Põllumajandus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest ,transport- teedele kantav sool, õnnetused-bensiini sattumine pinda. Olmereostus. Põhjav alan-Allik äravool. Taimede veetarve, Auramine maapinnalt ,Väljapumpamine. Vee temperatuur-Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid. Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal. Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi. Põhpoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus on põhjuseks. Aafrika, Sahhara. Manner soojeneb rohkem ja seal tuleb soojem õhku ookenaidele. Polaaraladel liustike sulamine. Antarktika sulamisel tekib palju külm vett,mis liigub ekvaatori poole. Arktikas tekib seda vähem.
valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ning idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele paks, kuna sulailmu on harva.. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust on piisavalt ja
Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraadLabradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine õhutemperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C). Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on -5 °C. Talvekuudel on keskmine õhutemperatuur -4...5 °C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine õhutemperatuur 15...18 °C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt
? Ilma mõju laevaliiklusele Ebasoodne tuul- Elavhõbe- Elavhõbeda sammas- Ilmateade- Ilmaennustus- Kuiv- Külma- Langema- Logiraamat- Mõõdukas tuul- Mõõtma- Mõõtühik- Niiske- Nõrk tuul- Orkaan- Puhanguline- Puhuma- Puhus- Raju- Sammas- Sooja- Soodne tuul- Tuul- Tuulispask- Tuule kiirus- Tuulevaikus maismaal- - Tuulevaikus merel- - Torm- Tornaado- Tuule tugevus- Tugev tuul- Tromb- Tõuseb- Vesipüks- Väljas- Õhurõhk- Õhutemperatuur- 1 2/3/4 5+ 1 2/3/4 5 Britmarii Kroon KV11 Jaanuar, 2012
Geograafia 1. Kaardiõpetus Geograafilised kaardid Geograafiline kaart on... • vähendatud • tasapinnaline • pealtvaates • arvestatud maakera kumerustega • objekte kujutatakse leppemärkkide ja värvide abil Geograafiised kaardid: • Üldgeograafiline kaart- leppemärkide ja värvidega kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood jt) • Topograafiline kaart- täpne üldgeograafiline kaart • Temaatilised kaardid- kujutavad kindlat teemat (nt riigid, aasta sademed jne) • Erikaardid- kitsad erialased kaardid (nt linna kanalisatsiooni kaart, orienteerumis kaart) Mõõtkava... ...näitab, mitu korda on kaardil tegelikke suurusi vähendatud. • Võrdlusmõõtkava: 1cm-10km • Arvmõõtkava: 1:1000000 (võtan 5 nulli ära, saan kilomeetrid, võtan 2 nulli ära, saan meetrid) • Joonmõõtkava 10_0_10_20_30_40 ...
Hooldamine kevadel. Talveks jääb 15000…20000 mesilast. Puhastuslend märtsi II poolel ilusa ilmaga. Hädapuhastuslend veebruaris. Puhastuslennu ajal õhutemperatuur vähemalt +5…10°C. Enne puhastuslendu avada lennuavad, asetada õigele kohale lennulauad, puhastada taru ümbrus lumest. Paar päeva enne puhastuslendu võetakse ära nn. mähkmed – pappalus taru põrandal, et näha kui hea on pere tervis. Kui pere vajab varasemat puhastuslendu – lennuava roojastatud ja mesilased rahutud – viiakse pered tarudega sooja ruumi (kasvuhoonesse, mesilamajja), kus õhutemperatuur on vähemalt +18…+20°C
temperatuuri t vahel kehtib seos: T_{90} = t_{90} + 273,15 Temperatuur ja ilm Õhutemperatuur on peamine ilma- ja kliimanäitaja, mille hetkeväärtuse alusel iseloomustatakse teatud koha ilma ja pikaajalisema keskmise väärtuse alusel teatud piirkonna kliimat. Õhutemperatuuri mõõdetakse ilmajaamades tavaliselt kuus korda päevas. Näit võetakse pidevalt varjus oleva ja 2 m kõrgusel paikneva termomeetri abil. Nende mõõtmiste alusel arvutatakse ööpäeva keskmine õhutemperatuur. Tavaliselt kasutatakse kliima iseloomustamiseks kuu ja aasta keskmist õhutemperatuuri ning päeva ja aasta õhutemperatuuri amplituudi. Maailma keskmine õhutemperatuur on umbes +15 °C. Õhutemperatuuri maksimum on ilma- või kliimanäitaja, mis näitab mingi koha kõrgeimat õhutemperatuuri teatud ajavahemiku (kahe vaatluse vahelise aja, ööpäeva, kuu, aasta, vaatluste perioodi) jooksul. Kõrgeim mõõdetud temperatuur ehk õhutemperatuuri absoluutne maksimum on +57,8 °C.
Miks me näeme üle lõkke vaadates esemeid virvendavana? Õhu keeris Lõkke kohal on õhutemperatuur tunduvalt kuumem ümbritsevast õhust Teadu poolest liigub kuum õhk üles poole,sest see on kergem Tekib õhu keeris Kuna kuuma õhu valguse näitaja erineb külma omast siis vaadeldes läbi selle piirkonna on võimalik tähendada valguse murdumist Kuna tegemist on gaasilise keskkonnaga siis õhu osakeste liikumisel esineb teatud määral kaotilisust ja see omakorda tekitab virvenduse
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. KLIIMA. Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused virmalised
paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid, mussoonid, briisid, mäe, oru ja liustikutuuled Passaadid Läänetuuled Mussoonid Briis Mäeorutuul Liustikutuul Tsüklon Antitsüklon Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Peaaegu kolmveerand (71%) Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Hoovused Mereline kliima Kontinentaalne kliima Maa soojusja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustab kõige üldisemalt õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet nimetatakse temperatuuri amplituudiks. Kui miinimumtemperatuur langeb kevadeti ja sügiseti alla 0 kraadi, siis nimetatakse seda öökülmaks. Õhutemperatuuri geograafiline jaotus Isotermid Lumepiir Metsapiir Õhutemperatuuri ajaline käik Õhutemperatuuri aastane käik sõltub suuresti geograafilisest laiusest. Temperatuuri maksimumi ja miinimumi esinemise aja ning amplituudi suuruse järgi võib eristada 4 kliimavöödet.
Malist, Tsaadist ja Nigerist. joonis 1. Sahara kõrbe asend KÕRBE SUURUS Sahara kõrb ulatub läänest itta 18W-40E ehk 5100km. Lõunast põhja aga 18N-35N ehk ligi 2000 km Kõrbe pindala on 9269600km² KLIIMA Sahara kõrbes on väga palav ja kuiv. Keskmine sademete hulk on 0-100mm aastas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 8-24 kraadi juuli keskmine on aga 32... kraadi, kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Azizijas kus oli 58 kraadi soe. Sahara kõrb on tekkinud sademete vaesuse tõttu, kuna see asub 30 laiuskraadil siis ekvatoriaalsest kliimavööndist tulnud niiske õhk ei jõua sinna kohale. joonis 2. Sahara sademed ja temperatuur KÕRBE TÜÜP Sahara on enamjaolt liivakõrb, kõrgematel aladel on aga kivi- ja madalametel aladel soolakõrb.
Kiirgus udu tekib öösiti kiirgusliku jahtumise tulemusel . Harilikult esineb seda suve lõpus ning mandril, kuid võimatu pole ka levimine tuulega rannavete kohale. Kiirguslik udu hajub mandril päeval päikesekiirguse mõjul. Hilisügisel hakkab udude esinemissagedus merel tänu advektiivsetele ududele taas kasvama (2) Joonis 3 Advektsiooniudu. Udu tekib sooja ja niiske õhumassi horisontaalsel liikumisel üle külma maapinna, millega õhutemperatuur langeb kastepunktini. Sel juhul võib tekkida kuni 500 m paksune udukiht, mida nimetatakse advektsiooniuduks. Advektsiooni udu tekib tavaliselt siis, kui soe õhk satub merel külma hoovuse kohale või talvel soe mererõhk mandri kohale. Advektiivse udu puhul on horisontaalne nähtavus nomrmaalne, kuid vertikaalne nähtavus on väga väike.(3) Joonis 4
Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed. Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1 = 144,12 g Mass m2 (kolb+kork+CO2) m2 = 144,29 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 308 dm3 Õhutemperatuur t = 21 °C 294,15 K Õhurõhk P = 103000 Pa 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. 1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaal tingimustel (V0, dm3) : P *V * T0 103000 * 308 * 273,15
veealune maailm pidevat olema väga kirev.Saab ka kanuuga matkata, kuigi saab ka matka- ta vihmametsades ja mööda mägesi ronida, siis on temperatuur 23-33 kraadi. 2. mis aastajal Kõige parem on minnama maist- oktoobrini kuna sel perioodil läheksin on päevad päikselised ja rahvas liigub saarel ringi, saare keskmine õhutempe- ratuur on 23-33 kraadi. Ei soovita minna detsembrist- märtsini, sel ajal on vihmaperiood, siis on õhutemperatuur 5-15 kraadi. 3. kauaks ma reisiks Ma reisiks Madagaskarile 30 päevaks, siis ma saaks tuttavaks sealsete kombetega saaksin tutvuda kõiksugu vaatamisväär- sustega. Saaksin näha ka rohkem loodust ja seda tundma õppida. 4. lend madagask Lend Madagaskarile toimub arile vahepeatusega Eesti-Rooma- Madagaskar kõik see läheb kokku ühe inimese peale 1224,34 eurot 5. ööbimine madagaskar Ma ööbiksin hotellis nimega Cartlon Madagascar
Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, mis on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekkekoht. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10–200 km sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Maapinna lähedal süstemaatilistel ilmavaatlustel registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur −89,6 °C .Keskmine õhurõhk on 101 325 Pa. Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse teadmiste põhjal võib öelda, et elu Maal sai alguse ajal, mil asteroidid intensiivselt Maad pommitasid. Asteroidide langemine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi ja pärast seda moodustus stabiilne maakoor. Tekkinud maakoor pidi jahtuma, et vesi Maal oleks vedelas olekus. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud
keskmisena 125 µg/m3. g) Vali aerosoolide hulka õhus kajastav kaardikiht. Miks joonistub siin välja Aafrika siseosa? Teine aerosoolidest üsna paks õhk on Atlandi ookeani kohal – põhjenda, miks see nii on. Tšaadis olevad Tiibesti mägesid ja Ennedi lavamaad läbivad liivatormid paiskavad atmosfääri liiva, mis paiskub üle Aafrika ja Atlandi ookeani . h) Iseloomusta kaardirakenduse info põhjal olukorda Eesti kohal maapinnalähedases õhukihis: tuulesuund, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus (RH) jne. Tuul suundub itta kiirusega 23km/h. Keskmine õhutemperatuur on 0 kraadi. Suhteline õhuniiskus on 98%.
Briisid on järsud pärastlõunal ja õhtul hilja. temperatuurikõikumised , Suuremaid temperatuuri mis on suurimad sügisel ja kõikumisi ei ole. Suvel on talvel. Rannikualadel ja keskmine temperatuur 29° c, saartel on ilmad pehmemad talvel 20° c. Sademete rohke kui sisemaal. Jaanuari aeg on novembrist märtsini keskmine õhutemperatuur ja langeb kokku suve on Kesk- ja Ida-Eestis –6...– kuumemate kuudega. 7 °C, aga Lääne-Eesti Esineb orkaane. saarestikus –2...–4 °C. Juuli Kagunõlvadel, kus kasvab keskmine õhutemperatuur vihmamets, sajab 2500 - varieerub vahemikus 3000 mm aastas. 16,0...17,4 °C. Eestis aasta
Kuna Tsiili asub mere lähedal, siis mõjutab ka see sademete hulka. Joonis 5: Hoovused, kliimavöötmed KLIIMA ISELOOMUSTUS Kuna Tsiili laiub põhjast lõunasse väga ulatuslikult, siis on tema kliima kohati väga erinev. Riigis võib enamjaolt eristada 4 aastaaega: suvi (detsember-veebruar), sügis (märts-mai), talv (juuni-august) ja kevad (september-november). Joonis 6: Sademete langemise aeg ja hulk Keskmine õhutemperatuur juulis (talvel) kõigub 0°-12° C, kuid kohati, eelkõige riigi lõunaosas, võib langeda ka alla 0° C. (Joonis 7). Jaanuaris (suvel) on keskmine õhutemperatuur 4°-20° C. (Joonis 8). Kõrgemad temperatuurid valitsevad aasta läbi riigi lääneosas, Vaikse ookeani rannikul. Kui juulis on ülejäänud riigis temperatuur enamjaolt ühesugune, siis jaanuaris on temperatuur piirkonniti erinevam. Ühesugune temperatuur valitseb aasta läbi vaid riigi idaosas laiuskraadidel 18°-33° ll.
kraadi, aga veebruaris võib vahest langeda kuni -68° .(lisa2) Arktika rannikul ei ole nii külm, kuid Põhja-Jäämere mõju tõttu langeb õhutemperatuur kuni -50° . Kuid samad faktorid, mis soodustavad madalat temperatuuri talvel, soodustavad ka kuuma suve nendes regioonides: juuli keskmine õhutemperatuur Verhojanskis on +13° , kuid vahest võib tõusta kuni +37° . Euroopa osas on kliima mõõdukam, Musta mere rannikul aga pehme. Moskvas on jaanuari keskmine õhutemperatuur -16° kuni -9° , keskmine juuli temperatuur on aga 13° kuni 23° .(lisa2) RAHVASTIK JA RAHVUS Rahvastik (vastavalt 2002.a. rahvaloendusele) Venemaal elab ligi 145,2 miljonit inimest, kellest 106,4 miljonit (ehk 73%) on linnaelanikud ja 38,8 milj. inimest (ehk 27%) elab maal. Keskmine asustatuse tihedus on ligi 9 inimest km2 kohta, kuid piirkonniti on see erinev. Näiteks, Venemaa Euroopa osas on see näit 25 inimest km2 kohta,
vesi aurustub kiirelt maapinnalt; tõusvad õhuvoolud madalrõhuala; on soe ja niiske. Ekvatoriaalne kliimavööde on katkendlik. Ekvaatori piirkonnas on palju sademeid, kuna aluspinna soojenemine põhjustab tugevat konvektsiooni, ja kuna globaalne tsirkulatsioon põhjustab õhumasside koondumist ja frontaalset tõusu. Tõusvate õhuvooludega kaasneb palju sademeid ning õhk on kogu aeg niiske. Aastaaegade vaheldumist ei esine. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on vahemikus 26-29 soojakraadi. Üks selle kliima iseärasusi on pärastlõunased vihmasajud. Sajuga võib kaasneda äike. Hoovihmasid põhjustavad kiire auramine ja veeauru koondumine pilvedeks. Ekvaatori piirkonnas on Päike seniidis või väga kõrgel horisondi kohal ja seetõttu on päikesekiirguse hulk väga suur. Maapind soojeneb kiiresti, sellest soojeneb ka õhk, ning vesi aurustub. Soe õhk tõuseb ja jahtub ning veeauru kondenseerumisel tekivad pilved. Pärastlõunati sajab paduvihma
kuidas reaktsioon algas ja muutus nivoo bürettides. 9. Kui reaktsioon lõppes ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2..3 minutit jahtuda, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. 10. Liigutasin bürette üles.alla nii, et vee niood mõlemas büretis oleksid silma järgi ühes tasapinnas ja lugesin samalt büretilt uus nivoo näit. ( V 2 ) V2 = 24,6 ml 11. Fikseerisin õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. õhutemperatuur T = 295,15 K õhurõhk P = 103200 P 12. Arvutasin eraldunud vesiniku maht kasutades järgmist valemit: V = | V2 - V1 | 3 V = |24,6 ml – 16,2 ml |= 8,4 ml = 0,0084 dm 13. Arvutasin ph o . Kuna ma teadsin, et laboris õhutemperatuur oli 2
Pinna ettevalmistus Pinnad puhastada mustusest ja tolmust. Pinnad kaetakse sisevärviga.Varem värvitud pinnad pestakse ning seejärel loputatakse hoolikalt. Kõvad või läikivad pinnad matistatakse lihvpaberiga misjärel puhastatakse tolmust. Ebatasasused tasandatakse sobiva pahtliga. Kuivanud pahtel lihvitakse ja puhastatakse tolmust. Värvimine ja tingimused Värv segatakse hoolikalt ja kantakse pinnale 12 korda Värvitav pind peab olema kuiv, õhutemperatuur üle +5ºC ja õhu suhteline niiskus alla 80%. Kuivamine 30 minuti jooksul on tolmukuiv. 2 tunni möödudes on juba ülevärvitav Tänan vaatamast !
Kliima on mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate jooksul. Inimesed puutuvad kliimaga pidevalt kokku. Enne õue minekut vaadatakse, mis ilm õues on, reisimisel otsitakse sihtpunki meelejärgi oleva kliima järgi ja loodusõnnetused on inimestele takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites. Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13.septembril 1922. aastal Azizijas, Liibüas. Madalaim õhutemperatuur on -89,2 kraadi. See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal "Vostok" polaarjaamas, Antarktises. Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur on 34,4 kraadi. See mõõdeti 1960.-66. aastal Dallalis, Etioopias. Aasta madalaim keskmine õhutemperatuur on -57,8 kraadi. See mõõdeti 1578. aastal Ligipääsmatuse poolusel, Antarktises. Kõige rohkem sademeid minutis on sadanud 31,2 mm 4. juulil 1956
Sisejõud on maavärinad, vulkaanid välisjõud on tornaadod, üleujutused 22. Kuidas on vulkanism ja maavärinad seotud mandrite triivi ja laamade liikumisega? Laamade liikumisega tekivad pikkad sirged murrangujooned, Kui sealt vabaneb pinge siis hakkavad laamad liikuma ja tekivad maavärinad ja/või vulkanismid. 23. Kuidas muutuvad õhu omadused, kui õhumass liigub a) ookeanilt sisemaale, b) poolustelt ekvaatori poole? - a) õhutemperatuur muutub soojemaks, veeauru hulk väheneb, päike on intensiivsem kõrgematel kohtadel b)õhutemperatuur muutub soojemaks , 24. Millest sõltub taimkatte vööndiline levik maal? - temperatuurist, niiskusest, mullastikust, toitainetest jt. 25. Kuidas on omavahel seoses kliima , muld, taimkate ja loomastik? Enamus loomi sööb taimi, taimed aga saavad mullast minaraalaineid ning kliima peab olema piisavalt soe ja niiske
Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on soodsad. Põllumajandusearendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. c.) Kliima Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes.Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kr.C ja juulis +10 kr.C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 kr.C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 kr.C. Aastane sademete hulk on 500-1000 mm. Agrokliima iseloomustus: keskmine temperatuur on 16 kr.C, sademeid on aastas 500- 1000 mm. d.) Muldade iseloomustus- Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel e.) Maaparandustööd.
Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2 ) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitasin kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1=151,46 g mass m2 (kolb + kork + CO kolvis) 2 m2=151,65 g kolvi maht (õhu maht, CO maht) 2 3 V =0,315 dm Õhutemperatuur 0 ° t =20 Õhurõhk P=103700 Pa normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) standardtingimusel: temperatuur 273,15 K (0 °C)
1. Nähtavuseks nimetatakse kaugust, mille puhul esemete piirjooned on selgelt eristatavad. VALE 2. Üldjuhul on vertikaalsed liikumised atmosfääris enam intensiivsemad kui horisontaalsed. VALE 3. Süsihappegaasi kontsentratsioonil on põhjapoolkera suurtel laiustel tugev aastane käik. ÕIGE 4. 1,5-2km kõrgusel on veeauru 10 korda vähem kui maapinnal. VALE 5. Isotermiaks nimetatakse situatsiooni, kui õhutemperatuur kõrgusega ei muutu. ÕIGE 6. Kõik kehad, mille temp on kõrgem kui O K kiirgavad elektromagnetlaineid. ÕIGE 7. Otseseks päikesekiirguseks nimetatakse kiirgust, mis jõuab maapinnale otse Päikeselt. ÕIGE 8. Atmosfääri vastukiirguse spekter on pidevspekter. VALE 9. Lumega talvel on maapinna kiirgusbilanss üldiselt negatiivne ka päeval. VALE 10. Enamik kiirgusest, mida inimene kiirgab, on infrapunases lainealas ja seetõttu
Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale Õhutemperatuur ja niiskus Optimaalne õhutemperatuur kontoritööd tegeval töötajal peaks olema vahemikus 18-24 kraadi ning õhuniiskus 40-60%. Selleks, et temperatuur ja niiskus vastaksid sätestatud normidele peaks töökohal olema võimalus tuulutada tube ( avatavad aknad) ning kütteseadmed, millega võimalik sisetemperatuuri reguleerida. Kõige parem lahendus võib olla oleks õhksoojuspump, mis talveks kütaks ja suvel jahutaks. Liiga kuiva õhu jaoks on võimalik kasutada
Eksperimentaalne töö 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Töö käigus arvutatakse süsinikdioksiidi molaarmass mõõtmistulemuste kaudu. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: baromeeter, termomeeter, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder Töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb Kemikaalid: vesi, õhk, CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: kolvis oleva gaasi kaalumine ja selle järgi arvutuste tegemine. Metoodika: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud u 300 ml kuiv kolb. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmis...
*Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km³. *Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga. *Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. *Maa ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg ehk 5,9742×1021 tonni. *Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h *Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: * Raud 34,6% (massiprotsent) * Hapnik 29,5% * Räni 15,2% * Magneesium 12,7% * Nikkel 2,4% * Väävel 1,9% Maakoor iseenesest koosneb aga kergemaist elementidest: * Hapnik 46% * Räni 28% * Alumiinium 8% * Raud 5% * Kaltsium 4% * Naatrium 3% * Kaalium 3% * Magneesium 2% Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on
võimalmisharjutusteta (nt koristamine, söögi tegemine, ahjukütmine, treppidest käimine jne). 3 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS GRUPPIDE KAUPA Füüsikalised ohutegurid Füüsikalisteks ohuteguriteks loetakse: 1. müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2. õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja - niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3. masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid (Kranich, 2014) Keemilised ohutegurid ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid tolm, aur, gaas asbest mürgine, kahjulik, sööbiv, ärritav plahvatusohtlik, tuleohtlik, oksüdeeriv ohupiktogrammide kasutamine kemikaalide ohutuskaardid
kuni 4 meetrit. Põhjavee ressurss praeguse tarbimise juures on piisav. Kümne aastaga on veetarbimine vähenenud ligi kaks korda. Vähenenud on ka põllumajandusest lähtuv reostus. Põhjavee kvaliteet piirkonniti on väga erinev. Põhjavee reostused on üldjuhul lokaalsed ja tingitud veeallika läheduses asuvatest reostuskolletest. Kliima Kaarma valla piirkonnale omane paljuaastane (30. aasta Kuressaare ja Karja vaatlusandmed: 1961 - 1990) keskmine õhutemperatuur on 6,0° C. Kõige soojem kuu on aastas juulikuu, keskmise õhutemperatuuriga 16,5° C ja kõige külmem, veebruarikuu, mille keskmine õhutemperatuur on - 4,4° C. Viimase 10 aasta kestel on täheldatud õhutemperatuuri tõsu 6,9° C, juulikuu keskmine 17,1° C ja veebruari keskmine õhutemperatuur - 2,9° C. Soojem suvekuu on olnud 1997. a. august 19,7° C. Ööpäevane maksimaalne õhutemperatuur on tõusnud viimase poole sajandi jooksul kõige kõrgemale 1975. aasta augustis 32,0° C ja
Maailma Nurk Türgi politsei surus jõuliselt õpetajate protesti maha Meeleavaldajad tulid kõikjalt Türgist ning kogunesid pealinnas Ankaras Tando ðan'i väljakul. Õpetajad jätkasid seejärel protestimarsiga, kuid ei j õudnud väga kaugele, sest politsei võttis kasutusele pisargaasi ja veekahurid Kizilay v äljaku juures, kui meeleavaldajad üritasid korrakaitsjate barrikaadidest l äbi minna, vahendas Hurriyet Daily. Meediaallikate sõnul viidi vähemalt kolm vigastada saanud protestijat haiglasse. Politseinikud ajasid meeleavaldajaid Kizilay v äljaku lähedal asuvaid tänavaid mööda taga. Mitmed vahistati. Põhja Korea: Meil on Ameeriklane Pantvangis Põhja Korea valitsus teatas Rootsi diplomaatidele ,et neil on vangis 85 aastane Californiast pärit Ameeriklane ja kinnitati et ta on olnud vangis 26 Oktoobrist. USA valitsusele ei ole veel tehtud nõudmisi. Albaania vanglast põgenes seitse üliohtlikku kurjategijat Kagu-Albaanias Drenovas as...
normaalne sisekeskkond taastuks: karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku algab energiarikaste toitainete lagundamine Lihased vaheldumisi tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. Ahenevad naha veresooned. 4. Organismi temperatuur saavutab normaalse taseme. 5. Tagasiside normaalolukorra taastumise kohta jõuab (termoretseptorite vahendusel) peaaju närvikeskusse ja see pidurdab organismis sooja tootvaid protsesse Väliskeskkond: Tuul, lumi, madal õhutemperatuur Sisekeskkonna püsivus- Organismi sisekeskkonna muutumatus vaatamata väliskeskkonna mõjudele. Negatiivne tagasiside- Soovimatule muutusele reageerimine vastupidise reaktsiooni käivitamisega. Inimese ainevahetuses saab eristada omavahel seotud vastandlikke muutusi: sünteese ja lõhestumisi. Inimene vajab elutegevuseks hapnikku, seega on ta aeroobne organism. Aeroobne ainevahetus on kiirem ja energeetiliselt kasulikum kui hapnikuta ainevahetus.
.....................7 7.Kas riigis esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid? Kui jaa, siis milline on nende mõju inimtegevusele?............................................................................................................7 Atmosfäär.....................................................................................................................8 1.Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju....8 2.Kliima üldiseoomustus: keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja valdkond..............................................................8 3.Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend (ookeani või mere suhtes jm)?............................................................................................................................. 9 4.Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega
HAPNIK tekib fotosünteesi käigus vajalik hingamiseks ja põlemiseks. VEEAUR tekib aurustamisel neela päikesekiirgust. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. *
Suhtelise õhuniiskuse normvahemik vastavalt SK: 23,5 40-60 % Soovituslik õhuliikumiskiirus käesoleval aastaajal 0,23 0,18 m/s Soovituslik õhuliikumiskiirus muul ajal aastast 0,22 m/s 4.1 Kuidas ja mille põhjal aastaaegu eristatakse? Eristatakse sooja ja külma aastaaega. Külm aastaaeg on aeg, millal ööpäeva keskmine õhutemperatuur on alla 10 kraadi ning soe aastaaeg on siis, kui keskmine õhutemperatuur jääb üle 10 kraadi. 5. Kuidas kategoriseeritakse tootmiskeskkonnas või muus tööpaigas tehtavat tööd vastavalt selle raskusastmetele? Miks võiks olla oluline teada töö kategooriaid? Töö jaguneb viieks raskusastmeks: Ia, Ib, IIa, IIb, III. Ia ja Ib on kerged tööd, IIa ning IIb on keskmise raskusastmega ning III on raske töö
Rohkem kui 90% oma elust Puugid liiguvad kuni meetrikõrguse taimestiku Teine aktiivsuse periood veedavad nad "peremehest" sõltumatult avatud looduses, ,,latvadesse" aprillis ja mai algab tavaliselt septembris- niitudel ja metsades. alguses kui temperatuur on oktoobris, kui õhuniiskus ja madal ja õhuniiskus kõrge ka õhutemperatuur on madalad Puugi elu ja areng. Puugihooaeg, see on puukide bioloogilise aktiivsuse periood, mis kestab tavaliselt aprillist
Loren Mendes 8A IIRIMAA • Pealinn: Dublin • Parlamentaarne demokraatia • Pindala: 70 280 (km2) • Rahvaarv: 4,6milj (2011) • Keel: ametlikult iiri ja mitte ametlikult inglise keel • Rahvastiku tihedus: ~63in/km2 LIPP JA VAPP IIRIMAA KLIIMA • Kliima on Iirimaal pehme ja tihti sajab vihma. • Kuna sajab palju vihma ja on niiske, on Iirimaal palju jõgesid mis on väga veerohked. • Suve kõige soojem kuu on juuli, mil kekśkmine õhutemperatuur tõuseb +25 C. • Golfihoovuse tõttu. Mis toob niiskeid ilmasid, ei ole Iirimaal õiget talve. Juhtub harva , et lumi maha sajab. PILDID IIRIMAA METSAD • Iirimaa metsad koosnevad põhiliselt lehtpuudest, okaspuid leidub väga vähe. • Ametlikult on Iirimaa kaetud 5,5% metsaga. • Metsi on vähe seetõttu, et varajastel aegadel raiusid inimesed metsad maha selleks, et harida põllumaad ja karjatada loomi. Niimoodi tegutsevad nad siiani ja on ka
Ilm, selle elemendid ja kliima. Mõisted. Ilm-on õhkkonna seisundid mingil ajaheteke. Ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid-õhutemperatuur,õhuniiskus,sademete hulk, tuule kiirus ja õhurõhk. Ilmastik-ilmade vaheldumine mingis kohas Kliima-ilmade pikkaajaline korrapärane vaheldumine ilmade reziim. Kliimatekketegurid-paljude tegurite koosmõju, millest kujuneb kliima. Pööripäevad-maakera ja Päikese asendi tõttu tekkivad aastaaegadega seotud pööripäevad. Polaaröö-öö mille jooksul ei lange maapinnale üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Polaarpäev-asendub põhjapoolusel poolaaröö polaarpäevaga, mil Päike ei loojugi ööpäeva kestel. Otsekiirgus-päikesekiirgus, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena. Harjuskiirgus-päikesekiirguse osa, mille harjutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus e. Summaarne kiirgus-otse- ja hajuskiirguse summa. Peegelduv kiirgus e.albeed-maapinnale sa...
Optometristi töökeskkonna ohutegurid- optometrist, kui klienditeenindaja Lota Aadla Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP1 Optometristi töö ülesanded Prillide, kontaktläätsede jt optiliste abivahendite sobitamine, pisiremont. Optikavahendite (kauba) vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine, arveldused Kliendi nõustamine. Üldised ohutegurid Füsioloogilised; Füüsikalised; Bioloogilised; Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused; bakterid; haigused; Bioloogiliste ohutegurite puhul on põhilisemad ennetusmeetme...
Ilmateade сводка о погоде ilmaennustus прогноз погоды õhutemperatuur kraad õhurõhk eluvhõbe ртуть sammas tuul jahe прохладный niiske влажный maatuul ветер с суши puhangutuul порывистый ветер mõõdukas tuul умеренный ветер ebasoodne неблагоприятная погода torm tormituul rаju ураган orkaan ураган tuulispark вихрь tuulekeeris вихрь kuristorm вихрь tromb смерч tornaado vesipüks смерч tuulepuhang порыв ветра pagi шквал pärituul попутный ветер vastutuul встречный ветер külgtuul боковой ветер paktaaktuul пассат tihttuul бейдевинд tuule kiirus tuule tugevus pull nähtavus nähtavuse kaugus udu hajuma рассеиваться Ilmateade сводка о погоде ilmaennustus прогноз погоды eluvhõbe ртуть sammas jahe прохладный niiske влажный maatuul ветер с суши puhangutuul порывистый ветер mõõdukas tuul умеренный ветер ebasoodne неблагоприятная погода rаju ураган orkaan ураган tuulispark вихрь tuulekeeris вихрь kuristorm вихрь tromb смерч vesipüks смерч tuulepuhang по...
TURISM Turismimajanduse arengu eeldused: Egiptuses valitseb troopiline kliima. Päikselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Seetõttu, on ka Egiptus üks väga populaarne turismimaa. Suvel küündib päevane õhutemperatuur Kairos 3540°C, talvel on siin sooja 1520°C. Punase mere rannikul on keskmine õhutemperatuur juunist augustini 3538°C, novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 2327°C ringis. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Kõige enam sademeid on Aleksandrias ligikaudu 19 cm aastas. Seevastu lõuna pool Assuani kandis on viie aasta keskmine sademete hulk ligikaudu 10 mm. Khargas (Liibüa kõrbes) on aga ette tulnud ka seda, et 17 aasta jooksul ei ole sadanud piiskagi
Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Seal kandub kevadel ja suve alguses Atlandi ookeanilt rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa, samas on sügis soojem, sest vesi jahtub aeglasemalt, kui õhk. Kirdepiirkonnas on tegemist kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus ning vihma sajab kevadel ja sügisel, kuid suvi peaaegu et sademetevaba. Seega võib öelda, et õhutemperatuur talvel on keskmiselt 0-10 kraadi ning suvel 15-20 kraadi. Aastane sademetehulk jääb 500-1000 mm vahele. Hea kliima soodustab ka turismindust, see aga mõjutab oluliselt majanduse arengut. Prantsusmaal
süsinikdioksiidist, see on aga aja jooksul enamasti liitunud karbonaatkivimiteks. Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikese- kiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb.Ilma kasvuhooneefektita külmuksid ookeanid ja elu maal Maa temperatuur Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C Madalaim õhutemperatuur on 89,6° C Elu maal Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu. Seni vanimad märgid elust (kivistunud sinivetikad) on 3,5 miljardit aastat vanad. Et elu on tootnud hapnikku, siis on atmosfääri koostis muutunud. Algselt sisaldas see praegusest palju rohkem süsinikdioksiidi. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu.
Argentiina riigi territoriumi. Asub Põhja-Atlandi ookeani kõrval. Mäestike lähedal ei asu . 3) 55°S ja 38°W . 4) Minu kodukohast asub La Plata madalik umbes 13 150 kilomeetri kaugusel. 2. Pinnamood 1)Lame maapind, lauskmaa , tasane maapind. 2) Vulkaane pole , seepärast ka ei toimu vulkaanipurskeid ning maavärinaid ei esine . 3. Kliima 1) Külmad hoovused, mis tulevad merelt. Toob kaasa külma kliimat ja niisket õhku ehk sademeid. 2) Keskmine õhutemperatuur talvel on 12° ja suvel 21° ringis. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16°. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Sajab enamikul ajal talvel. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Talvel parasvöötmelised õhumassid ja suvel troopilised õhumassid. 3)La Plata madalik asub suhteliselt mere ääres, seetähendab seda , et seal on tuuline ilm. Soojakraadid väga kõrgele ei ulatu
Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kliimaolud Haanja kõrgustiku kliima erinevus ülejäänud Eestiga võrreldes tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva). Suurema absoluutse kõrguse tõttu on Haanja keskmine õhutemperatuur tasandikulise alaga võrreldes ligi 12 °C madalam. Samuti esineb siin seetõttu talvel oluliselt harvem sulasid, mistõttu lumikate püsib kauem(125päeva). Lumikatte paksus on 40cm50cm. Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks
Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine.
Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m2 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse arvutused Katsetulemused: 1) mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1=110.47 [g] 110.68 +110.58 2) mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m 2= =110.59 [ g ] 2 3) kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V =250 [ ml ] +59 [ ml ] =309 [ ml ] =0.309[d m3 ]
Ilmateates kirjeldatakse ilma. Teadlased ütlevad, et ilm on mingis kohas teatud hetkel olev õhkkonna seisund. Näiteks, kui Lääne-Eestis sajab, võib samal ajal Lõuna-Eestis olla udune ja PõhjaEestis päikesepaisteline ilm. Mõne tunni pärast on aga ilm juba kõikjal hoopis teistsugune. Õhkkonna seisund muutub pidevalt. Ilma muutumist päeva jooksul oled kindlasti ka ise märganud. Ilma iseloomustatakse ilmaelementide kaudu. Need on põhiliselt päikesepaiste, õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, tuul, pilvisus, sademed. Ilma kirjelduses antakse ilmaelementide kõige iseloomulikumad jooned päeva ja öö kohta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
