vormi ning territooriumi haldusjaotust; kõrgeima riigivõimu kandja staatust ja rolli, inimõiguseid; riigi süsteemi primaarsed elemendid (näiteks parlament), nende funktsiooni, juriidilist laadi, struktuuri, pädevust ning moodustamise aluseid ja korda (näiteks valimiste korda), samuti seoseid riigi süsteemi teiste elementidega (näiteks kohaliku omavalitsusega). Kõrgeima õigusjõu tõttu kuuluvad riigiõiguse alla ka kõik konstitutsioonilised õigusnormid. Seega kuuluvad riigiõiguse alla põhiseadusega reguleeritud põhimõtted, mis on kohustuslikud kõigile ja igaühele. Riigiõiguslikeks normideks on ka kõik need õigusnormid, millega reguleeritakse kõrgemate riigiametnike ametisse määramist või valimist. Riigiõiguse järgi toimub ka õigusloome ning õiguse realiseerimine. Riigiõiguslike normide hulk ja iseloom erinevad riigiti ja sõltuvad suuresti riigi valitsemise vormist. 1
Terviklikkuse tagab see, et suhted süsteemis sees on arvukamad ja tugevamad kui selle ja mõne teise süsteemi vahel. Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus ongi süsteemi puhul väga lähedal asuvad mõisted. Süsteemi organiseeritus ehk korrastatus nõuab arengut, mida korrastatum on süsteem, seda vähem saab seda mõjutada väljastpoolt. Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord, kui hästi organiseeritud õigussüsteem. Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Õiguskord sisaldab reegleid, mis nõuavad teatud käitumist. Õiguse tõlgendamine lubatud tingimusel, et eelkõige õigust ise mõistetakse teatud tervikuna mitte reeglist ei tulene õigus, vaid olemasolevast õigusest peab loodama reegel. Tõlgendamine näitab, et olemasolevast õigusest võib luua reegli-normi ainult juhul, kui olemasolevat õigust ennast mõistetakse kontseptuaalselt kui ühtset ja põhimõttelist alget. 2. Õigusnormi funktsioon Õigusnormid on pidamisnormid
lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus - õigusteaduses. Subjektiivse õiguse tähenduses. Õigusnormide kogum e. positiivne õigus e. objektiivne õigus. 5. Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse-loomuõigus erinevus? Selgita! Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja õiglased. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. ülipositiivse õiguse . Ülipositiivne õigus ehk põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Loomuõigus Positiivne õigus paindlik, sügavam, arvestab baseerub tavadel; on
Sanktsioon(vastutus) Näeb ette vastutuse, nt. Kui ma ei ole teinud nii, siis juhtub nii... Struktuuriosade iseloom *lihtne hüpoteesis on üks tunnus (tagajärjes üks tegu=. *alternatiivne hüpoteesis on mitu tunnust, eraldatud sidesõnaga (kui üks tunnus on täidetud, saab rakendada). *kuhjuv hüpotees sisaldab mitut tunnust, kõik peavad koos esinema, et normi saaks rakendada. Normide liigitamine Täielikkuse aluse: täielikud õigusnormid või mittetäielikud ehk spetsialiseeritud. *täielikud kus on olemas mõlemad normid. *mittetäielikud kus üht või teist normi pole. (levinumad on viitavad normid) Liigitus ülesannete järgi *käitumisnormid *korraldusnormid *pädevusnormid *õiguslikud alused *menetlusnormid *õiguskaitse normid *legaaldefinitsioonid *reguleerimisala ja eesmärginormid *rakendussätted ja muutmissätted. (LK 56). Käitumisnormid reguleerivad meie käitumist (keelud, käsud ja load).
ÕIGUSE RETSEPSIOON XII-XIII p.Kr. (2X Rooma õiguse retsepsioon, feodaal- ja kodanliku ühskonnakorra tekkimisel) TÄNAPÄEVA ÕIGUS Märkusi 1. Ius qentiumi moodustasid muudetud ius civile instituudid samas ta vastandus ius civilile- kui kviriitliku s.o.ainult Rooma kodanike käivale õigusele 2. Rooma õigusesse tulid üle Kreeeka õigusnormid (n. Kirjalik tehingu vorm, käsiraha,mereõiguslikud normid ). Kreeka õigusest on pärit ka mõned Rooma õiguses kasutatavad mõisted. 3. Ius qentium oli siiski Rooma riigi õigus , mida loovad, muudavad ja tühistavad Roomam riigi seaduslikud organid. Ius qentiumi vastandati ius civilile, mis haaras endasse nii ius honorariumi kui ka ius civile muudetud õigusnorme. Ius qentiumis ei sisaldunudei perkonna ega pärimisõiguse sätteid.Väärib
Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum
Õiguse alused Õiguse mõiste ja olemus. Õiguse tekkimine Ku ühiskond jõuab oma arengus niikaugele, et tekib organiseeritud ühiskond, siis seda iseloomustab sotsiaalse võimu olemasolu, sotsiaalse juhtimise olemasolu ja alluvus suhete olemasolu. Ilma nendeta ei ole võimalik ühisk. Liikmete käitumine ja tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Selline sots.ühisk. ja sots. Võimu esinemine,liedis aset palju varem, kui tekkis riik/riigieelne riik). Loomulikult sots. Võim erinevatel arenguetappidel oli erinev. Sots. võim esines teatud arenguetappidel:prekonnas, arengus kuni riigini. Tänapäeva arenenud ühiskond,millel on riigikuju, on võimu teostamine lahutamtult seotud poliitilise tegevusega. Poliitilisel tegevusel on 3 kindlat eesmärki : omandada võim, kasutada võimu, säilitada võimu. Kogu võimu organ ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo ja arengu käigus läbi teinud olulise arengu. Kogukonnas...
AT 2. 1.Avalik sektor e. Esimene sektor- sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: *riik teostab võimu, mis on ülimuslik ja sõltumatu.*riigi otsused on õigusnormid e.seadused ja kõikde jaoks kohustuslikud.*riik kontrollib oma territooriumi.*riigi institutsioonid on avalikud-in.on ülevaade, mida riigivõimu organid teevad. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr.valgustaja) võimude lahususe teooria.St
1.Mis on õigus? Mis on õigussüsteem? Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem on õigusnormid, mis reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena. 2.Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? Kontinentaalne: õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormidele, kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega
5. Sedused on vajalikud, sest need · Aitavad inimestel kohendada ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla; · Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu; · Aitavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda; · On riigi tegutsemise aluseks. 6. Sotsiaalsed normid jagunevad kirjutatud ja kirjutamata normideks. · Kirjutatud on juriidiliselt kirjapandud, mille aluseks on õigusnormid. · Kirjutamata on need mis ei ole kirja pandud. Reeglite rikkumise puhul kannab isik karistust. 7. 1. Riiki samastatakse nagu maa ja ühiskond. Seda sõna kasutatakse igapäevaelus. 2. Riik on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Klassikalise rigiõpetuse järgi on riigil kolm põhitunnust: rahvastik, territoorium ja iseseisev avalki võim. 8
Õiguse rakendamine V peatükk 16.11. Õiguse täpsus ja õiguse realiseerimine Õigusnormid- kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis-ja otsustamisreegleid. Õigusnormid sisalduvad õigusallikates. Ühe või teise reguleerimise edukus sõltub sellest, kui täpselt ja arusaadavalt on õiguses endas määratletud, millal ja kuidas õigusnormist tulenevaid nõudeid realiseerida. Tõlgendusprobleemid tekivad sellepärast, et õigusliku reguleerimise juures peetakse ühetähenduslikeks sõnu, mis tegelikkuses seda ei ole. ILMA ÕIGUSE TÄPSUSETA ON ÕIGUST RASKE REALISEERIDA! Õigust võivad realiseerida kõik isikud, nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Realiseerimine on tihedalt seotud õiguse tulemuslikkuse ja efektiivsusega. Õiguse realiseerimine toimub õiguse kasutamisel ja õigusest kinnipidamisel paljukordsete inimkäitumiste aktide kaudul. Õiguse realiseerimise viisid: Kasutamine, kinnipidamine ja rakendamine Kui õigus...
VÕIM ÜHISKONNAS Õpik, lk 44 - 49 KUS ESINEB VÕIM INIMSUHETES KOOLIS PEREKONNAS TÖÖL VÕIMU OLEMUS M. WEBER KUI ÜKSIKISIKU VÕI GR. SUUTLIKUST MÕJUTADA TEISTE TEGEVUST NING SAAVUTADA SEL VIISIL OMA HUVIDE ELLUVIIMINE. ERIPÄRAKS ON SEE, ET VÕIM ON JAOTUNUD ÜHISKONNAS EBAVÕRDSELT. DOMINEERIMINE ÜLEKAALUS OLEMINE VÕIMU RESSURSSID AINELISED (OMAND, KAPITAL) VAIMSED (TEADMISED, KOGEMUSED) VÕIMU TEOSTAMISE MEETOODID AUTORITEET SUND TRADITSIOONIDEGA SEOTUD ISIKUD KARISMAATILISED ISIKUD RIIGIVÕIMU ERIPÄRA REGULEERITUD VÕIMUSUHTED KUULUVAD ÜHISKONNA REGULEERIMISE JUURDE VÕIMU ARENEDES TEKKIS VAJADUS INIMESTE JA ASUTUSTE JÄRELE, KELLE ABIL VALITSEDA RIIGIVÕIMU AINUOMASED TUNNUSED KEHTESTADA SEADUSI KOGUDA MAKSE KASUTADA VÄGIVALDA OTSUSED ON KOHUSTUSLIKUD KORRALDADA IGAPÄEVAELU ESINDADA RIIKI RAHVUSVAHELISES SUHTLEMISES SELGE VÕIMUASUTUSTE HIERARHIA RIIGIVÕIMU KOMPONENDID SOTSIAALSED ASU...
...Poliitika - riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. ...Kultuur- Mitme inimkonna poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Eraelu- Indiviidi isiklik elukorraldus. Kodanikuühiskond- ühiskonnaosa mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. Apoliitika- mittepoliitiline, poliitikast hoiduv. ...Moraal- ühiskonna valdkond kõlblus ja käitumisnormid. Tunnetus sellest mida kõlbab ja mida mitte. Aluseks regioon. Aegade jooksul välja kujunenud tradits ja kombed. Etikett- Kindlad käitumisreegild. Kasut ametlikus või rahvusvahelises suhtlemises. Eliit- ühiskonna kõrgkiht, paremik. Riik- organisatsioon mille tunnuseks on territoorium, rahvastik ja avalik võim. Mittetulundusektor- ühiskonna osa mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orjenteerituid tegevusi. Massikomunikatsioon e. Suhtelmine. Utoopia- teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas more) ...Õigus- ühiskonna valdkond mis hõlma...
kehtivad seadusandluses ka kirja panna. Asumaade iseseisvumise kontekstis tõstis mandri põhjaosas pead ja tugevnes islamiõigus, prohvet Muhamedi kontekstis ja hakkas aktiivselt levima ka lõunasse. Mandri-Euroopa õigussüsteem Lätted on pärit antiikmaailmast - Vana-Roomast. Just antiikmaailmas kujundati esimene kodifitseeritud Mandri-Euroopalik õiguskord, mis kulmineerus Justianuse koodeksiga. See on õiguskultuur, mille õiguskorra vundamendi moodustavad õigusnormid e formaalsed käitusmisreeglid, mille autoriks on riik läbi õigustloovate organite. Mandri-Euroopa õigus - normidel põhinev. Õiguskultuuri sünd Euroopa jaoks tegelikult Keskajal. Siis ka Euroopas kõige olulisemaks religiooninorm. Samas aga ka olukord, kus kõrvuti jumaliku õigusega hakkas ühiskond tunnetama ka ilmaliku õiguse vajalikkust. Hämmastaval kombel lubas kirik enda kõrvale tekkida ka ilmaliku õiguseorgani (kirik nägi ehk riigis õiguseloojana toetajat).
mille kohaselt madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises tähendab nende käitumise vastavust õigusnormide nõudele. Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. Sotsiaalsete suhete õiguslik reguleerimine ja õigusnormid Reguleerida – st kindlaks määrat ainimeste ja kollektiivide käitumist ja anda neile funktsioneerimise ja arengu suunad. Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. See võib toimuda kahel viisil: Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu
Viieteistkümnendana lugesin Vereseadust (lühend - VereS). Vereseadus sisaldab palju mittetäielike õigusnorme. Kõige rohkem esineb definitiivseid norme, sest seadus reguleerib väga spetsiifilist valdkonda ning selleks, et ka valdkonnaga igapäevaselt mitte kokku puutuv inimene seadust õigesti mõistaks on vaja terminid defineerida. Vereseaduses sisalduvad mittetäielikud õigusnormid on deklaratiivsed normid, definitiivsed normid, kollisiooninormid, blanketsed normid ning viitelised õigusnormid. Deklaratiivne norm on näiteks VereS § 1 lg 1: Käesolev seadus kehtestab doonori ja retsipiendi tervise kaitse eesmärgil inimvere (edaspidi veri) käitlemise nõuded ning vere käitlemise korralduse. Definitiivne norm on näiteks VereS § 3: Vere käitlemine on vere kogumine ning
Ajalise kehtivuse järgi Territoriaalse kehtivuse järgi Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed (tsiviilõiguslikud) ja kaitsvad (õigushüvede rikkumisele järgneb karistus) Kohustavad/Keelavad/õigustavad Konstitutiivsed määrab, kuidas õigussuhtes osalevate isikute tegevuse toimub e määravad kindlaks õigusaktis mõistete sisu, riigivõimu pädevuse ja võimu kasutamise tingimused, menetluse normid. Regulatiivsed õigusnormid ehk primaarnormid - on käitumisnormid, mis reguleerivad inimeste käitumist. Nad sätestavad, mida antud õiguslikku tähendust omavas olukorras võib ja peab tegema või tegemata jätma ehtne lünk - kui situatsion peaks olema seadusandja poolt reguleeritud, kuid ei ole. näiv lünk - seadusandja polegi kavatsenud teatud elulisi asjaolusid reguleerida. Siin õiguse rakendaja ei tohi seda ületama asuda Analoogia - ühe või paljude õigusliku tähenduega õigusnormide rakendamine
Hierarhia Sots. Kihistus. Pluralism muudab ühiskonna värvikirevamaks pluralismis lubatud vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sots.grupid. 3 meetodit, mis aitavad tasakaalustada erinevaid huvisid konsensus, kompromiss, enamusotsus. Seaduse vajalikkus aitavad kohaneda, reguleerivad suhteid, säilitavad korda, riigi tegutsemise alused. Sots normide 3 rühma tavad, moraalinormid, õigusnormid. Tähtsaim õigusakt põhiseadus. Tavade ja moraalinormide erinevused, sarnasused tava: ajalooliselt kujunenud käitumisreegel. Moraalinorm stabiilne kõlbluspõhimõte. Tava järgitakse ühistegevuses, moraal isiklik tõekspidamine. Õigusriigi toimimise alused avalikud seadused, avalik poliitika. Riigi põhitunnused territoorium, rahvastik, avalik võim. Valitsemine kehtestab seadused, sunnib inimesi käituma nende normides, jagab raha, määrab õigused jms
Äriõigus 2 Objektiivne õigus Subjektiivne õigus Kehtivate Õigusnormist õigusnormide tulenev igaühe kogumik õigustus 3 4 Õiguse allikad · Suulised Moraal ja tava · Kirjalikud Õigusnormid Muud allikad 5 6 Manifest kõigile Eestimaa rahwastele 1918 7 8 Äriõigus · Äriõigus ehk kaubandusõigus on eelkõige ettevõtjate vahelisi suhteid reguleeriv õigus. · Eesti äriseadustik on äriühingute seadustik, sisaldades norme ettevõtjate, eelkõige äriühingute kohta. https://www.riigiteataja.ee/akt/13334866 · Lepingud reguleerib võlaõigusseadus tsiviilseadustiku osana. · Eesti nüüdisaegses eraõiguses ei ole alust äriõigust eraldi õigusvaldkonnana eristada. 9 1...
Individuaalne ja kollektiivne heaolu 12. klass ühiskonnaõpetus · Tänapäeval on iga demokraatliku riigi mureks inimeste toimetulek, kuna see mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut. · Riikidel on erinevad heaolumudelid heaolureziimid. · Need tulenevad erinevatest poliitilistest ideoloogiatest, kultuuri- ja ajalootraditsioonidest. Konservatiivne heaolumudel: Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan, Belgia. · orienteerub töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised katavad ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. · Naistes nähakse koduhoidjat, mitte konkurenti tööturul. Vanurid on suguvõsa hoole all või tasulises hooldekodus. · Inimese heaolutaseme määrab tema tööpanus, palk ja staaz kõrgema palga puhul on suuremad sotsiaalkindlustusmaksed. · Sotsiaalkindlustusskeemide haldamist korraldavad tööandjate ühendused ja ametiliidud. Valitsusele jääb järelvalve roll. So...
igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalne regulatsioon kui nähtus on käsitatav ühiskonna alalhoidlikkuse, nö sotsiaalse enesekaitse ilminguna. Sotsiaalsete normide üksikuid liike iseloomustavad seejuures kõik p-s 1 lk 10 loetletud põhitunnused. P.3. Sotsiaalsete normide liigid Sotsiaalsete normide kõige üldistatum ning elementaarsem liigitus on: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. P.3.1. Tavanormid (tavad) on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud eluvaldkondades ning juhtudel. Tavanorme antakse edasi suuliselt või eeskuju najal. Selles erinevad nad õigusnormidest. Tavanormid on teadaolevalt vanimad sotsiaalsed normid. Tavanormid on aegruumis ning vastavas kultuurikontekstis väärtustatud käitumismallid, teatud elulaad. On universaalseid
piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritavaks käitumisnormiks ja mis mitte), rahvusvahelise õiguse (riigi suhted partneritega, organisatsioonide ja teiste riikidega) või finantsõigus (riik kehtestab äripidamise normid ja reeglid) 3. Millised on õigusvormid/-allikad? Õigusvorm on õigusnormide allikas- nt seadustekogu või määrus. Õigusnorm on sisuliselt üldkehtiv käitumisreegel. Näiteks piibli kümme käsku on õigusnormid. Need on kirja pandud, üldkehtivad kristlaste hulgas, piiblit võiks nimetada ka õigusvormiks ehk allikaks. Iseenesest on õigusnorm teatavas mõttes justkui eetiline käitumisreegel. Näiteks käsk „Sa ei tohi tappa!” on täiesti loogiline ja ajastuteülene käitumisnorm, mis tagab turvalisuse ja ühiskonna häireteta toimimise. Käitumisnormidest välja arenenud kirjapandud reeglid moodustavadki täna erinevad seadustekogud, tõsi, palju
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Sotsiaalkaitse suund Lota Aadla Kodutöö kuidas mõjutab mind poliitika? Aines: RIT6101.YK Õppimine kõrgkoolis Seminarijuhendaja: Nikolai Kunitsõn Tallinn 2019 Kuidas mõjutab mind poliitika? Meie igapäevaelus on kõik seotud poliitikaga, kus me elame, mida me sööme, mida kanname, kuhu reisime ja paljuski kuidas käitume. Kõige suurem poliitiline mõjutus minu elus on Eesti Vabariigi loomine ja demokraatia meie riigis. Tänu sellele saan ma õppida eesti keeles, valida kus õpin ja mida õpin. Mul on õigused ja kohustused ning suur vabadus. Ma saan reisida, valida poes milliseid riideid ostan, sest piirid on lahti ja kauba valik poes on suur. Ma saan reisida erinevatesse riikidesse, õppida välismaal, juua kohvi hommiku söögi ajal. See kõik on poliitiline mõju. Kui meie riigis oleks mõni muu riigikord, oleks minu elu tei...
asjaolusid arvesse võtta. · Õiglus on kantud soovist hea õiguse järgi õigus viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma. · Õiglus tähendab eelkõige inimeste võrdset kohtlemist, samas ka igaühe vajaduste ja võimete arvesse võtmist. · Õiglane on: Kohelda igaüht lähtuvalt tema isikupärastest omadustest. Kohelda igaüht sarnases olukorras ühtemoodi. N: õiglane õigus: õigusnormid kehtivad kõigile lähtumata isikuomadustest. Õiguskindlus · Tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. · Idee kohaselt peab õiguskord olema kujutatud selliselt, et inimesel on võimalik oma käitumist õiguse järgi seada. Õigus peab olema selge, kuid kindel & ühetähenduslik · Õigus on kindel, kui selle realiseerimine on riigi poolt reaalselt tagatud.
Mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- jasotsiaalpoliitikasse,seda tõhusamalt on vaesust leevendatud.Eestis on kõrge. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus--Euroopas on sotsiaalsed tagatised.Programmidega üritatakse töötuid tagasi tuua N;ümberõpetamine.Mõjutada tööandjaid,et võtaksid tööle väiksema jõudlusega inimesi(noored,puuetega). · Erivajadus või kuulumine vähemusrühma--N:puuetega inimene ei saa tööd.Selleks on kehtestatud Euroopas õigusnormid. · Piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused--Hõredatel aladel on ettevõtlus nõrk.Internet aitab kaasa piirkondliku tõrjutuse vähendamisele.
· Õiguse muutumise sotsiaalseid tegureid. · Miks üks või teine õigusnorm vastu võetakse. · Kas õigusnorm on efektiivne. Efektiivne on ainult see norm mis reguleerib neid ülesandeid milleks ta vastu võeti, kui ta sellega hakkama ei saa, siis on tegemist kasutu õigusnormiga. Ebaefektiivne õigusnorm on hädaks tervele ühiskonnale, sest ebaefektiivne õigusnorm ei leia inimeste poolset järgimist. Sellised õigusnormid jäävad inimeste käitumises realiseerimata ning kui selliseid norme koguneb ühiskonda liiga palju jõuame normituseni ja jõuame ühiskonda kus lokkab normist hälbiv käitumine. Seega väljub terve õiguskord kontrolli alt. Üheltpoolt on olemas ühiskond ja teisalt normid ning kolmandaks küljeks metsik rahvamass keda on tarvis mingit moodi ühiskondlikus keskkonnas ohjes hoida. Et seda teha on ühiskonnas olemas väga mitmesuguseid norme ning need
Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi (kriminaalõiguslik, haldusõiguslik, distsiplinaarne ja tsiviilõiguslik sanktsioon), määratletuse astme järgi (absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata), struktuuri järgi (liht-, liit- ja alternatiivne sanktsioon). 11.Kuidas sõnastatakse õigusnormid õiguaktides? Õigusnormid sõnastatakse õigusaktides lähtuvalt eesmärgist, et vajalikuks peetav käitumismudel tuleb selle adressaatidele, isikutele kellele see käitumismudel on ette nähtud, adekvaatselt edastada. 12.Milles seisneb õigusnormi viitav esitamine? Õigusnormi viitav esitamine seisneb selles, et seaduseandja kasutab õigunormi loogilise struktuuri mõne elemendina, kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...
mitteresidendist üliõpilaste vastuvõtu piiramisega tervishoiuvaldkonna erialadel ülikoolides, mis oli tekitatud ohtu meditsiini- ja parameditsiini erialade hariduse kvaliteedile ning ohtu tervishoiu eriala diplomeeritud spetsialistide nappuse. ALUS Euroopa Kohus otsustas, et ELTL artiklitega 18 ja 21 (õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriigi territooriumil, ilma et neid võiks kodakondsuse alusel otseselt või kaudselt diskrimineerida) on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, mis piiravad üliõpilaste arvu, keda ei loeta Belgia (meie juhul Austria) residendiks ja kes võivad esmakordselt astuda kõrgharidusasutuste meditsiini- ja parameditsiinierialadele, välja arvatud juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus kõiki pädevate ametiasutuste esitatud asjassepuutuvaid tõendeid hinnates leiab, et need õigusnormid on õigustatud rahvatervise kaitse eesmärgiga. Koos sellega üliõpilastel peab olema
a., mil lõppes eestlaste muistne vabadusvõitlus). Keskaja lõpuks peetakse Lõuna-, Kesk- ja Lääne-Euroopas XV saj. lõppu, Põhja- ja Ida-Euroopas saabus see mõnevõrra hiljem. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest o KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. o HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk- Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida-Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt.
1. Miks on seadusi vaja ? Sest need : Reguleerivad inimestevahelist käitumist ühiskonnas. Aitavad säilitada korda ühiskonnas. Aitavad kohaneda ühiskonnaga ja paremini toime tulema. On riigi tegutsemise aluseks. 2. SEADUSED INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD ehk Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused ...
Saame teada õigusmõistete tähenduse. 3. Deklaratiivsed normid seadusandja eesmärki kirjeldavad normid. Sätestavad ka seaduse eesmärgid ehk õiguse ideoloogia. Esineb kas seaduses endas või seaduse juures olevas seletuskirjas. 4. Kollisiooninormid normid, mis räägivad olukordade lahendamisest siis, kui on mitu normi selleks. Räägivad õige normi valimisest. Seaduste kohaldamine. 1. Mittetäielikud õigusnormid võivad olla ka: 1. seletavad seletab ja koosneb H, D, S. 2. viitavad viitavad mõnele muule normile, tema praktilisele koosseisule või õiguslikule tagajärjele. 3. kitsendavad normid, mis välistavad olukorra, kus normi abstraktset faktilist koosseisu saab laiendada nende eluliste olukordade suhtes, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Sisuliselt keelab analoogia.
Õigusnormid reguleerivad ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid (omand, ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne). Õigus reguleerib neid suhteid selles osas, mis vajavad riiklikku kaitset. Nende suhete niisugused küljed, mis on hinnatavad kohusetunde, au, vapruse jne. kriteeriumitega. Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid), jääb moraalinormide reguleerida. Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku, kuid need piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. Õigus- ja moraalinormi erinevused: 1) Õigusnormid kehtestab ja sanktsioneerib riik ettenähtud korras. Need väljendavad riigi tahet. Moraalinormid kujunevad ühiskonnas järk- järgult. Väljendavad ühiskonna tahet. 2) Õigusnorm kehtestatakse teatavas erilises vormis (seadus, määrus). Moraalinormid
süsteemi normatiivaktidele. Negatiivsed teened: teoorias väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust (praktikas vastupidi). 10. Kirjeldada romaani germaani ja anglo ameerika õigussüsteeme: Romaani - germaani õigussüsteem e. kontinentaalõiguse süsteem. Juured Rooma õiguses. Tekkis 12. saj. lõpp- 13. saj. algus mandrieuroopa keskosas. Glossaatorid tegid Rooma õiguse kodifitseeritud väljaannete servadele märkusi. Seeläbi lõid sisuliselt uued õigusnormid, mis vastasid konkreetsl riigi vajadustele. Tuum: õigusnormid on kui üldised käitumiseeskirjad, mis peavad tagama üldise õiguse moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas. R - G õigusteadus uurib ja seletab kirjutatud õiguse sisemisi seoseid ja olemust. Algselt oli ainult eraõigus, avalik õigus hakkas arenema peale Suurt Prantsuse revolutsiooni. Eesti on saanud mõjutusi igalt R - G süsteemi kuulunud vallutaja õiguskorrast
3) õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid.Riigi tahte riigis kujundab võimulolev poliitiline jõud. Mida demokraatlikum on poliitiline reziim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4)Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5)Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsestes suhetes ja sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. 6)Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. 13. Õiguse mõiste. ÕIGUS riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja
1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Seega keskaja perioodi kestvuseks on V-XVI saj. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest. KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. Selle perioodi jooksul toimus Euroopa rahvastiku kiir kasv, mis tõi kaasa suuri muudatusi sotsiaalse, poliitilise ja muudes eluvaldkondades. HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopas peetakse seda
Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. 4. Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud). Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia). Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. 5. Majandusliku võimu puhul on firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust( Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult
1. Sissejuhatus Käesolevas essees käsitlen maailmas levinud erinevaid õigussüsteeme. Tõuke selle teema käsitlemiseks sain lugedes Tartu Ülikooli õiguse sotsioloogia ja võrdleva õigusteaduse õppejõu Silvia Kaugia vastavasisulist artiklit. Me eskime, kui arvame, et mujal maailmas käsitletakse õigust sarnaselt meile ja sellest tulenevalt võiks inimesed mööda ilma reisides endale vähemalt sihtkoha maa õigusnormid selgeks teha. Parktikas on küllalt juhtumeid, mis pälvinud ajakirjanduse tähelepanu ja kus inimene on võõral maal sooritanud kuriteo, mis Eesti ühiskonnas oleks heal juhul taunitav, kui sedagi. Meenutagem siinkohal kasvõi vanemveebel Andrei Koroli juhtumit Araabia Ühendemiraatide lennujaamas, kus Araabia Ühendemiraatide võimud võtsid Koroli vahi alla 2006 aasta 23. veebruaril Sharjah' emiraadi rahvusvahelises lennujaamas, kus ta oli
Isikuandmete töötlemine - iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Kaitsvad õigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad ja reguleerivad riiklike kaitsevahendite (sunnivahendite) kasutamist. Kutsestandard- dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Liigitusskeem- asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu ning raamistik tema dokumentide hõlmamisel ja haldamisel. Metaandmed- dokumenti kirjeldavad andmed Milleks dok haldus
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormid tunnused: a) liigitunnused · ta on inimeste käitumise reegel · ta on üldise iseloomuga reegel · tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega b) spetsiifilised tunnused · lähtub riigist · tema täitmine tagatakse riigi sunnijõuga · ta on üldkohustuslik käitumisreegel · annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused · ta on formaalselt määratletud reegel Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Liigitamine määr...
1) kehtestada seadusi, kontrollida täitmist 2) koguda makse, otsustada maksutulu kasutamise üle 3) kasutada vägivalda korra ja julgeoleku/stabiilsuse tagamiseks 4) võim riigi territooriumil jagada kohustuslikke korraldusi kõigile isikutele 5) korralda igapäeva elu ja esindada riiki 6) riigil on selge keskpunkt ja selge hierarhiline struktuur Riigivõimu komponendid 1) spets. asutused/institutsioonid võimu teostamiseks (valitsus, kohs, parlament) 2) kirjalikud õigusnormid (institutsioonide vahel, võimu ja rahva vahel) 3) riigibürokraatia - koolitatud kaader valitsemisülesannete täitmiseks Riigivõim nüüdisühiskondades võimu korraldamise viis väljendub riigivormis: riigivalitsemise vorm - väljendab võimu ja sellest tulenevalt valitsemise ülekannet Peamised vormid vabariik (mittepärilik) ja monarhia (monarhist riigipea - kuningas, emiir, sultan, šahh). Parlamentaalne vabariik - parlamendi ülimuslikkus, riigipeal
kehtestatud ja täitmise osas garanteeritud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Sellised normid kehtivad üksnes selle organisatsiooni liikmetele, nt erakonnad. Korporatiivsete normide autoriteeti tagab teadvusväliselt nii austus, jõud kui ka võim. 4) Õigusnormid - kuuluvad sotsiaalsete normide hulka. Õiguse tunnused ja mõiste Õiguse tunnused: 1) üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja -normide kogum; 2) õigusnormid on spetsiifilistel, süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse ja õiguse instituutidesse; 3) üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem isikutele või isikute ringile; 4) riigi tahteline akt, riigi poolt tagatud tavanormid, moraali- ja korporatiivsed normid; 5) tagatud lõppastmes riigi sunniga. NB! Kui ei ole tagatud riigi sunniga, siis pole tegemist õigusnormiga, vaid printsiibiga (moraalinormiga). Õiguse tähendused: 1) mingi fakti puudumine või esinemine;
Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib ainult selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal. 2. Õiguse tunnused. Õigus on koondav mõiste ning õigust kui nähtust iseloomustab just talle omased tunnused. Õiguse tunnused: 1) Üldise iseloomuga käitumisnormide kogum 2) Kindlatele printsiipidele rajanev õigusnormide süsteem, st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õiguse harudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse) 3) Üldkohustuslik käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõikidele isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt) 4) Riigi tahteline akt, st õigusnormide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid 5) Täitmine on tagatud riigi
Üldise iseloomuga, yldkohustuslik, formaalseltmääratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. ÕIGUSE TUNNUSED On üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem Üldkohustuslike käitumiseskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõigile isikutele või teatud isikute ringile Riigi tahteline akt , st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni poolt Tagatud ,ittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga- ultima ratio 3. ÕIGUSE MÕISTE ERINEVAD TÄHENDUSED Õigus objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogum, kirjapandud õiguse allkikad. Positiivne õigus. Õigus subjektiivses mõttes – tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigust. Õigussubjektile kuuluvat käitumise võimalust. Õigustus käituda reegli kohaselt.
3) õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest režiimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid.Riigi tahte riigis kujundab võimulolev poliitiline jõud. Mida demokraatlikum on poliitiline režiim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4)Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5)Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsestes suhetes ja sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. 6)Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. 13. Õiguse mõiste. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja
mõistuslik kaalutlus 10. Riigivõimule ainuomased tunnused: 1)kehtestada seadusi 2)koguda makse 3)kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks 4)otsused on kohustuslikud kõigile riigi territooriumil asuvatele isikutele 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 6)on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 11. Riigivõimu komponendid: 1)asutused ja institutsioonid 2)riigibürokraatia e. ametnikkond 3)kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel 12. Poliitiliste ideoloogiatele iseloomulikud jooned: 1)liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, minimaalne riigi sekkumine, madalad maksud, igaüks on oma õnne sepp, inimest innustatakse tööle 2)konservatism traditsioonilised väärtused, alalhoidlik riigijuhtimine nn. Järjepidev
mis on eraõigus - eraõigus on õigusharu, milles subjektide vahel esineb subordinatsioonisuhe tsiviilõigus mõiste - tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse põhimõttel positiivne õigus vs objektiivne õigus - positiivse õiguse õigusnormid kehtivad, objektiivne õigus ei pruugi olla kehtiv subj vs objekt. õigus - objektiivne õigus ei pruugi kehtida konkreetsele subjektile toiming, mis ei ole tehing - autoriõiguste tekkimine juriidiline fakt, mis ei ole sündmus - tapmine isik vs õigussuhte subjekt - ei ole erinevust ese vs õigussuhte objekt - puudub erinevus kehtetu tehing vs tühine tehing - kehtetu võib alguses kehtida kehtetu vs tühistatav tehing - kehtetu võib olla ka algusest peale tühine
Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus. Võimu kasutav organ kehtestab norme, millest tervikuna tekib õigusnorm. Õiguskord on õigusnorme sisaldav ja nendest lähtuv sotsiaalne kord. Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum, st et ühe riigi õigusnormid moodustavad õiguskorra, ehk riik ise on näiteks üks õiguskord. Õiguskord on kehtiva õiguse kogum, mis korraldab konkreetse poliitilise ühiku elu; õigussüsteemist tulenev ühtne õiguslikult tagatud kord. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: õiguskorra vertikaalne struktuur liigituse aluseks on õiguse allikate koht õiguskorras, lähtudes juriidilisest jõust. Seadused on kõrgemal kui seadlused ja määrused. Tuleta meelde rahvusliku õiguskorra püramiid.
Oleg vürst Oleg (varjaag) vallutas Kiievi ja asutas Vana-Vene riigi e Kiievi-Vene riigi. Vladimir Kiievi suurvürst. Võttis vastu bütsantsi õigeusu.Tema valitsemisajal ehitati bütsantsipäraseid kloostreid ja kirikuid; kasutusele võeti kirillitsa. Jaroslav Tark Suurvürst. Tema valitsemisajal saavutas Vana-Vene riik suurima õitsengu ja territoorium laienes. Ta aitas vallutada kagu-Eesti ja rajas Jurjevi kindluse Tartusse. Tema ajal koostati Vene õigus e esimesed kirjalikud õigusnormid. Vladimir Monomahh Kiievi suurvürst. Defineeri e seleta mõiste DruZiina sõdalastest koosnev kaaskond. Varjaag - Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures. Vene õigus Esimesed kirjalikud õigusnormid Kirillits slaavi tähestik Iseloomusta ,,Jutustus möödunud aegadest" - Nestori kroonika ehk "Jutustus möödunud aegadest" on Vene munga Nestori kirjutatud kroonika, mis valmis 1113. aastal. Seda peetakse Vene vanimaks kroonikaks
Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK Rooma õiguse allikate üldiseloomustus Õiguse allikaid kasutatakse Roomas neljas eri tähenduses: Õiguse allikate all mõistetakse materiaalses tähenduses õigustloovaid jõude Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid. Õigusallikateks peetakse organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanad Roomas rahvakoosolek. Õigusallikateks on materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Nt: savitahvlid, hauakivid, papüürused. Vanima Rooma õiguse allikad Tavaõigus on vanimaks õiguse allikaks. Tavaõigus-käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist