Kui haldusorgan ei pea kinni üldkehtivatest 17 hindamise kriteeriumidest või objektiivsuse nõudest / kui ta lähtus mitteasjakohastest kaalutlustest. III teema SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS ja HALDUSÕIGUSSUHE ___________________________________________________________________________ §1 Subjektiivse õiguse mõiste Subjektile õigusnormiga antud õigus oma huve järgida. Subjektiivne avalik õigus on kodanike subjektiivsed õigused avaliku võimu kandja vastu. "Kaitsval normil põhinev õiguslik võim avaliku võimu kandja vastu". - õigusriigi tunnuseks nende olemasolu - "korraline tee" avaliku võimu vastu Objektiivne õigus on õigusnorm või õigusnormide summa ja põhistab õiguslikke kohustusi ja neile korrespondeeruvaid subjektiivseid õigusi. Subjektiivne õigus tekib kehtiva objektiivse õiguse alusel
kehtivuse vahel. Ühisosaks on imperatiivne atribuut - norm on täitmiseks; sotsiaalne fakt normi täidetakse; täitmisele sundimine normi täitmist tagatakse otsese mõjutamisega. (Rosentau 2004, lk 230-232). Õigus realiseerub, kui õiguse subjektide käitumine on vastavuses õigusnormide nõuetega. Selle ja õiguspärase käitumise saavutamiseks tuleb õigust tunda ja analüüsida. Tuleb endale selgeks teha, mida õigusnormiga öelda tahetakse ja kuidas seda täita. Õigusnorm kui sotsiaalne norm saab olla üldise iseloomuga, ta ei saa anda juhiseid konkreetse 178 juhuse jaoks. Sellepärast leiame õigusnormist elulised asjaolud (juriidilised faktid) üldistatud kujul ning rakendame neid õigusnormi sisu ja mõttega kooskõlas. Õigusnormi ülesannet võib kokkuvõtlikult tähistada järgmiselt:
vajalikud toimingud. Õiguse rakendamise terviklikus protsessis täheldatakse erinevaid staadiume, mis kujutavad asja läbivaatamisel suhteliselt iseseisva tähendusega etappe. Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. Sellel staadiumil selgitatakse välja, mis ja kuidas toimus (teo toimepanija, kannatanu, kuriteo koht, viis, vahendid jm teo faktilised asjaolud ehk tehiolud), kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. Käsitletava teo (käitumise) faktilised asjaolud on õigusnormi rakendamise faktiliseks aluseks. Nad tuvastatakse juriidiliste tõendite abil ning nende täielik ja objektiivne väljaselgitamine tagab asjas tehtava lahendi põhjendatuse. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs. Sellel staadiumil määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus.
Kui haldusorgan ei pea kinni üldkehtivatest hindamise kriteeriumidest või objektiivsuse nõudest / kui ta lähtus mitteasjakohastest kaalutlustest. 21 III teema SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS ja HALDUSÕIGUSSUHE ___________________________________________________________________________ §1 Subjektiivse õiguse mõiste Subjektile õigusnormiga antud õigus oma huve järgida. Subjektiivne avalik õigus on kodanike subjektiivsed õigused avaliku võimu kandja vastu. "Kaitsval normil põhinev õiguslik võim avaliku võimu kandja vastu". - õigusriigi tunnuseks nende olemasolu - "korraline tee" avaliku võimu vastu Objektiivne õigus on õigusnorm või õigusnormide summa ja põhistab õiguslikke kohustusi ja neile korrespondeeruvaid subjektiivseid õigusi. Subjektiivne õigus tekib kehtiva objektiivse õiguse alusel
hüpoteesis kirjeldatud olukorda, sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võetakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuete kohaselt. 25 Õigussuhe. (Slaid 10) Õigussuhe koosneb kolmest elemendist: subjektidest, objektidest ja sisust. Sisu. Õigussuhe on tüüpiline inimkäitumise akt. Kui õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, siis õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne. Õigussuhtes leiavad antud abstraktsest faktilisest koosseisust tulenevad õiguslikud tagajärjed oma konkreetse väljenduse. Sellest tuleb aru saada nii, et õigussuhtes osalevad isikud realiseerivad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi, mis on teine õigussuhet iseloomustav tunnus. Subjektiivset õigust on liigitanud: 1) tagatud õiguse sisu alusel ; 2) objekti järgi, millele subjektiivsed õigused on suunatud ja 3) üksikisiku (kodaniku) riigi suhtes
2. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. 3. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) 4. Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte
kontroll- ja järelevalveorganite akte (riigikontrolli kontrolliaruanne). 64. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav õigussubjekti käitumine, õigusrikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormiga lubatud piiri. 65. Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad? Igasugune käitumisakt, sõltumata tema suhtest õigusega, moodustub nelja elemendi ühtsusest. Need käitumise koosseisu elemendid on käitumise subjekt, käitumise subjektiivne külg, käitumise objekt ja käitumise objektiivne külg. 66. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
ka seadusandja poleks püüdnud avada täielikult väljendi mõtet antud seaduse jaoks, pole see tal lõpuni õnnestunud. Õigustekstis ei piisa alati legaaldefinitsioonidest, et kõrvaldada teksti lahtine iseloom. Mittetäielikud õigusnormid ei too iseseisvalt kaasa õiguslikke tagajärgi, kuid teevad seda koos täielike õigusnormidega. Kui legaaldefinitsioon tüüpilise mittetäieliku õigusnormina ise on lahtine, võivad tekkida suured raskused tema kokkuviimiseks mõne täieliku õigusnormiga. Tekib oht, et mõnikord võivad kokku sattuda valed normid ja juriidiliste tagajärgede rakendamisega ei realiseeru mitte õigus, vaid omavoli. Mitmetähenduslikkus – väljendi tähendusalasse kuuluvad võimalused on teada. Tõlgendamise vajadus seisneb selles, et pole teada, milline teadaolevatest tähendusvõimalustest in casu sobib. Mitmetähenduslikkus võib olla : a) süntaktiline (lauseõpetuslik) b) semantiline (keeleelementide tähenduslikku külge puutuv)
Kuidas toimub seaduslünga ületamine, vastuolu lahendamine? Milline on rakendaja otsustusruum? Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Õiguspärane käitumine on õigusnormidega kooskõlas käitumine (õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole reguleeritud õiguslikult) ja õigusrikkumine on õigusnormidega vastuolus käitumine, subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida juriidilist kohustust, ületab oma käitumisega õigusnormiga lubatud piirid. Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad? Defineerige õiguserikkumise mõiste Õigusrikkumise koosseisu all mõistetakse õigusvastast käitumisakti, milles on neli elementi: subjekt (õigusrikkuja, deliktivõimeline isik), subjektiivne koosseis (süü), objekt (õigusega kaitstud hüve - õigushüve) ja objektiivne koosseis (aktiivne tegu või tegevusetus). Õigusrikkumised kui
Kaitseb üksikisiku ja riigi vahelist usaldussuhet, keelustades üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuva mõju. 4. Halduse seaduslikkus. Halduse seaduslikkus tähendab ühelt poolt, et haldusvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus (PS § 3 lg 1 lause 1). Teiselt poolt tähendab see, et ükski halduse õigusnorm (määrus, halduse individuaalakt) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, põhiseadus). 5. Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. Põhiseadus tagab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (§ 15 lg 1 lause 1) ja garanteerib kohtuvõimu sõltumatuse ning selle, et kohus järgiks õigusemõistmises nii põhiseadust kui seadust (§ 146). Demokraatia põhiprintsiibist tuleneb riigivõimu kandja ja allikas, kelleks on rahvas (PS § 1 lg 1). Põhiseaduse demokraatia on
Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. 2. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. 3. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (näiteks parlament) Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigus on normide kogum, mis on täitmiseks kohustuslikud. Normid määratlevad sotsiaalsed suhted, mis on kehtestatud grupi poolt sellesse kuuluvate indiviidide jaoks antud ajamomendil. Narits: Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Õigust on ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
