ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik. 5 Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Sotsiaalne õiglus - Sotsiaaleetika, moraal- inimese kohustused teiste inimeste ees, sotsiaalsete institutsioonide moraalne aspekt. Sotsiaalne õiglus- millegi jaotamine. Sotsiaalneõiglus- Kas inimesel on olemas, see mis talle kuuluma peaks. Võimalikud kriteeriumid õiglaseks jaotuseks, panus, teened, tunnetatud vajadus ja eelistused, sotsiaalmajanduslik olukord, kõigile võrdselt. Võrdne kohtlemine
mis annab elu ja liikumise kogu kehale; kohtunikud ja teised õigusmõistmise ja täideviimise ametimehed on kunstlikud liigesed; hüvitus ja karistus (millega iga liiges pannakse täitma oma kohust, olles seeläbi seotud suverääniga) on närvid; mis teevad sedasama loomulikule kehale; kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus; inimeste turvalisus selle eesmärk; nõunikud, kes annavad talle teada kõigest, mida ta peab teadma, on mälu; õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe; üksmeel on tervis; mäss on haigus ja kodusõda on surm." Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri Klassikaline kriitika: legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline: kuningad Aadama järeltulijad; ajalooline: kuningad hõimupealike legitiimsed
Kõigel on põhjus. Kuid ka juhuslikkus on olemas. Juhus on mitme põhjuse kokkulangemine. Tunnetusteooria: Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle struktuur. Tõepärane võimalus on alati parem, kui vaevaltusutav võimalikkus. Eetika : Kõiges peab olema mõõdukas. Inimene püüdleb alati ülima hüve poole. Mesotes keskmise leidmine. Poliitika: Kõigi vooruste koondmõiste on õiglus. Inimene on ühiskondlik loom, kes vajab ühiskonda. Riigikorra variandid Loomulik riigikord Ebaloomulikud riigikorrad Monarhia kõige jumalikum Türannia ühe hirmuvalitsus Aristokraatia parim mõeldatavast Oligarhia rikaste võim Polüteia ehk vabariik enamuse võim Demokraatia lihtrahva võim + demagoogid Poeetika dragöödia kõige väärtuslikum.
Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni. Eetika uurimisvaldkonnaks traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, armastus, sõprus, õiglus, au, südametunnistus, kohus jt. Laiemalt aga küsimus inimelu mõttest üldse; küsimus inimese kohast looduses ja ajaloos; inimese saatusest. Eetika arutleb moraali üle õpetades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest. Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab, kuidas mõista, hinnata käitumist, valikuid ja VASTUTADA. Kuna moraal on üsna kaootiline (erinevatel inimestel, gruppidel), siis eetika aitab siin orienteeruda. EETIKA EELDUSEKS ON VABADUS.
ehkki vahel võib sekka juhtuda ka mõni halb tegu. Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, ehkki vahel võib ka nii juhtuda. Aristotelese õnne valem: Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma voorused hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Tuntumad esindajad: Elizabeth Anscombe, Philippa Foot, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Michael Slote, Hursthouse. Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega. Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. oVoorused: tähelepanelikkus, hoolitsus, koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. oPahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. Kokku sai L
Selle asemel tuleks kõikidel praegustel ja tulevastel avaliku halduse teenistujatel ning teadlastel jõuda arusaamisele, mida ja tuleb antud probleemi lahendamiseks ette võtta ja kuidas toimida. Eelkõige on riigi ülesandeks tagada riigi kaitse ja heaolu, kuid raske on leida selleks kompetentseid ametnikke. Aristotlese järgi peab neil olema kolm omadust: lojaalsus konstitutsioonile, oma valdkonnaalaseid võimed ning isiklik voorust ja õiglus. Kuna Eestis on ,,kokku lepitud", et tagamaks tervele elanikkonnale rikkust pole meil piisavalt vahendeid, siis selle asemel saame neile võimaldada turvalisust, au, stabiilsust, eneseteostust, mida tehes kasvab üleüldine usaldus riigi suhtes, st riik ja avalik haldus on omavahel tihedalt seotud. Artikli autor leiab, et hea avaliku halduse väljatöötamiseks tuleks taaselustada avaliku halduse, kui riigiteaduse traditsioon, sest
"Halb" ja "hea" riigi huvi teooria: "Halb" - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. "Hea" - valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end sageli anti- machiavellistideks,hoolimata sarnasustest. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses juhinduda kas õiglusest või kasulikkusest, vastavalt vajadusele. Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus. Elluviimine praktikas: kardinal Richelieu: Positiivsete seaduste eiramine "riigi huvides". Richelieu õigustus: Tuleb eristada avaliku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= avalik huvi. Tavainimeste huvi mitte üksnes vähetähtis, vaid ebakõlas terviku huvidega. Ei tule kaaluda ühiseid huve privaathuvide vastu, vaid üksnes erinevaid ühiste huvide vorme omavahel. Friedrich II pragmaatiline (praktilist külge rõhutav, kasu silmas pidav) välispoliitika: 1740 Preisi kallaletung Austriale.
) Teatud kindlad elamise viisid edendavad õitsengut nagu ka teatud hoolitsemine kirsipuu eest toob kaasa selle kasvamise, õied ja viljad. Õitsemiseks on tarvilik omada voorusi. 137. Mis on voorus!? Aristotelese järgi: käitumise ja tundmise muster, kalduvus käituda, soovida ja tunda teatud viisil vastavates situatsioonides. Moraalsed voorused Aristotelese järgi: Vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus (lahkus), eneseväärikus, leebus, tõearmastus, viisakus, õiglus jt. See on Aristotelese teooria kuldsest keskteestäärmuslike käitumisviiside vahel. Aristoteles ei pea oma loetelu täielikuks ja lõplikuks. Ta lihtsalt teab, et voorusi on rohkem kui Platon arvas (vt Riik 430c-d): tarkus, vaprus, tasakaalukus, õiglus, mida Platon pidas piisavateks ja lõplikeks (Riik 487a) 140. Mis on metaeetika? Metaeetika on filosofeerimine eetika üle. Metaeetik on eetikaküsimuste suhtes
korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on eakate, füüsilist abistamist vajavate isikute ja vaimse tervise probleemidega eakate, kes ei tule iseseisvalt toime igapäevatoimingutega, turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015). Koduhooldus on avahoolduse kõige suurem sektor. Koduteenuste osutamisel on aluseks sotsiaalhoolduse kesksed väärtused: õiglus, võrdõiguslikkus, enesemääramisõigus, nõrgema eest hoolitsemine, individuaalsus, normaalsus, turvalisus, sotsiaalne integratsioon (Hanson & Allev, 2000). Teenused aitavad eakal harjumuspärases keskkonnas igapäevaeluga toime tulla ning nende teenuste puudumisel vajaksid nad hooldust asutuses (M.Medar & E.Medar, 2007). Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast
ülemuse juhtimise alla; • isiklike huvide allutatus firma huvidele; • õiglane hüvitamine; • tsentraliseerimine: võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik; • ahela põhimõte: firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi; • kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine, õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas; • õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema; • stabiilsus: tuleb vältida tööjõu suurt voolavust, töötajatele tuleb anda aega kohaneda; • initsiatiiv: alluvate võimalus algatuslikkust ilmutada. Juhid peavad kuulama alluvate ettepanekuid ja ideid; • kooskõlastatus: igasuguse koostöö ja meeskonnatöö soodustamine Fayol rõhutas esimesena, et juhtimisprintsiibid on universaalsed - need põhimõtted
32) 33)Pärsia impeerium ulatus hiilgeajal Egiptusest ja Egeuse merest Kaspia mereni. 34) 35)Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kkindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad. Usupoliiitika äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid leoti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid ka neile ohvreisd kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud
taevane, loov"? Yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm, maine, hävitav"? Yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Õpetuse tuumaks on eetika ja keskmes inimene ning ühiskond, mitte jumalad ja teispoolsus. Viie suhte harmoonia: valitseja vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus; vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism. 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese üle. 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami'd. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Veedad. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Aarjalased
KONFUTSIANISM (hiina keeles ; pinyin'is: rújia "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. · Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. · Austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on Kagu-Aasia riikide majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga ( Hiinas, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja Singapuris). · Lisaks moraalile on inimestel kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale (head kombed), kohustus käituda õiglaselt. Konfutsianistlik kuldreegel ütleb:
• Maksude alandamine, kui sellega ei kaasne valitsuse kulutuste vähendamine Maksusüsteem • Fiskaalne maksusüsteemi funktsioon- raha kogumine eelarvesse • Reguleeriv maksusüsteemi funktsioon- majandussubjektide käitumise mõjutamine (aktsiisimaksud) Maksusüsteemi printsiibid: • Ekvivalentsus- maksustamine ühishüvide kasutamise alusel (bensiiniaktsiis) • Maksevõimelisus (astmeline tulumaks) • Neutraalsus, efektiivsus, lihtsus, õiglus... Maksubaas ehk maksu objekt- tulu, tegevus, väärtus vms Maksusubjekt ehk maksukohuslane- füüsiline või juriidiline isik Maksumäär- progressiivne (lineaarne/astmeline) ja proportsionaalne, regressiivne Maksukoormus (Eestis ca 32-33%) Piirmaksumäär (tegelik maksumäär)
JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siin...
Nendest tuleneb tarkuse võim. Tarkuse võim annab inimestele kindluse, et nende juht on pädev. Suurema hulga inimeste juhtimisel kaldub tarkuse võim olema rohkem juhtimisalane kui tehniline kompetentsus. Samuti kui tarkuse võim, tuleb ära teenida moraalne võim. Selle eelduseks on, et inimesed usaldavad ja respekteerivad juhti kui isikut. Olulised on isiklikud väärtushinnangud. Lubadustest kinnipidamine, aupaklikkus, ustavus, mõõdukus, õiglus, turvatunde tekitamine, töökus, lihtsus, tagasihoidlikkus- seda peab omandama moraalse võimu saavutamisele. Uue juhi moraalne võim on neutraalne ja sageli suhtutakse temasse umbusuga või isegi teatava vastuseisuga. Seda seni, kuni ta ei ole ennast tegudes tõestanud. Manipuleerimine, kasutades nn heade inimsuhete tehnikaid, ei vii siin sihile. Endast soodsa mulje jätmiseks võib ära õppida vastavad tehnikad, kuid need toimivad siiski lühiajaliselt.
Referaat Narva Bastionid 2008 Sisukord 1. Esileht 2. Sisukord 3. Esimesed bastionid ja uued bastionid 4. Bastionid seest ja väljast 5. ...kuni tänase päevani 6. Kasutatud kirjandus 7. Pildid Esimesed bastionid 1558 vallutasid ordult Narva linna venelased, neilt 1581 aga omakorda rootslased. Tolleaegne kroonika kirjeldab üksikasjalikult, kuidas rootslased oma ennenägematult "suurte ja paksude" suurtükkidega kahe päeva jooksul Narva linnamüüri sisse suured augud tulistasid. Ehkki tulirelvadele üleminek oli toimunud juba orduajal, olid Narva kaitseehitised jäänud peaaegu moderniseerimata ja püssirohu ajastuks lootusetult vananenud. Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi. Praktiliselt kohe pärast Narva vallutamist koostati Rootsi kuninga Johann III käsul Narva linnuse puust makett ja alustati uuendustöid. Ehitatavad kindlustused järgi...
tulevikuplaane ning säilitada realistlikku, säästvat ja "rohelist" joont. See on sihipärane areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arengu tasakaalustamine peaks tähendama eri piirkondade vahel paratamatult tekkivate sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste hoidmist vastuvõetavates piirides. Jätkusuutlikkuse põhimõtted on sotsiaalne õiglus, keskkonna kaitsmine, elukvaliteedi säilitamine ja põlvkonnasisese tasakaalu hoidmine. Ühiskonna arengut peetakse jätkusuutlikuks, kui erinevate kapitalivormide poolt loodud kogurikkus ja heaolu ajas säilib või suureneb. Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Käibest tulevad varad ja varadest ning majanduskasvust tuleb rikkus. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus(heaolu) aja jooksul ei kahane. Jätkusuutlikkuse probleemid Eestis.
Nüüdisühiskond · 19.saj. rahvusriigid, -ühiskonnad · Ühiskonnasektorite ERISTATVATUS ja VASTASTIKUNE SEOSTUS, -tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine · Majandus ja tehnoloogia(tööstus ehk industraalühiskond, postindustriaalühiskond, info- , teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted modersus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik. Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürokraatia · Töö ja puhkeaja eraldmine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstuskond a) kõrgtehnoloogia b) kirev klassistruktuur c) erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus
Kordamisküsimused 1. Milline teos on kõrgrenessansil esikteoseks, kirjelda ehitist ja kes püstitas selle? Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante. Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu. 2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid. 15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik. Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas Michelangelo, kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja ju...
successio, onis f. (õigus)järglus traditio, onis f. asja vormivaba üleandmine usucapio, onis f. igamine venditio, onis f. müük, müümine vindicatio, onis f. vabastamiskepiga asja puudutamine; valduse ennistamise nõue; õiguslik kaitse manumissio, onis f. vabaks laskmine, (orja) vabastamine aequitas, atis f võrdsus, õiglus civitas, atis f. kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik hereditas, atis f. pärand heres, edis m.f. pärija libertas, atis f. vabadus; sõltumatus potestas, atis f. jõud, võim societas, atis f. seltsinguleping dos, dotis f. kaasavara gens, gentis f. rahvas, hõim servitus, utis f. servituut uxor, oris f
[1] [6] 8 Karma Karma on teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas oskamatud ehk halvad või osluslikud ehk head. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest.[1] [7] 9 BUDISTLIK ELUVIIS Kloostritradisioonid ja koolkonnad Buddha nägemuses edasisest arenguteest oli kesksel kohal kerjusmunkade- ja nunnade organisatsioon, mis oma olemusega pidi väljendama kõigi inimeste jaoks põhjaliku muutumise vajadust. Seda organisatsiooni nimetatakse sangha'ks. [1]
BÜROKRAATLIK organisatsioon peaks toimima nagu õlitatud kellavärk: selge tööjaotus ja hierarhia; formaalsed reeglid ja protseduurid. Eestvedajaks Max Weber. Distsipliini järgimine, jäik ülesehitus. ADMINISTRATIIVNE eestvedajaks Henry Fayol. Juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemina, kordineerimine, kontrolimine. Juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võimupõhimõte, distsipliin, käskude ja suundade ühtsus, õiglane hüvis, kord, õiglus, stabiilsus, initsiatiiv, kooskõlastatus, ahela põhimõte. Võimu ja vastutuse tasakaal. b. Nüüdisaegsed teooriad: inimsuhete koolkond, süsteemikoolkond, olukorraline koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon. INIMSUHETE KOOLKOND töötingimused ja ka töötajatesse suhtumine parandavad töökvaliteeti. Elton Mayo sotsiaalne aspekt juhtimises on sama oluline kui tehniline. Erinevused klassikalisest
oma naabri kallal, kui ta soovib minna oma teed... Kuid see vabadus ei muuda meid seadusetuteks." - ,,Oma vaesuse tunnistamine ei ole meie seas häbiasi, kuid me peame häbistavaks mitte teha pingutusi selle vältimiseks." - ,,Me peame inimest, kes ei huvitu riigist, mitte kahjutuks, vaid kasutuks; ja kuigi vaid vähesed suudavad poliitikat põhjustada, oleme kõik võimelised selle üle otsustama." - ,,Inimestele tuleb õpetada, et õiglus seisneb ebavõrdsuses ja et hõim, kollektiiv on ülem kui üksikisik." - ,,Peaksime kõik olema valmis oma ligimesi aitama. Inimesed vajavad hädasti abi, nad on õnnetud, nad rügavad tõsise pinge all, triivimistunnetuses. Elus ei ole kindlust, ei ole turvalisust, kui kõik voolab." - ,,Looduse harmoonilise seisundi juurde ei ole tagasiteed. Kui pöördume tagasi, peame minema lõpuni laskuma tagasi lojuste tasemele." - ,,..
koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid. Lääneriikide jaoks tähendas sõtta astumine Maginot liini kindlustamist. Otsene sõjategevus esialgu puudus. -Poolale lubati koguaeg sõjalist abi, kuid abi jäigi tulemata. -17.September- kuulutas NL sõja Poolale. -NL võttis Lääne-Ukraina ja Valgevene alad oma kaitse alla väites, et see on ajalooline õiglus, mis maksma pannakse. -Katõni tragöödia- kõige jõhkram massimõrv, mille korraldas NL Poola aladel -28.09.1939- Saksamaa ja NL vaheline sõprus- ja piirileping. Saksamaa lubas NL anda Leedu alad korvamaks alasid, mis jäid NL Poolas saamata. -Enne 28. Septembrit hakkas Baltikumis asi „hapuks minema“. NL survestas Eestit vastastikuse abistamise e baasidelepinguga 28.09.1939 (muidu ähvardab sõda) -5 ja 10 oktoober sõlmisid baasidelepingu Läti ja Leedu.
) · Tervisega seotud soodustused (haigustoetused, arstlik läbivaatus jne.) · Finantstoetused (laenud, käendused, allahindlused jne.) · Maksed pensionifondi 15. Töötasu süsteemi kujundamine erinevatele organisatsioonidele · Bürokraatlik organisatsioon (näiteks avalik sektor) tasu kujuneb ametikoha, mitte inimese väärtuse või tööpanuse alusel sisemine õiglus on olulisem konkurentsivõimelisusest tööjõuturul palkade üle toimub tihe kontroll palgatõus on piiratud ja toimub ainult palgaastme piires · Tootmisorganisatsioon keskastme juhtidel ja kontoripersonalil on sarnane süsteem bürokraatliku organisatsiooniga tippjuhtidel ja müügipersonalil on tulemustest sõltuv palk tootmistöölistel on tükipalk · Müügiorganisatsioon
Õigusakt. Õiguse realiseerimine. Õiguse tõlgendamine Õigus (objekt mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. (Subjekt mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi Üldakt õigustloov ,sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, seadlused. Üksikakt õigustrakendav akt, lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist...
Arvestus: 26. oktoober Kell 11-12 M-218 Arutlus: kolm lahtist küsimust. Juhtimisalused 1. tund- Juhtimisteoorias 4 võtmesõna organisatsioonide juhtimise mudelist: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. See võimaldab saavutada eesmärgid kiiresti ja võimalikult väheste resurssidega. Keskkonnast tulenevad sisendid: inimresurssid, finantsresusrssid, füüsilised vahendid, info. Juhtimise mõiste Juhtimine- eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, (teiste inimeste) tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhiline kohustus: strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks Komponendid: Keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal (optimaalsus: ressurss vs eesmärk) OLUKORRAST lähtuv Võtmesõna: paindlikus Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) Tööd hästi teha on palju viise Iga olukord on unikaalne Üks õige suund + keskkond Kindlate reeglite asemel välis- ja sis...
Esitatakse süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevad olusid. Masendava kujutuse allikaks on suurlinn, agul, sõda ja lahinguväli (hilisekspressionismis), kujutusobjektideks vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused ja nälgivad lapsed. Nietzsche ütlus ,,Jumal on surnud" on ekspressionistidele olulise tähendusega. Tsivilisatsiooni langust mõisteti religiooni kokkuvarisemisena. Väärtuste maailm (Jumal, armastus, õiglus, tõde) on muutunud lootusetult relatiivseks, inimeste poolt manipuleeritavaks. Ekspressionistliku liikumise algusperiood kuulub Jakob van Hoddise luuletuse ,,Maailmalõpp" (1911) kriitika ja iroonia kodanluse suhtes, kodanliku maailma allakäigu karikeeritud kujutamine areneb G.Heymi, G.Trakli jt luules kogu kaasaegse maailma lõpu ja viimsepäeva kuulutuseks. Ekspressionismi iseloomustab inimese - paatos, üleskutsed ja hüüatused (Oo, Inimene! Ärge tapke Inimest!)
2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond uus majandus teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4. Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele tegevusele 5. Käsitsi tootmine 6. Suured perekonnad 7. Väikelaste ja vanurite eest hoolitses pere Tööstusühiskond 1. Esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2
· Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp · Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed. · Me võime kergesti andestada lapsele kes kardab pimedust; tõeline tragöödia on aga mehed kes kardavad valgust · Armastus muudab igaühe meist luuletajaks. · Ainult surnud on näinud sõja lõppu. · Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus · Luuletajad ütlevad välja tähtsaid ja tarku mõtteid, millest nad ise arugi ei saa. · Mis on hea, see on ilus. ARISTOTELES (eKr384-eKr322) ELULUGU Aristoteles sündis Makedoonias Chaldikike poolsaarel Stageiras 384 eKr. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende vahekord sõbralikuks.
Diskreditsiooni teostamisel on administratsioon olukorras, kus ta peab ühelt poolt arvestama seaduse eesmärki ja teiselt poolt konkreetseisd elulisi asjaolusi, et leida üksikjuhtumile sobiv ja õiglane lahendus. Ta peab kõigepealt selgeks tegema, millist eesmärki taotleb diskreditsioonivolitus ning millised on siin olulised momendid, ning seejärel nende alusel hindama üksikjuhtumit, et teha vastav otsus. Siin põimuvad nii otstarbekus kui ka õiglus. MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTE Kui diskreditsioon kujutab endast õiguslike tagajärgede valikut (otsustusdiskreditsioon, valikudiskreditsioon), siis määratlemata õigusmõiste on teakoosseisu ja hindamise ruumi küsimus. Üldjuhul on määratletud õigusmõistetel konkreetne materiaalne sisu. St normist tulenevat normatiivset käsku on võimalik, sõltumata üksikjuhtumist, abstraktselt määrtaleda ja täpsustada. Määratlemata õisusmõisted nagu nt
pankurid ning suurkorporatsioonid (huvi korral soovitan vaadata eestlaste loodud dokumentaalseeriat ‘’Ulmefilm’’, mis annab teistsuguse perspektiivi meie maailmasüsteemile ja –korrale, sealhulgas rahandussüsteemile). Kui me tõesti soovime elada õiglases maailmas, siis tuleb selle nimel tööd teha, mitte anda lubadusi üksteise järel. Vanasõna ütleb: suuga teeb suure linna, käega mitte kärbsepesagi. Demokraatia, väidetav taevane päästja ja õiglus ainuvõimalik vorm. Ameeriklased püüdsid seda viia Afghanistaani ja Iraaki, mis viisid vaid konfliktideni. Üldiselt on jäänud mulje, et meie hetkene maailm võib ainult siis leida ühise rahu, kui toimiks ülemaailmne demokraatia. Elimineerida kommunistlik kord Hiinas, hävitada Kim’ide monarhia Põhja-Koreas ja püüda hoida diplomaatiliselt vaos meie tulihingelist naabrit Venemaad. Demokraatia põhitunnuste alla kuuluvad kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude
koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid. Lääneriikide jaoks tähendas sõtta astumine Maginot liini kindlustamist. Otsene sõjategevus esialgu puudus. -Poolale lubati koguaeg sõjalist abi, kuid abi jäigi tulemata. -17.September- kuulutas NL sõja Poolale. -NL võttis Lääne-Ukraina ja Valgevene alad oma kaitse alla väites, et see on ajalooline õiglus, mis maksma pannakse. -Katõni tragöödia- kõige jõhkram massimõrv, mille korraldas NL Poola aladel -28.09.1939- Saksamaa ja NL vaheline sõprus- ja piirileping. Saksamaa lubas NL anda Leedu alad korvamaks alasid, mis jäid NL Poolas saamata. -Enne 28. Septembrit hakkas Baltikumis asi ,,hapuks minema". NL survestas Eestit vastastikuse abistamise e baasidelepinguga 28.09.1939 (muidu ähvardab sõda) -5 ja 10 oktoober sõlmisid baasidelepingu Läti ja Leedu.
Liigitus: 1) suhteliselt määratletud - liik ja määr on alternatiivsed, st erinevad karistusliigid; 2) absoluutselt määratletud - täpselt üks liik või määr. Sanktsiooni eesmärk on mõjutada preventatiivselt hoiatavalt kõiki subjekte tulevikus käituma üksnes õiguspäraselt. Õigusnormid vormistatakse: 1) õigustloovad aktid e normatiivaktid e üldaktid, 2) õigustrakendavad e üksikaktid. Õiguse teooriate paljusus Tuleneb lõppastames sellest, kuivõrd õigus ja õiglus on teineteisega seotud, samuti kuivõrd õigus on sõltumatu või sõltuv teistest sotsiaalsetest nähtustest. See on ka küsimus õiguse ja õigluse allikatest, samuti õiguse eesmärgist ja rollist ühiskonnas. Antiikaja käsitlused õigusest Antiik-Kreekas käsitlesti loodust inimesest omaette eksisteeriva igavese nähtusena, kus kehtisid universaalsed looduse seadused. Õige ning vooruslik maine riigivalitsemise viis ning õigus olid kosmilise jumaliku korra peegeldus.
oma kohuse täitmine mitte millegi muu kui selle pärast, et see on kohus, ülim hüve. Säärasena on see seotud religiooniga. See on meie kohus Jumala ees. Jumal armastab vooruslikke ning tasub neile lõpuks õnnega vastavalt nende vooruslikkuse astemele. Jumal ja surematus on eetika tarvilikud postulaadid. 12. Kas usk soosib moraalselt elu ? Kuidas ? Kui Jumal on olemas, siis hea tahe võidab halva. Kui Jumal on olemas -kosmiline õiglus valitseb universumis. Moraalsed põhjused kaaluvad alati üles moraalivälised. Kuskil on Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb, tema armastus innustab meid. Kui Jumal lõi meid oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud. Meil on põhjust kõiki kohelda heatahtlikult, moraalselt. Igavene elu: meil on kohustused järeltulevate põlvede ees. Usk annab meile kaks põhjust hoolitseda tulevaste põlvede eest. 1. Jumal käsib meil sugu jätkata 2
a) SKP, arstide ja haiglakohtade arv inimese kohta; b)imikute suremus, oodatav eluiga, kirjaoskuse tase; c) tervishoiukulud ja hariduskulud inimese kohta, keskmine eluiga. 60. Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale a)poliitilised vabadused, majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet, säästud; b)SKP ja loodusvarad elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus. c) säästlikkus, õiglus, harmoonia, potentsiaal. 61. Ühiskondlik majandus vajab esmajoones a) demokraatlikku õigusriiki; b) infrastruktuuri; c)vaba vahetust, tööjaotust ja raha. 62. Institutsionaalse ökonoomika järgi on majandussüsteem a) mitmesuguste organisatsioonide ja mängureeglite keeruline ja pidevalt muutuv kogum; b) mitmesuguste püüdluste, toimingute ja abinõude keeruline ja pidevalt muutuv kogum; c)mitmesuguste abinõude ja meetodite keeruline ja pidevalt muutuv süsteem. 63
T 74.Tsiviilõiguse maades on lepingud a)pikad ja detailsed; b)tihti korrigeeritavad; c) lühikesed ja üldised. 54. Tüüpiline langusfaasis (tööstus)haru Euroopa Liidus on a)rõivatööstus; b)plastmassitööstus; c) Õlletööstus. 60.Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale a) poliitilised vabadused, majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet, säästud; b) SKP ja loodusvarad elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus. c) säästlikkus, õiglus, harmoonia, potentsiaal. 71. Teleoloogiline (äri)eetika a) võtab arvesse eesmärgini jõudmise meetodid; b)arvestab mõju rahvusvahelistele suhetele; c) hindab tegude õigsust või väärtust vastavalt tagajärgedele. 86.,(Terve mõistus" majanduspoliitiliste probleemide lahendamisel a) tuleneb kogemustest, mis on paratamatult seotud kultuuriga; b)tuleneb erialasest ettevalmistusest; c)tuleneb üldharidusest. U 72.Utilitaarne (eetiline) lähenemine (utilitarian approach)
mis on väljendatud õigusaktides. Õiguseks on ainult need normid, mis on fikseeritud kirjalikes normatiivaktides. Ajalooliselt seotud rooma õigusega rakendatakse mandri- euroopas. Õiguse sotsioloogiline käsitlus domineerib anglo-ameerika õiguses. Esmaseks eesmärgiks on õigluse teostamine. Sotsioloogiline käsitlus lähtub eeldusest, et õiguseks on mitte üksnes kirjutatud õigusesätted, vaid ka reaalsed ühiskonnasuhted. 18. Õigus ja õiglus Õiguse ja õigluse mõisted on mitmetahulised. Eri regioonide õiguses on erinev õigusloome ja õiguse rakendamise protsess. Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses. Anglo-ameerika õigusperekonnas, kohtud mõistavad teatavatel juhtudel õiguse asemel pigem õiglust, rakendades antud piirkonnas väljakujunenud tava ja üldiselt aktsepteeritud lahendit.
Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimustena püstitas Sokrates (469 399 eKr). Praktiline filosoofia (eetikateooria) algab Aristotelesest (384 322 eKr). Praktiline filosoofia · tegeleb küsimustega, mis kerkivad esile igapäevases elus; · ei jaga tegutsemisretsepte vaid selgitab mõisteid ja argumenteerib; · mõtestab küsimusi: mis on hea elu? mis on hüve ja pahe? mis on õnn? mis on õiglus? mis on südametunnistus? mis on kohus? mis on vabadus? mis motiveerib inimest moraalselt käituma? missugused moraalsed õigused peavad olema kõigile tagatud? Moraalifilosoofia suurkujud on Aristoteles (384 322 eKr) ja I. Kant (1724 1804) Vanakreeka filosoofid seostasid küsimuse miks olla eetiline inimese (isiksuse) vaimse tervise ja harmooniaga. Alates 18. 19. sajandist moraalifilosoofia tegeleb eelkõige tegude eetilise iseloomu üle otsustamisega. 20
objektiivset õigust ja kehtivaid õigusnorme. Õiguse sotsioloogia pöörab tähelepanu õiguse eksisteerimise tingimustele. Õiguse filosoofia tegleb õiguse põhimõttega ja seda sageli nimetatakse õigustotsivaks teaduseks. Õiguse teooria tegeleb õigusnormide kehtivuse põhjendamisega ja selle kehtivuse piiridega. ta on teoreetiliseks baasiks jurisprudentsile. Õiguse alajaotused kitsamas mõistes ongi õ. teadus. 6. Õiguse idee koosneb 3 põhielemendist: õiglus õiguslik garanteeritus eesmärgipärasus Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Täiuslik definitsioon puudub tänase päevani. Aga on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma" Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat (ius commutativa) ja jaotatavat (ius distributiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas. Näiteks kahjude hüvitamisel
1.4. Õiguse tähistamine Ius – ladina kl õigus. Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst/teadus (Celsus). Õiglust iseloomustab põhimõte suum cuique – igaüks peab saama selle, mis talle kuulub. Õiguse formaalsed määratlused vastanduvad materiaalsetele. Formaalsed seavad õiguse kui normi kehtivuse sõltuvusse tema loomise viisist. Sisu jääb tagaplaanile. 1.5. Õiguse idee Õiguse idee kolm põhielementi: 1. õiglus See on inimeste kooselu põhiväärtus. Õigluse nõue võiks olla nt "igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: ius commutativa ehk võrdsustav (realiseerub eraõiguses) ja ius distributiva jaotav (av-õiguses). Iustitia cernitur in suum cuique tribuendo – õiglust viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma (Aristoteles) 2. õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) Peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu
Acc res mobiles (liikuvaid asju) Abl rebus mobilibus (liikuvate asjadega) Voc res mobiles (liikuvad asjad) VIII 09.10.2013 1. Servituudid on kas isiklikud nagu kasutamisõigus või asjadega seotud nagu maa- ja linnaomandite servituudid 2. Ediktid on Rooma rahva magistraatide eeskirjad 3. Jumalik otsus on jumala seadus, õigus on inimese seadus 4. Jaotatud õiglus. Võrdsustav õiglus. 5. Vahele jäetud kaasus, tähelepanuta kaasus 6. Ulatuslik tõlgendus. Piirav tõlgendus. 7. Teadmised õigusest on jumalikud ning teadmine ja õigluse ning ebaõigluse tundmine on inimlik 8. Senat ja Rooma rahvas 9. Soovitav isik, vastuvõetav. Ebasoovitav isik. 10. Võõras võimu alla kuuluvad isikud on kas isavõimu või mehevõimu või võlavõimu all 11. Läbi raskuste tähtede poole 12. Terves kehas terve vaim 13. Keelatud raamatute nimekiri 14
Õigus ei saa olla ja ei ole indiviidide ja nende grupeeringute otsuste niiöelda paljas tulemus. Peaks selge olema, et õigus ei eksisteeri sellepärast, et parlamentidel oleks tööd. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil ta saab korrastada, suunata, ka käskida õiguse subjekte. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. 6 3. Õiguse juriidilise, sotsioloogilise ja loomuõigusliku käsitluse erisused 3.1. Juriidiline käsitlus Õigust käsitletakse peamiselt kolmel erineval viisil: juriidiliselt, sotsioloogiliselt ning loomuõiguslikult. Juriidiliseks käsitluseks, ka õiguse normativistlikuks kontseptsiooniks, võib nimetada käsitlust, mille põhipostulaadiks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (...
peab põhinema eetilistel printsiipidel ning et ka moraalinormid pole pelgalt tuju, konventsiooni või otsustuse küsimus, vaid kujutavad endast objektiivset mõistlikkust. Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon, seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe. 31 Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi) Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt. Korraldav õiglus kohtleb aga kõiki inimesi nende voorustest või pahedest sõltumatult võrdsetena. 20 sajandi teisel poolel eksisteeris õigusfilosoofias kaks võrdselt ühekülgset lähenemist õiglusele – intuitivism ja utilitarism. Intuitivistlike ideede järgi tajuvad inimesed õigluse nõudeid intuitiivselt ning tegutsevad nö sisehäält kuulates
saab ja peab põhinema eetilistel printsiipidel ning et ka moraalinormid pole pelgalt tuju, konventsiooni või otsustuse küsimus, vaid kujutavad endast objektiivset mõistlikkust. Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon, seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe. Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt. Korraldav õiglus kohtleb aga kõiki inimesi nende voorustest või pahedest sõltumatult võrdsetena. 20 sajandi teisel poolel eksisteeris õigusfilosoofias kaks võrdselt ühekülgset lähenemist õiglusele intuitivism ja utilitarism. Intuitivistlike ideede järgi tajuvad inimesed õigluse nõudeid intuitiivselt ning tegutsevad nö sisehäält kuulates. Nimetatud teooriast otsitakse
peab põhinema eetilistel printsiipidel ning et ka moraalinormid pole pelgalt tuju, konventsiooni või otsustuse küsimus, vaid kujutavad endast objektiivset mõistlikkust. Mida tihedamalt on teineteisega seotud sotsiaalne ja juriidiline organisatsioon, seda suuremal määral satub positiivsesse õigusesse ka loomuõiguse printsiipe. 31 Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi) Aristotelese sõnul on oluline proportsianaalsus ehk õiglus tähendab võrdsete kohtlemist võrdselt ning ebavõrdsete kohtlemist ebavõrdselt. Korraldav õiglus kohtleb aga kõiki inimesi nende voorustest või pahedest sõltumatult võrdsetena. 20 sajandi teisel poolel eksisteeris õigusfilosoofias kaks võrdselt ühekülgset lähenemist õiglusele intuitivism ja utilitarism. Intuitivistlike ideede järgi tajuvad inimesed õigluse nõudeid intuitiivselt ning tegutsevad nö sisehäält kuulates
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
