Ül. - Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, planeerida regiooni arengut. Maakogu liikmed valitakse kohaliku omavalitsuse volikogude liikmete hulgast. Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Kolmas aste on riigikohus. Õiguskantsler ja tema ülesanded Sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Tema töös on kaks suurt valdkonda. 1. Teostada seaduslikkuse järelvalvet 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid Advokaat, kaasistujad, prokurör Advokaat ehk kaitsja on juriidilse haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine. Kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikule ka kaks kaasistujat, kellel on õigusemõistmisel
poolt, vastutab töötaja dokumendi registreerimise eest, kui nii on ette nähtud asjaajamiskorras. Saabunud dokumendile lisatakse teised samas asjas varem koostatud dokumendid või viidatakse nende asukohale. Dokumendid registreeritakse, lähtudes dokumendi sisust ja tähtsusest. Registreerimisele kuuluvad alati: -saabunud ja väljasaadetavad kirjad, avaldused, märgukirjad, teabenõuded -suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata -organisatsioonis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid -protokollid -aktid -lepingud -organisatsiooni töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused. REGISTREERIMISE PÕHINÕUDED Dokumentide registreerimine on -ühekordne, s.t asjaajamisteenistuses registreeritud dokumenti struktuuriüksustes uuesti ei registreerita -algatusdokumendi järgne, s.t algatuskiri ja vastuskiri registreeritakse sama järjekorranumbri all. NÕUETE PÕHJENDUS -tööjõu ja aja kokkuhoid dokumendi lahendamist on hea jälgida ning hiljem on dokumente
· viisa · pitser, ärakirja või koopia, väljavõtte ja arvutiväljatrüki kinnitamise märge · koostaja või vastutava väljaandja nimi · pealkiri Mis on dokumnendihalduse mõistes plank? Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks; dokumendi põhi. Dokumendiplangile vormistatakse asutuse, selle struktuuriüksuse või ametiisiku kirjad, protokollid ja aktid ning õigusaktid ning dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. Dokumendiplangid jagunevad: 1. üldplank millele on kantud püsielemendina väljaandja nimi ja vapp (logo) 2. dokumendiliigi plank ametikirja, käskkirja ja teised plangid, mis on moodustatud üldplangi alusel. Kui suurele paberile koostatakse ametdokumendid? Mõõdud? Kasutatakse paber formaati A4 (210x297 mm), harvem A5 (148x210 mm). Dokumendi kohustuslikud osad on: - väljaandja nimi või nimetus
Õigusaktide keele põhinõuded Ametlik stiil üks kirjakeele sõnastusstiil Tõsine ja autoriteetene stiil ülesanne viia adressaadini ettekirjutusi, õiguslike argumente, taotlusi ja tõsiasju. Väljenduslik neutraalsus puudub vajadus kasutada emotsionaalsete värvingutega sõnu ja väljendeid. Teksti täpsus - ebatäpseid lauseid ja ülearuseid sõnu kasutavad tekstid võivad viia teksti eesmärkidest erinevatele tulemusteni. Isikupäratu kirjutamislaad puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut. Arusaadavus tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt Adekvaatsus lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Üldarusaadavus sätted tuleb sõnastada selliselt, et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus. Lühidus (lakoonilisus) säte peab olema täpne ja täie...
võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogu on ühtne organ, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osa valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Vastuvõtmiseks vajavad nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi heakskiitu Euroopa Liidu õigusaktid -- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused ja direktiivid, mille eelnõusid koostab ja esitab Euroopa Komisjon. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, milles Eestit esindab tavapäraselt rahandusminister, nimetatakse ka lühendiga ECOFIN.
2) valitsusasutuste hallatavad asutused. Valitsusasutused on VVS kohaselt riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millede põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutuste hallatavate asutuste põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas 9.7 Vabariigi Valitsuse töökorraldus ja õigusaktid Vabariigi Valitsus otsustab tema pädevuses olevaid asju istungi.Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust. Vabariigi Valitsuse istungit juhatab peaminister.
inimesi käitumist teatud olukorras.(pulmakombed, matusekombed) moraali norm on eriliselt stabiilne külmnus pm, millest inimene oma käitumisr juhendab. See puudutab inimese isiku hingelelist tõepidamist. Kirjutatud normid: *Nende aluseks on õigus normid mis on kohustuslikud kõigile. Õigus normid pannakse kirja ametlikult spetsaalselt, juriidilist, väljandus viisi kasutamist. Niimoodi saadud dokumenti nim ÕIGUSAKTIKS. Eristatakse kaht liiki õigusakte: * õigusaktid mis sisaldavad üldiseloomuga käitumisreegleid. *õigusaktid mis reguleerivad üksikuid juhtumeid(üksikaht) kõige tähtsam akt on põhiseadus, sellele järgnevad seadused siis määrused otsused ja eeskirjad. RAHVUSVAHELISED ÕIGUSAKTID. *põhiseadus. *riigikogu seadused. *ministri määrused. *kohaliku omavalitsuse otsused. *ametiasutuse eeskiri. Riik Riigi 3 tunnust: *rahvas. *territoorium. *sõltumatuvõim (suveräänne). igas suveräänses riigis on oma :
rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentides. Tähtsaimateks rahvusvahelise õiguse dokumentideks on 1945. aastal asutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ja 1948. aastal ÜRO Peaassambleel vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. Eesti põhiseaduse §3 deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 29. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana Euroopa Liidu õigusaktid on eesti õiguse allikaks Eesti Vabariigi liikmelisuse tõttu selles organisatsioonis. Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristataks esmast ja teisest õigust. Nende tähendus liikmesriikidele on mõneti erinev. Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse: ühenduse asutamislepinguteks riikide liitumislepingud
See nõuab õigusriigilt lugupidavat suhtumist, hoiab ära selle, et kergekäeliselt võetaks seadusi vastu või neid muudetakse või tühistatakse. 4. põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvaheline õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine 5. õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkus on vajalik ellu viia. Kõik seadusest madalamal olevad õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega 6. seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele 7. demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine 8. inimväärikuse austamine ja kaitsmine riigi poolt Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide
mis on seotud üksikisiku kasuga. Subjektiteooria eraõiguses on õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis, avalikus õiguses üksteisele allutatud. 1. Õigusakti mõiste. Õigusakti liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi. Sõltuvalt isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, liigitatakse õigusaktid üldaktideks ehk õigustloovateks aktideks ja üksikaktideks. Üldakt ehk õigustloov akt Üldakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja kehtib laiale ja täpselt piiritlemata isikute ringile. Nt. Seadus, seadlus, määrus. Üksikakt Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile
Seega on õigussuhte õigustatud ja kohustatud poolte subjektiivsed õigused ja kohustused vastastikused ehk korrespondeeruvad. Õigussuhte juriidilise sisu moodustavadki selle subjektide korrespondeeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. 15. Sõltuvalt õigusaktis sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas üldaktid või üksikaktid 16. Euroopa Liidu õigus omab prioriteeti siseriiklike seaduste ja määruste ees, põhiseaduse ees aga seni, kuni EL õigus ei lähe vastuollu põhiseaduse aluspõhimõtetega. Viimasel juhul tuleks algatada Euroopa Liidust väljaastumise menetlus. Nimelt sätestab rahvahääletusel vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse § 1, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.
*kvalifitseeritud tööjõud puudus EUROOPA LIIDU INTEGRATSIOONI PÕHIPRINTSIIBID *Tööjõu ja kaupade vaba liikumine *riikliku ettevõtluse toetuse range reguleerimine *vastastiku turgutamine ja diskrimineerimise vältimine 4 PÕHIVABADUST moodustavad euroopa liidu siseturu sellest lähtuvalt kujundatakse erinevaid EL poliitikaid. Kui vaadata detailsemalt, milline on maj.poliiitika struktuur:kõige rohkem määrusi on põllumajanduses. Euroopa Liidu õigusaktid: KÕIGE TÄHTSAMAD AKTID ON MÄÄÄRUSED EHK regulatsioon. Direktiiv on alama astme akt, mis on kohustuslik alama eesmärkide suhtes. Iga rahvusriik peab väljatöötama oma seadusanliku akti. EL maksupoliitika eesmärk: *vältida liikmesriikide vahelist konkurentsi maksude osas *vältida liikmesriikide maksulaekumise vähenemist *muuidiliselt siduv,vaid kujutta esinevat tendentsi tööjõu maksustamise tõstmise osas,mis
Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 on sätestatud, et töölepingul...
Laienenud on jäätmete taaskasutus, tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Aastatel 20042007 toimusid jäätmevaldkonnas muutused, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmed jagunevad: Paber ja papp, olmejäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed 6 2.1 Jäätmemajanduse arendamine
Põhiliselt see peatükk käsitleb seda, millel tugineb meie ühiskond. Tegelikult tekst pole lihtne, aga kui lugeda põhjalikult, siis võib sellega hakkama saada. 3.peatükk.Õiguse vormid ehk allikad (62-75 lk) Need kaks peatükki ( 2. ja 3.) on omavahel seotud. Kui eelmises petükkis räägiti õigusnormist, siis selles räägitakse õigusnormi väljendamise viisist. Kõige pealt tekstis käsitletakse õigusvormi mõisteid ja liike. Pärast näidatakse millised on õigusaktid ( näiteks, normatiivaktid ja üksikaktid) ja seletatakse nende tähendusi ja liike. Samuti meile tutvustatakse õigusnormi struktuuri ja kuidas õigusnorme sõnastatakse õigusakti tekstis. Mul on juba kogemus, kuidas õigusnormid väljenduvad õigusakti tekstis. Ma juba tegin sellist tööd, kus pidi liigitama õigusnormid õigusakti tekstis. See töö oli päris huvitav, aga raskusi oli sellega, sest õigusnormi struktuur ei väljendu otseselt õigusakti
kasutamisvõimalusele, kuid paljudes õigusriikides seda pole ja see rikub selle põhimõtet, sest õigusriigis peaks olema inimesel vabadus. 6. Mis on põhiseaduse funktsioon demokraatlikus riigis? – Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele, põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus kätkeb endas seega eelkõige üldisi põhimõtteid, seda täiendavad sajad tavalised seadused. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. 7. Milline tähtsus on 1215. aastal Inglismaal vastu võetud „Magna Charta Libertatumil“? – Esimene dokument, mis reguleeris kuningavõimu suhteid kiriku ja aadlike vahel, hiljem tavaelanike vahel. Esimene dokument, mis piiras kuningavõimu. 8. Millal jõustusid Eesti põhiseadused (4), anna neile oma hinnang. – 1920 võimude lahusese põhimõte, (1933) presidentaalne, vabadussõdalastele ehk vapsidele, 1938
• Riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit • Vabariigi Valitsuse istung toimub Vabariigi Valitsuse asukohas. Vabariigi Valitsuse reglemendis tähendatud juhtudel võib istung toimuda ka mujal. • Vabariigi Valitsuse asukoht on Tallinnas • Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti Vabariigi valitsuse ja selle liikme õigusaktid • Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi (VVS § 26 lg 1) • Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt ( VVS § 27 lg 1) • Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks (VVS § 27 lg 3) • Vabariigi Valitsuse määrusele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär
hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on tehingu tühistanud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks tehingut teinud. See tähendab, et isegi siis kui tehing on eksimuslikult sõmitud, on poolel õigus nõuda sellest tulenevat kahju kompenseerimist. Mis on õigusallikate hierarhia mõte? Nimeta õiguse allikad. Õigusallikate hierarhia mõte seisneb selles, et kõik aktid õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgema tasandi õigusaktidega. Õiguse allikateks on Eesti seadused, seadlused ja määrused, kuid ka välislepingud.
täitmisest. 3. TÖÖANDJA LUBAB PUHATA ÜHE NÄDALA KORRAGA Jaanuaris koostas tööandja puhkuste ajakava. Töötaja edastas tööandjale oma puhkuste soovi terveks aastaks. Tööandja arvestas töötaja soove ning määras põhipuhkuse ühe osa juulikuusse ning teise osa novembrisse. Saabub suvi ning töötaja valmistub puhkust välja võtma. Tööandja teatab, et kahjuks saab ta kahe nädala asemel puhata ainult ühe nädala. Millised on õigusaktid mis kehtestavad vastava tööõigusliku probleemi õiguslikku regulatsooni? Töölepingu seaduse (TLS) järgi on igal inimesel õigus puhata 28 kalendripäeva aastas, kui pole kokkulepitud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti[§ 68]. Sama paragrahvi lõige 1 ja lõige 3 ütlevad, et põhipuhkus antakse töötatud aja eest ning iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Lõige 5 ütleb et,
Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 on sätestatud, et töölepingul...
NT: KINNITATUD direktori 12.09.2012 käskkirjaga nr 21 34. Mille poolest erineb teabenõue selgitustaotlusest, märgukirjast? Teabenõudega saab asutuselt nõuda juba olemasolevat jäädvustatud teavet, nt konkreetset dokumenti 35. Mida tähendab dokumentide algatuspõhine registreerimine? Algatuskiri ja vastuskiri registreeritakse ühe asjaajamisperioodi piires üldjuhul ühe järjekorranumbri all 36. Mitmes eksemplaris allkirjastatakse õigusaktid ja protokollid 1, kui seadusest ei tulene teisiti LUGEGE: kirjastandardit , standardit, mis teile paljundasin (EVS-ISO 15489-1:2017; TKTA (juhis rakendajatele) Korrake üle kõik dokumendiliigid (nende vormistamine. kiri, kk, akt protokoll). Arhiivihaldus 1. Säilitustähtaja jaotus ja säilitustähtajad õigusaktides Lühiajaline kuni 10 aastat, pikaajaline kuni 50 aastat ja alatine Raamatupidamise dok- 7a alates majandusaasta lõpust
normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. V: Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi üksikisiku vahelisi suhteid. -riigiõigus, halgusõigus, karistusõogus, rahvusvaheline õigus. Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse printsiibil (põhimõttel) -asjaõigus, võlaõigus,perekonnaõigus,pärimisõigus,äriõigus. 5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? V: Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad (ühiskondlikest suhetest osavõtjatele) õigusi ja panevad kohustusi. Või lihtsalt õigusnorme sisaldav akt. V: Seadus üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendamisena (rahvahääletusel). Jõustub 10ndal päeval peale avaldamist RT-s kui ei ole sätestatud teisiti.
kehtestamisest ja muutumisest. 4)Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 5)seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nede vastavus õigusnormide nõuetele. 6)õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 7)Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. Õigus ja poliitika Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis tekivad seoses riigivõimu omandamise, selle kasutamise ja säilitamisega. Poliitika on ühiskonna ja riigi
Nõuded töökeskkonnale lk 7 Kahjulikud mõjud töötamisel arvutiga lk 7 Tööreziim lk 8 Elektriohutus lk 8 Tegutsemine tulekahju korral lk 9 Esmaabi lk 9 Näidisharjutusi arvutiga töötajale lk 10 Kasutatud kirjandus, allikad ja kehtivad õigusaktid lk 12 Sissejuhatus Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
Asjaajamine 1. Dokumendi tunnusjooned a)autentsus- see on dokument, mis säilitab oma esialgse usaldusväärsuse ja tõestusväärtuse. Dokumendi algsete omaduste (struktuur, kontents, kuju, sisu) säilimise läbi aja. Päritolu võib usaldada. b)terviklikkus- tähendab, et dokument on täielik ja muutmata. c)Usaldusväärsus- dokument ei ole võltsitud, on tõene. d)kasutatavus- dokument, mida saab välja otsida, esitada ja interpreteerida. Dokumentide vahelised seosed sisaldavad infot, mida vajatakse toimingute mõistmiseks, mille käigus dokumente loodi ja kasutati. e)täpsus, vastavus, täielikkus- dokument peab veatult kajastama seda, mida edastati, otsustati või tehti. Dokument peab toetuma tegevust, millega ta on seotud või mida ta tõendab. 2. Asutuse asjaajamise eesmärgid- Iga asutus jälgib, et : *tema tegevuse käigus jäädvustataks tõene info (p...
tingimusteta). direktiivil ainult vertikaalne õigusmõju. üksikisik saab oma õigusi kaitsta ainult juhul kui neid kaitstakse liikmesriigi suhtes. Kui need kohustused on teisel üksikisikul, siis ei saa direktiivi sättele tugineda. Marshalli kaasus: naine, kes lasti Southamptoni tervishoiuasutusest lahti kuna, et ta oli saanud 60. aastaseks. Asutuse sisereeglites oli sätestatud, et naistöötajad peavad 60selt töölt lahkuma, meeste puhul oli sama tähtaeg 65. Siseriiklikud õigusaktid taolist sisekorraeeskirja ei nõudnud, aga samas ka ei keelanud niisugust diskrimineerimist ära. Marshall väitis, et tema vallandamine on sooline diskrimineerimine (vastuolus meeste ja naiste võrdse kohtlemise direktiiviga). Tervishoiuasutus oli eraõiguslik asutus, riik ei olnud direktiiviga sätteid vastu võtnud. Kohus otsustas, et kuigi riik ei olnud otsene tööandaja, siis oli riik süüdi, sest kuna riik õigust ellu ei viinud, siis tekkis ka vahetegemise võimalus.
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. ...
sotsiaalharta, euroopa ametiühingute konvension, ühtne euroopa akt, maastrihi leping, amsterdami leping, nice leping. Euroopa ühenduse õigusel on normide ühtlustaja ja ümberkujundaja roll. Euroopa liidu õigus mõjutab nii kogu liikmesriigi õiguskorda, kui ka üksikisikuid.üksikisikutel on nii õigused kui ka kohustused. Ühenduse normid on suunatud vahetult töötajatele, tööturu osapooltele vm ühiskondlikele organisatsioonidele. Euroopa ühenduse õigusaktid on liikmesriikidele vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. Õigus peab liikmesriigis kehtima ühetaoliselt ja vahetult.eraisikud võivad ühenduse õigusele tugineda, nii vaidluses üksikisikuga kui ka vaidluses liikmesriigi organiga. Direktiividel on kaudne mõju. Liikmesriigid peavad tarvitusele võtma meetmed direktiivide elluviimiseks, va juhtul kui liikmesriigi õigus on juba kooskõlas euroopa liidu õigusega
profülaktilistele teenustele. Loomulikult ei tähenda see töötajate tervisekontrolli tähtsuse alahindamist, küll aga töötervishoiuteenuste laiahaardelisemat käsitlemist. Töötervishoiuteenused võivad olla kas kohustuslikud või vabatahtlikud. Enamikus Euroopa riikides on need seadusega kindlaks määratud. Iirimaal, Luksemburgis, Maltal, San Marinos, Suurbritannias ja veitsis on teenuste osutamine vabatahtlik. Ent ka nendes riikides reguleerivad õigusaktid riskirühma kuuluvate töötajate tervisliku seisundi läbivaatuse korda. Kui veel 10-20 aastat tagasi valitses arvamus, et töötervishoiu valdkonnas võib palju küsimusi jätta tööandjate ja töövõtjate omavahelise kokkuleppe hoolde, siis viimasel ajal on järjest enam hakatud rõhutama töötervishoiukorraldust sätestavate õigusaktide vajalikkust. Lisaks seadustele annavad kollektiiv- või muud kokkulepped sotsiaalsetele partneritele
lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas enda jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi kuberneriks. Ametiajad Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kord). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused Teine ametiaeg 1936. aastal olnud valimised võitis Roosevelt ülekaalukalt, peaaegu kõikides osariikides.
Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui t...
1. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud 2. Ringkonnakonnakohtud 3. Riigikohus (kõrgeim, asub Tartus) Apellatsioon edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumine Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal Konstitutsiooniline järelevalve kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele. Juhib õiguskantsleri kantseleid, tal on selles ministri õigused · Teostab seaduslikkuse järelevalvet · Lahendab väärhalduse juhtumeid Ombudsman e. usaldusmees lahendab kodanike kaebusi riigisasutuste või ametnike töö kohta Kriminaalasja lahendamisel kohtunik, advokaat, prokurör, 2 kaasistujat Kohtunik korraldab kohtumõistmist, ametisse nimetab president Advokaat e
Õigus Esiplaanil Võrreldes võimuga tagaplaanil Riigi eesmärk Arendada ja kindlustada Kindlustada riigivõim õigust Põhiseadus õigusriigi alusdokument; sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseadused: I põhiseadus: · Võttis vastu Asutav Kogu 1920.a. · Väga demokraatlik puudus president, riigi eesotsas riigivanem · Riigikogus 100 liiget · Palju valitsuskriise, majanduskriis, rahulolematus. II põhiseadus: · 1933 rahvahääletused ehk vabadussõjalasteprojekt jõustus 1934
Finantsvahenduse kodutöö: akreditiiv, inkasso ja faktooring Akreditiiv Akreditiiv on panga kohustus maksta kauba müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid. Akreditiivi algatajaks pooleks on ostja, kes määrab ka akreditiivi tingimused. Akreditiivi avamisega võtab ostja pank kohustuse tasuda müüjale tema poolt saadetud kauba või osutatud teenuse eest akreditiivis määratud tähtajal. Kui kõik akreditiivis loetletud tingimused on müüja poolt täidetud, st kaup on tähtaegselt lähetatud ja nõutud dokumendid pangale esitatud, ei ole akreditiivi avanud pangal õigus maksest keelduda. Sealjuures ei laiene pangale ostja ja müüa vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused, panga kohustus on kontrollida ainult dokumente. Akreditiiv on tagasivõtmatu. Seda ei saa ilma müüja nõusolekuta muuta ega tühistada. Müüjale ...
vähemalt kolmeliikmelises koosseisus · Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium · põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kuulub üheksa riigikohtunikku, juhib Riigikohtu esimees 16.03.2010 halduskorraldus 10 Kohtute süsteem 16.03.2010 halduskorraldus 11 Õiguskantsler · Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes jälgib, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele ning kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. · Õiguskantsler pole seotud Justiitsministeeriumiga, vaid on põhiseaduslik institutsioon. · Parteiliselt sõltumatu jurist. Nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks Riigikogu poolt, tagandada saab vaid kohtuotsusega. 16.03.2010 halduskorraldus 12 4
Giid on õnnetus- või haigusjuhtumi, marsruudist kõrvalekaldumise, kaebuste jms korral kohustatud teavitama sellest koheselt tööandjat. Giid I kvalifikatsiooni tõendamisel on nõutav keskharidus ja tulemuslik atestatsioon vähemalt ühes Eesti Vabariigi piirkonnas. Kutseoskusnõuded: · majanduse, (turismimajanduse põhimõisted) teadmine, · turunduse, sh turismiturunduse põhialused · ettevõtluse põhialused · majandustegevusvaldkonda reguleerivad õigusaktid · tööõiguse alused · tööohutus · töötervishoid · tööhügieen · jäätmekäitlus · esmaabi · klientide turvalisus ning klientide teavitamine marsruudil olevatest riskidest ja ohtudest · Organisatsioonikäitumise alused · Psühholoogia põhialused · Arvuti kasutamine · tekstitöötlusprogrammide ja interneti kasutamine · tabeltöötlus- ja esitlusprogrammide kasutamine · Eesti keel kõrgtase · Suhtlemine kõrgtase
Õiguskord peab tuginema ühiskonnas tunnustatud väärtustel ja avalikku võimu tuleb teostada täpses vastavuses seadustega, välistades riikliku omavoli isikute üle. Eraõiguslike suhete arengus luuakse eeldused, et kõik isikud on võrdselt kaitstud, majandussuhete aluseks on isikute vaba kokkulepe ja õiguskord tagab ning väärtustab ausa ettevõtluse arengu. Eesti õigusvaldkonnad on üldiselt hästi reguleeritud. Riigi ja kodanikuühiskonna toimimiseks vajalikud õigusaktid on olemas ja enamasti ka Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Nüüd peab hoolikalt jälgima, et riik ei hakkaks pärssima kodanike võimet vabalt oma elu korraldada, s.t ei sekkuks oma võimuga sinna, kus kodanikud saavad oma huvid ja õigused temata suurepäraselt rahuldatud. Fookus tuleb suunata õigusloome kvaliteedile, et mõista võimalikke murekohti ja leida juba eos lahendusi, kuidas olukorda parandada.
omavalitsuse üksustest. ü Muud kirjalikud allikad lähtuvad nt riikidevahelistest lepingutest. 17 Õiguse allikad (2). (Slaid 6) Kui klassifitseerida õiguse allikaid õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu järgi, saame n-ö õiguse allika formaalse jaotuse: 1) riigi seadusandlike organite (legislatiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk seadusandlikud aktid (legislatiivaktid); 2) riigi täitevorganite (eksekutiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk haldusaktid (eksekutiivaktid) ja 3) riigi seadust rakendavate organite (jurisdiktsiooniorganite) vastu võetud rakendamisaktid (jurisdiktsiooniaktid). Kui klassifitseerimise aluseks võtta see, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, saame n-ö õiguse allika funktsionaalse jaotuse: 1) seadusandlikku funktsiooni
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...
Mis on õiguse printsiibid? Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip-demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip- Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvorm...
ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. (3) Oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi oskussõnastikud, mille on heaks kiitnud Eesti Terminoloogia Ühing koostöös asjaomaste ministeeriumidega ja asutustega, mille põhikirjas on ette nähtud eesti keele uurimine ja korraldamine. (4) Nimede osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi „Nimeseadus”, „Kohanimeseadus” ja muud asjaomased õigusaktid. 4. Mille jaoks on tulnud kirjakeele norm luua? Kirjeldatud ja korrastatud normidega kirjakeel on demokraatia atribuut: ta tagab selle, et ühiskonna pkski rühm ei saaks oma keeleharjumusi teistele peale suruda. NB! Avaliku võimu esindajad, ametnikud ja juristid teevad seda. • Fikseeritakse normi allikates • valikusoovitused kohustuslikud ASJALIKUS SUHTLUSES ja ESINDUSROLLIS • püüab vältida võimu keele kaudu NB! AVALIKU VÕIMU esindajad,
valmistada. Lisaks nendele põhikriteeriumitele võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka veel turgude integratsiooni tulemusi, 3 maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühiskulude ja muude hinnaindeksite arenguid. Sellele lisandub veel nõue, et kõik liituda soovivad riigid peavad viima asjassepuutuvad siseriiklikud õigusaktid vastavusse Euroopa Liidu õigusega ( Vabariigi Valitsus juuni 2009, 6). Eestil on head võimalused liituda eurotsooniga 1. jaanuaril aastal 2011. Maastrichti kriteeriumite täitmisele on pööratud suurt tähelepanu ja see on toonud tulemusi. Senine murelaps inflatsioon on märgatavalt langenud ja peatselt on oodata selle jõudmist vastavusse Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumiga. Kõigele ilusale vaatamata on ka ohu ilminguid, nagu seda on riigi rahanduse kriteerium
mille kohaselt linna- ja rajooniarhiivid pidid vastu võtma ning säilitama vaid nö Nõukogude- perioodi arhivaale. Selle põhimõtte rakendamine oleks tähendanud kõigi enne 1944./1945. aastat tekkinud dokumentide üleandmist Tallinna Linnaarhiivist Tartusse Riiklikku Ajaloo Keskarhiivi. Erinevalt Pärnust ja Narvast õnnestus aga Tallinna ajalooliste kogude terviklikkus siiski säilitada. 1950. - 60. aastate Eesti NSV arhiivindust käsitlevad õigusaktid aktsepteerisid edaspidi Tallinna Linna ja Harju Rajooni Riikliku Arhiivi kogude koosseisu erandlikkust teiste linna- ja rajooniarhiividega võrreldes. 1960. aastail hakati arhiivi vastu võtma ka tegutsevate asutuste arhivaale. Alates 1963. aastast, kui loodi eraldi Harju Rajooni Riiklik arhiiv, jäi Tallinna linnaarhiivi tööpiirkonnaks taas vaid Tallinna linn; aastail 1963 - 75 oli arhiivi ametlik nimi Tallinna Linna Riiklik Arhiiv. Osa Harjumaa
kaugjuhtimisalalt; 8) töötajate muljumist või kokkupõrget takistavad kaitseseadised, kui töövahend töötab normaaltingimustes kaugjuhtimisega ja puuduvad muud sobivad vahendid sellise ohu vältimiseks. 48. Kui kaua tohib redelil seistes töötada ühe tööpäeva jooksul? Kuni kolmandik tööpäeva pikkusest. Kusjuures mitte rohkem kui 30 min järjest. Muud töökeskkonna ohutusega seotud õigusaktid 50. Mis on ohumärguanne? Ohumärguanne on vastavalt olukorrale kasutatav märgistus, märk või värvus, valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. 52. Kuidas jagunevad ohutusmärgid (otstarbe järgi)? otstarbe järgi keelu-, hoiatus- ja kohustusmärkideks, evakuatsiooni- ja esmaabimärkideks ning tuletõjemärkideks. 54
2 President Roosevelt on ka tänapäeva arvutimängu kaanepilt. 3 Ametiajad Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kord). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused Teine ametiaeg 1936. aastal olnud valimised võitis Roosevelt ülekaalukalt, peaaegu kõikides osariikides
Ergonoomiliselt hea töökoht Tõnis Kalda AT10 Sissejuhatus Ergonoomia on Eestis veel vähetuntud, kuid siiski tehakse kõik selleks, et see saaks osaks meie elust. Selle abil on võimalik vältida tööõnnetusi kui ka õnnetus kodus. Õiged töötingimused on just need, mis on inimese tervise hoidmiseks kõige tähtsamad. Töös käsitlen nelja ergonoomia alla kuuluvat teemat, mis on minu jaoks ühed tähtsamad, et töötajatel oleks ohutum ja tervislikum töödata. Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad Ergonoomika eesmärk on töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine inimesele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Vale oleks arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, e...
http://alvistorium.ghost.io Mis on juhtimine? Juhtimise kohta leidub avalikus inforuumis hulganisti erinevaid definitsioone. Vastavalt valdkonnale võidakse juhtimise mõistet käsitleda väga erinevate nurkade alt. Käesoleva materjali raames vaatleme juhtimist peamiselt organisatsiooni kontekstis, kuid püüame juhtimise käsitlust ka pisut laiendada. Pakun välja mitu erinevat definitsiooni mõistmaks juhtimise erinevaid tahkusid. ! I Juhtimist võib käsitleda kui teadlikku suunatud protsessi soovitud tagajärgede saavutamiseks teiste isikute kaudu. ! Nii nagu jõul eksisteerib alati suund, ei saa ka juhtimist vaadelda ilma suunata. Juhtimine sisaldab endas alati dünaamikat keskkonna suhtes. Kriitiliseks eelduseks on juhi kui subjekti teadlikkus keskkonna, eesmärgi, võimaldajate ja protsessi suhtes. Eesmärk ehk soovitud tagajärg tulevikus võib seisneda tulemuses, seisundis, mõjus või muutuses, mida...
I astme kohtud maakonna - ja linnakohtud + halduskohtud Tegeleb haldus-, tsiviil ja kriminaalasjadega Esitatakse apellatsioon II astme kohtud Ringkonnakohus (3) Tallinn ,Tartu ja Jõhvi Arutusele võetakse edasikaebusi kassatsiooni korras III astme kohus Riigikohus (Tartu) Eestis valitakse (151) kohtunikku, kelle nimetab ametisse president, kohtuniku amet on eluaegne ja määratakse riiklik pension Õiguskantsler (hetkel Madise) on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Õiguskantsler pole seotud justiitsministeeriumiga ja juhib eraldi ametkonda õiguskantsleri kantseleid. Ministri õigustega, parteiliselt sõltumatu jurist. Nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks Riigikogu poolt, tagandada saab vaid kohtuotsusega. Tema pädevuses 1. Teostada seadusandliku järelvalvet (analoog konstitutsiooni kohtuga), annab aru Riigikogu ees seaduste kvaliteedist 2
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
esmased üksiisiku õigustega võrreldes. Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele Põhiseaduses väljatoodud seaduste, (õiguste) ja vabaduste (ka inimõiguste) reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete austamine. Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude ellurakendamine/elluviimine, mille kohaselt madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises tähendab nende käitumise vastavust õigusnormide nõudele. Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. Õiguse kaudu loob riik tingimused nende eesmärkide saavutamiseks 12)Politseiriik on selline riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
