Vabaringlus toimub raskusjõu mõjul sundringlus toimub pumba mõjul 33. Mille mõjul ringleb küttesüsteemis vesi vabatsirkulatsiooni korral? Liikumise mõjul, raskusjõu erinemise tõttu. Raskusjõu mõjul. 34. Miks paneb raskusjõud vee ringlema küttesüsteemis? JOONIS! Igale kuupsentimeetrile laias ja kitsas torus mõjub erineva suurusega raskusjõud. 35. Miks tuulise ilmaga tundub õhutemperatuur olevat madalam kui sama õhutemperatuuriga tuuletu ilma korral? Tuulise ilmaga viiakse meie keha juurest soojust ära, seega nahapind jahtub ja tunnemegi jahedust. 36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? kaotab 80%soojusest, ülejäänud läheb naha kaudu ja hingamise kaudu 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad? Soojuskiirgus ja nähtav valgus 38. Kuidas kujutada keha soojenemist kiirguse toimel? 39. Kuidas liigitatakse soojuskiirgus?
Mille mõjul ringleb küttesüsteemis vesi vabatsirkulatsiooni korral? (Raskusjõu mõjul), raskusjõudude erinevus paneb vee ringlema, külma vee kuupmeetrile(ruumalaühikule) mõjub suurem raskusjõud kui sooja vee kuupmeetrile (ruumalaühikule). Esineb küttesüsteemis. 34. Miks paneb raskusjõud vee ringlema küttesüsteemis? Raskusjõudude erinevus, soe vesi kergem tõuseb pinnale, külm raskem vajub alla. 35. Miks tuulise ilmaga tundub õhutemperatuur olevat madalam kui sama õhutemperatuuriga tuuletu ilma korral? Tunneme naha jahtumise järgi, mida suurem on naha ja nahapinna juures oleva õhukihi temperatuuride erinevus, seda jahedam õhk tundub. Tuulise ilmaga viiakse õhukiht nahalt minema. Vaikse ilmaga jääb see kiht naha juurde 36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? Umbes 80%, ülejäänud soojusjuhtivus, aurumine, konvektsioon 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad?
Sõltuvalt liigist toituvad kõik Eestis elavad nahkhiired kas suurematest või väiksematest, pehmematest või kõvematest putukatest, olles seega kasulikud kahjurihävitajad. Eesti külmas kliimas lendab öösiti suhteliselt vähe putukaid ning needki on aktiivsed vaid soojal aastaajal. Seetõttu rändavad nelja nahkhiireliigi esindajad talveks lõuna poole, ülejäänud seitse liiki aga veedavad külma aja taliuinakus. Selleks varjuvad nad püsiva õhutemperatuuriga niisketesse koobastesse või keldritesse. Talveuni kestab oktoobrist aprillini ja nahkhiired elavad sellal suve jooksul kogunenud rasvakihi arvel. Talvituvate nahkhiirte kehatemperatuur ei ületa kuigivõrd ümbritseva keskkonna oma ning ainevahetus on neil väga aeglane. Ärkamisel kehatemperatuur tõuseb ja varuained kasutatakse kiiresti ära. Seetõttu on talvine ärkamine nahkhiirtele ohtlik ja neid ei tohi talvitumispaikades häirida
Läänerannikul on statistika järgi tugevad sajud kolmel päeval neljast ja idarannikul ülepäeviti. 3 Vihm vaheldub tormisest valingust värskendava uduvihmani. Uduvihm on nii ebamäärane, et ei jäta isegi jälge kõnniteele. Vihmale järgneb tihtipeale päike ja kergemagi vihmasabina korral on Iirimaal alati võimalik näha vikerkaart. Külmemad kuud Iirimaal on jaanuar ja veebruar keskmise õhutemperatuuriga 4-7 C ° soojemad kuud aga juuli ja august keskmise õhutemperatuuriga 14-16 C °. Seega on suvel Iirimaal ilmad umbes 4 C ° võrra jahedamad, talvel aga 14 C ° võrra kõrgema temperatuuriga kui mujal Euroopas samal laiuskraadil. Iirimaa kliimarekordid: absoluutne õhutemperatuuri miinimum pärineb 1881 aastast: -18,9 C °. Maksimum õhutemperatuur: 33,3 C °. Hüdrosfäär Iirimaa jõestik on väga tihe ja veerohke kuna suur osa saarest katab madalik. Iirimaal voolab
9. mis on õhu küllastusvajak? Küllastusvajak (küllastusdefitsiit) on antud temperatuuril õhku küllastava veeauru ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. 10. mis on kastepunkt? Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks ( nimetus on tulnud sellest, et kui aluspinna temperatuur langeb, siis algab seal, eriti taimkattel, kaste tekkimine). Täiesti niiske õhu (näiteks udu) korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk. 11. mis on õhu eriniiskus? On õhus olevaveeauru hulk grammides 1Kg niiske õhu kohta . Eriniiskust kasutatakse laialdaselt meteoroloogilistes uurimistöödes. Pilved 12. millised on pilvede tekkimise põhjused? Pilved on samuti nagu udugi kolloidne süsteem, mis koosneb õhus hõljuvaist väikestest veepiiskadest, jääkristallidest või mõlemaist
Eesti kliima Eesti asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas. Asend parasvöötme põhjapoolseimas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekuvööndis tingib Eestis muutliku ja järskude temperatuurikõikumistega niiske tuulise kliima. Seda põhjustab Atlandi ookeani Põhja-Atlandi hoovus, mille põhjaosas tekkivad aktiivsed madalrõhkonnad kannavad tugevate läänetuultega siia niiskeid sooja õhumasse, mis pehmendavad kliimast.. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4-6º C. Madalaim keskmine temperatuur on kõrgustikel, kõige soojem saarte läänerannikul. Kõige soojemad kuud aastas on mai-juuli, külmim aga veebruar. Teadaolevalt kõrgeim temperatuur 35,6º C mõõdeti 11. augustil 1992 Võrus, madalaim 43,5º C 17. jaanuaril 1940 Jõgeval. Eestis on neli aastaaega. Nagu teisteski põhjamaades, on ööpäevase valge aja pikkus suvel ja talvel väga erinev. Piki suvepäev kestab 18 tundi ja 10-4...
Ka paljud teised saasteainete (formaldehüüd, ammoniaak, vingugaas, osoon, tolm, orgaanilised ained) kontsentratsioonid on normitud. Samuti on sisekliima tagamiseks normitud õhuvahetus üldjuhul peaks olema õhuvahetuse kordsus vähemalt 0,5 korda tunnis. Kui sisetemperatuuri muutus ja õhu liikumine on tajutav otsese ebamugavusena, siis keerulisem on asi niiskuse, CO2 ja teiste saasteainete tajumisega. Temperatuur Olulisim sisekliima parameeter on ruumi õhutemperatuur. Ruumi õhutemperatuuriga kohaneb soojavereline elusorganism, seega ka inimene termoregulatsiooni abil. Optimaalse õhutemperatuuri juures on termoregulatsioon minimaalne. Optimaalne temperatuur, 0C on selline temperatuur, mis rahuldab enamikku (95%) inimesi teatud riietuse ja kehalise aktiivsuse juures. Rahuolekus alasti inimesele on optimaalne õhutemperatuur 28...30 °C, kerges rõivas inimese jaoks 22...25 °C, tavalises rõivas (ülerõivasteta) kerget tööd tegeva inimese jaoks 18...20 °C.
mis on aasta ringselt rohelised, nõmmed ja sood. 3% Iirimaa pinnast on kaetud istutatud metsaga. Kliima Valitsev kliima on niiske ja mereline, sest saar asub Atlandi ookeani idarannikul, kust kulgeb kliimat tugevalt mõjutav Atlandi hoovus, mis muudav suved jahedaks ning talved pehmeks. Sageli on udu ning sademete hulk on aastas 800-1200 mm madalamatel aladel ning ligi 2000 mm või rohkem mägistel aladel. Külmemad kuud Iirimaal on jaanuar ja veebruar keskmise õhutemperatuuriga 4-7 C ° soojemad kuud aga juuli ja august keskmise õhutemperatuuriga 14-16 C °. 5 Vetevõrk Iirimaa jõestik on väga tihe ja veerohke kuna suur osa saarest katab madalik. Iirimaal voolab ka Briti saarestiku pikim jõgi Shannon, mille pikkuseks on mõõdetud 386 km, kuid saarel voolab ka Barrow'i, Blackwater'i ja Liffey jõgi. Iirimaal on ka palju järvi,
sademete hulk. Mandriline kliima on iseloomulik mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele. Mereline kliima- on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Isoterm- on joon kliimakaardil, mis ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tavaliselt kujutatakse kliimakaardil jaanuari või veebruari ja juuli samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta keskmiseid samatemperatuurijooni. Happesademed- on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks.Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale
küllastunud, siis oleks relatiivne niiskus 100% (udu korral).4)küllastusvajak- antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. See näitab, kui kaugel on õhk küllastusest. Täiesti kuiva õhu korral küllastusvajak võrdub maksimaalse rõhuga antud temperatuuril. Küllastuse korral küllastusvajak võrdub aga nulliga.5)kastepunkt- temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastataks. Täiesti niiske õhu korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk.6)Eriniiskus- õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. Pilet nr. 16 Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris hoopiski. Pilvede tekkeprotsessid. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumise võimet, see arv näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost.
Pilet nr. 8 Kliima. Mikrokliima uurimine ja koha mikrokliima parandamise võimalused. Antitsüklon ja sellega kaasnevad muutused küllastusvajak võrdub aga nulliga.5)kastepunkt- temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastataks. Täiesti niiske õhu korral Eestis. kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk .6)Eriniiskus- Kliima – antud kohale paljude aastat lõikes iseloomulik ilmastikurežiim, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust ja atmosfääri õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. tsirkulatsioonist. Antud koha iseloomustamisel tuleb vaadelda selles kohas esinevaid ilmastikutüüpe ja –variante koos nende
Kodutöö aines EPT 0011 Ehitustehnoloogia Betoonitööd talvel. Üliõpilane: RENE BEREZIN Matr. nr 072208 Juhendaja: prof. Irene Lill Töö esitatud: 25.november 2009 Töö arvestatud: Sisukord. Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Talvise betoneerimise iseärasused..................................................................................... 4 2. Talvisel betoneerimisel ettevalmistustööd........................................................................... 5 3. Ehitustehnoloogilised meetodid talviseks betoneerimiseks........................
Õhurõhk- Surve, mida õhk avaldab oma raskuse tõttu kõigile kehadele Õhumass- Suur, ühesuguste omadustega õhuhulk troposfääris Passaadid- Püsivad tuuled, mis puhuvad 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole Mandriline kliima- Mandrite siseosade kliima, mida ei mõjuta ookeanid Mereline kliima- Kliimatüüp, millele on iseloomulik suhteliselt suur aasta sademete hulk ja väike õhutemperatuuri aastane amplituud Samatemperatuurijoon- Joon, mis ühendab kaardil ühesuguse keskmise õhutemperatuuriga punkte Maailmameri- Maakera kattev katkematu veeväli, mis ümbritseb maismaad Riimvesi- Looduslike veekogude vesi Rannajoon- Vee ja maismaa kokkupuutejoon Rannik- Laiem üleminekuala maismaalt metele Siseveed- Maakera maismaaosas paiknevad veed Põhjavesi- Maakoore ülemises osas asuv vesi Allikas- Koht, kus põhjavesi väljub veepinnale või veekogu põhja Murenemine- Mineraalide ja kivimite lagunemine maapinnal füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite toimel
Kliima Vahemereline kliima, mida iseloomustavad pikad ja kuumad-kuivad suved ning niisked ja pehmed talved. Temperatuur umbes 10 15 kraadi. Suved on tulikuumad. Temparatuur sisemaal võib ületada 40 kraadi. Suvine kuumus on kergelt talutav, sest õhk on kuiv ja saare põhjaosas puhuvad pidevalt värskendavad meretuuled. Öised temperatuurid augustis-septembris jäävad mõnusalt 21-24 kraadi piiresse September ja oktoober on soojad kuud õhutemperatuuriga kuni 27-30 kraadi. 5 Temperatuur Keskmine temperatuur (°C) Athens Corfu Heraklion Rhodes Santorini Thessaloniki Serres JAN 10,3 9,7 12,1 11,8 11,2 5,0 3,9 VEB 10,7 10,3 12,3 12,0 11,2 6,6 6,2
Kümne aastaga on veetarbimine vähenenud ligi kaks korda. Vähenenud on ka põllumajandusest lähtuv reostus. Põhjavee kvaliteet piirkonniti on väga erinev. Põhjavee reostused on üldjuhul lokaalsed ja tingitud veeallika läheduses asuvatest reostuskolletest. Kliima Kaarma valla piirkonnale omane paljuaastane (30. aasta Kuressaare ja Karja vaatlusandmed: 1961 - 1990) keskmine õhutemperatuur on 6,0° C. Kõige soojem kuu on aastas juulikuu, keskmise õhutemperatuuriga 16,5° C ja kõige külmem, veebruarikuu, mille keskmine õhutemperatuur on - 4,4° C. Viimase 10 aasta kestel on täheldatud õhutemperatuuri tõsu 6,9° C, juulikuu keskmine 17,1° C ja veebruari keskmine õhutemperatuur - 2,9° C. Soojem suvekuu on olnud 1997. a. august 19,7° C. Ööpäevane maksimaalne õhutemperatuur on tõusnud viimase poole sajandi jooksul kõige kõrgemale 1975. aasta augustis 32,0° C ja
Analüüsitava mootori algandmed: B & W K90 GF Silindri võimsus Ns = 2300 kW Pöörete arv n = 110 p/min; silindri diameeter 0,9 m; kolvikäik S = 1,8 m Surveaste = 13,5 Turbokompressori filtrite rõhulangus pf = 392 Pa Rõhulangus õhujahutil põj = 1962 Pa (põj = 980...2900 Pa) Välisõhu rõhk p0 = 1,013·105 Pa Masinaruumi temperatuur 20 oC, õhu suhteline niiskus 0 = 70 % Merevee temperatuur 14 0C NB !!! Kõik ülejäänud vajalikud algandmed võib valida antud mootori tüübile lubatud piirides. Ülesanne 1 Mootor töötab raskekütusel kütteväärtusega Qa = 41 418 kJ/kg. Leida, kuidas muutuvad energeetilised ja ökonoomilised näitajad, kui mootorit ekspluateeritakse madalama kütteväärtusega kütusel Qa = 40 287 kJ/kg. Diiselmootori tööd saab hinnata järgmiste näitajate alusel: 1. Indikaatornäitajad - keskmine indikaatorrõhk - mootori indikaatorvõimsus - mootori indikaatorkasutegur 2. Efektiivnäitajad - keskmine efektiivrõhk - mootori efektiivvõimsus - m...
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
muutunud tööstuslikuks. Õhku paisatakse tohutul hulgal kemikaale ja teisi saastaineid. Nii muudavad inimesed maa atmosfääri ja koos sellega ka kliimat. Temperatuuri tõstev tegur on ka otsene soojusenergia vool tööstusest ning olmest. Viimase osa on eriti märgatav talvel. Veel üks tegur, mis on põhjustatud inimese poolt, on tehispinnad. Kivipinnad linnas kiirgavad päeval kogutud soojust teatud hilinemisega ümbritsevasse ruumi nagu ahi. Nende tegurite mõjul linnas kujunev kõrgema õhutemperatuuriga piirkond ongi Eesti linnadest kõige paremini teada Tallinn (Jaagus 2008). Erinevat liiki kliimamuutused kaasnevad ka metsade mahavõtmisega, ükskõik, kas seda tehakse metsamaterjali saamiseks, maa põllustamiseks või asulate rajamiseks. Puud neelavad inimeste ja loomade poolt väljahingatud süsihappegaasi ning eraldavad hapnikku, mida inimesed ja loomad sisse hingavad. Metsade hävitamine muudab atmosfääris hapniku ja süsihappegaasi vahekorda
See karakteristik näitab kui kaugel on õhk küllastusest. Küllastuse korral küllastusvajak = 0. Täiesti kuiva õhu korral võrdub küllastusvajakveeauru maksimaalse rõhuga antud temperatuuril - Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks. Nimetus on tulnud sellest, et kui aluspinna temperatuur langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattel, kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (näiteks udu) korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk - Eriniiskus s on õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. 26) Õhu niiskuse mõõtmise meetodid - Psühromeeter õhuniiskuse määramise põhiline instrument. Koosneb kuivast termomeetrist, mis näitab õhutemeratuuri ja märjast termomeetrist, mille reservuaari ümber on mässitud valge batistriie, mida niisutatakse destilleeritud veega
juures õhus olev veeaur õhku küllastaks konspekt kõrvale!) 7600m kõrgusel (-40°) vaid jääkristallid!) (kui t° langeb kastepunktini, tekib taimedel Cirrus – kiud, niidid Jäätuumakesed (isegi bakterid) kaste) Cumuli – rüngad Täiesti niiske õhu (udu) korral kastepunkt Strata – kiht Vihmapiiskade langemiskiirused. võrdub õhutemperatuuriga d näitab, kas Translucidus – läbipaistvad suht. õhuniiskus on kõrge või madal Opacus – mitteläbipaistvad Polaaralal on suhtel. niiskus suur, kõrbes Fractus – rebenenud on kastepunkt kõrgem, õhk sisaldab Castellanus – tornjad rohkem veeauru Humilis – väikesed Undulatus-lainjad Stressiindeks Incus – alasi
ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega. Õhuliinid peavad suutma vastu pidada mehaanilistele koormustele, keemilistele mõjuritele ja temperatuuri muutustele. Keskpingeõhuliinid koosnevad juhtmetest, mastidest, isolaatoritest, traaversitest, tõmmitsatest ja tugedest ning kinnitusdetailidest. Õhuliinide tähtsamad parameetrid (joonis 5.14) on visangu pikkus l (õhuliini kahe naabermasti
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...
teelõikudel. Mustsegudest katete alusteks võivad olla sideainetega töötlemata kivimaterjalidest katendikihid ja stabiliseeritud pinnastest või materjalidest alused. Alused tuleks 2..3 tundi enne kattetööde algust kruntida kas vedelbituumenigakoguses 0.7..1.0 l/m² või kiirestilaguneva bituumenemulsiooniga koguses 0.8...1,4 l/m². Seguri mustsegudest katteid ja aluseid võib ehitada kevadel ja suvel õhutemperatuuriga vähemalt +5ºC, sügisel peab õhutemperatuur olema vähemalt +10ºC. Mustsegudest katete formeerumiseks vajatakse vähemalt 15...20 päeva positiivset õhutemperatuuri. Mustsegude sideainena kasutatakse vedelaid naftabituumeneid või põlevkivibituumeneid või bituumenemulsioone. Suurema viskoossusega sideaineid kasutatakse kesksuvel õhutemperatuuridel üle +15ºC. Mustsegu skelett koostatakse looduslikust või purustatud kruusast või killustikust ja liivast. Kasutatava kivimaterjali
kasutada esmalt 10% petrooleumi vesiemulsiooni või kaltsineeritud sooda 5% lahust Sama ka insektitsiidide ja fungitsiidide korral Sulfuroonide baasil toodetud preparaatide korral kasuta pesuainet Kemiram (loe juhendit) Karbonaatsete herbitsiidide puhul 5% kloorlubja lahust Töötamine tk vahenditega katmikalal · Arvesta kõrge õhutemperatuuriga ja niiskusega Soodustab haiguste massilist levikut Pestitsiidid lagunevad kiiremini vähemtoksilisteks ühenditeks Ootajad ja tööoode (1-7p) on lühemad · Lubatud kasutada ainult katmikalakultuuride kahjustajate tõrjeks välja töötatud preparaate · Tööd teosta õhtusel ajal, mil temp, ja otsene päikesekiirgus on madalamad ja puuduvad kõrvalised isikud Töötamine tk vahenditega katmikalal
ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm Mandriline kliima-ehk kontinentaalne kliima-iseloomulik õhutemp suhteliselt suur ööpä'evane ja aastane kõikumine, väike sademetehulk, ja õhuniiskus võrreldes merelise kliimaga. Mereline kliima -iseloomulik sadeterikkus ning ööpäevase ja aastase õhutemperatuur suhteliselt väike kõikumine võrreldes mandrilise kliimaga. Samatemperatuurijoon ehk isoterm on joon kliimakaartil, mis ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tavaliselt kliimakaardil kujutatakse jaanuari või veebruari ja juuli samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta keskmiseid samatemperatuurijooni. VEESTIK Maakeral on vett 71%, soolast 97,2 % ja magedat 2, 8 &.Magedat vett on kõige rohkem liustikes. Vesi Maal ja seda ümbritsevas õhkkonnas on pidevas liikumises. Selle liikumise käigus võib vesi muuta oma olekut vedelast tahkeks ja gaasiliseks. Ookeanides, meredes, siseveekogudes ja maapõues on vesi harilikult vedelas olekus.
umbes 1/3 löögist ja lõdvestumisfaasi ehk diastoli kestus umbes 2/3 löögist. Pulsisageduse kasvades diastol lüheneb. Seega mida aeglasemalt süda töötab, seda rohkem ta puhkab. (Jalak, Lusmägi 2010) • SLS üle 200 ei peeta hemodünaamiliselt efektiivseks, kuna löökide vahepeal ei jõua kojad piisavalt verega täituda ja SLS tõus tuleb löögimahu arvelt (Ibid). 40 • Kõrge õhutemperatuuriga treenides on töövõime märgatavalt suurem ja pulss madalam, kui koormuse kestel tarbitakse vedelikku (Landõr 2009). • Mida kiiremini saavutab pulsisagedus koormusel püsiseisundi, seda treenitum on organism (Ibid). Peatükk 1.4. • Kahest sama VO2max võimsusega sportlasest on kõrgem kehaline töövõime sellel, kes liigub maksimaalsel hapnikutarbimise tasemel kiiremini, sest tema suudab kasutada energiat ökonoomsemalt (Jürimäe, Mäestu 2011).
SOOJUSBILANSS Maismaa temperatuurikontrasti põhjused: Merede temperatuurikontrasti põhjused: 1. väike soojusjuhtivus 1. suur soojusjuhtivus 2. segunemine puudub 2. intensiivne segunemine 3. madalam aurumistase 3. intensiivsem aurumine 4. väiksem erisoojus 4. suurem erisoojus isoterm e. samatemperatuurijoon – joon kliimakaardil, mis ühendab ühesugused õhutemperatuuriga punkte. Isoterm on maismaal laiem kui merel inversioon – teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides, st allpool asub külmem õhukiht. Põhjustab gaaside vertikaalse segunemise peatumise atmosfääris peamiselt kahel põhjusel: 1. kõrval asuva õhu liikumisel: külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse (külm front). Soe õhumass liigub
53 soojusisolatsioonimattidega, kile vm kattega, vältimaks soojuse kadu tsemendi reageerimisel. Oluline on kaitsta betooni ka tuule eest, mis soodustab pinna jahtumist. Ilma lisasoojenduseta pole mõtet betooni kaitsta külma eest kauem kui 3...7 ööpäeva, selle aja jooksul eraldub betoonist eksotermiast tingitud soojus ja betooni temperatuur võrdsustub õhutemperatuuriga. Tihti kasutatakse ka kõrgemamargilist ja madalama vesi- tsementteguriga betooni. Et tagada normaalne kivinemiskiirus peaks betooni temperatuur olema valu ajal vähemalt 10...20ºC, selle temperatuuri juures saavutatakse betooni vajalik tugevus suhteliselt lihtsalt (nt betooni katmine). Kasutatakse ka kiirkivinevat betooni, kus on sees lisaained, mis aktiviseerivad tsemendi reageerimist, kivinemiskiirus suureneb 1,2 korda
ning noortele keelatud töid ja tootmisprotsesse. Loetelu on lahtine, mis tähendab, et juhul kui töökeskkonnas esineb mõni tegur, mida määrus ei kajasta, tuleb selle ohtlikkust ala- ealisele hinnata igal konkreetsel juhul eraldi, võttes aluseks TLS § 7 lõikes 2 ette nähtud piirangud. Määruse alusel on noorele muu hulgas keelatud kahjustav kiirgus ja vibratsioon, kõrge müratase ning töötamine pidevalt madala või kõrge õhutemperatuuriga keskkonnas. Keelatud on töö, mis on seotud kõrgusest kukkumise ohuga, kõrgpingestatud elektrisead- me või mehaanilise lõikuriga, samuti töö traktoril või töö, mis on seotud varisemisohuga. Määrus võimaldab teha erisusi praktika raames töölepingu alusel töötamise korral. Õp- pepraktikal viibivad alaealised ei ole eelduslikult tööõiguslikus suhtes. Nad teevad küll tööd, aga tavapäraselt ei tee seda töölepingu, vaid praktikalepingu alusel (kutseõppeasu-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
