Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kelle mõisadel ei olnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Talupoegadel oli õigus kaevata mõisnike peale, kuid ei jäänud võitjaks õiglus, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kindlasti rohkem. Eriti hästi kasvas siin rukkis, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. Ei halvenenud üksnes talupoegade olukord. Muudatused tulid ka linnadesse. Linnad kaotasid
Kodanikuosalus: Kodanikuorganisatsioonid, kodanikualgatus; naabrivalve; protestiavaldused Erakonnad ja parteid Erakondade eesmärk on valimiste kaudu saada võimule, viia ellu oma seisukohti ja aidata kaasa rahva elu parandamisele. Riigikogus on praegu 6 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Reformierakond, IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Opositsioonis on Keskerakond, Rahvaliit ja Eestimaa Rohelised. VASAK: olulised on neile sotsiaalne õiglus ja võrdsus, põhivastutus kodanike elujärje eest riigil PAREM: igaüks peab ise vastutama oma käekäigu eesti, inimest peab innustama ja suunama, kaitsevad rikaste ettevõtjate huve.
Kordamine kontrolltööks Rokokookunst 1. Mis aastatel valitses rokokoo kunst? Aastatel 1710-1760 2. Mida tähendab sõna ,,rocaille" prantsuse keeles? Merekarp 3. Kus rokokoo kunst tekkis ja kõige iseloomulikuma kuju sai? Prantsusmaal 4. Mis toimus rokokoo välisarhitektuuris? Jäi püsima senine baroklik laad 5. Mis toimus rokokoo interjööris? Kaob rangus ja raskepärasus; õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. 6. Mis oli väga sagedaseks motiiviks rokokoo kunstis? Orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. 7. Nimeta kaks kuulsaimat rokokoo skulptorit ja nende töid. Bouchardon ,,Amor, kes endale Huaklese nuiast vibu teeb", Clodion ,,Saatür" 8. Nimeta neli rokokoo...
Eluloo-uuring on... Kvantitatiivne meetod sobib siis, kui saab esitada küsimused mida ja kui palju. Siis kui piisab valikvastustest, kui jah/ei küsimused on sobivad. Või kui on vaja faktiandmeid või koostada pingerida. Etnograafiline uurimismeetod on universaalne, sobib igas valdkonnas, suhteliselt odav, kuid töömahukas, raske analüüsida, vaevaline, kuid rikastav meetod. Individualistile on tähtsad edu, raha, haridus, saavutus, kasum, õiglus, sõltumatus.Kardab läbi kukkuda. Modernismi tunnusjooned... Intervjuu kuldreeglid: · Ära karda vaikust · Üks küsimus korraga · Väldi võõrsõnu ja pikki lauseid · Kerged ja rasked küsimused läbisegi · Kui vassib mine edasi ja tule hiljem tagasi Valim on juhumeetod, suvaliselt valitud objektid(telefoniintervjuu grupid), tunnused peavad olema varem fikseeritud, tuleb vahendada lisamuutujaid(ei arvestada eriti nõrku ja väga tugevaid).
2.õilis kahesaosaline tee. 3. nirvaana. 4. kolm olemise omadust.5. karma seadus. 6. uuestisünd. 7.munklus. 8. jumaluse ning muude autoriteetide puudmine. 9.sallivus. Karma on hinduismis, budismis ja mitmetes teistes religioonides teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. Buddha ütleb, et kõike juhib karma ehk põhjuse ja tagajärje seadus, maailmas toimub kõik selle seaduse alusel. Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani, igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma. Kuigi karma tähendab
Eesti vabariik on välja kuulutatud 1918 aasta 24. veebruaril. Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Eesti Vabariik on loodud kaitseks sisemisele ja välisele rahule. Eesti Vabariik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik (vabadus, õiglus, vabadust valida, vabadust lasta ennast valida) vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas ehk meie ise. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. § 29. Riik korraldab kutseõped. Kindral Leitnand Ants Laaneots § 78. Vabariigi President:
Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Mustpead jäid oma majast ilma 1940. aastal, mil okupatsioonivõimud selle ebaseaduslikult omandasid ning mustpead olid sunnitud lahkuma Eestist. Eesti Vabariigi taastamisega tekkis mustpeadel taas õigus ajalooline õiglus jalule seada. Kohus tunnistas 1999. aastal vennaskonnal õigust oma vara tagastatud saada. Vaatama sellele andis Vabariigi valitsus 2006. aastal maja Tallinna linnale tasuta üle, kes pidanuks hoolitsema, et majas kultuur ikka püsiks ja samas tagastamine lõpule viidaks. Tallinna linnavalitsus esitas Vabariigi valitsusele ettepaneku jätta maja tagastamata, et seal saaks ka edaspidi kultuuriüritusi korraldada. Samas
Inimesel on vajadus mõtestada nii maailma kui ka iseennast. Teadus ja religioon võimaldavad sügavamalt aru saada maailmast ning kunst iseendast. Elu ilma kultuurita ja kunstita oleks äärmiselt igav, tühi ja trööstitu. Ehk nagu ütles üks tuntud kultuuriloolane: "Kunsti ja kultuuri on meil vaja selleks, et mitte tegelikkuse kätte kõngeda." 4.RIKKUS JA VAESUS (lk104-107): 1)Milliseid erinevaid seletusi võib nendele mõistetele anda? Rikkus - usaldus, üksteise toetamine, õiglus, sõbralikkus, heaolu, rõõm. Vaesus - usaldamatus, üksteise kiusamine, pettus, ebaõiglus, kadedus, viletsus, tusk. Rikkus - kui inimesel on väga palju raha. Vaesus - kui inimesel on väga vähe raha. Rikkus - kui oled teiste seas lugupeetud. Vaesus - kui sinust ei peeta lugu. Me oleme rikkad siis, kui saavutame selle, mille poole püüdleme, olgu selleks siis armastus, sõbrad, teadmised või raha. 2)Mis on SKT e.sisemajanduse kogutoodang, mida see näitab?
Valitsemine on hea, kui ühtegi gruppi ei tähtsustata üle teiste arvelt. Rahvastiku kvaliteet mõrvajuhtumid, haridustase, töövõime, kroonilised haigused jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine: maj otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevaste põlvede ees: silmas tuleb pidada praeguste maj ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel in-l on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sots. klasside vahel.
Varasemalt olid ka hukkunud vana Hamlet, Polonius ja ka tolle tütar Ophelia. Hamlet oli oma eluteel üsnagi üksik, sest tal ei olnud kedagi nimetada oma sõbraks. Oli küll üks mõttekaaslane, kuid ka teda ei saanud Hamlet täielikult usaldada. Hamlet sattus ootamatult keerukatesse sündmustesse, mis ta veendumused proovile panevad ja lõpuks ka hauda saadavad. Hamlet ei suutnud alluda ühiskonnakorrale ja kõigele käega lüüa. Ta võitles õigluse ja tõe eest, ning tal õnnestus õiglus jalule seada. Selline teguviis ja suhtumine tõstavad selle karakteri väärtust minu silmis. Aga Faust? Goethe tegelane Faust on palju sügavam isiksus kui seda on Hamlet. Kuna raamat põhineb oma hinge maha müümisel, seetõttu on selles teoses palju müstikal ja ebareaalset. Faust juurdleb pidevalt maailma olemuse ja oma osa üle selles. Ta ei ole enda kohta maailmas leidnud, ning arvab et ta ei ole temale paistvat aupaistet ära teeninud. Faust ei
ülim õnn seisneda kõigi jaoks samas eluviisis. Siiski olen kindel, et igaühel on võimalus elada head elu. Tuleb mõelda, mis teeb rõõmsaks ja pakub rahuldust ning muuta oma eluviisi vastavalt sellele. Alati aga ei ole väga lihtne välja selgitada, milline elu on hea elu just minu jaoks, kuid see on siiski võimalik. KASUTATUD ALLIKAD 2 · Margit Sutrop (2000) Hea elu, moraal ja sotsiaalne õiglus : Aristotelesest tänapäevani. Akadeemia 8: 1638-1666 · Mis on hea elu? [www.heategu.ee/doc/Heaelu.pdf] 3
alanevas järjekorras peale riiklikke teenetemärke. Elupäästja I, II ja III klassi Medalit kantakse vormi või piduliku riietusega samuti vasakpoolsel rinnal paremalt vasakule jaotuse alanevas järjekorras peale riiklikke teenetemärke ja Päästeteenistuse Risti. 15. Dokument ,,Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad" koosneb kaheksast peatükist, nimeta need? Abivalmidus ja julgus, avatus, ausus, Lojaalsus, korrektsus, usaldusväärsus, õiglus ja erapooletus, eeskuju 16. Euroopalikus suhtlemiskultuuris tuleks tervitamise ja tutvumise puhul tähelepanu pöörata viiele lihtsale asjale, mis käivad alati viisaka käitumise juurde. Nimetage need! tõuske püsti, vaadake silma, naeratage, öelge oma nimi, andke kätt. 17. Mida peab sisaldama kutse? Kutsuja, keda kutsutakse, põhjus, toimumise aeg, koht, märkus riietuse kohta (vajadusel), millal ja kellele teatada osavõtust, vajadusel eritingimused (parkimine jne) 18
õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust.Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga. Objektiivse ja subjektiivse õiguse käsitlused onn traditsioonilised õiguse käsitlused. Tänapäeval eksisteerib arusaam õigusest kui normatiivsest informatsiooni ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil saab ta korrastada ja käskida õiguse subjekte. Õiguses on olulisel kohal ka õiglus. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Ainult see on õigus, mis on õigus. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Probleem positiivsest ja ülipositiivsest õigusest kuulub õigusfilosoofia valdkonda. Tavaelus on indiviidid seotud mingi õigusliku reegliga. Antud olukorras on määravaks positiivse õiguse sisu. Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja õiglased
1.tund MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood vana-...
Pärast isa surma nägi ta maailma teisiti: inimesed olid kahepalgelised ja endeilemõtlejad. Kõik unustasid eelmise kuninga nii kiiresti, isegi Hamleti ema abiellus uuesti. Hamlet mõistis, et ta suudab seda muuta, allaandmine poleks ju niikuinii midagi muutnud. Mõte, et isa mõrvar, kes nüüdseks oli rahva seas poolehoidu kogunud, istub uhkelt troonil, oli tema jaoks talumatu. Ta seadis oma olemise eesmärgiks maksta kätte ja seada õiglus taas jalule. Kui juba edasi võitlemine valida, siis ei tohi enam kahelda. Me elame maailmas, kus iga inimene on erineva iseloomu ja tunnetega. Emotsionaalsed inimesed võtavad liiga kergesti tühiseid ebaõnnestumisi südamesse. neil tuleb rohkem momente, kus küsitakse endalt, kas ma tahan enam üldse elada. Ei nähta enam eesmärke, mingit tulevikku. Tegelikult lihtsalt Eiratakse oma probleeme. Liiga kergekäeliselt otsustatakse endalt elu võtta
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
minu nö pärisameti omaga, väga sarnane. Politseinikuna enesele hinnangut andes, lähtun ma politseiorganisatsiooni põhiväärtustest, mis omakorda toetuvad ametniku eetikakoodeksile. Samamoodi on ka õpetaja eneseanalüüsi aluseks eetikakoodeks, mis annab ette õpetajat iseloomustavad väärtused. Politseiametniku põhiväärtused on ausus, inimlikkus, professionaalsus ja koostöö. Õpetaja puhul on sellisteks väärtusteks väärikus, ausus, õiglus, iseseisvus ja eetilisus. Nii nagu politseiniku tegevuse lõppeesmärk ei ole alati sanktsioonirakendav, nii ka õpetaja ei saa alati jääda kiivalt kinni pedagoogilisse eesmärki, vaid peab vajadusel suutma oma õpilasi, ka igaüht eraldi, toetada, suunata ja ka usaldada. Meelis Juhandi
Keele ja kõne areng Keele komponendid MIDA PEAB OSKAMA? · Foneemid keele kõige väiksem ühik. Keele heliline eripära. Keele kõla. Nt palk vs palk või tall vs tall. Eesti keeles on 26 foneemi. · Morfeemid väikseim tähenduslik ühik keeles. Sõnatüved, ees või järelliited. Annab lisa tähenduse või põhitähenduse. · Sõnad morfeemide kogum. Semantika. Tuleb selgeks saada sõnade tähendused · Süntaks sõnade kombineerimine. Lausete moodustamine. · Pragmaatika keele kasutamine. Formaalne ja mitte formaalne keel. Keele omandamise periood 1. Eellingvistiline periood a. Foneemide omamine a.i. Karjumine ( see ei toimu ilma asjata, vaid märgu andmiseks) a.ii. Koogamine 3.elukuul toimub foneemide kombineerimine a.iii. Lalisemine 4-5 elukuul a.iv. Intonatsioon oluline, et laps õpiks eristama sõnu ...
Erinevaid kodanikuorganisatsioone ning survegruppe on palju, kes mõjutavad ühiskonnaelu ja poliitikat alustades PETAst lõpetades erinevate ametiühingutega. Tänapäeva demokraatia toimine on palju keerulisem kui varem ning erinevate tunnuste määramine on raskem ja võib riigiti mõnevõrra erineda, sest demokraatia täielik toimimine eeldab nii valitsuse panust kui ka rahvapoolset huvi, kuid kokkuvõtvalt võin öelda, et tänapäeva demokraatiat iseloomustab vabadus ja õiglus, millest lähtuvalt riigid oma valitsemist on üles ehitanud.
1.tund – MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne – parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel – loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood – vana-...
ning pääseks tänu sellele Jumala kohtu ees kergema karistusega. Teiseks motiiviks oli see, et Hamleti sugusele mehele oli sõnapidamine kindlasti auasi ja kuna ta oli isa vaimule andnud lubaduse kuriteo eest kätte maksta, siis pidigi ta seda tegema. Eriti oluliseks tegi selle tõotuse täitmise asjaolu, et Hamlet armastas oma isa väga ning pidas temast lugu rohkem kui ühestki teisest inimesest. Vähemolulisemateks põhjusteks võiksid olla veel näiteks iga ausa inimese soov õiglus jalule seada. Samuti võis ajendiks olla Hamleti tahe taastada oma seaduslikku õigust troonile. Claudius oli end ju ebaseaduslikult kuningaks kuulutanud, sest pärast valitseja surma pärib trooni kuninga poeg, mitte vend. Hamlet ei avaldanud raamatus kordagi troonile pääsemise soovi järelikult on see põhjus tõesti üks vähemolulisematest. Minu arust on see aga siiski põhjus, sest igat printsi on väikesest peale õpetatud saama
1) Mis on majandus? Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida teevad inimesed kui tarbijad, töötajad, ettevõtte juhid või omanikud, valitsusametnikud. 2) Nimeta 4 tootmisressurssi Loodusressursid osa looduskeskkonnast, mida inimene eluks ja majandustegevuseks kasutab (muld, kivimid, puit, vesi jne) Inimressursid (tööjõud) hõlmab endas inimeste kehalisi ja vaimseid pingutusi toodete, teenuste loomisel. Kapital hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete/teenuste tootmiseks kasutavad (kõiki inimtööga loodud tootmisvahendid) Ettevõtlikkus 3) Mis on nappus? Vajadused on suuremad kui ressursid. 4) Mis on alternatiivkulu? Alternatiivkulu on mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust. 5) Mis on piirprintsiip? kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel. Piirprintsiibist lähtuvalt tehakse kompromiss piirtulude ja kulud...
talle Dionysios Halikarnassosest. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks" (pater historiae). Sokrates Sokrates (469 eKr 399 eKr) · Sokrates oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. · Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. · Sokratese õpetust tuntakse teiste vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes või vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod). Platon Platon (427 eKr 347 eKr) · Platon oli vanakreeka filosoof. Platoni filosoofia tuumaks
killustunud Kaasajal peetakse meditsiinieetika ideaaliks just kollegiaalset ehk poolte võrdväärsusel põhinevat arsti-patsiendi suhet. Ilmneb ka terapeutilise suhte tüübid. Arstid oma suhetes patsientidega kõigil aegadel järginud mitmeid üldisi eetikapõhimõtteid, millest osa on fikseeritud juba Hippokratese vandesse. Oluline ka patsiendi inimväärikuse ja autonoomia austamine, õiglus ning tõe rääkimine. Elu algus Elu alguse hulka kuuluvad: Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine. Planeerimine: Rasestumisvastased vahendid Steriliseerimine ,
alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in manu- mehe võimu all (naine) 23. in mancipio- omandis; võlaomandis 24
■ kasvatuslik, õpetlik ■ olulisel kohal jumalakäsitlus ■ jumal on: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea ■ jumal lõi maailma ex nihilo (eimillestki) ■ jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens-piiridest väljas) ■ “Kui on jumal, siis miks on maailmas kurjus?”- inimese vaba tahte tõttu, kord tuleb aeg mil valitseb õiglus, õiglus võidab teispoolsuses, jumala teod on mõistetamatud ■ Keskaja filosoofia põhiprobleem: 1)usu ja mõistuse vahekord 2)kas Jumala olemasolu saab tõestada 3)universaalide olemasolu ■ Usu ja mõistuse vahekord 1)credo quia absurdum- usun, sest see on absurdne 2)credo ut intellegam- usun selleks et mõista 3)intellego ut credam- mõistan selleks et uskuda ■ Jumala olemasolu tõestused: ■ 1
Liberaalsed õigused isegi takistavad indiviidi emantsipeerumist, sest need on egoistlikud eraldamise õigused - õhutavad iga indiviidi nägema teistes kitsendusi omaenda vabadustele. ÕIGLUS 1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi ,,asju" millele omistatakse õiglust! 2. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Mis hüvesid tuleks või saab üldse jagada? Mille või kelle vahel jagada? Mis on ,,õige" jaotus? 3. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust! Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse vahekord. 4. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! * vaba kapitalism * sotsialism * heaoluliberalism - ümber jagada rikastelt neile, kellel on halvemini vedanud 5. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda!
Seega riik saab mõjutada inimeste valikuid, pannes paika vaikevalik – see on valik, kui inimesed ’midagi ei tee’. Kättesaadavuse heuristik – inimesed hindavad seda sündmust tõenäolisemaks, mille kohta neil endal on mälestusi/kogemusi. Nt terrorirünnaku tõenäosus inimeste arvates suurenes märgatavalt pärast 9/11. Valitsus peaks sekkuma inimeste tarbimisse siis, kui see hakkab mõjutama ühiskonda. Nt kiirtoitu tarbivatel inimestel halveneb tervis. SOTSIAALNE VALIK: õiglus ja efektiivsus Sotsiaalne valik tegeleb indiviidide eelistuste ja väärtuste agregreerimisega kollektiivseks eelistuseks ja väärtusteks. Programmist saadavat kasu saab mõõta mõõdikuga: valmidus maksta (willingness to pay) ehk kui palju on tarbija nõus maksma iga täiendava ühiku eest. Kasutatakse selleks, et koostada kompenseeritud nõudluskõverat. Tavaline nõudluskõver näitab kui palju on tarbija valmis maksma neljanda
kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: o head teod nõuavad vastavat varustust · Aristoteles (Poliitika) keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud: · Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve · Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus · Kuidas seonduvad voorused ja hüve? Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea: o Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole tõelised hüved. Miks? o Voorused on seesmiselt head · Õnn tähendab kindlust hüve omamises · Ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus · Järeldus: õnn ja voorus on kattuvad mõisted 3
teooriates on ka tükke Platoni, Aquino Thomase, Hume’i, Nietzsche vaadetest. Antiikne vooruseetika – Aristotelese järgi on inimelu eesmärk õitseng e EUDAIMONIA (mitte õnn, vaid pigem terviklik heaolu). Õitsemiseks on vaja omada voorusi. Tema järgi on voorus käitumise ja tundmise muster, kalduvus käituda, soovida ja tunda teatud viisil vastavates situatsioonides. Moraalsed voorused A järgi on vaprus, tasakaalukus, lahkus, eneseväärikus, leebus, tõearmastus, viisakus, õiglus jt. Kuldne kesktee äärmuslike käitumiste vahel. A ei pea oma loetelu lõplikuks, aga ta teab, et neid on rohkem kui Platonil, kes pidas tarkust, vaprust, tasakaalukust ja õiglust lõplikeks ja piisavaks. Moodsaid voorusteoreetikuid: Anscombe, MacIntyre, Foot, Taylor Vooruseetika kriitika: teoreetikute pakutud vooruste loetelud ei kattu. see, mida vooruseks peetakse, sõltub ajast ja kohast.
Aristotelese moraalsed voorused: Vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus (lahkus), eneseväärikus, leebus, tõearmastus, viisakus, õiglus jt. See on Aristotelese teooria kuldsest keskteest äärmuslike käitumisviiside vahel. (kriitika: Kuidas aga rakendada seda „kuldset keskteed“?) Aristoteles ei pea oma loetelu täielikuks ja lõplikuks. Ta lihtsalt teab, et voorusi on rohkem kui Platon arvas (vt Riik 430c-d): tarkus, vaprus, tasakaalukus, õiglus, mida Platon pidas piisavateks ja lõplikeks (Riik 487a). Moodsad voorusteoreetikud: Elizabeth Anscombe (1919-2001) Alasdair MacIntyre (1929-) Philippa Foot (1920-2010) Richard Taylor (1919–2003) Vooruseetika kriitika: • Teoreetikud annavad küll vooruste loetelu, aga need ei kattu. Voorused sõltuvad ajast ja kohast Kui Aristoteles pidas uhkust vooruseks, siis kristluses on uhkus patt.
Igale hinge osale vastab siin kindel spetsiifiline voorus: mõistusliku osa esmaseks vooruseks on tarkus (“sophia”), tahtmisele vastab vaprus või mehisus (“andria”, mis võiks tähendada lihtsalt “tahtejõudu”), kuna meeleliselt himustavale hingeosale on vaja mõõdukust (“sōphrosynē” ) – mida sisuliselt võiks tõlgendada ka “enesevalitsemine”). Neid nelja kardinaalvoorust ühendab juhendavalt ning tasakaalustavalt viimaks üks kindel üldvoorus – nimelt õiglus (“dikaiosynē“), mis võimaldab kõlbeliselt harmoonilise teostamise. (6 lk 73-76) 2.3 Ideed moraali alusena Kuid tunnetusliku ja teadmiste puudutava osa kõrval annavad Platoni ideed aluse ka moraalifilosoofiale: ideedeõpetuse üks hämmastavamaid jooni ongi selle uskumatu mitmepalgelisus. Platon on moralist. Kui ainus viis teada hüvet põhineks teadmisel erilistest headest tegudest või asjadest – “see on hüve”, “too ei ole hüve”-, ei oleks moraalil tõelist ankrut
Eetika mõisted (e väärtused, millest inimene oma käitumisel lähtub) · Au, ausus, valelikkus, lugupidamine, isekus · Sümpaatia, armastus, viha, vihkamine, kurjus, hoolimine, abivalmidus, mõistmine · Õiglus, südametunnistus, süütunne, häbi, mure, kurbus · Kõlblus, vooruslikkus, lojaalsus, pettus · Julgus, argus, hirm · jne Kristlikud voorused Kristlikke voorusi on seitse: ·kolm jumalikku: usk, lootus ja armastus ·neli inimlikku: tarkus, õiglus, kindlameelsus ja mõõdukus. Eetika on ellujäämise strateegia Väärika elu, loova suhtlemise ja koostöö aluseks on kõlblus. Kõlblus on väärtuste ja normide kogumik, mis määrab otstarbeka (hea) käitumise üksteise, ühiskonna ja looduse suhtes. Kõlbluse põhiprobleemiks on selgitada, milline on otstarbekas ja hea käitumine. Kõlbluse ajalugu on pikk ja esimene teaduslik määratlus pärineb Aristoteleselt (384 -322 e.Kr). Otstarbeka käitumise määratlus sõltub
Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Austama peaks ainult head inimest, mitte võimsaid ja rikkaid. Au on loomutäiuse tasu ning omistatakse headele inimestele. Hea inimene: rats. Valikud, loomupärased inimlikud kalduvused. Loomutäius- oskus õigesti tegutseda kasut. mõõdukaid käitumisviise. Eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes; õiglus täielik loomutäius teiste suhtes. Eneseväärikas inimene peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline, kes teeb seda ilma et oleks vääriline, on rumal. Eneseväärikus on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem. 2. Cicero vabariiklase aust Riigimees peab põlgama väliseidd asju, taotlema aulist ja suurepärast. Kasulike tegude tegemine, aulise taotlemine, Gloria ei ole oluline, kuid teod
kehtestati nüüd juriidiliselt. See tähendas seda, et talupoeg, samamoodi nagu tema lapsedki, oli nüüd mõisniku omand. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Seejuures oli talupojal võimalus oma mõisnikku kohtusse kaevata, kuid loomulikult ei jäänud peale õiglus, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kindlasti rohkem. Taolist olukorramuutust talupoegade jaoks ei saa kuidagi pidada positiivseks. Kuid ei halvenenud üksnes talupoegade olukord. Muudatused tulid ka linnadesse. Nimelt kaotasid viimased oma linnaõigused, mis on juba ainuüksi oma põhimõttes täiesti negatiivne, rääkimata tegelikest vabaduse piirangutest. Riigivõim hakkas tegema linnadele rohkesti ettekirjutusi ja neid aina rohkem üldriiklikele huvidele allutama.
Islam ja islamimaad 19. sajandil Arengusuundumused Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj. jäi islamimaades nii ühiskonna-ja kultuurielu kesiseks. See toimus tasapisi ja seda ei onud kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejaid elasid edasi luksuses, moseed olid täis palverändureid. Kui see kõik jättis vaid välise mulje. Islami ranged dogmad piirasid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa kaupmeestega, kellel olid paremad tingimused. Nad püüdsid eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Uued liikumised tekkisid ikkagi 19.saj. kui tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. 19.saj. võti vastu trükikunst, ilmalik haridus ja teater. Hiljem hakkasid osad pooldama uuendusi ja teised mitte. Türgi 15 sajandil alustasid Osmanite võimu alla olevad türklased ekspansiooni, mis viis 16 sajandil suure Türgi - Osmanite impeeriumi kujunemise...
parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Eelkõige iseloomustab see ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Tegevuse eesmärgid? Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm,mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Tegevuse eesmärgiks on võrdsus, õiglus, turvalisus (vaimsed väärtused) ja keskkonnaprobleemid. Tänapäeva sotsiaalsele liikumisele iseloomulikud jooned: 1. Nad on kindlustatud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; 2. nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti; 3. nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; 4. nad eelistavad otseseid aktsioone; 5. nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Nt
peopesale ja laseb tal jutustada lugusid Inglismaalt, võlub ka täiskasvanuid. Reeglina piirduvad lastele mõeldud väljaanded nende kahe seiklusega, sest järgnevad külaskäigud Laputa saarele ja tarkade hobuste juurde ei kulge nii kenasti ja lastele sobivalt. Lendaval saarel valitseb korrumpeerunud kuningas, kes teisi maid õhust hirmu all hoiab. Hiihnhmid on aga targad ja õilsad nelijalgsed. Nad elavad peaaegu ideaalses riigis, kus valitseb headus ja õiglus. Kõik v]ikski olla täiuslik, kui poleks hobuste orje jähuusid, vastikuid ja ainult oma tungide rahuldamisele andunud olendeid. Jähuud need on inimesed. Gulliver on nende vaimsest ja moraalsest allakäigust nii masendatud, et ütleb tagasi pöördudes oma liigikaaslastest lahti ja tunneb end hästi ainult hobusetallis. Põhijoontes kasutas Jonathan Swift "Gulliveri reise" kavandades üht kaasaegset kirjanduslikku eeskuju. 1719
Elu mõte Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus ning armastus. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole
Nigeeria ja Dahome'i piirkonnast pärit. Aastal 1729 vallutas Dahome'i oma naabrid Ewe'id ja müüsid saadud vangid orjadeks. Sageli müüdi neid Euroopast pärit kauba eest. Paljud Dahoem'id said ka röövitud. Peamiselt rööviti neid ka vaid orjadeks. Voodoolased usuvad ühe ainsa Jumala eksisteerimist. Selle jumala käsutuses olevad Loa Hinged valitsevad maailmas toimuvate suhete üle. Olgu see siis perekond, armastus, õnnelikkus, õiglus, tervis, jaht jne. Täpselt samuti on Loa'de käsu all ka kõik loodusnähtused, nagu tuul ja vihm, puud, kivid, äike, jõed jne. Tegelikult on iga looduses eksisteeriv element Loa võimu all, näiteks puu, taim, puuvili, köögivili. Igal neist on oma Loa. Samuti on ka igal Loa'l oma kindel värv number, nädalapäev, puuvuli jne. Voodoode rituaalid on eesmärgiga luua kontakt neid valitsevate hingedega. Nad tahavad neilt
Asutati 08.10.1994 Tallinnas, registreeriti 19.12.1994. Kuni 11.02.2006 kandis nime Eestimaa Ühendatud Rahvapartei. Asutajate seas olid Venekeelse Elanikkonna Esindusassamblee, Eesti Vene Demokraatlik Liikumine, Eesti-Vene Ettevõtjate Koda ja Eesti Tsernobõli Komitee. Aastal 2000 eraldus osa liikmeid, kes 18.06.2000 moodustasid Vene Balti Erakonna Eestis. Aastal 2004 pidi toimuma ka ühinemine Vene Erakonnaga Eestis, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei aga loobus, kuna Vene Erakond Eestis polnud nõus loobuma oma nimest. 27.03.2006 registreeriti nime muutus Konstitustsioonierakonnaks. Oktoobris 2007 tegi erakonnale ühinemisettepaneku Eesti Vasakerakond, samas peeti läbirääkimisi Vene Erakonnaga Eestis. 01.11.2007 kiitis erakonna volikogu põhimõtteliselt heaks ühinemist Vene Erakonnaga Eestis, ent otsustamine lükati kongressile. 08.12.2007 pidi toimuma Konstitutsioonierakonna ja Vene Erakonna Eestis ühinemine. Eelnevalt oli kõik ühinemisdokumen...
Rohelised toimivad sallivalt ja üksteist mõistvalt. Sotsiaaldemokraatid: Sotsiaaldemokraatlik Erakond on sotsiaaldemokraatlikke vaateid kaitsev erakond. Eesti sotsiaaldemokraatide lähieesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. Sotsiaaldemokraatide missioon on luua Eestis rahva üksmeelele rajanev heaoluriik, milles iga inimene tunneb end väärtuslikuna. Sotsiaaldemokraatide väärtused on võrdsus, õiglus, solidaarsus ja töö väärtustamisele tuginev majandusmudel. Sotsiaaldemokraatia seab toimetuleku- ja heaoluallikatest esikohale töö. Nende eesmärk on konkurentsivõimeline Eesti majandus. Selleks püüdlevad nad täistööhõive suunas, tagavad rahvale hea hariduse, kõrgepalgalised ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvad töökohad. Nad panevad majandusarengu teenima inimesi, mitte vastupidi. Eestimaa Rahvaliit: Eestimaa Rahvaliit on parempoolne, nende ideoloogia on agraartsentrism
Kitsast vormis välistab tahtevabaduse. 26. Teleoloogia- kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on ees 27. Apeiron- määramatu, piiritu algaine Anaximandrosel. 28. Apooria- lahendamatu olukord, Elea Zenoni apooriad. 29. Arhee- algaine( tuli,vesi,õhk,maa) 30. Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates. 31. Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum. 32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda. 34. Milletose koolkond- Thales, Anaximandros, Anaximenes- arhee e algaine küsimus. 35. Arstotelese 4 põhjust- materiaalne p; formaalne p; tegevpõhjus ja sihtpõhjus. 36. Peripateteetikud- Aristotelese järgijad. 37. Realism- mida õpetas keskaegne realism?- üldmõisted(universaaliad) on olulisemad ja reaalsemad kui üksikmõisted. 38
Millega mõõta edu ja õnne elus? ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." Nii on öelnud ammune Kreeka filosoof Demokritos. Tal oli õigus, kuid ainult sel juhul, kui lähtuda tema ajast ja ühiskonnast, sest sellel vanal ajal oli just tarkus edu mõõtja. Meie praegune elu on hoopis teine ning kõik, mis me teeme ja saavutame keerleb ainult ümber raha. Loomulikult on elus ka palju teisi tähtsaid asju, mis meid õnnelikeks teeb, kuid minu arust on praegusel ajal edu ja õnne mõõtjaks just nimelt raha.
Avaliku sektori ökonoomika Põhimõisted esimeses kontrolltöös 1. Avalik sektor - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avalik sektor on laiem mõiste, mis hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avalik sektor on majanduse osa, mis tegeleb avalike kaupade tootmise ja pakkumisega. 2. Ökonoomika - Valikute tegemine piiratud resursside tingimustes. Avaliku sektori ökonoomika – milliseid otsuseid peaks valitsus tegema piiratud resursside tingimustes 3. Avaliku sektori funktsioonid ...
Kirjuta, kes need olid, mille eest nad kätte maksta tahtsid, kuidas see neil õnnestus? 16.1 Laertes- tahtis Hamletile kätte maksta Ophelia surma eest. 16.2 Hamlet- ihkas kätte maksta Claudiusele kuningas Hamleti müritamise ning selle varjamise eest. 16.3 Claudius- ihkas kättemaksu Hamletile selle eest, et too tema patust teada sai. 17 Arutle, kas kättemaks on ainus tee õiglus jalule seada. Millised võimalusi pakub elu peale kättemaksu? 17.1 Kättemaks ei ole ainus tee. On veel süümepiinad, mis karistavad seda inimest ise.
Kui mõlemad oleksid siis teadnud, kuhu nad lõpuks välja jõuavad, siis ma arvan, et Faustil poleks küll olnud mõtet oma elu jätkata. Ta oleks sellega paljude süütute elud päästnud ja iseennast ka säästnud. Ma usun, et samale järeldusele, millele Faust lõpuks jõudis, oleks saanud ka muudmoodi jõuda. Ütleb ta ju kohe teose alguses, et olulisem kui mõte, sõna ja jõud on tegu. Hamletist jäi maha Horatio, kes õige loo rahvale avaldama pidi. Nii oli õiglus jälle jalule seatud. Faustist ei jäänud aga keegi maha, kes tema lugu edasi räägiks. Peale selle on tähtis, et midagi ka reaalselt korda saadetakse. Faust sureb aga enne oma saavutatu nägemist ära, järelikult ta võis ainult loota, et kõik ka plaani järgi läks. Hamletil seda muret polnud, sest süüdlane Claudius sai oma teenitud karistuse kätte. Kummagi elu polnud selline, mida keegi endale tahaks. Nii Faust kui ka Hamlet on kõrgemast
Renessanss Küsimused kontrolltööks Variant 2 1. Kus ja milla algas renessanss? Kuidas sai nime? Renessanss sündis 14. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. 2. Mida hakati nüüd otsima kunstis ? Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 3. Kes oli renessansiajal peamised kunstitellijad? Peamiselt tellisid kunsti kirikud ja kuningad. 4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. 5. Mis on palazzo? Näited. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid( itaalia keeles. Palazzo).Need on kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad pala...
Platon Maailma kultuuriajaloo suurkuju Platon Eluaastad: umbes 427 eKr kuni umbes 347 eKr Sündis ja suri Ateenas Vanakreeka filosoof Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja Filosoofilise idealismi rajaja Sissejuhatus Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas VanaKreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Poleks tema töid, mõistaksime halvemini mitte üksnes vanu kreeklasi ja seda, mida nad andsid maailmale, vaid ka iseendid, mõistaksime halvemini, mis on filosoofia, teadus, kunst, poeesia, inspiratsioon, mis on inimene, milles on inimese otsingute ja leidmiste raskused ning milles peitub nende otsingute ja leidmiste ahvatlusjõud. Elulugu Pärit Ateena aristokraatide pere...
TEMA ÕPETUS, TARKUS JA DIALEKTIKA : Arvatakse, et Sokrates pidas filosoofia ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma. Sellest järeldus, et filosoofia pole mitte sõnadega mängimine või taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi. Nendeks voorusteks on näiteks õiglus, vaprus , vagadus, mõistlikkus ja teised, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased ja metoodilised. Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool ning kasutas näiteks irooniat, püüdes leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses. Teiseks maieutikat ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
