Aarnio liigitab õigusnorme järgmiselt: Regulatiivsed normid – käitumisnormid, olid juba siis ühiskonnas, kui moraal ja õigus polnud eraldunud Konstitutiivsed reeglid – määravad, et nt malelaud on ruudustik musta ja valgega Kompetentsinormid – näitavad õiguskorras täpselt, kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab Menetlusnormid – on nagu kasutusjuhendid Seaduskeele määratlused kui õigusnormid – vajalikud selleks, et defineerida mõningad seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilistehniliselt. Ei ole välistatud ka loetelud. Mida tähendab juriidiline fakt? Selgita. Juriidiline fakt on olukord, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega. See tähendab, et õigusnorm on sellel konkreetsel juhtumil kasutatav, järgitav või rakendatav – juhtumile (tegu, sündmus) omistatakse õigusnormi
Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistest seostest ÕN koosneb. Kui……………., siis ………………………, vastasel juhul ……………. . Täismahus koosneb ÕN tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: HÜPOTEES, DISPOSITSIOON, SANKTSIOON 3. Õiguse põhivaldkonnad. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. AÕ: rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu-ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel
· Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks · Otsused on kohustuslikud kõigile · Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäeva elu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises · Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõimu komponendid: · Spetsiaalsed asutused ja instituitsioonid · Riigi bürokraatia (inimesed, kes on koolitatud valitsusülesannete täitmiseks) · Kirjalikud õigusnormid (reguleerivad suhteid võimuinstituitsioonide ja rahva vahel) Tänapäeval eelistatakse mõlemaid, sest nad on ühiskonnas omavahel seotud (autoriteet nt erakonnas ja sund nt vang) Mis on ideoloogia ja poliitiline ideoloogia? Ideoloogia · Korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · Erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annab hinnangu eksisteerivale
tänapäeva riigivalitsemises? Tunnused: ainuõigus kehtestada seadusi ainuõigus koguda makse ainuõigus kasutada vägivalda otsused on kohustuslikud kõigile õigus ja kohustus korraldada avalikku haldust riigivõimul on üks keskpunkt Komponendid: spetsiaalsed asutuse ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse inimesed, kes on koolitatud valimisülesannete täitmiseks kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel On hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust, seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. 12. Mis on ideoloogia ja poliitiline ideoloogia? Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või
on õigustatud ja targad *Karismaatilised liidrid- on juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele ( nt Hitler, Lenin) *Riigivõimul on mitmed tunnused, mis talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste suhtes Riigivõimu komponendid: *sotsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse *inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks *kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimu institutsioonide ja rahva vahel *sotsiaalpartnerlus- töötajate ning ametiühingute kaasamine tööstuskindlustus ja miinimumpalkade küsitlevatesse aruteludesse. POLIITILISED IDEOLOOGIAD *ideoloodia- on korralduatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi *poliitilsed ideoloogiad- millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad
* pluralism ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * k...
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härj...
Ainult siin on need seosed vastupidised. Kohustus on riigi poolt kehtestud käitumismäär. Teiselt poolt kohustatud isik on kohustatud täitma õigustatud isiku seaduslikke nõudmisi. Seega subjekti õigused ja juriidilised kohustused korrespondeerivad omavahel - on omavahel vastavuses. Õigused ja kohustused moodustavadki juriidilise suhte sisu. Õigussuhte objekt Sõna õigus kasutatakse mitmes erinevas tähenduses: 1. Objektiivses tähenduses Õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku moodustavad õiguse. 2. Subjektiivses tähenduses Konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest. Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt
3 1.1 Varakeskaeg feodaalse korra kujunemine valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustus 476. a. – XI saj. Keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest. Rooma riigi lagunemine ja barbarite vallutused tõid esialgu kaasa allakäigu kõikidel elualadel. Rooma-aegsed maanteed, niisutussüsteemid ja töökojad lagunesid, põllud jäid sööti. Tehnoloogiline taandareng: kadus oskus töödelda kivi, mistõttu sai puidust varakeskajal peamine ehitusmaterjal. Alla käisid kombed, lokkas barbarite
Mõisted eksamiks avalik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse avalik elu – ühiskonnaelu valdkond, mille suhteid korraldavad õigusnormid ja õigusaktid eraelu – isiklik elu, mitteametialane elu ajakirjandusvabadus - õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta keegi: ei võimustruktuurid, reklaamiandjad, omanikud ja muud infoallikad; õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada vastavat informatsiooni. ajakirjanduseetika - ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida
Õigus on kehtestatud riigi poolt. Moraal on kehtestatud inimeste poolt. Tava on pikema ajaline käitumine. Õiglus on defineerimata. Õigus jaguneb kaheks, sest eraõiguses on erinevad põhimõtted kui avalikus õiguses. Huviteooria puudus, too näide-asjaolu, et nii era- kui avalik-õiguslikud normid peavad enamasti arvestama nii era- kui ka avalike huvidega. Paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest (riik ostab auto). esimene lõige (lg)-üldine reegel teine, kolmas, neljas-täpsustus punktid (p)-loetelu lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu. Seaduse nimedel on lühendid, mis on kindlaks määratud. TsÜS-Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Põhiseadus on kõige tähtsam, sest põhiseaduse on vastu võtnud rahvas. Rahvas on kõrgeima võimu kandja demokraatlikus riigis. Kui seadused lähevad vastuollu siis nad ei kehti.
tegeleb õigusfilosoofia 2. Tegelema normatiivse õigusega, lähtume mõistest PEAB, uurima õiguse meetodeid ja tehnikat => tegeleb õigusdogmaatika (millised peavad olema normid) 3. Uurida õiguse OLEMIST, uurida sotsiaalset tegelikkust ja küsida "miks on õigused ühiskonnas sellised nagu nad on, millised sotsiaalsed mõjurid on tinginud selliste normide vastuvõtmise, kas need õigusnormid, mis praegu on suudavad reguleerida just neid ühiskondlikke suhteid, mille jaoks nad on vastu võetud, või reguleeriks mõned teised hoopis paremini; ja kuna ühiskond areneb, siis pole ka õigus seisev, vaid areneb ja seda peab kajastama ka õigusnorm" => tegeleb õigussotsioloogia. Manfred Rehbinder ütles, et õigussotsioloogia jaguneb: 1. Geneetiline õigussotsioloogia uurib õiguse teket ühiskondlikus elus, õigus esineb ühiskondlike protsesside resultaadina.
esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Riigivõimu komponendid: Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud) Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel Majandusliku võimu puhul on mõni firma küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib muutuda kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street
6.)riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele Riigivõim on õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim (hierarhia, otsuste ülimuslikkuse hierarhia jm.). 6.Riigivõimu komponendid RIIGIVÕIMU KOMPONENDID: - spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud). - inimesed, kes on koolitatud valimisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia). - kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. 7.Sotsiaalne tõrjutus. (Põhjused) SOTSIAALNE TÕRJUTUS seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuuri elus. SOTSIAALSE TÕRJUTUSE PÕHJUSED: - töötus - erivajadus või kuulumine vähemusrühma. (See võimendab ka majanduslikku tõrjutust) - piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused
Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kog...
Neidpõhi kohustusi täiendavad paljud seaduses,põhikirjas,teenistuslepingus vms. Sätestatud ja hetkevajadustest tulenevad spetsiifilisemad kohustused nagu näiteks raamatupidamise korraldamine, üldkoosoleku kokkukutsumine, dividendide väljamaksmine, äriregistriga suhtlemisega kohustus jms. Loojalsuskohustus: Juhtorgani lojaalsuskohustuse aluseks on käsitletud hea usu põhimõte(ausus,avameelsus,usaldus,koostöö), mida täiendavad esinduse ja käsundi instituuti reguleerivad õigusnormid. Konfidentsiaalsuskohustus: Äriühingul peab olema võimalus takistada tema õiguspärase kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele isikutele või selle omandamist või kasutamist teiste isikute poolt ilma nõusolekuta viisil, mis tekitab talle kahju või mis on vastuolus heade kommete ja tavade või õigusaktidega. Eelkõige käsitletakse konfidentsiaalse informatsioonina mida juhtorgani liige ei tohi kolmandatele isikutele avaldada, äriühingut ja tema
Grotius, et kuna tapmine on kuritegevuse püramiidis kõrgeimal kohal, siis inimene oli võimeline seda tajuma kui "halba" ja vastavalt sellele ka kurjategijat karistama, st mitte ainult rakendama lex talionis't kui kättemaksu, vaid tõepoolest ka tegutsema vastavalt enda sünnipärasele loomuõigusele. Nagu öeldud, siis lex talionis´t olnuks mõistlik rakendada vaid siis, kui puudus riiklik kohtupidamine. Ent H. Grotius leidis, et sõdimine oli samuti valdkond, kus puuduvad õigusnormid ja kohtunikud, kes mõistaksid õigust, st tegemist oli kohaga, kus saab rakendada lex talionis't. Tema jaoks oli sõda viis kaitsmaks neid, kel on õigus ja karistamaks neid, kes eksivad e teisisõnu võis sõda kutsuda ka "vajalikuks kurjuseks" ja üheks kohtuliku menetluse meetodiks. Tema väited baseerusid ka tuntud filosoofidel, nagu Cicero'l: "Kui meie elu on ohus, siis on omakaitse õigustatud" ja Ulpianus'el: "Jõule tuleb jõuga vastata", samuti Titus Livius'el: "Rahvusõigus on
2. kehtestatud korras, st kas Riigikogu häälte enamusega ja Presidendi poolt välja kuulutatud. Kohaliku omavalitsuse akt võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. 3. õigusakt sisaldab alati kohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme, millistega korraldatakse (reguleeritakse) mingeid ühiskonnaelu valdkonna suhteid – st isikute vahel, isikute ja riigi vahel. Seega – õigusnormid on täitmiseks kohustuslikud, täitmatajätmine toob kaasa kas seaduses ettenähtud sanktsiooni (mõjutusvahendi) või muu tagajärje. Õigusaktide hierarhia: Välisleping – mistahes nimetusega sõlmitud kokkulepe rahvusvahelise õiguse subjektide (suveräänsed riigid, rahvusvahelised org.) vahel. Nimetatakse ka rahvusvahelised lepingud. Võivad olla kahepoolsed- bilateraalsed. Kolmepoolsed – trilateraalsed. Mitmepoolsed – multilateraalsed e. konventsioonid
I teema. Sissejuhatus tsiviilõigusesse 1. Eraõigus õiguskorra osana Õiguse võib jagada: · Objektiivne õigus eelkõige õigusnormide kogu; õigusnorm üldkehtiv riiklikult tagatud kirjutatud käitumisreegel · Subjektiivne õigus võimaldab ise kuidagi käituda või nõuda kelleltki teatud käitumist, mis on riiklikult tagatud Objektiivne õigus omakorda jaguneb (mitte kõigis õigussüsteemides, vaid nendes, mis põhinevad Rooma õigusel): · Avalik õigus · Eraõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel Eristamise kriteeriumid: · Huviteooria avalik õigus suunatud riigi huvide järgi, eraõigus isiku huvide järgi · Subordinatsiooniteooria avalik-õiguslikes suhetes osalejad pole võrdsed · Subjektiteooria avalikus õiguses alati osaleb riik või KOV võimu kandjana, eraõiguses käib kõikide subjektide kohta ? Õigussüsteemid: · Mandri-Euroop...
tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
-Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile Õiguse jagamine -Avalik õigus (osapooled on ühiskond-riik) Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. -Eraõigus (võrdsed osapooled) Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.
Õigus õigusnormide kogumina Õigus tegevusalana Õigus subjektiivsuses mõttes e subjektiivne õigus tähendab õigussubjektile kuluvat õiguskorrast e objektiivsest tulenevat õigustust. Mingi maa/linna jne õigus on vastavas piirkonnas kehtiv või kehtinud õigussüsteem. Teatud õigusharu normide üldistus. 3. Mida tähendab ultima ratio põhimõte? e. otsustav põhjendus- õigusnormid väljendavad kodanike läbikaalutud üldhuve ja kaaluvad üles kitsad isiklikud huvid. - moraalne autoriteet -tagatus sunniga. 4. Mida tähendab positiivne õigus õiguskeeles? Missugust kahte põhitüüpi õigusnorme leidub lisaks positiivsetele? Õiguse määratlemise üks vorme on määrata neid kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus. Peale selle on leidnud laia tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin
vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega
Reguleerimist vajavate ühiskondlike suhete erisused nõuavad ka erinevat normatiivset regulatsiooni. See erinevus võib seisneda kas reguleerimise iseloomus, rakendavates meetodites või jõus. Vastavalt sellele reguleerivad inimeste käitumist erinevad sotsiaalsed normid. Inimeste käitumist reguleeritakse täiesti erinevate normidega: moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu normid, välise kultuuri normid ning õigusnormid. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimeste käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu( ausebaasu, õiglaneebaõiglane jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, kuid hindavad alati isiku käitumist ja moraalinorm on aluseks teistele sotsiaalsetele normidele.
VÕIM JA ÕIGUS VÕIM Kõikides suhetes on mingil moel olemas võimusuhe. Võim on domineerimine. Võim on alati ebavõrdselt jaotatud. Võim on sellel, kes suudab mõjutada teisi nii, et tema seisukohad viiakse läbi e. See, kes suudab realiseerida oma eesmärgid. Võim võib olla grupil, isikul, institutsioonil.(Õ 44) Võimu resursid: · Võivad olla ainelised ehk näiteks raha. Mida suurem aineline ressurss, seda suurem võim. Vaesuses inimesed saavad ennst vähem realiseerida, neil on vähem valikuvõimalusi. · Vaimsed ressursid: Haridus, kogemused, aga ka sotsiaalne kapital e. Usaldus ja võrgustikud. Võimu teostamisel on vaimsed ressursid on olulised, aga vaja on ka taha saada ka aineline kapital. Võimu teostamise meetodid: · Autoriteet Koolis teostab võimu näiteks d...
Selline õigusaladeks jaotumus moodustas pika aja jooksul ammendava õigusklassifikatsiooni. Väljaspool neid õigusi ei olnud muid sama tähtsusjärku kirjutatud õigusnorme. Võib oletada, et kui silmapaistvad Rooma juristid, kes panid kunagi kirja pandektid, oleksid pidanud arvestama nii mitmekesiseid majandussuhteid, nagu 2 Luts, M. (2003). Retseptsioonid. Rooma õiguse retseptsiooni mitmekihilisus. Juridica, 570- 575 valitsevad tänapäeval, oleksid nad õigusnormid jaotanud kindlasti hoopis teisiti ja suuremaks arvuks õigusaladeks. (Mereste, 2000) Rooma õiguse mõju kontinentaalse õigussüsteemi hulka loetavate riikide osas on riigiti erinev. Näiteks Saksa LV, Austria ning Hollandi rahvuslik õigussüsteem on saanud rooma õigusest tugevaid sisulisi mõjutusi, Skandinaaviamaade ja Soome oma on see mõjutanud vähem. Seejuures eriti Rootsi õiguskorra erisused ja areng on Euroopa üldisel taustal üsna vastandlikud
Nüüdisü. on kuuletumise põhj. mõistuslik kaalutlus. Riigivõimule ainuomased tunnused: 1)Riigivõimul on ainuõigused: *Kehtestada seadusi *Koguda makse * kasutada vägivalda seisukorra tagamiseks 2)Riigivõimu otsued on kohustuslikud kõigile riigis asuvatele isikutele 3)Õigus ja kohustuskorraldada riigi igapäevaelu ja esindada riiki rahvusvahelistes suhetes.4) 1 keskpunkt ja selge hierarhia. Riigivõimu komponendid : 1)spetsiaalsed asutused 2)riigibürokraatia 3)kirjalikud õigusnormid --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Ideoloogia- korraldatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Iga ideoloogia ei pea olema poliitliline(budism) Poliitlised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Liberalism tekkis 18-19 saj. John Stuard Mill ''Vabadusest'' Väärtustatakse inimõigusi, sallivust ja reforme.
põhiliigid. V: Õigusnorm on reeglite kogum, mille on kehtestanud riik. Või õigusaktis sisalduv kohustuslik käitumisreegel. V: Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist omavahelises suhtluses ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskond, riik, kollektiiv) V: Sotsiaalse normi põhiliigid on moraalnormid, korporatiivsed normid, tava, religioossed normid, välise kultuuri e. kombestiku normid, õigusnormid. 4. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. V: Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi üksikisiku vahelisi suhteid. -riigiõigus, halgusõigus, karistusõogus, rahvusvaheline õigus. Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse printsiibil (põhimõttel) -asjaõigus, võlaõigus,perekonnaõigus,pärimisõigus,äriõigus. 5
seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. 4. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusnormid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Sotsiaalsete normide süsteemis on erilise tähendusega õigusnormid. 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis Sotisaalse normi ühe alaliigina on õigunormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1. ta on inimese käitumise reegel, 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja 14 3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitlise elu tingimustega,
4. Õigusnorm ja õigussuhe Kaks põhilist õppeallikat on: Jaan Ginter, Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem I, Tartu, 1996; Õigusnorm kui süsteemi osa ja sotsiaalne norm Heinrich Schneider, Kohtud Eestis: minevikus ja tänapäeval, Tartu, 1994; Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. samuti erinevad artiklid (õigus)ajakirjanduses - Juridica; veel rida raamatuid ja ettekandeid erinevatel foorumitel; 1.4.1. Õigusnormi funktsioon Internetis leiduv materjal, eelkõige seadused www.riigiteataja.ee; www.lex.andmevara.ee. 1 Page 2 of 24
4. Õigusnorm ja õigussuhe Kaks põhilist õppeallikat on: Õigusnorm kui süsteemi osa ja sotsiaalne norm - Jaan Ginter, Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem I, Tartu, 1996; - Heinrich Schneider, Kohtud Eestis: minevikus ja tänapäeval, Tartu, 1994; Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. - samuti erinevad artiklid (õigus)ajakirjanduses - Juridica; - veel rida raamatuid ja ettekandeid erinevatel foorumitel; 1.4.1. Õigusnormi funktsioon - Internetis leiduv materjal, eelkõige seadused – www.riigiteataja.ee; www.lex.andmevara.ee.
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on haka...
Riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud. 5. Õigus korraldada riigi igapäeva elu. 6. Riiki juhitakse ühest kohast. Kindlad alluvussuhted. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimu komponendid : 1. Asutused 2. Ametnikud ja õigusnormid Võim inimsuhetes - Võimu tagab autoriteetsus ja populaarsus. Omab pigem sümboolset tähendust. Võime mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1. Võim teiste üle 2. Võim koos teistega 3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle 4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud.
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Vertikaalne õigusmõju- Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil üksikisiku ees teatavad kohustused, mida peab täitma. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Avalik õigus...
· Nende õiguslik regulatsioon on väga sisulistes küsimustes teineteisest erinev Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe, mille sisuks on poolte õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhtes tuleb eristada 3 aspekti: Isikud e subjektid (kelle vahel on tsiviilõigussuhe); Ese e objekt (millele on suhe suunatud); Sisu (millised on need õigused ja kohustused). -Tsiviilõigussuhte funktsioonid: a) fikseerib isikute ringi, kellele konkreetsed õigusnormid kohalduvad b) näeb ette nende isikute konkreetse käitumise (peavad, võivad, ei või) c) tingimuseks riigi võimaliku sekkumise puhul nendevahelisesse suhtesse § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. · Seega võib õigussuhe tekkida (ka muutuda) neljast alusest.
Riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud. 5. Õigus korraldada riigi igapäeva elu. 6. Riiki juhitakse ühest kohast. Kindlad alluvussuhted. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimu komponendid : 1. Asutused 2. Ametnikud ja õigusnormid Võim inimsuhetes - Võimu tagab autoriteetsus ja populaarsus. Omab pigem sümboolset tähendust. Võime mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1. Võim teiste üle 2. Võim koos teistega 3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle 4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud.
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. ...
Avalikus teenistuses töötav isik ei saa pöörduda. 6. 20 a Tõnu sai juhiload ja otsustas seda tähistada koos oma sõpradega. Peol tarvitati ka alkoholi. Kui Tõnu hakkas hommikul autoga koju sõitma, siis ületas ta lubatud suurimat kiirust, mistõttu politseiametnikud tema auto kinni pidasid. Tõnul oli ka alkoholijoove 0,6 promilli. Kas noormees rikkus sotsiaalseid norme? Kui jah, siis millist liiki? Sotsiaalsed normid on moraali-, religioossed-, korporatiivsed- ja õigusnormid. Tõnu rikkus moraali- ja õigusnorme. kuni 0,2 ei ole joove, ei karistata; 0,5-1,49 kerge joove, väärtegu; 1,5-2,49 keskmine joove, kuritegu; 2,5-... raske joove, mõtlemata tegu. 1. Kas Tõnu pani toime õigusrikkumise? Kui jah, siis millist liiki? Jah, väärtegu 2. Kas midagi muutuks, kui ametnikud oleksid Tõnul tuvastanud keskmise joobe? Keskmine joove, kuritegu, kriminaal korras karistatav. 3
2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm, kehtestades mingi suhte jaoks üldise käitumismudeli, annab selle suhte abstraktsetele subjektidele kindlad õigused ja neile vastavad kohustused. 3) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. Kuna riik kehtestas õigussuhte loomiseks ja säilimiseks vajalikud õigusnormid, siis jälgib ta ka nende õigusnormide täitmist, st õigussuhtest osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja kohustuste täitmist. 4) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled on igal üksikjuhul konkreetsed isikud, nad on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud. 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83)
KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. T...
4. Õiguse realiseerimise tasandid 1.õiguse täitmine e järgimine e kinnipidamine; Kõik õigusele alluvad subjektid (isikud) peavad järgima oma käitumisel nii: A) kohustavaid kui ka B) keelavaid õigusnorme. Kohustava õigusnormi puhul peab isik sooritama aktiivse teo. Keelava õigusnormi puhul tuleb vastupidi teost hoiduda 2. õiguse kasutamine; Oma subjektiivsete õiguste realiseerimine, kus isik teeb asju (tegusid), mida lubatakse õigusnormidega e mida lubavad õigusnormid sisaldavad. Õiguse kasutamine ja õigusest kinnipidamine on vahetult seotud isiku tegevusega kas aktiivses või passiivses tähenduses 3. õiguse kohaldamine e rakendamine Õiguse kohaldamine on õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politsei jne.) 5. Õigus seoses tava, moraali, õigluse, sunni, võimuga. Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik (st mida subjektid loevad endale siduvaks; nad
Kuna õiguse puhul on tegu üldiste käitumisreeglitega, siis tähendab see seda, et õigusnorm on mõeldud kõikide inimeste jaoks. Riik peab looma efektiivsed normid, et inimesed neid täidaksid ja oma käitumise neile allutaksid. See tähendab ühelt poolt, et õigusnormide täitmine peab olema tagatud kohaste sanktsioonidega. Inimesed peaksid tundma, et normipärane käitumine on neile endile ka kasulikum kui mitteõiguspärane käitumine. Teiselt poolt peavad õigusnormid ka olema üldise elu loogikaga kooskõlas, et neid oleks võimalik ja mõistlik täita. Õigusnorme võib liigitada vastavalt nende eesmärkidele: Regulatiivsed õigusnormid on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele. Sellised õigusnormid lubavad mingit tegevust, keelavad selle või kohustavad inimesi millekski.
1 KESKAEGSED LINNAD · Linnade tekkimine: NB! Lääne-Rooma riigi langus viis vanaaja linnade kadumisele Lääne- Euroopas: linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus käsitöö ja kaubanduse allakäik (samas oli see linnade peamine sissetulekuallikas) naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket · Eeldused linnade taastekkeks kujunesid 11.sajandist seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. · Varased linnad olid käsitööliste asulad, seepärast tekkisid need kohtadesse, kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohtadesse traditsiooniliste laadaplatside juurde kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde) linnuste lähedusse · Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. · Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid) ...
tüüpi võim. RIIGIVÕIMU ERIPÄRA:riigivõimu tunnused-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks,selle otsused on kohustuslikud kõigile,korraldada igapäevaelu,esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises,võimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia.riigvõimu komponendid-spets asutused ja institutsioobud,mille kaudu võimu teostatakse,inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks,kirjalikud õigusnormid. PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD:levinuimad on liberalism(ülim väärtus on indiviidi vabadus,majanduses pooldavad vabaturumajandust,konkurentsi,avatud turgusi ja minimaalsed riigi sekkumist,sots nõudmised on maj.poliitikaga seotud,taotletakse ikka vabadust,konkurentsi,individualismi)konservatism(kujunes välja libearismi vastandina,nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele,rahvuslusele ja kristlikule moraalile,pooldavad stabiilsust,ettevaatlikke ja
*Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. *Riigivõimule on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõim on alati rangelt korraldatud. Riigivõimu komponendid on: *spetsiaalsed asutused ja institutsioonid võimu taastamiseks. *riigi bürokraatia inimsed, kes on koolitatud valitsemis-ülesannete täitmiseks. *kirjalikud õigusnormid seadused, mis reguleerivad suhteid võimu asutuste vahel, samuti võimu asutuste ja tahva vahel. Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtimispositsioon oleneb majanduslikust edust. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Kultuuris on võimu tunda veelgi raskem. Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autorideedist ja preztiisist.
3) Karismaatiline liider - juhitalent ja liidrioskus. Nt. Stalin, Hitler jne. 4) mõistuslik kaalutlus - maksan makse, sest see on mulle kasulik. Võimule ainuomased tunnused: 1) Õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist 2) Õigus koguda makes 3) Õigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4) Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Riigivõimu komponendid: 1) Asutused ja institutsioonid 2) Riigibürokraatia 3) Kirjalikud õigusnormid Vabad valimised *Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: 1) Määravad parlamendi koosseisu ehk need inimesed, kes hakkavad seadusi vastu võtma. 2) Valimiste kaudu esitab kodanik oma nõudmised võimule. 3) Valimised näitavad, kui suur on toetuspind kehtivale korrale. 4) Valimised harivad kodanikke poliitiliselt. *Vabade valimiste põhimõtted: 1) Valimised on üldised: Valida saavad kõik täiskasvanud kodanikud al. 18. eluaastast.
ea1. NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. tööstuslik kaubatootmine 2. rahva osalemine valitsemises 3. vabameelsuss inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19.saj. - 20.saj. lõpuni ja areneb ning muutub pidevalt. Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine. Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) oluline pöördepunkt maailma ajaloos. Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonn...
Õiguskord peab tuginema ühiskonnas tunnustatud väärtustel ja avalikku võimu tuleb teostada täpses vastavuses seadustega, välistades riikliku omavoli isikute üle. Eraõiguslike suhete arengus luuakse eeldused, et kõik isikud on võrdselt kaitstud, majandussuhete aluseks on isikute vaba kokkulepe ja õiguskord tagab ning väärtustab ausa ettevõtluse arengu. Eesti õigusvaldkonnad on üldiselt hästi reguleeritud. Riigi ja kodanikuühiskonna toimimiseks vajalikud õigusaktid on olemas ja enamasti ka Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Nüüd peab hoolikalt jälgima, et riik ei hakkaks pärssima kodanike võimet vabalt oma elu korraldada, s.t ei sekkuks oma võimuga sinna, kus kodanikud saavad oma huvid ja õigused temata suurepäraselt rahuldatud. Fookus tuleb suunata õigusloome kvaliteedile, et mõista võimalikke murekohti ja leida juba eos lahendusi, kuidas olukorda parandada. Õigusnormid peavad tulenema konkreetsest ühiskonnast enesest, käima sammukese ...
Õigusnorm on käitumiseeskiri. Selles on abstraktne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg ning mis on täitmiseks üldkohustuslik Loogiline struktuur: Kui... (1), siis... (2) vastupidisel juhul (3) 1 Hüpotees (juurdemõeldav) 2 Dispositsioon (nõutav käitumisreegel, otsene, otseselt viitav, blanketne) 3 Sanktsioon (fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra: ülem või alammäär, täpne määr või liik) Ideaal: H-D-S Kuidas jagunevad õigusnormid ja nende liigid: 1 Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi a regulatiivsed (määravad õigused ja kohustused) H-D b õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S 2 Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi a kohustavad b keelavad c õigustavad e. lubavad või volitavad 3 Subjektide ringi järgi a üldised - suunatud k6igile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
