tekitanud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Kaks tasandit: vastutust tekitav kausaalsus ja vastutust täitev kausaalsus. Kaks etappi: kahju vajalik põhjus ja kahju õiguslik põhjus. ja 2. Õigusvastasus: I etapp: õigusvastasuse eeldused (VÕS § 1045 lg 1 ning §-d 1046-1049). § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (1) Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. § 1046
K vastutab §113 ja § 25 lg 2 inimese tapmise katse eest ja §205 koera suhtes. Saksa kohtupraktika: Kui lased sinna, kuhu sihid, siis on error in persona. Kui sihid mööda, siis on eksimus sihtobjektis. E peab tapma S-i. Nii ta varitsebki S-i, kuid kuulile astub ette T, kes sureb. Eksimus inimeses, vastutab tapmiskatse Si §113 § 25 II eest ja T surma põhjustamine ettevaatamatusest §117 I. II. Õigusvastasus 1. Mõiste (§ 27): tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või tavaga 2. Õigusvastasust välistavad asjaolud 1) Hädakaitse (§ 28) 2) Hädaseisund (§ 29) 3) Kohustuste kollisioon (§ 30)- Isikul on korraga kaks võrdväärset kohustust ning ta täidab neist ühe. See üks, mille ta täidab, on võrdväärne sellega, millega ta jätab täitmata või sama oluline. Kui maja põleb ja seal
Karistusõiguse kodukaasuse lahendus. 1- Nõustudes Antsu ettepanekuga lõhkeseadet firmajuhi tapmise eesmärgil lennukisse paigutada võis Peeter toime panna KarS paragrahvide 114 p. 7 ja 22.1. lg 1 ja 2 koosmõjus kvalifitseeritava teo ( lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega toimepandava tapmise (mõrva) toimepanemise ettepanekuga nõustumine) 1.1. Kuna eesmärgiks oli firmajuht tappa ning seda lõhkeseadeldisega lennuki hävitamise teel, siis on ohustatud õigushüveks firmajuhi elu. Seega tuleb koosseisu otsida KarS 9. peatüki (isikuvastased süüteod) 1. Jaost (eluvastased süüteod) 1.2. Objektiivne külg: 1.2.1. KarS paragrahvi 114 p 7 eeldused: a) tegu peab olema tapmisega (antud juhul oli kaasusest tulenevalt teo lõppeesmärk firmajuht tappa ja seega on esimene eeldus täidetud). ...
Tahtlik tapmine Kriminoloogia põhikursus Autori nimi kustutatud TAPMINE Teise inimese elu äravõtmine. - Vägivaldne surm - Kallalekippumised - Tahtlik vs ettevaatamatus - Suitsiid (lihtne vs teisi inimesi puudutav) - KarS § 113 – 6-15 aastat TAPMINE PS § 16 - õigus elule ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon Elu mõiste – füsioloogiline sünnitamine ja esimene hingetõmme Surma mõiste – pööramatu TAPMINE Tunnused: 1. Vägivaldne iseloom 2. Õigusvastasus 3. Tahtlus Liigid: 1. Ilmselged 2. Mitteilmselged TAHTLIK TAPMINE - Olmetapmised - Isiklikud vaenulikud suhted - Alkoholi tarvitamine - Ettekavatsetud tapmised - Eriline julmus - Seksuaalsed motiivid TAHTLIK TAPMINE - Ratsionaalne tüüp - Impulsiivne tüüp - Tigestunud tüüp - Patoloogiline tüüp - Konformistlik tüüp TAHTLIK TAPMINE Kõige levinumad viisid: 1. Kehavigastuste tegemine erinevate vahend...
kuritegu, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. § 420. Tulirelva helisummuti, laser- ja öösihiku ebaseaduslik käitlemine (1) Tulirelva helisummuti, laser- või öösihiku ebaseadusliku käitlemise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. HÄDAKAITSE JA HÄDASEISUND Õigusvastasuse välistamine Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku (KarS), muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastasus on välistatud kui isik tegutseb hädakaitses või hädaseisundis. Hädakaitse Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
.................................................................14 3.2.5. Eriline isikutunnus.........................................................................................14 3.3. Süüteo subjektiivne koosseis...............................................................................14 4. Õigusvastasus.....................................................................................................................14 4.1. Mida tähendab õigusvastasus?............................................................................14 4.2. Õigustavate asjaolude süsteem............................................................................15 4.3. Hädaseisund.........................................................................................................15 4.4. Kohustuste kollisioon...........................................................................................15 4.5. Hädakaitse.....
Põhidelikt- tahtlikult lõpule viidud delikt, täideviimine Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus, osavõtt Karistusõiguslik tegu- tegevus, mis vastab süütekoosseisule, on õigusvastane (puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud) ja isik on teo toimepanemises süüdi (§2 lg2). Deliktistruktuur- lähtutakse finalistlikust küsitlusest, mis omakorda tähendab seda, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, siis on tegemist õigusvastase teoga (koosseisupärasus, õigusvastasus, süü) Ideaalkogum- 1 tegu + mitu koosseisu (sõidab purjuspeaga ja ületab kiirust) Reaalkogum- mitu tegu + mitu koosseisu (murdis korterisse sisse, varastas teleka, müüs selle hiljem maha) Objektiivne koosseis- seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg (§12 lg2) Objektiivne omistamine- tegu, mis on omistatav objektile Regressikeeld- isik alustab põhjuslikku ahelat, mingi hetk võtab selle üle
Tüüpilised juhtumid: · Kaablikaasused. A peab lehmafarmi. B teostab kaevetöid ja lõikab kaabli katki. A-l jäävad lehmad lüpsmata ja ta kannatab kahju, see ongi puhtmajanduslik kahju (ei ole kahjustatud A tervist, elu omandit ja muid õigusi). Puhtmajanduslikku kahju ei hüvitata võlaõigusseaduses. Puhtmajandusliku kahju hüvitamine võib kõne alla tulla: 1) olukord, kus kahju tekitamise õigusvastasus tuleneb §-st 1045 punktist 7. rikutud on kaitsenorme. Sellisel juhul tuleb § 127 lg 2 järgi hinnata, kas selle kaitse eesmärgiks oli ka kannatanu kaitsmine puhtmajandusliku kahju eest või mitte. Näide: KarS - teise isiku tahtlik tapmine on keelatud. Kui A on B ära tapnud, siis A käitumine deliktiõiguse mõttes võib olla õigusvastane vastavalt § 1045 punkt 7 ja KarSi järgi. Kas KarSi eesmärk oli kaitsta B võlausaldajat C-d
Karistusõiguse arvestus AÜ BA 3.02.2011. Kaasuse lahendus paberkandjal esitada õppetooli hiljemalt 11.02.2011 kl 15.00 (nimi) Antsul ja Bernil on vanad arved klaarida. Järjekordselt pubis kohtudes tuletab Ants Bernile meelde viimast kokkupõrget, millega seoses jäi tal Bernile ülekohtu eest tasumata. Ants räägib Bernile, et teab küll, kustkaudu ta koju läheb ning ei ole välistatud, et Ants ise või mõni tema sõpradest, kellel on ,,peale rusikate ehk midagi muudki taskus, talle pargis vastu juhtub". Tegelikult ei ole Antsul selliseid sõpru, ta tahab Bernit lihtsalt hirmutada. Viimane hakkab aga igaks juhuks koduteele jäävat parki vältima ning tuleb koju valgustatud tänavaid mööda. Ühel õhtul...
Kuid tunduks ebaõiglane karistada inimest, kes oli sunnitud tarvitama äärmuslikke vahendeid, et päästa oma elu. Igaühel peab olema õigus kaitsta ennast ja teisi kuritegeliku ründe eest. Seejuures ei tohi ainult ründajale liigset kahju tekitada. Selline enesekaitse ei ole õigusvastane ja seepärast kehtib põhimõte, et karistatav ei ole süüteokoosseisule 10 vastav tegu, mille õigusvastasus on välistatud. Peamised õigusvastasust välistavad asjaolud on hädakaitse teostamine või tegutsemine hädaseisundis. Väljavõte seadusest § 27. Õigusvastane tegu Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Väljavõte seadusest § 28. Hädakaitse
SISSEJUHATUS Riigikogu poolt 06 juunil 2001.a vastu võetud ja 01. septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises...
KarS § 266 -d saaks ette heita (omavoliline sissetung). Sellises olukorras võiks näiteks tüübi kinnisiduda. Tegu peab olema kooseisupärane ja õigusvastane. ÕIGUSVASTASUS. Iga tegu, mis vastab süüteokooseisule käsitletakse õigusvastasena v.a kui esinevad seda tegu õigustavad asjaolud. Seljuhul ei saa seda isikut vastutusele võtta. KarS § 27. Õigusvastane tegu Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigustavad asjaolud saavad tulla kas KarS, teistest eriseadustest, rahvusvahelistest konventsioonidest või rahvusvahelisest tavast. Seega on see ampluaa üsna lai. KarS ise annab meile neli varianti: 1. Hädakaitse, 2. hädaseisund, 3. kollisioon ja 4. eksimus õigusvastases asjaolus. Õigustavad asjaolud tulevad ka nt omaabi AÕS
vaatamatus kergemeelsus tagajärgede saabumise võimalust, kuid kergemeelselt lootis neid vältida Kuritegelik Õigusrikkuja ei näinud ette tagajärgede saabumist, kuigi pidi hooletus ja võis ette näha. 3) Õigusrikkumise objekt - need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. 4) õigusrikkumise objektiivne koosseis 1) teo õigusvastasus  väljendab tema kahjulikkust ühiskonnale 2) kahjulik tagajärg  objekti mõjutamise tulemus. Võib ka puududa! 3) kasuaalne ehk põhjuslik seos nende vahel  isiku õigusvastane käitumine peab kahjuliku tagajärje esile kutsuma, peab olema selle põhjus Tegu, mis on toime pandud ... ...füüsilise sunni mõjul  ei ole vaadeldav tema teona ja ta ei kanna selle eest vastutust ..
352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõiguse e. menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. 353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. ( Selle alusel) 354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tema funktsiooniks on leida vastus küsimusele-mida ütleb normi abstraktne koosseis? 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames...
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
KARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus  1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud  tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16)  tahtlik tegevus, k...
kriminaliseerida. Ei rõhutata mitte niivõrd ühiskondlikku aspekti, vaid kahjustatava õigushüve väärtust. Süüteo materiaalne määratlus on probleem seadusandja jaoks ja ta leiab, kas see vajab kajastamist karistusseaduses. Meil ei ole ära seletatud, mis on kuritegu materiaalses mõttes. Kasutusel on kuriteo formaalne määratlus – kuritegu on see, mis on seaduses kuriteona kirjas. Õigusdogmaatiline süüteomõiste - § 2 lg 2 2. KarS deliktistruktuur: süüteokoosseis, õigusvastasus, süü (§ 2 II) Skeemikogumik lg 20. Järjekord on seaduses rangelt ette antud. Õigusvastasus tähendab, et peab leidma kaasusest mõne õigusvastase asjaolu, mida tuvastada. Õigusvastasusega tuleb tegeleda ainult siis, kui mõni asjaolu tuleneb kaasuse tekstist. Kui on näha, et pole ühtegi õigusvastasuse probleemi, piisab mainimisest, et puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kui kaasuses pole mainitud vanust, siis võib eeldada, et on täisealine kodanik, st süüvõimeline
Enne aborti tuleb külastada naistearsti, kes teeb uuringud võimalike põletike suhtes. Aborteeritud loodete surnukehadega toimitakse vastavalt jäätmeseadusele. 2. Kas abort on mõrv? Kas abort on mõrv, sõltub sellest, mida mõrvaks pidada. Tavaliselt räägitakse mõrvast tähenduses, millel on kolm komponenti: · ojektiivne komponent: süütu inimese tapmine; · subjektiivne komponent: intentsioon (kavatsus) tappa süütu inimene; · juriidiline komponent: õigusvastasus. Kuivõrd iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esilekutsutud abort  sedavõrd, kuivõrd see sisaldab alanud elu lõpetamist  alati süütu inimese tapmine. Kuid mitte alati ei kätke esilekutsutud abort intentsiooni tappa süütu inimene. Esiteks ei ole paljud inimesed aborti tehes teadlikud, et sellega põhjustatakse süütu inimese surm. See kehtib ennekõike aborti tegevate naiste suhtes, kuna tuleb eeldada, et iga kompetentne naistearst teab, et aborti
Kordamisküsimused II kontrolltööks 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud 1.Õigusvastasus on süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus 2. Õigusvastasuse saab välistada karistusseadustikus sätestatud normiga 3. Hädakaitses toimepandud tegu ei ole õigusvastane 4. Kui isik rünnet tõrjudes ründajale ilmselt liigset kahju tekitab, formuleerub see hädakaitse piiri ületamiseks 5. Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine käib õigusvastase ründe tõrjumises ja eesseisva ohu kõrvaldamises 6. Kohustuste kollisioon karistusõiguslikkus mõistes tähendab üheaegselt mitme kohustuse täitmist 7. Lubatavuseksimusega on tegu siis kui isik arvab ekslikult, et tegutseb õigustava asjaolu tingimustes 1. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil Hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on kaitse, mis on vajalik ründe tõrjumiseks. Ründajaks on alati inimene; looma või asja puhul on tegemist ohu...
kindlakstegemise süllogismist. 5. Õiguspärane ja õigusvastane käitumine: 5.1. õiguskuulekus, 5.2. deliktsus (karistusõiguslik delikt ja tsiviildelikt  mõiste, tunnused ja struktuur), TSIV - tsiviilõigusrikkumise struktuur. VÕS (Võlaõigusseadus) järgi on süül põhineva vastutuse (deliktilise üldvastutuse) aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1. objektiivne teokoosseis 2. õigusvastasus 3. süü Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. 1) lepinguline vastutus - põhineb võlaõiguse normidel ja eeldab lepingu rikkumist.
Kujutame taas ette, et kahju tekitamises osales ka kolmas isik D. Nõude üleminek siin lihtsam: kuna A ja B solidaarvõlgnikud, siis Ÿ 69 lg 2 ja Ÿ 137 lg 2 järgi läheb nõudeõigus üle B-le. 30. Missugused on delikti üldkoosseisu elemendid ning kuidas on jaotatud nende tõendamise koormus? ˆ Kolm tasandit: objektiivne teokoosseis * tegu * kahju * põhjuslik seos õigusvastasus * kas esineb mõni õigusvastuse alus (Ÿ 1045 lg 1) * kas ei esine õigusvastasust välistavad asjaolud? (Ÿ 1045 lg 2) süü * deliktivõime aspekt * süü vormi aspekt ˆ Kahjustatud isik peab tõendama kahju tekkimise ja õigusvastasuse. ˆ Kannatanu tõendada õigusvastasust välistavad ajaolud / süü puudumine (s.t süüd eeldatakse; selles osas on
seadustes ja väiksem osa karistusseadustikus. KarS 3-astmeline deliktistruktuur, mille korral saab tegu olla kuriteo või väärteoga: ◦ koosseisupärasus- kuritegu on kooseisupärane siis, kui koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab KarS või mõnes teises seaduses sätestatud faktikirjeldusele ◦ õigusvastasus- süütegu, kui ta vastab süüteo koosseisule ja õigusvastasus ei ole välistatud (hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon, muus seaduses ette nähtud asjaolu, eksimus) ◦ süü- tegu on toime pandud süüvõimeline isik ning kas puudub süüd välistav asjaolu (vaimne puue, vanus)  Tsiviildeliktid ◦ Lepingulised vastutused- vastutuse kohaldamine eeldab lepingu rikkumist ◦ Lepinguvälised vastutused- poolte vahel puuduvad lepingulised suhted
o Kohustuste kollisioon o Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus  Teo õigusvastutust välistavad asjaolud 2: o Kannatanu nõusolek o Teenistus-või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu o Oma õiguste teostamisele suunatud tegu o Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine  Õigusrikkumise objektiivne koosseis: o Objektiivse külje elemendid:  teo õigusvastasus  kahjulik tagajärg  põhjuslik seos  Õigusrikkumise liigid: o Kuriteod o Väärteod o Tsiviilõigusrikkumised o Distsiplinaarsüüteod  Juriidiline vastutus: o Vastutus aktiivses aspektis o Vastutus retrospektiivses aspektis  Juriidilise vastutuse liigid õigusharude järgi: o Kriminaalvastutus o Haldusvastutus o Varaline vastutus
(4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. (5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. 12. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud. Õigusvastane tegu Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Hädakaitse - (Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega,
See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. […] Piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole vaidlustatud haldusakti õigusvastasus. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral jääb haldusakt edasi kehtima ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Tuvastamisnõude esitamine on lubatud üksnes sellisel juhul, kui kaebaja saavutab kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel. […] Tuvastamiskaebuse puhul on oluline ära näidata, milleks on kaebuse esitajale tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse tuvastamine
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
struktuur kehtib meil kolmetasandiline dilekti struktuur Nõukogude krim.õiguse struktuur Meie karistusõiguslik dilektistruktuur rajaneb finalistlikul 3 astmelisel süüteo mõistel, s.t. teo karistatavuse tuvastamist rangelt ja eranditult üksteisele järgnevatel astmetel.Kõigepealt koosseisu pärasis,siis õigusvastasus ja lõpuks süü.Alles siis kui kõigil kolmel astmel on vastus jaatav saab rääkida karistatavast teost  kas kuriteost või väärteost.Vastupidi,kui ühel tasandil on vastus eitav ei liiguta edasi järgmisele tasandile.Selle süsteemi järgi on ka üles ehitatud KarS-i 2 peatükk. I tasand On teo koosseisu pärasus tähendab selle asjaolude vastavust eriosa süüteo kooseisus toodud tunnustele.Tuleb muidugi arvestada et eriosa süüteo koosseisude osa ühised tunnused on n.ö
endast, muu hulgas ka tema tervislikust seisundist. 33. Mida tähendab teo õigusvastasuse tuvastamise kaheetapilisus ning kuidas jaguneb sellega seoses asjaolude tõendamise koormus? Kaheetapilisus tähendab seda, et esimeses etapis peame õigusvastasuse kindlaks tegema, ehk küsime, kas esinevad õigusvastasuse tunnused? See käib § 1045 lg 1 p-de 1-8 järgi. Lisaks ka § 1046-1049. Teises etapis, kui õigusvastasus on kindlaks tehtud, hinnatakse õigusvastasust välistavaid asjaolusid § 1045 lg 2 p-de 1-4 järgi. Tõendamiskoormis on lihtne  kannatanu eab tõendama õigusvastasust, kostja peab tõendama õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 34. Missugust mõju deliktilisele vastutusele avaldab asjaolu, et isik põhjustab teisele isikule (kannatanu) kahju arvetes ekslikult, et tal on selleks õigus mõne õigusvastasust välistava
NB!!! Meil ei ole enam süüvormid: tahtlus ja ettevaatamatus. Kuid üldosa küsimused on ka mujal. Ka eriosas, kahjuks, on toodud üldmõisted, nt. § 828. Mis on dokument? Ta peab tooma kaasa õiguslikke tagajärge. Aga mis on dokumentaalsed tõendid? Igasugused kindlal kandjal asjad. Kui üldosa määrab kindlaks isikute karistuse piirid, siis eriosa kehtestab reaalset kaitse. Deliktid on õigusrikkumised, mille eest karistatakse. Delikti koosseisu elemendid: koosseisu pärasus, õigusvastasus ja süü. Üldosas on nad käsitlust leidnud põhimõtteliselt. Süüteo kui niisuguse mõiste on eriosas (konkreetne süütegu). Õigusvastasus ja süü on üldosa normi vahel jaotatud. Kui on erinorm, siis lähtutakse erinormis. Kui on vastuolu eri- ja üldosanormi vahel, siis lähtutakse üldosast. Prioriteet on üldosal. Õiglane kohtlemine ja kriminaalvastutuse määratlemine on riiklik ülesanne. Võrdne kohtlemine tähendab kohelda võrdseid võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt
Sõnad mille tähendus on paika pandud kohtupraktikas, nende taga on pikk teooria. Operatsioon Härra Õilis on otsustanud loovutada oma neeru sõbrale. Pärast kõiki seaduses ettenähtud protseduure jõuab Õilis operatsioonilauale. Siis tuleb arst ning lõikab narkoosiunes magava Õilise kõhu lõhki, eemaldab neeru ja õmbleb kõhu kinni. Kas arst pani toime kuriteo? 1 Puudub õigusvastasus. Üldse karistus õiguse kursuse raames mis loetakse on kõige tähtsam asi on kolme astmeline kuriteo mõiste: koosseis, õigussvastasus, süü. Koosseis: Objektiivne- tegu. Tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, eriline iskuktunnus Subjektiivne koosseis- tahtlus, ettevaatamatus, eesmärk, koosseisu eksimus Õigusvastasust välistavad asjaolud- hädakaitse, hädaaseisund, kohustuste kollisioon
Sõnad mille tähendus on paika pandud kohtupraktikas, nende taga on pikk teooria. Operatsioon Härra Õilis on otsustanud loovutada oma neeru sõbrale. Pärast kõiki seaduses ettenähtud protseduure jõuab Õilis operatsioonilauale. Siis tuleb arst ning lõikab narkoosiunes magava Õilise kõhu lõhki, eemaldab neeru ja õmbleb kõhu kinni. Kas arst pani toime kuriteo? 1 Puudub õigusvastasus. Üldse karistus õiguse kursuse raames mis loetakse on kõige tähtsam asi on kolme astmeline kuriteo mõiste: koosseis, õigussvastasus, süü. Koosseis: Objektiivne- tegu. Tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, eriline iskuktunnus Subjektiivne koosseis- tahtlus, ettevaatamatus, eesmärk, koosseisu eksimus Õigusvastasust välistavad asjaolud- hädakaitse, hädaaseisund, kohustuste kollisioon
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes Âhaldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes  halduskandjate ja Âorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes Âriiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod  ava...
Põhjusliku seose kindlakstegemine toimub kahes etapis: uuritakse, kas kostja tegu oli hageja tekkinud kahju vajalik põhjus. Ajaliselt eelnev nähtus loetakse eelneva põhjuseks, kui ilma eelvata poleks teist saabunud. Conditio sine qua non. kahju põhjusele õigusliku hinnangu andmine, selle etapiga kõrvaldatakse osa isikuid tõendamata nende süüd ja õigusvastasust. b. Õigusvastasus  kahju põhjustanud teo õigusvastasus. Kuivõrd õigusvastasus on objektiivne kategooria, siis loetakse õigusvastaseks ka deliktivõimetu isiku teo. Tema siiski vabaneb üldjuhul vastutusest, kuna tal ei saa olla süüd. Õigusvastasuse tuvastamine toimub üldjuhul kahes etapis: Selgitatakse, kas esinevad õigusvastasuse eeldused Proovitakse õigusvastasust kõrvaldada õigusvastasust välistavate asjaolude esinemisega. Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui
), juriidiline fakt: mõiste, realiseerimine: järgimine, kasutamine ja kohaldamine; viisid, ja milliste viiside puhul saab adressaat ise realiseerida, millisel juhul mitte avalik haldus, subsumptsioon, õigue täpsus: keele kasutus, kehtivus ja arusaamise aspekt ehk õigusnormi tegelik mõiste tõlgendamine: argumentide süsteem, Aarnio ja Alexy (Juridica erinumbrist), kaasaegne tõlgendamine  osata nimetada õiguse rikkumine NB! Põhitunnused! (7tk) õigusvastasus on kõige olulisem! Juriidiline vastutus  liigid karistusõigused ja tsiviilõiguses (vt ainult PP! Mitte LM)
44. 32 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2008. Lk. 45. 14 Lisaks eelnimetatule, on KarS'il võrreldes teiste õigusaktidega teistsugune struktuur, nimelt on KarS'il kolmeastmeline deliktistruktuur, kus lähtutakse süüteo finalistlikust küsitlusest, omakorda tähendab see, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, saab tegemist olla õigusvastase teoga (kolm astet: koosseisupärasus, õigusvastasus, süü).33 Antud argumentatsioonist saab KarS'i liigitada karistusõiguse valdkonda, mis on tingitud kõnealuse seaduse eripärast võrreldes teiste avaliku õiguse pärusmaale kuuluvate õigusnormide kogumitega. 33 J. Sootak. Süüteomõiste ja deliktistruktuur. Tallinn 2004. Lk. 6-9. 15 7. Uuritava õigustloova akti õiguslik ideoloogia
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus .....................................
Pärast kohtuotsuse jõustumist esitas A. Aru A.Sassi vastu hagi nõudes temalt jope väljamaksmist. A.Sassi ei tunnista hagi, sest polevat A.Arule mingisugust varalist kahju tekitanud. Kes ja milliseid fakte peab tõendama? Milline on kohtualluvus? A.Aru peab tõendama kahju olemasolu, põhjuslikku seost A. Sassi käitumisega ja käitumise õigusvastasust, süü olemasolu A. Sassi käitumises ja kahju suurust. A.Sass peab tõendama: hagejal kahju puudumist ( nt jope oli juba enne katki), õigusvastasus on juba tõendatud väärteo otsusega, aga tsiviilmenetluses ei ole kohus seotud kahju tuvastamisel tingimata teiste kohtulahenditega, nii et ka selles osas saab vastuväiteid esitada. Kohtualluvus kahjuhüvitamise nõudes võib olla üldalluvus kostja elukoha järgi või hageja valikul kahju tekitanud teo toimepaneku koha järgi ( TsMS § 94). 17. Siim Anto pöördus kohtusse Toomas Toode vastu ja nõudis, et see tagastaks talle kitarri,
20) Riigivastutus - avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Hõlmab ka õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise ja alusetut rikastumist Vastutuse alused: 1. isiku subjektiivsete õiguste rikkumine 2. isiku õigusi on rikkunud avaliku võimu kandja oma tegevusega avalikõiguslikus suhtes 3. tegevuse õigusvastasus ehk tegu on õigusvastane 4. põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel 5. kannatanule kahju tekitamine
Esimesel juhul vabaneb vastutusest vääramatu jõu olemasolul, DÕ puhul süü puudumisel. 17. Millised on DÜK-u eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu DÜK-u elemendi tähenduses? Üldkoosseis tähendab DÕ-likku üldvastutust. Saab eristada veel riski- ja tootjavastutust. Need on erikoosseisud. DÜK klassikalises strukt-s saab eristada 3 põhieeldust: obj teokoosseis, õigusvastasus, süü. Obj koosseisu enda juures tuleb erist: kahju tekitaja tegu, kannatanu õigushüve kahjustamine, põhjuslik seos eelneva kahe vahel. Õigusvastasuse tasandil tehakse 1 etapis õigusvastasus kindlaks või otsustus, 2 etapis konstrueeritakse, kas õigusvastsus ei ole välist § 1045 lg 2 toodud asjaolude tõtt. Süü juures tuleb kontrollida kahju tekitaja süü- e deliktivõimet ja hinnata süü vormi. Nõude ulatus tuleb teha kindlaks VÕS üldosa sätete järgi §
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
Tegevusetuse korral algab süüteokatse hetkest, mil isik jätab tegemata teo, mis on vajalik süüteokoosseisu kuuluva tagajärje ärahoidmiseks. Kõlbmatu süüteokatse - Kõlbmatu on süüteokatse, mida ei saa süüteo eseme või subjekti, samuti süüteo toimepanemise vahendi või viisi kõlbmatuse tõttu lõpule viia. 47. Õigusvastasus ja selle välistamine Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. (Karistusseadustiku §) · Hädakaitse - Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Isik ületab hädakaitse
6.Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Õigusrikkumise objektiivne külg on inimeste teod, mitte mõtted või kavatsused, sest õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist. Enamasti on selleks mõni aktiivne tegu, kuid mõnikord ka tegevusetus. Tegevusetuses seisneb õigusrikkumine juhul, kui isik jätab tegemata teo, mida ta oli kohustatud tegema. Objektiivse külje elemendid on: teo õigusvastasus, kahjulik tagajärg, kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. 7.Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? 1) Hädakaitse - kaitsjat ennast, teist isikut või nende hüvesid või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. On õiguspärane, kui ei ületata hädakaitse piire. Ohu allikaks inimene.
Õigusrikkumisena on käsitletav vaid tegu, mis on õigusvastane. Erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldjuhul välistelt tunnustelt on õigusvastane, see omadus puududa. Sel juhul ei ole teo objektiivne külg ja seega kogu käitumine vaadeldav õigusrikkumisena. Õigusrikkumise objektiivse külje elemendid (universaalse tähendusega) on: o Teo õigusvastasus o Teo tagajärgede kahjulikkus ühiskonnale või tema liikmetele o Kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel 15. TEO ÕIGUSVASTASUST VÄLISTAVAD ASJAOLUD 1) Hädakaitse  kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitse seisund püsib seni, kuni ründeoht on reaalne.
seda nimetatakse Õigussüsteemiks. Õigussüsteemi kui ühtse Õigusrikkumise objektiivse külje elemendid (universaalse terviku raamides moodustavad õigusnormid iseseisvaid normirühmi tähendusega) on: vastavalt reguleeritavate ühiskondlike suhete spetsiifikale. o Teo õigusvastasus Õigussüsteemi sees eristatakse kindlaid tervikuna esinevaid o Teo tagajärgede kahjulikkus ühiskonnale või tema õigusnormirühmi, mida nimetatakse õigusharuks. ÕH on liikmetele õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemis
institutsiooni vastu. Üldkohtu pädevusse kuuluvad esimese kohtuastmena kõik ülejäänud sama liiki hagid ja eriti füüsiliste või juriidiliste isikute esitatud hagid. Tegevusetushagi See hagi võimaldab kontrollida liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevusetuse seaduslikkust. Sellise hagi saab siiski esitada alles pärast seda, kui institutsiooni on kutsutud üles toimingut tegema. Kui tegevusetuse õigusvastasus on tuvastatud, peab asjassepuutuv institutsioon tegevusetuse lõpetama, võttes selleks ettenähtud meetmeid. Tegevusetushagi menetlemise pädevus on Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel jaotatud samade kriteeriumide alusel kui tühistamishagi puhul. 10 Apellatsioonikaebus Euroopa Kohtusse võib esitada apellatsioonkaebusi Üldkohtu otsuste ja määruste peale õigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu. Kui apellatsioonkaebus on vastuvõetav ja
SEADUSTE VIHIK EESTI LIPU SEADUS - ELS Vastu võetud 23.03.2005 jõustunud vastavalt §-le 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/104062014004 ptk 1, §26 § 2. Eesti lipu kirjeldus (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. § 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. (2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri. § 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt (1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikoht...
See on igasugune õigusega objektiivses mõttes õigusvastaseks määratud tegu, mis toob kaasa juriidilise vastutuse. Kui on toimunud õigusrikkumine, siis see toob kaasa ebaõigalse olukorra - õiglus ei ole toimunud inimestevahelistes suhetes. Ebaõigluse all tuleks mõista rünnet õigushüvedele. Mille üle kirjanduses jäädaksegi vaidlema on see, kas üheks õigusrikkumise oluliseks tunnuseks on ka kahjulikkus. Delikti üldised tunnused: I koosseisupärasus II reaalsus III õigusvastasus IV kausaalsus V süülisus VI juriidilist vastutust kaasatoov Delikti struktuuri käsitlused M-E õiguses omavad erisusi. Jaguneb era- ja avalikuks õigusesks. Rooma õiguses kujutas delikt endas tegusid, millega väljaspool lepingulisi suhteid rikuti absoluutseid subjektiivseid õigusi. Sellised jaotati kahte suurde rühma: Delicta publica Delicta privata Sealt tulebki analoogia tänapäeva - avaliku õiguse (karistusõiguse) ja tsiviilaktide vahelise eristamine
siiski absoluutne õigus, vaid seotud seadusest ja õiguskaitsevahendite iseloomust tulenevate piirangutega. Võlaõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks on võlgniku poolne kohustuste rikkumine. Kui lepingulise kohustuse rikkumine on vabandatav (vääramatu jõud), siis on õiguskaitsevahendite kohaldamine oluliselt piiratud. Lepinguvälise kahju tekitamise korral on reeglina oluline delikti üldkoosseisu täitmine (objektiivne teokoosseis, õigusvastasus, süü). Lepingu rikkumise korral rakendatavad olulisemad võlaõiguslikud õiguskaitsevahendid on: 1) Täitmisnõue (VÕS § 108). Rahalise kohustuse täitmist on võimalik alati nõuda, mitterahalise kohustuse täitmise nõue on seotud oluliste piirangutega. Kohustuse täitmist saab nõuda mõistliku aja jooksul arvates rikkumisest teadasaamisest või teadasaama pidamisest. Tegemist on nõudeõigusega. 2) kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115)
oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitatakse kahju teistele isikutele  alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine – oma käsu tagajärgede eest vastutab käsu andja, mitte selle täitja 46. Õigusrikkumise objekt Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Õigusrikkumise objektiivse koosseisu elemendid on:  teo õigusvastasus  kahjulik tagajärg  põhjuslik seos nende vahel 47. Õigusrikkumiste liigid Õigusrikkumised liigitatakse nelja rühma:  kuriteod – tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine  väärteod ehk haldusõigusrikkumised – süütegu, mille eest on ette nähtud rahatrahv või arest
8. Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu. 9. Oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10. Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. Õigusrikkumise objektiivse koosseisu elemendid on erinevates käitumisaktides väga erinevad, kui mõned neist on teatud üldistatuse astmel universaalse tähendusega kõigi õigusrikkumiste jaoks ja need tuleb tuvastada alati igal konkreetsel õigusrikkumise juhul. Need objektiivse külje elemendid on: 1) tea õigusvastasus  teod, mis seadusandja keelab, keelatakse seetõttu, et nendega põhjustatakse kahjulikke tagajärgi ühiskonnale või tema liikleme. Teo keelatus (õigusvastasus) väljendab tema kahjulikkust ühiskonnale; 2) kahjulik tagajärg  objekti mõjutamise tulemus õigusrikkuja poolt; 3) kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. Tegu, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ületama, ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
