RIIK -------------------------------- RELIGIOON Tsiviilabielu Kiriklik abielu Mehe ja naise vahel Tahteavaldus jõustumiseks Klassikalise abielu põhimõtted Monogaamia (PKS § 4 lg 1) Eluaegsus (PKS § 63) Konsensus (§ 7 lg 2) Heteroseksuaalsus (PKS § 1 lg 1) Mõisted Kihlus: PKS § 8: 1) Mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida tulevikus abielu 2) Lubaduse alusel loodud õigussuhe PKS §-s 8 puudub õigus nõuda abielu sõlmimist, puudub õigus nõuda kahju hüvitamist. Kooselu Abielu 7 Lahuselu Abielu sõlmimise süsteemid Obligatoorne tsiviilabielu: Abielul on riiklikult tagatud tagajärjed üksnes siis, kui poolte tahe on väljendatud riigi vastava asutuse ees. Vaimulikul pädevus sõlmida abielu.
Õigus: riigi tahteavaldus, üldkohustuslik, tagatakse riigi sunnijõuga. Iseloomulik: õiglus, suhtelisus, pole universaalne ,ei saa kunagi valmis inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja- töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus) Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) K...
Loeng 4: Ettevõtte asutamine. Firma tegevuse lõpetamine. Ettevõtja tegutsemine ehitusalal (1) Isikul on lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on: 1) majandustegevuse registri (edaspidi register) registreering ja 2) vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina. Ettevõtja, kes soovib ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, hoonete energiaauditeid ning ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise, väljastada hoonete energiamärgiseid või tegeleda ehitusjuhtimisega (edaspidi ettevõtja), esitab registrile registreerimistaotluse.
Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Eelisaktsia: aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Eelisaktsia omanikul on peale hääleõiguse kõik muud aktsionäri õigused. Võlaõigusseadus sätestab reeglid võlasuhetele. Toob välja levinumad lepingud, lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega;
Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega. Abstraktsiooni printsiip asjaõigus ja võlaõigus. (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe. Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Subjektiivsed Õigussuhtel on kolm elementi: 1.Subjekt isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte nimetatakse poolteks pooled. Õigussuhtes on alati kaks subjekti. Ühel poolel saab olla mitu isikut. Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik, nt kogu ülejäänud maailm on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt, teine pool on alati kohustatud subjekt
Üks peamisi tõlgendamis meetoteid on üldsäte ja erisäte. Üldsäte on üldisem ja erisäte on täpsem. Kohalamisele kuulub täpsem säte ehk erisäte. vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja. Kui on kaks sama olukorda, siis kohandatakse erisätet. § 3. Grammatiline, süstemaatiline, teleoloogiline. Juristi ül. on õiguskorra arendamine. Analoogia- säte , kus tõlgendamist pole. Võetakse lähedane säte. tuleb kõne alla siis, kui ei ole sätet, mida tõlgendada Tsiviil õigussuhe Õigussuhte mõiste Õigussuhe- vähemalt kaks poolt. Õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Miks ühiskondlik suhe? Sest väljaspool ühiskonda võib olla ka suhteid. Õigusnormid välja jätta: selle sõnaga rõhutame, et tegemist on õigusliku regulatsiooniga, olla võivad ka sõbrasuhted, moraalisuhted jne. Mitteõiguslikud suhted: Väga raske on leida mitte õiguslikke suhteid. Mis on õigusuhe: õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe.
Juriidiliste faktide esinemine tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. tegu- inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas. sündmus- piiritletud tervikuna võetav protsess. õigussuhte subject- need kes võivad olla õigussuhte pooleks. õigussuhte object-materiaalsed ja mittemateriaalsed nähtused, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Kõik need seemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. õiguse rakendamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.) õigusotsustus- ehk adjudikatsioon on ala loovutamine/omandamine rahvusvahelise kohtu, vahekohtu vm ühenduse otsuse alusel. kaalutlusõigus- ehk diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnuv teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse.
osades? RT on Eesti Vabariigi ametlik väljaandja, kus avaldatakse seadus pärast selle väljakuulutamist. I osa "Riigikogu, Vabariigi presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid" - seadused ja muud olulisemad seadus(õigus)- aktid. II osa "Välislepingud, muud välissuhtlemisalased õigusaktid ja teadaanded" - välislepingud. III osa "Riigikohtu laiendid" - riigikohtu lahendid. IV osa "Riigi Teataja lisa" - vähemtähtsad õigusaktid. 10.Mida tähendab õigussuhe ja millised on selle elemendid? See on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Elemendid: subjektid, subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, objekt. 11.Mis on õigusrikkumine ja millised on selle tunnused? Nimeta õigusrikkumise liigid. Ehk õigusvastane tegu, õigusnormidega vastuolus olev käitumine
faktiline koosseis – juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes Õiguslik presumptsioon – õiguslike tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega, st juriidilise fakti tähendus omistatakse eeldatavalt toimunud faktile. 37. Õigussuhete liigid Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. kahepoolne õigussuhe – osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja (ostja-müüja, töötaja-tööandja) ühepoolne õigussuhe – toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (kinkeleping, testament) Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. regulatiivsed õigussuhted – tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende
6) riigi lipu all sõitvad kauba ja reisilaevad avamerel 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaalja sisevetes Kehtib põhimõte, et ühe riigi territooriumil teise riigi seadused ei kehti. Nii võetakse kriminaalvastutusele selles riigis ja selle riigi seaduse järgi, kus ta kuriteo toime pani. Tsiviilvastutused ja vaidlused, mis tekivad suhetega välismaalastega või suhted, mis puudutavad välismaal asuvat vara või kui õigussuhe üldse tekib, muutub või lõpeb väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, lahendatakse rahvusvahelise eraõiguse sätete poolt. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, need lokaalsed normid ja õigusaktid kehtivad ainult teatud territooriumil riigi sees. Nt erakorralise seisukorra kehtestamine teatud linnades/maakondades, looduskaitseala moodustamine(normid kehtivad ainult sellel alal).
õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne. Õigussuhtes leiavad antud abstraksest faktilisest koosseisust tulenevad õiguslikud tagajärjed oma konkreetse väljenduse. Nimelt realisseruvad õigussuhtes õiguse subjektide tegevuses subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Kui teatud käitumine iseloomustab õigussuhte faktilist olemust, siis subjektiivsete õiguste ja kohustuste realiseerimine moodustab õigussuhte juriidilise sisu. Seega on õigussuhe õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. 35. Õigussuhte struktuur rajaneb kohustuse mõistel, millest tulenevad kaks kõige üldisemat õigussuhte sisu elementi: konkreetne kohustus ja konkreetne õigus. Kuid kohustused ja õigused jäävad pelgaks abstraktsiooniks, kui neid ei kanna subjektid ning nad ei oleks suunatud objektile
2. Võlaõigus reguleerib selliseid tsiviilõiguslikke suhteid, mille lahutamatuks osaks on ühe või mitme poole poolt võlgnetav kohustis. Võlasuhte sisuks ongi mingi teo tegemise (tegemisest hoidumise) kohustus. 3. Võlasuhe saab tekkida ainult selliste kohustuste baasil, millel on mingi materiaalses maailmas mõõdetav väärtus. Võlasuhe. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. VÕS §2 (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seega omandab võlasuhtest üks pool võlausaldajana õiguse nõuda võlgnikult teatud sooritust (nõude). Sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Võlaõigussuhtes alati kaks poolt:
Maa- ja keskkonnaõigus: 1) Eesti õigussüsteem jaguneb kaheks: Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all
Võlaõiguse kaasused. 1. Mis on võlasuhe ja kuidas see tekkib? Vastuse koostamisel põhjenda seda konkreetse õigusnormiga? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest 3. alusetust rikastumisest 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muul seaduses ettenähtud alusel 2
õigusharulise kuuluvuse aluse. Eristatakse riigiõiguslikke, haldusõiguslikke, tsiviilõiguslikke, tööõiguslikke, perekonnaõiguslikke jne õigussuhteid. Seda liigitust võib lugeda õigussuhete kõige olulisemaks liigituseks. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja. Ühepoolne õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele. Ühepoolse õigussuhte eriliik on nn absoluutne õigussuhe, s.o suhe, milles on määratud ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud. Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse regiöatoovseod ka laotsvaod õigussuhteid. Regulatiivsed õigussuhted tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega. Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele
3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks õiguste, teine kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled nii õiguste kui ka kohustuste kandjad. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on sellien õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Rakendamise vajadus tekib: kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita, õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamisevõimalikkuse üle või kui on toime pandud õigusrikkumine on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamine on kompetentne riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamisel peab järgima et oleks seaduslik, põhistatud , otstarbekohane ja õiglane. 10
Loeng 2 Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltete täitmiseks kohustuslik. Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1. Lepingust 2. Kahju õigusvastasest tekitamisest 3. Alusetust rikastumisest 4. Käsundita asjaajamisest 5
Õiguse entsüklopeedia 1. Õiguse eelastmete all mõistetakse moraali ja tava kuna need olid inimeste elus enne õigust. Nad mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. 2. ius non scriptum (kirjutamata õigus) puhul on tegemist õiguse eelajalooga ja ius scriptum (kirjutatud õigus) ehk tõeline õigus, formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. 3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. 5. Eraõigus on õigusalus kus subjektid on võrdsed. Ava...
Õiguse vorm- ehk allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riika annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena kasutuse olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikes suhetes osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiiv ehk üldakt on suunatu objektiivsete õiguste kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Liigid: seadus, seadlus, määrus, otsus. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konst...
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kanta...
omavahel ette kokku leppida. 15. Kuidas määratakse juhatuse liikme tasu? Nõukogu või osanike otsusega. Igatahes peab seda kindlasti tegema juhatusest kõrgem organ. Iseendale ei saa ükski organ tasu määrata. Juhatuse liige saab ennast ka kaitsta kuna tegemist pole töölepinguga, siis on võimalik luua leping juhatuse ning äriühingu vahel, et teised organid ei saaks omavoliliselt muuta tasu suurust. 16. Mis liiki õigussuhe on äriühingu ja tema juhtorgani liikme vahel? Mitte töösuhe! See on oluline tähelepanek sp, et juhtorgani liikmele ei kehti töötajatele sama kaitse nagu puhkus ja kindlustus jne. Tegemist on käsundussuhtega -> teenuseleping ning tingimustes ja kaitses peab ise kokku leppima. 17. Selgita kuidas toimub aktsionäride, kui ühtse organi, otsuse vastuvõtmine. Üldkoosolekul võetakse üles küsimus toimub hääletus, häälte lugemine. Otsus võetakse vastu
2. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm, kehtestades mingi õigussuhte jaoks üldise käitumismudeli, annab selle suhte subjektidele kindlad õigused ja paneb peale kindlad kohustused. Õigussuhtes omandavad need õigused ja kohustused kindla iseloomu, nad kuuluvad konkreetsele isikule. Nt auto, korteri ostu- müügileping. Seega: õigustloova õigusakti õigusnorm on abstraktne, kuid selle alusel tekkiv õigussuhe konkreetne. 3. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik oma organite kaudu (politsei, kohus jne). 4. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled on alati konkreetsed isikud, personaalselt kindlaks määratud. Kokkuvõttes: õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik
kavandanud Haldusõigussuhe Haldusõigussuheon haldusõiguse normi alusel tekkinud õiguslik seos õigustatud ja kohustatud isikute (õigussubjektide) vahel. Haldusõigussuhe määrab ära, kelle vahel õiguslik seos tekib - kes on kohustatud või õigustatud isiku huvides midagi tegema (kelle vastu esitada nõue või kaebus). Õigussuhe eeldab konkreetsete õiguste ja kohustuste olemasolu, üldine riigi ja kodaniku suhe ei ole iseseisev õigussuhe Õigussuhted jagunevad ühekordseteks ja kestvateks suheteks Ühekordneon nt hüvitise maksmine Kestevsuhe on pensioni maksmine Kahe- ja mitmepoolsed õigussuhted lähtuvalt osaliste arvust Määratlemata õigusmõiste Määratlemata õigusmõisteon õigustehniline vahend, millega õigustloova akti andja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest aktis, delegeerides normi täpsustamise õigusnormi rakendajale.
deminutio korral, kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus, loobumisega, servituudi mittekasutamisel õigustatud isik nimelt ei kasuta servituuti 10/20 a. jooksul. Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent Superficies- hoonestusõigus. OBLIGATSIOONIÕIGUS On rajatud vaid kahe poole kreeditori(võlausaldaja) ja deebitori(võlgnik) vahelistele õigussuhetele. On suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. Relatiivne õigus. Obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teistelt isikutelt mingit sammet. Samme tähendab millegi teostamist, 7 sooritamist.(liigid: dare-midagi andma, facere- midagi tegema, praestare- tasuma tekitatud kahjud) Obligatsiooni tekkimise aluseks on juriidiline fakt. Justianuse järgi obligatsiooni tekkimise alused: o Lepingust o Nagu lepingust
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
sündmusteks ja tegudeks. Sündmus on ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest (loomulik surm, äikesest põhjustatud tulekahju, orkaan jne). Tegu on inimese tahtel toimuv muutus, kus väljendub inimese tahteavaldus (kuritegu, hagi, leping jne).Teod jagunevad omakorda õiguspärasteks ja õigusvastasteks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtivatele nõuetele. ·Juriidiline akt õigussuhte tekitamine omal soovil ·Juriidiline toiming õigussuhe tekib ka siis, kui ei ole soovi ·Juriidilise resultaadiga tegu vaimse loomingu saadusele, autoriõigused Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus käitumine. Õigusvastaseid tegusid jaotatakse õigusharude põhjal (kuriteod, väärteod, distsiplinaarüleastumised jne). Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse:
3. Objekt ÕS subjekt – on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandja. Nendeks on isikud (füüsiline või juriidiline isik). Isikuid käsitleme tsiviilõiguse raames. Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse ÕS objekt – need materiaalsed, vaimsed ja sotsiaalsed hüved, mille puhul ja millega ühenduses üldse vastav õigussuhe isikute vahel tekkis ja millele on suunatud selle õigussuhte subjektide käitumine. Näiteks elamusuhete objektiks on eluruum (siin on ÕS objekt hüve näol). Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu või tervis. Näiteks sätestab kriminaalkoodeks tahtliku tapmise eest karistuseks vabadusekaotuse 5 kuni 12 aastani. ÕS subjektiivne õigus – õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide
inspektsioonid,täidesaatva võimu organid). Õiguse rakendamine peab olema: · Seaduslik · Põhistatud, st. kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema objektiivselt välja selgitatud · Otstarbekohane seadusest kinnipidamine · Õiglane ülim ideaal õigusele Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone 2) Kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 3) Õigusliku vaidluse korral (nt. töövaidlus, omandiõiguse vaidlustamine) Üldised käitumisnormid Isik täidab õigusnorme Isik paneb toime õigusrikkumise Riik kasutab sundi (õiguse rakendamine) Pädev organ (kohus, ametnik) Pädev organ karistab isikut
2.3 Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus 2.4 Õigussuhte objekt 3. Juriidilised faktid: mõiste ja liigid Kirjandus: J.Liventaal "Riik ja õigus" Tal.1999.a. R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" TRÜ 1995.a. 1.1 Õigussuhete mõiste. Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekitatavat tahtelist seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Mistahes sotsiaalne suhe ei ole õigussuhe. Ainult kui sotsiaalne suhe reguleeritakse õigusnormiga, muutub ta õigussuhteks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel: õigustatud pool ja kohustatud pool (nt. kreeditor ja deebitor) 1.2. Võib eristada kolme õigussuhete liiki. 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed b) õigustkaitsvad 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed b) passiivsed 3) Õiguse ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted b) liitõigussuhted
3. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga. 4. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu. 3 By Matti `98 Niipea, kui tekib õigusnormi hüpoteesis märgitud tingimus (juriidiline fakt), tekivad inimesele, keda see fakt puudutab, vastavad õigused ja kohustused, tekib õigussuhe, suhe, mille subjektid seotakse omavahel õiguste ja kohustustega. Õigussuhe on reaalsuses eksisteeriva materiaalse või faktilise suhte juriidiliseks vormiks. Kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumismäär. Kohustatud isik peab täitma õigustatud isiku seaduslikke nõudmisi. Õigussuhte subjektid Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
...........................................9 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 10 2 SISSEJUHATUS Antud referaat räägib võlaõigusseadusest ja selle erinevatest osadest. Võlaõigusseadus kuulub eraõiguse valdkonda ja reguleerib erinevaid võlasuhteid. Et edasi kirjutada, peab esiteks lahti kirjutama võlasuhte mõiste. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. 3 1
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigus...
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
toetumine riigi kaitsele. Et tädi Maali ka aru saaks: Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv tahteline suhe või seos, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel, st õigustatud pool ja kohustatud pool (nt kreeditor ja deebitor). Mistahestahes sotsiaalne suhe ei ole õigussuhe. Kui suhe reguleeritakse õigusnormidega, muutub ta õigussuhteks. Õigussuhte struktuurilised elemendid on: 1. Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled – nendeks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus – isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsuse moodustavad: a
subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Õigussuhte põhiliigid Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja. Selliseks on nt ostja ja müüja vaheline suhe ning töötaja ja tööandja vaheline suhe. Ühepoolne õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (nt kinkeleping või testament). Sellises suhtes tekib ühe subjekti tahteavalduse alusel teisel poolel õigus vaid juhul, kui ta selle tahteavaldusega nõustub (võtab kinke või pärandi vastu). Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena. Juriidiliste faktide liigid. Juriidilisteks faktideks nim. sellised tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
isikute ringi. kohta) 34. Mis on haldusõigussuhe, millal see tekib? Eelhaldusakt: võib õiguslikult siduvalt kindlaks teha haldusakti andmisel tähtsust omava asjaolu. (nt Kui õigussuhe tekib haldusõiguse alusel, on tegu haldusõigussuhtega. Tekib: konkreetsetest elulistest maa maksustamishinna määramise otsus on eelhaldusakt maamaksuteatele) asjaoludest; haldusõiguse õigusnormi alusel; tekib õigussuhe vähemalt kahe õigussubjekti vahel.
Rooma asjaõigus Asjaõiguse ja võlaõiguse suhe Olukorra säilitamisele suunatud suhted: 1) Subjektid: Õigustatud subjekt – (asja, valduse) omanik Kohustatud subjekt – kõik teised 2) Objekt: omand, valdus, servituut Olukorra muutumisele suunatud suhted: 1) Subjektid: Õigustatud subjekt – võlausaldaja ehk kreeditor Kohustatud subjekt – võlgnik ehk deebitor 2) Objekt: sooritus (tegevus või tegevusetus) Absoluutne õigussuhe – teada on õigustatud subjekt, kohustatud subjekt on kindlaks määramata. Relatiivne õigussuhe – õigustatud isikul on õigus nõuda kohustatud isikult teatud tegevust või tegevusetust. Asjaõiguse ja võlaõiguse erinevused: Asjaõigused on määratletud (numerus clausus) Asjaõigused on avalikud (äratuntavad) Asjade liigid Res (Gaiuse järgi): Corporales (kehalised asjad) Incorporales (kehatud asjad) Res (asjad):
Riigi tunnused Avalik võim Territoorium Rahvas Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu (Kiris jt. 2012: 10). Riigivõimu tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi Ainuõigus koguda makse Ainuõigus kasutada vägivalda Otsused on kohustuslikud Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on selge võimuasutuste hierarhia Kodakondsus näitab isiku suhet riigiga. Võimude lahususe printsiip - Vältimaks korruptsiooni. (Seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim) Horisontaalne - Seadusandlik võim - Täidesaatev võim - Kohtuvõim maakohus e haldususkohus, ringkonnakohus, riigikohus (tartu) Märt Rask. Vertikaalne Parlamentaalne võim parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon. Riigikoguvalimised 2011, uu...
subjektiivsete õiguste ja jur kohustuste tekkimise konkreetsetel õiguse subjektidel. Need pole õigust loovad, vaid asjaolus kirjeldatud olukorda sattunud subjektile tekkivad õigused. Õigustlõpetav võib olla ka sündmus. Üks ja sama jur fakt võib kutsuda esile mitu erinevat õiguslikku tagajärge. IV TEEMA: ÕIGUSSUHE 1. Õigussuhte olemus ja mõiste Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks. Võrreldes õigusnormiga on õigussuhe alati konkreetsem. Õigussuhtes realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja jur kohustused. Reflektsiooniõigus – olukord, kui subjekt nõuab riigorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist 2. Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus – õiguslikult kaitstud huvi-võim
isikud, välismaalased) ning organisatsioonid (riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevõtted, eraettevõtted ning mitmesugused äriühingud). Tsiviilõiguses võivad üksikisikud esineda füüsilise isikuna ja organisatsioonid juriidilise isikuna (selline jaotus kehtib ainult varalise suhte puhul). Õiguse objekt. Objekt üldfilosoofilises tähenduses on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus. Subjektiivses õiguses peegelduvad nii õigussubjekti HUVI kui ka VÕIM.
vägivaldselt, siis on omanikul õigus oma asi otsekoheselt tagasi võtta. Valdusel on kohtulik kaitse. Valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda kohtu poole (valduse taastamiseks). Valduse kaitse hagi tähtaeg on üks aasa, arvates valduse rikkumise või äravõtmise ajast. 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlasuhe saab tuleneda lepingust või seadusest. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seadusest tulenevad võlasuhted on lepinguvälised võlasuhted. Igasugune leping toob endaga kaasa võlasuhte (eraõiguslik). Võlasuhte lepingud on soovitavalt kirjalikul moel (Võlasuhte tõestamine suuliselt on võimatu. Võlaõigusseadus eeldab, et leping on koostatud kirjalikus vormis)
· Asjaõiguslik hakkab kehtima kinnistusraamatu kandest ja kehtib kuni kinnistusraamatu kande kustutamiseni, · Võlaõiguslik hakkab kehtima alates sellest ajast, mis lepingus kokku lepitakse ja kehtivad lepingus näidatud kuupäevani. Asjaõiguslikke kasutusi on keerulisem lõpetada - nt ennetähtaegselt lõpetamist reguleerib asjaõigusseadus. Võlaõiguslike kasutuste lõpetamist reguleerib võlaõigusseadus. VÕS § 2. Võlasuhte mõiste (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. VÕS § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida:
Kuid iseseisvat subjektsust omam iga juhtorgani liige eraldi seistes. Õigussuhe juhtorganiga on käsundilaadne lepingu sarnane suhe. Ühelt poolt reguleeritud ÄS'ga, TsÜS'ga ja teiselt poolt VÕS'ga. RK 41.05.2005/ 39.05. 2005 Õigussuhe on reguleeritud eelkõige seadusega, põhikirjaga, eraldi leping konkreetse juhtorgani liikmega (selle sõlmimise kohustust ei ole). Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt. Kui tähtaeg saab, siis üldreegline see õigussuhe lõppeb. Võib juhtuda, et liige jätkab tegevust ja Nõukogu vaikivalt nõustub. Kui isikul on volitused lõppenud ja kannet ei muudeta, siis tuleb kas ise taotleda kõrgemalt juhtorganilt kande kustutamist registrist või teha avaldus otse registrile kande kustutamiseks Juhatuse puhul on reegline kannet tarvis. Juhtorganite kohustused: 1. Hoolsuskohustus üldine, ÄS §315 lg1. 2. Peamised kohustused juhtimis-, esindamis-, kontroll- ja järelevalvekohustus. 3
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
subjektide tahtest. a) absoluutsed – ei sõltu tekkepõhjuste ja kulgemisprotsesside poolest inimese tahtest (nt maavärin); b) suhtelised – tekkepõhjus sõltub küll inimese tahtest, kuid kulgemisprotsess enam mitte (nt eostamisele järgneb inimese sünd). 2) juriidilised teod – on füüsilise või juriidilise isiku tegevus või tegevusetus, millega õigusnorm seostab õigussuhe tekkimise, muutmise või lõppemise või muu juriidilise tagajärje. Teod võivad olla õiguspärased või õigusvastased. - Õiguspäraste tegude puhul käituvad õiguse subjektid õiguslikku tähendust omavas olukorras vastavuses objektiivse õiguse nõuetega. - Õigusvastaste tegude puhul ei vii õiguse subjektid oma käitumist vastavusse õiguse ettekirjutustega.
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse p...
tunnustades tsiviilõigussuhtes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. 29 Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse abil. Tsiviilõigussuhe tsiviilõigusega reguleeritud õigussuhe tsiviilõiguste ja kohustuste kandjate ehk isikute (subjektide) vahel. Tsiviilõigussuhte sisu selles osalevate isikute konkreetsed õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhte esemeks ehk objektiks, millele tsiviilõigussuhe on suunatud, võivad olla asjad või õigused (varalised õigused ja isiklikud õigused). 3. Tsiviilõiguste tekkimise alused. Tehingud. Sündmused. Õigusvastased teod. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad: tehingutest;
mitmesugused äriühingud). Tsiviilõiguses võivad üksikisikud esineda füüsilise isikuna ja organisatsioonid juriidilise isikuna (selline jaotus kehtib ainult varalise suhte puhul). 7. Õiguse objekt Objekt üldfilosoofilises tähenduses on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. 8. Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus. Subjektiivses õiguses peegelduvad nii õigussubjekti HUVI kui ka VÕIM. Eraõiguslikud subjektiivsed õigused Tulnenevalt subjektiivse õiguse sisust, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
