Sotsiaalne norm (ettekirjutus) on keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena indiviidi, sotsiaalse grupi või ühiskonna poole. Reguleerivad suhteid inimeste vahel. Normil võib olla formaalne või mitteformaalne iseloom. Kõik sotsiaalsed normid on omavahel seotud, kujutades endast sotsiaalset korda, kuna nad kõik reguleerivad inimestevahelisi suhteid. Õiguse eelastmeks on moraal ja tava. Nagu ka õigusnormid, on ka moraal ja tava tüüpilised sotsiaalsed normid üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Õigusnormide spetsiifilised tunnused: · Koondatus spetsiifilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse 5 Sissejuhatus õigusteadusesse lk 45, 48-50 · Lähtumine riigist- õigusnorm on riigi tahteline akt; õigusnormid on riigi poolt formuleeritud normid · Tagatus riigi sunnijõuga
-formaalselt määratletud reegel Õigusnormide liigitamine: Subjekti järgi- kes normi on kehtestanud eristatakse seaduse norme (parlamendis vastu võetud, kõrgem juriidiline jõud) ja seadusjärgsete aktide norme(seadustest madalamates seadusaktides, madalama juriidilise jõuga). Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse vastavalt õigusharudele ja õigusinstitutsioonidele Ajalise kehtivuse järgi- võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised vormid. Territoriaalse kehtivuse järgi- eristatakse üleriigilisi (kehtivad kogu riigi territooriumil ja kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides), lokaalseid (kehtestatakse ainult riigi teatud paikkonna jaoks) ning kohalikke vorme (kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi juristiktsiooni all oleval territooriumil).
riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Võimusuhete muutmine eeldab kas põhiseaduse reformi või põhjalikke ühiskonnamuudatusi- revolutsiooni või riigipööret. Riigivõimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid: spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (valitsus, kohus) inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest ehk ülevalt- alla sõltuvusest. Üldjoontes tähendab see bürokraatlikku valitsemist. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest
Eesti euroopastumine libisevate piiridega Euroopas seisukohale, et muutunud on "Euroopa" tavatähendus. Üheskoos Euroopa Liidu laienemisega toimub ka üldisem euroopastumise protsess. Seda seisukohta rõhutavad Viimastel aastatel on mõned Euroopa ühiskonna silmapaistvamad uurijad jõudnud oma põhjalikus Euroopa tulevikule pühendatud raamatus Ulrich Beck ja Edgar Grande. Beck ja Grande peavad ühise Euroopa tugevnemise kõige olulisemaks teguriks euroopaliku õiguskorra kehtestamist. Ühised õigusnormid, poliitilised institutsioonid ja ühise kodanikkonna teke mõjutavad Euroopa ühistunnet ja loovad seeläbi seni säilinud rahvusriikide supranatsionaalse riigikorralduse. Euroopalikest käitumisjuhistest (normidest) lähtumine on ka Ulrich Becki ja Edgar Grande järgi Euroopat ühendav jõud. Kontseptsiooni nurgakiviks ongi arusaam, et Euroopa ei ole midagi lõplikult valmisolevat, vaid pidevas muutumises olev tänane Euroopa kui "miski". Euroopat ollakse pidevalt loomas (doing Europe)
vastus 1. Mille poolest on norm õiguse ja keele mõistes erinev? • KEELES prevaleerivad normid – siin ja praegu kehtivad normid on tekkinud pika aja jooksul iseeneslikult – need räägitakse äärmisel vajadusel ASJALIKU ÜHISKONTEKSTI olukordade jaoks läbi – SÕNASTATUD KEELENORMING on suhteliselt piiratud ja direktiivne ainult seal, kus õigusakt seda nõuab (vt allpool) • ÕIGUSES prevaleerivad NORMINGUD – siin ja praegu kehtivad õigusnormid on – põhiseadusele kui riigi alusele tuginevad – SÕNASTATUD KOKKULEPED moraalinormi alusel läb 2. Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb? Kirjakeele normf ikseeritakse, valikusoovitused muutuvad kohustuslikuks Ametlikus vm asjalikus suhtluses ja esindusrollis. Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi
Kordamisküsimused: Ühiskonna sidusus Ühiskonna sektorid I ehk AVALIK SEKTOR. *Tulundussektor: Riigiettevõtted Eesti Post, Eesti Energia. *Mittetulundussektor: riiklikud, avalik-õiguslikud ja munitsipaalasutused ning -ametid, nt. Politsei- ja piirivalveamet, Tarbjakaitseamet, Viljandi Maavalitsus, Tartu Ülikool, ERR. *Avalik õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. *1/3 tööealistest töötab I sektoris. II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad, aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned: eraomandus, kasumi taotlemine. III ehk MITTETULUNDUSSEKTOR. *Kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused: MTÜd, sihtasutused, seltsingud. *Iseloomulikud jooned: ei taotle majanduslikku kasu, vabatahtlikud, omaalgatuslikud. *Millega tegelevad: mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, loovad töökohti, pakuvad erinevaid teenuseid. Kodanik. Kuidas saadakse ...
tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise normi rikkuja suhtes kohaldatavad sanktsioonid. Õigusnormide liigid Subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ja dispositiivsed. Õiguse olemus Õigus jaguneb kaheks: Avalik õigus - hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Kõik mis pole õigusaktides lubatud, on keelatud. Eraõigus - õigusharu, mis korraldab üldisi õigussuhteid isikute vahel. Kõik, mis pole keelatud on lubatud.
SEADUS PEAB OLEMA MÕJUS „Inimene on Jumala looming. Riik on inimese looming. Seepärast on riik inimese pärast – ja mitte inimene riigi pärast. Inimesed on mõeldavad ilma riigita – riigid inimesteta pole mõeldavad. Inimene on eesmärk, mitte abinõu. Riik on abinõu, mitte eesmärk. Riigi väärtus pole suurem, kui tema teene inimesele: sel määral, kui ta aitab areneda inimest, on ta hea – niipea kui ta takistab inimese arengut, on ta halb. Nii võib riik olla inimsõbraks või inimvaenlaseks: seejärel, kas ta inimese vabadust, julgeolu ja arengut soodustab või takistab. Riik pole ei elusolend, ei organism ega organ. Ta on masin, mehhanism, tööriist inimesele võitluses kaose ja anarhia vastu.“ Eeltoodu on väljavõte Paneuroopa-liikumise ühe juhi krahv R. N. Coudenhove-Kalergi 1937. aastal ilmunud riigi ja õiguse rolli käsitleva teose „Totaalne riik – totaalne inimene“ algusest. ...
Riigieelarvet võib käsitada riigi majandusplaanina eelolevaks aastaks. Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks, kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid (näiteks kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise valem, lastetoetuse määr jne). Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule hiljemalt 1. oktoobriks. 16.03.2010 10 Riigieelarve sisu (1) Riigieelarve sisuks on eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele.
ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normi...
tema süü ei ole kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega süütuse 3) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise presumptsioon). tagab riik. Kuna riik kehtestas õigussuhte loomiseks ja Juriidilistel faktidel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse säilimiseks vajalikud õigusnormid, siis jälgib ta ka nende rakendamise praktikas. Õiguslike vaidluste üheks põhiküsimuseks, õigusnormide täitmist, s.t õigussuhtest osavõtjatele antud kas fakt aset leidis ja kas see on juriidiline fakt. Juriidilise fakti õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist ning olemasolu või puudumine tehakse kindlaks juriidiliste tõendite abil. kohaldab õigusrikkujate suhtes riigisundi.
3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Seega saaksime sotsiaalsete normide liikide kataloogi: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 20. Õigusnormi tunnused. *Õigusnorm lähtub riigist *Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga *Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel *Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused *Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel 21. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon.
on tõepoolest välistatud tööandja poolse kontrolliga. Kuna ettevõte on huvitatud eelkõige konkurentsivõimelise toote loomisest, instrueeritakse insener Smithi kindlasti selles suunas ning välistatakse tema puhtalt isiklikule kasule suunatud tegevus. Kokkuvõtteks Leian, et inseneride ette seatavad eetikareeglid, moraalinormid ei tohiks ühelt poolt saada taksistuseks inseneride loomingulisele tegevusvabadusele. On selge, et tingimused reaalses maailmas muutuvad kiiremini kui õigusnormid ning seadusandlus omab muutumisel alati teatud inertsi. See ei tohiks aga viia loomingulisuse ning arengu pidurdamisele. Teisalt on insenerikutse väga vastutusrikas ning seotud paljude inimeste heaoluga, mistõttu peaks inseneride isiklik moraalitunne ning austus ühiskondlike eetikanormide vastu olema kõrgeltarenenud ning põhilised normid ka kirjalikult reglementeeritud. Kasutatud allikad: · Case study 'Contingengy Payment for Industrial Design' http://www.onlineethics
1. õiguse mõiste Õigus on riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. 2. õigussüsteem Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. 3. õiguse allikad Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v
PS 3.akt. Euroopa Liidu õigus: a) primaarne ja sekundaarne; b) määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja seisukohad. Primaarsed allikad: 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja siseriiklikku õiguskorda ületoodud või transformeeritud välislepingud. Rahvusvahelised lepingud: õigustloovad ja üksikjuhtumeid reguleerivad. Haldusõigusallikaks on õigustloovad lepingud. 3. Formaalsed seadused on sellised õigusnormid, mis on antud riigiõiguslikult ettenähtud seadusandlike organite poolt seadusandliku menetluse korras. Primaarsed allikad: 4. Seadlused on vormiks, millega Vabariigi President kehtestab õigusnorme. 5. Määrus on eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme. Nad on õigustloovad aktid, teoorias loetakse neid halduse üldaktideks. 6. Käskkirjad seonduvad internse õigusega. Võivad olla üldkohustuslikud
Riigieelarve vastu võtmine on Riigikogu ülesanne. Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Riigieelarve vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks, kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid (näiteks kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise valem, lastetoetuse määr jne). Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid, tuleb võtta vastu lisaeelarve. Riigieelarve muutmisega on tegemist siis,
kinnitata ega legaliseerita. Abielu lahutamiseks on kolm moodust, abielu lahutamine vastastikusel kokkuleppel, sel juhul on omakorda kaks võimalust abielu lahutamine ühise avalduse alusel või abielu lahutamine ühe abikaasa initsiatiivil ja teise abikaasa nõusolekul, abielu lahutamine seoses kooselu lõppemisega, abielu lahutamine seoses ühe abikaasa süüteoga. Rahvusvaheline eraõigus ja lahutus piiriüleselt Rahvusvaheline eraõigus selle laiemas tähenduses on õigusnormid, mis reguleerivad üksikisikute vahelisi rahvusvahelisi suhteid. Väljend rahvusvaheline eraõigus ei ole kõikides riikides sama tähendusega. Näiteks Saksamaa ja Portugali õiguses viitab see ainult kollisiooninormile kusjuures muudes süsteemides sisaldab see rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirju ning välismaiste kohtuotsuste tunnustamist ja nende sundtäitmist. Kõik need eeskirjad, mis on seotud kohaldatava õiguse, rahvusvahelise kohtualluvuse ja välisriigis
ja õhu saastatusega. Rootsi peab ka tähtsamaks moderniseerida sadamate tegevust, luues mereohutus- ja telekommunikatsioonisüsteemid. Laevanduse ja logistika haldamist hõlbustab eelkõige „on-line- meretransport”. Uued automaatsed sadamaseadmed etendavat ka olulist rolli. Lõpuks tuleb lihtsustada lähivedude menetlusi, et julgustada viimaseid siseturul ja soodustada „mereteede” loomist. Nagu igas arendatud riigis, Rootsil on eesmärk luua õiglased ja läbipaistvad õigusnormid investoritele, ettevõtjatele ja kasutajatele. Nimelt puudutab see järgmisi aspekti: sadamaasutuste roll,riiklik rahastamine, sadamakontsessioonid, tehnilised laevandusteenused (näiteks lootsimine, pukseerimine ), kaubalaadungite ladustamine, sadamamaksud, konkurents kolmandate riikidega. Peetakse olulisemaks ka struktuuriline dialoog sadamate ja linnade vahel. Viimaseks oleks eesmärk arendada sektoridialoogi, mis käsitleb tööd sadamates, ja
Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega
Dispositsioon (D) – siis... – näitab vajaliku käitumise, st sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3. Sanktsioon (S) – vastasel juhul... – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Ema ütleb oma alaealisele pojale: kui kell saab 22, siis pead sa olema kodus, vastasel juhul karistan. Õigusnorme võib liigitada täidetava funktsiooni järgi ehk vastavalt eesmärkidele: 1. Regulatiivsed õigusnormid – vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Annavad suhtest osavõtjatele e subjektidele vastavad õigused ja panevad kohustused. Nad on õigust kehtestavad normid, sest nad ei ole suunatud karistuste kohaldamisele – eesmärgiks on suhte loomine, mitte kaitsmine. 2. Kaitsvad õigusnormid – ettekirjutused, mis on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele, st reguleerivad riiklike kaitsevahendite kasutamist (nt kriminaalõigus).
Õiguse seos majandusega- Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat(näiteks käsitööliste ühendused). Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt (näiteks lisentsid, maksud). 2. Õiguse mõiste- On riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud käitumisreeglite kogum (normide) kogum ( õigusnormid toimivad kogumina, mitte eraldi). Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õiguse täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õigussüsteem- Ühiskondlike suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. Õigusüsteem: avalik- ja eraõigus...? nimeta Õiguse allikad-:
nendest üldosa. Üldosale järgneb eriosa, mis omakorda koosneb neljast osast: 1)asjaõigus 2) obligatsiooniõigus (võlaõigus) 3) perekonnaõigus 4) pärimisõigus 2. pt ROOMA ERAÕIGUSE ALLIKAD ROOMA ÕIGUSE ALLIKATE ÜLDISELOOMUSTUS Õiguse allikad: 1)õigustloovad jõud (materiaalses tähenduses) 2) vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (formaalses tähenduses) 3) organid, kes annavad üldkohustuslikke norme 4) materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid Roomlastel puudusid omaette eraõiguse seaduste kogud, nagu käesoleval ajal on tsiviilkoodeksid. VANIMA ROOMA ÕIGUSE ALLIKAD Õigusajalooliselt on tavaõigus vanimaks õigusallikaks. Civis Romanus - Rooma kodanik 6. pt. ASJAÕIGUS Asjaõigus annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale.
Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õiguse toimimise tagamine Õigusnorm on mõeldud kõikide inimeste jaoks Õigusnorme võib liigitada vastavalt nende eesmärkidele: Regulatiivsed õigusnormid on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele. Sellised õigusnormid lubavad mingit tegevust, keelavad selle või kohustavad inimesi millekski. Kaitsvad õigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad ja reguleerivad riiklike kaitsevahendite (sunnivahendite) kasutamist. Riik tagab õigusnormi toimimist sanktsiooniga. Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine,
rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendavate vahendite iseloomu ja nenede rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, disiplinaar- ja varalisi e. tsiviilõiguslikke sanktsioone. Määratletuse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata sanktsioone. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioone liht- ja alternatiivsseteks sanktsioonideks. 25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks? Õigusnormid väljendadakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetava käitumismudeli adekvaatselt edasi selle adressaadile, isikutele, kellele see käitumismudel on ettenähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisaltuvaid norme. 26. Mis on õigusharu?
kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada", R. David. 1. Üldine iseloom suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis). 2. Üldkohustuslikkus imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Riik loob kehtivat õigust üldistes huvides, et selle toime hõlmaks sotsiaalsete protsesside reguleerimisel kõiki ning igaühte. Kellelgi ei ole moraalset ega formaalset õigust seada ise ennast väljapoole õigust või sellest kõrgemale. Inimese ja õigusnormi vahel on sotsiaalne seos, mille puhul tehakse vahet kahe liigi, sisemise ja välimise seose vahel.
scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul
EUROÜLIKOOL KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND JEKATERINA KONSTANTINOVA ,,KOLME AASTA PLUSSID JA MIINUSED EESTIL EL LIIKMENA" EUROINTEGRATSIOONI ALUSTE ALANE ESSEE JUHATAJA: J. VÄRK KURSUS: SK-II A (2) TALLINN 2007 Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega) on muutnud aktuaalseks Eesti kollektiivse identiteedi uued käsitlused. Kuulumine 1990. aastate algul "endiste nõukogude vabariikide", sajandivahetusel "Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate" riikide ning alates 2004. aasta kevadest "uute Euroopa Liidu liikmesriikide" hulka on olnud väga kiire paradigmade vahetus. Olulisim aspekt selles protsessis on olnud geopoliitilise konteksti muutumine ida-lääne suunal, kuid vähetähtis ei ole olnud ka kultuuril...
3. Karismaatiline liider-juhitalent ja liidrioskus. Nt. Stalin, Hitler jne. 4. Mõistuslik kaalutlus-maksan makse, sest see on mulle kasulik. Võimule ainuomased tunnused Õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist Õigus koguda makse Õigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu Riigivõimu komponendid 1. Asutused ja institutsioonid 2. Riigibürokraatia 3. Kirjalikud õigusnormid Vabad valimised Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: 1. Määravad parlamendi koosseisu ehk need inimesed, kes hakkavad seadusi vastu võtma 2. Valimiste kaudu esitab kodanik oma nõudmised võimule 3. Valimised näitavad, kui suur on toetuspind kehtivale korrale 4. Valimised harivad kodanikke poliitliselt Vabade valimiste põhimõtted Valimised on üldised: Valida saavad kõik täiskasvanud kodanikud alates 18. eluaastast
Õiguskindluse idee kohaselt peab õiguskord olema kujundatud selliselt, et inimesel on võimalik oma käitumist õiguse järgi seada. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigusnormi loogiline struktuur on samasugune nagu igal käitumisreeglil: KUI ……….. (I), SIIS ………… (II), VASTUPIDISEL JUHUL ………… (III). Struktuuri alusel liigitatakse õigusnormid täielikeks ja spetsialiseeritud õigusnormideks. Täielik õigusnorm koosneb faktilisest koosseisust ja õiguslikest tagajärgedest. Täismahus norm koosneb kolmest elemendist: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. See on üldistus, mis erinevates õigusnormides avaldub erisustega. Õigusnorme liigitatakse mitmel alusel järgmiselt: 1. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed – määravad õigused ja kohustused;
Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahesugune ülesanne: 1. Esiteks on ta lähtekohaks mõtte avamisel ja leidmisel. 2
2. SUBORDINATSIOONITEOORIA (sub-alluvus) Avalikus õiguses subjektid alluvussuhtes. Eraõiguses võrdses õiguses. Lapsed alluvad vanematel, allumine riigile (täiendus huviteooriale). 3. TÄIENDATUD SUBORDINATSIOONI TEOORIA Allutakse avaliku võimu kandjale: riik, kohalikud omavalitsused. (Avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja.) MIKS ON TEOORIAID KOLM? Esimesel kahel on puudused. Huviteooria puudus: paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. (Riik on omanik, aga võib olla ka pärija.) Näide: auto ostmine ministrile on lepinguõigus ehk eraõigus, kuid sellega luuakse alluvussuhe, mis on avalik õigus. (Ministeerium ostab auto, riik on omanik.) Subordinatsiooniteooria puudus: eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel). 1.3. Tsiviilõigus tsiviilõiguse üldosa kui eraõiguse põhilisemaid institute ja põhimõtteid sätestavate õigusnormide kogum
1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus NB! Siin on oluline, et milliseid küsimusi on vaja esitada õiguse kohta, et teda tundma õppida – horisontaalne ja vertikaalne. Õigusteaduse ülesanne on õigusteaduse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni tundmaõppimine. Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Ligemal uurimisel võib nende valdkondade raames omakorda eristada kitsamaid alajaotusi. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval õigusteadusel, õiguse filosoofial
).Õigus reguleerib neid suhteid selles osas, mis vajavad riikliku kaitset. Nende suhete niisugused küljed, mis on hinnatavad kohusetunde, au, vapruse jne. kriteeriumitega. Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: inimeste käitumise reegel;
Õigusnormid reguleerivad ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid (omand, ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne.) Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. III Õigusnorm ja õigussüsteem 23. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on üldkohustuslik
Definiens 17.Mis eesmärki täidavad informaalses loogikas dialoogi lõppreeglid? Lõppreeglid näitavad, … Mis määrab dialoogi võidu, kaotuse või viigi. 18.Ratsionaalsed eksimused tõestuses tulenevad … Teadmiste puudulikkusest. 19.Eeldusest „Mõni vihmauss pole mittetark“ tuletati lause „Mõni tark on vihmauss“. Milleotsese järelduse tüüpi kasutades see tulem saadi? Väite vastandamine. 20.Kui õigusnormid tuginevad despootlikule printsiibile siis peetakse tõeseks üht järgnevatest väidetest: Kui toiming pole keelatud, siis pole veel kindel, et see on lubatud. 21.Kohustuslik ------ keelatud (vastand) 22.Aleetiliste väidete loogilises ruudus on paratamatuse operaatorite vastupidiseks operaatoriks … ? Võimatu 23.Üldjaatavast väitest saab ümberpööramisel…? Osajaatav. 24.Loomulikus tuletussüsteemis tähistab lisamisreegel (add) tehet, milles: ….? 25
1)Agraarpolitiika alajaotus Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agraarpoliitika teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Põllumajanduspoliitika-sätestab hindu, et põllumajandustootmine oleks võrdne teiste tootmisharudega ühiskonnas, ning ei lase hindadel liiga kõrgeks minna. Lisaks jaguneb : Nõudoliitika ja tulupoliitika, alaliigid,taimekasvatus,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus. Maamajanduspoliitika-selle kaudu tasakaalustatakse põllumajandustootmist,
Tööõigus Tõõõiguse mõsite olemus ja tööõiguse…. Töötegemine võib toimuda erinevates õiguslike svormides, kuid tööõigus reguleerib ainult töölepingu seaduse alusel tekkivaid suhteid. Eanmikel juhtudel tööd tegev isik on seotud teise poolega, kellele tööd tehakse või töönäol teenust pakutakse. Siit tulenevad pooltevahelised suhted vajavad korrastamist, st poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse mõiste – tööõigus on õigusnormid ekodum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töö tingimuste kollektiivset kujundamist.. tööõigus ei tegele üksnes individuaalsete töösuhetega, vaid kollektiivsete töösuhetega, st töötaja ei tee tööandjale töö eraldatult vaid ta arvatakse ettevõtja või tööandja ettevõtja töötajate koosseisu. Ühine tegutsemine nõuab aga kindlate reeglite jälgimist j selleks on tööõigus, mis paneb paika üldised reeglid.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend./// Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena./// Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga./// ...
4) Õigusnorm (vt. järgmist vastust) 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). Õigusnorm: 1. Üldine iseloom suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis). 2. Üldkohustuslikkus imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Riik loob kehtivat õigust üldistes huvides, et selle toime hõlmaks sotsiaalsete protsesside reguleerimisel kõiki ning igaühte. Kellelgi ei ole moraalset ega formaalset õigust seada ise ennast väljapoole õigust või sellest kõrgemale. Inimese ja õigusnormi vahel on sotsiaalne seos, mille puhul tehakse vahet kahe liigi, sisemise ja välimise seose vahel.
püüdlemine ise võib kaasa tuua kannatusi. Moraali ülesanne on jagada nii kiitust, laitust kui ka tunnustust, karistust ja süüd. Normid/reeglid Norm on reegel, mis ütleb inimesele, mida ta peab tegema või tegemata jätma. Normid on kohustuslikud kõigile ning nende täitmist saab nõuda. Eetikateooriad tegelevad nende normide põhjendamisega. Kehtivad kolme sorti normid: moraalinormid ja õigusnormid, religiooninormid. Õigusnormid on seadused, mis on seadusandluse poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemide ja institutsioonidega, näiteks kohus või vangla. Õigusnormid on piiritletud riigipiiriga ehk kehtivad vaid antud riigi piires. Kas need normid on moraalsed? See oleneb inimesest ja tema arvamusest. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires. Selles viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele
Juriidiline kaitse sõltumatute kohtute poolt e. Põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine. 2) materiaalsed – a. käsk austada ja kaitsta inimväärikust b. ülipositiivse õiguse tunnustamine c. seadusandja seotus konstitutsiooniga (riigile suunatud nõue siduda ennast oma töös konstitutsiooniliste nõuetega). 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 3. Õiguse allikate liigid Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul
rollivahetuse võimatus. Ideaalset varianti kritseritakse tugevalt, sest keegi pole ideaalse diskursuse situatsioonis viibinud. See pole seega reaalne diskursus. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval õigusteadusel, õiguse filosoofial. Kõik see kokku moodustab õigusteaduse tervikuna.
Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politik (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm ...
10 Oluline on, et erisused inimgruppide vahel ei lõhuks ühiskonda vaid koondaks, 11 lõimiks seda. 12 Tähtis on juhtida ühiskonna kõiki valdkondi harmooniliset 13 Avalik sektor 2.2 14 Avaliku sektori moodustab riik, poliitika(riigi või linna juhtimise kunst) 15 Riigi tunnused o Võimu teostamine o Seadused ja õigusnormid o Territoorium(10500 aastat on elanud eestlased Eesti aladel) o Riigi institutsioonide avalikkus on õigus teada millega riigi organid tegelevad Riigi institutsioonid 16 Kohus 17 J.Locke'i ja Charles de Montesquieu palament valitsus ja kohus ei või sõltuda 18 teineteisest 19 Sõltumatu peab olema ka keskpank 20 Järelvalve insitutsioonid o Riigikontroll
KORDAMISKÜSIMUSED 1) Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava erinevus õigusnormist- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2) Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa ...
muusikas palju jooni dünaamiliselt muutunud algkristlikust traditsioonist Edaspidi keskendume vaid (keelati pillide kasutamine) Lääne-Euroopa muusikale. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk- Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida- Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt. Keskaeg Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani.
Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond – inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politikē (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm ...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 Koostaja: üliõpilane xxxx xxxxx Juhendaja: dotsent xxxx xxxxx Tartu 2011 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude dünaamikat Eestis. Esmalt tõlgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi põhiülesanne, selle põhivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse. Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid. Riigieelarve Riigieelarve ...
Riia sai 13. sajandi II poolel Hamburgi linnaõiguse ning selle põhjal tekkis Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Eesti linnades kehtisid linnaõigused 1877. aasta linnareformini. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linna õigus-valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki (Lüübeki linnaõigus, oli kehtiv ka näiteks Tallinnas. 3) Talinn oli jaganud kaheks eraldi linnaks - All-Linnaks ja Toompeaks. #Linnused olid keskaja Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu- ja halduskeskused, kus asusid valitseja enda ja tema kaaskondlaste eluhooned ja kus oli võimalik varusid säilitada. Livimaal oli peamine linnuste ehitaja Saksa ordu, kel oli umbes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
