eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel”. – Negatiivne definitsioon samuti probleemne: “Haldus on kõik see, mis jääb üle, kui jätta välja seadusandlus ja kohtumõistmine.” Võimude lahusus Võimude lahususe põhimõtte “rikkumine” Avaliku ja eraõiguse eristamine • Eraõigus: privaatautonoomia, lepinguvabadus • Avalik õigus: seaduse ülimuslikkus, nn jäik õigus • Kuidas eristada? – Huviteooria (kas tegu on avalike või erahuvidega?) – Alluvussuhte teooria (kas pooled asusid õigussuhtesse lepinguvabaduse tingimustes?) – Subjektiteooria Avaliku ja eraõiguse eristamine • Avalik õigus • Eraõigus – on reguleeritud rohketes eri valdkonda – on kodifitseeritud põhiliselt järgmistes
millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm lähtub riigilt, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu (esineb käsu või keeluna); Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga, teda kaitseb riik. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Riigi ja õiguse seosed Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest ühelt poolt annab riik temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu ja teiselt poolt väljendub läbi õiguse riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Riigi ja õiguse seosed 1933 a Montevideo konventsiooni kohaselt on riigi tunnusteks: Rahvas Kindlaksmääratud territoorium Valitsus
rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal. Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust õigus saada puhkust täies ulatuses. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest tulenevalt ette nähtud täiendavad puhkused. § 11. Lisapuhkuse andmise tingimused Töötajale, kellele antakse põhipuhkus täies ulatuses enne tööaasta täitumist, antakse koos põhipuhkusega lisapuhkus samuti täies ulatuses.
Rooma õigus S Eessõna Tsiviilõiguse klassika Eriline tähtsus õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast Rooma õigus Roomlaste õigus Arenes rooma riigis kehtivaks õigussüteemiks Ajalooline käsitlus lõpeb 6. sajandiga Orjanduslikus ühiskonnas domineeris tavaõigus Ajalugu Sünnikohaks Rooma Ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust Lisandusid suhted abielu, pärimuse ja igapäevaste tehingute aladel Rooma õigus oli muutunud universaalseks, kuna selle sisus oli elemente mitmete rahvaste õigusest Viimistletud koju andis Rooma õigusele klassikaline ajastu, 2. ja 3
korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. § 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus. II peatükk PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. § 9. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on
ühiskonna valdkond, kõlblus ja käitumisnormid-> moraal c. ühiskonna kõrgkiht, paremik -> eliit d. selle tunnused on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim -> riik e. ühiskonna osa, mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orienteeritud tegevusi -> mittetulundussektor ehk kolmas sektor f. teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More) - > utoopia g. ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi -> õigus h. tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus-> kodanikuaktiivsus i. ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine ->majandus j. riigivalitsemiskunst -> poliitika 5) Tsensuur trükivabaduse piiramine 6) Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas a. Dem-> info liikumine on vaba, erinevate vaadete levitamine võimalik,
...........................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus...............................................................................7 2.2Era- ja avalik õigus............................................................................................................8 3Õiguse allikad...........................................................................................................................9 3.1Sugukonnaõigus................................................................................................
Rahvusvahelise õiguse mõiste Korreksem oleks rääkida rahvusvahelisest avalikust õiguses (international public law) Rahvusvaheline õigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi kui ka teatud määral nende suheid füüsiliste ja juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid
Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted. 3) Saadi frankide õigus- seadustekogu, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Liideti ühiskondlikud seadused. 4) Lokaal- ehk partikulaarõigus- tavaõiguslikud sätted, millega olid nõus läänehärrad. Neile kuuluv avalik õigus, sest koosnevad läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. 5) Üldine õigus- eranditult kuninglike kohtute tegevuste tulemus; on kujunenud ja areneb ka praegu ,,protsessi kitsas sängis". Eesti õiguse allikad: 1) seadused 2) seadlused 3) määrused 4) ka välislepingud 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. Õigus objektiivses mõttes: kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist,
ASJAÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. mis on omand ja kuidas see tekib? Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omand tekib läbi tehingu va. juhtudel kui omand on leid või igamise teel. 2. mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Kui oled üürnik mõnes korteris siis saad valduse. 3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest.
neid õigusi ja vaid selles ulatuses, mis on riigile jõukohane. Kaasaegsed inimõigused kujunesid välja peamiselt pärast II MS. Liigitamine · Inimõigusi on püütud mitmel alusel liigitada. · Kõige tuntum liigitus pärineb Karel Vasakilt, kes jagas inimõigused 3 ,,põlvkonda" o Kodaniku- ja poliitilised õigused seda õiguste kategooriat peetakse inimõiguste traditsiooniliseks tuumaks, nt õigus elule, õigus riigi kaitsele. Nende kohta on öeldud, et need on negatiivsed õigused ehk riik peab hoiduma mingist tegevusest, et neid mitte rikkuda. Neid peaks olema kõige odavam realiseerida. Kuid ka nende õiguste realiseerimine nõuab palju raha riigi poolt, nt valimiste korraldamine. See tähendab, et rakendatakse ka inimressursse. Ja teine näide on õiguste kohtuliku kaitse tagamine, siin ka vaja raha.
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis
soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Nimeta õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustavad tunnused 1) õigus on käitumisreeglite kogum 2) õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) õiguses väljendub riigi tahe 4) õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) õiguse täitmist tagatakse riigisunniga 6) õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine ° Isiku ja riigi õiguslik side, mille kaudu määratakse isiku ja riigi vastatikulised õigused ja kohustused. Nt.Õigus olla valitud avalikku ametisse,õigus olla valija, õigus vabalt liikuda, õigus saada osa heaolust ja üh pärandist. Kodakondsuse saamine: PÄIKESEÕIGUS VEREÕIGUS NATURALISATSIOONI KORRAS Vastava riigi territooriumil Laps omandab sündides oma ° Kodakondsuse seaduse sündinud inimene omandab selle vanemate kodakondsuse. tingimuste alusel. riigi kodakondsuse
Russkaja pravda lühiredaktsioon I.A. Stratonovi8 järgi ja teiste ajaloo teadlaste järgi, terviklikuna ilmunud aastal umbes 1072 ning selles sisalduvad 6 nimekirju. Iseenesest koosneb ta 43 sätetest. Kuid enne lõpliku lühiredaktsiooni moodustamiseni eksisteeris sellele eelnev ,,Jaroslavi õigus", mis tekkis aastal 1016 või 1036 (teadlaste seas ei leia ühtset kokkuleppet). Selle õiguse sätete numbrid on 1-18. Aastaks 1072 ilmub nii öelda ,,Jaroslavitsi õigus" ehk Jaroslavi järglaste õigus, mis täiendab eelneva õiguse ning teeb lühiredaktsiooni terviklikuks. Selle õiguse sätete numbrid on 19-41. Esimene lühiredaktsiooni osa (,,Jaroslavi õigus") rääkis veritasu tava säilitamisest ning ,,piisavalt täpse kohtu trahvide differentseerimisest sõltuvalt kannatanu sotsiaalsest seisundist". Kui rääkida veritasust, siis seoses feodaalsuhete arendamisega ,,Jaroslavi õiguse" üheks eesmärgiks sai veritasu piiramine (veritasu säilitatakse ainult tapmise puhul
Õigusriigi tingimustes peab sellest lähtuma ja eesti on õigusriik. Kedagi ei jäeta nt. kriminaalvastutusele võtmata kui ühe või teise isiku käitumises kuriteo tunnused esinevad. Võrdsus seaduse ees. -Mõnedes seadustes on aga teatud kirja pandud isikute kategoorial väikene erinorm. Nt. Kui neil on puutumatus (see pole absoluutne, riigikogu liikmed saavad hääletada, et puutumatus ära võtta). 7.Informeerituse printsiip- Igaühel on õigus teada, milles teda süüdistatakse.õiguskaitse süsteemis püütakse asjaosaliste suhtes tagada maksimaalne informeeritus. Õiguskaitse süsteemi tegevus peab tagama isikutele maksimaalse informeerituse ühe või teise toimingu õiguslikust alusest ja vajalikkusest. Õigus teada, milliseid menetluslikke võtteid tema suhtes kohaldatakse. Nt . Kohtueelse uurimise lõpus on süüdistataval õigus tutvuda tema kohta kogutud kriminaaltoimiku materjaliga; õigus telefonikõnele jne. 8
pruugi olla iseseisvat õiguskorda • Kui riigil puuduvad sätted, mis võimaldaksid konkreetset õiguskorda kindlaks määrata, kohaldatakse erandina õigussuhte asjaoludega kõige tugevamalt seotud õiguskorda EDASIVIIDE JA TAGASISAADE • Edasiviiteks on Eesti REÕ normi poolt välisriigi õiguse kohaldamisele viitamine • RVEÕS kohaselt teistkordset edasiviidet ei arvestata, st kui viidatud välisriigi õigus (vastav REÕ säte) näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis kolmanda riigi õigust ei kohaldata • Tagasisaateks on REÕ normi poolt viidatud välisriigi õiguse (vastava REÕ sätte) kohaselt Eesti õiguse kohaldumine. Sellisel juhul kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. • Reeglina lepingute ja väärtpaberite puhul kohaldatakse otse viidatud riigi materiaalõigust KOHTUALLUVUSE MÕJU
Sõnavabadus ja kõlbelised piirid Prantsuse filosoof Voltaire lausus: ,, Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Sõna- ehk väljendusvabadus on eelkõige demokraatliku riigi üks oluliseim vabadus. See tähendab õigust levitada oma ideid, arvamusi ja veendumusi vabalt, ilma karistust kartmata, kuid iga õigusega kaasneb ka kohustus. Mis seab sõnavabadusele piirid? Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama mõtet väljendab ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet samuti ka mõtteid ilma võimude sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Nendele seadustele tuginedes on meil õigus avaldada oma arvamust ja rääkida, mida me õigeks peame,
(3) Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. (4) Töötajal on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel ületunnitöö tegemisest ning tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus ületunnitöö keelata või seda piirata, kui tööandja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi ega tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid. (5) Tööandja peab käesoleva 3
kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse tunnused: On üldise iseloomuga käitumisreeglite kogum On üldkohustulikud. On tagatud riigi sunnijõuga Riigi poolt kehtestatud normid Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormidesüsteem Õigus on õigusnormide kogum. Õigus jaguneb: Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Riigi poolt kehtestatud. Loomuõigus e ülipositiivne õigus, sünnipäraselt saadud. Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes sisuga õigust v.a välislepingutega piiratud ulatuses.
ei saa üksikliige parlamendi töö tulemusi mõjutada. Parlamendi istungi olulise osa moodustavad küsimised ja arupärimised. Ühe küsimuse mõju järelevalve seisukohalt on väike, kuid tähelepanu, mida see toob esitajale on märkimisväärselt suur. Poolas on üksikul saadikul võimalik esitada nii küsimusi kui ka arupärimisi, kusjuures arupärimise sisu peab olema tähtis poliitiline probleem. Saadik esitab selle presiidiumile, kes kontrollib vastavust nõuetele. Samuti on presiidiumil õigus kustuda arupärimisest fraase, mis ei ole nõuetekohased. Iga saadik võib esitada kirjalikke küsimusi riiklike probleemide kohta ning vähemalt 15 saadikust koosneval grupil on õigus esitada suulisi küsimusi valitsuse töö kohta. Rohkem on esitatud arupärimisi, suunatuna peaministrile. Leedus eelneb arupärimistele vastamisele esitaja kuni viieminutiline kõne, millele järgneb kuni 15-minutiline vastus ja soovi korral vastuse arutelu
töökorralduse reeglid; viide kollektiivlepingule. 6) Lepingu Töölepingu võib sõlmida Käsunduslepingu võib Töövõtulepingu võib kestus tähtajalisena või sõlmida tähtajalisena sõlmida tähtajalisena tähtajatuna. või tähtajatuna. või tähtajatuna. 7) Töö Nõuda tööandjalt Õigus: Töövõtja õigus nõuda teostaja töötervishoiu ja tööohutuse Nõuda Käsundiandjalt tehtud töö eest tasu. õigused nõuetele vastavaid Lepingutingimustest töötingimusi ning ühis- ja kinnipidamist. isikukaitsevahendeid; Määrata Teenuse saada teavet töökeskkonna osutamise aeg, koht ja ohuteguritest, töökesk- viis, arvestades
puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus. vabavara on mõeldud üldsusele tasuta kasutamiseks. Vabavara alusel uue programmi arendamine on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks Vaba tarkvara kasutajal on võimalik üldjuhul omada järgmisi õigusi: • õigus käivitada programmi suvalisel eesmärgil; • õigus uurida kuidas programm töötab ja kohandada programmi vastavalt oma vajadustele; • õigus programmi koopiat vabalt levitada; • õigus programmi muuta või parandada ning tulemust levitada. Oluline on mõista, et vaba tarkvara puhul tähendab vabadus just nelja ülalnimetatud aspekti
Inimene ei saa midagi suur ära teha *Kirjutamata vormid. Tavad, kombed, moraalikombed. Kujunevad välja tavaliselt aasta kümnete ja isegi aastate jooksul. Tavad on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumis reeglid, mis reguleerib inimesi käitumist teatud olukorras.(pulmakombed, matusekombed) moraali norm on eriliselt stabiilne külmnus pm, millest inimene oma käitumisr juhendab. See puudutab inimese isiku hingelelist tõepidamist. Kirjutatud normid: *Nende aluseks on õigus normid mis on kohustuslikud kõigile. Õigus normid pannakse kirja ametlikult spetsaalselt, juriidilist, väljandus viisi kasutamist. Niimoodi saadud dokumenti nim ÕIGUSAKTIKS. Eristatakse kaht liiki õigusakte: * õigusaktid mis sisaldavad üldiseloomuga käitumisreegleid. *õigusaktid mis reguleerivad üksikuid juhtumeid(üksikaht) kõige tähtsam akt on põhiseadus, sellele järgnevad seadused siis määrused otsused ja eeskirjad. RAHVUSVAHELISED ÕIGUSAKTID. *põhiseadus.
05.2016 Teadustekst Kirjanduse kasutamine: - allikmaterjal - kirjandus Teadustekst Kirjanduse kasutamine: - refereerimine - tsiteerimine “The first thing we do, let’s kill all the lawyers.” Shakespeare, King Henry the Sixth, Part 2 12 5.05.2016 Õigussüsteem Avalik õigus – üheks pooleks alati riik. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Õigussüsteem Eraõigus – poolteks võrdses seisus isikud. Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud. Õigusaktid Jõustunud normatiivakt ei oma tagasiulatuvat jõudu. Välja arvatud: - kui see on aktiga ette nähtud, kuid ei tohi seada kohustusi ega piirata õigusi - kriminaalseadus, mis kõrvaldab karistatavuse või kergendab karistust
Võrdsete võimaluste Eesti nii nagu mina seda näen Eesti Vabariigi põhiseaduses on loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused, mis on võrdsed nii Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Paljud inimesed peavad end teistest paremaks ning seega võivad teisi halvustada. Tegelikult neil aga ei ole õigus teisi põlata, sest me kõik oleme seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida ei rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu ega muude asjaolude tõttu. Diskrimineerimine on seadusega keelatud ja karistatav. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. See tähendab, et meil, hääleõiguslikel kodanikel, on õigus ja võimalus kaasa rääkida riigiasjades
1.Kuidas moodustatakse valitsus? President teeb võitnud erakonna esimehele ettepaneku hakata peaministriks. Peaminister selgitab oma plaane. Riigikogu hääletab. Peaminister paneb kokku valitsuse. 2.Millised on valitsuse peamised ülesanded? · Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid. · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. 3.Koosta kohaliku omavalitsuse struktuur. JOONIS!!! Kordamislehelt. 4.Kirjelda Eesti kohtusüsteemi. Joonis!!! Kordamislehelt. · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel · Enesesüüdistuse välistamine · Poolte võrdsus 5.1.Seaduse ülemlikkus- kõik on seaduste ees võrdsed 5.2.Süütuse presumptsioon- Sa ei ole seni süütu kuni kohus on teinud oma otsuse. 6. 3 võimalust kodakondsuse...
Kristin Lichtfeldt Rakvere Reaalgümnaasium 10. T Ärritav närvipinge Emotsionaalne seisund Termin "stress" võeti kasutusele aastal 1926 Mõjub muserdavalt Koolistress hirm kooli, õpetaja või kaasõpilaste ees. Tööstress inimestega seotud stress; töö keskkonnast tingitud; füüsilised stressorid Pea meeles, stress on ennetatav! Stressi põhjustavad peamiselt mitmesugused katastroofid, nagu näiteks: Autoõnnetused Looduskatastroofid Kriminaaltegevuse ohvriks langemine Abieluprobleemid Surm Unehäired Tuimus ümbritseva maailma suhtes Trauma taaselustamine mälestustes Keskendumisraskus Ülitundlikus Lähedaste abil Aja planeerimine Enesepingestamisest jagusaamise teel Oma õiguste tundmine Õpi ütlema "EI" Ära võta liigseid kohustusi Keskendu olulisemale Õpi tundma oma ajatsoone Puhka terviseks Õigus tunda kõiki tun...
etteteatamise tähtajad • töökorralduse reeglid • viide kollektiivlepingule. 6) Lepingu Töölepingu võib sõlmida Käsunduslepingu võib Töövõtulepingu võib kestus tähtajalisena või sõlmida tähtajalisena sõlmida tähtajalisena tähtajatuna. või tähtajatuna. või tähtajatuna. 7) Töö Õigus: Töövõtja õigus nõuda teostaja Nõuda tööandjalt Nõuda Käsundiandjalt tehtud töö eest tasu. õigused töötervishoiu ja tööohutuse Lepingutingimustest nõuetele vastavaid kinnipidamist. töötingimusi ning ühis- ja Määrata Teenuse isikukaitsevahendeid; osutamise aeg, koht ja saada teavet töökeskkonna viis, arvestades ohuteguritest, Lepingut,
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale Referaat Õppejõud Karin Kuslap Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused.........................................................................
majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Nimeta õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustavad tunnused 1) õigus on käitumisreeglite kogum 2) õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) õiguses väljendub riigi tahe 4) õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) õiguse täitmist tagatakse riigisunniga 6) õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused 1. Õiguse tunnused 1) Õigus on käitumisreeglite kogum 2) Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) Õiguses väljendub riigi tahe 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur
Õiguse seos majandusega- Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem- Avalik õigus ja eraõigus. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õiguse allikad- Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping
Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse. (ÄS § 16) Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. (ÄS § 17) Prokuura puhul on tegemist esindusõigusega, mitte ametikohaga, st prokuristi staatuse võib anda ükskõik millise ametiseisundiga isikule. Prokuura on oma olemuselt isiklik õigus, eeldab isiklikku suhet ettevõtja ja prokuristi vahel ning seetõttu ei saa seda ka üle anda. Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada. (ÄS § 19) 5. Äriregister, selle pidamine ja põhimõtted. Äriregister loodi 1995. aastal Äriseadustiku alusel. Äriregister on üks kohtulikest registritest, mida peetakse maakohtute registriosakonnas. Äriregister on avalik register. Äriregistrit peetakse alates 2002
14. Selgita mõisted: a) mandaat, b) kvoot, c) valimiskünnis, d) valimisringkond, e) isikumandaat, f) erakond, g) kehtiv hääl. 15. Vasta küsimustele. a) Kuidas nimetatakse Eesti valimissüsteemi? b) Millist tähtsust omab Riigikogu valimistel kandidaadi koht erakonna nimekirjas? c) Kas sinu arvates on valimiskünnis vajalik? Põhjenda vastust kahe argumendiga. 16. Selgita, mida tähendavad järgmised põhimõtted: a) võrdsus seaduse ees, b) õigus elule, c) õigus seaduse kaitsele, d) süütuse presumptsioon. 17. Selgita, kuidas mõistad Põhiseaduse § 27 mõtet: "Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest"? 18. Millised nendest kohustustest ei ole põhiseaduslikud (ei tulene Eesti Vabariigi Põhiseadusest)? a) Kohustus säästa loodust ja keskkonda, b) kohustus tasuda seadusega sätestatud riiklikke makse, c) kohustus osaleda naabrivalves, d) kohustus olla ustav põhiseaduslikule korrale,
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on
haldustegevuse aluseks oleva materiaalõiguse õiget kohaldamist. Seejuures defineeritakse hea halduse mõistet negatiivselt, s.t väärhalduse või haldusomavoli kaudu, mis võeti kasutusele Maastrichti lepinguga Euroopa ombudsman'i institutsiooni loomisel ja mille sisustas esimene Euroopa ombudsman J. Söderman oma 1997. aasta aruandes: ,,Väärhaldusega on tegu juhul, kui haldusorgan ei käitu talle kohustusliku reegli või printsiibi kohaselt." (Parrest 2006:25) Seega ka Euroopa Ühenduse õigus tegeleb nende küsimustega näiteks valvab Euroopa ombudsman selle üle, et ei esineks väärhaldust. Oma otsustes on ombudsman kasutanud mõistet "hea haldustava" ning hea haldustavaga on vastuolus näiteks kirjadele vastamata jätmine. Euroopa ombudsman on koostanud ka hea halduskäitumise juhise, kompenseerimaks haldusseadustike puudumist mõnes ELi liikmesriigis (Kuusikko 2001: 455). 2. Erapooletus ja õiglus
Inimene ja õigus Mis on õigus ja kuidas see tekkis Õigus on headuse ja õigluse kunst (ius est sra boni et aequi) (Rooma jurist Celsus) Mis on õigus? Õigus on riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogum, millest kinnipidamist tagavad mõjutusvahendid (N: karistused). Õigust on vaja, et ühiskond püsiks koos ja toimiks. Õigus peaks olema õiglane arvestades inimeste loomulike õiguste ja vajadustega. Seadusteta ootaks ühiskonda allakäik, anarhia. Hiljemalt siis, kui tekkis omand, oli vaja omandisuhteid kaitsvat ja reguleerivat
Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte akt. · Mittetäitmine on lõppastmes tagatud riigi sunniga. Ombudsman on riigiametnike õiguslikku tegevust uuriv ametnik. Õigus jaguneb: · Eraõigus · Avalik õigus. Eraõigus riik reguleerib minimaalselt, annab õigusnormidega ette käitumist lubavad piirid. See on võrdsete poolte suhe. Kõik kokkulepped põhinevad vabatahtlikkuse alusel. Pooled lähtuvad oma erahuvist. Subjektid on eraõigussuhetes võrdsed ning riik tagab kaitse. Avalik õigus riik kehtestab kohustusi, lähtudes avalikust huvist. Avaliku võimu esindaja võib seaduse piires teha ettekirjutusi, mida isik on kohustatud täitma
1. Ühiskonna ajaloos tekkis kiire inimkona arengu tagajärjel olukord, kus inimene tootis rohkem, kui tarbida jõudis. Muutunud olukorras ei olnud sugukond enam võimeline funktsioneerima, tuli luua uus organistatsioon, mis oleks võimsam riik. Riik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon lõi uued käitumisnormid ehk õigusnormid. Riigi tunnused: - territoorium; - rahvus; - avalik võim; - suveräänsus; - riigi maksud; - sunniaparaat. Kuid õigus pole mitte esimene sotsiaalne kord. Nimelt olid tava ja moraal objektiivses tähenduses õiguse eelastmed, kujuneddes välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Antud inimkäitumine, mida nimetatakse ka tavakäitumiseks, peab olema inimesel kujunenud harjumuspäraseks. Tavad avaldusid käitumisnormidena sugukondades, mida iseloomustab ühtsus, üksteise abistamine, koostöö kõigis küsimustes. Tava iseloomustab: - väljendas kogu sugukonna huve;
*Poolte võrdus- kohtutes toimuvad vaidlused. Tsiviilmenetluse korral hagija ja kostja. Kriminaalmenetlus ( kuritegude korral ) kohtualune ning kaitsja, kahju kannatanu + süüdistja *Informeerituse põhimõte- tuleb tagada täielik teave milles süüdistatakse, miks arestiti ( 48h ) / vahistati, õigus tutvua vastaate materjalidega *Õigus kaitsele, advekaatsele kaitsele, kuid kui isik on 18 ja vanem, siis võib ära öelda, ükski inimene pole iseenda kaitsja, vaja proffi *Edasi kaebamise õigus ei ole absoluutne, osa otsuseid on lõplikud, mida ei saa peale kaevata *Süütuse presumisioon ( mitte keegi pole kuriteos süüdi, enne kui pole jõustunud kohtuotsus), pole kohustatud oma süütust tõestama, kõrvaldamata kahtlused tuleb arvestada süüaluse kasuks, süüdimõistmine toimub sooritamise ajal kehtiva seaduse järgi. kuid kui vahepeal ilmub kergendav seadus, siis sellel on tagasiulatuv mõju, raskendava seaduse puhul mitte
10. Diplomaatiline õigus 10.1. Mõiste ja regulatsioon Diplomaatiline õigus reguleerib rahvusvahelisel tasandil diplomaatilist suhtlemist. Diplomaatiline õigus kitsamas mõistes jagatakse kahte rühma: aktiivne- ja passiivne diplomaatiline õigus. Rahvusvahelist võimet lähetada diplomaatilisi esindajaid nimetatakse aktiivseks õiguseks ning rahvusvahelist võimet vastu võtta diplomaatilisi esindajaid nimetatakse passiivseks õiguseks. Diplomaatilisi esindajaid lähetada ja vastu võtta saavad riigid, Püha Tool, Malta Ordu ja mõned rahvusvahelised organisatsioonid. Diplomaatilist õigust ja välissuhtlemist reguleerivad riigisiselt põhiseadus,
tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Mitmekülgne leping- kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja õigus saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup. Toiming-õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. Kui oleks lihtsalt õiguspärane tegu siis läheks segamini moraali ja religioosse käitumisega. Kui oleks lihtsalt õigusliku tähendusega siis võib segamini minna õigusvastase teoga. Sündmus-inimtahtest sõltumatu (loodusõnnetus) Tegu-inimtahtes sõltuv, tegu on õiguspärane(toiming) ja õigusvastane Hierarhia:Leping->tehing->toiming
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus
("Õigus- see on õigluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits [email protected] 7375977 sekretär; 7375978 Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsüklopeedia teadmiste ring õigusest
· Ekspert ( asjatundjad, nt õpetajad) · Avaliku elu tegelane piiratud ulatuses ( nt vallavolikogude esimehed) · Avaliku elu tegelane 5. Nimeta neli suhtlemistasandit · Intrapersonaalne (sisemine monoloog iseendaga) · Individuaalne (näost näkku suhtlemine) · Telekommunikatsioon (läbi tehniliste vahendite) · Massikommunikatsioon 6. Mida tähendab sõnavabadus? Mis võib sõnavabadust piirata? Vaba arvamuste turg ehk õigus oma mõtteid avaldada. Sõnavabadust võib piirata valitsev võim. Näiteks Nõukoguse Liidus oli sõnavabadus keelatud ja rangelt valitseva võimu kontrolli all. 7. Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on inimese väärikus, ausus, õigus, vägivalla vältimine, tolerantsus ning sõltumatu info edastamine, see ei ole absoluutne. 8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid
Õigus allikad: 1) Õiguslikud tavad 2) LEPING- vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel 3) Kohtulahendid ehk PRETSEDENDID 4) Õigusteadlaste ehk juristide arvamused 5) Üldaktid Õigusejagunemine - 1) ERAÕIGUS - reguleerib õigulikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid 2) AVALIK ÕIGUS - reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik Õigussuhe Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühikondlik suhe Subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist Juriidiline kohustus - õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta Õigussuhete objekt- ese või käitumine, millele õigussuhe on suunatud Õigussuhete subjektid- isikud, kelle vahel on konkreetne õigussuhe tekkinud ( Jagunevad: 1) füüsiline isik - inimene 2) juriidiline isik - seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutused ja organisatsioonid) Eraõiguslik juriidiline isik- loodud erahuvides , nt osaühing
Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipärasus-vabaduse piiramine ainult vajadusel ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduse olemust.2) õiguskindlus-sarnaseid juhtumeid lahendatakse õiguse alusel samal viisil ning seaduse järgimisega ei sattu ta teistest halvemasse olukorda,
12 500 eurot (195 000 kro oni). 12. Autoriõigus ja omandiõigus (1) Autoriõigus teosele kuulub autorile või tema pärijale sõltumata sellest, kellel on omandiõigus sellele materiaalsele objektile, milles teos on väljendatud. Autori või tema pärija varaliste õiguste teostamise viis määratakse kindlaks autori või tema pärija ja omaniku vahelise kokkuleppega. (2) Kujutava kunsti teose autoril on õigus nõuda oma teosest koopia valmistamiseks juurdepääsu teose originaalile, mis on teise isiku omanduses või tiitlipärases valduses. (3) Omaniku nõusolekul võib autor parandada, täiendada või muul viisil ümber töötada oma kujutava kunsti teost, arhitektuuri-, tarbekunsti-, disaini- jms teost. 13. Autori varaliste õiguste piiramine Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud
kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. (3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. (4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. (6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. (7) [Kehtetu - RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009] (8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. Töötasu maksmine § 33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis