Sest UV- kiirgus ohustab elusloodust. 7.Selgita ilma ja kliimat. Ilm kujuneb lühikese ajaga- minutite ja sekunditega. Kliima kujuneb sadade aastate jooksul. 8.Ilmaelementide seletus. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga ja tähistatakse C. Tuule suunda vaadatakse tuulelipuga ja mõõdetakse m/s. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga ja tähistus on mb. Sademetehulka mõõdetakse sademetemõõtjaga ja tähistus on mm. Ilmaelemendid- päikesekiirguse hulk, õhurõhk, tuule suund, õhutemperatuur. Ilmastikunähtused- sademed, tuisk, udu, äike, vikerkaar. Meteoroogilised mõõteriistad- satelliit, termomeeter, baromeeter, raadiosond. 9.Selgita mõistet seniit. Kui päikesekiired langevad maa peale täisnurga alt. Talvel on külm, sest päike on madalal taevavõlvil, päikesekiirguse hulk on väike ja lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi. Suvel on soe, sest päike on kõrgel taevavõlvil ja maapind neelab päikesekiirgust. 10
Kas metsas leidus puuke? Oma uurimustöö eesmärgiks võtsin uurida välja, kas sügise alguses leidub metsas puuke. Infot nende elupaiga kohta otsisin internetist. Puukide levik on seotud metsa- ja võsaaladega. Eriti arvukalt on neid salumetsades, mida iseloomustab rikkalik põõsa-ja rohurinne, samuti rohke lehekõdu. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja- ja heinamaadel ning põlluservades. Vähem leidub neid kuivades okasmetsades, liivikutes, aruniitudel ja kadastikes. Puukide aktiivsus on perioodiline. See kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on 6-7 kraadi. Nii asuvad nad liikvele aprillis ja mai alguses kui temperatuur on madal ja ...
Eksperimentaalne töö nr 2 Metallimassi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Kasutatud valemid: ( P ü ld−PH 2O )∗V∗T ˚ V °= P ˚∗T V ° × M Mg M= Vm Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk Mg. Seade gaasi mahu mõõtmiseks- statiiv, 2 ristmuhvi, 2 klambrit koos pehmendustega, 1 katseklaas, 1 kummivoolik, 2 büretti; väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katseandmed. Õhutemperatuur to=22,0o =295o Õhurõhk p=103300 Pa = 774,8 mm Hg Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1= 11,30 ml Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni V2=2,75 ml Eraldunud vesiniku maht V=|V2-V1|= 8,55 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. V=|V2-V1| => V= |11,30ml-2,75ml|= 8...
SAUNAD JA NENDE AJALUGU Mp - 16 Monika Lepp Veroonika Viskov Väimela 2018 SAUNA TUTVUSTUS JA AJALUGU 70 - 100 kraadi Kuumad kivid Muistsete eestlaste pühapaik Pärineb kolmandast aastatuhandest Euroopasse jõudmine Kreeklastest meresõitjad Suhtlemise koht Terviseprobleemid Stressiteraapiavahend SAUNAKOMBED JA -TAVAD Sauna ehitamine Puhas pesu Saunalise õnn Soola viskamine Kuni esimese lumeni Hingedepäev SAUNA KASULIKKUS Põletab kaloreid Mõjutab südant Toob sügavama ja rahuliku une Puhkus ja suhtlus Lõdvestab lihaseid Puhastab mürkainetest Puhastab nahka Vabastab stressist Aitab migreeni puhul SAUNALISE TÄHTSAM TÖÖVAHEND. Kuuma niiske õhk Vihalöögid eemaldavad Masseeriv toime Kaseviht (arukask) Lõhnataimed (meliss, piparmünt jt) Kuumas vees leotamine Viha külmutamine ...
täpseks kindlaks määramata mõjud keskkonnale ja kliimale. KASVUHOONEGAASID: Olemus Atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust. Kasvuhoonegaasid neelavad planeedi pinnalt kiirgavat pikemalainelist soojuskiirgust ja peegeldavad osa tagasi maapinnale (soojuskiirgus ei haju kosmosesse). Kui soojuskiirgus hajuks takistamatult, oleks maakera keskmine õhutemperatuur praeguse +15 °C asemel -18 °C. Põhjused Lämmastikoksiid moodustub peamiselt sisepõlemismootoritest, lämmastikväetiste lagunemisel mullas, reaktiivlennukite düüsides, biomassi lagunemisel bakterite elutegevusena. Süsihappegaas eraldub fossiilsete kütuste põlemisel. Metaan kasutatakse kütusena, eraldub ka märgaladest,
Tsiiliga, Paraguaiga ja Uruguaiga. Argentina ida ja keskosas on lauge maastik, lääne ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Argentina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 ja juulis +10 ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16. aastane sademete hulk on 500 1000 mm Loodusvöönditest on Argentinas esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. Arengutase SKP in. kohta on 19 999, RKT in. kohta on 8570$, kirjaoskus on 10% , autode arv 1000 in. kohta on 250500. Argentina elatustase on kõrge. Argentinas on küllaltki palju jõgesid, mis saavad alguse Andidest. Suurimaks jõeks on La Plata. Järvi on Argentinas vähe.
Seejärel suleti kolb kiiresti korgiga ja kaaluti uuesti samal kaalul, et tulemused oleksid täpsed. Juhiti kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb suleti korgiga ning kaaluti veelkord. Kolvi täitmist jätkati konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu(seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdeti mõõtesilindri abil. Fikseeriti katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused: mass m1(kolb, kork, õhk kolvis) m1= 124,46 g mass m2(kolb, kork, CO2 kolvis) m2= 124,61 g kolvi maht(õhu maht, CO2 maht) V= 316 ml õhutemperatuur to= 22 oC õhurõhk P= 101,6 kPa = 101600 Pa * 1l = 1 dm3 Arvutati, milline oleks õhu(CO2) maht kolvis normaaltingimustel(V0). V0= PVT0/ P0T
Enamik teemante on näiteks kehva kvaliteediga. Vääriskivi puhul loeb nii suurus, värvus, läbipaistvus kui ka sära. Vääriskivi väärtusele võib juurde anda ka tema kuulsus. 6 Graniit Töötlemata vääriskivi Maa temperatuur... Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on -89,6° C. Liikumine... Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma
Kolb suleti kiiresti korgiga ja kaaluti uuesti. Kolbi juhiti 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb suleti korgiga ning kaaluti veelkord. Kolvi täitmist jätkati konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) Kolvi mahu (ja temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdeti mõõtesilindri abil. Katse sooritamise momendil fikseeriti termomeetri abil õhutemperatuur ja baromeetri abil õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 138,62 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 138,81 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 312 ml õhutemperatuur t° = 21,3 ºC = 294 K õhurõhk P = 101300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutati, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0 ).
kuivatatud puidu puhul 1020%. Et vähendada voodrilaudise hilisemat muutumist, on soovitatav, et laudise tegemise ajal oleks puidu niiskussisaldus vastav ruumi kasutusaegsele kliimale. Puidu tasakaaluniiskus sõltuvalt keskkonnatingimustest. Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda niiskussisaldusega u 14%. RYL 90 annab lubatud tarnimisniiskuseks 1318%. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks silmas pidada ka seda, et laudise paigaldamise ajal on õhutemperatuur ja -niiskus ruumis juba kasutusaegsele kliimale sarnased ning peale vooderduse valmimist ei tehta enam ehitustöid, mis väga oluliselt tõstavad ruumiõhu niiskust. Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda niiskussisaldusega u 14%. RYL 90 annab lubatud tarnimisniiskuseks 1318%. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks silmas pidada ka seda, et laudise paigaldamise ajal on õhutemperatuur ja -niiskus ruumis juba kasutusaegsele kliimale sarnased ning peale vooderduse
Koostas: Laura Kaseküli Asend Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Kliima Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Virmalised ... Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas.
· Kaks kõige kuivemat kõrbe on Namibi, mis asub LõunaAafrikas ja Atacama, mis asub LõunaAmeerikas · Surmaorg ja Patagoonia on kõrbed , mis on tekkinud mäestike ja mägismaade varjus KLIIMA · Aastane sademete hulk jääb alla 250 mm (sademeid harva) · Õhk on väga kuiv ja taevas on pilvitu · Päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli · Kaks aastaaega · Kõrbevööndis on õhutemperatuur ööpäevane ja aastane kõikumine suur · Parasvöötmetesse ulatuvates kõrbetes esineb talvel isegi käredat pakast · Kõrbetes valitsevad kuivad idatuuled LOOMAD · Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. · Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. · Kõrbes elavad kaamelid, kõrberebased, meesipelgad, rohtlajänesed,
· Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja. · Suvi on vilu ja lühike, keskmine temp. on +10 kraadi. · Talv on pehme, keskmine temp. on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külmunud ja tekkinud igikelts. · Tundramullad · Talvine pakane lõhub pinnast. · Muld on toitainevene ja väga õrn tallamisel. Loomastik · Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud on olulisel kohal, sest maismaaelustik on
kõige purustavamaid suurimate inimohvritega maailma kirjapandud ajaloos. • Vähemalt 36417 inimest sai surma vulkaanipurske tagajärjel ja sellele järgnenud tsunaami tõttu. • 165 rannikuküla hävines täielikult. 6 • Krakatau vulkaanipurske tagajärgi oli tunda kogu maailmas. • Atmosfääri sattus niivõrd palju tuhka ja gaase, et see põhjustas nn. vulkaanilise talve ning maailma keskmine õhutemperatuur langes viieks aastaks keskmiselt 1,2°C võrra. 7 Plahvatuste tagajärjel purunes suurem osa Krakatau saarest ning vajus merre. Järele jäi saare lõunaosa Rakata vulkaaniga. Rakata vulkaan on kustunud vulkaan. 8 1927. aastal tõusis endise Krakatau saare põhjaosas merest uus saar - Anak Krakatau. Saar on järjest laienenud ja seal toimub vulkaaniline tegevus. Vulkaanitipu kõrgus on 813 meetrit. 9
sagedamini kasutatavad asjad, mida kasutatakse kauem Teine ala – igapäevaselt kasutatavad asjad, mida kasutatakse lühiajaliselt Soovitud tsoon – harva kasutatavad asjad Kehaasend Mugav asend avaldab vähim survet luu- ja lihaskonnale Klaviatuur ei tohi lauaservast liiga kaugel olla Geelpadi randme alla, millega kasutatakse hiirt Võrdlus kabinetiga Geelpadi puudub Tervist mõjutavad tegurid tööl Töökoha kliima – õhutemperatuur ja -niiskus, õhu liikumine Valgus – halb valgus väsitab silmi Müra – hajutab tähelepanu Võrdlus kabinetiga Suur müra Suur aken, valgus hea Kliima hea Tööohutus Kontoritehnika õige kasutamine Tervist mõjutavad tegurid korras Töötajal peab töökohas olema turvaline Võrdlus kabinetiga Ohtlikult paigutatud kastid Keskkonnasäästlikus Energia kokkuhoid
Soojusnähtused vannitoas Vannitoas tavaliseks soojendajaks on põrandaküte, mis saab energiat elektri näol ja elektri abil soojenevad põrandasoojenduse traadid, mis on valmistatud metallist, sest metall juhib hästi soojust ning traatide soojendamiseks kulub vähe energiat. Metalltraadid omakorda soojendavad põrandaplaate, kuna põrandaplaadid on savist, siis ei juhi nad hästi soojust ja põranda soojenemiseks läheb aega. Üldjuhul neelab põranda ülessoojendamine palju energiat, kui põrand on soe siis jahtub ta pika aja jooksul ja seega põranda ühel -samal temperatuuril hoidmine nõuab vähem energiat. Pesemiseks kasutatakse sooja vett ja vesi hakkab aurama, sest ümbritsev õhutemperatuur on madalam kui vee temperatuur. Mida soojem on vee temperatuur seda rohkem aineosakesi väljub veest ja muutub veeauruks. Vannitoas olevad aknad, peeglid ja seinad muutuvad uduseks, sest kui õhus olev aur hakkab jahtuma, liituvad ...
1. Kemikaalidega puhastamine Kõik töötajad 2. Libe põrand Kõik töötajad 3. Kuumad ahjud Kokk, teised töötajad 4. Noad Kokk, teised töötajad 5. Katkised pistikupesad Kõik töötajad 6. Raskuste tõstmine Kokk 7.Viirused töölised, kliendid 8.Kõrge õhutemperatuur töölised, kliendid 9. Seadmete teravad ja liikuvad osad kokk 10.Valgustuse puudumine töökohal kokk 11. Loomaliha töötlemine kokk 12.Külmas köögis töötamine töölised 13.Sundasendis olemine kokk 14. bakterid töölised Tervisekahjustus Riskitase tõsine, mürgistus . 3 2x3=6
Lapse Õiguste Konventsioon & Tansaania Lota Pung 8b 2011 Lapse õiguste konventsioon · Jõustus 1990 · 193 riiki on kinnitanud · Kehtib üle 2 miljardi lapse jaoks · Tagab lapsele 10 õigust · Võideldi 25a selle saavutamiseks · 8.4 miljonit sunnitööl · 1.2 miljonit inimkaubanduses · 21 miljonit põgenikku ilma kindla koduta · Esimene "Lapse õiguste isa"- Janusz Korczakil Janusz Korczakil · Sõnastas I maailmasõja ajal 3 põhiõigust · 1911 vaeslaste varjupaik Lapsed haldasid varjupaika ise · 1919 nõudis ta USA, Suurbritannia ja Saksamaa pedagoogide toel lastele oma põhiseadust · 5a hiljem- Genfi Laste Õiguste Deklaratsioon Tappev ebausk · Tansaanias 150 000 albiinot · Suures ohus, sest neid kütitakse · Albiinode kehaosi peetakse õnnetoovaks · Vajavad kaitset päiksese...
Loodusvööndid ei paikne ümber Maa korrapäraselt lääne- idasuunaliste vöödena. Nad kalduvad sageli põhja ja lõuna poole, sest maakera pind on ebatasane. Kõige külmem on neist Jäävöönd. Seal ei ole mulda, ega taimi ja inimesi eksisteerib enamasti vähe, kuna seal on aasta läbi külm. Loomadest on seal enamused kõik veeloomad, sest nendel on seal kergem vastu pidada, kui on maismaa loomadel. 2 1. Jäävöönd Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Harilikult tuletab sõna "kõrb" meelde suurt, kuuma, liivaluidetega kaetud maaala. Kuumas kliimas on tõesti kuumakõrbed, kuid nendeni jõuame hiljem. Mis neil siis ühist on? Mõlemas langeb sademeid väga vähe ning taimkate on hõre või puudub hoopis. Kus aga taimi vähe, seal on ka loomariik vaene. Asend
2) Mesilased tulevad tarru raske koormaga 3) Õhtul kostab lendlast tugevat suminat 4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas 5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske Nektarieritust mõjutavad tegurid. Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid: 1) Õhutemperatuur Taimed eritavad hästi nektarit kui õhutemperatuur on tõusnud üle +16ºC. Tähtis on, et ka ööd oleksid soojad. 2) Õhuniiskus. Nektarierituseks optimaalne õhuniiskus on 60 80%. 3) Mullaniiskus. 5 Nektarierituseks optimaalne mullaniiskus on 50 60% 4)Päikesevalgus soodustab nektarieritust. 5)Mullastik. Erinevatel taimedel on mullaomaduste suhtes erinevad nõuded. Näiteks
pliid, keedusoola, tsinki, rauda ja väävlit. Viimane moodustab kogu maailma varudest ligi kümnendiku. Tähtsaimad jõed on Poolas Visla, Oder, Bug, Warta, Narew ja San. Poola asub parasvöötme merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Meri ongi tähtsaim kliimat kujundav tegur. Läänemere tõttu on Poola põhjakaldal pehme talv ja jahedam suvi. Lõunaosas on aga vastupidi, talved on jahedamad ning suved soojemad. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on läänes -1 kuni -2 kraadi C ning idas -3 kuni -4 kraadi C. Mägedeorgudes võib temperatuur talvel laskuda -40'ni. Juuli keskmine õhutemperatuur on madalikel 18 19 kraadi C ning kõrgustikes 16 17 kraadi C, mägedes veelgi kõrgem. Sademete hulk kasvab kõrguse suurenemisel. Madalikel on keskmine aastane sademetehulk 450 600 millimeetrit, aga Karpaatides juba kuni 1500 millimeetrit. Kevad saabub Poolas aeglaselt märtsis ja aprillis, tuues endaga kaasa
minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb sulgeda korgiga ning kaaluda veekord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vage on tavaliselt vahemikus 0,17 0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks tuleb täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,72 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 143,9 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 312 ml õhutemperatuur t° = 20,5 oC = 293,65 K õhurõhk P = 100,3 kPa = 100300 Pa *1 l = 1 dm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutada milline on õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimusel (V0).
Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 139,69g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) =139,88g V (kolvi maht) = 315 ml õhutemperatuur t° = 22 kraadi õhurõhk P = 100,9 kPa = 100 900 Pa Arvutati, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel. V0= P *V*T0/P0*T V0= 100 900Pa * 315 ml * 273,15 k / 101 325 Pa * 295,15 k = 290,29 mg = 0,29029 g Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus
15. sajandil hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, kui allutati komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid. Kliima Moskvas Moskvas valitseb parasvöötme mõõdukalt mandriline kliima: tugevat pakast ja lõõmavat kuumust esineb harva, kuid kõrvalekalded normist leiavad aset tihti. Kõige külmem kuu on jaanuar, selle keskmine õhutemperatuur on -7,5 kraadi (miinimumiks on -42,2° ja maksimumiks +8,6° C). Kõige soojem kuu on juulikuu, mille keskmine õhutemperatuur on +18,4 kraadi (miinimumiks on +1,3° ja maksimumiks +38,2° C.)Sademetehulk on keskmiselt 705 mm (397 kuni 883 mm) aastas. Moskva vaatamisväärsused Moskva on väga ilus linn oma kaunite ehtiste, kirikute ja teiste ehitiste poolest. Vaatamis väärsusi on seal palju. Moskvas asuvad sellised ehitised nagu näiteks Kreml,
Harilik kurk on risttolmleja taim, õietolmu edasikandmine toimub mesilaste ja kimalaste abil. Iseviljuvad ehk partenokarpsed sordid ei vaja viljade moodustamiseks putukate poolt tolmeldamist. Vilja pikkuse järgi jaotatakse kurgid: lühiviljalised (5…13 cm), poolpikad (13…20 cm ), pikaviljalised (üle 20 cm). Tuhande seemne mass 16-30 g, seemnete idanemisvõime säilib kuni 8 aastat. Kasvutingimused-kurk on soojanõudlik taim, optimaalne mullatemperatuur 21…24º C, optimaalne õhutemperatuur 22…30º C. Kurgi kasvatamisega alustada siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur mullalähedase õhukihis on vähemalt 10…12º C. Taimi kahjustab lühiajaline õhutemperatuuri langus +3…º C või pikemaajaline +6…12º C. Kasvukoht-avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad parasniisked mullad. Saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad, samuti turvasmullad, pH ei tohi olla alla 6,0 sobivad kurgi kasvatamiseks. Mulla reaktsioon ( pH
70% Ukraina territoorimist hõlmavad madalikud, 25% - kõrgustikud ja 5% mäestikud. Territooriumi üldine keskkõrgus on 175m. Ukraina kliimat mõjutavad mitmed tegurid- riigi geograafiline asend, päikesekiirguse hulk, õhuringlus ja maapinna omadused. Ukraina asub parasvöötmes, seetõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Aasta keskmine temperatuur muutub Ukraina põhjaosas +5,5°...+7 °C ning kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur edelaosas on alates -3 °C ja kuni -8 °C riigi kirdeosas. Juuli keskmine õhutemperatuur riigi kaguosas on alates +23 °C ja kuni +18 °C riigi loodeosas. Aktiivsete temperatuuride summa on 1000-4000 °C. Ukraina sademete hulk on umbes 500-1000mm aastas. Vegetatsiooniperiood 6 kuud ja seal on võimalik kasvatada 12. erinevat saaki. Ukrainas on viljakad huumuserohked mustmullad, mille tekkimist soodustavad kaltsiumiühendite poolest rikkad savikad ja lubjarikkad setted, võrdne aastane
läänes Atlandi ookeanini, idas Punase mereni. Suurim ulatus idast läände 5700km, põhjast lõunasse 2000km, pindala 8mln ruutkilomeetrit. Umbes 70% Saharast on kivi- ja klibukõrb, 20% liivakõrb. Sahara maapõues leidub rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake (raud, vask, mangaan, tina, nikkel, kroom, tsink, plii, hõbe, kuld, plaatina, toorium, uraan), palju on ka keedusoola, fosforiiti ja põhjavett. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima, talvel tekib tolmu- ja liivatorme. Sahara õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30 kraadi. Sahara aastane sademete hulk on alla 100mm. Pinnamood on Saharas peamiselt madal ja tasane, Sahara keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamad. Saharas on vähe erinevaid taimi, põhiliselt kasvavad seal oleandrid, õlipuud, tamariskid, akaatsiad, erinevad põõsad ja kõrrelisi. Sahara tähtsaim
veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise · Esineb "kuiva vihma" · Maakera kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Liibüa kõrbes 57,8º C · Kuivad ja kuumad tuuled, mis kasvavad vahel üle liivatormideks Mullad kõrbes · Hall- pruunmullad parasvöötme kõrbetes · Hallmullad lähistroopilistes kõrbetes · Punamullad troopilistes kõrbetes · Kunstliku niisutuse korral suhteliselt viljakad · Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes · Õitsevad ja viljuvad kiiresti
läbi põhimõttleiselt midagi. Hajuskiirgus- kiirgus, mis ei jõua meieni otse. See läbib pilved ja veeauru ning jõuab alles siis kohale (maapinnani). Otsekiirgus+hajuskiirgus=kogukiirgus See, kui palju mingi koht päikest saab sõltub: 1. päikesekiirte langemisnurgast 2. valge aja kestusest Õhusoojus sõltub päikese kõrgusest ja päikesekiirte langemisnurgast. Mida kõrgemal on päike ja mida suurem on päikesekiirte langemisnurk, seda kõrgem on õhutemperatuur. Seniit- päikesekiirte langemisnurk 90° s.t, et päikesekiired langevad risti maapinnaga. Sõltuvalt maapinna omadustest (maismaa või vesi; tume või hele) peegeldab see saabunud päikesekiirgust erinevalt õhku tagasi. Lumi peegeldab tagasi keskmiselt 70-95% maapinnale saabunud päikesekiirgusest. Aas/niit/rohumaa peegeldab tagasi keskmiselt 15-30% maapinnale saabunud päikesekiirgusest. Mets peegeldab tagasi keskmiselt 5-10% maapinnale saabunud päikesekiirgusest.
valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Seal on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lume asemel sajab rohkem lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, sest niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ega idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva.
üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg. Esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad .Keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm.Sest korra aastas sajab natuke ,kuid järgmised 10 aastat on praktiliselt sajuta. Kuivuse põhjuseks on külm Peruu hoovus ,mis tekitab kõrgrõhuala. Niisked õhumassid ei pääse ligi Andide ja Tsiili rannikumäestiku tõttu . Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi . Loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimestik Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad ja suur soolataluvus. Atacama kõrbes on palju kaktuseid ja eri liiki kõrbelilli. Atacama kõrbes on väga soolane. Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal.
ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. · Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima · Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. · Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. · Temperatuurikõikumised on aastas väikesed. Nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. · Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Taimestik · Rohttaimedest on valdavaks · Tüüpilises savannis vihmaperioodil kiiresti kasvavad puud hõredalt, kasvavad kõrrelised. kuna vähese niiskuse · Suviste vihmade ajal kasvavad korral põuaperioodil on
77% rahvastikust. Riigikeel: saksakeel; piirkondlikud keeled horvaadi, ungari ja sloveeni Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Loodus Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on 0 kuni 5°C. Südasuvel on Põhja-Austrias veidi jahe, kuid lõuna poolne ilm sarnaneb vahemerelisele. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi- niidud. Riigis on üle 50 looduskaitse ala Majandus ja tööstus Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi, nafta ja maagaas.
Abiootilised tegurid ehk Biootilised tegurid ehk eluta looduse mõju: eluslooduse mõju: I. Elukeskkond Organismidevahelised · vesi suhted · õhk · sümbioos · muld · kommensalism · parasitism II. Kliimategurid · kisklus · sademed · konkurents · õhutemperatuur · taimtoidulisus · tuul jne. Keskkonnategurid Biootiliste keskkonnategurite hulka kuulub ka inimmõju antropogeensed tegurid. keskkonna saastamine metsade hävitamine soode kuivendamine võõrliikide sissetoomine loodusressursside kasutamine sh. jahindus. Antropogeensed tegurid mõjutavad looduse
Laboratoorne töö ja ilmastiku vaatlus. Kuidas vormistatakse laboratoorset tööd ? Katseprotokollid peavad algama tiitellehega. Peavad olema vormistatud käsitsi,juhul kui pole teisiti määratud. Töö peab olema must-valge ja köidetud formaadis A4. Graafikute puhul võib kasutada värvitrükki. Kirjaviis peab olema Times New Roman,tähesuurus 12 ja reavahe 1,0. Lehe vaba äär üleval ja all ja paremal serval peab olema 2,54cm, vasakul 3,17. Leheküljed nummerdatakse. Tööde vormistamisel peavad olema järgmised punktid: 1. Töö eesmärk lühidalt ja arusaadavalt 2. Katsetatud asi või ese lühidalt iseloomustatud ja defineeritud katsetatud materjalid. 3. Kasutatud töövahendid töövahendi kirjeldus koos kasutusalaga käesolevas laboratoorses töös 4. Katsemetoodia(d) lühike ja konkreetne kirjeldus käesolevas laboratoorses töös sooritatud katsemetoodikate kohta. Valemid on nummerdatud ja tähised valem...
Orkaan Katrina Uku Ojasild 10d Orkaan Katrina 23.31. august 2005 Katrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks tänu Mehhiko hoovusele. Ta oli Ameerika ajaloo kõige suuremate kahjustustega orkaan eales. Katrina tekitatud kahjud ulatusid 81.2 miljardi dollarini. Orkaanis ja selle tekitatud üleujutustes hukkus vähemalt 1836 inimest. Kuidas tekkis? Orkaan Katrina moodustus Bahamal 23.augustil 2005 ja ületas Lõuna- Florida esimese astme orkaanina põhjustades seal mõned surmad ja väiksemad üleujutused. Torm nõrgenes enne teist maandumist ja tugevnes vaid mõni tund enne ranniku tabamist kolmanda kategooria orkaanina 29.augusti hommikul Kagu-Louisianas. Kõige enam inimesi hukkus New Orleans-is, Louisianas. Kõige suuremat rahalist kahju tekitas ta rannikualadel. Vesi ulatus rannast 10-19 kilomeetri kaugusele. Mõned pildid. Mis asi on orkaan? Or...
Eesti põllumajandus. Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja Kagu-Eesti lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on... ...kliima Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne. Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 - 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. - kartulit, - rukist, - kaera, - otra, - lina - mitmesuguseid köögi- ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis...
sügiseni niisketesse ja varjulistesse paikadesse, niiskus on tigude arenguks hädavajalik. Ohtralt võib suvel mune leida, kui kergitada pinnast kividelt. See on küllalt hea peidukoht, sest kivid on niisked ka palavaima päevaga. Kõige õrnemad ongi munad, need võivad läbi kuivada, neid hävitavad röövtoidulised putukad, linnud jne. Valmikud talvituvad mullas, kõdus, kasvuhoones poevad nad seina ja mulla vahelistesse pragudesse, jne. Talvekülmad hävitavad neid arvukalt. Kui õhutemperatuur tõuseb üle +5 ?C, alustavad nad toitumist ja munemist. Kuumal ja kuival perioodil poeb tigu kotta ja suleb ava membraaniga. Kasvuraskused ületanud kiritigu võib elada kuni 10 aastat.
Riskianalüüs ja tegevuskava kooli sekretärile. Ohutegur Kes on ohus Tervis Riskitase Meetmed ohu Kes Ae Maksumus ekahju vähendamiseks teeb(vastutab) g stus Elektrilöök(katkin Sekretär, Väga 6 Remontida, Elektrik, Ko ~1000.- e juhe, pistikupesa) juhtkond, ohtlik- vahetada juhe ohutusspetsialist he õpetajad, surm, õpilased, põletus lapsevanemad haavad , külalised Müra Kogu personal Kuulmi 6 Vahetada Tööline, Vaj ~10000.- shäired tavalised uksed ohutusspetsialist ad (oleneb uste , mürakindlate ...
Sademete hulk oleneb peamiselt kliimavöötmest, aastaajast ja reljeefist. Maailma sademete rohkeim paik on Indias Himaalaja mäestiku jalamil: aasta jooksul sajab seal keskmiselt 12 000 mm. Kõige vähem sajab Tsiilis Atacama kõrbes: aastakümnete jooksul ei saja seal üldse. Eestis sajab keskmiselt 500-700 mm aastas, kõige rohkem suve lõpus. ( Eneke 3, kirjastus "Valgus", lk 272 ) Sademete liigid: Kui õhutemperatuur on väga madal, muutub veeaur tillukesteks jääkristallideks ning moodustuvad lumehelbed. Lumi võib enne maapinnale jõudmist sulada. Lörts on osaliselt lume ja vihma segu. Vihmapiisad võivad pilvedes külmuda ja moodustada raheteri. Raheterad koosnevad mitmest jääkihist. Kaste langeb maha siis kui, soe ja niiske õhk liigub üle jaheda aluspinna ning veeaur kondenseerub maapinnal.
Sakala kõrgustik Kliima Sakala kõrgustiku kliimat võib meie tingimustes pidada mõõdukalt kontinentaalseks. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°. Sakala kõrgustiku keskmine sademete hulk on 720 800 mm. Sügisel sajab palju kõrgustiku läänenõlvadel. Lumikate püsib keskmiselt 110120 päeva, paksus 3040cm jääb natuke alla Otepääle ja Haanjale. Talvel on külmem kui mujal, kuna kõrgustik asub sisemaal. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis on lõunasihiline ja asub ViiratsiHolstre RutuTaagepera joonel.
Saksamaa Nimed: ÜLDANDMED • Pealinn on Berliin • Pindala on 357 111,91 km² • Rahvaarv 80 327 900 elanikku • Riigikeel on saksa keel • Rahvastikutihedus on 229 in/km² • • • Asukoht • Saksamaa asub Kesk-Euroopas parasvöötmes. • Saksamaa on 47° ja 55° põhjalaiuse ning 5° ja 15° idapikkuse vahel. • Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Tšehhi, Taani, Poola, Austria, Luksemburg, Belgia ja šveits • Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Kliima Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine õhutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm. Maastik • Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. • ...
puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad Tööstress pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel Mis võib põhjustada tööstressi? Tööstressi võivad põhjustada psühholoogilised ohutegurid (vaata eespoolt) ja füüsikalised ohutegurid nagu müra halb valgustus kõrge õhutemperatuur Stressi sümptomid on Väsimus Peavalu Lihaspinged Seedimisprotsessid Unehäired Suitsetamine või alkoholi tarbimine Muudatused toitumisharjumustes Pere ja sõprade vältimine Häired igapäevastes tegevustes Seksuaalprobleemid Äärmuslikud reaktsioonid vägivallapuhangud Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks masendus ärevus ülemäärane muretsemine ärrituvus tähelepanu halvenemine
Brasiilia 1. Brasiilia on riik LõunaAmeerikas ja see on maailmas suuruselt viies riik maailmas. Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 4060 pikkuskraadi vahel. Pealinnaks on Brasiilia linn. Ta asub ekvatoriaalse vihmametsa loodusvööndis. Brasiiliasse pääseb lennukiga. LõunaAmeerika keskosa kaart 2. Brasiilia kliimat iseloomustab igavene suvi kuumus ja niiskus. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26 29 kraadi ja seal sajab igal pool rikkalikult. Paduvihma võib kallata paari tunni jooksul peale lõunat. Päeva suurimad temperatuurid 30 35 kraadini, mis on ideaalne puhkamiseks. Brasiilia 3. Turistidele võib olla ootamatu Brasiilia liiklus, kus kiiremal on eesõigus ja aeglased kannatavad selle all. Metsad on seal nii tihedad , et liikuda on seal vägagi raske. Kui meil Eestis on vahetevahel häda jää ja
kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Järeldus Kasutatud kirjandus PDF fail: Laboratoorne töö 4. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
kesta kogu öö. Päevaks kogunevad habelendlased varjepaikadesse, milleks on enamasti puuõõnsused ja inimeste elamud, kus nad peituvad seinte vahele või katuse alla. Nad elutsevad kolooniatena, kuhu võib kuuluda mitmekümneid isendeid. Talvel on lendlased talveunes. Selleks siirduvad nad juba septembris suurematesse inimeste poolt valmistatud või ka looduslikesse koobastesse, mida enam ei kasutata. Oluline on, et koobastes õhutemperatuur kogu talve vältel eriti ei kõiguks ning see peaks püsima 0...7 ° C juures. Mõnikord võivad habelendlased talvituda ka vanades keldrites. Talvitumise ajal on nad enamasti pragudesse pugenud, harvem ripuvad vabalt seintel. Eestis on talvitumas leitud vaid 2 korda. Habelendlased poegivad juuni teisel poolel. Juba mai lõpus koonduvad emased loomad poegimiskolooniatesse, mis tihti asustavad puuõõnsusi. Lendlastel sünnib ainult üks poeg, keda ema 1
Aastaajad. KEVAD on üks keskmise soojusega aastaaeg. Kevadkuud on märts, aprill ja mai. Neil kuudel võib olla keskmine õhutemperatuur kuni 20 soojuskraadi, vahel ka rohkem. Kevad on ärkamise ja tärkamise aeg. Siis on lausa tunda värskuse ja puhtuse lõhna - kauni looduse puutumatut ja kosutavat lõhna, mis tungib ka su meeltesse ja teeb su rõõmsaks. Igalpool sulab lumi, on väga märg ja sopane. Kevadkuude jooksul tõuseb inimeste meeleolu märgatavalt , sest päevad muutuvad aina pikemaks ja ööd lühemaks. SUVI on kõige soojem aastaaeg. Suvekuud on juuni, juuli ja august. Suvel saab
Külmad hoovused toovad mandritele kuiva õhku Nt Atacama ja Namibi kõrb 3) Mäestike varjus * Mäestikud ja mägismaad takistavad niiskust toovate õhumasside liikumist Nt Patagoonia, Surmaorg, Suur nõgu, Gobi 4) Mandrite siseosas * Asub kaugel niisketest õhumassidest Nt - Gobi 3. Kõrbekliima * Suur temperatuuri kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-50 kraadi) * Kõrge õhutemperatuur (maksimum 59 kraadi) * Päiksepaisteline ilm * Sademete vähesus ja ebakorrapärasus * Suur aurumine ja väike õhuniiskus * Sageli puhub tugev tuul või on tuuletu 4. Kliimavöötmed * Troopiline * Lähistroopiline * Parasvööde 5. Kõrbetaimede kohastumine 1) Juured * Pikad, sügavale tungivad juured * Hästi arenenud pindmine juurestik * Maa-alused säilitusorganid 2) Vars * Paks
linnad. Sri Lanka poliitiline kaart Kliima · Saare põhja- ja keskosas valitseb lähistroopiline, lõunaosas subtroopiline mussoonkliima. · Mäed kaitsevad Sri Lankat külmade põhjatuulte eest, tänu millele kliima on valdavalt soe. · Aasta keskmine temperatuur on madalikul +25°C kuni +30°C. Erandiks on mäestikupiirkond, kus õhutemperatuur võib talvel langeda +10°C. Sri Lanka loodus · Sri Lanka on väga liigirikas saar. 27% taimestikust ja 22% imetajatest on looduskaitse all. Sri Lankal on 24 rahvusparki, kus elavad paljud ohustatud liigid, näiteks Aasia elevandid, erinevad leopardid, metskitsed ja metssead. · Kõige suurem rahvuspark Sri Lankal on Wilpattu rahvuspark, kus elutseb palju veelinde. · Saarel on 103 jõge , millest kõige pikem on Mahaweli jõgi, mis on 335 km pikk.
Töötaja (pagari) tervist mõjutavad peamiselt : füüsiline koormus, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid, tehnoloogilise protsessi kulgemise muutused mürgised ained, Töökoht Töökoha kujundab ja sisustab tööandja Töökoht ja töövahendid peavad olema 1.tehniliselt heas seisukorras 2.korrapäraselt hooldatud. Töökeskkonna olulised tegurid Üks olulisemaid keskkonnatingimusi on töökoha kliima õhutemperatuur ja -niiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Ent kui ka tööl on loodud parimad kliimatingimused, tuleb ikkagi teatud osa ajast viibida väljaspool ruumi (tänaval, autos). Eesti kliimas on sagedased nn külmetushaigused. Valgus Et nägemise kaudu saab inimene ligikaudu 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus töökohal üks tähtsamaid mõjureid. Esmajoones on oluline töökoha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
