mõistetakse majandustegevuse tegeliku teostamise püsiasukohta määramata ajavahemiku jooksul; Interneti võrgulehekülje kaudu teenuseid osutava äriühingu asukoht ei ole seal, kus asub võrgulehekülge toetav tehnika, või seal, kus on juurdepääs sellele võrguleheküljele, vaid see koht, kus ta teostab oma majandustegevust. Kohtuasjas C-42/07 võtis Euroopa Kohus vastu otsuse vaidluses, kas EÜ artikliga 49 (praegune ELTL artikkel 56) on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis keelavad ettevõtjatel, kes asuvad teistes liikmesriikides, kus nad seaduslikult osutavad analoogseid teenuseid, pakkuda nimetatud liikmesriigi territooriumil hasartmänge internetis. Euroopa Kohtu arvamusel EÜ artikliga 49 ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad ettevõtjatel, kes asuvad teistes liikmesriikides, kus nad seaduslikult osutavad analoogseid teenuseid, pakkuda nimetatud liikmesriigi territooriumil
6)¤Autoriteet-traditsioonid, karismaatilisus või ratsionalistlik mõtlemine ¤Sund - vägivald või õiguslik sund 7)Riigivõimu tunnused: -seaduste kehtestamine -maksude kogmine -õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks -otsused kõigile kohustuslikud -igapäevaelu korraldamine -riigi esindamine rahvusvahelises suhtlemises -üks võimukese ja võimuasutuste hierarhia Komponendid: -spetsiaalsed asutused ja institutsioonid -bürokraatia -kirjalikud õigusnormid 8)Demokraatia põhitunnused: -konkurents -hääleõigus -kodanikuõigused 9)Liberaalse demokraatia tunnused: -kodanikuvabadused -õigusriik -võimude lahusus -kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -vaba ajakirjandus -vähemustega arvestamine -relvajõud tsiviilkontrolli all (kaitseministeerium) 10)Demokraatia ohud: -harimatu massi võimuletulek -enamuse türannia -riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused 11)3.03.1991 - EV iseseisvus (80%)
Keskaegne linn ja elu Grete Küppar 10.B Linnade teke Esimesed linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres Hakkasid tekkima XI sajandil-antiikajal asutatud asulad kujunesid kiiresti linnadeks XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnade asukoht Peamine oli paiknemine soodsas kauplemiskohas Enamik linnu tekkis: jõesuudme juurde silla lähedusse koolmekoha juurde soodsasse sadamapaika Linna arenguks oli vaja palju talupoegi: kelle toodang linlasi toidaks kelle hulgast saaks täiendust elanikkonnale Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Clic...
Haldustegevuse liik: Üld- või üksikregulatsioon? Robertallan Tuisk 08. november 2018 Nimi Perenimi ETTEKANDJA: Robertallan / [email protected] Tuisk / [email protected] LOREM IPSUM DOLOR SIT AMET, AD WISI AUGUE MEA Lorem ipsum dolor sit amet, ad wisi augue mea, cu idque causae eos. Nec an augue iudico soleat, ei habeo gubergren contentiones sed, per ut dico sensibus salutatus. Tritani eligendi vivendum ut vim. Tincidunt intellegat et est, pri omnis nostrum accommodare ne. His enim pericula ei. Ius tritani integre deleniti ea, an vero vocent suscipiantur sed, his latine deterruisset ad. Eam te alienum splendide consequuntur, ex copiosae vulputate temporibus has. Regulatsioon ehk reguleerimine on millegi korraldam...
põhjused, et töötada legaalselt. Sotsiaalpoliitikas esikohal programmid, millega tuuakse töötud tagasi turule-täiendkoolitused või ümberõpped. Mõjutatakse ka tööandjat, et see korraldaks koolitusi ja võtaks tööle väiksema jõudlusega inimesi. Tõrjutust põhjustab ka erivajadus või kuulumine vähemusrühma(puudega inimene ei leia tööd). Sotsiaalne tõrjutus Seda laadi tõrjutuse vältimiseks on kehtestatud õigusnormid: meestele ja naistele peab samaväärse töö eest maksma võrdset palka, immigranttöölist tuleb kohelda võrdsena põliselanikuga jne. Kolmas tõrjutuse põhjus on piirkondlikud tulu- ja infrastruktuuri erisused. Äärealadel, kus on tihe asustus on ettevõtlus nõrk, seetõttu ka sissetulekud väiksemad ja läbikäimisvõimalused viletsamad. Eestis näiteks väikesaartel halvemad. kommunikatsioonivõimalused, Harjumaal suuremad palgad jne.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Rühmatöö õppeaines "Ladina juriidiline terminoloogia" Juhendaja: Merike Ristikivi TARTU 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tekst 4.........................................................................................................................................3 Tekst 9.........................................................................................................................................3 Tekst 14.......................................................................................................................................3 Tekst 16........
Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise
Vallutati Tartu. 1227 ristisõdijad ja ristitud eestlased vallutasid muhu linnuse Lüüasaamise põhjused: *eestlastel puudusid kindlad liitlased *vaenlastel olid kutselised sõjamehed ja parem varustus *maakondade omavaheline koostöö oli nõrk *vaenlased oskasid ära kasutada maakondade vahelisi tülisid ja hankisid pidevalt liitlasi *eestlased olid kurnatud Lüüasaamise tagajärjed: *Eesti lülitati Lääne- Euroopasse *Eestile laienesid Euroopa õigusnormid ja ühiskonnakultuur *Ristimine tähendas poliitilist alistamist *osa ülikuid sulas kokku `'saksa'' aadliga *tugeva positsiooni kaotamine *kohaliku eliidi hukkumine Henriku Liivimaa kroonika oli tähtsaim allikas Liivimaa ristisõja kohta. 2.Keskaegse Liivimaa poliitiline kaart, Eesti jagunemine. Läänikord. Mõisate rajamine. -Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346 ostis saksa ordu ka Eestimaa hertsogkonna. Majanduslikult võimekuselt ja poliitiliselt kaalult järgnesid Riia
mille kohaselt madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. · Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises tähendab nende käitumise vastavust õigusnormide nõudele. · Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. Sotsiaalsete suhete õiguslik reguleerimine ja õigusnormid Reguleerida st kindlaks määrat ainimeste ja kollektiivide käitumist ja anda neile funktsioneerimise ja arengu suunad. Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. See võib toimuda kahel viisil: · Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu
Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused 1. Õiguse tunnused 1) Õigus on käitumisreeglite kogum 2) Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) Õiguses väljendub riigi tahe 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur
Sel juhul juhitakse normi realiseerijat õigusakti teksti teadlikult jäetud lünka täitmiseks kas samas või teises õigusaktis sõnastatud sätte juurde, vältides sellega juba kord sõnastatud sätte kordamist. Seda nimetatakse viitavaks esitamiseks. 13.Mis on õigusharu? Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. 14. Milliste kriteeriumite alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? Eristatakse õigussüsteemide sees kindlaid tervikuna esinevaid õigusnormi rühme, mid animetatakse õigusharudeks. Õigusharu – õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse sühme üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnormide õigusharudesse liigitamisel aluseks on õigusliku reguleerimise meetod ja subjekt. 15. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest?
lõike ning/või punkti täpsusega; b) blanketne viide – sisuliselt on tegemist viitavaga, kuid sättes endas ei sisaldu otsene viide sama või mõne teise õigusakti vastavale õigusnormile (paragrahvile, lõikele, punktile), vaid nt viide kas: - teisele normtiivaktile, milles see viidatav säte sisaldub või - isegi ainult õigusakti liigile, milles seonduvad õigusnormid võivad esineda. Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Sanktsioonid jagunevad: absoluutselt määratletud sanktsioon – on selline, kus määratletud õigusvahend on antud ilma igasuguste muude võimalusteta; suhteliselt määratletud sanktsioon – on selline, kus on antud sanktsiooni maksimum- ja miinimumpiirid;
Õigusõpetus V Õiguse rakendamine Õiguse realiseerimise mõiste ja liigid, rakendamise mõiste Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine.
nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul 22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hypotees-----1.määratletud hyptees,suhteliselt mööratletud h,määratlemata h, 23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?lihtne d, kirjeldav d, 24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?kriminaalõiguslikud s, halduss,distsipliinis, varalised s. 25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides?vajalik käitumismudel tuleb anda adekvaatselt edasi selle lugejatele. 26. Mis on õigusharu?on õigusnormide kogum,mis moodustab iseseisva osa õigussysteemist ja millega reguleeritakse ryhma yheliigilisi yhiskondlikke suhteid.nt tööõigus. 27. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. 28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset
alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. Linnaõigus-määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid. 4.kaubandus ja Kuidas algselt Keskaegses käsitöös kästitöö käsitööd tehti ja puudsid masinad,algusets kuidas see neil lõpuni valmistati kõik välja kukkus. käsitsi.Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid
vaimsed: teadmised, kogemused 3. inimkapital( teadmised, oskused) 4. sotsiaalne kapital 8 suhted, usaldus, koostöö. Riigi võimu tunnused, komponendid. Tunnused: - seaduste kehtestamine. - Maksude kogumine - Vägivalla kasutamisõigus - Otsuste kohustuslikkus - Avaliku halduse teostamine - Riigi esindamine Riigivõimu komponendid: - Võimuinstitutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse - Riigibürokraatia- valitsemiseks koolitatud ametnikud - Kirjalikud õigusnormid Sotsiaalne partnerlus ja võrgustikud. · Nüüdisajal on partnerluse idee laienenud ja jõudnud paljusid osapoole koondavate võrgustikeni. Võrgustikevalitsemine on moesõna, mille abil tahetakse valitsemine muuta paindlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. Samuti tähendab võrgustike valitsemine, et valitsuses peab olema võrdsete osalejate suhe. Võrgustike tugevuseks peetakse selle paindlikkust, osaliste tugevate külgede kasutamist ja
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Avalik sektor: ühiskonna juhtimine ja koordineerimine. Avalik sktor e Riik, tunnused: territoorium, elanikkond, suveräänne riigivõim. Riigi ainuõigus: kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. Riigi institutsioonid: seadusandlikud instit., täidesaatvad inst., kohus, keskpank, järelvalveinst.- riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed. Riigiasutustele iseloom. Tunnused: struktuur ja hiearhia, moodustatakse riigi poolt ülesannete täitmiseks, rahastatakse riigieelarvest, töötajaskond palgalised riigiametnikud. A sekt. Üles.: seadusandlus korra tagamine, maksude kogumine ja ümberjaotamine, avalik haldus (riigi ja omavalitsuse plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke), tellib teenust iseseisvatelt avalikõiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides kongreetsete seadustega, nt ETV, ülikool jne). Erasektor: (tulundussektor) majandamine tootm...
Millised õigusaktid on olemas? Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstit...
* Mõistuslik kaalutlus. *Riigivõimule ainuomased tunnused: - Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda, korraldada riigi igapäevaelu e teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. - Riigivõimu otsused on kohustuslikud. - Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. * Komponendid: - spetsiaalsed asutused ja institutsioonid - riigibürokraatia - õigusnormid * Sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamises kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. 2.6 Poliitilised ideoloogiad: * Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. * Parem: liberalisk, konservatism, kristil demokraatia Vasak: sotsiaaldemokraatia, uusvasakpoolsus majanduses sotsiaalsfääris
1. Õiguse allikana mõistame me a) õigusakte, millest me saame teavet kehtivate reeglite kohta (seadused, määrused); b) seaduste ja määruste kõrval ka muud teavet kehtiva õiguse kohta, mis esineb tajutavas vormis (eelkõige kohtute otsused); c) asjaolusid, mis on tinginud uue õiguse tekkimise (so uute reeglite kehtestamise), so reguleerimata, kuid reguleerimist vajavad ühiskondlikud suhted (nt kas ühistranspordis võib suitsetada e-sigarette). 2. Õigusaktiks on õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid jagunevad: a) õiguse üldaktideks ja õiguse üksikaktideks; b) õiguse üldaktideks, üksikaktideks ja eriaktideks; c) kohustuslikeks ja soovituslikeks. 3. Õiguse üldakt a) on üldise sisuga, eelkõige deklaratiivne poliitiline dokument, mis ise uut õigust ei loo, kuid mis koondab eneses teatud õigusvaldkonna arengusuunad; b) teatud üldist, laiemat valdkonda reguleeriv õigusakt, ei reguleeri konkreetset, kitsamat valdkonda (nt reguleerib keskkonna kai...
Küsimus sellest, kui õiglane on õigus on olnud arutluse all nii kaua, kui on eksisteerinud kirjapandud seadused. Eri aegadel ja eri kultuurides on arusaamad õigusest olnud erinevad. Vana-Rooma juristi Celsuse järgi on õigus teadus headusest ja õiglusest. Kuid see, mis ühe inimese silmis on õiglane, ei pruugi seda olla teise inimese silmis, sest inimesed annavad hinnanguid olukordadele lähtudes oma subjektiivsetest arusaamadest. Tihti tuleb ette olukordasid, kus ütleme „mul on õigus“. Kuid selle all ei pea me enamasti silmas õigusnormist tulenevat õigustust, vaid õiglust. Siit nähtubki, et õigus ja õiglus on kaks eri mõistet, mis algprintsiibina on küll koos, ent siiski väga erinevad, ja mis sageli tunduvad sünonüümidena ning mida tihti segi aetakse. Õige õigus lähtub õiguse ideest, mis koosneb õiglusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse õigusega ning ajalooliselt kujune...
o Ometi erinevad tava, moraal ja õigus selgelt teineteisest ja seda siis kui räägime tagajärgedest. o Kuid (ainult) kõlblusnormide rikkumisel jäävad vaid südametunnistuse piinad, tavade rikkumisel järgnevad ühiskondlik hukkamõist, siis õigusnormide rikkumisel järgneb ettenähtud karistus. Õiguse mõiste määratlus o Õigus ja õigusnormid on tunginud ühiskonnaelu peaaegu kõikidele tasanditele ja peaaegu kõigis ilminguvormides. o Õigus reguleerib inimeste elu sünnist surmani. Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst. Kelsen Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Ihering Õigus on ühe riigi sunninormide kogum. Paul Narits Õigust tuleb otsida ühiskonda enesesse kätketud väärtustest. Normatiivsus o Norm on juhis, mida peab järgima.
ÕIGUSEÕPETUS. KORDAMISKÜSIMUSED I 1. Õiguse tekkimine. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide ...
alavaldkonnaks. Seevastu Anglo-Ameerika õigusperekonnas kulgeb peamine veelahe üldise õiguse ja õiglase õiguse vahel. Rääkides küll avaliku õiguse ja eraõiguse eristamisest, peab alati silmas pidama, et nad ei ole teineteisest absoluutselt isoleeritud, vaid mõjutavad teineteist vastastikku. Eesti Vabariigi õigussüsteemi põhiliste õigusharude kaupa leiad jooniselt 2. 1.3 Õigusnormid kui sotsiaalsed normid Meie õiguskultuuris omavad õigusnormid erilist rolli. See avaldub õigusnormide spetsiifiliste tunnuste võrdlemisel teiste sotsiaalsete normidega. Nii on ainult õigusnormidele omane: 1) koondatus spetsiifilistel süstemaatilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse; 2) lähetumine riigist (õigusnorm on riigi tahteline akt); 3) tagatus riigi sunnijõuga; 4) kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus. 5
1. ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused ...
Nii on riigivõimu puhul alati selge, milline võimuinstitutsioon on kõrgeim, kelle otsused on ülimuslikud, ning see hierarhia on püsiv. Riigivõimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid. Riigivõimu komponendid · Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud). · Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia). · Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. Võim inimsuhetes ja võimu ressursid ehk selle tunnused Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel.
Piirid meie ümber ja meie sees Inimene on saladus kaitsva väliskesta all peitub mitmekesine sisemus, mis omakorda koosneb sadadest väikestest iseärasustest, muutes igaühe ainulaadseks. Üldtunnustatud moraalinõuded seavad käitumisele teatud piirid, mis on vajalikud ühiskonnaliikmete edukaks kooseluks. Teiselt poolt kitsendavad need normid võimalust avalikustada oma mõtteid ja ideid. Lisaks sellele hoiab inimesi tagasi südametunnistus, omamoodi piirang, millega on vahel raske toime tulla. Tekib olukord, kus on raske endale teadvustada ja selgelt määratleda, mis on õige ning mis mitte. Tänapäeva tsivilisatsioonis on inimeste lubatud käitumisele üsna selged piirid seatud. Eesti Vabariigi kodanikena teame, missugused õigused ja kohustused meil on, oskame vajadusel pöörduda vastavate institutsioonide poole, mis strukt...
Järelikult moraal: 1. aitab hoida ühiskonda koos 2. vähendab inimkonna kannatusi 3. aitab õiglaselt ja kindlalt lahendada huvikonflikte 4. jagab kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd Eetikas on olemas normid reeglid, mis ütlevad, mida inimene peaks tegema ja mida tegemata jätma. Normid on kohustuslikud, st. nende täitmist saab nõuda. Eetika tegeleb nende normide põhjendamisega. Moraalinormide kõrval on olemas nt. õigusnormid e. seadused, mis on otseselt seadusandja poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemidega (kohus, vangla), et seadusi täidetaks. Õigus on piiritletud riigipiiriga (kehtivad ühe riigi piires). Kui inimene ei täida seadusi, siis teda karistatakse. Õigusnormide kohta saab omakorda küsida, kas nad on moraalsed (nt. surmanuhtlus). Lisaks on olemas religiooninormid, mis kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele, lisaks pühakirjale.
BIHEIVIORISM- on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell, Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta
ühiskonnal toimida ja reguleerivad inimeste vahelisis suhteid ja nende kooselu. 11. Sotsiaalsed normid- suulised/kirjalikud käitumisreeglid. 12. Loodusseadused- seadused, mis eksisteerivad inimestest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata, nt. Gravitatsioon, aastaaegade vaheldumine, jt. 13. Kirjutamata seadused- Inimese loodud seadused, mis kujunesid rahva kultuurist ja kommetest, anti edasi põlvest põlve. 14. Kirjalikud seadused- Inimeste loodud seadused, mille aluseks on õigusnormid ja mis on kohustuslikud kõigile. 15. Tava- eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese käitumise erinevates olukordades, nt. Kätlemine tervitades 16. Tabu- üldkohustuslik range keeld, nt nõukogude liidus jõulude pidamine. 17. Moraal- tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega, nt kümme käsku. 18. Õigusakt- juriidilist väljendusviisi kasutades kirjapandud õigusnorm. 19
· Koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle · Kasutada vägivalda korra ja julgeoleku/stabilsus tagamiseks · Võim riigi territooriumil jagada kohustulikke korraldusi kõigile isikutele · Korraldada igapäevaelu ja esindada riiki · Riigil on selge keskpunkt ja selge hierarhiline struktuur Riigivõimu komponendid: · Spetsiaalsed asutused/institutsioonid riigivõimu teostamiseks (valitsus, kohus, parlament) · Kirjalikud õigusnormid (võimuinstitutsioonide vahel ja võimu ja rahva vahel) · Riigibürokraatia koolitatud kaader valitsemisülesannete täitmiseks Riigivõim nüüdisühiskonnas: Võimu korraldamise viis riigis väljendub riigivormis, mis hõlmab: · Riigivalitsemise vormi · Riigikorralduse vormi · Poliitilises reziimi Riigivalitsemise vorm väljendab võimu ja sellest tulenevalt valitsemise ülekannet. Peamised riigivalitsemise vormid on vabariik ja monarhia.
Vene NFSV TsK- oli enne sõda, kehtis kuni 1965 Eesti NSV TsK(1965) TsÜS TSIVIILÕIGUS SUHE See teema õpetab kaasusi lahendama. Õigussuhe- on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe(lepingud, abielu, pärimine) Tsiviilsuhe- on tsiviilnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe 3 elementi tsiviilõigussuhetel: *Tsiviilsuhte sisu-moodustavad subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuulub konkreetne õigus.(pastakas) Objektiivne õigus- õigusnormid, kui sellised.(ostan poest laua-pole veel minu oma) Positiivne õigus- kehtiv õigus *Tsiviilõigussuhte ese- millele õigussuhe on suunatud(pastaka laenuleping) Tasulistes õigussuhetes on alati üheks suhtepooleks raha, rendi poolest on ka rendiobjekt ja raha *Subjektid- kui on tekst, siis esmalt tekstist välja kirjutada subjektid Kui laps lõhub lasteaias mänguasja, ja lasteaed nõuab lapsevanemalt hüvitamist Subjektid: 4a laps, lasteaed, lapsevanem
Kuidas sanktsioone liigitatakse? Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Kriminaalõiguslikud, haldus, distsiplinaar, varalised e tsiviilõiguslikud, absoluutselt määraltetud e määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, liht, liit e kumulatiivne, alternatiivne sanktsioon 11. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks? Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat toimet oma kogumis, süsteemine 12. Milles seisneb õigusnormil viitav esinemine? Normi realiseerijat juhitakse õigusakti teksti teadlikult jäetud lünga täitmiseks kas samas või teises õigusaktis sõnastatud sätte juurde, vältides sellega kord juba sõnastatud sätte kordamist 13. Mis on õigusharu?
22. Õigusnormide liigid Õigusnorme saab liigitada erinevate tunnuste alusel: subjekti järgi – eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. (kõrgem juriidiline jõud) Seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides. (madalam juriidiline jõud) reguleerimisobjekti järgi – liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele (riigiõigus, tsiviilõigus jne) ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. ajalise kehtivuse järgi – piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Enamik õigusakte on alalised. Nad kaotavad kehtivuse selleks ettenähtud korras siis, kui vajadus nende järele kaob. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis
hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks 6. Seadused ja õigusnormid. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus,
Sotsiaalsete normide sotsialiseeriv funktsioon seisneb selles, et osa sotsiaalseid norme võib toimida mitte kogu ühiskonna vaid vastava sootsiumi tasandil. (Vt Narits, 2004, lk 90; Kiris, 2012, lk 38-39). Sotsiaalsete normide liigid. Sotsiaalsete normide ülesandeks on reguleerida konkreetset liiki ühiskondlikke suhteid. Sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus on alljärgmine: tavanormid kõlblus- ehk moraalinormid õigusnormid Ühiskonna vastavaid valdkondi nimetatakse tavaks, kõlbluseks (moraaliks) ja õiguseks. Samas on olulised sotsiaalsed normid veel: korporatiivseid normid ning religioossed normid ja kombed. Kõigi sotsiaalsete normide puhul on oluline asjaolu, et need hakkavad ühiskonnas või mingis sotsiaalses grupis kehtima siis, kui 1) ühiskonna või grupi liikmed seda järgivad ja 2) norm pälvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ning normi eiramine toob kaasa
tagatakse riigi sunniga. On kujunenud ajalooliselt. Institutsioonide kaupa jagatud. (Sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.) Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte osapooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Avaliku õiguse harudeks on – rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kirikuõigus ja teised. Eraõigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit.
hierarhiat ehk paremusjärjestust; pluralism huvide mitmekesisus; rahvuse identiteet riigi elanike vaimne ühtekuuluvus; tolerantsus sallivus üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis-ja suhtumisviiside suhtes; demokraatliku poliitika põhimõtted - *tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides *sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled *lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemsut; õigusnormid kirjalikud normid, mis on kohustuslikud kõigile; tava kirjutamata norm, mis on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras; moraalinorm kirjutamata norm, mis on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub; õigusriik riik, kus seadused on avalikud; riigi tunnused - *rahvastik *territoorium *iseseisev avalik võim; otsene demokraatia
kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele, 5)õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ja esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, 6)riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõimu komponendid: spetisaalsed asutused ja institutsioonid mille kaudu võimu teostatakse(seaduasandja,valitsus,kohus,korrakaitsejõud), inimesed kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks(riigibürokraatia), kirjalikud õigusnormid mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuintitutsioonide ja rahva vahel. Ideoloogia on korrastatud idekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest, see seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse,
sivõimet. Riigisaladus- riigi andmed, mille avalikustamine on keelatud. Näiteks kuuluvad rii- gisaladuste hulka andmed, mis puudutavad riigi sõjalist potensiaali, vägede paikne- mist ja relvastust, samuti ka riigireservi ning raha ja väärtpaberite emissiooni. Ametialane kasutamine- informatsioon, mille võib jätta riigi- ja kohaliku omavalit- suse asutus vaid ametialaseks kasutamiseks. Avalik elu e. ühiskondlik elu- ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu. Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. Tsensuur- riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raa- diosaadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine.
iseloomusta põhjalikult avalikku sektorit Õ lk 31 - 33 Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuum on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avalik sektor on laiem mõiste, mis hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Riik: · Teostab võimu · Otsused on kirjalikud õigusnormid · Kontrollib kindlat institutsiooni · Institutsioonid on avalikud
elemendiga. Nimetatakse ka konfliktiõiguseks. Ese REÕ esemeks on isikute vahelised eraõiguslikud suhted,mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Allikad jagunevad kaheks: siseriiklikud ja rahvusv. 1) Õigusaktid; 2) RV lepingud; 3) Kohtupraktika; 4)Tava ja praktika; 5) Õigusteadlaste arvamused; 6) Arbitraazi praktika 2. Kollisiooninorm nt REÕS §10 on viiteline norm. Kollisioon on olukord, kus teatud õigusnormid on omavahel vastuolus. Kollisiooninorme kohaldatakse õigussuhetele, kus õigussuhte objekt, subjekt või õigusakt omab puutumust välisriigi õigusega. Iga kollisiooninorm on vastuseks küsimusele, millist normi tuleb rakendada, kui õigussuhe omab välismaist elementi. Kollisiooninorm ei järgi klassikalist H-D-S struktuuri. Kollisiooninormi struktuur jaguneb kaheks: 1) ulatuseks-õigussuhetele või selle aspektile, millele normi kohaldatakse; 2) pidemeks-viiteks kohaldatavle õigusele
õigusnorme loob ainult riik. 3) Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õigus kohustab isikuid teataval viisil käituma, vaatamata isiku enda soovile ja suhtumisele teda kohustavatesse normidesse. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsetes suhetes ja sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. 6) Õigus peab vastama ühiskonna õigustundele. Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. Õiguse käsitlust võib, mõnevõrra lihtsustatult, nimetada õiguse juriidiliseks käsitluseks, ka õiguse normativistlikuks kontseptsiooniks, mille põhipostulaadiks
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom
Inimene ise on antud hetkel aktiivne 2. Avalik õigus - moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. (Riik saab kaebuse ning hakkab asja uurima ise isiklikult nt kuriteo puhul. Eraisik ei pea olema ise aktiivne) Eraõigus harud : tsiviilõigus; äriõigus; väärtpaberiõigus; pangandus- ja finantsõigus; konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus; intellektuaalse omandi õigus Õigusaktid – õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja koondatakse süsteemselt kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti e õigusakti. Õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud : põhiseadused, seadus, määrused Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. tsiviilõiguse normid jaotatakse viide ossa: tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. 1. Tsiviilõiguse üldosa (tsiviilseadustiku üldosa seadus) reguleerib
Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistatuslik kaalutlus. Riigivõimu eripära: riigivõimul on mitmeid tunnuseid, mis on talle ainuomased e monopoolsed- kehtestada seadusid, koguda makse, kasutada vägivalda, otsused on kohustuslikud kõigile, kohustus korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Komponendid- asutused ja institutsioonid, riigibürokraatia, õigusnormid. Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majandulikust edukusest. Kultuuri valdkonnas on võimu tunda ja näha veelgi raskem. Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autoriteedist ja prestiizist. Parempoolsed ideoloogiad: libearism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Indiviididel peab olema nii et oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil
Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõimu komponendid: Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud). Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia). Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Hierarhia- ülevalt-alla sõltuvus Partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Võrguvalitsemine- rõhutab, et valitsemine ei peaks olema ülemuste ja alluvate, vaid võrdsete osalejate suhe.
Ühiskonna sidusus T.2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud...
Põllumajandus ja linnad keskajal 1. Missugune majandusala oli keskajal peamiseks toimetulekuallikaks? Põllumajandus 2. Missugune selle tegevusalaga seotud ühiskonnakiht oli kõige arvukam? Ühiskonna üldlaad/talupojad 3. Mida tähendas talupoegade sõltuvus feodaalist? Millised õigused olid feodaalil talupoja suhtes? Millel see põhines? Feodaalid olid isandad, nemad omasid talupoega poolt haritud maad. Talupojad olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus (õigus karistada või isegi surmata) 4. Miks oli talupere reeglina suurem kui kaasaegne perekond? Oleks rohkem inimesi, kes tööd saaksid teha. 5. Mida kujutas endast külakogukond? Selle liikmed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid välja ühiselt oma õiguste eest ka suhetes isandaga. 6. Miks hariti maid külakogukonnas sageli üheskoos? Igale perele omaette harimiseks olid talupõllu...
on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus tähendab mitte pelgalt elementide paljusust, vaid lausa ühtsust, mis osutab ühe süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Ühe süsteemi sees olevate elementide seosed on nii tugevad, et me võime eristada süsteeme omavahel. Igat süsteemi iseloomustab elemendi ja mitteamorfsuse suhtles terviklikkuse põhimõttel. Õiguslik reguleerimine, elementideks on õigusnormid, mis on üksteise ja teineteisega teatud suhtes. Omakorda struktueeritakse allsüsteemideks. · Sotsiaalsed süsteemid pole teineteisest ja üksteisest rangelt eraldatud. Juba see sotsiaal on ühendab kategooria. Suur osa õigusnormidest pole midagi muud kui sanktsioneeritud tavad. · Süsteeme saab iseloomustada ka lisatunnuste põhjal (hierarhilisus, eesmärk, iseseisvus, organiseeritus, iseregulatsioon).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
