5. Õiguse ümberkujundamine EL eesmärk on kodifitseerimine laiemas tähenduses ehk õiguskorra lihtsustamine. Kodifitseerimisele peab alati järgnema vastava valdkonna aktide konsolideerimine ja kompilatsioon. ,,Craffströmi printsiibile" ÕIGUSSUHTED · Õigussuhe on õigusnormidele tuginev igapäevande käitumine, kus inimesed on seotud subjektiivsete õiguste kaudu. · Üldregulatiivsed õigussuhted kõigi suhe kõigiga. · Absoluutne õigussuhe on üks õigustatud pool ja kõik teised on kohustatud pooled. Õigussuhete sisu · Õigussuhete materiaalne ehk faktiline sisu käitumine ise. · Juriste huvitab õigussuhete juriidiline sisu. JURIIDILINE SISU Subjektiivsed õigused Juriidilised kohustused Objektiivsest õigusest tulenev Tuleb õigusest Käitumisvõimalus Käitumisvõimalus.
majanduslike või sotsiaalsete eelduste täitumisega, iseloomult lähedane kihlusega; Abielu alternatiiv-teadlik pikaajaline abielusarnane suhe, teadlikult hoidutakse selle juriidilisest fikseerimisest. Kooselu õiguslikud tagajärjed: 1. seadusjärgne õigussuhe-isiklik-õiguslik positsioon muutumatu, varalisi õigusi/kohustusi ei teki, personaalne varaline vastutus, puudub teineteise ülalpidamise kohustus; 2. lepinguline õigussuhe: vara omandamine ühis- või kaasomandisse, seltsinguleping, solidaarvõlg kokkuleppel, ülalpidamisleping, avalikus teenistuses abikaasale/elukaaslasele või nende sugulastele allumise keeld. Kooselu lõppemise tagajärjed: puudub teineteise ülalpidamise kohustus, varalised nõuded teineteise vastu- asjaõiguslikud nõuded (ühise omandi tuvastamine, kaasomandi lõpetamine) ning võlaõiguslikud nõuded (lepingust
9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorral...
viisil. Valduse kaitse isntrumendid. Valdus on kaitstud seadusega omavoli vastu, s.t valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. AÕS annab valduse kaitseks valdajale kaks instrumenti: · omaabi · kohtulike nõuete esitamine 12. VÕLAÕIGUS (ÕIGUSÕPETUS, PTK. 9) 1. Võlaõiguse mõiste. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeks on võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõigus reguleerib võlasuhete: · tekkimist · muutumist · lõppemist. 2. Võlaõiguse üldpõhimõtted. Hea usu põhimõte. Mõistlikkuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte. Dispositiivsuse põhimõte. Lepingute siduvuse põhimõte (pacta sunt servanda).
kehtetuks tunnistamine. Faktide kogumi järgi * lihtfaktid nõutav vaid üks juriidiline fakt, nt rongiliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele vaid see toiming kui fakt; * liitfaktid nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks, muutuks või lõpeks vastav õigus või kohustus (nt üliraske kehavigastuse/ tekitamise eest/ hädakaitse piirideületamisel/ ... - nõutav kahe juriidilise fakti esinemine, et tekiks õigussuhe, mis käivitaks järgneva. Juriidilisi fakte, mis kogumis võetuna põhjustavad juriidilise tagajärje saabumise, nimetatakse juriidiliseks koosseisuks. Juriidilise fakti tähendus on antud seadusega nii inimeste õiguspärastele kui õigusvastastele tegudele (õigusrikkumised). Juriidilised teod: 1.Õiguspärased teod 1) juriidilised toimingud 2) haldusaktid 3) juriidilised tehingud: * ühepoolsed
Lähtub sellest kuidas ajalooline seaduseandja asjadest aru sai. 79. Teleoloogiline? Mõttekohane/eesmärgipärane. 80. Süstemaatiline? Lähtub õigusnormi süsteemis (asukohast) 81. Mis on üldsäte ja erisäte? Üks tõlgendamise meetodeid. Ülsäte on üldisem, erisäte täpsem. Kohaldamisele kuulub erisäte. Vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja. 82. Mis on analoogia? Säte, kus tõlgendamist pole. 83. Mis on õigussuhe? Õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. 84. Mis juhtub kui õigusnormid välja jätta? Ei tohi jätta, sest sellega me rõhutame, et tegemist on õigusliku regulatsiooniga.(olla võivad ka sõbrasuhted jne). 85. Miks ühiskondlik suhe? Sest väljaspool ühiskonda võib ka suhteid olla. 86. Mis on tsiviilõiguslik suhe? Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigussubjektide vaheliste õiguste ja kohustuste seos 87
Teatud piirangud on kehtestatud ka naiste töölevõtmisel (TLS §35, naisi on keelatud töölevõtta ning rakendada tervist kahjustavatel töödel ja allmaatöödel). Eelkõige on kaitstud rasedad ja ärjasünnitanud naised. Lähedastel sugulustel(vanemad, vennad-õed ja lapsed ja õiglastel(abikaasa ja abikaasa perekond) on keelatud töötada üksteise vahetus alluvuses(riigi ja munitsipaal ettevõtetes) või vahetult kontrollitavatel ametikohtadel (TLS § 32). Sugulus ja õigussuhe ei takista alluvuses töötamist nt tervishoiu asutuses arstidel, koolides õpetajatel ja teistel pedagoogidel, teadusasutuste teaduritel ja mitmetel teistel loetelus toodud ametikohtadel. (harjutus 11, rakendub TLS §114). Diskrimineerimis .. on reguleeritud töötajate ebavõrdse kohtlemise.. . Soo, rassi, vanuse, rahvuse, sex suundumuse,kaitseväe teenistuse kohustuse, perek seisu, sots seisundi, parteisse kuulumise jne ei tohi töölevõttes arvesse võtta.
Asjaõiguse puhul on omanik teada. Kõik on kohustatud, keegi ei tohi midagi selle omandiga teha. VÕlaõiguse puhul peavad mõlemad teadma; üks nt see kes müüb, teine see kes ostab. ASJAÕIGUS Olukorra säilitamisele suunatud suhted: Subjektid: Õigustatud subjekt - (asja, valduse) omanik Kohustatud subjekt - kõik teised Objekt: omand, valdus, servituut Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjekt kindlaks määramata. VÕLAÕIGUS Olukorra muutmisele suunatud suhted: Subjektid: Õigustatud subjekt - võlausaldaja e kreeditor Kohustatud subjekt - võlgnik e deebitor Obekt: sooritus (tegevus v tegevusetus) Relatiivne õigussuhe, st subjektid on alati teada - kindlaks määratud. AÕ ja VÕSi erinevus
hädaolukorda sattunud isikutele, peredele ja leibkondadele, kellel majanduslikest raskustest põhjustatuna on tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid 2. Mõisted: võlg, võlgnik, võlasuhe Võlg on teise isiku täitmata varaline kohustus. Võlgnevuseks tuleb pidada olukorda, kus võlgnikule on esitatud võlanõue, kuid ta ei suuda seda tasuda täies mahus ning ettenähtud tähtajaks iseseisvalt. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Võlgnik on isik, kellel on teise isiku ees täitmata varaline kohustus 3. Kirjelda (iseloomusta) peamisi võlgnike sihtgruppe 1. Enese teadmata võlgnikud 2. Olude sunnil võlgnikud 3. Bensiiniga tulekustutajad 4
hüpoteesis kirjeldatud olukorda, sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võetakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuete kohaselt. 25 Õigussuhe. (Slaid 10) Õigussuhe koosneb kolmest elemendist: subjektidest, objektidest ja sisust. Sisu. Õigussuhe on tüüpiline inimkäitumise akt. Kui õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, siis õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne. Õigussuhtes leiavad antud abstraktsest faktilisest koosseisust tulenevad õiguslikud tagajärjed oma konkreetse väljenduse. Sellest tuleb aru saada nii, et õigussuhtes osalevad isikud realiseerivad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi, mis on teine õigussuhet iseloomustav tunnus. Subjektiivset õigust on liigitanud: 1) tagatud õiguse sisu alusel ; 2) objekti järgi,
Nt ajalehe ostmine on tavapärane, samas on tehing õigustoiming, kahepoolne tehing müüjaga inimkäitumise korrastatus põhineb õigusnormidel, just õiguse poolt korrastatus annab sellisele käitumisele ning sellistele ühiskondlikele suhetele spetsiifilise iseloomu ja me saame rääkida õigussuhetest. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks. Kui õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, siis õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne. Õigussuhetes realiseeruvad õiguse subjektide tegevuses subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis ongi õiguse subjektide faktilise käitumise kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks. Kui teatud käitumine iseloomustab õigussuhte faktilist olemust, siis subjektiivsete õiguste ja kohustuste realiseerimine moodustav õigussuhete juriidilise sisu. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik
1. ÕIGUS JA ÕIGUSNORM: õigus, sotsiaalsed normid ja õigusnormid; õiguse tunnused; õiguse teooriate paljusus; suured õigussüsteemid; õigusnorm kontinentaalses õigussüsteemis: mõiste, kehtiva õiguse üldkohustuslikkus, õigusnorm ja esitusviis õigusaktis, õigusnormi loogiline struktuur (H; D; S), õigusnormide esitusviisid õigusaktides loogilise struktuuri alusel, õigusnormide liigid; õigusnormist anglo-ameerika õigussüsteemis; õigussuhe: mõiste, reguleerimise objekt, õigussuhte struktuur, subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus; õigussuhte objekt, sisu ning õigussubjektsus; juriidilised faktid. 2. ÕIGUSAKTID: mõiste; õiguse allikad; õigusaktide liigid ning hierarhia; õigusaktid ning institutsioonid; õigusnormide süsteemne koostoime ühes ning mitmes õigusaktis; õigusakti struktuur; õigussüsteem, õiguse harud ja instituudid, õiguskord, õiguse süstematiseerimine. 3
Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saks sõlmitud. 3. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu v jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigust nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 4. Lepingu vormi nõuded Lepingu vormi valivad lepingupooled reeglina ise: suulise, kirjaliku või muu. Eestis võrdsustatakse lepingu kirjaliku vormiga ka elektrooniline vorm, välja arvatud juhud, mil seadusest tuleneb teisiti
a konventsioon Põhiprintsiibid: õigus elule ja arengule, tegutsemine lapse huvides, võrdõiguslikkus, õigus osalemisele Eesti ühines 1991.a. Perekonnaseadus reguleerib abielu õiguslikud tagajärjed abikaasade varasuhted vanemate ja laste vahelised õigussuhted: põlvnemine, vanema õigused ja kohustused, ülalpidamiskohustused; lapsendamine eestkoste Mitteabieluline õigussuhe on tavapärane tsiviilõigussuhe KASUVANEM =ERIEESTKOSTJA Hooldusõigust võib kohus piirata: - (isiku- või varahooldusõigust) teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta (PKS § 134 lg 3) ilma isikuhooldusõigust piiramata või peatamata või seda ära võtmata. isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riig...
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga
REÕ mõiste selgub REÕ ülesande, eseme ja ulatuse vaatluse läbi. 1.3.2. REÕ ülesanne (eesmärk) Seda võib määratleda mitmeti: - määrata kindlaks, millal kohaldada välisriigi õigust ja millal seda mitte teha; - vältida õiguskordade erisusest tingitud erinevaid tulemusi (vt, prof Stefan Riesenfeld Boalt Hall`st UC Berkeley, Ca); - lahendada erinevate riikide õiguses esinevaid erisusi, kehtestades reeglid kohase õigussüsteemi ja kohaldatava materiaalõiguse valikuks, juhul kui õigussuhe on seotud mitme õiguskorraga, määratledes ka välisriigi õiguse kohaldamise välistamise juhud. 1.3.3. REÕ ese (objekt) Ühtset REÕ eseme määratlust ei ole. Kuivõrd on erinevaid arusaamu sellest, milles seisneb REÕ ülesanne, on võimalik ka erinev REÕ eseme käsitlus. Kõige üldisemalt on REÕ reguleerimise esemeks isikutevahelised eraõiguslikud suhted, mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Täpsemalt reguleerib REÕ välisriigi õiguse kohaldamist,
varustamist. Rahalise elatise nõue vanema vastu tekib esmajoones siis, kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. · Sugulastevaheline ülalpidamise osas jääb võimalus nõuda ülalpidamiskohustuse täitist kuni ühe aasta eest ka tagant järgi. · Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui vabariigi valitsuse kohetestatud kuupalga alammäärast (2013.a 160 eurot). 12. Üldine õigussuhe vanemate ja lapse vahel · Siin sisalduvad vanemate ja laste ühised vastastikuse toetamise ja lugupidamise ning üksteise huvidega sarvestamise kohustus. Sarnased põhimõtted sisalduvad käesoleval ajal ka lastekaitse seaduses. Paragrahviga 115 antakse õiguslik alus sooritustele, mida teeb laps oma vanematega koos elav täisealine laps majapidamiskulutuste katteks: vaidluse korral tuleb eeldada, et tegu on kinkelaadse suhtega, mille puhul lapsel ei ole õigust vanematelt
Ajatempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mis tõendab dok olemasolu kindlal ajahetkel. Andmed - isikuandmed «Isikuandmete kaitse seaduse» tähenduses või muud andmed, mida töödeldakse andmekogus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ülesannete täitmiseks. Andmed- inimesele/masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitlusviis, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. Andmekogu - riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Arhiiv - asutuse või isiku dok ter...
Kuidas hindaksite järgnevaid olukordi: a) Felix on valmis laskma Erosel majas edasi elada, kui Eros maksab üüri 700 sestertsi. b) Felix lubas Daphnele stipulatsiooniga, et lubab Erosel elada majas üürilepingu lõppemiseni. Tegelikult tõstab ta Erose peatselt majast välja. 2 Kaasuse loomus Üldsõnaliselt on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Kaasuse lahenduses esindame kohtus hagejat Erost. Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet1 (dare midagi andma, facere midagi tegema, praestare tasuma tekitatud kahjud).2 Obligatsioonide olemus ei seisne mitte selles, et keegi mingi asja või servituudi meie omaks teeks, vaid selles, et teine isik on kohustatud meile midagi andma või tegema või oma kohustust täitma (D. 44, 7, 3, pr.).
mis on nendevahelises suhtes tekkinud. VÕS allikad on eelkõige seadused- TsÜS, VÕS, PäS, PeS, AÕS; rahvusvaheline õigus (CISG ÜRO 1980 Viini rahvusvaheline kaubandusõiguskonventsioon) ja teiste riikide õigus (BGB, Austria ja Sveitsi tsiviilseadustikud) ning EU teisene õigus (PECL e. EU lepinguõiguse printsiibid ja UNIDROIT ning DCFR- Draft Common Frame of Reference) Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ja võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte sisuks võib olla ka ühe poole kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega (võlasuhe võib sellega ka piirduda). Võlasuhe võib tekkida: Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest
• Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma); • VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. • Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest Võlasuhte olemus • Lepingulistesse suhetesse astutakse konkreetsete eesmärkide saavutamiseks.
subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi, ehk siis kõik need isikud, kellel ei ole seaduslikke takistusi õigussuhetes osaleda. Tsiviilõiguse ees on kõik isikud võrdsed nii uksikisik kui ka riik. 3) Õigussuhte objektid - all tuleb mõista neid materiaalseid, vaimseid ja sotsiaalseid huvesid, mille puhul ja millega uhenduses uldse tekkis vastav sotsiaalne side inimeste vahel. Objekt on PÕHJUS, miks pooled on õigussuhtes. Kui mingi õigussuhe pole reguleeritud, siis on jama, sest kohtusse minna ei saa. 6. Milles seisneb õiguse realiseerimine? Nimeta õiguse realiseerimise viisid ja kirjelda neid lühidalt Õiguse elluviimine õigussubjektide vahendamistegevuse tagajärjel. Õiguse realiseerimisviisid: Kasutamine ja kinnipidamine, kui õiguse vahetu realiseerimise viisid, realiseeritakse õigussuhte subjektide vahetu käitumisega. NT: Kui mul on mingi kinnisasi, siis mul on
Asutamise erinevad süsteemid: 1) loasüsteem; 2) normatiivsüsteem; 3) ühenduse vaba moodustamine. suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõigussuhte sisuks on poolte subjektiivsed õigused ja kohustused, samuti riskide jaotamine. Asutamise staadiumid: Tsiviilõigussuhte poolteks on isik või isikud, kelle vahel õigussuhe tekib. Tsiviilõigussuhtel on alati vähemalt üks õigustatud ja üks 1) eelasutamisühingu staadium; kohustatud pool. Kummalgi poolel võib olla üks või mitu subjekti. Isikud võivad varalises tsviilõigussuhtes reeglina 2) eelühingu ehk asutamisel oleva juriidilise isiku staadium. vahetuda
subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis-valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada tekib täiseali-seks saamisega); deliktivõime (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepan-dud õigusrikkumise eest). 36. Õigussuhte objektid - Objekt üldfilosoofilises tähenduse on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. 37
ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga. Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks. Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega äriühingu audiitor. § 19. Prokuura lõpetamise alused Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada. Prokurist võib ettevõtjalt nõuda prokuura lõpetamist, kui lõpeb prokuura aluseks olev õigussuhe. Prokuura ei lõpe füüsilisest isikust ettevõtja surmaga. Prokuura lõpetamise alused: Ettevõtja võib prokura lõpetamist paluda kui lõppeb aluseks olev õigussuhe. § 20. Prokuura üleandmise keeld - Prokurist ei või prokuurat üle anda. § 21. Prokuura kanne Prokuura kanne tehakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel. Avaldusele lisatakse äriühingu korral ka prokuristi määranud organi otsus. Prokuura kandes näidatakse prokuristi nimi ja isikukood
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 kohustatud raha laenama. Ühekülgne tsiviilõigussuhe on näiteks laenulepingust tulenev õigussuhe pärast seda, kui laenusaaja on laenatud rahasumma kätte saanud. Sel juhul on laenusaajal kohustus see tagasi maksta, laenuandjal aga õigus seda nõuda (VÕS § 396). Ühekülgne tsiviilõigussuhe on ka õigussuhe käendaja ja võlausaldaja vahel, millest tulenevalt on võlausaldajal teatud tingimustel õigus nõuda käendatava kohustuse täitmist ning käendaja peab seda tegema. Mitmekülgne tehing - kohustatud isikud on mõlemal poolel. Nt ostu-müügi tehing. Enamik relatiivse iseloomuga tsiviilsuhteid on kahekülgsed õigussuhte, kus pooltel on üksteise suhtes nii õigused kui kohustused. Nii on müüjal õigus nõuda ostjalt raha
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus............................................
kohaldatakse akti, mis sialdab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus On määratud riigi suverränsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte. Normistiku, milles lähtuda tsiviilvaidluste lahendamisel, mis tekivad suhetes välismaalastega, või kui need puudutavad välismaal asuvat vara, või kui õigussuhe tekib, muutub või lõpeb väljaspool EV territooriumi, kehtestab rahvusvahelise eraõiguse seadus (RT I 2002, 35, 217; 2004, 37, 255). Kohaliku riigivõimu või KOV üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse cõi KOV territooriumil. Normatiivakti subjektiline kehtivus Määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on
Rooma eraõigus II LOENG „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus- 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi ...
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
Üldine õpetus obligatsioonidest 7.peatükk Obligatsiooniõigus- relatiivne õigus, siin on õigussuhete subjektid alati konkreetselt kindlaks määratud. Oligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet-millegi teostamist, sooritamist. Samme on obligatsiooni objekt ehk see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Obligatsioonis on kaks poolt: Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine esmalt oli tava, ühiskonna arenedes oli vaja norme, kuna kehtinud tavad ei rahuldanud riigi vajadusi. Riigi vajadusi rahuldavad normid kujunesid kahel moel: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ning hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2)riik alustas ise uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigi mõiste kolm tunnust: 1)avalik võim 2) territoorium, millel võim kehtib 3)rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Õiguse seos riigiga õigus väljendab riigi tahet, õiguse kaudu loodab riik oma eesmärgid saavutada Õiguse seos poliitikaga õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, üks riigi poliitika teostamise vahend. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi jaoks aktsepteeritud kujul ehk enamasti seadusena. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav teg...
inimõigused, võõrandamatud ja universaalsed inimõigused, inimõiguste ülddeklaratsioon, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, rahvusvahelise õiguse allikad ja valdkonnad, Anglo-Ameerika õigussüsteem, eraõigus, avalik õigus, õiguse allikas, rahvaste enesemääramisõigus, suveräänsus, de facto, de iure, rahvusvahelised organisatsioonid õigusliku järjepidevuse printsiip, õigusriik, õigussuhe, subjektiivne õigus, juriidiline kohustus, juriidiline fakt, tegu, sündmus, õigussuhte subjekt, õigussuhte objekt, juriidiline isik, õigusvõime, teovõime, rahvusvaheline teovõime, põhiõigused, kodanikuõigused, inimõiguste subjekt, rahvusvahelise õiguse subjekt, läbirääkimised, lepingu tingimused, suuline leping, kirjalik leping, Genfi konventsioonid, ÜRO, Euroopa Liit, süütegu, süüteo koosseis, õiguslikud ja poliitilised tülid, poliitilised ja juriidilised meetodid,
13. Õigussuhte objekti mõiste. Kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks ehk millele on suunatud subjektide õigused ja kohustused. Eelkõige materiaalsed esemed, aga ka vaimsed või sotsiaalsed esemed, millega seoses õigussubjektid astuvad õigussuhtesse, kus teostavad oma subjektiivseid õigusi ja kohustusi (nt autoriõiguste teostamine). 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. Juriidiline sisu - õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe ja tekib subjektide vahel nende teadvuses. Subjektiivne õigus õigussuhte subjektile õigusnormi alusel kuuluv õigus teataval viisil käituda. Juriidiline kohustus - õigussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil käituda. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Liigid: 1) Üldakt 2) Üksikakt
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud
subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis-valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada tekib täiseali-seks saamisega); deliktivõime (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepan-dud õigusrikkumise eest). 36. Õigussuhte objektid - Objekt üldfilosoofilises tähenduse on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. 37
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ...
Riigikantselei on asutus. Minister ja nende kogu alluvad VV-le. Riigikaitse Nõukogu allub VP-le. III Organite liigid Kollegiaalsed organid: rahvas, riigikogu, VV, riigikohus. Ülejäänud on monokraatsed organid. Võrdtasemelisuse põhimõte: sisemiselt organisatsioonilt peamiselt vabad ja teostavad ise PS-ga neile antud osa riigivõimust pädevust. (2.ptk Rahvas) §27 Kodakondsus I Sätestus: PS §8 II Mõiste 1. Õigussuhe: suverääni ja isiku vaheline õigussuhe. 2. Faktiline suhe: riik on abstraktsioon. Abstraktsiooniga ei saa faktilist suhet pidada. 3. Staatusteooria: õiguslik omadus, territoriaalkorporatsiooni riik-liikmelisus. III Eesti kodanik/eestlane Eristamise alus tuleb välja §36 lg3/1. kodakondsusel on integreeriv mõju. IV Kodakondsuse omandamine Sünd: ius sanguinis (verega) VS ius soli (territoriaalpm). Ius sanguinis on põhimõte §8 alusel. Ius soli puhul Eestist leitud laps, kelle vanemad pole teada, on eestlane.
· Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist tulenev. · Ajalooline tõlgendamine abistava tähendusega; seaduse muutmisega tuvastatav ka eesmärgi muutus. Erinorm on üldnormist olulisem. Esmalt tuleb kontrollida üldosa ja seejärel, kas on olemas erinorme. Kui see on olemas, tuleb lähtuda erinormist. 5 Analoogia küsimus Analoogia küsimus tekib siis, kui seadus ei lahenda teatud situatsiooni, kuigi õigussuhe peaks olema reguleeritud. TSüS §4. Analoogia Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Seaduse analoogia on auk; tuleb lähtuda sarnasest konkreetsest normist või seaduse üldisest põhimõttest.
6 · Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist tulenev. · Ajalooline tõlgendamine abistava tähendusega; seaduse muutmisega tuvastatav ka eesmärgi muutus. Erinorm on üldnormist olulisem. Esmalt tuleb kontrollida üldosa ja seejärel, kas on olemas erinorme. Kui see on olemas, tuleb lähtuda erinormist. Analoogia küsimus Analoogia küsimus tekib siis, kui seadus ei lahenda teatud situatsiooni, kuigi õigussuhe peaks olema reguleeritud. TSüS §4. Analoogia Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Seaduse analoogia on auk; tuleb lähtuda sarnasest konkreetsest normist või seaduse üldisest põhimõttest.
välismaalased, mõningad erandid on diplomaatilist immuniteeti omavad isikud. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. 1) inkorporeerimine normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse 2) kodifitseerimine normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt 6. ÕIGUSSUHTED Õigussuhte spetsiifilised tunnused: · õigussuhe tekib õigusnormi alusel · õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete õiguste ja kohustuste kaudu · õigussuhte säilimise tagab riik 20 · õigussuhe kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikuteaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
14.1.3. Saksamaa õiguskaitsesüsteem 14.1.4. Rootsi õiguskaitsesüsteem Pretsedent õiguse allikana on osa kohtulahendist, mida võiks käsitada reegli 14.1.5. Soome õiguskaitsesüsteem tähenduses. 14.1.6. Inglise õiguskaitsesüsteem 1.4. Õigusnorm ja õigussuhe Kaks põhilist õppeallikat on: Jaan Ginter, Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem I, Tartu, 1996; Õigusnorm kui süsteemi osa ja sotsiaalne norm Heinrich Schneider, Kohtud Eestis: minevikus ja tänapäeval, Tartu, 1994; Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. samuti erinevad artiklid (õigus)ajakirjanduses - Juridica;
14.1.4. Rootsi õiguskaitsesüsteem tähenduses. 14.1.5. Soome õiguskaitsesüsteem 14.1.6. Inglise õiguskaitsesüsteem 1.4. Õigusnorm ja õigussuhe Kaks põhilist õppeallikat on: Õigusnorm kui süsteemi osa ja sotsiaalne norm - Jaan Ginter, Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem I, Tartu, 1996; - Heinrich Schneider, Kohtud Eestis: minevikus ja tänapäeval, Tartu, 1994; Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid.
asutuste (Päästeamet, Muinsuskaitseamet jne) puhul. Avalik-õiguslikku vaidlust HKMS § 4 lg 1 tähenduses ei saa isikul tekkida ka kohtuga õigusemõistmise käigus tehtud toimingute pinnalt. Õigusemõistmise välised kohtuasutuse kohustuste täitmine (nt avaliku teabe avaldamine, teenistussuhted) võib aga olla halduskohtus kontrollitav.3 2. Avalik- ja eraõigus. Avalik-õiguslik vaidlus on isikute vahel avalik-õiguslikus suhtes puhkenud vaidlus. Avalik-õiguslik suhe on õigussuhe, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Vaidlusaluse suhte avalik-õigusliku iseloomu tuvastamine eeldab üheaegselt, et: isik, kelle tegevust halduskohtus vaidlustatakse, oleks riik või muu avaliku võimu kandja (sh avalikku ülesannet täitev eraisik) institutsionaalne aspekt; vaidlus ei oleks tekkinud üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahelise eraõigusliku suhte raames funktsionaalne aspekt.
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekut...
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjekti...
Haldusorganite poolt rakendavad vastavad organisatsioonid n: politsei, toll jne. Tsiviilõigus Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Eraõigus on õiguse osa mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus ja eriosa moodustavad kaubandus ja äri õigus, rahvusvaheline eraomandus, intellektuaalomandus. Rahvusvaheline reguleerib millise riigi seadusi tuleb kohaldada, kui õigussuhe on seotud mitme riigiga. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele ehk isikutele ja millega reguleeritakse isikute varalisi ja mitte varalisi suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Tsiviilõiguse allikad PS mis tagab tsiviilõiguste kaitse riigi suhtes ja teiste isikute suhtes. Õigus elule, eluruumi, Tsiviilõiguse allikad on suures osas seadused. Olulisemad tsiviilseadused arvestades tsiviilõiguse süsteemi on
iseloomu. Õigussuhte pooled ehk subjektid on igal üksikjuhul konkreetsed isikud (indiviidid või organisatsioonid), nad on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud. Õigussuhe võib olla individualiseeritud kas kahepoolselt või ühepoolselt. Kahepoolselt on õigussuhe individualiseeritud juhul, kui on kindlaks määratud mõlemad suhte subjektid, näiteks ostu-müügisuhtes on alati teada nii ostja kui ka müüja. Ühepoolselt on õigussuhe individualiseeritud juhul, kui on kindlaks määratud vaid üks suhte pool, teiseks suhte subjektiks on aga iga isik, kes temaga vastavasse seosesse astub. Näiteks omandisuhtes on omanik ühe suhte poolena personaalselt kindlaks määratud subjekt, teise suhte poolena on käsitletavad kõik teised isikud, kes suhtlevad tema kui omanikuga. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
