Meng zi raamat erineb Konfutsiuse raamatust Vesteid ja Vestlusi märgatavalt. Näiteks pole Meng zi nii lühike ega kokkuvõtlik, vaid arendab Konfutsiuse ideid laialdaselt edasi(Hinton 1999:xxi). Seega teda peetakse ajalooliselt antud teoste autoriks, kuigi kriitilise lähenemise puhul tänapäeval ei pruugi väide olla usaldusväärne. Antud teose eesti keelde tõlkimisega on märkimisväärselt tegelenud Märt Läänemets. Kokkuvõte Meng zi on on Hiina ajaloo tundud õpetlane, kelle õpetused pikas perspektiivis muutsid Ida ühiskonna nägemust valitsemisest. Ta hindas ühiskonda, kus valitses hierarhia ning selgitas selle vajalikkus inimesest lähtuvalt ning töölisklassi mitte alandavalt. Tema vaated tegid kriitiliselt vahet türanniliselt valitsemisel ning õilsalt valitsemisviisil. Valitseja pidi tegema rahva huvides, mitte kasutama kurjasti oma võimu. Seda näitas tema välja toodud Taeva konseptsioon
S / S = C, kus algpikkus on S (sõnast stiimul), eristusläve suurus S, nende suhe C (konstantne). Kuigi Weberi seadus ei kehti alati, on paljud nägemise, kuulmise, puudutuse ja muud eristusläved kirjeldatavad selle reegliga. Weberi seadus üldisemalt näitab, et inimese silm, sarnaselt teiste meeltega, ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi. Gustav Theodor Fechner (kaasaegse psühholoogia üks rajaja, saksa õpetlane 1801-1887), sõnastas Weberi reeglile tuginedes psühhofüüsika Psühholoogia ajaloost 7 seaduse (kutsutakse ka Fechneri seaduseks). Seadus ühendab füüsiliste ja vaimsete asjade maailma. Fechner lootis sellega üle saada suurest lõhest nende kahe maailma vahel, kui vaid leiaks korrapärasuse, mis ütleb, kuidas ümbritseva keskkonna füüsilised suurused (valgus, heli
bojaar Vene kõrgaadlik emotsioonide väljendamiseks elektronpostis brikett - pressitud turvas, süsi vm emotsioon - tunne bukett - kimp; maitse ja lõhna kompleks entsüklopeedia - teatmeteos ergonoomiline - inimesele kõige soodsama hantel - võimlemispomm tegevusviisi, -vahendi ja keskkonna omadus harv - hõre, harva esinev, üksik erudiit õpetlane heidik - väljatõugatu, hüljatu eskalaator - liikuv trepp heietama - pikalt-laialt rääkima või mõtlema herkulo - kaerahelbed eskimo - Põhja-Jäämere ääres elav rahvas hooplema - kelkima hunnitu - suurepärane F huumor - nali
maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat omandades põhilised maalimisvõtted. Järgnevalt õppis ta pool aasta Amsterdamis Peter Lastmani (15831633) juures ning naasis peale õpingute lõppu Leidenisse, kus avas kas 1624 või 1625 aastal stuudio, mida ta jagas oma sõbra ja kollegi Jan Lievensiga (16071674). 1627. aastal saabus Leidenisse Constantijn Huygens (15961687), kes oli tuntud luuletaja, helilooja, õpetlane ja valitsusametnik ning kelle kiidusõnad Rembrandti teoste aadressil kasvatasid kiiresti kunstniku kuulsust ja ujutasid ta peatselt üle paljude tellimustega. Kuulsuse kasv võimaldas Rembrandtil võtta enda juurde õpilasi, kes omandasid väga kiiresti kunstniku meisterliku maalimisstiili ning isegi tänapäeval on kunstiajaloolastel kohati väga raske vahet teha, kas tegu on Rembrandti või mõne tema õpilase tööga.
- riigi- ja ühiskonnaõpetus (antiikdemokraatia vastu, ideaalses riigis 3 seisust: filosoofidest valitsejad, käsutäitjad ja tootjad) - esteetika (kunstilooming on meelelise maailma matkimine) Aristoteles 4.saj. eKr - mõjukaim lääne filosoof ja õpetlane - vanaaja suurim mõtleja, tema õpetus oli üheks inimmõtte arengu tähtsaimaks järguks - pani aluse mitmele uuele teadusharule - süstematiseeris kõik oma aja teadmised - formaalne loogika (püsis kuni 19.saj. keskpaigani)
reaktsiooni ränitetrafluoriidi ja metallilise kaaliumi vahel, kuid ei suutnud analüüsida reaktsioonil tekkinud ühendeid. 1824. aastal kuumutas J. Berzelius peenpulbriliste ainete (ränidioksiid, raud ja süsi) segu ja tõestas, et reaktsioonil tekib raua ühend räniga (ferrosiliitsium). Kuumutades kaaliumfluorosilikaati metallilise kaaliumiga avastas ta sulatatud massist veega lõhustades amorfset räni. Hiljem sai kristalset räni prantsuse õpetlane Henri Sainte-Claire Deville (1854). (11) 2. Levik Levikult on räni teisel kohal elementide hulgas. Looduses on teda ainult ühenditena liiva, kivimite ja mineraalide koostistes, puhtal kujul aga mitte. Puhas kvarstiliiv kujutab endast ränidioksiidi (SiO2), raua lisandite tõttu on liiv kollakas või pruunikas. (2,12) Maakoores on ränisisaldus 277 kg/t. Iga kuues aatom maakoores on räni. Hüdrosfääris on räni tunduvalt vähem (5 mg/l)
Keha mass see olla ei saa, sest on siin vedeliku tihedus! V on keha vedelikus oleva osa ruumala. Sama suur peab olema ka selle veekoguse ruumala, mille keha sukeldudes enda alt välja tõrjus. V on seega keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass. Kuna massi ja teguri g korrutis on Maa külgetõmbejõud, siis võib teha kokkuvõtte. Vedelik lükkab temasse sukeldunud keha üles sama suure jõuga, kui Maa tõmbab keha poolt väljatõrjutud vedelikku enda poole. Selle seose avastas kreeka õpetlane Archimedes, kes elas aastatel 287212 eKr. Legendi järgi saanud ta Sürakuusa valitsejalt ülesande kindlaks teha, kas kuningale valmistatud kroon on ikka puhtast kullast. Ülesanne polnud kergete killast. Lahendusidee tulnud talle pähe vannis, mille peale kostnud tema kuulus hüüatus ,,Heureka!" (kr k leidsin). Kuidas saaks katseliselt kontrollida seda seost, mida tuntakse Archimedese seadusena? Üks võimalus on kasutada ülevooluanumat ning selle sisse mahtuvat keha
*oli huvitatud moraaliküsimustest · Platon (472 -347 eKr) *tuntuim Sokratese õpilane *rikkast suguvõsast *pärast Sokratese surma rändas 12 aastat *387 eKr Ateenas tagasi *asutas enda kooli (Akadeemia) Pühendatud muinaskangelasele Akademosele. · Aristoteles (387 322 eKr) *sündis Makedoonias *tema isa oli Makedoonia kuninga Amnytase ihuarst *18 aastasena sai tast Platoni õpilane · Aristoteles oli antiikaja mitmekülgseim õpetlane: tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust, maailmakorraldust. Hellenismiperiood 388 30 eKr · 336. a eKr sai kuningaks Philippos II poeg Aleksander · Aleksander Suure vallutusretk: *334-326 eKr ühisretk Aasiasse *vallutati Pärsia impeerium *Indiat alistada ei suudetud
Õhus hukkus hiir kupli all 15 minuti pärast, samas ruumalas hapnikus aga elas 30 minutit. See katse tõestas, et hapnik on elutegevuseks oluline. Kuid Priestley ütles ka, et puhta hapniku hingamine võib olla ohtlik. Ta väitis, et nii nagu küünal põleb hapnikus kiiremini kui õhus, nii võib ka inimese elu kestus olla hapnikus lühem kui õhus. Siiski polnud Priestley päris esimene, kes hapniku olemasolust teadlikuks sai. Hiina õpetlane Mao Hoa arvas juba 7.- 8. sajandil, et õhk koosneb kahest gaasist: üks soodustab põlemist ja hingamist, teine seda ei tee. Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed teisedki. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele. Katsete tulemustest valmis tal traktaat, mis ilmus 1777. aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate
Islami kultuur Raamatukultuur. Kalligraafia. Armastusluule. Elusolendeid kunstis väga ei kujutatud. Mošee - hoone palvetamiseks. Medrese - mošee + õppeasutus Islam - antiikkultuuri talletaja ja vahendaja Araablased vaimustusid kreeka kultuurist, õppisid keelt, filosoofiat, matat jpm. tõlkisid araabia keelde. Hiljem eurooplas tutvusidki kreeka autoritega tänu araabia tõlgetele. Araabia mõju eu kultuurile on suur, nt keeltes sõnad alkeemia, algebra. Ibn Sina - tuntuim islami õpetlane Keskaegse Euroopa sünd Rooma tsivilisatsiooni hääbumine Miks (Lääne-)Rooma tsivilisatsioon hääbus? Lääne-Roomas oli juba poliitiline ja majanduslik kriis + germaanlased ründasid + katk. Rahvaarv vähenes. Põllumajandus ja kaubandussüsteem + käsitöö varisesid kokku, levis naturaalmajandus e saaduseid ei müüdud enam, vaid kasutati enda tarbeks = raharinglus on halb. Kuldraha kaob käibelt. Rooma-aegsed maanteed lagunevad = varakeskajal oli liiklus mööda vett.
Modernistlik romaan omandas oma piirjooned ligilähedaselt 1920-ndate aastate keskpaigaks. Esmased tunnused - vormieksperimendid. Romaani vorm ja keel on niisama tähtis kui teose sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, et edasi anda teadvuse voolu. Autorite püüdlus hoiduda otsesest hinnangust teose tegelastele ja sündmustele. Autor n-ö kaob. Teadlikuks taotluseks sai romaani mitmetähenduslikus - polnud üht ja kindalt "võtit", mille abil tähendust avada. Tunnusjoonteks ka rõhutatud filosoofilisus - kirjanduse ja filosoofia kokku sulamine. Kafka algatas maagilis-realistliku suuna romaanis, ülidist tähelepanu pälvis ladina-ameerika romaan ning ka ajaloo romaan. Postmodernism - 20. sajandi lõppveerandi kirjandus. Kõrgkirjanduse läbipõimitus masskirjanduse elementidega. Prantsusmaa Modernism algas 1857. aastal Prantsusmaal, luuletaja Bandelaire avaldas luulekogu "Kurja lilled". Modernistliku romaaniuuenduse algust tähistab Marcel Prousti looming. ...
Prosaistidest asetus esikohale Matteo Bandello, kelle novellilooming on Boccaccio järel silmapaistvaim itaalia renessansi lühiproosas. Ajastu sünget õhustikku kajastab Giambattista Cinzio novellitoodang. Luules oli märgatav Petrarca loomingu elustumine. Enamik petrarkismi harrastajaid ei küüno epigoonlusest kaugemale. Võimekamaid petrarkaiste oli roomlane Vittoria Colonna. Draamas tekkis cinquecento lõpupoole seisak. Valdavaks sai intriigikomöödia. Erandi moodustab õpetlane Giordano Bruno, kelle kommetekomöödia 'Küünlakandja' on tähelepanuväärsemaid lavateoseid itaalia renessansi lõpuperioodist. 16. sajandil arenes ka rahvalik kutsekomöödia. See on rahvuslik lavazanr, mille juured ulatuvad tagasi rooma atellaadideni. 16. sajandi lõpul jäi itaalia kirjandus hispaania ja inglise kirjanduse varju. 17. sajandil tuli esikoht vallutada Prantsusmaale. Hispaania renessanss Hispaania renessansiliikumises puudus sõltumatu linnakodanlus
saunu, kus oli erinevate temperatuuridega vanne ja ruume, samuti sai lasta end masseerida lõhnavate õlidega. (Worwood lk 273-274) . Esimeseks raamatuks, mis on täielikult lõhnadele pühendatud peetakse Theophrastuse De odoribus, kirjutatud 370 e.m.a. Raamatu kaudu teame, et kreeklased tegid paljudest lõhnataimedest essentse ja segasid siis õlidesse, lahustitesse ja veinidesse. Araablane Avicenna (980- 1037) oli õpetlane ja filosoof , kes kirjutas mitmeid raamatuid taimede raviomadustest. Avicennat peetakse esimese "moodsa" destilleerimisaparaadi loojaks, millega sai ekstraheerida lilleõitest eeterlikke õlisid . Taimetarkusi hoiti tallel ka keskajal, mil paljusid õlisid kasutati epideemiate korral , musta katku ajal suitsutati tänavatel männi ja viiruki tõrvikuid ning uusajal, mil herbalistid ja ka mõned arstid kasutasid erinevaid aroomiõlisid. (Beaumont College; lk 5-7). 16nda sajandi
Sellist elu soovis oma pojale iga isa, nagu seda sooviks oma pojale ka tänapäevane lapsevanem. Sumeri õpetaja oli, juba siis, üks osake hiiglaslikust bürokraatlikust masinavärgist, täites oma kindlat ülessannet selles. Ütleksin, et sumeri õpetaja ülessanne oli sama mis praeguse aja õpetajal omada teadmisi selle kohta mida teatakse ja anda need võimalikult täpselt edasi tulevasele põlvele. Teadmiste mahust, mida õpetlane pidi valdama, saab aimdust lugedes teksti "Eksamitekst A ehk kirjutaja tahab poega kontrollida". Sealt peegeldub, lisaks keelelisele tarkusele, tarkusi matemaatika, maamõõdu ja igapäevaseks eluks vajaliku kohta, samuti on mainitud muusikat ja joonistamist mida juba siis loeti haritud inimese juurde käivaks. Sumerite riigis saab rääkida ka juba koolist kui institutsioonist oma hierarhiaga kus oli "kooli isa" ja vanem ning noorem õpetajad ning võib isegi õelda
arvatakse olevat kujutatud lastehalvatust põdenud inimesele omase moondunud jalaga Egiptuse preestrit 18. dünastia (1580-1350 eKr) ajastust. Vanad kultuurrahvad tundsid mõnede taimede valuvaigistavat toimet. Taimse päritoluga valuvaigisteid kasutati kas suu kaudu sissevõetavate ekstraktidena, klüsmadena või naha kaudu sissehõõrutavatena. Meditsiini saavutustest vanas Kreekas annab ülevaate tolleaegne suur arst ja õpetlane Hippokrates oma töödes. Hippokrates (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Hippokratese meditsiin oli antiikaja arstiteaduse tipptase. Püsivaim osa tema pärandist on olnud eetilised põhimõtted. Arstiteaduse isaks on nimetatud Hippokratest seetõttu, et ta oli esimene läänemaailma arst, kes tahtis eristada
Väike džihaad- võitlus islami eest b. Islamis puudub pärispatu mõiste, mis tõttu ei ole vajadust lunastuse järele (puudub lunastaja Jeesus). Allah on usklike juba aktsepteerinud ning need peavad oma seisundid vaid hoidma Islami vaimulikud Islamis puudub vaimulike hierarhia ja ordinatsioon Imaam- koguduse juht, tal on olemas teadmised Koraani tõlgendamiseks ja ta peab valdama vajalikku liturgilist tehnikat. Eelharidust ei nõuta (lugeda ei osata). Mufti- on õpetlane, kes tõlgendab Islami seadust, haritud. tavaliselt ülikool. Ajatolla- šii-itidel - väga tark õpetlane. (Iraanis riigipea) Mulla- šii-itidel- omab seaduste andmise õigusi Pühad tekstid Pühakiri- KORAAN- Al quran (“ettekandmine”) Pärast Muhamedi surma korraldas (tema sõber) ABU BAKR kõigi ilmutuste üleskirjutamise aastal 650. koostati ametlik koraani tekst. Osa Muhamedi ilmutusi jäeti välja. veelkordselt korrastati koraani 10.sajandil
*Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia); arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve.Tunnetamine toimub surematu hinge poolt ideede taasavastamisega kaemuses. Õndsuse eelduseks on voorus. Platoni tööd (säilinud 35) on kirjutatud dialoogivormis ("Pidujooming", "Phaidon", "Riik") *Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Asutas 335 e.Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Metafüüsikas arendas Platonist erinevat ideedeõpetust( ideed moodustavad esemete lahutamatu vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: keskajal on see otsustavalt mõjutanud skolastikuid, nende kaudu aga praeguse ajani kaliiklikku maailmavaadet.
Õhus hukkus hiir kupli all 15 minuti pärast, samas ruumalas hapnikus aga elas 30 minutit. See katse tõestas, et hapnik on elutegevuseks oluline. Kuid Priestley ütles ka, et puhta hapniku hingamine võib olla ohtlik. Ta väitis, et nii nagu küünal põleb hapnikus kiiremini kui õhus, nii võib ka inimese elu kestus olla hapnikus lühem kui õhus. Siiski polnud Priestley päris esimene, kes hapniku olemasolust teadlikuks sai. Hiina õpetlane Mao Hoa arvas juba 7.- 8. sajandil, et õhk koosneb kahest gaasist: üks soodustab põlemist ja hingamist, teine seda ei tee. Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed teisedki. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele. Katsete tulemustest valmis tal traktaat, mis ilmus 1777. aastal. Scheele oli saanud hapniku
Erasmus Rotterdamist Allikas: Vikipeedia Desiderius Erasmus 1523. aastal Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) propageerib vaba ja selget vaimu, mõõdukust, kainet mõistust, haritust ja lihtsust kui tõelisi kõlbelisi omadusi. Ta astub välja hilisele skolastikale (keskaja usufilosoofia) omase liigse intellektuaalsuse, fanatismi,
teras- ja raudesemete keskmiseks elueaks peetakse vaid 15 aastat. Korrosiooniga on nii nagu kõige muugagi: võideldes ühe häda vastu, kutsume tahtmatult esile teise. On üldtuntud, et lumetõrjes kasutatav sool võimaldab küll tänavaid korras hoida, kuid mõjub kahjulikult sõidukitele. Seepärast hinnatakse sõiduki korrosioonikahjustusi ühel talvekuul 8-10 korda suuremaks kui suvekuul. Raua roostetamisega võideldi juba kauges minevikus. Vanakreeka ajaloolane Herodotos ja vanarooma õpetlane Plinius Vanem kirjeldavad, kuidas kaitsta rauda tinaga. Vana-Egiptuses kaeti metalle looduslike vaikude ja õlidega. Korrosiooniteooria osutub mõnikord lausa hädavajalikuks. Eelmisel sajandil 20. aastail ehitati Ameerikas üht maailma kallimat luksusjahti " Mere Kutse". Ehitusmaterjalidena kasutati kõige paremaid metallimarke: jahi kere valmistati monelmetallist(nikli ja vase sulamist), kiil ja muud detailid roostevabast terasest.
kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda takistavad ja arendada omadusi, mis sellele kaasa aitavad. Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak. India õpetlane SANTIDEVA- jalgade kaitsmiseks okaste eest pole vaja niipalju nahka, mis kogu maa kataks. Piisab nahatükist, millega jalatallad katta. Me ei saa alati muuta välist olukorda endale sobivaks, küll aga saame muuta oma hoiakut. Kui õnnelik olla on nii lihtne, miks on siis meile nii raske? Me ei ohjelda oma negatiivseid emotsioone ja mõtteid. Raiskam vägapaju aega mõttetuks tegevuseks. Tunneme sügavat kahetsust pisiasjade üle-
Tartust lõunas. Päeva alustasime Eesti Maaülikoolis, kus ootas meid emeriitprofessor 1 Jüri Randjärv. Professor Randjärv selgitas meile maja maketti kasutades Maaülikooli majadesüsteemi. Pärast süsteemi tutvustamist juhatas ta meid auditooriumisse, kus ta asus meile selgitama geodeesiat ja Struve kaart. Geodeesia (kr k "maajagamine") on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest. Antiikaja õpetlane Eratosthenes (276-194 eKr) suutis keskpäevavarju suhtelise pikkuse abil ära määrata Aleksandria ja Syene (tänapäeval Assuan) vahekauguse, millepärast vanaegiptlastel ja kreeklastel tekkis üsna õige ettekujutus maakera suurusest. Vahepeal kadus kreeklaste avastus unustuse hõlma, aga alles 16. sajandil hakati neid andmeid uuesti kasutama, sest meresõitjatele oli vaja õigeid kaugusi, et reise planeerida. Hollandi teadlane Willebrord Snellius võttis 17
veel sajaks aastaks inglaste kätte.Saja-aastases sõjas võeti esimest korda kasutusele kahur. 19. Rooside sõda Inglismaa kodusõda, 1445-1485 20. Millal, millist maad ja kelle poolt vallutasid mongoli tatarlased? 1237-1240 vallutas väejuht Batu-khaan suure osa vene vürstiriike. 21. Nimeta Leedu suurvürstiriigi piirid Poola, Pihkvamaa, Novgorod 22. Miks toimus paavstivõimu langus? Jan Hus? Paavstide autoriteet langes Jan Hus- Tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor, kes oli katoliku kiriku teravamaid kriitikuid hiliskeskajal
NÕMME GÜMNAASIUM RENÉ DESCARTES Referaat Kersti Lang 12C Juhendaja õp. Indrek Riigor Tallinn 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ülevaade elust ja loomingust................................................................................ 4 Descartese põhimõtted ja vaated...........................................................................6 DESCARTESE EESMÄRK................................................................................................... 6 KEHA JA HINGE ERISTAMINE......................................................................................... 7 ARGUMENT JUMALA ...
occidentalis Pärismurakas üle 2000 põldmurakas R. caesius Eubatus mägimurakas R. allegheniensis pampel e. aedmurakas R. fructicosus cv Esmakordselt kirjeldas vaarikat tuntud vanarooma õpetlane Plinius Vanem (23-79 a.) . Tema nimetas vaarikat Kreeta saare keskosas asuva Ida mäe järgi idaeus. IV saj. rooma kirjanik Palladius nimetab vaarikat esmakordselt aiataimena. Vaarikad moodustavad muraka perekonnas alamperekonna. Kõigil vaarikaliikidel eraldub valminud koguluuvili kergesti viljapõhjalt, mille poolest ta erineb pärismuraka alamperekonnast. Vaarika olulisemad arengusuunad on saagikate, tugevate viljadega, haigustele ja kahjuritele
Commedia dell'arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid.
Ideed on liikumatud, muutumatud ja igavesed, nähtumuslik maailm seevastu muutlik, 3 mööduv ja alalises voolamises. Oma riigiteoorias, mis tugines tema psühholoogiale, levitas Platon Sparta eeskujust innustatuna reaktsioonilis-aristokraatlikku pseudo- kommunismi. Platoni õpilane, kuid mõnes mõttes tema vastane, antiikaja suurim ja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles lõi oma aja ulatuslikema teaduste süsteemi. Püsivaimat mõju on avaldanud Aristotelese rajatud loogika, eriti otsustuste, järelduste ja eksijärelduste õpetus. Aristoteles arendas loogikat kui üldist teadusliku tunnetus- metodoloogiat. Seejuures käsitas ta tunnetamist peamiselt kui üksiku tuletamist üldisest, kui liikumist mõistetelt otsustustele ja otsustustelt järeldustele. Induktsioonil, mis kulgeb üksikult üldisele, oli tema arvates tunnetuses üksnes täiendav osa
Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioossetelt vaadetelt katoliiklane.Õppis jesuiitide koolis.Katoliku kirik kuulutas kartesiaanluse väärõpetuseks.Tema stiil on kaasakiskuv ja elurõõmus.Ka kirjanikFilosoofia eesmärk - leida tõsikindel teadmine, st teadmine, milles saab täiesti kindel olla
spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses,
Pärast Castlereagh naasmist Inglismaale veebruaris 1815, Wellingtoni hertsog ja viimastel nädalatel, pärast Wellingtoni lahkumist kohtumaks Napoleoniga saja päeva ajal, Clancarty krahv. Kuigi Venemaa ametlikku delegatsiooni juhtis välisminister krahv Karl Robert Nesselrode, oli tsaar Aleksander I ka Viinis ja pidas ennast oma ainsaks täievoliliseks esindajaks. Preisimaad esindasid kantsler vürst Karl August von Hardenberg ning diplomaat ja õpetlane Wilhelm von Humboldt. Kuningas Friedrich Wilhelm III oli ka Viinis, mängides oma rolli kulisside taga. Prantsusmaad, "viiendat" suurriiki, esindas välisminister CharlesMaurice de TalleyrandPérigord, samuti täievoliline minister Dalbergi hertsog. Elulood: Klemens Wenzel Lothar Nepomuk, MetternichWinneburgBeilsteini vürst (tuntud ka kantsler Metternichi või vürst Metternichina; 15. mai 1773Koblenz 11
Mõnel arvul võib jagajaid olla rohkemgi: näiteks arvu 24 jagajad on 1, 2, 3, 4, 6, 8, 12 ja 24. Sellest põhjal saab öelda, et naturaalarvu, mis jagub ainult kahe arvuga (arv 1 ja arv ise), nimetatakse algarvuks ning naturaalarvu, millel on rohkem kui kaks jagajat, nimetatakse kordarvuks. Kuna suuremate arvude korral on raske otsustada, kas arv on alg- või kordarv, on koostatud algarvude tabelid (vt lk. 5). Lihtsa võtte sellise tabeli koostamiseks leidis vanakreeka õpetlane Eratosthenes (276-194 e.K.r). 6 3.2. Algarvude tabel. 2 131 307 491 691 911 1117 1361 1579 1811 3 137 311 499 701 919 1123 1367 1583 1823 5 139 313 503 709 929 1129 1373 1597 1831 7 149 317 509 719 937 1151 1381 1601 1847 11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867
tulla kohe. Püha Hieronymos eraldas 4 suurt perioodi: Babüloonia, Pärsia, Kreeka, Rooma. 6. sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus arvutas selle aja) Sellegipooles olid ajaarvamisel üldiselt kasutusel keisrite valitsemisaastad, kuupäevi märgiti näiteks nii mitu päeva pärast madisepäeva jne, kaasa arvatud kasutasid seda süsteemi paavstid. Uus ajaarvamine hakkas üldkasutust leidma 11-14,sajandil, selle levikule pani aluse Alcuin (inglise õpetlane u 9. Sajand, karolingide renessansi tegelane), kelle soovitusel võttis selle kasutusele Karl Suur (8-9 sajand). . Kuni hiliskeskajani puudus ühtne ajaarvamine, mis oleks haaranud kogu Euroopat. RAHVASTIK Rahvastikuajaloo uurimise võimalused on napid, sest konkreetset materjali napid. Kirjalikud allikad on lokaalsed (näiteks maksuloendused), linnad on paremini dokumenteeritud. Võib
hingi ja näen, et midagi ei tea.“ 4. Wagner ja Faust kui vastandlikud teadlase tüübid. Faust tunnetab kainelt oma teadmiste piiratust, kuid tema skeptitsism on võimsaks stiimuliks edasiliikumisel. Mitte labane ning pime rahulolu enesega, vaid kärsitu loominguline rahulolematus saavutatu puhul täitab Fausti rinda. Ta leiab, et igasse õpetusse, mida sa tahad edasi anda, pead minema hingega. „Kui süda seal ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida.“ Vastandiks temale on toodud õpetlane Wagner, kel puuduvad kahtlused ja kes naiivselt usub oma õpetatust. Ta on armunud endasse, seistes eemal rahvast ja tõsielust. Fausti arvates oli Wagneri puhul tegemist inimesega, kes enda arust otsib asja sügavust ja tuuma, kuid samas rahuldub juba siis, kui on jõudnud kõigest asja välise kestani. „See üksnes elab ilma vaevata, kes välis koorest satub vaimustusse. Ta ahnelt rühmab aardeid kaevata ja rõõmus on, kui leiab vihmausse.“ 5. Milline on Fausti suhe Jumalaga
Tunnetus protsessid Tähelepanu W.James - ..on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepäraselt objekti või mõtteahela hulgast. -on psühholoogiliste tegevuste suunamine ja konsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu aspektid -on protsess kui me valime enda jaoks mingit infot -korral on inimene ärkvel, virge ja ta psühholoogiline seisund on aktiviseeritud. Erandiks on uimasus, kooma, uni jms. -ga langeb unisus -nõuab väga sügavat keskendumist -ga on seotud taju, mälu ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegutsemine õiges suunas, mõttetegevuse planeerimine, suhtlemine, eristada olulist ebaolulisest. Reageerimise kõige tähtsam osa on tähelepanu ilma milleta, ei suuda kiiresti reageerida ega õiget vastust valida ega lahenda ka ülesannet õieti. -olemasolu aita...
Commedia dell’arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus. Kujunesid välja tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid.
kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu. Selline arusaam filosoofiast muutus valdavaks eriti peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: Patriastika (2.-8.sajand) ja Skolastika (9.-14. Sajand). 1. Augustinus 1.1. Elulugu Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippostoli oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak ning Kiriku doktor. Augustinu sündis 13. November aastal 354 Tagastes, Numiidias. Augustinus sai hea rooma hariduse. Ta pöördus täiskasvanuna ristiusku ning sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo, tänapäeval Annaba, piiskopiks. Ta sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma kõige kuulsamas teoses "Jumala linnast" põhjendas ta Rooma rüüstamist germaanlaste poolt Jumala ükskõiksusega maise võimu vastu
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Mari Maasikas BA I. Aasta ROOMA ÕIGUS JA EUROOPA ÕIGUSE AJALUGU Referaat Juhendajad: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 1. Rooma riigi tekkimine.................................................................................4 2. Rooma õiguse ajalugu................................................................................5 3. Euroopa õiguse ajalugu...............................................................................6 3.1 Bologna Ülikool......................................................................................8 4. Rooma juristid ja nende tööd.......
Pärast sündis poeg Marek. Ta töötas ka ,,Viru" hotellis. Ta pere elas rahuliku elu. Tal on kaks toredat poega- Tõnis ja Marek. Tema, kui treener käe all on sirgunud tublisi motosportlasi: Hille Sarapuu, Mare Kalam, Eva Rahi- Lambin, Ivi Laur, Selma Liinev- Kompus ja Jaan Kompus. ,,Elu kurvilistel radadel" Virve Kiisa ja Endel Kiisa Sport- ja iluvõimlemine. Kaasaegsele võimlemisteooriale pani aluse kuulus vene õpetlane P.F. Lesgaft. Tema õpetuse varasalv osutus võimlemissüsteemi loomisel nurgakiviks. Nõukogude võimlemissüsteemi ja võimlejate esimeseks suuremaks trumfiks oli võit 15. olümpiamängudel Helsingis. Nõukogude võimleja Viktor Tsukarin, tulles absoluutseks tsempioniks, saavutas üksi 4 kuldmedalit, mis on ainulaadseks sündmuseks olümpiamängude ajaloos. Eestis võime lugeda võimlemise arengu alguseks alles aastaid pärast teist maailmasõda
Kuna Jupiter on planeetide seas kesksel kohal ja omab ülitugevat gravitatsioonivälja, mängib ta olulist rolli Päikesesüsteemi väiksemate kehade (asteroidide, komeetide) liikumises. Osad on sunnitud kohale jääma, teisi lennutatakse erinevates suundades laiali. Jupiter on nagu hiigeltolmuimeja, mis puhastab lähikosmost prahist. Jupiteril on Päikesesüsteemi suurim kuude kollektsioon, praeguseks on neist teada ligi 63. Nelja suuremat nimetatakse Galilei kuudeks. Need avastas itaalia õpetlane Galileo Galilei 1610. aastal, kasutades oma uut teleskoopi. Avastamisele järgnenud ajal teati kuusid lihtsalt nimede Jupiter I, II, III ja IV järgi, alles 19.sajandi keskel anti neile praegused nimed. Ganymedes on meie Päikesesüsteemi suurim kuu see on suurem kui planeet Merkuur. Ganymedesel on ainukese kuuna oma magnetväli, tema jäine pind on kaetud kraatrite ja uuretega. Kallisto on kõige tumedam ja jäisem kuu, tema pinnal leidub sadu meteoriidikraatreid. Kõige sarnasem meie Kuuga
,,Narziss ja Goldmund" Hermann Hesse Mariabronni kloostris elas abt Daniel ja kasvandik Narziss. Mõlemast peeti kloostris väga lugu ja mõlemad olid omal alal targad. Abt oli lihtsameelne ja alandlik, Narziss valdas väga hästi kreeka keelt ja oli hea õpetlane. Narziss ei soovinud ise endale ametikohti aga oli kindel, et neid pannakse talle peale, sest ta tunneb hästi inimese loomust ja kutsumust. Kloostrisse saabus uus õpilane, Goldmund, kes oli saadetud sinna ta isa poolt, kes arvas, et Goldmund peab lunastama ta ema patte, isa tahtis, et Goldmund jääks kloostrisse alatiseks. Goldmund oli sõbralik ja meeldis kohe kõigile, keda kohtas. Esimene päev ei alanud just eriti
füüsik ja maagia ja nõiakunsti meister. Kuna iga kord jäi valvur rahuldamata, lisas Lugh,, ''Küsi oma kuningalt, kas tal on igas kunstis oskuslikku oskuslikku inimest. Kui tal ta on, ma lahkun''. Nuadu, oli sõnumit saades vaimustuses ning võttis printsi vastu aukohale, kuna ta oli ''iga kunsti mõttetark''. Lughi tarkus ja vahvus saavutas talle ttiitli Samildanach,, meister õpetlane, sõdalane, kunstnik ja käsitööline. Müütilisest Faliasee linnast tõi Tuatha De prohvetliku Lia Fail Fail'i, "Teadmiste Kivi'', mis tõi kuuldavale inimeseliku karje, kui oli katsutud trooni õiguspärase pärija poolt
• Annab Platoni kaheks jagatud maailmale lõpliku filosoofilise lihvi • Hingel(inim) on ülim võim • Tunnetusteootriad • Empirism (kogemus) - tõed on avastatavad meelelise kogemuse läbi (varasem) • Ratsionalism (mõistus) - tõed on avastatavad mõtlemise läbi (descartes’i kohta, esimene ratsionalism) • Ei olnud akadeemiline teadlasetüüp, ehkki oli suveräänne ja mitmekülgselr andekas loov uurija. • Ei olnud traditsiooniline õpetlane • Vanemas eas luges vähem ja tema kuulsaimates filosoofilistes tekstides puuduvad viited varasemate autorite teostele • Akadeemilist karjääri tekstidega teha ei tahtnud • Üks suurtest filosoofia mässajatest • Inimesena oli mõõdukas, isegi alalhoidlik • Harras katoliiklane • Ei õnnestunud vältida kiriku hukkamõistu 2. MEELTE VÄHEUSALDATAVUS • Optilised illusioonid • Kust ma tean, et ma ei maga?
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride,...
planeetide tekkimisest. Asteroid Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased , vaieldakse. Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on gravitatsiooni mõjul kinni püütud pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos, Jupiteri välimised 8 kuud, Saturni välimine kuu ja arvatavasti ka mitu hiljuti avastatud Uraani ja Neptuuni kuud. Asteroidide uurimine Juba aastal 1760 leidis saksa õpetlane Johann Daniel Titius lihtsa valemi (Bode seaduse), mis seob planeetide kaugused nende järjekorranumbritega. Selles reas oli aga lünk: Marsi ja Jupiteri vahelt kaugusel 2,8 astronoomilist ühikut oli üks planeet puudu. Kui William Herschel oli 1781 avastanud uue planeedi Uraani, mis Bode seadust kinnitas, asuti avastamata planeeti innukalt otsima. Eriti entusiastlikud olid Johann Elert Bode ja Gotha tähetornis töötanud parun Franz Xaver von Zach, kes alustas otsinguid 1787
Tema teine ambitsioon oli muuta Venemaa euroopalikumaks. Ta oli käinud Versailles' lossis Prantsusmaal ning soovis seda jäljendada. Nii lasi Peeter I Tallinna ja Peterhofi Versailles' lossi koopiad rajada. Kuna Peetrile nii väga meri meeldis, ehitati lossid mere äärde ning kuna arhitekt Niccoln Michetti oli itaallane, lähtub loss itaalia villatüübist. Milanos asuva lossi Palazzo Litta fassaad meenutab Kadrioru lossi oma. Milanost pärit, praegu Eestis elav õpetlane Andrea Bochese võrdleb kahte lossi nii: "Meenutan ülikoolipäevi, mil vahetevahel olid meil loengud ja seminarid barokses-rokokoolikus Palazzo Litta saalides. Missuguse mulje jätaks see Eesti üliõpilasele, kui ta saaks kuulata loenguid, istudes Kadrioru lossi kaminasaalis? Kadrioru lossi ümber võib jalutada ning kevadel ja suvel päikse käes pingil istuda ja Luigetiiki imetleda, aga Palazzo Littas toimub vastupidi kõik sees, kuna ta asub südalinnas. Peaukse ja tiheda -
Judais 14 mln Jumal 1) Ortodoksid Sabat, Siinai Sünnist surmani kohustatud järgima Etniline Tanah e Vana Sünagoo m Jehoova -> Hassiidid - lepig (10 Jumala seadusi; usund; Testament g Akenaz (märgitakse vagad (vedajaks käsku ehk poisslaste ümberlõikamine 8. Prohvetite heebrea keeles, (ortodoks i- tähtedega Baal em Tov); dekaloog), päeval, mille viib läbi mohel/moel; tähtsus, 613 luulevormis. ne; ,,kaugel JHWH, ei Misnagdim Teffilin Bar Mitzva lepingu poeg, 13 käsku (365 Koosneb 3st traditsioo põhjas" öelda valju hassiidi vastased; (palvekapslid aastaselt, valmis kandma vastutust keelavat, osast: Toora nilie) (Kesk- ja ...
armastab Jumalat. Boethius (480-524) Sündis Roomas ja suri Pavias( saja tormi linn). Tõlkis Aristotelest ladina keelde. Sündis pärast keskaja algust. 510a. sa ta ainsaks konsuliks. ( sõjaväe juhataja). Ta hukati süüdistatuna riigireetmises. Viimane ja kõige kuulsam teos ,, Filosoofia lohutus", selle kirjutas ta vangis. Ainult Jumal võib inimesele anda tõelise õnne Boethiuse meelest. Skolastik õpetlane ( ristiusu põhimõtteid tuleb seletada mõistuse abil) Boethius oli viimane roomlane ja esimene skolastik. Loeng 27.09.2012 1933 Adolf Hitler tuli võimule Anselm (1033 -1109) Sündis Aostas , Itaalias. Anselm oli benediktlaste ordu abt ( mungakloostri ülem). Inglismaal Canterburys oli peapiiskop 1093 1109 aastani. ( Kunigate William II ja Henry I ajal). ,,Mõistuslikusele püüdleva usu meetod" Peateosed: · Monoloog · Vestlus · Miks Jumal sai inimeseks.
Inimhing on jumalanäoline ja sel on kolm võimet: mälu (memoria); tunnetus(intelligentia); armastus (amor). Inimene on loodud jumalat kui kõrgemat väärtust armastav. Nimetab kolme tõetasandit: igavesed jumalast ehk ideed; asjade (niivõrd tõesed, kui palju langeb kokku jumalikega); mõtlemise ja väidete (..... kui palju langeb kokku asjade tõega). Mis on tõde - üksnes vaimus arvatav õigsus. 2. G.W. Leibnitz ja tema õpetus monaadidest Universaalne õpetlane omal ajal, akadeemia omaette. Skolastik ja antiikfilosoofiat tundis hästi, tõlkis Platoni teoseid. 20-selt doktorikraad juuras. 29 arendas diferentsiaalja integraalarvutuse. Newtoniga kanakene. Lei mõistatuslik. Suurem osa mõtteid sündis kirjavahetuse teel. Üle 15 000 kirja. Suur unistus ühendada kõik kristlikud kirikud üheks Issanda kirikuks. Unistas Euroopa kristlike riikide ühendusest. Metropoliit diplomaatide seltsis. Suur panus filosoofia ajaloos. Kaasaegse loogika rajaja
Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus ka naiste koolitamine Lorenzo Valla Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga. Rotterdami Erasmus - oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist. ,,Narruse kiitus" tema teos. Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof
Justinianus Ida-Rooma keiser 527565 . Peeti Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. Justinianuse eesmärgiks oli Rooma impeeriumi täiemahuline taastamine. ta vallutas Itaalia, Põhja-Aafrika lääneranniku ja suure osa Pürenee poolsaarest. Karl Suur - Frangi riigi kuningas ja Rooma ehk Frangi keiser. pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. sõjaliselt äärmiselt edukas Augustinus - oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor. Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost William Vallutaja - oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all). Võib pidada tänapäevase Inglise kuningriigi rajajaks. Oma vallutamisega saavutas ta kogu Loode-Euroopa poliitilise ümberkorraldamise, millel olid püsivad tagajärjed nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
