafilise ja etnoõendusteadusliku uurimuse kahest külast • Tulemused – kultuuride erinevused, erinevused läänemaailma ja mitteläänemaailma kultuuride õendushooluses ja tervishoiukäitumises AVALDATUD RAAMATUD • 1950-1960 aastatel “Nursing and Anthropology:Two Wordls to
vahendid jne), teiselt poolt inimese enda isikuomadused. Õppimist soodustavad: ·Iseseisvus - võime arendada end selleta, et keegi pidevalt tagant utsitaks. Langetada ise otsuseid. ·Õpimotivatsioon - soov ja tahtmine omandada tarkusi ning olla valmis koondada selle nimel oma ressursid. ·Eesmärgikindlus - ettekujutlus mida saavutada tahetakse, truuks jäämine eesmärgile. ·Õpioskused - enesetundmisel põhinev oskus valida oma õpingud, kavandades ise oma ajad, vormid, omandamise tehnikad. ·Järjekindlus, visadus - võime säilitada õpimotivatsiooni, taluda ajutisi tagasilööke eesmärke silmist kaotamata. Arvatakse, et täiskasvanueas on õppimisvõime oluliselt madalam kui lastel või noortel. Tegelikult on uuringud tõestanud, et inimese intellektuaalsed võimed kasvavad keskmiselt 25. eluaastani. Järgneva ajaperioodi jooksul intellektuaalsed võimed ei kahane, vaid säilivad ning 40.-50
Tegutseja olen ka kodutöödes ma ei jäta neid reeglina viimasele minutile vaid sean järjekorda ja teen esimesel võimalusel ära. Tegutsejana ei meeldi mul aga grupitööd kuna tahan teha asju omas tempos ja kellegi tegemata töö häirib mu õppetegevust tugevalt. 5. Võte Mis on minu motivatsioon õppida ka ebahuvitavaid asju? Olen oma loomult küllaltki uhke inimene ja mu iseloom ei luba läbikukkumist. Kui ma olen valinud õpingud ülikoolis siis tulevad need ka lõpetada ja saavutada eesmärk. Selline sisemine motivatsioon on mul terve elu olnud kui alustada siis ka lõpetada! TIINA LIIV
Tavapäraselt peetakse Hatshatur Abovjani meheks, kes rajas armeenlastele tee Tartusse. 3. septembril 1830 saabus ta ülikooli rektori F. Parroti kutsel Tartusse ning tudeeris siin eri teadusi, keeli ja kunste jaanuarini 1836. Tatust sai Abovjani vaimse taassünni linn. Siin kujunes tal oma sõpruskond, siin abiellus ta eestlanna Emilia Loosega. Kodumaale naasis H. Abovjan kirjaniku ja pedagoogina. Tema eeskujul saabusid Tartu ülikooli haridust omandama veel paljud armeenia noormehed, 19. sajandi keskel oli neid juba 25. Tartus moodustunud armeenlaste ringist kasvas välja armeenia kaasmaalaskond Eestis, Sergei Issakovi andmeil 1848. aastal. Sinna kuulus andekaid kirjanikke, teaduse-, kultuuri- ja ühiskonnategelasi kes on andnud oma osa armeenia kultuuri varasalve. Eestis on sündinud näiteks sellised laulud nagu ,,Teile, Arami pojad", ,,Tsitsernak", ,,Armeenia vein", ,,Armeenia neiud" ja ,,Tõstkem klaase, sõbrad", mis said hiljem üldrahvali...
Poiss osutus osavaks värsisepaks. Aastatel 1704-1711 õppis ta jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand.Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. 1717-1718. a. istus Voltaire valitseja pihta suunatud satiiri pärast peaaegu aasta Bastille´ vanglas. Seal kavandas ta tragöödia "Oidipus", mis toimus esimese teosena Voltaire´i
naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal. Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima. Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega. Roomlaste igapäevarõivas oli tuunika, mis sarnanes kitooniga, mida kandsid kreeklased. Jahedama ilmaga kanti seljas mitut tuunikat. Meeste pidulik rõivas oli tooga, mis kujutas endast valget poolringikujulist riidetükki, mis mähiti üle ühe õla. Nagu kreeklastele, oli ka roomlastele pükste kandmine võõras. Jalas kanti sandaale. Vaesemate roomlaste põhitoiduks oli leib ja jahust tehtud puder, ka kala juur- ja puuviljad. Jõukamad roomlased sõid kolm korda päevas
Pärast õpinguid mitmes New Yorgi avalikus koolis pandi noor Salinger Valley Forge'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936. aastal. 1937. aastal õppis ta mõnda aega New Yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis Euroopas ning tudeeris Viinis impordiäriga seonduvat. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluure korpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 1946-1951 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965
Jakob Hurt Raido Tukk PM IA Elulugu 22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Isiklikku Tal oli kaks poega : Max Hurt KaubandusTööstuskoja esimene direktor ja Rudolf Hurt Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Abiellus Tartu kreiskooliinspektor Carl Oettel tütre Eugenie'ga. Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja korporatsioon Livonia vilistlane. Õpingud Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis 185355 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. Kraadi Varasemad töökohad Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl, 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Tähtsus Eesti ajaloos Alustas juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Se...
Rubinsteiniga ja läks tema juurde koduõpetajaks, õpetas lastele muusikat ja kõike muud. Läbikäimine kuusa muusikaga mõjutas Thomsoni muusikat. Thomson hakkas kasutama oma koorilauludes rahvamuusikat. Thomsonil on veel kaks kulsat lugu, mis on ,,kannel" ja ,, Pulmalaul" . F.A. Saebelmann oli Kunileiu noorem vend, sünid aastal 1851 ja suri 1911. Venna eeskujul sai ka temast muusik, aga ta jõudiskahet varasemast mehet kõige kauem, peterburi konservatooriumis 1 aasta klaverit, siis õpingud katkesid. Töötas paistu kihelkonnaa, esines tsellistina, klaveri mängijana, orkestri juhina. Tuntuim laul on ,,Kaunimad laulud" . Alo matiili ,,Kaunimad laulud" said ka inspiratsiooni Saeelmanni muusikast. Karl Augut Hermann oli esimese ärkamisaja tähtsaim ühiskonna ja kultuuri tegelane ja teda kutsuti rahvavalgustajaks. 1851-1909 sünni-surma daatumid. Pärit oli ta põltsamaalt üsna vaesest kodust, isa oli tal sepp. Jõudis rahalistele rakustele vaatamata tänu oma
sellega, et peab olema kohusetundlik ja kõik kooliasjad peavad alati tehtud olema. Neile tundub, et vanemad piiravad nende vabadust, kui nad tahaksid teha midagi muud, midagi mis on neile keelatud. Juba noores eas tahavad nad hirmsalt iseseisvad olla, teha ise valikuid, kuid just need valikud osutuvad reeglina valedeks. Tänapäeval leidub palju neid, kes on just noorelt tehtud valikute pärast väga alla käinud, mille tagajärjel kannatavad õpingud, haridus ja mis kõige tähtsam, nende oma tulevik. Kõik aga saabki jälle alguse sellest millised on lapse vanemad, kuidas nad oma last kasvatavad, mida nad neile õpetavad, kuidas nad püüavad oma last mõista ja mis eeskuju nad näitavad. Kõige tähtsam ongi see, et vanemad saaksid oma last võimalikult hästi kasvatada, et lapse tulevik ning tema isiklik pereelu oleks turvaline ja kindlustatud. Kui laps on juba iseseisev ning tal on oma
Elu on läinud mugavamaks. Naine oli enne mehe omand ning ega see naisi nii väga ei häirinudki, sest nad ei osanudki midagi paremat loota. Selline oli tolle aja tava ja naistel ei olnud millegi üle kurta ega nuriseda. Tänapäeval on naised iseseisvamad ning paljudes peredes on naine perepea mitte enam mees. Üha enam on muutunud naistele olulisemaks isiklikud saavutused ja karjäär ning pere loomine on jäänud tahaplaanile. Olulisemaks ongi muutunud õpingud, et kindlustada parem töökoht. Laste saamine lükatakse tulevikku, sest enne kogutakse raha, et luua ühine kodu. Väärtustatakse seda, et lastel oleks elamiseks võimalikult head tingimused ning et nemadki saaks tulevikus hea hariduse. Enam ei soetata perre rohkem kui kolm last, vaid piirdutakse tavaliselt ühe või kahe lapsega, see on sellepärast nii, sest soovitakse häid kasvutingimusi. Mida rohkem on ju lapsi, seda rohkem on neile kulutusi.
Ferenc Liszt Merilin Adelbert Tallinna Lilleküla gümnaasium 9B Lühitutvustus · Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. · Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit . F.Lisztist · Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus koguaeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideesid, mis tundusid sel ajal väga ka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
