SAULA KÜLA KIVIMIKEHADE AVAMUSED Joonis 1 Saula küla kaart(geoloogiline) 1. Stratigraafiline indeks O3ks. Kõrgessaare kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu muguljas ja/või savikas lubjakivi. 2. Stratigraafiline indeks O3sn. Saunja kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu afaniitne lubjakivi. 3. Stratigraafiline indeks O3pk. Paekna kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Paekna kihistu lubjakivi ja savikas lubjakivi üksikute afaniitsete lubjakivi vahekihtidega. 4. Stratigraafiline indeks O3rg. Rägavere kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu peit- ja mikrokristalliline lubjakivi. 5. Stratigraafiline indeks O3kh2. Kahula 2. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) savikas peene- ja mikrokristalliline lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega. 6. Stratigraafiline indeks O3h...
9, klass, füüsika töövihik, I osa, lk 23, Soojusülekanne II 1.) Võta kätte metallese, mis on olnud toas kaua aega, näiteks lusikas. Kirjelda, mida tunned. Vastus: Metallese tundub toatemperatuurist külmem, kui seda kaua käes hoida, tundub metallese soojemana. 1.1 Põhjenda nähtust Vastus: Inimese ja metalleseme vahel toimub soojusülekanne, inimeselt kandub soojusenergiat metallesemele. 2. Saunas (õhutemperatuur ligi 100 kraadi) ei tohi kätte võtta metallesemeid, puitesemeid aga võib. Miks? Metallesemed juhivad palju paremini soojust ja me võime end kõrvetada, Puidust esemed juhivad soojust halvemini, me ei kõrveta end nii kergelt. 3. Mis on meie soojataju füüsikaliseks põhjuseks? Mida enam meie keha pind annab ajaühikus energiat mingile teisele kehale, seda SOOJEM tundub ee keha. Mida enam meie keha ENERGIAT ajaühikus NEELAB mingilt teiselt kehalt, seda soojemana tundub see keha. 4. Miks soojendatakse vett tavaliselt anum...
Argentiina Kliimavööde: Lähistroopiline Õhutemperatuur on jaanuaris põhjaosas +24 kraadi, keskosas 16-24 kraadi ja lõunaosas 8-16. Juulis on põhjaosas 16-24 kraadi, keskosas 8-16 kraadi ja lõunaosas 0-8 kraadi. Aastane sademete hulk on põhjaosas 500-1000mm, keskosas 250-500mm ja lõunaosas 100-250mm. Vegetatsiooni pikkus 7-10 kuud. Maakasutus: Haritav maa – 13.68% Püsikultuurid ehk istandused – 0.36% Muud – 85.96% Riigi SKT-st annab põllumajandus 9.3%. See moodustab 5-protsendilise osa põllumajandus tööhõivest. Tähtsamad põllukultuurid on sojauba, mais, viinamarjad, veised, lambad, kitsed. Imporditakse ja eksporditakse banaane, sealiha, kohvi, šokolaadi, kohviekstrakti, tubakat, kakaovõid, kanaliha, maisi, suhkrut. Argentiina on üks maailma suurimaid sojatootjaid. Saadus müüakse USA firmadele. Argentiina on toiduga peaaegu toiduga piisavalt varustatud, ainult alla 5% elanikest kannatavad alatoitluse all. Argentiina juures on tegemist ...
Rakvere on linn alates 12. juunist 1302. Rakvere pindala on 10,64 km². Rakvere lipp Rakvere vapp Rahvastik Rakveres elab 15 264 inimest. u. 85% elanikest on eestlased. u. 10% elanikest on venelased. u. 5% elanikest on muud rahvad. Juhtimine ja haldus Rakvere linnapea on Toomas Varek. Rakvere linnavolikogu esimees on Mihkel Juhkami. Rakveres on 19 linnaosa. Kliima Rakvere paikneb Eesti tingimustes kontinentaalse ja merelis kliima mõjupiirkonnas. Keskmine õhutemperatuur aastas on 4,5 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 750mm ja lumikatte keskmine paksus on 30-40 cm. Loodus Rakvere asub Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjajalamil, 20 km kaugusel Soome lahest. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala. Rakvere linna läbib Soolikaoja. Metsapealinn 2012. Haridus Rakveres tegutseb 8 kooli. Linnas tegutseb muusikakool ja spordikool. Ettevõtlus Põhiliselt tegeletakse Rakveres toiduaine- ja puidutööstusega.
linnakeses asuv pärlitehas (kunstpärlitehas). Lääne - Mallorcal on järgmised vaatamisväärtused paljudest: Valldemosa linnake koos kloostriga, samuti mägedes asuv klooster Monas de Lluch (1208.a), vanaaegne raudtee, koos vanaaegsete raudteevagunite ja veduriga ning muidugi sellise pisikese saare kohta üllatavalt kõrged mäed ja nende ilu. Terve Mallorca saare rannajoone ulatuses laiuvad puhta liivaga mererannad,umbes 70. Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris + 8°... + 10° C Augustis + 18°...+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: Jaanuaris + 10°...+ 12° C Augustis + 24°...+ 26° C Hispaaniat on sobiv külastada jaanuaris, kuna siis on neil pluss kraadis, kui meil on miinus kraadid. Suvel on õhutemperatuur enam vähem sama mis meil.
soojeneb. Selle olemas olu taga elu püsimise maal) 3)Mesosfäär-osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti,õhk on hõre. 4)Termosfäär-õhumolekule vähe ja nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb.Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevheliseks ruumiks. Kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Maa soojuskiirgus- mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur,seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Atmosfääri vastukiirgus-esineb,kui on ilm pilves,õhk soe ja sisaldab palju veeauru.Efektiivne kiirgus-maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet.Positiivne kiirgusbilanss-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui ise soojuskiirgusena ära annab.Negatiivne kiirgusbilanss- maapind annab rohkem soojuskiirgust ära,kui ta juurde saab (jahtub). Osooniaugud-osoonikihi oluline hõrenemine stratosfääris.
Rahvuspargist põhja pool. Madalikke Keenias ei leidu. b) Keenia paikneb Aafrika laama idaosas. c) Viimane maavärin toimus Keenias 2 aastat tagasi ja oli 4,2 magnituudi suurune. Suurim maavärin toimus 89 aastat tagasi ja oli 7 magnituudi suurune. Viimane vulkaanipurse toimus aastal 1921, Barrieri vulkaanis. Seega võib järeldada, et riigis toimub suhteliselt vähe maavärinaid ja väga vähe vulkaanipurskeid. 5. Kliima a) Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk. Kliimavööde. - Parasvööde Keskmine õhutemperatuur suvel on 28°C ja talvel 24°C. Kõige rohkem sajab aprillis (141 mm) ja kõige vähem sajab jaanuaris (29mm). Keenia kliimavööde on lähisekvatoriaalne. b) India ookeani rannikul on soe ja niiske kliima, sisemaale pealinna poole minnes valitseb savann. c) Võrreldes Eestiga, kus sajab talvel rohkem ja suvel vähem, esineb Keenias vihma suvel rohkem ja talvev vähem
Kliima on tugevalt mõjutatud igaaastastest mussoonidest. Perioodil juulist kuni septembrini toob mussoon kaasa sooja ja iiske ilma, kogu piirkond on sademeterikas. Sademeid on kesmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000- 6000mm aastas. Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. Vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima, niisutamise abil saab aastas 2 saaki. PINNAMOOD Pinnamood on lõunaosas mägine ja põhjaosas tasane. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. MULLAD
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Töökeskkonna kirjeldus ja riskianalüüs Pärnu 2015 Sisukord : 1. Sissejuhatus 2. Töökeskkonna kirjeldus 3. Kasutatavate töövahendite loetelu ja kirjeldus 4. Riskianalüüs 5. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Töökeskonna riskianalüüsi eesmärgiks on tuvastada potentsiaalsed ohud (füüsikalised, füsioloogilised, bioloogilised, keemilised, psüholoogilised), hinnata ohte ja leida neile parimad, võimalikud lahendused, et töötada oleks hea ja ohutu. Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 3 alusel peab tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise mille käigus: - selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid; - mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid; - hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudetega töötajatele; - hinnatakse töökohta...
alumise serva kohale. Juhtida 7- 8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Panna kolvile kork peale ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1- 2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Arvutada õhu mass kolvis. Arvutada katsetulemuste järgi CO2 molaarmass ning võrrelda seda tegelikuga. Leida süstemaatiline ja suhteline viga. CaCO3 + 2HCl => CaCl2 + CO2 + H2O Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 144,64 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,84 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 322 ml = 0,322 dm3 õhutemperatuur t° = 21 °C = 294 K õhurõhk P = 100100 Pa Katseandmete töötlus ja analüüs
ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused Kliima KANADA INDIA · Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis 15°C, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui · Keskmine õhutemperatuur suvel on 27°C, talvel 21°C , Vaikse ookeani rannikul on keskmine temperatuur jaanuaris mussooni ajal (juuni-september) 28-29°C ja peale mussooni 1-4°C, siis riigi põhjaosas isegi 30°C kuni 35°C. Juulis on (oktoober-detsember 25°C. Kõige kõrgemad temperatuurid temperatuuride erinevus väiksem. Kui riigi keskmine on 10- valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust, tavaliselt
temperatuur on 26°C. Aasta temperatuuride vahe kõigub kuni 4°C. Väga stabiilne temperatuur. Kõige rohkem sajab juuli ja augusti kuus, keskmiselt 423mm. Väikseim sademete arv on veebruaris, keskmiselt 10mm. Eesti temperatuuri kõikumised aasta jooksul on palju suuremad kui Manila omad. Eesti temperatuur kõigub üle 20°C aasta jooksul. Manilas on kõrgem temperatuur. Eestis on üldse kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur +35,6 °C, selline temp. on Manilas üsna tavaline. Eesti sademete hulk on suurem - 500 kuni 700 mm / aastas. Manila on Filipiinide pealinn ja riigi suuruselt teine linn. Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. See valdab seal mereline kliima. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni
kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , veeaur(H2O), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O), osoon(O2). Miks on kasvuhooneefekt kahjulik ? Kui maakera keskmine õhutemperatuur kasvab, siis kõrbealad laienevad, liustikud polaaraladel sulavad ja Maailmamere tase tõuseb. Ookean ujutab üle laialdased maismaa-alad. Parasvöötmes sajab rohkem, kõrbealad aga laienevad. Kasvuhooneefekti mitmesuguste mõjude tagajärjel võib elu Maal muutuda suurel määral. Inimesed peaksid muutma oma suhtumist kütteainetesse ja hakkama rohkem kasutama päikese ja tuuleenergiat, mis ei saasta loodust. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja
Aurumine Esitlejad: Anett Pero Birgit Aasmäe Mis see aurumine siis on? Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna Kuidas aurumine toimub? Lahkuvad vedelikust osakesed, mille soojuskiirus on keskmisest suurem Jäävate osakeste kiirus langeb, siis ka temperatuur langeb Millest oleneb aurumise intensiivsus? Energia hulgast mis tuleb vastuvõetava pinnale Molekulide konsentratsiooni vahest (õhus ja vedelikus) Õhurõhu vahest Kus leiab aurumine aset? Peaaegu et kõikjal Taimedelt (transpiratsioon) Jää-, vee-, lume-, maapinnalt (evaporatsioon) Aurumine on tähtis osa veeringest Mis mõjutavad aurumist? Õhutemperatuur Õhurõhk Veeauru rõhk Päikesekiirgus Tuule kiirus Aluspinna iseloom Veekvaliteet (soolsus) Kuidas saab aurumist määrata? Aurumise kaudne mõõtmine- spetsiaalsed aurumismõõturid Veebilansi meetod Empiirili...
Riskianalüüs Füüsikalised omadused: a. Müra b. Õhutemperatuur ja niiskus c. Kõrge või madal õhurõhk d. Valguse puudus e. Tehisvalgus f. Temperatuur Füüsikalised omadused , kuidas saab paremaks muuta? Tehisvalgust saab parandada rohkemate valgustite abil kui on kehv. Loomulikult saab parandada rohkemate akendega, kui on probleemiks. Keemilised omadused: a. Ained b. Tuleoht Keemilised omadused , kuidas saab paremaks muuta? Tuleks vähem kasutada sellised ained mis on tervisele kahjulikud. Koolis peaks olema kindel suitsuandur , mis ei teeks vale häireid ja õpilased ei peaks igakord klassiruumist lahkuma kui selline olukord on . Bioloogilised omadused: a. Bakterid b. Hallitus c. Viirused Bioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Tuleks teha kindlaks ja kõrvaldada kõik niiskuseallikad. Tuleks eemaldada ja hävitada hallitusega kahjustatud m...
Ave Blohhin MJ214 Töökeskkond 1. Tuleohutus- töötaja peab teadma, kuidas reageerida tulekahju korral. 2. Õhutemperatuur ja –niiskus- igas ruumis peab olema reguleeritav õhukonditsioneer, et töötajad ja kliendid haigeks ei jääks. 3. Kukkumis- ja elektrilöögioht- libeda põranda puhul peab olema vastav märgistus. Elektrilöögiohu ära hoidmiseks peavad olema pistikud ja juhtmed korras ning veesüsteemist eemal. 4. Ohtlikud kemikaalid- pesuvahendeid tuleb doseerida õigesti ja kasutada selleks ettenähtud kohtades, ning kasutada kaitsevahendeid (kummikindad, vajadusel näomask) 5. Tolm- (puuvillatolm) voodilinasid ja tööriideid pesta ja hoida selleks ettenähtud ruumides ning puhastada ruume korralikult. 6. Tolm- väljast tuleva tolmu eest saab kaitsta ruume, kasutades akende...
Guinea ja Sulawesi. · Riigi rannajoone pikkus · Pealinn Jakarta. · Hümn: "Indoneesia Raya" · Riigikeel indoneesia. · President Joko Widodo. · Rahaühik: ruupia (IDR). · Indoneesia pindala on 1 904 569 km 2 · Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. · Indoneesias elab 237,6 miljonit inimest (2010) https://www.youtube.com/watch?v=Rc2dG7uMlhA (hü.) KLIIMA · Valitseb ekvatoriaalne kliima. · Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 2326 °C ning mägedes (kõrgemal kui 1500 m) 1517 °C. · Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas. · Madalikel: 2000-3000 mm/a. KASUTATUD ALLIKAD · http://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia · https://www.youtube.com/results? q=indonesian+animals · https://www.youtube.com/results? search_query=indonesia+raya · http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/indoneesia .php · http://www.indonesia.travel
Tartu Kutsehariduskeskus TÖÖKESKKOND Kuuma töökeskkonna toime Referaat Õpilane: Ingmar Rõustik Kursuse nr: EV 106 Tartu 2008 Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju. Seetõttu on inimfaktor ja sellega seonduv probleemistik viimasel ajal muutunud aktuaalseks õnnetuste ja avariide ärahoidmisel. Sama kehtib ka väikeste õnnetuste puhul. Praegu ei eraldata rangelt suurõnnetusi väikestest õnnetustest, kuna selline liigitamine võib sageli olla suhteline. On leitu...
valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ning idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele paks, kuna sulailmu on harva. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust
läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ning idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele paks, kuna sulailmu on harva.. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed
........................................ mõjusid. 2. Aasmäe rääkis, et kui ENEKEses on umbes 6000 märksõna, siis uues ........................................ hakkab neid olema ligi neli korda rohkem. 3. Mehed on minu jaoks ennast korralikult tõestanud, meeskonnavaim ning ........................................ on olnud hästi paigas 4. Teise ........................................ keskmine õhutemperatuur oli 5,6 kraadi, norm on neli kraadi. 5. Palju pakutakse ajalehtedes ......................................... , mis esmajärjekorras sobib just katelde kütmiseks. 6. Suur osa ......................................... õigel ajal esitanud inimestest on juba kätte saanud ka oma tulumaksu tagastuse. 7. Ole esmakohtumisel meeskonnaga avatud ja vastutulelik, kuid mitte liigselt ........................................ 8. Kui ma oleksin hakanud ...............
25.11.2012 Töö nr. 7 Dielektrikute läbilöök Koostasid 1) Teravik ja elektrood h, mm U1, V u2, v U3, V 6 21,6 21 21,4 12 34 34 33 18 44 41,5 41,5 Valemid: Ull= (U1+U2+U3) / 3 (V) Ull(kV) = Ull(V) * 35(kV) / 110(V) U10= U11 / = 0,00289p / 273+t Tulemused: Ull Ull(kV) U10(kV) 21,33333 6,787879 6,074955 33,66667 10,71212 9,587038 42,33333 13,4697 12,05499 =1,117355 2) Kaks elektroodi h, mm U1, V U2, V U3, V 6 42,5 40 40,5 12 65,5 76,5 77 18 102 105 109 Õhutemperatuur: t=21'C Õhurõhk: p=99,75 kPa Valemid: Ull= (U1+U2+U3) / 3 (V) Ull(kV) = Ull(V) * 35(kV) / 110(V) U10= U11 / = 0,00289p / 273+t Tulemused: Ull U...
metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Asukoht · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas · Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Aleeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Sudaan. · Seal asuvad Giza Püramiidid. · Kõrbet läbivad 2 jõge: Niilus ja Niger. Kliima · Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58, liiv kuumeneb isegi 90°C. · Üks palavamaid paiku kõrbes on Kebili. Selle põhjuseks pole i ainult kõrvetav päike, vaid ka asukoht. Ta jääb kõrbe tulisest südamest pärit tuule siroko teele, mis toob kuumust põhja poole. · Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. · Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Loomastik · Sahara kõrbes on kõige põhilisemad loomad kaamlid · Seal on veel: kitsed, skorpionid, kõrbe-
Ohutusnõuded kontoritööl 1. Optimaalne ekraani kaugus silmadest on 50-70 cm. 2. Optimaalne õhutemperatuur arvutiga töötamisel on 18-23C. 3. Valguse reguleerimise jaoks peavad olema akendel valgust reguleerivad katted. 4. Optimaalne laua kõrgus on 5 cm istuva inimese küünarnukist madalam. 5. Optimaalne ruum klaviatuuri ees käe toetamiseks on 20 cm. 6. Laua kõrgus peab vastama töötaja kasvule. 7. Töötooli istme kõrgus ja seljatoe asend peavad olema reguleeritavad vastavalt töötaja kasvule. 8
FILIPIINID Üldandmed Pealinn: Manila Rahvaarv: 103,775,002 (juuli 2012) Pealinna elanike arv: 1,652,171 (2010) Pindala: 300 000 km² Riigikeeled: filipino ja inglise Rahaühik: peeso (PHP) Riigikord: presidentaalne vabariik President: Benigno Aquino III Pinnamood Filipiinid koosnevad enam kui 7100 saarest. Saared on mägised ning kaetud troopiliste vihmametsadega. Kõrgeim mägi: Mount Apo (2954m) Filipiinidel on 37 vulkaani ning neist 18 on aktiivsed. Kliima Filipiinidel valitseb kuum ja niiske troopiline- mereline kliima. On kolm erinevat aastaaega: vihmane hooaeg (juuni-oktoober), jahe ja kuiv (november- veebruar) ja kuum ning põhiliselt kuiv (märts- mai). Kõige külmem aastaaeg on jaanuar, kõige soojem mai. Õhutemperatuur jääb sõltuvalt aastajast +21°C ja+32°C vahele. Huvitavad faktid Filipiinid on rahvaarvult maailma 13. riik. Filipiinidel on registreeritud 988 keelt ja murret. Tegemist on ainsa ...
okste õõnestajad ja tüves uuristajad. Paju nektaririkkad õied pakuvad esimest kosutust talveunest toibunud ja veel uimastele putukatele. Päeval käivad pajuurbadel kollased lapsuliblikad, kirjud koerliblikad ja teised valmikuna talvitunud päevaliblikad, aga ka kiletiivaliste hulka kuuluvad kimalased, erakmesilased ja teised nektaritoidulised putukad. Öösiti võib pajuõitelt leida hämarikuliblikaid, kes pimeduse saabudes lendavad pajudele toituma. Varakevadistel õhtutel langeb õhutemperatuur pärast päikese loojumist väga kiiresti. Nii ei jõuagi hämarikuliblikad sageli enne jahenemist pajult lahkuda, jäädes kangestununa pajuurva külge. Seda on märganud ka liblikapüüdjad. Nad panevad valge lina puu alla ning raputavad puud. Kangestunud liikmetega liblikad ei suuda urbadest kinni hoida ning kukuvad linale, kus neid saab lähemalt uurida. Kevade arenedes hakkavad õitsvatele pajudele konkurentsi pakkuma teised nektarit pakkuvad õistaimed
4.2. Õhutemperatuur Keskmise temperatuuri aastane käik 20 15 10 5 0 J V M A M J J A S O N D -5 -10 Ees ti aasta keskmine temperatuur on 6°C. Soojema kuu – juuli – keskmine on 17,4°C. Külmema kuu Graafik 1. Keskmine õhutemperatuur (°C) 1981-2010 (15) – veebruari – keskmine on -4,5°C (15). Sellepärast et Eesti paineb Maa kõrgetel laiuskraadidel, sealset õhutemperatuuri iseloomustab suur amplituud. See amplituud on suurem Ida-Eestis, kus kliima on kontinentaalsem, ja vähem Lääne-Eestis, kus kliima on merelisem. Just see kliima „kontinentaalsus“ ja „merelisus“ on õhutemperatuuri territoriaalse varieeruvuse ja klimaatiliste aastaaegade kestuste erinevuse tegurina
pilved kiirgusel maapinnani jõuda, öösel aga kiirgavad soojust maapinna poole tagasi). Suvel on õhutemperatuuri ööpäevane käik selgemini välja kujunenud kui talvel (suvel on rohkem päikesekiirgust, kuna päike tõuseb päeval kõrgemale horisondi kohale). Suvel on õhk kõige soojem mõni tund pärast keskpäeva (14 v 15), kõige külmen päikesetõusu ajal või natuke pärast päiksetõusu. Inversioon. Olukord, kus õhutemperatuur tõuseb kõrgusega maapinnalähedases õhukihis. Tekib kiirgusliku jahtumise tõttu, suvisel ajal öösel selge ja vaikse ilma korral, talvisel ajal võib esineda ka päeval ning kesta mitu päeva. Teine tekkeviis advektsioon: 1) soe õhk liigub külma aluspinna kohale 2) külm õhk (nt ookeanilt külma hoovuse mõjupiirkonnast) liigub maapinna lähedal sooja õhu alla. Päeva pikkuse muutused. Põhjus- maakera pöörlemistelje kalle ja selle muutus aasta jooksul
Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik M seisund (pikaajaline ilmastikureziim) antud A kohas või piirkonnas. A Kliima uurimisega tegeleb klimatoloogia. T Kliimaklassifikatsioonide alused: E ·Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte A järgi (nt. Köppen) D ·Õhumasside alusel (nt. Strahler) U ·Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) S Maakera piirkondade jaotumine soojusreziimi järgi M troopiline parasniiske, W-rannik ekvatoriaalne mereline A A T E troopiline paras kontinentaalne kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate A D ...
oli koduta veel 17 000 inimest. Kuritegelikud organisatsioonid jagasid elanikele toitu ja vett. Kobe maavärina õppetund oli kainestav iseteadvatele spetsialistidele, kes endast liiga palju arvasid. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Fuji mägi Jaapanlaste püha mägi Fuji on vulkaan, mille kõrgus merepinnast on 3776 meetrit. Mäekoonuse tipus avaneb vaatajale 600 meetrise läbimõõduga kraater. Jaapani saarte
uuesti. Kolvi täitmist jätkati 1-2 min jooksul konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdeti mõõtesilindri abil. 2 Fikseeriti katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 118,32 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 118,53 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 326 ml = 0,326 dm3 õhutemperatuur t° = 22 ºC õhurõhk P =102 800 Pa Katseanmete töötlus ja tulemuste analüüs
korgi alumine äär. Ballonist juhitakse 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Kolbi juhitakse 1..2 minuti vältel täiendavat süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvide masside vahe peab olema vahemikus 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määramiseks täidetakse kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdetakse mõõtesilindri abil. Katse sooritamise momendil fikseeritakse termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,53 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 143,69 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 0,317 dm3 õhutemperatuur t° = 293,65 K õhurõhk P = 100500 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan õhu mahu kolvis normaaltingimustel, kasutades Gay Lussac'i seadust
● USA ● Saksamaa ● Rootsi ● Hispaania ● Ukraina NISU(Triticum) Välimus ● Narmasjuurestik areneb 3–4 idujuurest ● Kõrre pikkus on tavaliselt 60–80 cm ● Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja karvased kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja pähikud on kahe liblega ● Viljadeks on paljasteralised terad Kasvutingimused ● Tavaliselt kasvatatakse nisu merepinna kõrgusest kuni 3000 m kõrguseni ● Nisu kasvatamisel on kasvuperioodi optimaalne õhutemperatuur ligi 25° C ● Erinevad liigid ja sordid kasvavad õhutemperatuuridel alates 3...4° C (talinisu) kuni 30...32° C (suvinisu) ● Kasvuperioodil on taimedele oluline piisava niiskuse olemasolu Kasutamine ● Nisujahu tootmine(saiad, küpsised, koogid, kringlid) ● Loomatoiduks Kasvuala ● Usa ● Prantsusmaa ● Kanada ● Austraalia ● Venemaa ● Hiina ● India Mais(Zea mays) Välimus ● Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2–3m kõrgeks
20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale. Läänemeri mõjutab Eesti kliimat päikesekiirguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tuule osas 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. Tsükloni keskosas on õhurõhk madalam kui servadel ja valitsevad tõusvad õhuvoolud. Antitsüklonis õhk liigub kõrge õhurõhuga keskmest madalama õhurõhuga servaalade suunas. laskuvad õhuvoolud 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? Seal kus õhk soojeneb tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Tsüklon tekib sooja ja külma õhu kokkupuutel 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? Tsüklonis suvel on vihm ja tuul, talvel sula. Antitsüklonis päikesepaiste millega kaasneb suvel põud ja talvel käre pakane 24. Võrdle külma ja sooja fronti. Külm front: külm õhk tungib soojale õhule peale, tekib pilv ja kaasnevad sademed
Töötajatele mõjuvad ohutegurid Füüsikalised ohutegurid · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. · Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara
LIIBÜA LOODUSVARAD Suurem osa Liibüa territooriumist on 200600 m kõrgune lavamaa, mida liigestavad suured madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas.Kuu keskmine õhutemperatuur on juulis 26 29 kraadi, jaanuaris 1113 kraadi.Liibüa kõrbetes on kohti, kus aastaid ei saja. Sademeterohkeim piirkond on riigi kirdeosa.Püsiva vooluga jõgesid ei ole. Põhjavee varu on suur. Peamised energiavarad on nafta, maagaas, metallimaagid (raud, teras, alumiinium) ja kivisüsi. Liibüa ekspordib toornaftat, rafineeritud naftatooteid ja maagaasi. Majanduse poole pealt annab naftasektor Liibüale 95% ekspordituludest, 80% valitsuse tuludest ning 25% SKT-st
Island Asub 63N 20W, idas Norra ( u. 1000 km kaugusel ) ja läänes Gröönimaa. Asub Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade lahknemisalal. Asub lähisarktika võõtmes, tundra alal. Islandit ümbritseb meri ja valdav on mereline kliima. Kliimat mõjutab Põhja-Atlandi soe hoovus. Pindala on 103 000 km2. Peamiselt on merep. Kõrgemal asuv maakoor. Rahvaarv on 309 000 inimest ja 1inimene elab 25km2 peale ( see on umbes, arvutustega võetud ). Öeldakse, et Island tekkis väga aktiivsete, tõusvate vulkaanide tagajärjel. Maavaraks on vulkaanikivi. Pealinn Reykjavik. Islandi suvi on jahe, talv soe. Külma õhku toob Gröönimaa hoovus, sooja Põhja-Atlandi hoovus. Meri Islandi ümber ei jäätu. Aastane sademetehulk üleüldiselt on u. 700 mm. Lõuna-Islandis sajab u. 1300 mm aastas ja Põhja-Islandis umbes 400-500 mm aastas. Õhutemperatuur jaanuaris on -16 0 C vahel ja juulis samuti kõikuv, 8-16 C vahel. Kliima on kiiresti vahetuv. Island on NATO liikmesriik. Peamin...
Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku migratsiooni, kergesti leviksid nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu. Kasvuhooneefekt on kahjulik ,sest kui maakera keskmine õhutemperatuur kasvab, siis kõrbealad laienevad, liustikud polaaraladel sulavad ja Maailmamere tase tõuseb ,ookean ujutab üle laialdased maismaa-alad , parasvöötmes sajab rohkem, kõrbealad aga laienevad. Kasvuhooneefekti mitmesuguste mõjude tagajärjel võib elu Maal muutuda suurel määral. Inimesed peaksid muutma oma suhtumist kütteainetesse ja hakkama rohkem kasutama päikese ja tuuleenergiat, mis ei saasta loodust.
Jää- ja külmakõrb Saara Pors 8a.klass Kliimavööde · Jää- ja külmakõrbed asuvad polaarses kliimavöötmes · Polaarne õhk väga külm, kuiv, tuuline Kliima · Sademed langevad peamiselt lumena · Lumesajud on sagedased, kuid aastane sademete hulk ei ületa siiski 100-200mm · Aasta keskmine temperatuur on negatiivne · Talvises polaaröös on kliima temperatuur kõige madalam (- 50°C) Gröönimaa jääliustikel · Juulikuus põhja-jäämeri · Polaarpäeva ja polaaröö · sajab väga vähe, vaheldumine; sademed peamiselt · aasta läbi väga madal lumena; õhutemperatuur; · väga tugevad · ligi 90% maapinnale jõudvast tuuled kiirgus...
Tumedad ja mustad kehad neelavad kiirgust paremini kui heledad kehad. Ained, mis võivad olla nähtavas valguses läbipaistvad, neelavad soojuskiirgust. Veeaur ei takista nähtava valguse levimist. Õhuta ruumis soojuskiirgus ei neeldu. Grillimine Liha grillimisel kasutatakse soojuskiirgust. Soojust kiirgavad küttekehad asuvad grillahju laes või põhjas. Infrapunasaun Infrapuna kiirgust kasutatakse ka saunades. Tavalises saunas on õhutemperatuur kõrge ja keha soojeneb sooja õhu mõjul. Infrapuna saunas aga soojendab keha kiirgus ja seal on õhu temperatuur Soojus- ehk termopliit Termopildi saamiseks pildistatakse maja või inimest fotoaparaadiga, mis reageerib soojuskiirgusele. Tänan kuulamast!
kartuli (Solanum tuberosum) mugul. Ajalugu ja levik Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Hispaaniast levis kartul ka Itaaliasse, Inglismaale. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskel. Kasvatamine Hästi kohanemisvõimeline kartul kasvab kõige paremini parasvöötmes. Mugulad hakkavad idanema, kui õhutemperatuur tõuseb üle 78° C. Mugulate kasvuks on ideaalsed temperatuurid 1518° C, pealsete kasvuks aga 1921° C Taim on valgusnõudlik ja kasvab kõige paremini parasniiskes,poorses ja huumusrikkas mullas, mille pH on vahemikus 56. Liigset niiskust talub taim halvasti. Toodang 2009. aastal toodeti maailmas 329,5 miljonit tonni kartuleid ning kartulipõldude kogupindala oli 18,3 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul pole maailma kogutoodang märkimisväärselt tõusnud, kõigest
tasemele peatuma. Maksimumtermomeetri näitena võib tuua tavalise meditsiinilise termomeetri, millega igal inimesel on tulnud kokku puutuda. 1. 2. 3 Miinimumtermomeeter (1) Miinimumtermomeeter on vedeliktermomeeter, millega määratakse mingi ajavahemiku kõige madalam temperatuur. Tavaliselt on miinimumtermomeetri kapillaartoru täidetud piiritusega. Piirituse sees ujub tihvt (ujuk), mis meenutab kahe peaga nööpnõela. Kui õhutemperatuur tõuseb, liigub vedelik vabalt tihvtist mööda, tihvt ise jääb paigale. Kui temperatuur langeb, tõmbab vedeliku pind tihvti enesega kaasa selle kõrguseni. Miinimumtermomeeter asetatakse alati horisontaalselt. 1. 3 Termograaf (2) Õhutemperatuuri pidevaks ülesmärkimiseks kasutatakse termograafi. Termograafi põhiosaks on kõveraks painutatud bimetallplaat, mille külge kinnitub üleskandesüsteemi abil metallosuti. Osuti otsas on sulg. Riista alusele kinnitub trummel. Trumli sees
· Numbrilised ilmaennustusmudelid (Numerical Weather Prediction-NWP models · NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, millest sõltub atmosfääri õhutemperatuur. Kuna päikesekiirgus jaotub tsonaalselt ning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt?on ka õhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. · Õhurõhu jaotust Maa pinnal nimetatakse baariliseks reljeefiks, sest isobaaride (samarõhujoonte) abil kujutatud õhurõhu jaotus sünoptilisel kaardil meenutab isohüpside (samakõrgusjoonte) abil kujutatud maapinnareljeefi geograafilisel kaardil
kollektsionääre. Bulgaarias esineb üle 1010 liblikaliigi. Märkimata ei saa jätta koopaelanikke, keda samuti üle 75 liigi esineb. Kliima: Bulgaaria keskvöötmeline kliima läheb riigi kesk- ja põhjaosas merelisest üle mandriliseks. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Parim aeg Bulgaarias puhkamiseks on mai keskpaigast septembri keskpaigani. Suvel jääb seal õhutemperatuur vahemikku 2529°C, veetemperatuur on 25°C. Mägistes paikades langeb õhutemperatuur õhtuti viie kraadi võrra madalamale kui ülejäänud Bulgaarias. Öine õhutemperatuur jääb vahemikku 1619°C. Talved on Bulgaarias külmad ja lumerikkad. Keel: Riigikeel on bulgaaria keel, tähestikuna kasutatakse kirillitsat. Turistide jaoks on tähtsamad teadaanded kirjutatud ladina kirjas. Bulgaarias saab hakkama inglise, prantsuse, saksa ja vene keelega. Religioon: Bulgaarias on 82,6% õigeusklikke, 12,2% islamiusulisi, 0,6% katoliiklasi,
3 Maavaradest leidub Jaapanis lubjakivi, väävlit ja kivisüsi. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi parasvööndi. Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Jaapani aastane sademetehulk on keskmiselt 1467 mm. Jaapani kliimat mõjutavad oluliselt hoovused. ja lähedus Euraasia mandrile. Õhutemperatuur
tsetsekärpsed. Rajatud: suhkruroo, kohvi, kakao istandused. Kasvatadakse: hirssi, sorgot, nisu, maisi. Kõrbestuvad, sest rajutakse metsi maha. Maavarad. 7.Mõisted: seniit-lagipunkt, päikese kõrgeim keskpäevane asend troopika- palavvööde Ekvatoriaalsed vihmametsad 1. Asend: Mõlemal pool ekvaatorit umbes 5. laiuskraadini. 2.Kliima: Ekvatoriaalne kliimavõõtmes. Igavene suvi-kuumus ja niiskus. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26-29C. Sajab palju, aastas 1500-2000 mm. Nende hulk ületab auramise ja õhuniiskus on suur. 3. Mullastik: Punakaspruunid ehk ferralliitmullad, rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire, toimub ulatuslik uhtumine ja soostumine. Taimed omastavad mineraalid mullast kiiresti. 4. Taimestik: Värvilised ja lõhnavad õied meelidavad tolmlejaid. Tugijuured toetavad puid. Õhujuured, aitavad vihma vett omastada- kakaopuu. Liaanid on puude tüvedel
Põllumajanduslik maa moodustab Tansaania pindalast 2009. aasta seisuga 39,5%. Tansaanias kasutatakse maad põllumajanduseks valdavalt kõikjal peale Kagu-Tansaania, kus on aastaringselt õhutemperatuurid kõrgemad ning sademeid rohkem, mis muudavad maa põllumajanduseks sobimatuks. Põllumajanduslikku maad on niivõrd palju tänu mägisemale maastikule, mis katab pea enamiku Tansaaniast, kui välja arvata Kagu-Tansaania. Mägine maastik tuleb põllumajandusele kasuks, kuna seal ei ole õhutemperatuur aasta jooksul nii kõrge, kui muidu savannides on. Nimelt on kogu Tansaanias keskmine õhutemperatuur juulis ühtlaselt 16-24° C, kuid jaanuaris on keskmine õhutemperatuur Kagu-Tansaanias 24- 32° C ning ülejäänud Tansaanias 16-24° C. Maa kunstlikku niisutamist kasutatakse Tansaanias väge vähestel põldudel, suuremalt jaolt piisab vilja kasvatamiseks vihmaveest. Põllumajandussektoris töötab ligi-kaudu 80% Tansaania tööealisest rahvastikust.
kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, ohutegurid laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli kõrgrõhutingimused, näiteks töö kessoonis, barokambris või tuukrina pidev madal õhutemperatuur (kerge füüsiline töö ruumis temperatuuril alla +19 °C, keskmise raskusega füüsiline töö ruumis temperatuuril alla +16 °C); pidev kõrge õhutemperatuur (kerge füüsiline töö ruumis temperatuuril üle +26 °C, keskmise raskusega
oli Suurbritannia Euroopa poolsaar. Looduslikud Tingimused Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed. LääneSotimaal ja PõhjaIirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kaljukui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhjaja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Maa lõuna ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3°C ja lõunas 7 °C, suvel põhjas 13 ja lõunas 17 ° C. Püsivat lumikatet on ainult PõhjaSoti mägismaal.
virvendusteta. Märgid kuvariekraanil peavad olema selged nii ühe rea ulatuses kui ka erinevates ridades. Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölaual nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes. Märkide tunnused klaviatuuril peavad eristuma taustavärvist ning olema selgesti nähtavad. Elektritoide arvutite juurde juhitakse nõnda, et oleks tagatud elektriohutus. Optimaalne õhutemperatuur arvutiga töötamisel on 1823C ja suhteline õhuniiskus 4070%. Valgusallikas ei tohi peegelduda kuvariekraanilt ega pulseerida tajutavalt. Üldvalgustus peab tagama piisava tööpinna valguse. Loomulik valguse reguleerimise jaoks peavad akendel olema valgust reguleerivad katted. Nõuded kuvariga töötamise kohale on selleks, et ei tekiks pingeid kätes, õlavöötmes, seljas ega reites ja säärtes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
