Kodutöö nr 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: Üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*338= 290,68 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,68/(101325 290,68)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 32,82 kJ/kg Entalpiate erinevus = 32,82 (-2,59) = 35,41 kJ/kg
Loodusvööndid · Jää- ja külmakõrbed. Asuvad polaarvöötmes. Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks. Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika: talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on
Kodutöö nr. 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetes toodud üldõhuvahetusest 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -6 oC, RH= 90% Sisetingimused: õhutemperatuur 23 oC, RH = 40% 1 Välisõhu veesisaldus pv W =0,622∙ pt − p v pv =0,90 ∙ 368,5=331,65 Pa pt =101325 Pa 331,65 kg W =0,622∙ =0,00204 101325−331,65 kg 1.1 Entalpia kJ H=1,005 ∙ (−6 )+ 0,00204 ∙ ( 2500+ 1,86∙ (−6 ) ) =−0,95
2. kodune töö Karin Erimäe MT-3 Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), elu- ja magamistubades 1,0 l/ (sm2) või 7 l/s inimese kohta. Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*337,9= 290,59 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,59/(101325 290,59)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -7,035 + 4,45 = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 21,11 + 11,71= 32,82 kJ/kg
........ ilmad Antitsüklonis ehk ................................... liigub õhk keskosast äärealade suunas, sest keskosas on õhurõhk kõige suurem/madalam. Kõrgrõhkkond toob kaasa a) talvel ..................................... ilmad, b) suvel .................................. ilmad. Millist rõhkkonda kujutab joonis? Põhjenda ................................................................... · Temperatuur Eestis on talvel õhutemperatuur oluliselt ..................................., kui samal laiuskraadil mujual maailmas. Seda põhjustavad .................... ookeanilt läänetuultega/idatuultega tulevad soojemad õhumassid. Rannikualade ja sisemaa väikesed temperatuurierinevused on tingitud ..............................mere mõjust. Kõige külmemad kuud Eestis on ........................ ja ........................, kui kuu keskmine temperatuur on .....
Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist. MAKADI BAY SOMA BAY Kliima Egiptuses valitseb troopiline mandrikliima. Ilmad on siin kuivad ja kuumad. Päikeselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Suvel küündib päevane õhutemperatuur Kairos 3540°C, talvel on siin sooja 1520°C. Punase mere rannikul on keskmine õhutemperatuur juunist augustini 3538°C, novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 2327°C ringis. Öösel on õhutemperatuur harilikult 10°C madalam kui päeval. Mõnikord langeb öine õhutemperatuur Kairos ja Vahemere rannikul 8°C-ni. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Toit
Maavarad Maakidest on olulised veel vase ja rauasulfiidid. Settelistest maavaradest on olulised fosforiit ja süsivesinikud. lubjakivid ja liivakivid sisaldavad ka naftat ja maagaasi. Kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Kliima Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes võib õhutemperatuur langeda 26 kraadini. Kliima Tiranas on keskmine õhutemperatuur augustis 23,8° C ja jaanuaris 6,7° C. Sademeid on oktoobris keskmiselt 157 mm ja juulis 28 mm. Umbes 40% sademetest langeb talvele. Jõed ja järved Jõed on talvel kärestikulised ja ujutavad üle, suvel jäävad neist järele vaid nired. Pikim jõgi on Drin 280 km. Järved piiravad riigi piiri. Loomastik Albaanias jahipiirangud puuduvad. Vana tava on kanda relva ja piiramatult tulistada.
Pc õhurõhk komprimeerimis protsessi lõppus, (MPa) Pz maksimaalne põlemis rõhk, (MPa) Pb rõhk paisumis protsessi lõppus, (MPa) Pt keskmine väljalaskegaaside rõhk enne turbiini, (MPa) Pi' keskmine teoreetiline indikaator rõhk, (MPa) Pi tegelik indikaator rõhk, (MPa) Pe keskmine efektiivne rõhk, (MPa) To/(to) keskkonna temperatuur, (K)/(oC) tmv jahutusvee temperatuur, (oC) t soojusülekanne silindri seintelt, (oC) Tk õhutemperatuur kompressori väljumisel, (K) Ts õhtemperatuur resiiveris, (K) Ts' õhutemperatuur töötavas silindris, arvestades soojusülekanne, (K) Ta õhu- ja heitgaaside segu temperatuur täiteprotsessi lõppus, (K) Tg jääkgaaside temperatuur, (K) Tc õhutemperatuur komprimeerimis protsessi lõppus, (K) Tz maksimaalne põlemis temperatuur, (K) Tb temperatuur paisumis protsessi lõppus, (K) Tt keskmine väljalaskegaaside temperatuur enne turbiini, (K)
Kahe erineva riigi põllumajanduse võrdlemine Hispaania põllumajandus: Looduslikud tingimused: Lähistroopiline kliimavöönd, keskmine õhutemperatuur jaanuaris on +8...+12 kraadi, augustis +18...+26kraadi. Keskmine sademete hulk on 350-500mm aastas. Hispaanias domineerivad pruunmullad, need on suhteliselt viljakad, va arvatud need piirkonnad, mis on sisemaal. Kultuurid, mida selles riigis kasvatatakse: Puuviljadest kasvatatakse apelsine, mandariine, greipe, sidruneid, õunu, banaane ja viinamarju. Köögiviljadest kasvatatakse sibulaid, kartuleid, tomateid, kapsaid jne)
· Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid... Aga teda on võrreldud ka... Maa tuum · Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. · Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. · Vedela tuuma pööriseliselt liikumine tekitab gravitatsiooni. Temperatuur · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. · Maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C. · Madalaim õhutemperatuur on 89,6 °C. Täname tähelepanu eest ! Kätlin ja Kristin.
.. Aga teda on võrreldud ka... Maa tuum · Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. · Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. · Vedela tuuma pööriseliselt liikumine tekitab gravitatsiooni. Täname tähelepanu eest ! Kätlin ja Kristin. Temperatuur · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. · Maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C. · Madalaim õhutemperatuur on 89,6 °C.
7. Vormsi Põhikooli õpilased mõõtsid 1.-10. detsembrini 2006. aastal iga päev Õpetajale õhutemperatuuri. Mõõtmistulemused on esitatud tabelina. 3 punkti Kuupäev 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. T (oC) 8 7 7 7 7 8 8 8 8 8 ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ Milline oli keskmine õhutemperatuur 2006. aastal 1.-10. detsembrini? MATEMAATIKA 28 29
Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1=138,82 g Mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) m2=138,95 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=0,318 dm3 Õhutemperatuur t=20 °C Õhurõhk P=103300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Gaasi maht kolvis normaaltingimustel P * V * T0 103300 * 0,318 * 273
Kasutatud ained: CO2 - süsinikdioksiid Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1=138,82 g Mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) m2=138,95 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=0,318 dm3 Õhutemperatuur t=20 °C Õhurõhk P=103300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Gaasi maht kolvis normaaltingimustel P *V * T0 103300 * 0,318 * 273
Põhja osas asuvad järved on madalad ja soised. Taani jõgedes ei ole üleujutusi. Kliima Taani on pea kõigist külgedest piiratud merega ning seetõttu on kliima siin läbi terve aasta pehme, ilma järskude temperatuurilangusteta, kuid tugevate tuultega. Päevad on talviti lühikesed, jahedad ning mööda Taanit reisimiseks vähemsobivad, ööpäeva keskmine õhutemperatuur jaanuaris 0 C. Kõige parem on Taani sõita juulis või augustis, sest sel perioodil tõuseb õhutemperatuur +16C kuni +18C. Taani asub parasvöötmes. Võrreldes Eesti õhutemperatuuri ja sademete hulka näeme: Tallinna keskmine õhutemperatuur 1961-1990 ja 2008 Tallinna sademed 1961-1990 ja 2008 Sademete hulk Eestis on peaaegu sama, mis Taanis. Kuid temperatuur on Taanis pehmem, Eestis langeb talvel ikkagi alla 0 kraadi. Seega saame kinnitust, et Taanit ümbritsev meri pehmendab nende kliimat.
soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. Riigi läänepoolse osa kliimat mõjutab Atlandi ookean, kuid see on üsna nõrk mõju, mis väljendub eeskätt Läänemere ranniku kõrgenenud õhuniiskuses. Sademed Sademete aasta keskmine tase Venemaa Euroopa territooriumil on ligi 800 mm, ent lõunaregioonides on see kaks korda väiksem 400 mm. Siberis on sademete aasta keskmine norm 500 kuni 800 mm, mägispiirkondades kuni 1000 mm. Temperatuur Arktika rannikul langeb õhutemperatuur Põhja-Jäämere mõju tõttu kuni -50° . Juuli keskmine õhutemperatuur Verhojanskis on +13° , kuid vahest võib tõusta kuni +37° . Euroopa osas on kliima mõõdukam, Musta mere rannikul aga pehme. Moskvas on jaanuari keskmine õhutemperatuur -16° kuni -9° , keskmine juuli temperatuur on aga 13° kuni 23° .
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum Tootmiskeskkonna meteroloogiliste tingimuste uurimine Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: TEOORIA Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima – see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumist, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Eestis on sagedased “külmetushaigused”. Organismi märgataval jahtumisel algavad lihaste
vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes. Lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab itmesugused baktereid, enamasti on nad hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahal on üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri, sest taa on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonet seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur on kõige tekibmhigistamine, veresooned laienevad. Nahal on palju retseptoreid, mis tunnevad valu, sooja, külma, puudutust. Samuti reageeritakse venitusele, survele, vibratsioonile, karvade liikumisele. Nahk kui erituselund Keha pinnalt eraldub niiskust. See aitab vältida ülekuumenemist. Lisaks sellele me vabaneme ka jääkainetest. Naha ehitus
Test 1 küsimused ja vastused: 1. Selgita valimi mõistet. Kuidas tagada valimi juhuslikkus ning milleks seda vaja on? Valim on üks osa meid huvitavast sarnaste objektide hulgast - üldkogumist. Selleks, et valim annaks üldkogumi kohta objektiivset ja usaldatavat informatsiooni, tuleb valimi liikmed valida juhuslikult. Juhuslikkuse printsiibi rakendamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks loosimine, arvude genereerimine arvutil, valimine iga teatud fikseeritud sammu tagant (näiteks iga 10.) jne. 2. Mille poolest erinevad diskreetsed ja pidevad tunnused? Too mõlema kohta näiteid! Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, omab lõpmata palju võimalikke väärtsui (pikkus, kaal, aeg, temperatuur, jne.). Diskreetne tunnus võib omandada vaid üksikuid üksteisest eraldatud väärtusi, tavaliselt suhteliselt v...
saarte vahel. Kuuba kaart Pinnamood Kuuba on väga pikk ja kitsas saar, pikkus on läänest itta 1200 km. Rannajoon on 3735 meetrit. Kõrgeimad mäed on lääneosas asuv Sierra del Rosario, mis on 699 m kõrge. Keskosas asuv Guamuhaya (1140m) ning idaosas Sierra maestra mäed. Kõrgeim tipp on Pico Turquino, mis on 1994 meetrit kõrge. Kliima Kuuba kliima on troopiline passaatkliima. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 21 °C ja juuli keskmine õhutemperatuur 27 °C. Valitseb kaks aastaaega: maist augustini on vihmaperiood ja septembrist aprillini kuivaperiood. Õhuniiskus on suhteliselt suur. Kliimadiagramm Sademete diagramm Põllumajandus Kuubal on mänginud olulist rolli majanduses juba mitusada aastat:. Põllumajandus on vähemalt 10% sisemajanduse koguproduktist. Umbes 30% riigi maast kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks. Kuubal kasvatatakse:
kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse andmed: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis)- 139,35 [g] mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis)- 139,56 [g] kolvi maht (õhu maht, CO2 maht)- 0,316 [dm3] õhutemperatuur- 26 [C ] õhurõhk 101000 [Pa] Katse arvutused: 1) V0= = 0,29[dm³] 2) P0= =1,29 [g] mõhk= 1,29*0,29=0,3741 [g] 3) m= 139,35-0,3741=138,98[g] mco2= 139,56-138,8=0,58 [g] 4) D== 0,998
mandri ja seda ümbritsevate saartega. Antarktika pindala on ~60 miljonit km2 (Antarktise pindala 14 milj.km2) Reljeef 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km Kõrgeim mäetipp: Vinsoni massiiv 5140 m Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m Kliima · Aasta mahasadanud keskmine lumehulk: 12 cm · Aasta keskmine õhutemperatuur: -50°C · Madalaim mõõdetud õhutemperatuur: -89,2°C (uurimisjaam Vostok) · Polaarpäev ja polaaröö Taimestik Taimkate puudub peaaegu täielikult. Vaid väga vähesed taimed suudavad kohastuda Antarktise karmi kliimaga. Siinsed suurimad taimed on samblad, samblikud ja üks liik kõrrelisi (kastevars). Vees on rikkalikult planktonit, vetikaid. Loomastik · Elustik on enamasti seotud veega. · Antarktika üheks sümboliks peetakse
Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saarestikus aga -2...4 °C. Suvel hakkavad territoriaalsed erinevused taanduma ning juulikuu keskmine temperatuur varieerub vahemikus 16,0...17,4 °C. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur, 35,6 °C, registreeriti 11. augustil 1992 Võrus. Külmarekord on 17. jaanuaril 1940 Jõgeval mõõdetud -43,5 °C. Jõgevalt saadi 1942. aastal ka madalaim aasta keskmine temperatuur: 1,6 °C. Kõrgeim keskmine on
Kliima analüüs 1. Riik Eesti Hiina +20 kraadi +30 kraadi keskmine õhutemperatuur suvel -5 kraadi +8 kraadi keskmine õhutemperatuur talvel 1000mm 2000mm aastane keskmine sademetehulk Edela- ja läänetuuled Kirde- ja idatuuled valitsevad tuulesuunad 2. Eesti- Riigi siseselt on kliimanäitajad stabiilsemad mere äärsetel aladel, Lõuna-Eestis on aga temperatuuri kõikumine suurem. Talvel on Lõuna-Eestis kõige madalamad temperatuurid ning suvel on kõige kõrgemad temperatuurid. Põhjuseks on see, et talvel soojendab meri
Võib öelda, et kogu elu (sealhulgas põllutööd) oleneb suurel määral klimatoloogiliste aastaaegade kulgemisest. Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist. Varakevad algab siis, kui maapind on lõplikult vabanenud lumikattest ja kestab kuni kasvuaja alguseni, mil õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Kevad on kasvuperiood enne suve algust, püsivate temperatuuride vahemikus 513 kraadi. Suvi algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +13 °C. See langeb kokku ajaga, mil väljas võib hakata kasvatama soojalembelisi köögivilju, viljapuud on lõpetanud õitsemise, kuid pihlakas alles puhkeb õide. 3 Sügis algab ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiva langemisega
uhutud moreenitasandikud. • Maastikupilti ilmestavad rannavallid ja nendevahelised sood, mandriosas jõgede alamjooksu orud ja kohati madalad luited. http://et.wikipedia.org/wiki/Rannavall Aluspõhi • Liivi lahe rannikumadaliku aluspõhjaks on Kesk- Devoni ladestik ja Jaagarahu lade. http://entsyklopeedia.ee/meedia/jaagarahu_lade1/aluspohja_avam us Õhutemperatuur ja ilm • Talve (veebruaris)keskmine õhutemperatuur on -6ºC. • Suve (juuli) keskmine õhutemperatuur on üle 17ºC • Talve miinimum on -35ºC ja suve maksimum on +35ºC. • Keskmine sademete hulk aastas on 600-650mm, ööpäevane maksimum 95mm. • Lumikate on keskmiselt 30 http://www.olev.ee/fotoblogi/fotostuudio/fotograaf/talv cm. _parnu_rannas.html • Valdavalt puhub edelatuul. Loomastik • Must toonekurg • Merikotkas • Kõre
mõõtühikuks on meeter sekundis. • Tuulte mõjul tekivad lained ja mõned hoovused, jää triiv, tuuled mõjutavad ka pinnamoe kujunemist. • Õhuringlus-suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. • Õhurõhu erinevuste mõjul tekivad püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest ekvaatori suunas. • Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus. Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhumass-ühesuguste omadustega ja sama liikumissuunaga suur õhuhulk troposfääris . • Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. • Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. • Ookeanite kohal tekkinud õhumassid on niiskemad ja seega tekitavad sademeid. • Sageli eristatakse 4 tüüpi õhumasse:ekvatoriaalset, troopilist, parasvöötmelist ja polaarset õhumasse.
4,00 2,80 2,00 0,70 0,80 0,90 0,50 0,60 0,60 0,00 26 27 28-0,30 29-0,60 30 31 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 -2,00 -1,80 -4,00 -5,70 Õhutemp. (°C) Axis Title -6,00 ...
*Külm front - külm õhk liigub sooja õhu peale. pilved frondi taga. ( äikesepilved, paduvihmad) õhutemperatuur langeb , õhurühk tõuseb. tuule suund muutub. *Soe front - sõe õhk kõlma õhu poole. pilved frondi ees. (kihtpilved- tuleb lausvihma) pilve mass väga suur. peale frondi üleminekut : ilm soojeneb. õhurõhk langeb. tuule suund muutub. *Klimatoloogia-teadus kliimast, uurib kliima muutusi, tingimusi, tüüpe ja iseärasusi. *Mida madalam on õhutemperatuur, seda kõrgem on õhurõhk. Mida tihedam on õhk, seda suurem on õhurõhk. *Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub : Pilved, päikesekiirte langenurk, päeva pikkus, osoonist, veeaurust, aerosoolid. *Polaaröö-ja päev toimub pooluse ja polaarjoone vahel. Selle põhjuseks on maakalde nurk.
Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. ● Sademete aasta keskmine tase Venemaa Euroopa territooriumil on ligi 800 mm,lõunaregioonides on 400mm ● Kõige külmemaks peetakse Siberit, kus Verhojanski linna piirkonnas asub nn. “külmapoolus”, jaanuari keskmine temperatuur on seal ligi – 61 kraadi, aga veebruaris võib vahest langeda kuni -68° С.Juuli keskmine õhutemperatuur Verhojanskis on +13° С, kuid vahest võib tõusta kuni +37° ● Moskvas on jaanuari keskmine õhutemperatuur -16° С kuni -9° С, keskmine juuli temperatuur on aga 13° С kuni 23° С Taimestik ja loomastik ● Metsad täidavad kaks viiendikku Venemaa territooriumist ning suurem osa metsadest asetseb riigi Aasia aladel ● Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad ● Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka
- = 13,5 on surveaste (prototüübi järgi). - pa - rõhk silindris täiteprotsessi lõpus, mille võib leida ülelaadimisõhu rõhu kaudu: pa = 0,96 ps 1,92 · 105 [Pa] on, peab jääma vahemikku pa = (0,96...1,05) ps. Arvestustes võetakse ps vastavalt mootori prototüübile, antud juhul ps = 1,98 · 105 [Pa]. - T`s on ülelaadimisõhu temperatuur silindrisse sisenemisel Ts = 273+ tmv + (15...20 0C) = 273 + 14 + 20 = 307 [K]. Tegelik õhutemperatuur silindris, mis arvestab õhu soojenemist silindrisse sisenemisel, võetakse 10 0C kõrgem: Ts = 307 + 10 = 317 [K]. - Ta jääkgaaside ja õhu segu temperatuur täiteprotsessi lõpul: Ts + r Tr 317 + 0,07 650 Ta = = = 339 [K] 1+r 1 + 0,07 kus Tr = 650 K on heitgaaside temperatuur, r jääkgaaside tegur silindris, mis oleneb mootori taktilisusest ja silindri läbipuhke tüübist:
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Albaania Referaat Juhendaja: Ene Külaots Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Näiteks Sarandës on ööpäeva keskmine õhutemperatuur juulis 24° C ja jaanuaris 9° C. Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes võib õhutemperatuur langeda 26 kraadini. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. Näiteks Peshkopis on keskmine õhutemperatuur juulis 23° C ja jaanuaris -1° C. Albaanias sajab palju vihma, kuid aasta lõikes ebaühtlaselt. Keskmine aastane sademete hulk on Põhja-Albaania Alpides üle 2500 millimeetri, idapiiri ääres alla 750 mm
vahel, kultuuride väärtustamine, suhtlemise ja kooselamise oskuste omandamine Millest lähtub lapsehoidja perest lähtuvas lapsehoius? Vanema poolt koostatud lapse päevakava järgimine lapse ealisi vajadusi arvestades, vanema juhistest. Millised on töökeskkonna füüsikalised ohutegurid? 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Kuidas on võimalik tagada ruumide hea sisekliima? temperatuur, töösuhe õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv , tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima
matemaatiliseks mudeliks MAA LIIKUMINE Tiirlemine : Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese Tiirelmisperiood 365 päeva Pöörlemine : Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje TEMPERATUUR Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C Kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C Madalaim õhutemperatuur on 89,6 °C HUVITAVAID FAKTE Seni vanimad märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad Kõrgeim punkt merepinnast on Mount Everest 8848 m Sügavaim koht on Mariaani süvik Vaikses ookeanis 11 022 m MAA KUULT VAADATUNA KUU Meile kõige lähim taevakeha Kuu orbiit on küllaltki piklik Üks kuu 27 päeva ja 8 tundi Noorkuu Päikese ja Maa vahel Täiskuu terve öö
Töökeskkonna ohutegurid Küllike Varik Töökeskkonna ohutegurid OHUTEGUR on vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised; Keemilised; Bioloogilised; Füsioloogilised; Psühholoogilised; Füüsikalised ohutegurid Müra Vibratsioon. Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv) Õhk (liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, õhurõhk) Valgustus. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Füüsikalised ohutegurid Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, kukkuvad esemed) Elektrilöögioht Tehniline tolm Ultravioletne kiirgus, Infrapunane kiirgus Mikrokliima Õhutemperatuur: optimaalne vahemik 20 - 24°C sõltub Füüsilisest aktiivsusest Töö ja töökoha iseloomust Riietusest ja aastaajast Õhu relatiivne niiskus norm 40 – 60% (lubatud 30 – 70%)
Atoy Automotive OÜ (ettevõtte nimetus) RISKIANALÜÜSI TULEMUSED I. ÜLDANDMED Riskianalüüsi läbiviimise aeg ja koht : 1. Juuli 31. August 2010 (praktika aeg). Atoy Automotive OÜ Ettevõtte peamine tegevusala: Atoy edastab remonditöökodadele tööriistu ning sõidukite tööstustele komponente ja hooldusvahendeid Töötajate keskmine arv: 10 töötajat Töökeskkonna mõõdistamine teostatud: valgustus 23.02.11 (aeg) (teostaja) mikrokliima 23.02.11 (aeg) (teostaja) müra 22.02.11 (aeg) (teostaja) vibratsioon 22.01.11 (aeg) (teostaja) II. RISKIANALÜÜSI METOODIKA Riskianalüüs on teostatud kõikide...
pooluste 39 940,638 km. · Maa läbimõõt on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi läbival sirgel 12 713,500 km. · Kogupindala on 510 065 284,702 km². · Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km³. · Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km. · Maa polaarraadius on 6356,750 km. · Maa keskmine raadius 6372,795 km. · Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. · Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C madalaim õhutemperatuur on 89,6° C ...Veel miskit harivat! · Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 356,26 päeva ehk ühe aasta. · 20. sajandi keskelt on inimesed saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. · Maa telg on orbiidi tasandi ehk ekliptika normaali suhtes kaldus 23,4° võrra. (See nurk on aastaaegade põhjustajaks) · Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim. · Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem.
mitmekesisuse riigi kliimale. Riigi põhjaosas on troopiline kliima ning väga kuumad ja niisked suved ja kuivad talved, mil on oht põudadele. Kesk-Argentiinas on kuumad suved äikesevihmadega ja jahedad talved. Argentiina lõunaosas on soojad suved ning külmad talved suure lumehulgaga, viimane eriti tihe mägipiirkondades. Keskmiselt: Õhutemperatuur jaanuaris on 20 kuni 25 C ja juulis 10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. HUVITAVAID FAKTE: * Argentiina on Lõuna-Ameerikas nii kuuma- kui ka külmarekordiomanik. Kõrgeim temperatuur on 47.3 °C, mõõdetud Campo Gallos. Madalaim temperatuur on -39 °C , mõõdetud Valle de los Patoses. * Buenos Airest on lumi katnud vaid kaks korda. Aastatel 1918 ja 2007. LOODUSVÖÖNDID: Loodusvöönditest on Argentiinas esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk-
mis ei lase tekkida pilvkattel. Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Kõrbetele on iseloomulik suur kuivus. Mõnel aastaajal ei saa maapind üldse niiskust. Vahel sajab nn. kuiva vihma, mis tähendab, et sademed auravad õhus, jõudmata maapinnani. Õhutemperatuur muutub kõrbes ööpäeva jooksul suurtes piirides. Hele liiv peegeldab enamiku soojusest atmosfääri tagasi ega neela endasse. Päikese loojudes langeb õhutemperatuur järsult ja võib olla alla 0 kraadi. Päevane õhutemperatuur ulatub keskmiselt kuni 50 kraadi. Maapinnal võib temperatuur ulatuda isegi kuni 80 kraadi. Ka talvine ja suvine õhutemperatuuri erinevus on suur. Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad üle kasvada kõrbetormiks. Sonora kõrb jääb troopilisse kliimavöötmesse. Veestik Liivakõrbete veereziim on vastupidine savikõrbetele. Liivakõrbes
Kasutatud ained: · CO2 Kasutatud uurimismeetodid Alustuseks tuli kaaluda kuiv korgiga kolb tehnilisel kaalul. Märgiti korgi alumise serva asukoht kolvil. Seejärel tuli balloonist kolbi juhtida 7-8 minuti minuti vältel süsinikdioksiidi. Pärast seda kolb sulgeda ning uuesti kaaluda. Seejärel juhiti sinna veel süsinikdioksiidi (umbes 2 minutit) ning kaaluti uuesti. Et määrata kolvi mahtu, oli vaja see täita veega ja mõõta vee maht mõõtesilindri abil. Fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed: Mass (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 147,19 g Mass ( kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 147,35 g Kolvi maht ( õhu maht, CO2 maht) V = 320 ml = 0,320 dm3 Õhutemperatuur t0 = 22C = 295,15 K Õhurõhk P = 100 300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1. Õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel 2
Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaaluda tehnilisel kaalul kolb ja teha märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeda ja uuesti kaaluda. Kolbi juhtida täiendavalt süsinikdioksiidi ja kaaluda veel kord. Tegevust jätkata senikaua, kui saavutatakse konstantne mass. Kolb täita toatemperatuuril olema veega (märgini kolvil) ja mõõtesilindri abil mõõta vee maht. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemuste põhjal arvutada välja süsinikdioksiidi molaarmass. 5.Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 148,48 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis ) m2 = 148,67 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 314 ml = 0,314 dm3 õhutemperatuur t° = 21 C = 294,15 K õhurõhk P = 100300 Pa 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan õhu (CO2) mahu kolvis normaaltingimustel (V0).
kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. e. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. f. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita, kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrata vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrata õhutemperatuur [T] ja –rõhk [P] katse sooritamise hetkel. P V T0 V0 g. Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V . [dm3]): P0 T 0 h. Leida õhu tihedus normaaltingimustel M gaas g / mol g õhk
muu kõrg- või keskeriharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teemadel või vähemalt keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud teemadel. 4) Milline on minimaalne nõutav õhutemperatuur suvelaagri magamisruumides? Eluruumides ja muudes ruumides, kus inimesed töötavad või viibivad pikemat aega, peab suhteline õhuniiskus olema alla 60% ning õhutemperatuur ruumides mitte alla 18°C. 5) Kuidas peab asulas olev laager olema eraldatud muust asula territooriumist? Asulas asuv laager piiratakse piirdeaiaga. 6) Kui pikk peab laagris olema öörahu ööpäevas -10, -12, -14 aastastel noortel? 10- 12 aastastel noortel peab olema öörahu 9 tundi aga 14 aastastel 8 tundi.
nõrkus, · lühinägelikkus, kuulmise nõrgenemine, · kaltsiumi ebapiisav imendumine, · fosfori kinnipidamine neerudes, · lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab mitmesuguseid baktereid, enamik neist on hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahk on nn. bakterite loomaaed. Nahalt on leitud üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonte seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb siis veresooned laienevad. külm soe Nahk kui meeleelund Nahas on palju erinevaid retseptoreid: · valu · soe · külm karvade liikumine · puudutus vibratsioon venitus surve venitus Nahk kui erituselund Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest.
süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis)= 148,56 g mass m2,1 (kolb + kork + CO2 kolvis)= 148,78 g mass m2,2 (kolb + kork + CO2 kolvis)= 148,78 g V (kolvi maht (õhu maht, CO2 maht))= 300 ml= 0,3 dm3 T0 (temperatuur normaaltingimustel)= 273 K T (õhutemperatuur)= 21,5 ◦C= 294,5 K
Kasutatud ained: CO2, kraanivesi. Töö käik: Tehnilistel kaaludel kaaluti kuiv kolb ning märgistati korgi alumise serva asukoht kolvil. Juhiti balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti jooksul. Suleti kolb ning kaaluti uuesti. Seejärel juhiti kolbi veel taaskord süsinikdioksiidi ja kaaluti uuesti. Lõpuks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ning mõõdeti vee maht mõõtesilindri abil. Fikseeriti ka õhutemperatuur ja õhurõhk katse sooritamise ajal laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 134,93 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 135,1 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 340 ml = 0,34 dm3 õhutemperatuur t° = 294,15 K õhurõhk P = 100 300 Pa Kokkuvõte Gaasi maht on sõltuvuses rõhust ja temperatuurist. Selleks mõõtsime ka katse algul laboratooriumis õhurõhu ja ka õhutemperatuuri
GEOGRAAFIA ARVESTUSTÖÖ 1. Jää- ja külmakõrbed a) Artika põhjapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud ning taimestik on väga kidur või puudub üldse. Loomadest nt. Jääkaru inimtegevus(põllumajandus) on vähene probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. b) Antartika lõunapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud, taimed tavaliselt puuduvad. Loomadest elavad seal pingviinid. Inimtegevus on vähene (polaarloomade kasvatamine)Probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. 2. Tundrade ja metsatundrad a) põhjapoolkeral, Põhja Ameerikas, Põhja-Venemaal, lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit
Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavu- tamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse arvutused Katsetulemused: Mass m (kolb + kork + õhk kolvis) = 126,18g Mass m (kolb + kork + CO kolvis) = 126,35g Kolvi maht (õhu maht, CO maht) = 250+56=306cm³ =0,306dm³ Õhutemperatuur = 24+273=297K Õhurõhk = 100200Pa 1) Arvutada, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0, [dm3]) 0 =
Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandist. Minevikus koosnes Maa atmosfäär palju suuremast hulgast süsinikdioksiidist, see on aga aja jooksul enamasti liitunud karbonaatkivimiteks. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja okeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb
Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraadLabradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine õhutemperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C). Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on -5 °C. Talvekuudel on keskmine õhutemperatuur -4...5 °C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine õhutemperatuur 15...18 °C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
