Kokkulepe on suunatud millegi tegemisele või tegemata jätmisele 14. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Lepingu sõlmimise ettepaneku (ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e nõustumus) või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud 15. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 16. Lepingu vormi nõuded (§11) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi
1 AVALIK- JA ERAÕIGUS Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patend...
Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on nagu tõestatud. Õigussuhte objektiks on asjad, mille üle vaidlus käib. Need võivad olla füüsilised või vaimsed. Prostituut on tehniliselt nii subjekt kui objekt. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine, mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. Teema 6. Õiguse realiseerimine ja rakendamine 6.1 Õiguse realiseerimise vormid - õiguse rakendamise akt - on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Õigusnormide ülesanne on ühiskondlike suhete reguleerimine. Reguleerimine saavutatakse õiguse (õigusnormide) realiseerimisega.
Üldsäte on üldisem ja erisäte on täpsem. Kohaldamisele kuulub täpsem säte ehk erisäte. vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja. Kui on kaks sama olukorda, siis kohandatakse erisätet. § 3. Grammatiline, süstemaatiline, teleoloogiline. Millises järjekorras tuleb tõlgendada TsÜS-i õigusnorme? Järjekorda pole. Analoogia- säte , kus tõlgendamist pole. Võetakse lähedane säte. tuleb kõne alla siis, kui ei ole sätet, mida tõlgendada Tsiviil õigussuhe Õigussuhte mõiste Õigussuhe- vähemalt kaks poolt. Õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Miks ühiskondlik suhe? Sest väljaspool ühiskonda võib olla ka suhteid. Milline suhe ei ole õigussuhe? Suhe, mis pole õigusnormidega reguleeritud. Miks me ütleme õigusnorm, mitte lihtsalt norm? Muidu võib olla moraali norm, religiooni norm jne. Õigusnormid välja jätta: selle sõnaga rõhutame, et tegemist on õigusliku regulatsiooniga, olla võivad ka sõbrasuhted, moraalisuhted jne.
kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. · Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; õigusega reguleeritud. Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Õigussuhtel on kolm elementi: 1. Subjekt isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte nimetatakse poolteks pooled. Õigussuhtes on alati kaks subjekti. Ühel poolel saab olla mitu isikut. Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik, nt kogu ülejäänud maailm on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt, teine pool on alati kohustatud subjekt
Seos võlaõigusega, vt VÕS üldosast lepingulise vastutuse süsteem (eelkõige kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1) ja VÕS eriosast deliktilise vastutuse süsteem (vt VÕS § 1043 jj); VÕS müügilepingu reeglid (tehingud osade ja aktsiatega, ettevõtte müük); Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping kui mitmepoolne leping; Juriidilise isiku ja tema juhtorgani liikme leping kui käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe (VÕS § 619-634); Seosed tööõigusega (vt TLS § 1 lg 5) II) Seos rahvusvahelise eraõigusega Oluline tähendus ühingustatuudi (lex societatis) ehk ühingu suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel. Nt kui ühing on asutatud ühes riigis, kuid tegutseb/juhitakse teises riigis. 3 Vt RVEÕS § 14-17. Vt RKTKo 3-2-1-104-08, p. 18.
subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus 4. Õiguse realiseerimine õigussuhetes 1. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks 2. õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja õbjekti õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused, need seovad inimese õigussuhtesse 3. õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga 4. õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu 2
seeläbi sellele elulisele asjaolule õigusliku tähenduse. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks. Õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, õigussuhe aga sellest konkreetsetele isikute tulenev siduv õiguste ja kohustuste kogum. Õiguse võib realiseeruda kolmes vormis: õigusest kinnipidamise, õiguse kasutamise, või õiguse rakendamise teel. Õigusest kinnipidamine seisneb enda käitumise korraldamises õiguspärasel viisil. Tekiks kord ja stabiilsus. Õiguse kasutamine seisneb enda subjektiivse nõudeõiguse realiseerimises. Nii võib õigussuhtes
Määrused on EL-i teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. 6. õigussuhe ja selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide põhkal tekkiv ühiskondlik suhe, milles osalejatel on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. 1) õigussuhte subjekt juriid. või füüs. isik 2) subjektiivne õigus õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks 3) juriidiline kohustus vajaliku käitumise määr, mida kontrollib riik 4) õigussuhte objekt väärtus, millele on suunatud õigussubjektide käitumine 7
kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, inspektsioonid,täidesaatva võimu organid). Õiguse rakendamine peab olema: · Seaduslik · Põhistatud, st. kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema objektiivselt välja selgitatud · Otstarbekohane seadusest kinnipidamine · Õiglane ülim ideaal õigusele Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone 2) Kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 3) Õigusliku vaidluse korral (nt. töövaidlus, omandiõiguse vaidlustamine) Üldised käitumisnormid Isik täidab õigusnorme Isik paneb toime õigusrikkumise Riik kasutab sundi (õiguse rakendamine) Pädev organ (kohus, ametnik) Pädev organ karistab isikut
õigusnormi alusel konkreetsetest asjaoludest. Haldusõigussuhe on õigussuhete eriliik ja tihedalt seotud subjektiivse avaliku õigusega. Kui õiguslikud seosed on tekkinud haldusõigusnormide alusel, siis on tegemist haldusõigussuhtega. Haldusõigussuhte tekkimine, muutumine ja lõppemine: Tekkimine: 1. vähemalt kahe õigussubjekti vaheline suhe; 2. tekkinud haldusõigusnormide alusel konkreetsetest asjaoludest. Tavaliselt koosneb õigussuhe vastastikustest üksteisega seotud õigustest ja kohustustest. Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul või juriidilise fakti toimel ja need on determineeritud haldusõigusnormidega. Võivad tekkida seadusest, määrusest, statuudist, halduslepingust, haldusaktist halduse reaaltoimingust. Haldusõigussuhted võivad tekkida riigi või mõne muu õigusvõimelise halduse kandja ja üksikisiku või kollektiivisiku vahel, ka haldusekandjate
(Alati 2 subjekti!) Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt ja teine pool kohustatud subjekt. Kellegi õigusele vastab alati kohustus. Ühekülgne või mitmekülgne. Ühekülgne kohustatud isik on ükspool (nt laenusuhe võlgnikul on kohustus võlausaldajale). Mitmekülgne kohustatud isikud mõlemal pool (nt ost-müük). Müüjal õigus saada raha, samas kohustus anda kaupa. 2) Objekt see, millele õigussuhe suunatud. NB! Objekte võib olla mitu. 3) Sisu õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused poolte vahel. Õiguste ja kohustuste tekkimise hetk juriidiline fakt. 1) Sündmus inimtahtest sõltumatu (nt loodusõnnetus). 2) Tegu inimtahtest sõltuv. Millest juriidiline fakt tekib? 1. Tehingutest 2. Sündmustest 3. Muudest toimingutest 4. Õigusvastastest tegudest ÕIGE JÄRJEKORD OLULINE, KÜSITAKSE EKSAMIS! *Miks on sõna MUUD oluline? Sest tehing on ka toiming
Eesti Panga Nõukogu otsused, ministrite käskkirjad;3) kolmandas jaos - õiguskantsleri ülevaated seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega, riigikontrolöri ülevaated riigivara kasutamise ja säilimise kohta, Eesti Panga aastaaruanded, Eesti Haigekassa eelarve, tegevusaruanne ja auditeeritud aastaaruanne; 4) neljandas jaos - Riigi Teatajas avaldatavad teadaanded./. 18. Mida tähendab õigussuhe ja millised on selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhete erinevused teistest suhetest: 1. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseeri- mise vahendiks 2
Suuline ja kirjalik 12. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 13. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 14. Kuidas tuleb kohustust täita 1.Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.2.Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.3
korrespondeeruvad, st juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupidi ning nende vastatsikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. 55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt? Indiviidile kuulub käitumisvõimalus, mis tuleneb õigussuhetest. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittematerjaalsed väärtused, millele on suunatud õigussuhte käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldsegi tekib.Õigussuhte obkejtiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe tekib.Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena.Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt. 56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted võivad erineda üksteisest
Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. 14. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 15. Lepingu vormi nõuded (§11) (1) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
Äriõigus Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Ka tavad ja moraal (objektiivne õigus). Õigus (õigustus) on õigus teatud viisil käituda ja nõuda teatud käitumist ka teistelt (subjektiivne õigus). Riik tagab sunniaparaadiga, et õigusaktist kinni peetakse. Tava ja moraali riik ei kehtesta, sanktsioone nende rikkumise puhul ei järgne, kui just sellega ei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud eran...
Rooma klassikaline eraõigus jaguneb institutsiooniliseks (isikutesse puutuv õigus, asjadega seotud õigussuhted ja hagid õiguste kaitse) ja pandektiliseks (eraõiguse üld- ja eriosa, mis omakorda koosneb asja-, obligatsiooni-, perekonna- ja pärimisõigusest) süsteemiks. Mõlemad süsteemid esinevad nii kaasaegse tsiviilõiguse seadusandluses kui ka tsiviilõigust käsitlevates teostes ja õpikutes.1 Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet. 2 Roomlastel olid obligatsiooni sammed jagatud dare midagi andma, facere midagi tegema, praestare tasuma tekitatud kahju. Kõik sammed obligatsiooni õbjektidena peavad olema võimalikud, sest ,,võimatu kohta ei saa olla obligatsiooni". Samuti peab olema obligatsioon seadusega lubatud ja selle objekt kindlaks määratud.3 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2 Õigusnormi mõiste. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigu...
1. Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on suhtel...
1.reaalservituudid 2.külaservituudid 3.linnaservituudid ei tohi teha maja kõrgemat, kui linnas lubatud on, ei tohtinud segada naabrit 4.isiklikud servituudid Pärilik rent 1.hoonestusõigus ehitati vüljaspool rooma terr. Omanik andis ehitada omal maal maja. Üldine õpetus obligatsioonist 1.Obligatsiooniõiguse ja oligatsiooni mõiste. Obligaare siduma Obligatseo kohustus Obligatsioon õigussuhe, mille alusel õigustatud isik/kud võivad nõuda kohustatud isikult millegi teostammist, sootritamist või tegutsemisest hoiduda. 2.Lepinguõigus. 3.Obligatsioonid õiguserikkumisest ja obligatsioonid nagu õiguserikkumisest. Oligatsiooni mõiste OBLIGATIO Obligatsiooni sisu Obligatsiooni objekt Obligatsiooni subjektid(pooled)
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
Võlaõigus Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või täita kohustus ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida : 1)lepingust; 2)kahju õigusvastasest tekitamisest; 3)alusetusest rikastumisest; 4)käsundita asjaajamisest; 5)tasu avalikust lubamisest; Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või
õiguse subjektidel. 2. Õigustmuutvad-muudavad olemasolevaid subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Need pole õigust loovad, vaid asjaolus kirjeldatud olukorda sattunud subjektile tekkivad õigused. Õigustlõpetav võib olla ka sündmus. Üks ja sama jur fakt võib kutsuda esile mitu erinevat õiguslikku tagajärge. 3.Õigustlõpetavad-kutsuvad esile õiguste ja kohustuste toimimise lõppemise 14. Mida tähendab õigussuhe? Ava selle olemus ja mõiste! Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhe on suhe, milles subjektid on omavahel seotud subjektiivsete õiguste ja subjektiivsete kohustustega. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja jur kohustused. Reflektsiooniõigus – olukord, kui subjekt nõuab riigorganit, et
Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. 7. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 8. Lepingu vormi nõuded (§11) (1) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2): Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt): § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. (2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
vormistatakse lahutus kohtu otsusega. Laste hooldusõigus jaotub vanemate vahel alati võrdselt, kui kohus ei ole määranud teisiti. Ühe vanema otsus järglase osas loetakse ka teise vanema otsuseks. Sugulus Sugulased on isiku ülenejad, alanejad ja külgnevad sugulased. Kõik need isikud kellega sgulane on abielus ja selle isiku sugulased on hõimlased. Ema naine, kes on lapse sünitanud. Isa mees, kes on lapse eostanud. Põlvnemine selline õigussuhe, mis tuvastatakse lapse ja tema vanemate vahel (lapsendamine ei ole põlvnemine). Lapse isaks loetakse automaatselt meest, kes on lapse emaga abielus. Isadus tekib lisaks ka sel juhul kui mees on lapse omaks võtnud või kohust on isaduse tuvastanud. Isaduse omaks võtt saab toimuda ainult isiklikult. Lapsendamine Lapsendamine on õiguslik toiming, mille käigus lõpetatakse kõik eelnevad õiguslikud suhted lapsevanematega ja luuakse uued lapsendajatega
ÕIGUSEÕPETUS. KORDAMISKÜSIMUSED I 1. Õiguse tekkimine. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1) Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava erinevus õigusnormist- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2) Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa ...
loogika/õigekirjareegleid arvestades kirja pandud. ÕN struktuur- Kui A siis B, vastasel juhul C. A-hüpotees- normis kirjeldatud käitumise eeldus. Hüpotees määratleb juriidilised faktid ning ÕN adressaadi tunnused. ÕN dispositsioon (B) fikseerib õigustatud/kohustatud isiku ning seadusandja poolt kirja pandud/nõutava käitumise. ÕN sanktsioon (C) Õigusnormis on reeglid, mida luuakse. Õigusnormi taga on õigussuhe (tahteline seos, mis tekib isikute vahel ÕN alusel. Õigussuhte objektid. 1. Isikud (täielikult teovõimelised) 2. objekt e. ese 3. Õigussuhte sisu Juriidilised faktid on sündmused või teod. Tegu- teovõimelise isiku tahtevõimeline tekkeline käitumise akt.Tegu peamõiste, töö erimõiste. Tegu on tahteline, oma sisu ettekujutatuse järgi juhitud muskli ärritus (kriminaalõigus. ) Tegu õiguses toimub alati aja/ruumi mõistega seoses.
lepingu alusel) Subjektid- õigustatud subjekt- asja, Subjektid- õigustatud subjekt- valduse omanik; kohustatud subjektid võlausaldaja e kreeditor, kohustatud kõik teised subjekt- võlgnik e deebitor Objekt- omand, valdus, servituut Objekt- sooritus- tegevus v tegevusetus Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult Realtiivne õigussuhe- kehtib ainult nende õigustatud subjekt, kohustatud subjeks on poolte vahel, mitte teiste kindlaks määratud Asjaõigused on määratud(numerus Võimalik juurde luua, pole määratud clauses), pole võimalik juurde luua(aint seadusega) Avalikud, st äratuntavad Res 1. In nostro patrimonia=res humani iuris= res singulorum hominum=res private(meie eraomandis), kõik millega võib tehinguid teha 2
§ 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. 14. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) 1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 15. Lepingu vormi nõuded (§11) (1) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
Valdus on tegelik võim asja üle, isiku teatud õiguslikult reguleeritud suhe asjasse, õigussuhe. Samas ei saa valdust pidada siiski õiguseks, kuna see ei ole asjaõigus ega võlaõigus, ega ka mitte asja koormamine; seda ei saa ka kanda kinnistusraamatusse. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu alla asi on, sõltumata sellest, kas tal on selleks õigus või ei. Seetõttu tuleb valdust selgelt eristada omandist, kui õiguslikust võimust asja üle. Asja on võimalik vallata nii otseselt kui kaudselt ja valduse esemeteks võivad olla nii asjad kui loomad kui ka asja reaalosad. Otsene valdaja valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu taolise lepingu alusel. Selline leping annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Teine isik valdab asja kaudselt. Valdajaks ei saa olla isik, kes teostab tegelikku võimu teatud asjade üle, aga teeb seda kellegi teise korraldusel ja mitte oma majapidamises või ettevõttes. Valdus on seaduslik juhul kui ...
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust - on grammatika, keelekasutuse jms suhtes konservatiivne Tekst Omadused sõltuvad: - kus on kasutusel - kes kasutab - milleks kasutatakse Tekst Kirjutatud tekst on tervik, mille vormi ja sisu kujundavad sõnad, laused ja fraasid...
Võimuriik. Korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki üksikisikute eest, õigus astub võrreldes võimuga tagaplaanile, õigusele antakse nii palju ruumi, kui võim seda lubab Õigussuhe. Õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Kolm elementi: Sisu subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus koos; Objekt See, millele õigussuhte on suunatud. Näiteks kahju hüvitamine, kauba üleandmine(ostumüügileping); Subjekt Isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud(füüsiline, juriidiline isik) Subjektiivne õigus. Konkreetsele isikule kuuluv õigus nõuda teiselt isikult teatud käitumist. Juriidiline kohustus. See, kellelt käitumist nõutakse. Juriidiline fakt. Konkreetne äitumisakt, mis on õigusega reguleeritud. Raha laenamine, kauba ostmine, juriidiline fakt tekitabki õigussuhte. Juriidiline isik. A) eraõiguslikud loodud erahuvides(TÜ, OÜ, AS, ühistu, sihtasutus,
1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGU...
1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus...
1) Õigusaktid; 2) RV lepingud; 3) Kohtupraktika; 4)Tava ja praktika; 5) Õigusteadlaste arvamused; 6) Arbitraazi praktika 2. Kollisiooninorm nt REÕS §10 on viiteline norm. Kollisioon on olukord, kus teatud õigusnormid on omavahel vastuolus. Kollisiooninorme kohaldatakse õigussuhetele, kus õigussuhte objekt, subjekt või õigusakt omab puutumust välisriigi õigusega. Iga kollisiooninorm on vastuseks küsimusele, millist normi tuleb rakendada, kui õigussuhe omab välismaist elementi. Kollisiooninorm ei järgi klassikalist H-D-S struktuuri. Kollisiooninormi struktuur jaguneb kaheks: 1) ulatuseks-õigussuhetele või selle aspektile, millele normi kohaldatakse; 2) pidemeks-viiteks kohaldatavle õigusele. Kollisiooninormi pide viitab kohaldatavle õigusele, pidet jagame kahkes: üks(REÕS §10) või mitu pidet(REÕS §50 lg1) 3. Lex Causae ehk lõplikult kohaldatav õigus. Tähendab selle riigi õigust, millest tulenavat
(ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e nõustumus) Kindel vorm kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm. või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud 14. Mis on võlasuhe - Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. võlasuhte subjektid-Võlgnike paljusus: osavõlgnikud, ühisvõlgnikud ja solidaarvõlgnikud Võlausaldajate paljusus: osavõlausaldajad, ühisvõlausaldajad ja solidaarvõlausaldajad.
ÕIGUSSUHE Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Õigussuhte spetsiifilised tunnused: 1.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. TSIVIILÕIGUSSUHE üks mahukamaid õiguse harusid. Reg. varalisi suhteid ühiskonnas, sältumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik). Neid varalisi suhteid reg. autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (20. jun. 1991. a.) TSIVIILÕIGUSSUHTE MÕISE JA OBJEKTID ja SIS...
40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu. Kontinuiteedifunktsioon - valdus on vallasomandi tekkimise aluseks näiteks igamise või leiu teel. Valdaja mõiste AÕS § 33 Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on Eristatakse: 1. Otsene valdaja – valdab asja rendi-, üüri-, pandi- vms suhte alusel. 2. Kaudne valdaja - kes ise faktilist võimu asja üle ei teosta, kuid kellel on faktilise võimu teostajaga selline õigussuhe, mille kohaselt on asja ajutisse valdamise õigus antud teisele isikule. See õigus peab olema ajutine ja ajaliselt piiratud. Kaudsel valdajal puudub faktiline võim asja üle (nt üürileandja) Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduse kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (nt ettevõtte töötaja, valikus teenistuses teenistuja, ka lapsed) VALDUSE LIIGID Otsene ja kaudne valdus (vt § 33)
kohustus. Kui kohustatud pooli on mitu, võib see olla osakohustus või solidaarne kohustus. Sisu – õigused ja kohustused subjektiivsed õigused – subjektid on kindlalt määratletud juriidilised kohustused – õiguslik kohustus. Võib tekkida sündmustest (inimtahtest sõltumatu) ja tegudest (inimtahtest sõltuv) Objekt – ese, laen. See millele on õigussuhe suunatud. Laenulepingu puhul raha. Müügilepingu puhul nt raha ja kaup. Objektiivne õigus – õigusnormid - omandiõigus Positiivne õigus – mingil ajahetkel kehtiv õigus Juriidiline fakt – tegu/sündmus millal tekivad/muutuvad/lõppevad õigused ja kohustused Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused: TsÜS §5 - Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob
1 ÕIGUSHARUD Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 1.1...
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistam...
poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile EL soovitused ja arvamused väljendavad EL institutsioonide seisukohta käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.Ja nad on soovitusliku iseloomuga. Ühiskondlikud suhted: suhted isikute vahel, mis kujunevad ühise, praktilise ja vaimse tegevuse käigus. Nad tekivad koos riigi õigusega. Õigussuhte spetsiifilised tunnused on: 1) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ja see on ka tema põhiline spetsiifika Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise yheks vahendiks 2) õigussuhe on selline inimestevaheline suhe, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta
ÕIGUSÕPETUS - KONSPEKT................................................................................................................ 3 1. Õiguse mõiste ja olemus ........................................................................................................................... 3 2. Õigussüsteem. Millised on suuremad õigussüsteemid maailmas? Millisesse kuulub Eesti? .................... 3 3. Õiguse allikad............................................................................................................................................ 3 4. Õigusnormi mõiste .................................................................................................................................... 3 5. Õigusnormi loogiline struktuur ................................................................................................................. 3 6. Üldakti ja üksikakti erinevus.....................................................
Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm, kehtestades mingi õigussuhte jaoks üldise käitumismudeli, annab selle suhte subjektidele kindlad õigused ja paneb peale kindlad kohustused. Õigussuhtes omandavad need õigused ja kohustused kindla iseloomu, nad kuuluvad konkreetsele isikule. Nt auto, korteri ostu-müügileping. Seega: õigustloova õigusakti õigusnorm on abstraktne, kuid selle alusel tekkiv õigussuhe konkreetne. 3. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik oma organite kaudu (politsei, kohus jne). 4. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled on alati konkreetsed isikud, personaalselt kindlaks määratud. Kokkuvõttes: õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe,
Suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel. Eristatakse riigiõiguslikke, haldusõiguslikke, tsiviilõiguslikke, tööõiguslikke, perekonnaõiguslikke jne õigussuhteid. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhtied. Ühepoolne õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele nt. kinkeleping. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja nt. ostja ja müüja vaheline suhe. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Rakendamise vajadus tekib, kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita,
alusel). Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigusi võib piirata ainult seadus või teiste omanikute õigused. Omandi esemeks võib olla iga asi, mile omandamine ei ole seadusega keelatud. 12. (l.154-191) Võlasuhe on õigussuhe, millest tulene ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustust teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekida 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastamisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 13. (l
4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. VI teema. Õigussuhted 1. Õigussuhe kui ühiskondlik suhe. Õigussuhe on inimühiskonnas õks sotsiaalse reguleerimise vahenditest. Õiguse ülesanne ongi korra ja julgeoleku loomine inimkäitumises. Õigussuhe on ühelt poolt tüüpiline inimkäitumise akt. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks. Kui õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, siis õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konreetne. Õigussuhtes leiavad antud abstraktsest faktilisest koosseusust tulenevad õiguslikud tagajärjed oma konkreetse väljenduse. Õigussuhtes realiseeruvad õiguse subjektide tegevuses subjektide õigused ja juriidilised kohustused. Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused ongi õiguse subjektide faktilise käitumise kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
