käitumiseeskirja normi kohaldumisel ja sanktsioon õigusliku sunni, millega normi järgimine on tagatud. Tinglikult väljendub õigusnormi loogiline struktuur järgnevas: kui (H) ... , siis (D)....., vastasel juhul (S)..... Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks. Juriidiline fakt on eluline asjaolu, mis on üldistatud kujul seotud õigusnormiga. Mitte kõik elulised asjaolud ei ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu muutub juriidiliseks faktiks siis, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude hulgast ja sidunud üldistatud kujul õigusnormiga, andes seeläbi sellele elulisele asjaolule õigusliku tähenduse. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule.
kogu haldusõiguse jaoks. Sinna kuuluvad normis, mis on üldise iseloomuga ja reguleerivad järgmisi suhteid: Haldusõiguse põhiprintsiibid, avalik teenistus, halduskontroll, haldusmenetlus jne. Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad üksikuid haldustegevuse valdkondi. Näiteks: Ehitusõiguse normid; lennundus Subjektiivne avalik õigus Subjektiivse õiguse all mõistetakse: õigussuhte subjektile ehk osapoolele õigusnormiga antud õigustust nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Subjektiivne avalik õigus- on subjektile ehk isikule õigusnormiga antud õigusvõime/õigustus, nõuda oma huvide teostamisel riigilt teatavat käitumist. Seega kodanikul on õigus riiki kohtumenetluses survestada. Subjektiivse avaliku õiguse kindlaks tegemiseks on vaja välja selgitada: 1. Kas on olemas õigusnorm, mis kohustab haldust midagi tegema 2
3 slaid õigussuhe võib olla individualiseeritud kahte moodi: · Kahepoolselt - ostu-müügi leping · Ühepoolselt - sel juhul, kui on olemas üks suhtepool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse (omanik) 4 slaid Üks inimene on üheaegselt subjektiks paljudes suhetes. Kõik õigusspetsiifilised tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhutesse,nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel ja osavõtul riigivõimu teostamisest tekivad mitmesugused riigi- ja haldusõiguslikud suhted jne. 5 slaid Näide 19-aastase õppiva isiku keskmine õigussuhete pilt · Õppija · Töötaja · Vend · Poeg · Vara eest vastutaja · ·
Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. 2. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. 3. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) 4. Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine ühiskonnaliikmete poolt peaks inimestele endile kasu tooma ning mittejärgimise korral järgneb karistus.Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend. Ta seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset
indiviide. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile. o Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigused on koondatud seadustesse. o Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (Eesti Parlament) o Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagab selle riik. Kui ei taga riigisunniga siis ei ole tegemist õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigused põhinevad juriidilisel kohustusel. Kui tava lähtub käitumisharjumustest ja kõlblus filosoofiast, siis õigus lähtub riigist. Tava, õiguse ja kõlbluse vahekord o Õiguse, tava ja kõlbluse esitamisest ei tohi aru saada, et need on eraldiseisvad normikogud. o Tava ja kõlblus siirdatakse sageli õigusnormidesse või on õigusnormide poolt sanktsioneeritud.
Transporti tuleks vaadelda kui ühte majandussisendit, mida tuleks kulutada võimalikult vähe, selle asemel et järjest rohkem ja rohkem lasta sel kasvada ja ebaefektiivseks muutuda. Transporti tuleb kasutada sama efektiivselt kui loodusvarasid, energiat või tööjõudu. 13. CMR konventsioon Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu pooltevahelisi suhteid reguleerib 1956.aastast Genfis vastu võetud CMR konventsioon. Tänaseks päevaks on enamik Euroopa riike ühinenud nimetatud õigusnormiga. Eesti ühines CMR konventsiooni ja selle juurde kuuluva lisaprotokolliga 1993.aastal. CMR sätestab, et kaupade autovedude lepingut peab kinnitama saadetise saatedokument. CMR saatedokument väljastatakse kolmes eksemplaris: esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas ja kolmas jääb vedajale. Saatedokument ei ole maksevahend ega kauba omandiõigust tõendav dokument. 14. Eesti Transpordi arengukava- mida on selles kajastatud ja milliseid transpordi arenguid kavas
Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. · Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. · Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon. · Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusnormidel on väga erinev sisu ja väljendusvormid. Vaatamata sellele ei kujuta nad endast mingit mehaanilist summat. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka omavahel seotud elemente, mis kujutavad endast terviklikku moodustist. Õigusnormide süsteemi ühisus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete süsteemi ühtsusest
sihtsadama asukohariigi seadusandlusest jne., kusjuures olulist tähtsust omab nõude iseloom. Millised õigusdokumendid reguleerivad küsimust, tuleb vaadelda igal konkreetsel juhul eraldi. Tavaliselt on nõuete esitajateks prahtijad, kaubasaatjad, kaubasaajad, kindlustusfirmad, aga võivad olla ka sadamad, stividori- ja laofirmad, nimetatud firmade üksikud töötajad jne. Pretensioonide esitamise ja läbivaatamise aeg sätestatakse: Kasutatava seadusandluse kui imperatiivse õigusnormiga või; Prahi(veo)lepingu tingimustega. Kui pretensiooni esitamiseks on kasutatava seadusandlusega ette nähtud mingi kindel aeg, aga pretensiooni õigeaegselt ei esitatud, nimetatud aega võidakse pikendada ainult poolte kokkuleppel. Pretensioonile mitteõigeaegset vastamist tavaliselt hinnatakse kui pretensiooni rahuldamisest keeldumist koos kõige sellest tulenevaga. 6. Mida teeb merevedaja pretensiooni saamisel?
- Kõrgem norm murrab madalama normi. KAALUTLUS ÕIGUS Kaalutlusõigus ehk diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (HMS § 4 lg 1). Kaalutlusõigusest saab seega rääkida üksnes menetlus-, sekkumis- ja karistusnormi puhul. Kaalutlusõiguse sisu järgi eristatakse kahte liiki kaalutlusõigust: 1) volitus kaaluda otsustuse tegemist (otsustusdiskretsioon) tähendab seda, et haldusorgan ei ole kohustatud õigusnormiga kindlaksmääratud tagajärge kohaldama, vaid võib seda teha ning 2) volitus valida erinevate otsustuste vahel tähendab seda, et õigusnormiga määratakse kindlaks mitu erinevat õiguslikus mõttes võrdse tähtsusega õiguslikku tagajärge ning haldusorgan on volitatud valima, millist tagajärgedest ta konkreetsel juhtumil kohaldab. MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTE Määratlemata õigusmõistega on tegemist siis, kui seadusandja eesmärk oli anda õiguse
. 3. Õigussuhete säilimise tagab riik. 4. Õigussuhe kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhe võib olla individualiseeritud kahte moodi: 1. Kahepoolselt - ostu-müügi leping 2. Ühepoolselt - sel juhul, kui on olemas üks suhtepool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse (omanik). Üks inimene on üheaegselt subjektiks paljudes suhetes. Kõik õigusspetsiifilised tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Selle pinnal võime anda õigussuhte määratluse: õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti juriidiliste õiguste ja kohustuste olema. Õigussuhte subjektid Teatavatel juhtudel võivad õigussuhte subjektid olla ka organisatsioonid, riigiorganid ja isegi Riik tervikuna. Õigussuhte poolteks (osavõtjateks) peavad olema niisugused subjektid, kes
Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist? 2.Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikuga sõlmitud lepingust taganeda? Kuidas taganemine toimub? 3.Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikult tagasi nõuda ettemaksuna tasutud 1000 eurot? Vastus: Tegemist on käsunduslepinguga VÕS § 619 mõistes. Lähtudes VÕS § 108 lg 2 p-st 2 ja p-st 3 (Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui kohustuse
Esimeses peatükis räägime juriidilisest isikust, selle liikidest ning tekkimisest. Pikemalt seletame äriühingute olemust ja nende asutamist. Teises peatükis uurime juriidilise isiku organeid ja nende vastutust. Järelduste osas üritame vastata järgnevatele küsimustele: 1. kes on käsitletavas teemas õiguse subjektiks ning objektiks? 2. mis on käsitletavas teemas juriidiliseks faktiks? 3. mis eesmärki õigusnorm täidab? 4. millise õigusega ja õigusnormiga on tegemist? 5. kas tegemist on regulatiivse ja õigustkaitsva või mittetäieliku õigusnormiga? Informatsiooniallikana kasutame eelkõige elektroonilist Riigi Teatajat. 4 1. JURIIDILISED ISIKUD 1.1 Juriidilise isiku mõiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis tegutseb füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Inimkäitumise aktid, mis on kantud õiguse ideest ja milles leiavad väljenduse õigusaktides sisalduvad käitumismastaabid. Jutt on õigussuhtest kui ühiskondlike suhete liigist. Õigussuhe on üheltpoolt tüüpiline inimkäitumise akt. Õiguse poolt korrastatus annab käitumisele ja sellisetele suhetele spetsiifilise iseloomu ja me saame rääkida õigussuhetest. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks. Õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne.Nimelt realiseeruvad õigussuhtes õiguse subjektide tegevuses subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Juriidilised kohustused ja subjektiivsed õigused ongi õiguse subjektide faktilise käitumise kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.
Näiteks 25 märts/2 aprill. See tähendab, et prahtija ei tohi laadima laevale enne seda kuupäeva, kui laev jõuab sadamasse varem ja saab lobuda seda tegemist kui laev jõuab hiljem kui teine kuupäev. 8. Mida tähendab termin "kaipäevad" ehk ,,Laydays" Kuidas määratakse selle arvulist väärtust (algust ja pikkust)? Prahilepinguga kaupade laadimiseks/lossimiseks määratud aeg. Kaipäevade arvestus (Laydays, Laytime) prahilepingu või muu õigusnormiga sätestatud aeg kaupade laadimiseks-lossimiseks. Sõltub nii laadimis- või lossimisnormide absoluutväärtustest kui ka selliste rakendamise korrast, samuti töödeldavast kaubakogusest ja selle paiknemisest kaubaruumides. Mõiste "päevad" võib kaipäevade arvestusel olla erinev. Näiteks: "järjestikused päevad" (running days) tähendab järjestikuseid kalendripäevi, kuhu kuuluvad nii töö- kui ka puhkepäevad ja pühad
Võlaõiguse kaasused. 1. Mis on võlasuhe ja kuidas see tekkib? Vastuse koostamisel põhjenda seda konkreetse õigusnormiga? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest 3. alusetust rikastumisest 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muul seaduses ettenähtud alusel 2.Vanaisa Jüril on kena õunaaed, kuid vanaduse tõttu ei ole ta võimeline selle eest enam ise hoolt kandma. Ta otsustab õunaaia anda oma naabri Maia hoolde. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu. Maial on lubatud kõik õunad endale jätta. Lisaks on Maial õigus soovi korral ka kõik õunad maha müüa ja tasu selle eest endale jätta. Samuti ot...
tagajärg), keeruliseks (kaks või enam elulist asjaolu või õiguslikku tagajärge, mis esinevad korraga) ja alternatiivseks (kaks või enam elulist asjaolu või õiguslikku tagajärge, millest esineb üks). Järgnevalt on analüüsitud viite SHKS-s esinevat täielikku õigusnormi, lähtudes õigusnormide loogilisest struktuurist. § 3 lg 2 ls 1: ,,Selle kinnisasja omanik, millel on sõjahaud, on kohustatud tagama sõjahaua ja selle tähistuse säilimise." Tegu on kohustava regulatiivse õigusnormiga, millel on lihtne hüpotees (kui kinnisasjal asub sõjahaud) ja keeruline dispositsioon (siis on kinnisasja omanik kohustatud tagama sõjahaua kaitse JA selle tähistuse säilimise). § 4 lg 3: ,,Igaüks, kelle valduses on teavet sõjahaudade kohta, on kohustatud selle tasuta edastama Kaitseministeeriumile ühe aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest või kohe pärast sõjahaua leidmist või vastava uue teabe saamist." Tegu on regulatiivse
õigusnormis. 11.Õigussuhe on tüüpiline inimkäitumise akt, mis on kantud õiguse ideest ja milles leiavad väljenduse õigusaktides sisalduvad käitumismastaabid. Ühiskondlikele suhetele annab õiguse poolt korrastatus spetsiifilise iseloomu, mille alusel saab rääkida õigussuhtest. 12.Subjektiivne õigus on võimalus/eeldus selleks, mis tekib õigusnormi alusel ning kooskõlas õigusnormiga. Subjektiivsed õigused on samas ka objektiivsed. Õigussuhte subjektiivsed õigused: Kuuluvad kõigile ja igaühele. Õigus eristada õigusnormidest või õiguskogumist - objektiivne õigus. 13. Juriidiline kohustus on õigussuhte kohustatud poolele objektiivsest õigusest tulenev temale kuuluv ja vajalik käitumine. 14. Õiguse subjektid ehk õiguse osalised. Ja neid isikuid käsitleb seadus
§ 113. Vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustus Vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi. Näide keelavast õigusnormist PKS-s § 4. Mitme samaaegse abielu keeld Abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldava õigusnormiga. 11 § 133. Vanemate hoolsuskohustus (2) Kui lapsele kahju tekkimise on põhjustanud mõlemad vanemad, vastutavad nad solidaarvõlgnikena. MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Objektiivne õigus sisaldab õigusnorme, mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuuridele. Neid võib tähistada mittetäielike õigusnormidena. Grammatiliste lausetena on nad
käitumiseeskirja normi kohaldumisel ja sanktsioon õigusliku sunni, millega normi järgimine on tagatud. Tinglikult väljendub õigusnormi loogiline struktuur järgnevas: kui (H) ... , siis (D)....., vastasel juhul (S)..... Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks. Juriidiline fakt on eluline asjaolu, mis on üldistatud kujul seotud õigusnormiga. Mitte kõik elulised asjaolud ei ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu muutub juriidiliseks faktiks siis, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude hulgast ja sidunud üldistatud kujul õigusnormiga, andes seeläbi sellele elulisele asjaolule õigusliku tähenduse. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule.
õigusteadlaste arvamused. Pidepunktiks õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel. Subjektiivne avalik õigus Subjektiivset avalikku õigust käsitletakse haldusõigusteaduses suhetes kodanik ja riik ning riik ja kodanik. Subjektiivse õiguse all mõistetakse õigussuhete subjektile õigusnormidega antud õigusvõimet (õigustust) nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Subjektiivne avalik õigus on isikust lähtudes subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Subjektiivse õiguse eeldused: 1. objektiivse õiguse olemasolu ehk peab olema õigusnorm ja õigusnorm peab olema antud avalike huvides e sellega kaitstakse teatud isikute ringi huvisid ja norm peab kohustama täitevvõimu teatud kindlaks käitumisviisiks; 2. õigusnorm peab olema antud peale avalike huvide ka isiku huvides e selles õigusnormis sisalduv kohustus peab igal juhul olema mõeldus üksikkodaniku
organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Õiguse rakendamine seisneb individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine). Õiguse rakendamise protsess:1). asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. 2). õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. 3). kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja
Õiguse rakendaja, antud juhul administra´tsioon, võib õiguse rakendamisel olla rangelt seotud seadusega. Siin on tegemist juhtumiga, kus reaalses elus esinevad faktilsied asjaolud langevad kokku seaduse abstraktsete koosseisuliste tunnustega ning õiguslik tagajärg on üheselt määratletud. Selline õigusnorm kirjutab pretseptiivselt ette, millal ja kuidas administratsioon midagi tegama või tegemata jätma peab. seda niemtatakse ka määratletud õigusnormiga seotud (determineeritud) halduseks ehk „seotud determineeritud halduseks“ Diskreditsiooni liigid 1. Valikudiskreditsioon – kaks või enam õiguslikku tagajärge. Kui subsumeerimise tulemusena on selge, et normi tuleb rakendada, siis on ametnikul või ametiasutusel õigus oma otsuse alusel valida otstarbekam õiguslik tagajärg. 2. Otsustusdiskreditsioon – vastaval ametnikul või ametiasutusel on õigsu otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte.
Põhjenduskohustus (HMS § 108 lg 1): on täidetud. Toimingut pole vaja põhjendada, kuid juhul, kui adressaat seda küsib, siis peab oskama põhjendada. Vahekokkuvõte:PPA toiming ei ole formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus PPA poolt teade avaldamise aluseks ehk volitusnormiks on KorS § 26 lg 2, nagu kaasuses on märgitud. PPA poolt avalikkuse teavitamine on ta kohustuseks. Toimingu kooskõla õigusnormiga ( HMS § 107 lg 1 ):on olemas. Kaalutlus on teostatud (HMS § 107 lg 2):ei ole täidetud. Proportsionaalsuse kontroll (HMS § 107 lg 2): 1. Põhiõiguse või vabaduse tuvastamine: õigus perekonnaelu puutumatusele (kvalifitseeritud põhiõigus) 2. Sobivus:on sobiv. 3. Mõõdukus:on mõõdukas ehk piisavalt intensiivne. 4
seadust rikkunud. § 10. Tubakatoote koostisest teatamine (1) Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja esitab iga aasta 10. oktoobriks Sotsiaalministeeriumile kirjalikus vormis aruande tema poolt möödunud aasta neljandas kvartalis ning jooksva aasta kolmes esimeses kvartalis käideldud tubakatoodete koostisainete ja nende koguste kohta. Tegu on regulatiivse õigusnormiga, millel on alternatiivne hüpotees ning keeruline dispositsioon. § 12. Tubakatoote pakendi märgistus (1) Tubakatoote müügipakendile ja rühmapakendile trükitakse: 1) suitsetatava tubakatoote puhul valikuline terviseohu üldhoiatus ja valikuline terviseohu lisahoiatus, närimistubaka puhul suitsuvaba tubakatoote terviseohu hoiatus; 2) tubakatoote liik, tootemark ja tükiarv või kogus grammides; 13 Tubakaseadus §39 lg 1 RT I 2005, 29, 210
kehtivuse vahel. Ühisosaks on imperatiivne atribuut - norm on täitmiseks; sotsiaalne fakt – normi täidetakse; täitmisele sundimine – normi täitmist tagatakse otsese mõjutamisega. (Rosentau 2004, lk 230-232). Õigus realiseerub, kui õiguse subjektide käitumine on vastavuses õigusnormide nõuetega. Selle ja õiguspärase käitumise saavutamiseks tuleb õigust tunda ja analüüsida. Tuleb endale selgeks teha, mida õigusnormiga öelda tahetakse ja kuidas seda täita. Õigusnorm kui sotsiaalne norm saab olla üldise iseloomuga, ta ei saa anda juhiseid konkreetse juhuse jaoks. Sellepärast leiame õigusnormist elulised asjaolud (juriidilised faktid) üldistatud kujul ning rakendame neid õigusnormi sisu ja mõttega kooskõlas. Õigusnormi ülesannet võib kokkuvõtlikult tähistada järgmiselt: Õigusnormi keskne funktsioon on suunata ja juhtida inimeste (sealhulgas kodanike ja
Seetõttu tekkisidki uued normid. Need tekkisid kahel moel: 1) riik aktsepteeris teatud tavasid, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende tavade täitmist. Varem kehtinud suulised tavad vormistati normideks ja tekkis tavaõigus. 2) Lisaks tavanormidele hakkas riik kujundama ja vastu võtma täiesti uusi õigusnorme. Seega riik juba algusest peale hakkas tegelema õiguse loomisega. Vaatamata sellele , kas oli tegu kirja pandud tavaga või uuesti loodud õigusnormiga,hakkas riik nõudma nende elluviimist ja tagas nende täitmise riigi sunnivahenditega. Nii oligi tekkinud tavaga võrreldes täiesti uus sotsiaalsete normide riik,mida nende kogumiks on nim. õiguseks. ! Õigus on käitumisreegel,mis on kehtestatud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunniviisiliselt. Õiguse seos riigiga Juba algusest peale on riik ja õigus tihedas seoses. Kõikidele vajalikule käitumisreeglitele annab riik üldkohustusliku jõu
juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta võib olla individualiseeritud kahte moodi: 1) kahepoolselt (myygileping) 2)ühepoolselt sel juhul, kui on olemas üks suhte pool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse(inimene on subjektiks paljudes suhetes). Tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga. Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. Õigussubjektsus
Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist? Jah, sest et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja töölepingu seaduse § 15 alusel töötaja peab täitma oma töökohustusi lojaalselt ja sellest tulenevad kohustused mis on paragrahvis kirjas. 2.Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikuga sõlmitud lepingust taganeda? Kuidas taganemine toimub? Jah, kuna lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine on Võlaõigusseadus § 101 kohaselt
2. Definitiivne: KarS§3 lg 1 Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. 3. Deklaratiivne: Hasartmänguseadus §1 lg 1 Käesoleva seaduse eesmärk on kehtestada kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestatud meetmeid mängijate kaitseks, vähendatud hasartmängude negatiivseid tagajärgi nende mõju ühiskonnale. 4. Kollisiooni: Rahvusvahelise eraõiguse seadus §3 Mitme õigusnormiga riik kui käesoleva seaduse säte viitab mitme õiguskorraga riigi õigusele, kohaldatakse selle riigi õigusega ettenähtud õiguskorda. MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID II 1. Seletavad: määratlevad faktilist koosseisu; faktilise koosseisu elementi või õiguslikku tagajärge. Riigikogu valimiste seadus §1 lg 3 Igal valijal on üks hääl. 2. Viitavad: Sisaldavad viite kas H-le või D-le Perekonnaseaduses §180 lg 2 Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva keelu rikkumise
SOTSIAALNE REGULEERIMINE Saab väita, et inimese sotsiaalset käitumist mõjutavad reeglina kõige rohkem riik, ühiskond, usk ja perekond ning inimese sotsiaalset käitumist (vähemalt ilmalikus valdkonnas) kujundavad õigus, tava ja kõlblus. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused. Ühiskonnale on omane määrata kindlaks, millisel viisil peab inimene mingis olukorras, kus tal on tema tahtest sõltuvad käitumisvariantide valikud, käituma. See tähendab, et inimühiskonna eksisteerimiseks vajalik inimeste omavahelise suhtlemise normatiivne reguleerimine saavutatakse sotsiaalsete normidega ja sotsiaalse reguleerimisega. Sotsiaalne reguleerimine on inimese kui ühiskonna liikme käitumise mõjutamine kavandatud soovitud suunas, mis ideaaleesmärgina peaks silmas pidama ühiskonna säilitamise ja arengu eesmärke. Sotsiaalne reguleerimine saavutatakse käitumisreeglite ehk käitumisnormide abil ning kogumis on sotsiaalne reguleerimine süsteem, mil...
vaidlustamine) 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone 3.Kuidas (millistes staadiumides) toimub õiguse rakendamise protsess? Õigusnromide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. 1) Esimene staadium - asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. (Kontrollitakse kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, ehk kas tal on juriidilise asja tähendus) Faktilised asjaolud on õigusnormi rakendamise faktiliseks aluseks, mis tuvastatakse juriidiliste tõendite abil. 2) Teine staadium - Õigusnormi valik ja analüüs. (Taandub käsitletava teo juriiidilisele kvalifitseerumisele. Määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigus-normi rakendamise juriidiline alus. Õigusnormi valiku õigsuse kontrollimiseks tuleb põhjalikult analüüsida kasutatavat materjali.)
Moraalinormid nad on inimeste ühiselu, inimeste käitumis reeglid, mis vastavad ühiskonna vaadetele, arusaamadele headusest ja kurjusest, õiglusest ja ebaõiglusest, aususest ja alatusest. Eriti püsivad väärtuse hinnangud, mõjutavad inimeste käitumise kogu elu. Moraalinormid on alati käitumiskohustus, millel ei ole alternatiivi. On olemas üldhumanistlikud ja egotsentristlikud moraali normid(egoism, immoralism ja hundi moraal. Ideaaljuhul kattub moraalinorm õigusnormiga. Korporatiivsed normid erilises korras kehtestatud käitumisreeglid, mille täitmine on garanteeritud korporatiivse organisatsiooni poolt. Need normid kehtivad üksnes organisatsiooni liikmete suhtes. Täna päeval kontrollitakse organisatsiooni tegevuse ja korra riigis kehtiva seadusandlusega. Üks osa nendest on vabatahtlikult kujunenud (poliitilised erakonnad) teine osa on riigi poolt asutatud, aga ka vabatahtlikult (kaitseliit)
6) Peab olema seadusega sätestatud korras tuvastatud süüline käitumine. Liigid: ühiskonna ohtlikuse järgi: 1) Süüteod a) kuriteod b) väärteod 2) Üleastumised a) tsiviilüleastumised b) distsiplinaarüleastumised c) haldusüleastumised 32. Juriidiline vastutus (mõiste ja selle definitsioonis antud mõistete sisu): Juriidiline vastutus on õigusnormiga sätestatud õigushüvede kaitsmine riigivõimu poolt seadusega sätestatud viisil, mis toob kaasa õigusrikkuja suhtes isikliku ja varalise või organisatsioonilise mõjutamise vahendi rakendamise. Mõistete sisu: 1) Õigushüvede kaitsmine - õigusrikkuja vastutusele võtmine. 2) Kaitsmine riigivõimu poolt õigusmõistmise, haldus või distsiplinaarmenetluse korras. 3) Isikliku mõjutamise vahendi kohaldamine - vangistus, arest või mõne õiguse
käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule". Viide paragrahvile, täieliku õigusnormi moodustabki koos teise paragrahviga. Viitavad õigusnormid on vahendiks, et vältida kordamist. Õigusnormi tekst ei korda paragrahve, ta viitab neile. Kui õigusnorm viitab oma sisus teisele paragrahvile, on ta viitav õigusnorm. Kui aga õigusnorm osundub mõnes teise õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketes õigusnormiga. 3. Kitsendav - Kui faktilisele koosseisule lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivust, mis on aga seletatav ainult positiivse kehtimisega. Kitsendavad õigusnormid näitavad , et õigusnormid ei asu üksteisest mõtteliselt lahus. Aarnio järgi jagunevad õigusnormid regulatiivseteks ja konstitutiivseteks normideks, viimased omakorda menetlusnormideks, kompetentsinormideks ja seaduskeele määratlusteks.
sanktsioonisisaldavate õigusnormidega. Neis sisaldub negatiivne hinnang õiusvastasele käitumisele. Tegemist on täielike õigusnormidega. Mittetäielikud õigusnormid on normid, mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuuridele. Õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste õigusnormidega. Liigituvad seletavataks, viitavateks ja kitsendavateks. Kui õigusnormi tekst sisaldab osundust sama õigusakti mõnele teisele §, siis on tegemist viitelise õigusnormiga. Kui aga õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. 6. Juriidiline fakt. Õigusnorm o nteatud kindla käitumie mastaap, etalon. Õigusnormis on kõrvuti õigusliku tagajärjega kirjas ka teatud elulised asjaolud, mida nim juriidilisteks faktideks. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude hulgast ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis
• ülisuured veetavad kaubakogused • suhteliselt madalad veotariifid • kõige keskkonnasäästlikum veoviis • lühikestel liinidel hea regulaarsus • veoprotsesside tasemel logistikalahendused • laadimistööde suur efektiivsus 11.CMR konventsioon Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu pooltevahelisi suhteid reguleerib 1956.aastast Genfis vastu võetud CMR konventsioon. Tänaseks päevaks on enamik Euroopa riike ühinenud nimetatud õigusnormiga. Eesti ühines CMR konventsiooni ja selle juurde kuuluva lisaprotokolliga 1993.aastal. CMR sätestab, et kaupade autovedude lepingut peab kinnitama saadetise saatedokument. CMR saatedokument väljastatakse kolmes eksemplaris: esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas ja kolmas jääb vedajale. Saatedokument ei ole maksevahend ega kauba omandiõigust tõendav dokument. 12.Eesti Transpordi arengukava- mida on selles kajastatud ja milliseid
d) notariaalselt kinnitatud (notar kontrollib allkirja andja isikusamasust) e) notariaalselt tõestatud (Eesti notar kontrollib ka tehingu sisu õigsust ) Õigussuhe tekib niisiis kahe poole vahel- õigustatud ja kohustatud poole vahel. Õigustatud ja kohustatud pooleks ongi inimesed ise (füüsilised isikud, kes võivad olla kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased). Kuid mitte iga suhe ei ole õigussuhe, vaid ainult siis, kui vastav sotsiaalne suhe on õigusnormiga reguleeritud. Tühine tehing a) Heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olev tehing b) Seadusega vastuolus olev tehing (nt vorminõuded, piiratud teovõime jms) c) Käsutuskeeldu rikkuv tehing d) Näilik tehing · Tühistatav tehing a) olulise eksimuse tõttu tehtud tehing b) pettuse tõttu tehtud tehing c) ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehing d) + seadus võib näha ette muid... Õigussuhe? Suhe õigussubjektide vahel. Sisuks vastavad õigused ja kohustused
riigiorgani vastava aktita (sõjaväeteenistusse astumine). 2) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimus, töövaidlus) 3) Kui on pandud toime õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormi rakendusprotsess: 1) Esimene staadium: Faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse, mis ja kuidas toimus. Vaadatakse, kas seondub mingi õigusnormiga. 2) Teine staadium: Õigusnormi valik ja analüüs. 3) Kolmas staadium: Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine) 4) Neljas staadium: Tehtud otsuse täitmise tagamine. On vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid (kriminaalasjad) Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, põhjendatud , otstarbekohane ja õiglane. Õiguse rakendamisele esitatud nõuded:
on asjaolu kui isikunime saaja või muutja saab nime, kusjuures kõik seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Samuti kui peretoetuste taotlejale määratakse või ei määrata soovitud peretoetus. Isikunime andmine ja muutmine on eraõigus ning kuulub tsiviilõiguse osasse. Peretoetuste saamine kuulub eraõiguse alla, kuid on seotus ka avaliku õigusega, kuna ühe osana kuulub õigussuhtesse ka riik, kes otsustab toetuse saamise ja maksmise. Mõlemal juhul on tegu regulatiivse õigusnormiga, kuna need kirjeldavad kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Käesolev töö põhineb Eesti Vabariigis välja antud seadustele, mis sätestavad füüsilise isiku nime andmise korra ning riigi poolt makstavad toetused. 3 1. PERETOETUSED 1.1. Peretoetuste liigid Riiklikke peretoetusi makstakse Eesti alalisele elanikule, Eestis elavale
millest saab teadmisi kehtiva õiguse kohta (seadused, määrused) Kirjalikud õigusallikad: PS(-rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord), formaalne sedus, seadlus(-vorm, mille kaudu Vabariigi President kehtestab õigusnorme), määrus (Valitsus, ministrid, teised riigiorganid), käskkiri, KOV määrus Haldusõiguse printsiipid Kohtulahendid Rahvusvah lepingud Täiendavad allikad õigusteaduslikud arvamused Subjektiivne avalik õigus on subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Subjektiivse avaliku õiguse teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid. Subjektiivse av õiguse olemasolu väljaselgitamiseks on vajalik kindlaks teha: kas on olemas õigusnorm, mis kohustab haldust teatud kindlaks käitumiseks ning kas õigusnorm peab isiku huvisid kaitsma.
riiki lepitavas rahalises hüvituses? Vrdl nt Riigikohtu lahendeid: 22.03.2006 3-3- 1-2-06, 14.12.2006 3-3-1-56-06, 01.02.2008 3-3-1-15-07, 11.12.2009 3-3-1-80-09 Kas Sinu jaoks oleks üksnes riigi vea tuvastamine ja vabandamine piisav vahend rikkumise heastamiseks? 9. Palun selgita riigivastutuse tekkimise aluseid. Püüa neid näitlikustada eluliste näidetega. 1) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine Subjektiivne avalik õigus on isikule õigusnormiga (seadus, määrus) antud õigus nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. See õigus on analoogne halduskohtumenetluses ettenähtud kaebeõigusega (HKMS § 7 lg 1). NÄIDE: A jäi ilma maa erastamise õigusest, nimetatud maatükist osa erastati naabrile, kes tegelikult avaldust ei esitanud. A oli korduvalt pöördunud kohaliku omavalitsuse poole, kuid valla selgitused ei olnud konkreetsed, osalt eksitavad ning seetõttu on alust arvata, et
põhjalikumalt põhjendama. Peamine mõte on muuta avaliku halduse teostamine paindlikumaks ja tagada konkreetses olukorras sobiva ja õiglase lahenduse leidmine. Halduse kaalutlusõigus Halduse kaalutlusõigus ehk diskretsioonon õigusnormi õigusliku tagajärje tunnus, mis võimaldab normi rakendamisel valida erinevate toimimisviiside vahel. Kaalutlusõiguse liigid: otsustuskaalutlus - õigus valida, kas üldse rakendada õigusnormiga lubatud tagajärge. valikukaalutlus - õigus valida õigusnormi rakendamisel erinevate tagajärgede vahel Kaalutlusõiguse redutseerumine (vähenemine) nullini - konkreetsetel asjaoludel on võimalik ainult üksõiguspärane otsustus, kaalutlusõiguse olemasolu on näiline (nt kinnipeetava lähedase raske haiguse korral on tal ülekaalukas õigus lähedasega kohtuda. Kuigi vanglal on üldjuhul kaalutlusõigus, kas võimaldada kinnipeetavale
kehtiva õiguse kohta (seadused, määrused) Kirjalikud õigusallikad: PS(-rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord), formaalne sedus, seadlus(- vorm, mille kaudu Vabariigi President kehtestab õigusnorme), määrus (Valitsus, ministrid, teised riigiorganid), käskkiri, KOV määrus Haldusõiguse printsiipid Kohtulahendid Rahvusvah lepingud Täiendavad allikad õigusteaduslikud arvamused Subjektiivne avalik õigus on subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Subjektiivse avaliku õiguse teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid. Subjektiivse av õiguse olemasolu väljaselgitamiseks on vajalik kindlaks teha: kas on olemas õigusnorm, mis kohustab haldust teatud kindlaks käitumiseks ning kas õigusnorm peab isiku huvisid kaitsma.
sihtsadama asukohariigi seadusandlusest jne., kusjuures olulist tähtsust omab nõude iseloom. Millised õigusdokumendid reguleerivad küsimust, tuleb vaadelda igal konkreetsel juhul eraldi. Tavaliselt on nõuete esitajateks prahtijad, kaubasaatjad, kaubasaajad, kindlustusfirmad, aga võivad olla ka sadamad, stividori- ja laofirmad, nimetatud firmade üksikud töötajad jne. Pretensioonide esitamise ja läbivaatamise aeg sätestatakse: Kasutatava seadusandluse kui imperatiivse õigusnormiga või; Prahi(veo)lepingu tingimustega. Kui pretensiooni esitamiseks on kasutatava seadusandlusega ette nähtud mingi kindel aeg, aga pretensiooni õigeaegselt ei esitatud, nimetatud aega võidakse pikendada ainult poolte kokkuleppel. Pretensioonile mitteõigeaegset vastamist tavaliselt hinnatakse kui pretensiooni rahuldamisest keeldumist koos kõige sellest tulenevaga. 6. Mida teeb merevedaja pretensiooni saamisel?
neis sisaldusvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õiguskaitsvate õigusnormide toime. Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletav õigusnorm on nt Riigikogu valimise seaduse § 4, mis seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. Viitav õigusnorm on see, kus nt viidatakse teisele paragraafile, hoiduvad kordamisest. Kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele §-le, siis on tegemist viitelise õigusnormiga, kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse kehtimisega. Kõikide piiravate tunnuste nimetamine positiivses õiguses on raskendatud. Seadusandjal on kitsendavate õigusnormide loomisel vaba otsustus, kas ta nimetab negatiivsed faktilised koosseisu tunnused või lisab ta need täiendavalt negatiivse kehtimiskorra kujul.
instituutidesse) 3) Üldkohustuslik käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõikidele isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt) 4) Riigi tahteline akt, st õigusnormide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid 5) Täitmine on tagatud riigi sunnijõuga, kui ta ei ole tagatud riigi sunnijõuga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid nt printsiibiga (moraalinormiga) 3. Positiivne ja loomuõigus. 1) Positiivne õigus on riigi poolt loodud õigus, mis määratletakse kehtivate õigusnormide kaudu. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse, st õigustuse ja kohustuse millekski ning vastavad subjektid. Positiivne õigus on sotsiaalse kontrolli eriti efektiivne vahend ja vorm. Positiivse õiguse normid on
· Õigustloovatest aktidest leiame õigusnorme. · Õigusnorm peab vastama kõigile neile tunnustele, millele vastab iga teine sotsiaalne norm. · Õigusnormi üldtunnused, mis iseloomustavad teisigi norme: 1. Üldisus e. Üldistatus , abstraktsus; õigusnorm pole loodud üksikisiku jaoks, vaid on abstraktne käitumisetalon. 2. üldkohustuslikkus käitumise viimine vastavusse õigusnormiga, milles on ka ühiskond kokku leppinud nt. liiklus. 3. formaalne määratletus normid on kirja pandud. · Õigusnormi eritunnused, mis teevadki normist õigusnormi: 1. loomine riigi poolt 2. garanteerimine riigi poolt · ÕIGUSNORM ON PIDAMISNORM!!! · Igal õigusnormil on olemas oma loogiline struktuur. · Õigusnorm: hüpotees ja dispositsioon loogika; sanktsioon garanteerimise
3. Juriidilised faktid: mõiste ja liigid Kirjandus: J.Liventaal "Riik ja õigus" Tal.1999.a. R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" TRÜ 1995.a. 1.1 Õigussuhete mõiste. Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekitatavat tahtelist seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Mistahes sotsiaalne suhe ei ole õigussuhe. Ainult kui sotsiaalne suhe reguleeritakse õigusnormiga, muutub ta õigussuhteks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel: õigustatud pool ja kohustatud pool (nt. kreeditor ja deebitor) 1.2. Võib eristada kolme õigussuhete liiki. 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed b) õigustkaitsvad 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed b) passiivsed 3) Õiguse ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted b) liitõigussuhted Eraõiguslikud on tüüpilised regulatiivsed suhted, mis rajanevad ja põhinevad täielikul
õigusnormid. Õigussuhe on alati konkreetne: 1) relatiivne teada on mõlemad osapooled 2) absoluutne teada on õigustatud pool, kõik teised on kohustatud pool. a. materiaalne ja juriidiline sisu materiaalne sisu ehk faktiline sisu, käitumine ise; Õigussuhe on kõige tüüpilisem inimkäitumise suhe. Käitumine tugineb õigusnormile. Inimene, olles sattunud õiguslikku tähendust omavasse situatsiooni, viib ennast õigusnormiga vastavusse. juriidiline sisu õigused ja kohustused; meie peame hindama eelkõige õigussuhte juriidilist sisu, selle põhjal saab adekvaatselt käitumist hinnata. Juriidiline kohustus vajaliku käitumise määr; subjektiivne õigus võimalik käitumine : õigussuhtes nad korrespondeeruvad. b. subjektid Subjektid on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Nendeks on isikud, kes osalevad õiguslikus elus
Õigusnormi rakendamine on küllalt keeruline protsess. Mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimiselt õigusnormile ja sealt antud küsimuse prakt.......... Eristatakse erinevaid staadiume. Eristamise tähtsus seisneb selles, et ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmiseta. Esimene staadium Asja tehiolude väljaselgitamise e. faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse, mis ja kuidas toimus. Vaadatakse, kas seondub mingi õigusnormiga. Sellel staadiumil analüüsitakse kahesuguseid asjaolusid: Asjaolusid, mis on antud õigusnormi seisukohalt juriidilist tagajärge esilekutsuvad. Need asjaolud on juriidilise fakti tähendusega või kuuluvad faktilisse....... Analüüsitakse niisuguseid asjaolusid, mis otseselt ei mõjuta asja juriidilist hinnangut, kuid on olulised optimaalse lahendi leidmisel. Kõikide nende asjaolude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
