1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine. RVastS ei reguleeri kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. Riigivastutuse tekkimise eeldused, kahju hüvitamise kaks olulist eeldust: 1. esiteks peavad olemas olema vastutuse ja kahju hüvitamise alused (isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, isiku õigusi rikkus avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik-õiguslikus suhtes, tegevuse õigusvastasus, põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel, kahju tekkimine kannatanul, süü süü ei ole nõutav. 2. teiseks on isikul võimalik nõuda kahju hüvitamist alles siis, kui ta on esitanud esmase ehk primaarnõude (kui sellise nõude esitamine oli võimalik), kuid sellest hoolimata on tekkinud kahju. Esmased nõuded: 1. Haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue 2. Toimingu lõpetamise nõue 3. Haldusaktist või toimingust hoidumise nõue (NB
õigusnormiga (seadus, määrus) antud õigus nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. isiku õigusi on rikkunud avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik- õiguslikus suhtes: Avaliku võimu kandja tekitatud kahjuna käsitatakse igasugust selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. tegevuse õigusvastasus: See tähendab, et tegu on vastuolus põhiseadusega ning seadusega või seadusest alamalseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui õigusaktist tuleneb kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes. põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. kannatanule kahju tekitamine: varalise kahju hüvitamise; kahju jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks; mittevaralise kahju
tahtluse või raske ettevaatamatusega. Või piiratakse vastutust siis muude asjaolude puhul. Näit. tasuliste lepingute puhul on vastutus kõrge, kui tasuta lepingute puhul. Kahju kindlakstegemine pole tihti nii lihtne ta on küll tekkinud, kuid tema suuruse kindlakstegemine ja tõendamine pole alati võimalik. Kui aga kahju pole tõendatud siis teise poole vastutust ei järgne; 2) teiseks tingimuseks oli käitumise õigusvastasus, milleks on selline käitumine, millega rikutakse objektiivse õiguse norme aga samuti ka tegu, mis küll ei riku ehk ühtegi konkreetset normi, kuid on vastuolus tsiviilseadusandluse mõtte ja sisuga või heade kommetega. Seadus ei anna keelatud tegude loetelu: 3) põhjuslik seos me peame jõudma selgusele, et just selline õigusvastane käitumine põhjustas sellise tagajärje. Igale tagajärjele eelneb terve rida tegusid, mille suhtes me ei tea esialgu
õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Seega on tegemist klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutuse instituudiga, milles peab esinema teisele isikule kahju tekitamine, mille eelduseks omakorda on teo ja tagajärje põhjuslik seos, kahju tekitaja käitumise õigusvastasus ja süü ning deliktivõime olemasolu või seadusest tulenev vastutus. 66 Ülevaade lepinguvälistest võlasuhetest. Lepinguvälised-võlasuhted- Lepinguvälise-võlasuhte-alused- Ühepoolne- Seadus- tehing- Tasu-avalik- Asja- Käsundita- Alusetu-
Tegemist peab olema just absoluutse õigusega (omand, piiratud asjaõigused, isikuga seotud õigused, autoriõigus jms), sest seda peab arvestama igaüks. Seadus tagab isikule, kelle mõnda sellist õigust on õigusvastaselt ja süüliselt rikutud, seadusjärgse hüvitusnõude kahju tekitanud isiku vastu 149. Õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: teo koosseis (kaitstud õiguse rikkumine ja kahju seotus sellega), õigusvastasus (õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine); süü olemasolu (süü vorm ja deliktivõime) 150. Kohus lähtub kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel kahju tekitaja süü olemasolust. 151. Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi; kannatanu nõustus kahju tekitamisega, v
Kehtida saab ka õigusvastane haldusakt. Minetused õiguspärasuses siiski mõjutavad kehtivust. I Kehtivuse olemus HMS § 60 lg 1sätestab: „Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt.” Seega on oluline määratleda, milline on haldusakti kehtivuse omandamise algushetk, milline lõpphetk, millist osa omab haldusakti kehtivuse juures tema õiguspärasus või õigusvastasus. HMS § 60 lg 2: „Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel.” II Kehtivuse alghetk 2.1. Väljaandmise aeg – kehtima hakkamise aeg
sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks. Mõistetavalt peab nõusolek olema antud vabatahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. 8. teenistus-või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu. Õigusvastane ei ole tegu, mille isik sooritab temale pandud teenistus-või kutsealaste kohustuste täitmiseks. 9.oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10.alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. 47. Õigusrikkumise objekt. 1)teo õigusvastasus 2)kahjulik tagajärg 3)kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. 48. Õigusrikkumiste liigid. 1)kuriteod- karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu- tegevus või tegevusetus, mille eest füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus/vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus/sundlõpetamine. 2)väärteod ehk haldusõigusrikkumised- süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest
antud õigus nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. isiku õigusi on rikkunud avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik-õiguslikus suhtes: Avaliku võimu kandja tekitatud kahjuna käsitatakse igasugust selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. tegevuse õigusvastasus: See tähendab, et tegu on vastuolus põhiseadusega ning seadusega või seadusest alamalseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui õigusaktist tuleneb kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes. põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. kannatanule kahju tekitamine: varalise kahju hüvitamise; kahju jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja
sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks. Mõistetavalt peab nõusolek olema antud vabatahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. 8. teenistus-või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu. Õigusvastane ei ole tegu, mille isik sooritab temale pandud teenistus-või kutsealaste kohustuste täitmiseks. 9.oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10.alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. 47. Õigusrikkumise objekt. 1)teo õigusvastasus 2)kahjulik tagajärg 3)kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. 48. Õigusrikkumiste liigid. 1)kuriteod- karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu- tegevus või tegevusetus, mille eest füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus/vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus/sundlõpetamine. 2)väärteod ehk haldusõigusrikkumised- süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest
Maksuamet vaidles A nõudele vastu, väites, et ettekirjutus 17 kuulub sundtäitmisele ning soovi korral on A-l võimalik ettekirjutuse sundtäitmise õiguspärasust hiljem vaidlustada. Kas A poolt esitatud nõude eeldused on täidetud ning kas nõue on esitatud tähtaegselt? õiguskaitsevahend: RVS § 5 toimingust hoidumise nõude eeldused: toiming sooritamata, toimingu õigusvastasus intresside osa on PS vastane. ettekirjutus sundtäitmise intresside osas on õigusvastane. subjektiivsete õiguste rikkumise oht omandiõiguse rikkumine intressinõudega. § 5 lg 1 hoidumisnõude esitamine põhjendatud seoses suure intressi summaga, võib tekitada rahalisi raskusi majandustegevuses. 3. Tartu linn esitas 10.10.2010 halduskohtule kaebuse, milles taotleb Puhja Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemist, et Puhja vald tasuks Puhja valla haldusterritooriumil elanud,
Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. (3) Lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isiku surma põhjustamise või talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral vastutab kahju tekitaja selle eest ka käesolevas peatükis sätestatud alustel. § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (1) Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. [elemendid: teo õigusvastasus, kahjulik tagajärg, põhjuslik seos nende vahel] 46. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud.- 1.Hädakaitse 2.Hädaseisund 3.Kurjategija kin- nipidamine 4.Kuritegude matkimine (vastavad õigused seleks, et tegelikku kuritegu välja selgitada) 5.Kohustuste kollisiooon (tegu, millega rikkutakse õiguslikku kohustust, pole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita VALIDA tähtsam). 6
o vabadusekaotus, teatud õiguse kasutamise keelt, 4) Varalise mõjutamise vahendi (varaline sanktsioon) kohaldamine, s.o vara konfiskeerimine, kahju hüvitamine, rahatrahv; 5) Organisatsioonilise mõjutamise vahendi kohaldamine (nt organisatsioonist väljaheitmine); 55. Juriidilise vastutuse tunnused. 1) Juriidilise vastutuse alus (st õigusrikkumist oma kolme tunnusega) Vastutuse aluseks võib olla ainult õigusrikkumine (süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü) Juriidiline vastutus on süüdlasel tekkiv kohustus kanda oma õigusvastase käitumise eest teatud isikliku, varalise või organisatsioonilise iseloomuga piiramisi ja koormisi. 2) Seos riikliku sunniga: sunnivahendid isikliku, varalise, organisatsioonilise iseloomuga. Isikliku iseloomuga sunnivahendid on nt. vangistus. Varalise iseloomuga sunnitakse kahju hüvitama. Organisatsioonilise iseloomu puhul võtan organisatsioon midagi ise ette.
kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. [elemendid: teo õigusvastasus, kahjulik tagajärg, põhjuslik seos nende vahel] 46. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud.- 1.Hädakaitse 2.Hädaseisund 3.Kurjategija kin- nipidamine 4.Kuritegude matkimine (vastavad õigused seleks, et tegelikku kuritegu välja selgitada) 5.Kohustuste kollisiooon (tegu, millega rikkutakse õiguslikku kohustust, pole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita VALIDA tähtsam). 6
Õiguse rikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, käitumine, milles sunjekt eirab õigunormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piirid. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise tunnused: - Teo õigusvastasus - Kahjulik tagajärg - Otsene kasuaalne seos nende vahel Õigusrikkumisi liigitatakse õigusharulise kuuluvuse, kahjulikkuse astme ja rakendavate sanktsioonide järgi: - Kuriteod – Kuriteod on ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised – seetõttu ka kõige karmimad karistused. Karistust kohaldab ainult kohus. - Väärteod ehk haldusõigusrikkumised
Ettevalmistamine süüteo toimepanemiseks on karistatav vaid siis, kui see on seadusega ettenähtult karistatav (nt raha, pangakaardi või muu maksevahendi, maksumärgi jne võltsimiseks vajaliku seadme või muu vahendi soetamine, valmistamine, kohandamine, hoidmine ja edasiandmine - § 340; narkootilise või psühhotroopse aine levitamiseks ettevalmistemine - § 189 jt.). Seega ei tulene katse õigusvastasus mitte ainult tahtest õigusvastaselt toimida, vaid ka teo alustamisest, selle eest karistatavuse piiri ületamisest, teatud juhtudel isegi ettevalmistuste tegemisest kuriteo toimepanemiseks. Isik on süüvõimeline , kui ta: 1) on vähemalt neljateist aasta vanune; 2) on võimeline aru saama oma teo keelatusest; 3) on võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Isik on süüdimatu, kui ta ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma
Tegemist peab olema just absoluutse õigusega (omand, piiratud asjaõigused, isikuga seotud õigused, autoriõigus jms), sest seda peab arvestama igaüks. Seadus tagab isikule, kelle mõnda sellist õigust on õigusvastaselt ja süüliselt rikutud, seadusjärgse hüvitusnõude kahju tekitanud isiku vastu 149. Õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: teo koosseis (kaitstud õiguse rikkumine ja kahju seotus sellega), õigusvastasus (õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine); süü olemasolu (süü vorm ja deliktivõime) 150. Kohus lähtub kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel kahju tekitaja süü olemasolust. 151. Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi; kannatanu nõustus kahju tekitamisega, v
kui haldusaktis endas pole ette nähtud hilisemat kehtimahakkamist. Kui seaduse/määrusega pole sätestatud teisiti, siis hakkab haldusakt kehtima avalikult teatavaks tegemisest alates 10 päeva pärast, eelkõige üldkorraldusakt. Haldusakt kehtib sõltumata akti õigusvastasusest kuni kehtetukstunnistamiseni, kehtivusaja lõppemise või haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimise või kohustuse täitmiseni kui seadus ei sätesta teisiti. Kuigi õigusvastasus ei too automaatselt kaasa haldusakti kehtetust, siis teatud õigusvastasus toob kaasa haldusakti tühisuse. Tegemist lihtsalt sellise olukorraga, et haldusakt muutub olematuks. Õigustühisuse alused on: 1. Haldusaktist ei selgu haldusakti andnud haldusorgan 2. Haldusaktist ei selgu selle adressaat 3. Haldusakt pole antud pädeva organi poolt, tuleb mõista nii sisulist kui vormilist pädevust 4. Haldusakt kohustab toime panna õigusrikkumist 5
olnud süütegu. Nullum crimen, nulla poena sine lege praevia Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Non bis in idem Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. Kitsendava tõlgendamise põhimõte; täpsus ja selgus Karistusõiguse struktuur Materiaalõigus: Üldosa Süütegu (süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed elemendid), õigusvastasus ja süü Karistus (liigid, määrad), selle kohaldamine, sellest vabastamine Muud mõjutusvahendid; Aegumine Eriosa Karistusseadustiku eriosa; Harukaristusõigus Menetlusõigus (formaalne karistusõigus) Karistuse täitmise õigus Süütegu KarS § 3 (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod.
Kahju õigusvastase tekitamise osas on uldpõhimõtteks, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju huvitama, kui ta on kahju tekitamises suudi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Seega on tegemist klassikalise deliktiõigusliku suulise vastutuse instituudiga, milles peab esinema teisele isikule kahju tekitamine, mille eelduseks omakorda on teo ja tagajärje põhjuslik seos, kahju tekitaja käitumise õigusvastasus ja suu ning deliktivõime olemasolu või seadusest tulenev vastutus. ASJAÕIGUSE KOHTA NB!!! 61. Nimeta asjaõigused Asjaõigused on AÕS § 5 järgi omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Eeltoodud loetelu ei ole ammendav ja seaduses võib lisaks eelnimetatule sätestada ka muid asjaõigusi. NB!! 62. Nimeta ja selgita asjaõiguse põhimõtteid. 31 63
magab). Kohustus aktiivselt tegutseda võib tuleneda ka ametialasest seisundist. Nii nt arst peab alati osutama üldiseloomuga esmaabi, see on esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, eri võteid ega mingeid eri sisseseadeid jne. Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised, kuid erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis oma välistels tunnustelt on õigusvastane, see õigusvastasus ka puududa. Sellel juhul ei ole objektiivne külg ja seega kogu käitumine õigusvastane ehk lihtsalt öeldes on olemas teatud asjaolud, mis välistavad teo õigusvastasuse. Sellised asjaolud nähakse ette seaduses. Karistuseadustiku §28 on selliseks asjaoluks ette nähtud hädakaitse. Sellga on tegu siis, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet nii tema enda või teise isiku õigushüvedele,
· käsiraha · leppetrahv Kahju tekitamisel kohustub kahju tekitaja kahju hüvitama. Hüvitamise eesmärk on panna kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju poleks tekitatud. Et kahju tekitaja vastutaks kahju tekitamise eest, peab selle aluseks olema kolmeastmeline delikti koosseis: 1. teo objektiivne koosseis kas tegu vastab süüteokoosseisule? 35 2. teo õigusvastasus kas tegu on õigusvastane? (õigusvastasust välistab nt hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon) 3. süü kas isik on süüteo toimepanemises süüdi? Kahju jaguneb: · varaline kahju o otsene kahju o saamata jäänud tulu · mittevaraline kahju Kohustus lõppeb: · kohustuse täitmisega · tasaarvestusega · kui võlgniku ja võlausaldaja isikud langevad kokku (nt võlausaldaja pärib võlgniku vara) · poolte kokkuleppel
· käendus · garantii · käsiraha · leppetrahv Kahju tekitamisel kohustub kahju tekitaja kahju hüvitama. Hüvitamise eesmärk on panna kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju poleks tekitatud. Et kahju tekitaja vastutaks kahju tekitamise eest, peab selle aluseks olema kolmeastmeline delikti koosseis: 1. teo objektiivne koosseis kas tegu vastab süüteokoosseisule? 2. teo õigusvastasus kas tegu on õigusvastane? (õigusvastasust välistab nt hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon) 3. süü kas isik on süüteo toimepanemises süüdi? Kahju jaguneb: · varaline kahju o otsene kahju o saamata jäänud tulu · mittevaraline kahju Kohustus lõppeb: 50 · kohustuse täitmisega · tasaarvestusega
· õigusrikkumise objektiivne külg Õigusrikkumise subjektiks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik (peab omama deliktivõimet). Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Õigusrikkumise objektiivne külg teo õigusvastasus, kahjuliku tagajärjega tegu, kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: · hädakaitse kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele. · hädaseisund tegevus, millel on küll õigusrikkumise
Seega võib kahju olla nii varaline kui ka mittevaraline. Kahju võib tekkida lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tulemusena ja lepingu väliselt ehk võib tekkida õigusvastase kahju kaudu. *Kahju: 1)Lepinguline kahju-nõude alus §115. 2)Lepinguväline kahju e.õigusvastane kahju- e.deliktiõigus. Nõude alus §1043-1067. Deliktiõigust saab veel jagada kolmeks. Kahju tekkimisest tuleneva kohustuse tekkimise eeldusteks on: 1. kahju olemasolu kannatanul; 2. kahjutekitanu teo õigusvastasus ning kahjutekitanu süü. 3. põhjuslik seos tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel; *VÕS §128 kahju liigitus: 1)Varaline kahju-Varaline kahju seisneb ennekõike vara väärtuse vähenemises/ oodatud vara suurenemise äralangemises. Varaline kahju kujutab endast igasuguseid negatiivseid varalisi tagajärgi. a)otsene varaline kahju- vara väärtuse vähenemine. (VÕS §128 lg 3 mida saab tänapäeval muuhulgas otseseks varaliseks kahjuks lugeda).
Pankrotiõigus Sisukord 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....
kuigi ka siin ei ole süü olemasolu alati kohustuslik eeldus vastutuse kohaldamiseks. Võlaõigusseaduse § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on deliktiline üldvastutus süüline vastutus, mille aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, kuhu kuuluvad objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Lepingulistes suhetes on lepingu poole süüline vastutus ette nähtud nt tervishoiuteenuse osutaja poolt kohustuste rikkumise eest (VÕS § 770 lg 1), tarbija vastutuse korral veose saatjana (VÕS § 781 lg 2), hoiulepingus, mille pooleks on tarbija (VÕS § 899 lg 2) jne. Teise poole süüline käitumine võib olla kohustust rikkunud lepingupoole vastutusest vabastamise aluseks nt pakettreisilepingus (reisikorraldaja vastutus rikkumise eest on välistatud, kui
kuigi ka siin ei ole süü olemasolu alati kohustuslik eeldus vastutuse kohaldamiseks. Võlaõigusseaduse § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on deliktiline üldvastutus süüline vastutus, mille aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, kuhu kuuluvad objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Lepingulistes suhetes on lepingu poole süüline vastutus ette nähtud nt tervishoiuteenuse osutaja poolt kohustuste rikkumise eest (VÕS § 770 lg 1), tarbija vastutuse korral veose saatjana (VÕS § 781 lg 2), hoiulepingus, mille pooleks on tarbija (VÕS § 899 lg 2) jne. Teise poole süüline käitumine võib olla kohustust rikkunud lepingupoole vastutusest vabastamise aluseks nt pakettreisilepingus (reisikorraldaja vastutus rikkumise eest on välistatud, kui
Ei ole karistatav! Erandid: - kui see on teo koosseisuline element 47 - kui on tegu kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumise või kuriteo kaastäideviimise kokkuleppega (§ 22') 5. Õigusvastasuse välistamine. § 27. Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. 6. Süü välistamine. § 32. (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst.
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
olema süüdi nii oma tegevuse kui ka oma tahtluse poolest. Eestis on kuritegu karistusseadustikus sätestatud süütegu, milles süüdi olevale füüsilisele isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 110. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah, karistatav on tegu - tegevus või tegevusetus -, kui see vastab süüteokoosseisu tunnustele, teo õigusvastasus ei ole välistatud ja isik paneb teo toime süüliselt. 111. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus, kavatsetus või ettevaatamatus, kergemeelsus, hooletus, motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. 112
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. (3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Kui rünnaku käigus kahjustatakse ründajat ilma, et oleks hädakaitse piire ületatud, siis see kahjustamine on lubatud. Vt. Ka VÕS §1045 lõige 2, punkt 3. VÕS § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (2) Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis Keskne küsimus: millal ületatakse hädakaitse piire? Vt. Karistusseadustik §28 lõige 2. See oleks midagi niisugust, mis ei vasta ründe ohtlikkusele. Tsiviilõiguse tähenduses on tähtis kahju tekitamise küsimus. Kui on hädakaitse ja piire pole ületatud, pole tegu õigusvastane ning ei saa kahju hüvitamist nõuda. Hädaseisund Vt. TsÜS §141, KarS §29 TsÜS §141. Hädaseisund
ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. (3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Kui rünnaku käigus kahjustatakse ründajat ilma, et oleks hädakaitse piire ületatud, siis see kahjustamine on lubatud. Vt. Ka VÕS §1045 lõige 2, punkt 3. VÕS § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (2) Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis Keskne küsimus: millal ületatakse hädakaitse piire? Vt. Karistusseadustik §28 lõige 2. See oleks midagi niisugust, mis ei vasta ründe ohtlikkusele. Tsiviilõiguse tähenduses on tähtis kahju tekitamise küsimus. Kui on hädakaitse ja piire pole ületatud, pole tegu õigusvastane ning ei saa kahju hüvitamist nõuda. Hädaseisund Vt. TsÜS §141, KarS §29 TsÜS §141
Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. 4 Õigusvastane tegu Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Hädakaitse. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Isik ületab
toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses. 69. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Õigusrikkumise objektiivse külje elemendid on erinevate tegude puhul väga erinevad. Kuid objektiivse külje mõned elemendid teatud üldistatuse astmel on võrdselt olulise tähendusega (universaalse tähendusega) kõigi õiguserikkumiste jaoks ja need tuleb täita. Need on: 1. Teo õigusvastasus 2. Teo tagajärgede kahjulikkus ühiskonnale või tema liikmetele 3. Kausaalne e. põhjuslik seos nende vahel. 70. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Teo, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ütlema, ei ole vaadeldavtema teona ja ta ei kanna sellise teo eest õiguslikku vastutust. Sel juhul on ta vahendiks teise inimese käes. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
