Olla kodanik Tänapäeva harimatus ühiskonnas ei tea igaüks oma õiguseid ning põhiseaduse paragrahve, kuid peaksid. Seetõttu ei tea ka paljud midagi kodanlusest ning sellest kuidas olla hea kodanik või kuidas saada kodanikuks. Kuid kuidas olla kodanik? Mida tähendab kodanikuks olemine ja millised on mu õigused kodanikuna? Kuidas saada kodanikuks? Igal lapsel, kellel üks vanematest on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele juba sünnilt. See põhimõte on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 8. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik ka taotleda juhul kui sünnijärgselt ollakse mõne muu riigi kodakondsuses või omatakse määratlemata kodakondsusega elaniku staatust. Näiteks kui inimene on kodakondsuselt venelane, siis on tal võimalik taotleda Eesti kodakondsust. Kodakondsuse saamist mitte sünnijärgselt nimetatakse naturaliseerumiseks. Täiskasvanud
Koostas: Martin Aulik Koondamine ehk töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel. Koondamisega on tegemist juhul, kui tööandjal ei ole enam võimalik töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda. Töö lõpeb näiteks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või pankroti tõttu (pankrot on erandjuhus kus tööandja ei pea võimaldama teist tööd). Sellisel juhul on tööandjal õigus töötaja koondada aga enne koondamist peab tööandja pakkuma töötajale teist tööd, võimaldama vajadusel täiendusõpet või muutma töötingimusi. Töö pakkumine ei saa piirduda üksnes töötaja erialase tööga, vaid tuleb pakkuda ka muud tööd, mida töötaja oleks võimeline tegema. Tööandja peab koondamisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et tööandja võib näiteks tööle jätta töötajad, kes teevad paremini tööd
"Kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud." Ettevaatusprintsiibi kõrval tuntakse ka vältimise printsiipi. Ettevaatusprintsiibi ja vältimise printsiibi vahekorra kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Varem ei nähtud neil suurt erinevust. Viimasel ajal aga on nende eristamine reegliks muutumas. Aluse vaheteoks on andnud Saksa õigus. Saksa õiguses rakendub vältimise printsiip (Prävention) siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga (Gefahr), ettevaatusprintsiip (Vorsorge) aga siis, kui tegemist on ebakindlusega varjutatud ohuga (riskiga) (Risiko). Lisaks sellele eristatakse riske, mida tuleb taluda (Restrisiko) ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud. Normatiivne ettevaatus väljendub keskkonda kasutavate isikute hoolsuskohustuses ja
"Süüdi on sülearvuti" Klass: E-mail: Juhendaja: 2008 Jaagu argumendid · Jaak on tõestanud, et sülearvuti on seaduslikult temale kuuluv. Tal on olemas seda kinnitav ostu-müügi leping arvutifirmaga, kust ta selle endale ostnud oli. · Jaagul oli arvutis ka tähtsaid dokumente, mida enam taastada ei saa. § 25 alusel, mis ütleb, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusevastasel tekitatud moraalse ja materjaalse kahju hüvitamisele, on Jaagul õigus sülearvuti tagasi saada või siis peaks Mart selle rahaliselt kompenseerima. · Jaagu kasuks on ka § 32 (...Igaühe omand on puutumatu ning võrdselt kaitstud. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus...)
Õppelaen Regina Laanetu 10.b Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud või enam Õppelaenu on õigus saada ka neil, kes: on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis, erakooliseaduse alusel tegutsevas eraülikoolis, riigi rakenduskõrgkoolis või erarakenduskõrgkoolis; õpib täiskoormusega õppes või päevases õppevormis keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või keskhariduse baasil erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses; õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1- 2 loetletud õppeasutusega
AS Andres Puit Klientide kaebuste menetlemise protsessi skeem Aadress: Pärnumaa, Pärnu, Kuke 12, 88325 Telefon: 533 52 304 E-mail: Swedbank:EE822200221035348614 AS Andres Puit Klientide kaebuste menetlemise protsessi kirjeldus 1. Kaebuse esitamine ning vastu võtmine Kliendil on õigus esitada Kaebusi tema poolt valitud vormis (nt •suuline, kirjalik, sh elektrooniline, või taasesitamist võimaldav) ja suhtluskanali kaudu (nt klienditugi, e-kiri, telefon). Kui Kliendi suuliselt esitatud kaebus vajab täiendavat kontrolli, on õigus paluda Kliendil esitada kaebus kirjalikus, sh elektroonilises või taasesitamist võimaldavas vormis 2. Kaebuste menetlemine
Sõnavabadus Esialgu võib paista, et sõnavabadusel polegi piire. Eesti Vabariigi põhiseaduse ütleb: “Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti
Õpingukorralduse testi vastused Eksamiga lõppeva aine sooritamise õigus kehtib ainult deklareerimissemestri lõpupäevani. Tõene. TTÜ astutamisaastaks loetakse aastat 1918 ja ülikooliõigused sai TTÜ aastal 1936. Millisel kuupäeval on 2013/14 õppeaasta kevadsemestril "punase joone päev"? 17.veebruaril 2014. Eksamiga lõppeva aine uuesti deklareerimine on: tasuline. Õppekava koosneb järgmistest osadest: eriõpe, vabaõpe, põhiõpe, alusõpe, üldõpe. Üliõpilase õppekoormust arvutatakse: iga õppeaasta lõpus.
2. MILLINE ON OLNUD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE AJALOOLINE ARENG? Rahvusvahelise õiguse arengut saab käsitleda kahes ajastus: klassikalise rahvusvahelise õiguse ajastu, mille periood ulatub Vestfaali rahust kuni Teise Maailmasõja lõpuni ning modernse rahvusvahelise õiguse ajastu alates Teisest maailmasõjast kuni tänapäevani. Ajalooliselt on rahvusvaheline õigus arenenud teatavate etappidena, mis on kaasa toonud mitmeid muudatusi tänapäevasesse rahvusvahelisse areeni. 2.1. Rahvusvahelise ühiskonna tekkimine (periood kuni Vestfaali rahuni) Sel perioodil tärkasid esimesed tänapäevasele rahvusvahelisele õigusele omased tunnusmärgid, milleks olid diplomaatia ja konsulaarsuhted, liidu- või rahulepingud ning repressaalid. Antud periood ei samastu rahvusvahelise õigusega tänapäeva mõttes, kuna
Avalik võim käitub ja tegutseb eraõiguse põhimõtete järgi, kuid ikkagi munitsipaalelamu on avaliku raha eest ehitatud ja kuulub linnale ja linn annab inimestele üürile ja üürnik peab seda heaperemehelikult kasutama ja maksma selle eest. Avaliku õiguse tegevuses on ka eraõiguse elemente ja printsiipe. Era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooriad 1.Huviteooria – lähtub õigusnormi suundumuses/kelle huvides midagi. Avalik õigus teenib avalike huve, eraõigus puututab üksikisiku kasu. Avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus on see mis lähtub üksikisiku kasust. 2. Subordinatsiooniteooria - avalikus õigus ollakse alluvussuhetes ja eraõigus reguleerib suhteid võrgsete subjektide vahel/ollakse võrdsetes suhetes. Avalik õigus reguleerib suhteid riigi ja KOV ja riigi vahel, eraõigus aga reguleerib võrdses seisus olevate isikute vahel. Juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon.
abikaasade vastastikused ülalpidamise kohustused, seda ka peale abielu lahutamist; abikaasade muud vastastikused varalised kohustused ja õigused. Abieluvaralepingu sõlmimine ja lõpetamine. Abieluvaralepingut on võimalik sõlmida enne abiellumist või siis abielu kestel. Kui pooled on mõlemad nõus abieluvaralepingut muutma, siis on see mõlema nõusolekul võimalik. Kui aga üks osapool pole nõus lepingut muutma, jääb leping muutmata. 15-18 aastasel isikul on samuti õigus sõlmida abieluvaraleping, kui ta on saanud eelneva loa vanematelt või eeskostjalt. Kui abieluvaraleping on sõlmitud enne abiellumist, siis hakkavad varalised õigused ja kohustused kehtima alates abiellumisest. Kui osapooled otsustavad abieluvaralepingu ühiselt tühistada on neil selleks õigus. Abieluvaralepingu tühitamisega lõpevad ka abieluvaralepingust tulenevad õigused ja kohustused Ühisvara ja lahusvara.
lahknevused saatedokumentidega Kauba nomenklatuuri, koguse või kvaliteedi osas fikseeritakse Kauba üleandmise-vastuvõtmise käigus Komitendi ja Komisjonäri esindajate poolt koostatavas aktis, mis lisatakse Kauba üleandmist ja vastuvõttu tõendavatele saatedokumentidele. 1.2. Komitent annab Komisjonärile Kauba üle järgmiste hindadega: ___________. Märkus: Soovitav lisada tooted ja hind või viidata lepingu lisale, milleks on arve-saateleht. 1.3. Komisjonäril on õigus iseseisvalt Kauba hindu alandada kuni _____(_______)% ulatuses punktis 1.2. nimetatud hindadest, kuid mitte varem kui _____(_______) kuu möödudes arvates Kauba üleandmisest Komisjonärile. Üle nimetatud protsendi võib Kauba hinna muutmine toimuda Komitendi eelneval nõusolekul. 1.4. Kuni Kaupade realiseerimiseni või nende tagasivõtmiseni on Kaup Komitendi omand. Komisjonäril ei ole õigust sõlmida allkomisjonilepingut
Tänapäevane pilt põhja euroopa rahvastest on ebaselge (kasutati lisaks teaduslikele germaanlaste määratlustele ka poliitilisi.Eesmärgiks oli rasside vastandamine(välimuse, käitumise jne järgi))Germaani õigusajalugu eeldab seda, et usutakse mingit kõikidel germaanlastel olemas olnud ühtekuuluvusteadust.-Kuid sellist polnud.(allikate põhjal)Euroopa alguses oli mitte ühtsus, vaid mitmekesisus, mis teeb lõpu igasugusele germaani, keldi ja slaavi õiguse otsimisele. 2.Arhailine õigus Kõigi nende rahvaste puhul on tegemist arhailiste kultuuridega. Muidugi ei ole arhailised kultuurid üksteisega äravahetamiseni sarnased, need erinevad- sellepärast tuleb antiikkirjanike tunnistusi tõsiselt võtta. Arhailine- tähendab esialgselt: varajast, algset, algupärast.Arhailised kultuurid võivad saada väga vanaks ja jääda ikkagi arhailiseks. Pole põhjust arvata, et iga arhailine kultuur areneb kord kõrgkultuuriks. Neid iseloomustab
germaanlaste määratlustele ka poliitilisi.Eesmärgiks oli rasside vastandamine(välimuse, käitumise jne järgi))Germaani õigusajalugu eeldab seda, et usutakse mingit kõikidel germaanlastel olemas olnud ühtekuuluvusteadust.-Kuid sellist polnud.(allikate põhjal)Euroopa alguses oli mitte ühtsus, vaid mitmekesisus, mis teeb lõpu igasugusele germaani, keldi ja slaavi õiguse otsimisele. 2.Arhailine õigus Kõigi nende rahvaste puhul on tegemist arhailiste kultuuridega. Muidugi ei ole arhailised kultuurid üksteisega äravahetamiseni sarnased, need erinevad- sellepärast tuleb antiikkirjanike tunnistusi tõsiselt võtta. Arhailine-tähendab esialgselt: varajast, algset, algupärast.Arhailised kultuurid võivad saada väga vanaks ja jääda ikkagi arhailiseks. Pole põhjust arvata, et iga arhailine kultuur areneb kord kõrgkultuuriks. Neid iseloomustab stabiilsus: ei taotleta
naaberrahvaste ja riikide õigusajalooga.Eesti õigusajalugu kui: 1.eesti õiguse ajalugu, st eestlaste õigusajalugu. 2.õiguse ajalugu eestis, st siin kehtinudvene,rootsi,saksa, kanoonilise õiguse arengu. 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused.Tegemist on arhailise kultuuriga, arhailiste struktuuridega, mis ei ole seotud mingisuguse ajavahemikuga.Eelkõige iseloomustab arhailist õigust stabiilsus. Arhailine õigus ei tunne muutmist, progressi. Seisneb eelkõigeisade pärandi hoidmises – kõik mis ma olen saanud, pean ma hoidma ja võimalikult muutumatuna järgmistelepõlvkondadele edasi andma. Iga oma teoga peab vastutama nii eelneva kui järgneva põlve ees. Iga muutus on järjepidevuse, stabiilsuse, õiguse rikkumine. Kaasaegne õigus ahendab arhailise õiguse tegevusvaldkonda aga taei kao kuhugi.Seega ei ole see absoluutne stabiilsus, kuid ta on muutuv stabiilsus (muutused, mis toimuvad
ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on
(Võlaõigusliku lepinguga ei omandata mitte kunagi mitte ühtegi asja) Digesta ehk Pandectae nimest on tuletatud tänap. pandektilise süsteemi nimetus. Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õiguse haru on haldusõigus, mille normid regul. avalikku haldust teostavate org.de moodustumist ja funktsioneerimist. Avalik õigus: Alluvussuhted, kuid teostatakse avalikku võimu. Eraõiguses võimu teostamist ei toimu. Avalik õigus: Karistusseadustik, riigiõigus, finantsõigus, rahvusvahelineõigus, haldusõigus, majandusõigus.Isel. arusaam: ,,kõik mis ei ole õigusaktided lubatud on keelatud". Riigiametnike ja asutuste pädevus on rangelt reguleeritud. Ül. mis nende pädevusse ei kuulu ei ole õigust täita. Tsiviilõiguse kogu C.I.C
Seetõttu ei ole iseenesest veel heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ega ühele abikaasale äärmiselt ebasoodne abikaasade kokkulepe, kus abikaasade osad ühisvara jagamisel ei ole võrdsed. Samuti võib abikaasa anda abielu lõppedes teise abikaasa omandisse endale lahusvarana kuuluvaid esemeid. Kolleegiumi hinnangul saab vara jagamise kokkuleppe heade kommete vastasuse hindamisel lähtuda ühelt poolt sellest, mida olnuks kummalgi abikaasal õigus seaduse järgi vara jagades saada, ning teiselt poolt sellest, mida kumbki abikaasa vara jagamise kokkuleppe alusel sai. Kui vara jagamise kokkuleppe järgi on ühe abikaasa jaoks vara jagamise tulemus ebaproportsionaalselt ebasoodne ning teine saab ebaproportsionaalse eelise, võib olla tegemist heade kommete vastase ühisvara jagamise kokkuleppega, kui on täidetud ka muud TsÜS § 86 lg-s 2 sätestatud tingimused
Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel.
Õiguse vormid ehk allikad 1) Õigusaktid ehk õiguse vormid, (õigusallikad) Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tnnuse. Ajaloos on olnud mitmeid õiguse väljendamise vorme ehk õiguse allikaid. Niisuguste õigusallikatena on olnud kasutusel: Õiguslike sanktsioneeritud tava – tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik
Riigis kehtivad põhiseaduse seadused. Võim tugineb seadusele. Garanteeritud on kodaniku-ja inimõigused. Vaba informatsiooni levik. Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. Näiteks Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor - ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine, tähtsamaks osaks on riik. Erasektor-tulundussektor - põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste - riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääri test.
Omand Omand (dominimum) on instituut ja tekkelt esimene asjaõigus Omand on suurim ja üldiseim õigus asjale, mis isikul võib asja üle olla. Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas
Kestuse järgi liigitatakse riigiorganid alalisteks ja ajutisteks (nt: riigikogu uurimiskomisjon). 9.Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Õigust iseloomustab: Õigus on käitumisreeglite kogum; Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; Õiguses väljendub riigi tahe; Õigus on üldkohustuslike normide kogum; Õiguse täitmist tagatakse riigi-sunniga; Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Ehk õigus on ühiskonna õiglustundele vastav käitumisreeglite ehk normide kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigisunniga. 10.Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse juriidilise käsitluse kohaselt on õiguseks riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord.
Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õiguskorra, demonstreerides nii õiguse kohustuslikku normatiivset loomust kui ka loomuõiguslikku, ilma milleta ei ole samuti võimalik õigust tänapäeval ette kujutada. Alexy ütleb, et õigus kutsub üles õiguspärasele (õiglasele) käitumisele mitte ise, vaid läbi esindajate (otsustajate). Laias laastus on siin tegemist kõigiga, kes osalevad õiguslikult relevantses elus. Nende ülesandeks on tõstatada oma tegevusega nõude sisu. Selles avaldub muidu neutraalse sätestatud õiguse ülipositiivne loomus. Alexy demonstreerib, et õiglus pole midagi muud, kui õiglane jaotamine ja õiglane hüvitamine ning see eksisteerib kõikjal õigussüsteemis
ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest koosneb eraelu
juhtub. Töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest: ■ töövõtuleping VÕS §-d 635-657; ■ käsunduslepingVÕS §-d 619- 634; ■ maaklerileping VÕS §-d 658-669; ■ agendileping VÕS §-d 670-691; Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; 6. muu seadusest tulenev alus; Võlasuhte olulised põhimõtted: ■ seaduse dispositiivsuse põhimõte ( VÕS § 5) ■ hea usu põhimõte ( VÕS § 6); ■ mõistlikkuse põhimõte ( VÕS §7);
kaotus, närveerimine tühiste asjade üle, impulsiivne käitumine, segased mõtted, ärevus. Levinuimad käitumuslikud sümptomid: kortsus laup, jalgade või sõrmede trummeldamine, huvikaotus välimuse suhtes, põrandat mööda sammumine, suitsetamise vajaduse suurenemine või alkoholi liigtarbimine. Paljud suitsetajad väidavad, et üks sigar pakub kiiret leevendust ärevusele,väsimusele ja pingetele. Neil võib selles suhtes küll õigus olla, kuid hiljem süvenevad stressi sümptomid veelgi. Me ei tunne ära kergemaid stressisümptomeid, sest oleme harjunud otsima üldisi füüsilisi signaale, kuid väiksemate sümptomite leidmine võib aidata meil takistada tõsisemate sümptomite väljakujunemist. Et liigset stressi vältida on oluline: * lähedaste inimeste toetus. Emotsionaalne stress haarab inimest tervikuna ja muudab tema tundeprotsesse. Muutused võivad
nüüdsest kaasa räägib. Enamus meist vist ei oska ühte eestlast täpselt kirjeldada, kuid sellega on hakkama saanud Eesti armastatuim kirjanik Tammsaare, kes on pannud paberile "tõelise eestlase" sügavaima olemuse. Tammsaare on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis on mitmekülgne sotsiaalseid probleeme käsitlev romaan ning kujutab viitkümmet aastat eestlaste ajalugu, mille tegevus algab 1870. aastal ja lõppeb viiendas osas vabariigi algusaastatega. Tegemist on ka samas ajaloolise romaaniga, mis käsitleb talupojakultuuri kasvamist linnakultuuriks. Hämmastavaks tõsiasjaks võib lugeda seda, et umbes 80 aastat pärast teose ilmumist on see taas oma aktuaalsuse haripunktis. Tammsaaret lugedes, eriti
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja võib tekkida kahel viisil, teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või siis otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Jaguneb eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. JI võib omada kõiki tsiviilõigusi. JI peab olema asukoht, nimi ja omab vastutust. JI asutatakse määramatuks ajaks 7. Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus (Õigusõpetus, lk. 83- 84) Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib seosselle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab teatud subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr Juriidiline kohustus tugineb samuti õigusnormile ja
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Intellektuaalomandi õigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED Juhendaja: Raul Kartus Tallinn 2010 1 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 2 1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid).......................3 2
Töösuhe kui võlasuhe VÕS § 1 kohaselt võlaõiguseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingutele. VÕS § 2 lg 1- võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; Eristamine teistest õigussuhetest ■ avaliku teenistuse õigussuhtest- avaliku teenistuse seadus ■ äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmisest- äriseadustik Töölepingu mõiste • Töölepingu mõiste- TLS § 1 lg 1- töölepingu alusel teeb
väärteo eest. kohtud jurisdiktsiooniline Haldusfn - Legislatiivfn ei teosta kohtusekretäriga suhtlemisel, kohtuasjade jaotus kohtunike vahel. Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel, et normi on õigusvastaselt rakendatud . Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole. Märgukirjadega võidakse vaidlustada toiminguid või õigusakte. Vaie esitatakse kõrgemalseisvale haldusorganile, mis teostab teenistuslikku järelevalvet selle üle, kes seda normi rakendab. Nagu kohtuski, otsustatakse, kas normi rakendamine oli õiguspärane või mitte. Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. 2
.................................................................................................................24 Sissejuhatus Töö teemaks on kirjeldada õigust kui nähtust ning avada õiguse mõiste sisu ja omastada sellele tähtsus. Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsess on väga pikaajaline ning selle võib tinglikult jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalike allikate olemasolu või nende puudumine. Tõsiasi on aga see, et õigus eksisteeris kindlasti ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õigust ja õigusemõistmist ning selle tunnusjooni oli juba sugukondliku korra ajal. Sugukondades olid välja kujunenud reeglid, mis esinesid tavade kujul. Koos riikide tekkimisega tekkisid ka õigusnormid, millel oli palju sarnasusi tavadega. Tänapäeva ühiskond näeb õigust ja õiguseid kui kohustusi, mis suunavad inimeste elu ning võtavad neilt otsustusvõime
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt „Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad): 1) õigusliku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite
teatatud aja eest. · Koondamishüvitis · Hüvitis tähtajalise töölepingu tööandjapoolsel ülesütlemisel majanduslikel põhjustel enne tähtaja saabumist · Hüvitis töölepingu töötajapoolsel ülesütlemisel tääandja lepingurikkumise tõttu. · Kui tööandja ei maksa töötajale sissenüõutavaks muutunud summasid töölepingu lõppemise päeval, on töötajal õigus nõuda viivist VÕS-is ettenähtud korras. · Töötajale tuleb töölepingu lõppemisel tagastada tööraamat, kui see on tööandja käes. · Kui töötaja töötraamatut ei saa, võib ta nõuda kohju hüvitamist VÕS-is ettenähtud korras. · Töötasunõude aegumistähtaeg on 3 aastat, muude nõuete puhul 4 kuud. · Tööandja etteteatamistähtajad: · Alla 1 aasta vähemalt 15 kalendripäeva.
HOONESTUSÕIGUS Hoonestusõiguse mõiste (AÕS § 241 lg 1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus annab isikule, kes ei ole kinnisasja omanik, õiguse omada kinnisasjal hoonet, seda võõrandada ja koormata eraldi kinnisajast. Hoonestusõigus on tähtajaline õigus. Hoonestusõiguse alusel püstitatav (v. ehitatav) hoone ei ole kinnisasja oluline osa vaid on hoonestusõiguse osa. Miks seatakse hoonestusõigust? hoonestusõigust saab kinnisasja müümise või ostmise asemel kasutada juhul, kui omanik soovib küll kinnisasjalt pikaajalist tulu teenida ja vabaneda kinnisasjaga kaasnevatest kuludest, kuid ei soovi kinnisasja omandist lõplikult loobuda. Hoonestajale on ehitise püstitamine hoonestusõiguse alusel kasulik selle tõttu, et hoonestusõigus
Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT -ÕIGUSNORM Õigussüsteemide rühmad, mis rajanevad samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel. Kontinentaalne õigusperekond e. romaani-germaani õigus: õigusnorm kõige tähtsam! Üldise õiguse perekond e. anglo-ameerika õigus: Kõige tähtsam kohtulahend. Õiguse allikad. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist.
FOORUM 2 VASTUSED 1. Euroopa Ühenduse õiguse allikad jagunevad järgnevalt: Primaarne õigus ( esmane õigus) Teisene ehk sekundaarne õigus Acquis Communautaire ehk Euroopa Liidu õigustik. 2. 1951 Pariisis kirjutatakse alla Euroopa Söe ja Terasühenduse ( ESTÜ) loomise lepingule. 1957/58 Roomas sõlmitakse Euroopa Majandusühenduse ( EMÜ) ja Euroopa Aatomiagentuuri ( EURATOM) lepingud. Rooma lepingud moodustasid koos ESTÜ lepinguga 1967 a. moodust. Euroopa ühenduse nurgakivi. 3. EÜ sekundaarse õiguse moodustavad EÜ primaarse õiguse alusel vastu võetud õiguasaktid, milleks on määrus, direktiiv ja otsus. 4
1. Nimetage ja seletage õhuveo vabadused (Freedoms of the Air) 1-9. 1) Õigus lennukis lennata üle teise riigi territooriumi. 2) Õigus peatada teises riigis tehnilistel eesmärkidel (näiteks tankimiseks). Pole õigust peatamisriigist/sse teostada vedu. 3) Õigus reisijate veoks omast riigist teise riiki. 4) Õigus reisijate veoks teisest riigist oma riiki. 5) Õigus reisijateveoks kahe võõra riigi vahel kui lennuliini alg- või lõpp-punkt asub omas riigis. 6) Õigus reisijate veoks kahe võõra riigi vahel kui kaks lennuliini ühendatakse omal riigil (kodu lennuväljal). 7) Õigus reisijate veoks kahe võõra riigi vahel kolmanda riigi lennuettevõte poolt. 8) (kabotaaž) Õigus veoks ühe riigi lennuettevõtel teisel riigi territooriumil. Liin võib omada algus- või lõpp-punkti lennuettevõte päritolu riigis. 9) Õigus veoks ühe riigi lennuettevõtel teise riigi territooriumil. 2. Seletage lühendid (ASK, ATK, RPK, RTK, LF). ASK – istmete...
Õigusnormide liigid Liigitatakse erinevatel alustel. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister. Selle normi kohaselt on maakohtu tööpiirkonna määramise õigus justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev norm on nt karistusseadustiku (KarS) § 113: Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vabadusekaotusega. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees);
1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!! Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas?
2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome) Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut sotsiaalsete normide liiki nimetataksegi õiguseks. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riik koosneb kolmest komponendist: avalik võim, territoorium ja rahvas. Õiguse seos riigiga Riik ja õigus on lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta ja sellest tulenevalt õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Laiemas tähenduses nimetatakse sageli poliitikaks igasugust kollektiivset tegevust, mille
kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse (RKPJKo 01.09.2005, 3-4-1-13-05, elektroonile hääletamine / RKÜKo 01.07.2010, 3-4-1-33-09, poliitiline välireklaam / RKÜKo 01.07.2015, 3-4-1-2-15, Erik ja Kalda / Hirst vs Ühendkuningriik / Yumak ja Sadak vs Türgi) VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕTTED Põhiseadus §60 lõige 1 (põhimõte = kedagi mingis tegevuses, toimimises juhtiv, suunav mõte v. printsiip) (1)Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. (2) Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi. (3) Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal.
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on:
Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklik servituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule. Reaalservituudiga on seotud kaks kinnisasja: valitsev kinnisasi - mille kasuks servituut on seatud teeniv kinnisasi mis on servituudiga koormatud. Kui valitseva kinnisasja omanik maksab servituudiõiguse saamisel teeniva kinnisasja igakordsele omanikule perioodilist tasu, tuleks selline õigus tulevaste kinnisasjade omandajate suhtes kehtivuse omandamiseks garanteerida reaalkoormatise kandmisega valitseva kinnisasja kinnistusregistri ossa. Reaalservituuti saab seada (reaalservituudi ese): Kinnisasjale tervikuna või selle reaalosale Hoonestusõigusele Kaasomand – mõttelisele osale ei saa seada, saab reaalosale või kogu kaasomandile Mitu kinnisasja – peab olema sama õigus, mis laieneb mitmele kinnisasjale, võib
Vargamäelt ära minna ja läksidki, siis elu hilisemas etapis taipasid nad, et elu helgeimad ja parimad mälestused on seotud just oma kodukohaga. Nii pöördutigi oma juurte juurde tagasi. Pere on olnud ajast aega tähtsal kohal, aga Tammsaare rõhutab selle olulisust veelgi. Ta püüab meile, eestlastele, öelda, et üksnes perekond ja armastus viivad elu ja rahvust edasi. Kui neid ei oleks olnud, siis oleksime rahvusena lakanud eksisteerimast ja Tammsaarel on selles tuline õigus. Viiendaks ja mitte vähem tähtsamaks põhjuseks on see, et Tammsaare püüab meile Andrese abiga tõestada, kuivõrd oluline on tõe ja õiguse otsimine. Inimese elu eesmärgiks peaks olema tõe leidmine. Sellega püüdis Tammsaare veel öelda, et unistada tuleb nii kaua, kuni unistused tõeks saavad. Tõe otsingutel tuleb jääda aga ausaks, et pärast poleks, mida kahetseda. Ka "Tões ja õiguses" püüdis Andrese rivaal
Reisikorraldajad peavad tegema kohalike võimudega koostööd, et tagada klientide turvalisus ja ennetada õnnetusi ja haigusi. Erialainimesed peavad looma tingimused, et turist saaks reisil vaimse rahulduse ja kultuurielamuse ning kinni pidada oma usutavadest. Reisikorraldajamaa sihtkohariik teenust pakkuv reisifirma ja turismiorganisatsioonid peavad üheskoos välja töötama mehhanismi, kuidas turistid pääsevad tagasi kodumaale, juhul kui korraldajafirma läheb pankrotti. Valitsustel on õigus ja kohustus eriti kriisiajal informeerida oma kodanikke sihtmaa raskustest ja ohtudest kahjustamata seejuures turismifirmade või sihtmaa majandushuve. Nõuanded ja hoiatused tuleb otsekohe tühistada, kui oht on möödas. Reisiinfo ja turismifirmade kohta käiv 4 teave meedias peab olema aus ja tasakaalustatud erilisi nõudeid esitakse eriala ajakirjandusele
küsimusele, millist normi tuleb rakendada, kui õigussuhe omab välismaist elementi. Kollisiooninorm ei järgi klassikalist H-D-S struktuuri. Kollisiooninormi struktuur jaguneb kaheks: 1) ulatuseks-õigussuhetele või selle aspektile, millele normi kohaldatakse; 2) pidemeks-viiteks kohaldatavle õigusele. Kollisiooninormi pide viitab kohaldatavle õigusele, pidet jagame kahkes: üks(REÕS §10) või mitu pidet(REÕS §50 lg1) 3. Lex Causae ehk lõplikult kohaldatav õigus. Tähendab selle riigi õigust, millest tulenavat konkreetset siseriikliku normi, pretsetenti, või tava õigussuhetele lõplikult kohaldatakse. Võib olla nii siseriiklik kui välisriigi õigus. Tuvastamine õigussuhetele kohaldatava kollisiooninormi tuvastamise järgselt tuleb määratleda, mida kujutab endast viide välisriigi õigusele, selleks tuleb tuvastada lex causae. Eestis lähtutakse pideme ja õigussuhte kvalifitseerimisel lex fori põhimõttetest. Samas anglo-
'' . Diskreetse delegaadi teooria järgi peab saadik ametialal iseseisvalt tegutsema oma äranägemise järgi, ning rahvasaadikut ei saa tagasi kutsuda. Seda teooriat kasutatakse kõigis demokraatlikes riikides. Demokraatiaga riigis on kõrgema võimu kandja rahvas, ning rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate valimise teel, millest juba ennem oli mainitud. Võimul olev valitsus tugineb valijate enamusele. Vähemusse jäänuil on siiski õigus arvamusele tugineda. Igal inimesel peavad olema ka demokraatlikud vabadused ehk õigused, demokraatlikus riigis peab veel lisaks olema sõltumatu kohtuotsus. Õiguste ja vabadustega kaasneb ka igal kodanikul oma kohustus. Need kõik on põhiseaduses kirjas. Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena. Seadustel on oma ülesanne . Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada, kuid õigused ja kohustused peavad alati võrdsed olema. Inimesel pole vabadust
Litis denuntiatio kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine (kostja) Litis contestatio kohtusse tunnistajaks kutsumine. Hagieseme kindlaks määramine, protsessi aluse põhjendamine, hagi või vaidluse tunnistamine 19. Stipulatio poena trahvi/karistuse määramine, trahvi kokkuleppimine Aquae et ignis interdicto vee ja tule keelamine 20. Possessio iuris õiguse valdamine Possessio rei asja valdamine 21. Ius Quiritium kviriitlik õigus (ius Romanum) Ius gentium rahvaste õigus Ius vitae et necis õigus elu ja surma üle · Tekst 2, laused: 1, 3, 6-20 1. Res mancipi mantsipeeritavad asjad, asjad mida Roomas võõrandati ainult piduliku tehingu mancipatio teel. Võõrandati st omandiõigus anti üle formaalse müügitehingu mancipatio teel, hiljem in iure cessio ehk kohtus loovutamise teel. Res nec mancipi mitte mantsipeeritavad asjad (majapidamisesemed ja tooted, raha, metsloomad)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
