Heiti Talvik "Palavik" Heiti Talvik (9. november 1904 18. juuli 1947 ) oli eesti luuletaja. Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). Palavik
Tiit Pääsuke Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sissejuhatus Tegin sellise valiku nagu Tiit Pääsuke kuna midagi pidin valima ,et hinde saaks kätte. Kunstniku lühitutvustus Tiit Pääsuke on eesti maalikunstnik, kes on sündinud 1941.a Põltsamaal. Nüüdseks juba 73.aastat vana. Alates 1973. aastast on tal olnud 30 isikunäitust. Neist viimane oli ,,ainult maalid xxx`` 2011.aastal. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhiks. Tema teoseis on nii Eesti kui ka välismaa kogudes. Õpingud Pääsuke õppis 19571962 Tallinna Kunstikoolis. Peale seda 19621963 ja 19661971 Eesti Kunstiakadeemias. 1982.a Vilniuse Kunstiakadeemias. Kui ta kunstiakadeemia lõpetas sai temast õppejõud Eestis kui ka kaks aastat Soomes. (19922006) ,,Neli...
HEITI TALVIK Kristiina Niimeister Kristina Koppel ELULUGU Sündis 9.novembril 1904 Tartus. Suri 18.juulil 1947 Tjumeni oblastis. Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. KOOLIAASTAD Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis - katkestas õpingud 1921. aastal. 1926.a jätkas õpinguid ja lõpetas Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu. Samal aastas astus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Oli üliõpilaste nimekirjas kuni 1934.a novembrini. VARAJANE LOOMING Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes „Looming”. ‘’Loomingu’’ luuletusi iseloomustab väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm.
Lapsepõlv ja õpingud-Nii ta isa key ka vanaisa olid muusikaliselt väga haritud ning sellistel töökohtadel ka. 7-aastaselt oli Beethovenil esimene avalik esinemine. 11- aastaselt sai ta asendajaks Bonni õukonnaorganistile Neefe`le, kes oli ka tema õpetajaks. 13-aastaselt sai temast Bonni õukonnaorkestri klavessiinimängija. Soovis minna Viini Mozarti õpilaseks, aga sai seal olla 2 nädalat, kui tagasi koju tuli. Keeruline lapsepõlv, isa joodik. Loominguperioodid: 1.1792-1802:Tuleb Viini ja annab osa klaveritunde. Palju armastusi, Haydn mõjutab palju. 2.1802-1812:Kirjutas enamus sümfooniaid siis.Loomingu kõrgaeg. 3.1813-1815:Kriisiperiood, Viinis oli palju eri rahvusi. Teenis palju, aga ei hinnanud seda, mida tegi. 4.1816-1827:Hiline looming, missa solemnis. Ta oli kurt sel ajal, ta ei saanud enam orekstrit juhatada, kasutas väljendeid mida teised ei tohtinud kasutada. Isiklikelu-teda austati väga, ta oli kui isepäine geenius, kes elas...
intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli. Juba 11-aastaselt esines ta kirikukooris soolosoprani osas. 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli- konvikti, kus valmistati ette kapelli artiste ja mis Salieri juhtimisel oli kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks. Ka siin etendab õpilaste muusikaline isetegevus Schuberti kasvatuses palju suuremat osa kui ametlikud õpingud. Kooli orkestri kaudu tutvub ta Haydni, Mozarti ja Beethoveni sümfoonilise loominguga, mis avaldab talle vapustavat mõju. Kuid Schubert esimesed loomingulised katsetused, mis algavad 1810. a., kuuluvad pigem olustikulise muusika valdkonda. Kahe aasta vältel loob Schubert sellise suure hulga teoseid igasugustes zanrides (laule, kvartette, uvertüüre, sümfooniaid, koori- ja klaverimuusikat), et alates 1812. a. võimaldatakse tal võtta Salieri juures kodus eratunde kompositsiooni alal
väljalangejate kõrge arv ja ka õpilaste haridusvajadused ei toeta ettevalmistusega spetsialistide tööturule sisenemist. Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, on õpilaste loovus, ettevõtlikkus ja probleemilahendamisoskused tagasihoidlikud, mis on just need omadused, mida ootab tänapäeva ühiskond ja majandus. Noortel on raske siseneda tööturule, kuna puuduvad kogemused ja oskused. Noorte mitteaktiivsuse peamine põhjus on õpingud, kuna tahetakse saad rohkem teadmisi ja leida paremat töökohta tulevikus. Ning puudub motivatsioon ja tahe käija tööl. Kui peale majanduskriisi see olukord natuke muutus kuna vaenmate palgad vähenesid ja noored olid sunnitud tööle minema õpingute kõrvalt. Teiseks probleemiks noorte seas on hariduse puudumine. On noori, kes on oma õpingud pooleli jätnud, neil ei ole haridust, ei osale koolitustel ega tööta. Neil on väga raske tööd saada, kuna neil puudub igasugune teadmine
1843-190 Elulugu Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Esimene muusikaõpetaja oli ema, kes mängis ka ise klaverit. Edvard suhtus tõsidusega õpingutesse ja selle tulemuseks olid 12a kirjutatud esimesed helitööd. Akadeemilise muusikalise hariduse saamine norras oli võimatu. Selleks suundus keskeuroopasse. Ema valmistas ette leipzigi konservatooriumisse minekuks. Õpingud lõppesid edukalt. Edasi töötas helilooja, pianist, dirugendi ja pedagoogina. Grueg seob end aastateks Christianiaga, kus tol ajal elas ja töötas hans christian andersen. Said sõpradeks. Esimese romansi pühendas talle. Grieg tutvus nina hagerupiga kellest saav tema teoste esmane ja olulisim/parim ettekandja ja abikaasa. Kogu hilisema elu ühendas nina abikaasale. 1867 avati oslos griegi nimeline muusikaakadeemia ja abiellus. Muusikaakadeemiale elu sisse puhumine võttis aastaid(raha, ruumide ja personali komplekteerimine. Vösitav ja psühholoogiliselt kurnav. Samal aja...
ÜLIKOOLID KESKAJAL 10.Klass ÜLIKOOLIDE TEKE Ülikoolide ja hariduse teket soodustasid: · Lääne- Euroopas kasvasid linnad kiiresti · Vajadus oli kaitsta linnaõigusi · Kirik vajas kirikuõigust · Kiire kultuuri ja majanduse areng · Huvi teaduse ja hariduse vastu · Nõutus haritud inimeste järgi ERINEVAD KOOLID · Kloostrikool- õppeasutus, mis kuulub kloostri juurde. · Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ...
Aleksis Kivi Silva Amer 11. klass Elulugu Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana aastal 1834. Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel. 11-aastasena viis isa ta Helsingisse õppima, eemärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Aleksis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik. Kevadel 1859 astus ta ülikooli ja 1865 katkestas ta õpingud ülikooli lõpetamata. 1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired. 1872. aasta viimasel päeval kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri olles vaid 38 aastane. Looming A. Kivi kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Teosed: "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" (1864) "Kullervo" (1864) "Kanervala" (1866) "Kihlus" (1866) "Õlleretk Schleusingenis" (1866)
Aeg ja inimene Jaan Krossi romaanis ,,Wikmani poisid'' Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. Tema sulest on ilmunud ajaloolisi novelle ja ajalooainelisi romaane, luulet, kriitikat ja tõlkeid. 1988. aastal ilmunud kooliromaani ,,Wikmani poisid'' aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis Westholmi eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub muidugi ka tembutamist ja esimesi armulugusid. Minategelases Jaak Sirklis võib aimata Krossi ennast. 1994. aastal
Napoleoni lapsepõlv 1.1 Napoleoni sünd Napoleon Bonaparte sündis Kosikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769.aastal.Perekonnas oli 13 last,kaks neist ei näinud üdse ilmavalgust,kolm last surid siis kui nad olid aastased,kaheksa last jäi ellu.Napoleon sündis perekonda neljanda lapsena.Napoleonil oli kolm õde:Elisa,Pauliine ja Caroline ja neli venda:Joseph,Lucien,Louis ja Jerome.Tulevane keiser kandis esialgu Napoleone di Buonabarte nime,vahetades selle alles 1796.aastal prantsusepärasema Napoleon Bonparte'i vastu. Oma eesnime sai ta prantslaste- vastases võitluses hukkunud onu järgi. Sama nime kandis ka tema 1765.aastal surnud noorem vend. Napoleon ristiti 21 juulil 1777 aastal Ajaccio katedraalis. 1.2 Napoleoni vanemad Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadlisuguvõsast, mille esindajad olid 16.sajandil Korsikale asunud.Napoleoni isa Carlo B...
Eugene de Rastignac elas perekonnas, mis vaevles rahapuuduse käes. Ta nägi eeldusi õigusteaduskonnas ning asus õppima juristiks, sel ajal elas ta pansionaadis. Kuna pere oli vaene, hakkas poiss end võrdlema rikastega. Joobunud pariisi seltskonnast, üritas Eugene leida sugulussidemeid läbi tädi rikkamas ühiskonnakihis. Kuigi tema auahnuse rahuldamist piiras vaesus, soovis ta siiski karjääri teha, selle tagajärjel jäid isegi õpingud unarusse. Rastignaci elufilosoofia käskis olla mõistev. Õigusteadust õppiva poisi põhimõtted ei lubanud inimesi taunida ning ta suhtus neisse võrdselt. Ta suutis mõista ka Surmanarritajana tuntud Vautrini, kelle teod ja kavatsused olid kurjad, kuid Rastignaci arvates siiski teatud tõetera sisaldavad, aga ta keeldub sellega kaasa minemast. Eugene kohta võime öelda, et ta oli vaatamata oma noorele eale väga hea inimestetundja ning see tagaski talle edu.
Nagu ka teistes allikates mainitud usun, et Boccaccio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja läbi tema sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida.Paistab, et talle meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. Napolis hakkas ta tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana.Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu
Tema isa oli apteeker. Aastal 1929 asusid tema vanemad elama Baranquillasse. Gabrieli kasvatasid vanavanemad. Aastal 1958 Gabriel García Márquez abiellus ning kolis elama Venezuela pealinna Caracasesse. Aastal 1959 sündis perre poeg Rodrigo García. Õppingud , töö 14aastaselt sai Gabriel stipendiumi ja alustas õpinguid Rahvuslütseumis Zipaquirás 1947. aastal astus ta Bogotá Rahvusülikooli õigusteaduskonda Aastal 1950 katkestas ta õpingud ning hakkas Cartagena ja Barranquilla ajalehtedele kaastööd tegema. Aastast 1955 oli Gabriel García Márquez ajakirja El Espectador korrespondent. 1961 elas Méxicos, kus filmistsenaariumide kirjutamise kõrvalt valmis romaan "Sada aastat üksildust,, Teosed "Kõdulehed ,, " Sada aastat üksildust ,, "Kadunud aja meri ,, "Merehädalise jutustus ,, "Patriarhi sügis ,, "Ühe ettekuulutatud surma kroonika ,,
Juhan Smuul Leino Lepp Juhan Smuul JUHAN SMUUL sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Kus ta õppis Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Tema pere Tooma pere 1930. aastail: ema Ruudu (1882-1969) - vasakult teine, isa Jüri (1863 - 1940) - vasakult kolmas, Juhan - allreas paremalt esimene. Tema looming Smuul kirjutas peale luule ka proosat ja draamat, ta oli ...
Wilhelm Richard Wagner (22. mai 1813 Leipzig 13. veebruar 1883 Venezia) Lapsepõlv · Richard Wagner sündis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena · Kuus kuud pärast Richardi sündi suri isa tüüfusesse · Ema hakkas koos elama näitekirjanik Ludwig Geyeriga (saksa näitleja, kirjanik, kunstnik), abiellus temaga ning kolis lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse · Esimesed 14 eluaastat kandis nime Wilhelm Richard Geyer Õpingud · 7 aastaselt astus Dresdeni lähedal Passendorfis asuvasse kooli, kus ta sai oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust · Kasuisa surma järgselt pandi Wagner õppima Dresdeni kooli (Kreuzschulesse), õpingute eest tasus kasuisa vend · Olles kogu oma eelneva elu huvitanud näitekirjandusest, alustas ta 13 aastaselt (1826. aastal) oma esimese katsetusega näitekirjanduses. See tragöödi...
Teiste ainete seas õpetati seal ka laulmist ja muusikat. Klaveritunnid olid seal kõigile kohustuslikud. Tartu Õpetajate Seminaris alustas Tubin ka heliloominguga. Ta töötas Nõos õpetajana. Ta andis algkoolis peamiselt matemaatika ja füüsika tunde. Samuti juhatas Nõo segakoori ja töötas kirikus organistina.1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu kõrgemasse muusikakooli, olles samal ajal Nõos õpetaja. Seal õpetasid teda Johannes Kärt ning Heino Eller. Eduard Tubina õpingud Tartus lõppesid aga ootamatult 1927. aastal. Pärast seda asus Tubin õppima Tallinna Konservatooriumi , mille ta edukalt lõpetas. Pärast seda naasis ta Tartusse, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid Heino Elleri juures. Tubin on kirjutanud palju sümfooniaid, ballette, oopereid, viiulikontserte, klaverikontserte jm. Iseloomulikumateks tunnusteks on näiteks: vabalt arendatud rahvamuusikast pärinevad motiivid, polüfoonilised arendusvõtted, värvikas orkestratsioon
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallin) Faktid luuletaja eluloo kohta Sündis Viljandi maakonnas õpetaja peres, • 1905–1910 Pärnu gümnaasium • 1910–1914 õpingud Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal • 1915–1916 Riia Polütehniline Instituut arhitektuuri alal • 1916–1917 Moskva sõjakool • 1921-1925 Berliini ülikool • 1926-1927 elas Pariisis • 1928. aastal lõpetas Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli “Andre Gide stiili struktuur". Looming • "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) • "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921)
Friedrich Reinhold Kreutzw ald Elukäik Sündis 26.12.1803 Jõepere mõis Ema - mõisateenija Ann Isa - pärisorjast kingsepp Juhan 18.08.1833 abiellus Marie Elisabeth Saedleriga 2 tütart ja 1 poeg - Adelheid Anette, Marie Õpingud 1815-1817 - saksa õppekeelega Rakvere algkool 1817-1818 - Rakvere kreiskool 1819-1820 - Tallinna saksa kreiskool 1823 - sooritas õpetajaeksami 1826-1833 - Tartu Ülikool Eesti kirjakeele arendaja Lõi eesti keelde mitmeid sõnu Aabits ja lugemik "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele" Oli abiks F.J.Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel Uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja, sõnavara rikastaja Sõnavara rikastamine Arstiteadus - paeluss, mädanik, reuma, meeleorganid Loodusteadus - iduleht, rööwik, lawiin n(ik)-liide - ametnik, kivikunstnik "skulptor", laewnik, isenik "egoist", mädanik, palawik, põlendik, hapnik, süsinik, lä...
REIN RANNAP ,,RUJA" Referaat Kohtla-Järve 2013 Rein Rannap on eesti helilooja ja pianist, kes sündis Tallinnas 6.oktoobril 1953.aastal .Ta on muusiku ja muusikapedagoogi Heino Rannapi ning viiulisolisti ja muusikakriitiku Ines Rannapi poeg. Aastatel 19651972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastatel 1972 1977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal. Aastatel 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. Aastatel 19911995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides ja Austraalias ning USA-s. 1987. aastal
WOLFGANG AMADEUS MOZART ( ) Kirjelda lühidalt olulisemaid fakte W. A. Mozarti eluloost ja loomingust. Iseloomusta kuulatud muusikat. Lapsepõlv ja õpingud, Lapsepõlv- 3 aastat järjest reisimist, pidi kontsertreisid väga noorelt rohkesti muusikaga tegelema Isa hakkas alates kolmandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma 4 aastaselt sai ta noodid selgeks ja hakkas komponeerima 1762. a. esimene avalik esinemine
suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses tuli kirjandusse kui proosakirjanik ja katsetas kätt romaanide (Tuulearmuke) ja näidentite näol. Edasi keskendus luulele. Põhilisteks teemadeks, millest kirjutas olid algus perioodil kuni 1942. aastani inimeste suhtest kunstiga, sellest kuidas kunsti tuleb ülistada ja
Johann Sebastian Bach Elu, õpingud ja töö J.S.Bach sündis 21. märtsil 1685 aastal Eisenachis organisti J.A.Bachi ja Maria Elisabetha Bachi noorima pojana. Tema isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Tema ema suri 1694. aastal, kui ta oli 9-aastane ja isa ühe aasta pärast ema surma (1695).
(1866) *"Balakirevi ring", "Vene kuldne viisik". Venemaa demokraatlikem muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 (Mahtra sõda) - 1870-ndate alguseni. Alus Dargomõzski kodus. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid. Kuulusid: Mili Balakirev, Cesar Cui, Modest Mussorgski. Kodused kontserdiõhtud. Mängiti Lääne-Euroopa heliloojate teoseid, õpiti nende pealt. Balakirev - ülikoolis pooleli matemaatika õpingud, et pühenduda muusikale. Cui ja Mussorgski - sõjaväelased. Kõige rohkem kogemusi muusikas Balakirevil (iseõppija). B. õnnistus - fenomenaalne mälu muusikas; väga hea vestluskaaslane, klaverimängija, pildus vaimukusi, originaalsusi, oskas rääkida nii, et teda kuulati. Hakati õppima komponeerimist. Õppetöö vaba; õpiti huviga. Mängiti põhiliselt kergemat ja saksa ning itaalia repertuaare. Nendega liitus Stassov (kunstikriitik, laia
(riikidevaheline) ning see omakorda veel: vabatahtlikuks ja sundrändeks. Powerpoint Templates Page 6 Ø Siseränne: Ø kolimine maalt linna; Ø linnast maale; Ø linnadevaheline; Ø maalt maale. Ø Välisränne: Ø vabatahtlik (töö, õpingud, abielu , pensionipõlve pidamine); Ø sundränne (põgenemine; looduskatastroofid; küüditamine). Powerpoint Templates Page 7 Rände põhjused Tänapäeval vahetavad inimesed oma elukohta kõige sagedamini: Ø majanduslikel põhjustel, otsides Ø paremaid töö- ja elamistingimusi. Ø perekondlikel põhjustel, Ø poliitilistel põhjustel, Ø
aastal aga üksnes 12 000, 1988. aastal oli sündimuse kõrgseis (SSK 2,3). SSK(sündimuse summaarne kordaja ehk sündide arv keskmiselt ühe naise kohta) vähenes 1998. aastal 1,3ni, misjärel see kasvas taas 2009. aastaks 1,63ni. See on suurem kui enamikus Ida-Euroopa riikides, kuid mõnevõrra väiksem kui Põhjamaades Uurimused näitavad, et Eesti perre soovitakse keskmiselt 2-3 last ja selle soovi täitumist takistavad kõige enam majanduslikud ja eluaseme probleemid, pooleli olevad õpingud ning ebakindlus tuleviku suhtes, nt mure laste hariduse pärast, väikesed toetused pärast 1,5 aasta möödumist. Laste, tööealiste ja pensioniealiste osakaal (%) Eestis ja Euroopa Liidus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Aja- ja kultuurilooline taust Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused 18. sajandi lõpus. 1816. aastal Eestimaal ja 1819. aastal Liivimaal Isiklikult vaba, pärisnimi; puudus liikumisvabadus, maa mõisniku omandis Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele ...
Juhan Smuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Sõja järel tahtis ta realiseerida oma kauaaegset unistust ning astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi...
Mart Saar Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kristin Suur Pilleriin Sootna Elulugu 28.09.1882 Viljandimaa - 28.10.1963 Tallinn Alustas 5 aastaselt Õppis orelimängu iseseisvalt 1901.a. suri isa Vabastati õppemaksust 1904, 1907, 1910 süstemaatiline rahvaviiside kogumine Tartusse õpetajaks Esines organistina, klaverisolisti või -saatjana 1909-1911 Peterburg-Tartu Chopin, Grieg, Debussy, Skrjabin Tartu Õpetajate Seminaris 1919.a. Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis 1921.a. Tartus tulekahju Hävisid paljud teosed Pühendus edaspidi komponeerimisele Kriitikutel vastakad arvamused 1927.a. hinnangud muutuvad 1928-1929 "Muusikaleht" Kolib Hüpassaarde. Suured mured ja raskused "Helikunsti" stipendium 1930.a. kriitika ühtselt tunnustav Kõrge hinnang Lätilt, Soomelt, Rootsilt 1943.a. Tallinna Konservatooriumi õpetajaks Ester Mägi, Jaan Rääts, Harri Otsa Järjest vähem aega komponeerimiseks 1956.a. Halve...
Keit Kuusk Nõmme põik 43-6 86802 Pärnu Tel: +372 5554 7775 E-mail: [email protected] Motivatsioonikiri Lugupeetud Sarapiku Gümnaasiumi direktor Soovin kandideerida sekretäri ametikohale, sest olen sarnasel ametikohal varem töötanud, mu uus elukoht on Sarapiku Gümnaasiumil lähedal ning minu õpingud toetavad igati mu kandidatuuri. Nagu e-kirjale lisatud CV-st selgub, olen omandanud Tallinna Majanduskoolis keskhariduse baasil kutseõppe sekretärina ning olen sekretärina kokku töötanud üle 15 aasta. Tänu pikaajalisele töökogemusele ja majandushariduse olemasolule olen hästi kursis oma valdkonnas toimuvaga. Nagu CV-st näha on, olen õppinud Tallinna 32. Keskkoolis inglise keele eriklassis ning
Ludwig van Beethoven 1770-1827 Moto: ,,Läbi võitluse võidule". Ideaalid: isiklik vabadus, individuaalsus, eetilised tõekspidamised. Sündis Bonnis muusikute perekonnas. Õpingud algasid 4-aastaselt. Kaua õpetas Neefe (klavessiin, vioola, orel) (1 õppetund nädalas). 13-aastaselt asus tööle vürstlikus õukonnaorkestris. Unistas õpingutest Mozardi juures. 1787 sai vürstilt loa õppereisiks Viini, Mozardi juurde. 1792 kolis Viini õppima. Õpetama hakkasid Haydn ja Salieri. Algul pianistina, hiljem ka heliloojana. Hakkas saama aristrokraatidelt maj. toetusi. Elatus loomingu müügist, kontsertesinemistest ja õpetajaametist. Eraelu hall. Raske iseloom, tagasihoidlik välimus. 1809- eluaegne pension kohustusega jääda alaliselt viini. Juba sel ajal kuulmishäired (hiljem kirjutas kurdina). Sõpradega suhtles kõnevihikute abil, millest suur osa on säilinud. Ei andnud surmani alla. Loomingus esikohal instrumentaalmuusika. See tulenes tema sisemisest...
trauma, mille tõttu ma ei saanud peaaegu 6 kuud sporti teha, rääkimata normaalsest liikumisest. Seega pean arvestama vähemalt 24 tunniste pauside treening kordade vahel, et mitte põlvesid ülekoormata. Probleeme võib tekitada ka nõrk tervis. Olen üsna tihti haige ning isegi väiksema nohu või peavalu korral on raske keskenduda ja trenni korralikult teha. Kooli ajal on saja protsendiliselt treeningutele keskendumine vägagi raske, sest suurema osa ajast võtavad ära õpingud eksamiteks ning mahukad kodutööd, mille tegemiseks on vaja puhanud ja selget mõistust. Ka koolipäevad on pikad ja väsitavad, peale mida ei ole füüsiliselt jõudu enam sporti teha. Samuti on ka raha probleemiks treeningkava püsimise juures, kuna vahendid maksavad väga palju ning lisaks tuleb juurde veel arvestada jooksevkulu(spordiklubi kuu maks) ning ka toitumiskava järgi toitumine võtab palju raha kuna mitmekesine ja tervislik toit koos lihaga on üsna kulukas
vastu. Päritolult oli Maurice isa sveitslane ja ema Marie baski rahvusest (Lillo, 2001). Kuue aastaselt hakkas Maurice muusikaõpetaja Henry Ghysi käe all klaverit õppima. 1889. aastal alustas Ravel õpinguid Pariisi konservatooriumis klaveri erialal. Tol ajal aitas noort talenti kuulus pianist Charles Berno. Oma esimese auhinna võidab Maurice 1891. aastal klaverimängu võistluselt, kus osales õpilasi igast riigi nurgast. Akateemiliselt ei sujunud siiski Maurice õpingud alati just kuigi hästi. Ta oli suhteliselt hoolimatu oma õppetöö suhtes ega ei pidanudki vajalikuks kõiki ette nähtud asju õppida. Neid õppeaastaid pidas Maurice enda jaoks ebavajalikeks ning igavateks, kus ta ei omandanud enda arust mitte midagi vajalikku. Huvi muusika kirjutamise vastu ärkas noorel muusikul alles peale kohtumist kuulsa helilooja ja pianisti Erik Satiega, kes nägi noores muusikus potentsiaali ning inspireeris teda looma heliteoseid (Wikipedia, 2011).
Curriculum Vitae 15a mees 5 aastat teeninduskogemust edukas ettevõttes Vanus: 15a Sugu: mees Perekonnaseis: Vallaline Lapsi: pole Kontaktid: e-post: [email protected] Mobiili number: +372 56328182 Kodune telefon: 46 36533 Aadress: Hiiumaa, Käina vald Sõpruse põik1-15 EESMÄRK Usun, et rakendades oma seniseid teadmisi ja kogemusi teenindus valdkonnas, suudan luua ettevõttele olulist lisaväärtust. Väärtustan meeskonnatööd ning hindan head ajakasutust. SOOVITUD AMETIKOHT Esmane valik Kategooria: teenindus Ametinimetus: adminsitraator SOOVITUD TÖÖ Töö liik: palgatöötaja Töö aeg: täistööaeg Palgasoov Alates 800 EUR kuus (Neto) alates: Soovitud Tallinn, Hiiumaa asukoht: HARIDUS põhiharidus: alates 2002 Käina Gümnaasium (Eesti) - kallakuga- eriala: matemaatika-lood...
Wikmani poisid Jaan Kross Sündis 19.veebruaril 1920.aastal ja suri 27.detsembril 2007.aastal. Üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Wikmani poisid "Wikmani poisid" on Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud kooliromaan. Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool.
Ühisgümnaasiumi, õppis tulevane kunstnik 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. 1931. aastal kujundas ta krooliujumist tutvustava voldiku. Sügisel 1944 põgenes nõukogude okupatsiooni eest Vilsandilt paadiga Rootsi, kus taasühines juba sama aasta märtsis Soome sõitnud perekonnaga. 1954.aastal suri tema abikaasa Lille Haamer. Kunstniku abikaasa Lille Haamer mängis tähtsat osa Haameri kunstnikuteel ja just naise mõjutustel ja majanduslikul toel teostusid kunstniku õpingud Pallases. Rootsis oli Lille see, kes tõukas Haamerit "Kalevipoja" illustratsioonidega tegelema. 1975. aastal kolis Kungälvi, kus suri 4. novembril 1994. Haameri sõjaeelse loomingu võtmemotiiviks kujunes Ruhnu saar, kuhu kunstnik sattus oma kunstnikutee alguses uue ainestiku otsingutel. Ruhnu ainesest kujunes Haameri elu edukaim motiiv. Selliste maalide seeria algab 1938. aastal tööga "Pime", kus pime mees kolib koos oma vara, laste, koera ja kalaga
Patricia Benner Õenduse teoreetik, õppejõud ja autor. Aleksandra Deljanskaja Richard Karajev Kirill Krizevski Anna Ellisaar Deniss Bulina Alex Kalde Ave Kikas ELULUGU JA ÕPINGUD Patricia Benner on sündinud 10. mai 1955 Hampton'is, Virginia's Perekond kolis Californiasse, kus käidi kekkoolis ja kolledzis Kolledzis õppimise ajal tekkis huvi õenduse vastu Patricia Benner abiellus aastal 1973 Richard Benneriga PatriciaBenner otsustas õendust minna õppima ajal, kui ta töötas haigla vastuvõtus. 1964. aastal õppis õendust Pasadena College-s 1964. aastal omandas bakalureusekraad...
Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli ? Haridus on minu jaoks väga oluline. Alg- ja põhiharidus on elementaarsed. Minu jaoks ka keskharidus ning plaanin omandada kindlasti ka kõrghariduse. Püüan leida põhjusi, miks õpilased jätavad enda õpingud juba üsna alguses pooleli. Kindlasti on üks põhikooli poolelijätmise põhjus on laiskus. Kui olen liiga laisk, et õppida, siis hakkavad mu hinded langema ja õppimise tahe alaneb veelgi enam. Hinnete alanedes jään kaasõpilastest maha ning järele õppimine on juba üsna keerukas, kuid kindlasti mitte võimatu. Olles laisk, ei viitsi ma ka koduseid töid teha ja sellega mu sansid põhihariduse omandamiseks vähenevad. Lõpuks löön koolile
Miks peaksid üliõpilased saama üliõpilaspalka? Lugupeetud õpetaja, klassikaaslased. Ma esinen Teile selle kõnega, mis räägib üliõpilaspalga vajalikkusest. Kujutage või meenutage, kuidas kõrghariduse saamise aeg teile oli või oleks. Kõrghariduse saamine on raske, rääkimata veel siis kui oled pärit mitte just kõige jõukamast perest. See pole just kõige suurem lõbu kui sul on tasuda elamispinna, toidu ja muidugi ka hariduse eest. Õppemaksu saab küll õnneks riigi poolt natuke madalamaks, aga ikkagi on ta suur. Rahapuudus võib põhjustada stressi ja see omakorda veel hullemaid asju, isegi enesetappu. Stressi leevendamiseks tuleks Eestis luua üliõpilaspalk. Igale üliõpilasele paar tuhat krooni kuus peaks olema hea. Seda muidugi, kui õpilane ise soovib seda ja on valmis selle nimel korralikult koolis käima. Pole mõtet anda abiraha inimesele, kes sellega midagi peale ei oska hakata. Üliõpilasi teatakse ka kui odava tööjõuga inimesi. Kui...
Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks
kitarrist ja laulja ning televisiooni saatejuht Piret on ka paljude Vanilla Ninja laulude sõnade autor Elulugu Piret on sündinud ning üles kasvanud Tallinnas Ta hakkas muusikaga tegelema juba lasteaias: laulnud koorides ja õppinud klaverit. Õppis Tallinnas 21. Keskkoolis, kus ta oli Katrin Siska pinginaaber ning koos temaga mõtles teha bändi. Astus õppima Concordia Ülikoolis meediat ja suhtekorraldust, kuid õpingud jäid seal pooleli. Vabat aega üritab Piret jagada sõprade ja perekonnaga Tema suurimad eesmärgid on seotud eelkõige tööga, ta tahab oma töös edukas olla ja kaugele jõuda. Piret elab veel koos perega, kuna ta pole piisavalt jõukas, et eraldi elama kolida. Peres on tal isa Enno ja ema Maire ning vend Peeter ja õde Mari, keda ta väga armastab. Pireti suurimaks kireks on muidugi MUUSIKA. Armastuse kohta ütleb Piret, et see on üks ilus ja
Heiti Talvik (1904 1947) Elulugu. Sündis 1904 a. Tartus arstist isa ja pianistist ema pojana. Lapsepõlv möödus tal Pärnus, kuid koolis käis vaheldumisi nii Pärnus kui ka Tartus. 1924 a. Ilmus tema esimene luuletus ajakirjas Looming. 1926. aastal asus Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima, kuigi ta õpinguid ei lõpetanud avaldas ta suurt mõju eesti kirjandusele oma tegevusega seltsis "Arbuja" ja teistes seltsides. Õpingud lõpetas 1934 a. et hakata kutseliseks kirjanikuks. 1937 a. Abiellus Betti Alveriga. 1945 a. Nõukogude okupatsiooni algul ta arreteeriti ning mõisteti viieks aastaks väljasaatmisele Siberisse. 1947 a. Suri Siberis, sest haigestus sealsete kurnavate olude tõttu. Looming. Palju mõjutusi maailmakirjanduselt: Dante, Villon, Baudelaire, Rilke, Dostojevski jt. 1924 a. Esimesed luuletused ja 1934 a. Esikkogu "Palavik" mille...
osa võtta spordivõistlustelt ja on näha ka teie naeratavaid nägusi.Räägiks,siis natuke mängudest endast.Mängud koosnevad mitmetest ülesannetest ja rohkest mõtlemisest.Esmaseks mänguks oleks siiski tutvustus mäng ja edasi läheks juba tõsisematele mängudele üle. Mängude eesmärk on pakkuda teile võimalust võtta üksteiselt mõõtu oma võimete tasandil. Mängude väärtus seisneb selles,et tähtis pole võit vaid osavõtt ja mängud ühendavad nii õpingud kui spordi.On üks hea ütlus:et sel ajal kui Jumal mõistust jagas olid mõned trennis,mida teie kohta muidugi öelda ei saa.Oma keha ja vaimu harmoonia saavutamine on ju üks inimlikkuse suurimaid väljakutseid.Olete paljudele naiskodukaitse liikmetele eeskujuks,kes ei julgenud tulla ja oma võimeid proovile panna. Muidugi need mängud annavad teile motivatsiooni harjutamiseks,võistluskogemusi ja enesekindlust, osalemiseks teistelgi võistlustel ja
EI JAH · Ainult tippspordis liiguvad · Sport on tervislik! suured rahad · Professionaalsel tasemel kõrged · Tööõnnetuste arv suur palgad · Väiksemgi vigastus võib · Hobi ja töökoht seotud karjäärile kriipsu peale tõmmata · Ei ole rutiinne töö · Noored talendid, kes lõpetavad · Spordivõistlused eri riikides- õpingud, et sportlaskarjäärile palju reisimist keskenduda võivad jääda õiges · Kindel siht silme ees(rekordid, kohas märkamatuks võidud, saavutused)- · Ei pruugi olla väga tervislik- Eneseteostusest savutatud dopinguained rahulolu · Skandaalid on kerged tulema, · Sport kujundab iseloomu kuna sportlased elavad meedia · Õppetunnid nii kaotustest kui ka
Cyrillus Kreek Ristitud kui Karl Ustav Kreek . Isa oli õpetaja kohalikus koolis. Isa siirdus 1896. aastal tasuvamale töökohale Vormsi saarel . Kogu perekond pidi astuma õigeusku. 1911. aasta suvel hakkas Kreek oma sõbra Peeter Süda eeskujul koguma rahvaviise. Elukäik Kogus folkloori põhiliselt Haapsalu ümbruses, Ridala vallas ja Vormsil . Nendelt retkedelt on pärit ka hulgaliselt vaimulikke rahvaviise (rahvasuus muundunud koraale). Neid leidus eelkõige Lääne-Eestis ja neile baseerus suur osa Kreegi hilisemast loomingust. Õpingud ja töö Õppis Peterburi Konservatooriumis 1908-1911 trombooni . 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat . 1919-1920 töötas muusikaõpetajana Rakvere Õpetajate Seminaris . 1920-1921 töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1921-1932 töötas Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides . 1944-1950 töötas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservato...
Kontserdiretsensioon Käisin 01.12.2009 Estonia teatris ,,Tallinna Talvefestival" vaatamas.Kontsert oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Esinesid tema ammused kolleegid ja sõbrad nagu: Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Kaie Kõrb, Viesturs Jansons, Margit Saulep, Pille Lill, Valentina Kremen, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusik, Urmas Põldmaa, Aare Saal ja Taimo Toomast ja vokalistide konkursi finalistid.. Kontsert kestis kuskil 3 tundi , pidi esinema ka Heli Veskus aga kahjuks jäi ta haigeks. Vello Jürna (1. detsember 1959 Väike-Maarja 12. juuni 2007 Tallinn) oli eesti ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Ta sündis Väike-Maarja kooliõpetaja perekonnas. Hariduse omandas Väike- Maarja Keskkoolis ja Tallinna Muusikakoolis. Õpingud jätkusid aastatel 1985 1991 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis peamiselt Hendrik Krummi ja Ivo Kuuse juhendamisel. Hiljem täiendas ta e...
pianiste. sündis 8. juunil 1810 Zwickaus (Saksamaa) ja suri 29. juulil 1856 Endenich (Bonni lähedal) kodune õhkkond soodustas tulevase helilooja huvi kirjanduse vastu ta tutvus Haydni, Mozarti, Beethoveni, Weberi jt muusikaga pärast isa surma oli sunnitud õppima minema juurat Leipzingi ülikoolis tudengipäevil vaimustus Schubert muusikast ning hakkas võtma klaveritunde linna kuulsaimailt klaveriõpetajalt Friedrich Wieckilt, kelle tütre, Clara Wieckiga, ta hiljem abiellus õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis tutvus 1830. aastatel Itaalia ooperiga, kuulis Frankfurdis Paganinit avaldas sügavat muljet ja soovi pianistiks saada loomingus on põhilised zanrid klaveriteosed, vokaalmuusika ja hiljem orkestrimuusika väljapaistvama osa moodustavad soololaulud tähelepanu pälvib ääretult asjatundlik ja mitmekülgne tekstivalik Schumann, erinevalt Schubertist, suurendas klaveri osatähtsust mitte meloodiad
Karl Wierstrass 1815-1897 Teele Teras 10.a Click Click icon to addtopicture icon add picture Perekond Karl Wierstrass, saksa matemaatik, oli Wilhelm Weierstrass'i ja Theodora Vonderforst'i poeg. Õpingud Click to edit Master text styles Matemaatika vastu tekkis tal Second level huvi gümnaasiumis. Pärast Third level gümnaasiumit saadeti ta Fourth level Fifth level Bonn'i ülikooli õppima õigusteadust, majandust ja rahandust. Hakkas kooli kõrvalt ka matemaatika...
1926-1928 oli Heinrich Laretei saadikuks Moskvas Heinrich Laretei mõisteti kodumaal tagaselja surma 1940. aastal Käbi Laretei oma abikaasa Ingmar Bergmaniga https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Kabi-Laretei-Ingmar-Bergman.jpg Rootsi paguluses Eivõetud Rootsi Kuninglikku Muusikaakadeemiasse Hakkas võtma eratunde Õppis selgeks itaalia, prantsuse, saksa, inglise ja rootsi keele Õppis klaverit Rootsis Hiljem jätkusid õpingud Sveitsis ja Saksamaal Intervjuu Käbi Lareteiga https://www.youtube.com/watch?v=Rrbx5wXmIfs Rootsis http://img3.bdbphotos.com/images/130x130/5/o/5o25vzw6in https://d14wch1fpzoq5q.cloudfront.net/npl/2015/08/Ingmar-Bergman-and-Ka%CC%88bi-Laretei.jpg 5mzi2m.jpg?skj2io4l Karjäär Alustas kontserttegevust 1946.aastal Esinespika pianistikarjääri jooksul Skandinaavias, Lääne-Euroopas kui ka Kanadas ja USA-s On andnud kontserte Washingtonis Valges
Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847 Mendelsson sündis Hamburgis rikkas ja kõrgelt haritud juudi perekonnas. Is aoli ungarlane, pankur. Perekonna jõukus ja inimesed, kellega suheldi mõjutasid otseselt Mendelssohni arengut ja käekäiku. Muusikaõpinguid alustas kalveril ja viiulil. 1819 algasid kompositsiooni õpingud ja lisandusid ka teised (solfedzo, literatuur jne). Eeskujud: J. S. bach, G. F. Händel, A. Vivaldi. Kuni Mendelssohn polnud oma raske iseloomu tõttu enamike kolleegidega vastuolus kogub üha uusi sõpru. Lähimad: R. Schumann, F. Chopin, F. Liszt. Kontakteerub Hector Berlioziga. Tööpaigad: Leipzig, Berliin, Köln. Üle-Euroopaline sündmus: Leipzigi konservatooriumi avamine 1843. Avamise tingis proffessionaalsete muusikute puudus. Kool hakkab koolitama kogu Euroopale. Eeldas parimaid õppejõude (sh Schumann). 1. rektor oli Mendelssohn ise. Asutas Gewandhaus orkestri (1844). Võtab kasutusele dirigendikepi. Mendelssohnil on eriline k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
