teine üldjuht oli Aleksander Kunileid · Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõusis eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt Lugejaid hoiti kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutati koore harjutama aegsasti Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Laulud". Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega Mitteametlikuks hümniks sai Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm "Lydia Koidula" sõnadega Kava Kirikukoraalid: "Siionis kõik vahid hüüdvad" "Kiida nüüd, Issandat" "Meil tuleb abi Jumalast" Vene riigihümn:
● välissaatkondade aknad ja uksed löödi laudadega kinni, koolid ja ajalehetoimetused suleti; ● eelmise valitsuse liikmed, politseinikud, kristlikud vaimulikud, sõjaväeohvitserid, moslemijuhid, õpetajad ja riigiametnikud arreteeriti ning hukati ilma kohtuta; ● väiksemaid kuritegusid karistati julmalt- näiteks inimesi, kes varjasid oma isiklikku vara, võidi vahi all hoida ning piinata; ● naised lahutati meestest, emad poegadest; ● lapsi õhutati nuhkima täiskasvanute järel ning kandma ette igasugustest väärtegudest, ükskõik kui tühised need ka ei olnud; ● oli keelatud astuda seksuaalsuhetesse, kurta elamistingimuste pärast, kanda ehteid, hoida alles perepilte, leinata lähedase surma pärast või väljendada oma religioosseid tõekspidamisi; ● läänemaailmal oli üsna vähe aimu Kambodžas toimuvast– ajalehed ja televisioon olid
TOTALITAARSETE RIIKIDE KUNST 1. Milliste sündmustega seoses keelustati avangardistlik kunst nii Saksamaal kui Nõukogude Liidus ? Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. 2. Miks seda tehti ? Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha massilist propagandat, aga ka sellepärast, et avangardistlik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid. Samuti oli ka see põhjus, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. 3. Kuidas nimetati Saksamaal avangardistlikku kunsti? Nad nimetasid seda koledaks, ...
Lapsed õhutavad internetis viha Artikkel räägib ühest emast, kes avastas oma tütart kontrollides noorte Facebooki grupi, kus õhutati viha, õelust ja kättemaksu. Mul endal puudub kättemaksusoov, teiste mingil moel solvamise vajadus, viha kellegi suhtes. Ma ei kuulu ühtegi sarnasesse Facebooki gruppi ega tea ka, et sellised üldse olemas on. Artikkel räägib ema ja tütre kokkuleppest jagada koode, et ema saaks jälgida, millega tütar tegeleb. Mina oma koode ei jaga. Ma pigem ei annaks oma koode, sest mingi privaatsus peab ju olema. Mulle ei meeldi, et keegi mind jälgib
Neile järgnes ka selgitus, et tegemist on ravimireklaamiga. Selgitus järgnes ka SMS-laenule. Emt Lote-mobiili reklaam mõjutab kindlasti lapsi, sest peale reklaami nügib nii mõnigi tütarlaps ema ja lausub ,,Emme, emme, osta mulle see!". Vanemad võivad arvata, et nende laps on õnnelikum, kui nad soetavad oma kullakesele selle mobiili. Saate ,,Tõehetk" reklaam kestis 8 minutit. Seal reklaamiti tuttavatele reklaamidele veel Zoomboxi, millega õhutati liituma sellega, et kaks kuud on ilma kuumaksuta. Ravimireklaame oli seekord kaks. Articspordi reklaam ütles, et on aeg kilosid vähendada. Reklaamis sai ülekaaluline jõuluvana lihaselise, päevitunud ja igati seksika keha. Usun, et nii mõnigi vajus mossi selle reklaami tõttu. Reklaamid on kõik väga osavalt valmistatud. Asju, mida ei taheta rõhutada, aga mis peab olema reklaamis näidatud, pannakse teleekraanile väga väikeses kirjas.
Külm sõda 1970. aastatel Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel otsest ohtu polnud, aga oli konkurents muudel aladel: Kosmose vallutamine (Apollo 11) ja teadus, tehnika USA parem; Sport (keelatud ainete kasutamine) Idabloki maad paremad; Suurt tähelepanu sai jäähoki, milles oli parem NSVL. Külm sõda Kolmandas Maailmas Püüti erinevaid riike enda mõjule allutada, selleks toetati kõige verisemaid diktaatorieid ja õhutati vastupanuliikumisi. Selline poliitika viis tihtipeale pikaajalise laastava kodusõjani. Agressivselt tegutses NSVL Aafrikas Fidel Castro'ga, kui Angolas pandi võimule Moskva-meelne valitsus, millest sai NSVL tugiala Teine NSVL tugipunkt Aafrikas oli sotsialistlik Etioopia, mille abil rünnati Somaaliat. Etioopia 1984 USA-Hiina suhete normaliseerumine USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, asudes suhteid arendama Hiinaga.
LOODUSRAHVAD VANAD KÕRGKULTUURID VANA-KREEKA 1. Lindude-ja loomade 1.Rituaalid kaljul ja muudel 1.Muusikal,po keel:muutuvad joonistel,mis on seotud tantsu eesial ja helikõrgused;tämbrid,rütmid, ja muusikaga; tantsul oli ka tants; Muusikud ja poeedid olid tähtis koht Rituaalide keel kõrgemate jumaliku andega prohvetid kreeka jõudude ja vaimumaailmaga kultuuris;kultu suhtlemiseks uri tunutakse põhjalikumalt alates linnriikide ...
2. 1765. Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava 2.1. nägi ette koolide rajamist ka suurematesse mõisatesse 2.1.1. ei võetud tõsiselt aadlike poolt ning ei rakendatud LUGEMISVARA 1. 18.saj. Teisel poolel hakkas levima ilmalik kirjandus laiemalt 2. MAARAHVA KALENDER ilmus 1731 3. Friedrick Gustav ARVELIUSe ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat" 1782 3.1. kiideti talurahva alandlikku meelt, õhutati kuulekust mõisnikule 4. kirikuõpetaja Firedrich Wilhelm Willmann, populaarsed juturaamatud talupoegade seas EHITUSKUNST 1. Kadrioru loss Tallinnas 1718 (barokkstiil) (ümbritsetud prantsuse stiilis pargiga) 2. jõukuse kasv ukete mõisaansamblite rajamine baltisaksa aadlikel 2.1. Palmse mõis Lahemaal 3. 1770.aastatel KLASSISTSISTLIKUS stiilis arhitektuur Eestis 3.1. 1773. aastal valmis ümberehitatud Toompea loss Tallinnas 3.2. 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus 3.2.1
parteile ja Stalinile. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine. Riikliku ideoloogia propaganda. Ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Haridus ja teadus ideoliseeriti. Suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine. Ateismi propakanda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. 1920. aastatel oli iseloomulik NSVL välispoliitikale kahepalgus. Komiterni kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924.a. Üritati toetada kommunistlike riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. 1922.a. Sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping. Hiljem sõlmiti doplomaatilisi sidemeid Suurbritannia, Itaalia; Hiina, Parntsusmaa ja Jaapaniga. Neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud sõlmiti Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939.a. Taoteldi kollektiivsete julgeolekutesüsteemide loomist. 1934.a. Võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks.
3. Külm sõda kolmandas maailmas - kuidas avaldus? too näiteid. Üliriikide konkurents Kolmandas Maailmas tõi kohalikele rahvastale kaasa traagilisi tagajärgi. Püüdes erinevaid riike oma mõjule allutada,toetati vajaduse korral ka kõige verisemaid diktaatoreid ja õhutati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades. Mis valdkondades lisaks sõjale käis võistlus USA ja NSVL vahel? Konkurents tugevnes alates teadusest ja tehnikast ning lõpetades spordi ja popmuusikaga.Kosmoses käimine. Nimeta 2 NSVL tugipunkti+miks need? Angola- Moskva-meelne rühmituse loomine. Etioopia- osutas majanduslikku ja sõjalist abi,mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat. USA,HIINA SUHTED- USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks
ka tapeti. Kaotati igasugune demokraatia. 6. Milline erinevus on autoritaarsel totalitaarsest diktatuurist? (lk 44) Totalitaarne diktatuur on suhteliselt sarnane autoritaarse diktatuuriga, kus on võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. Kuid erinevus totalitaarse diktatuuri puhul on see, et selle puhul on ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 7. Millised muutused toimusid Venemaal 20-30 aastatel? (lk 51-52) Venemaal õhutati maailmarevolutsiooni, taheti muuta kogu maailma võimalikult kommunistlikuks. Tekkisid mässuliikumised teistes riikides, mida toetas ka Nõukogude valitsus nii rahaliselt kui ka sõjaliselt. Maailmarevolutsiooniidee teenistusse rakendati ka sõjaväeluure ja Komintern. 8. Kuidas kogusid jõudu ja said võimule Mussolini pooldajad Itaalias? (lk 56) Esimese maailmasõja järgne Itaalia tundis suurt rahulolematust võimulolijate suhtes
sotsial. Ideelisusel, tüüpilisel ja rahvalikkusel. Suur on sotsialistliku realismi mõju 20.saj. Kriitilisele realismile. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. Seega kerkisid esile töölised. Stiiliks oli kujutada elu ja inimesi võimalikult lihtsalt. Sotsialistlik realism surus kunsti kitsastesse raamidesse, õhutati ülistama nõukogude korda . Kunstnike isikupärane käekiri tembeldati formalismiks. Looming muutus ülimalt lihtsaks ja plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Selle uue kunstimeetodi omandamine ei läinud mitte kõigil kergesti. Skulptuuris kadusid siiani eesti kunstile omased figuurplastilised jooned, mis asendusid tihti tuimade ja mõttetute temaatiliste kompositsioonidega
Kommunistlik Venemaa http://g1.nh.ee/images/pix/noukogudeliit-punalipp-sirp-ja-vasar-67627964.jpg Sisukord Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Lenin ja Oktoobrirevolutsioon Kodusõda Stalini elulugu Stalini lähikondlased ja poliitika põhijooned Stalini terror Totalitaarse NSVL juhikultuse kujundamise võtted Kultuur ja elustiil Allikad Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Nikolai II Aleksandrovits Romanov (1868-1918) Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst Valitsemisaeg lõppes Veebruarirevolutsiooniga (1917) Keiser Nikolai II loobus troonist Vangistati perega Aleksandri paleesse Võim läks Ajutisele Valitsusele Viimane tõi riigi edasise languse http://study.com/academy/lesson/nikolai-ii- as-the-last-emperor-of-russia.html Lenin ja Oktoobrirevolutsioon Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) Venemaa bolsevike j...
agraarsuhetest postikorralduseni. Püüdis eesti talurahva olukorda parandada ja kooliharidust edendada. A:T. Helle- A:W:Hupel- Põltsamaa pastor oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast sakslakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,, Põhjamaa kirjutisi" Fr.G.Arvelius- maarahva kalender esimdaja ,, Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", kus naivistlikus laadis õhutati kuulekust mõisnikule ja kiideti talurahva alandlikku meelt. Fr.W. Willmann- G.Merkel- J.Ch.Petri- Aleksander I- Kihnu jõnn- G,Fr.Parrot- W.Struve- M.H.Jacobi- K.E.von Baer- J.Cimze- O.W.Masing- Fr.R.Faehlmann- J.Köler- Ph.Karell- J.Leinberg-
Third level Fourth level Fifth level Napoleon Revolutsiooniaegne eluolu Üldiseks kõnetusvormiks sai "sina", kaotati varasemad pöördumisvormid "härra", "proua" ja "preili". Viisakaks ja lojaalseks kõnetusvormiks sai "kodanik" Looduti aristokraatlikus rõivamoest, asemele tuli lihtrahva rõivastus. Juukseid hakati kammima siledaks ilma igasuguse frisuurita Igati õhutati vooruslikkust Revolutsiooniaegne eluolu Tõsiselt püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga Uus ajaarvamine: alguseks sai päev, mil Prantsusmaa kuulutati vabariigiks Meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
· 1930. aastal - marss Helsingisse, milles osales ligi 10000 inimest. · Eesmärk oli eemaldada kommunistid poliitikaelust ja lõpetada nende tegevus Soomes. · Nende tegevus kulmineerus Mäntsälä mässuga 1932. aastal. Pärast seda leidis kohus, et Lapua juhid on rahvast õhutanud mässule ja liikumine likvideeritakse. Liikumise likvideerimise põhjused · Hakati mobiliseerima liikumise poolsõjaväelisi osakondi kogu maal. · Hakati relvi muretsema. · Rahvast õhutati mässule. · Kohus leidis, et niisugune teguviis tähendab ettevalmistust riigikorra vägivaldseks kukutamiseks. Kas eesmärk täideti? 1930. aastal kiitis Eduskund heaks valitsuse esitatud nn kommunistide seadused, mille alusel keelati kommunistide tegevus Soomes. Nii oli valitsus parlamentaarsete abinõudega saavutanud selle, mille poole Lapua liikumine oli pürginud. (Lähiajalugu gümnaasiumile I). Viited · http://www.verska
Vana valitsuse liikmed hukati ilma kohtuta. Väiksemaid kuritegusid karistati samamoodi. Isikliku vara omamine lõppes hukkamisega. Valitsusaeg Inimesed “evakueeriti” maakohtadesse päevadega. Mitusada tuhat inimest suri toidu- ja veepuudusesse, aga ka kuumarabandusse. Riisiväljad, kus inimesi sunniti töötama, muutusid “surmaväljadeks”. Tegevus Perekond kuulutati ebaseaduslikuks Naised lahutati meestest, emad poegadest Lapsi õhutati nuhkima täiskasvanute järel Individualism juurutati välja Elanikkond jaotati kolmeks Esimene seisus – penh sith Neil olid kõik õigused Koosnes peaaegu tervenisti harimatutest talupoegadest Teine seisus - triem Toidujärjekorras järgmised Töötasid väiksematel poliitilistel kohtadel Kolmas seisus – bann-heud Puudusid kõik õigused Inimesed, keda sooviti likvideerida Töötasid kogu aeg Seadused
Selle eesmärk oli eraldada Eesti majandusstruktuur NSV liidust ja seega muutes Eestit sedavõrra iseseisvamavaks . Vaatamata Venemaa nurisemisele pidid nad 1989. aastal võtma vastu seadus Balti-riikide majanduslikust iseseisvusest. 1987. aasta Detsembris loodi Eesti Muinsuskaitse Selts . See oli esimene rahva poolt loodud massiline organisatsioon Ta ületas kitsalt muinsuskaitsega seotud probleemid, tähistati näiteks ka ajaloolisi ja rahvuslikke tähtpäevi, õhutati rahvuslikku vaimu ja nõukogudevastaseid meeleolusid. Nagu öeldakse et algus on juba pool asja. Sellepärast ma pean 1987. Aastat väga tähtsaks, sest just siis leidis rahvas endas jõudu astuda vastu suurele NSV kolossusele . 1988. aasta aprill kujunes Eesti ühiskonna jaoks murranguliseks. Aprilli algus toimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi.
Praegune Venemaa kampaania Eesti poliitikute ja eestlaste "natsimeelsuse" kohta on otseselt analoogsed mainitutega, mille eesmärk on "karistada" endist liitlast ja avaldada survet teatud kontingendile. KGB "aktiivsete meetmete" kasutamise eesmärkide sekka kuulus ka vastasbloki riikides rahvarahutuste ja rassirahutuste korraldamine. Selleks saadeti vaenu, vihkamist ja vägivalda õhutavaid kirju ja üleskutseid erinevatele osapooltele, ning õhutati ja levitati kahtlusi prominentsete isikute tegevuse motiivide suhtes sageli sisendades, et "tegelikult" töötab too vaenlase heaks. Kui KGB tegutseks tänapäeva Eestis, oleks selle prioriteetseks ülesandeks sisendada avalikkusele, et mõni prominentne poliitik on venemeelne, natsimeelne, kommunist jne, seda muidugi diskrediteerimise ja rahutuste külvamise eesmärgil. Mis muidugi ei tähenda, et keegi ei võiks olla. Samuti oleks selle eesmärk ässitada üles äärmuslikke rühmitusi
AKT8§10.-12. Kontrolltöö Nimi ............................. §10.-12. Klass ........................ I OSA 1. Mida nimetatakse Balti erikorraks? Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus 2. 1765. aastal anti välja Liivimaa talurahvaseadus. Mida uut see seadus kaasa tõi. Kas see seadus puudutas ka Tallinna elanikke? Määrused andsid Liivimaa talupoegadele õiguse vallas-varale, mõisakoormistele seati kindlad piirid, talupojad said õiguse mõisniku kohtusse kaevata. Eestimaa kubermangu talurahvale need kaitsemääruse...
Selle abil pöörduti mitte ainult kaaslaste vaid eelkõige kõrgemate jõudude poole. Loodusjõudude, esivanemate vaimude ja jumalatega püüdis inimene kontakti astuda läbi laulude ja tantsude, luues aja jooksul erinevad rituaale. (Näiteks ka hilisem kristlik jumalateenistus.) Muusika on läbi aegade väljendanud ka inimese isiklikke tundeid. Laulu, tantsu ja pillimänguga väljendati rõõmu ja kurbust, sümpaatiat ja armastust, kuid õhutati ka vaprust ja ületati hirme. Vanaaja muusika kohta saame teha vaid oletusi, sest meil puudub muusika ise. Säilinud on pille, kalju- ja muid jooniseid, mis kujutavad laulu ja tantsuga seotud rituaale, arheoloogilisi leide ja ajaloo kirjalikke allikaid muusika tegemisest. Nende põhjal võib umbkaudu ette kujutada, mida muusika inimestele tähendas, milliseid pille mängiti ja millest lauldi. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge taseme juba vanades
Prantsusmaa · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Mitmeparteilisus · Põllumajandusmaa · Skandaalid: Dreyfusi protsess kahtlustati riigireetmises saksamaale (süütu) · Georges Clemenceau: tuntuim poliitik · Kiriku ja riigi eraldamine Clemenceau peamine liikumine, kirik ja koolid pidid olema erladatud, levisid haigused kuna koolides tüdrukud ei pesnud ennast usulistel põhimõttetel. · Revansism: makta saksamaale kätte( koolides õhutati viha saksamaa vastu) Saksamaa · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Keiser Wilhelm II · Euroopa mandriosa arenenum tööstusmaa · Maailmapoliitika: Saksamaa pidi saama suureks maailma riigiks · Laevastiku arendamine (mõõduti suurbritannia laevastiku suurusest) · soov jagada asumaad maailmas ümber USA · riigikord: presidentaalne vabariik · vabariiklik ja Demokraatlik Partei · majanudsele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte
aastatel esimesed teadaolevad eestikeelsed kalendrid. Kalendrisabades avaldati jutukirjandust, enamikus mugandatud ja kohandatud tõlked saksa keelest. 1766-67 P. E. Wilde ja A. Hupeli ajakiri ,,Lühhike õppetus..." Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamjaolt piibli, palve- ja laulu- raamatutest. 18 sajandi esimesel poolel hakkas levima eestikeelne ilmalik kirjandus. Taolise kirjanduse iseloomulik esindaja on Arveliuse "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat", kus naivistlikus toonis õhutati kuulekust mõisnikule. Raamat ja selle tegelased muutusid talurahva pilkealusteks. 4
1. euroopa jagunes kahe suure üliriigi vahel idablokk ja lääneblokk ehk kommunistlik maa (nsvl) ja demokraatlik maa (usa liitlased) 2. peale II ms levis patsifism, ei jaksatud enam sõdu pidada. Holokasti ja tuumirelvi ei pooldatud. 3. peale II ms said NSVL ja USA üliriikideks. USA ei olnud nii suurte sõjaliste vigastustega. Samuti suuruste pärast.??? 4. Külm sõda oli konfliktne seis kommunistlike ja demokraatlike riikide (NSVL&USA) vahel 1946-1991(nsvl lagunemine). Sõda ei läinud kuumaks e tulirelvi ei kasutatud. Toimus kahe erineva riigikorra konfliktsuse pärast. 5. külm sõda algas u 1946 saksamaa jagamise nelja riigi vahele (nsvl, usa, uk, fr), Stalini ja Churchilli kõnedega (õhutati vastase ohtlikkust), trumani doktriiniga (kommunisti vastane välispoliitika doktriin) 6. trumani doktriin usa välispoliitika doktriin, mille eesmärk oli toetada vabu rahvaid nende võitluses sise- ja välispoliitikas välissurve e kommunismi vastu m...
IME mõte seisnes selles, et viia Eesti (NSV Liidu sees ja sotsialismi raamides) üle isemajandamisele. Sellega lõpuks nõustus ka NSV Liidu keskvalitsus 1989 võeti vastu seadus Balti riikide majanduslikust iseseisvusest. · detsembris loodi Eesti Muinsuskaitse Selts. See oli esimene tõeliselt "alt poolt" (=rahva poolt) loodud massiorganisatsioon. Ta ületas kitsalt muinsuskaitsega seotud probleemid, tähistati näiteks ka ajaloolisi ja rahvuslikke tähtpäevi, õhutati rahvuslikku vaimu ja nõukogudevastaseid meeleolusid 1988 "laulev revolutsioon" · 2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal 1) nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele 2) arutati rahvuskultuuri olukorda 3) avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga (parteijuht Karl Vaino, Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul)
koes [kuhu] lää ma mehele. (Setu) Käolehm, lindu, landu, linda sinna ukse lingi peale, karga sinna läve peale, kust mulle mees saab. (Vastseliina) Kui triinu äralendamisega ei kiirustanud, õhutati teda: Lepatriinu, lenda ära! Tuul tõuseb! Lepatriinu, lenda ära, pesa põleb, pojad sees! Puhuti ähvardati: ära tapan, pea võtan, viskan ahju, löön kahe kivi vahel katki, et triinu kiiremini lendu tõuseks. LISA 2.0 2.1 Pildid LISA 3.0 3.1 Tabel viistäpp-lepatriinu seitsetäpp-lepatriinu kroontriinu Coccinella Coccinella Liik
väljaandmiseks, millele seekord anti positiivne vastus. "Perno Postimees ehk Näddalileht" 5. juunil 1857. aastal Pärnus ilmuma hakanud ajalehega "Perno Postimees ehk Näddalileht" rajas J.V. Jannsen pideva eestikeelse ajakirjanduse. Ajaleht teenis eeskätt rohkem teadetelehe ja rahvast harivaid ülesandeid. Sellele vastavalt toodi lehes teateid ja sõnumeid kodu- ja välismaalt, anti näpunäiteid põllunduse, majanduse ja tervishoiu alal, õhutati rahvast haridus- ja kooliolusid parandama ning püüti rahvapärases vormis esitatud jutustuste kaudu äratada lugejais huvi kirjanduse vastu. "Perno Postimehes" hakati ka esimest korda meie rahva alahinnatud nimetuse "ma-rahvas" asemel tarvitama "Eesti" nime, millel oli ühendav mõju. Ajalehe esimeses numbris pöördubki J. V. Jannsen mitte enam maarahva, vaid juba eesti rahva poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda
Hiinasse saadeti tehaste paigaldamist ja tööd juhendama ning tehnilist abi andma ligikaudu 11 000 Nõukogude spetsialisti. Umbes 28 000 hiina üliõpilast saadeti Nõukogude Liitu õppima. Uutes tööstuskompleksides viidi sisse Nõukogude ,,ühejuhisüsteem". Tekkis ka ,,8:1:50" ajaplaan: 8 tundi und ja üks tund kehakultuuri päevas ning 50 tundi tööd nädalas. Pärast katsetamisperioodi õhutati 1954. aastal vastastikuse abi gruppe üksteisega ühinema ja moodustama põllumajandustootjate kooperatiive. Nendes säilitasid pered formaalse omandiõiguse oma maatükkidele, kuid maad hariti koos ja saak jagati vastavalt sellele, kui suur oli iga perekonna osalus maas. Talvel 1955-1956 hakati kooperatiive liitma nn laiendatud tootmiskooperatiividesse. Need olid ühismajandid, milles maa
avalike tööde rahastamiseks omaette kulurubriik. Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega pinnavormidega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku (specus), mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse
mõõkade suhe üks kolmele, odaotste kasuks. Mõõk kuulus kindlasti 12.-13. sajandi vahetusel vähemalt ratsasõdalase relvastusse. Üks muinasajal laialt levinud relv oli sõjanuga. Pikkuselt oli see umbes 50-60 cm pikkune, sarnanedes tavalisele noale. Eestis seda relvaliiki ei valmistatud ega kasutatud. Kaitserelvastus Kaitserelvastuses oli kõige olulisem roll kilbil. Vastu sõjakilpe pekstes ja karjudes tekitati sõjakära. Sellise tegevusega õhutati malevat aktiivsemalt võitlema ja tõsteti omaenese meeleolu. Eestist pole terveid kilpe leitud, küll aga nende metallosi. Kilp oli enamast kuuse-, männi-, või haavapuulaudadest valmistatud, mõnikord oli selle tugevdamiseks lisatud välisäärele raudvits. Tagaküljele kinnitati neetidega raudvarb, mille keskossa oli sepistatud käepide. Eestis olid kilbid enamast ümmargused. Eesti kalmetest on leitud ka mõned 12.-13. sajandisse kuuluvate rõngassärkide katkendid
suurenenud avatus ja läbikäimine läänemaailmaga lammutas NSVL seest poole.Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel. Majanduslik koostöö tähendas eeskätt lääneriikide investeeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. Tihenes kultuuriline koostöö. Külm sõda Kolmandas Maailmas Üliriikide konkurents 3. Maailmas tõi kohalikele kaasa traagilisi tagajärgi. Püüdes erinevaid riike oma mõjule allutada, selleks toetati diktaatoreid ning õhutati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades. Selline poliitika viis tihti pikaajalise laastava kodusõjani. Eriti agressiivselt tegeles selliste konfliktide loomisega NSVL, kasutades selleks Fidel Castro abi. Nii pandi Angolas võimule Moskva-meelse rühmitus. NSVL teiseks tugipunktiks kujunes Etioopia. NSVL osutas Etioopiale majanduslikku ja sõjaliit abi. Mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat
11) Selgita Hispaania ja Portugali näitel, mis oli koloniaalpoliitika eesmärkideks? Miks takistati kreoolide rahvastiku teket? Kuidas seda tehti? Koloniaal poliitika eesmärkideks oli Ameerika asumaadest võimalikult suure tulu saamine (majandus ja territoorium) Kreoolide rahvastiku teket takistati kuna kardeti ,et nad lõpuks tahavad oma maad. Neil piirati Hispaanlaste väljarändamine ameerikasse , kõrgeid ametikohti jagati vaid lühikeseks ajaks , õhutati tülisid jne.. 12) Mille poolest erines lihtrahva maailmapilt haritud kõrgklassi omast? Haritud kõrgklassi jaoks tekkis barokk ning nad ei uskunud nii väga enam jumalasse. See aga ei puudutanud lihtrahvast, sest nad tegelesid igapäevaste asjadega ja neil ei jäänud aega üle ,et tegeleda selliste asjadega. haritud kõrgklassil oli aega rohkem tegeleda uhkete asjadega. 13) Miks erineb Hollandi ja Inglise barokk ülejäänud maade omast?
a. astus Samoa Rahvaste Ühendusse ja 1976.a. ÜRO-sse. 2.2. Paapua Uus-Guinea Paapua Uus-Guinea jagati 1884.a. inglaste ja sakslaste poolt, kuid anti peale Esimest Maailmasõda Suurbritanniale, kes andis selle edasi Austraalia hoolde. Teises Maailmasõjas okupeeris selle ala Jaapan, kuid peagi vallutasid Paapua Uus-Guinea tagasi ameeriklased ja austraallased. 1946.a. anti Paapua Uus-Guinea taas Austraalia hoole alla. Kuna koloniaalvõim polnud 1950-1960.ndatel aastatel populaarne, õhutati Austraaliat valmistama Paapua Uus- Guinead ette iseseisvuseks. Ühendatud Rahvaste missioon rõhutas 1962.aastal, et kui inimesed ei tööta iseseisvuse nimel, siis peab seda tegema Austraalia. 1946.aastal loodi 64 liikmeline assamblee ning sisemine isevalitsemine jõustus 1973.a. Iseseisvumine toimus 16. septembril 1975.a. (Burke et al, 2005) 461 691km2 pindalaga hiigelriik sõlmis diplomaatilised sidemed Austraalia, Suurbritannia, Uus-Meremaa,
lahing, Eesti- Vene Eesti võitis, 1219 (taanlastega,Valdemar II , eestlased kaotasid ) Tallinna all, 1220- võitlus rootslastega Lihula juures, võitsid eestlased; 1224 Tartu langemine, võitlus sakslastega, vene vürst Vjatsko (eesti poolel), 1227 Võitlus sakslastega Muhu ja Valjala linnuses. Eestlaste lüüasaamise põhjused: 1) Sõjaline ülekaal vastaste poolel, ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja varustusega. 2) Väike rahvaid õhutati teine teise vastu. 3) Eestlaste varustus oli ühekordseteks sõjakäikudeks, pikkadeks tõestusteks see ei sobinud. 4) Ei olnud enam võtta mehi, kes saaks minna riigi eest sõdimina, pikaaegne sõda kurnas majanduslikult ja sotsiaalselt. 5) Eestlastel polnud tugevaid sisesuhteid, iga maakond ajas oma rida. 6) Vene vägi ei jõudnud õigeks ajaks kohale. 7)Eestlastel polnud oma riiki, ei saanud panna kokku sõjaväge ! Vana-Liivimaa piiride kujunemine Liivimaa- Lõuna-Eesti + Põhja-Läti
12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Eesmärk oli rabav uudsus, sokeerimine ¤ Hans (Jean) Arp (Sv)- kollaazid juhuslikest, tähtsusteta materjalidest ¤ Francis Picabia (Pr)-veidrad masinad, juhuslikest, tähtsuseta materjalidest 5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Loobus maalimisest ja hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid (nn ready-made) või konstruktsioone kunstivõõraste...
Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. 23. augustil kirjutati Saksamaa ja Venemaa vahel alla MRP- le. Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu. Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu?...
ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopim rahvale!") 1.5. NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel: (Vt.ka õpik lk.100; 149;160-172) · NSVL- i välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, organisatsioon, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923- 24 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: · 1922.a. sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist.
· ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopium rahvale!") IV NSVL -i välispoliitika 1920´-1930´ NSVL- i välispoliitikale oli iseloomulik kahepalgelisus. 1920´aastatel olid välispoliitilisteks suundadeks: · Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-24 aasta majanduskriisi ajal üritati kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. · reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: o sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. o neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930´aastatel:
massiliselt. Toimus ka tööstuslik sabotaaz. Kasutati ebakorralisi meetmeid uurimine 10p, surmaotsus viidi täide koheselt, sõjaväetribunal, edasikaebamis õigus puudus, kaitse mittelubamine. NL välispoliitika 1920/30ndatel NSVL- i välispoliitikale oli iseloomulik kahepalgelisus. 1920´aastatel olid välispoliitilisteks suundadeks: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-24 aasta majanduskriisi ajal üritati kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930´aastatel:
klassipajuk jne. Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa jätkuva majanduslanguse, näljahädad ja talurahvamässude laine. Välispoliitika - NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis). Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: 1922 sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist.
revolutsionäärid. vabamüürlaste loozide eeskujul loodud salaühingutesse (Päästeliit, Hüvanguliit, Lõuna- ja Põhjaühing) seal arutati poliitiliste ja ühiskondlike reformide kasvu (eriti konstitutsioonilise valitsuse sisseseadmist), relvastatud ülestõusu võimalust Nad soovisid Venemaal võimule tulla ning kaotada pärisorjus, kehtestada kodanikuvabadus, kukutada võim Pärast Aleksander I surma õhutati mässule osa Peterburi sõjaväge, sest ohvitserid õhutasid neid uuele tsaarile Nikolai I-le truudusevannet mitte andma. Vandenõu juht mõisteti surma. 300 vandenõulast saadeti asumisele, sunnitööle või aastateks kasemattidesse. Vene eripära Väliselt samad jooned näiteks Saksamaa ja Austria keiser või ajutiselt tegutsenud parlament, Duuma mis loodi austria ja preisimaa eeskujul
Hiljem, aastatel 1924-1945, ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume, kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15. Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult puudus vabariikidel otsustamisõigus, kuna kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 1920-ndatel aastatel oli NSVL-i välispoliitikale iseloomulik kahepalgelisus. Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. Reaalpoliitikas aga sooviti lülitada NSVL rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega. 1922. aastal sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted ka Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Hiina ja Jaapaniga
ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopium rahvale!") IV NSVL -i välispoliitika 1920´-1930´ NSVL- i välispoliitikale oli iseloomulik kahepalgelisus. 1920´aastatel olid välispoliitilisteks suundadeks: · Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-24 aasta majanduskriisi ajal üritati kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. · reaalpoliitikas sooviti NSVL- i lülitada rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930´aastatel:
tulemusel paari aastaga ülemaalise populaarsuse, kuigi toimetus- ja ajalehetööd pidi Jannsen oma suure töökoorma tõttu peamiselt õhtuti ja öösiti tegema. Jannseni ajaleht oli ilma kindlama poliitilise jooneta, Vene valitsuse survel see ei tohtinudki kuuluda lehe eeskavasse. Ajaleht teenis eeskätt rohkem teadetelehe ja rahvast harivaid ülesandeid. Sellele vastavalt toodi lehes teateid ja sõnumeid kodu- ja välismaalt, anti näpunäiteid põllunduse, majanduse ja tervishoiu alal, õhutati rahvast haridus- ja kooliolusid parandama ning püüti rahvapärases vormis esitatud jutustuste kaudu äratada lugejais huvi kirjanduse vastu. "Perno Postimehes" hakati ka esimest korda meie rahva alahinnatud nimetuse "ma-rahvas" asemel tarvitama "Eesti" nime, millel oli ühendav mõju. Ajalehe esimeses numbris pöördubki J. V. Jannsen mitte enam maarahva, vaid juba eesti rahva poole. "H ä b e n e g e m , e t m e r u m a l a d o l e m e , a g a m i t t e e t e e s t l a s e d o l e m e
5. muutus inimeste elu, üha rohkem kasutati autosid külmkappe jne inimesed liikusid rohkem ja muutusid vabameelsemateks 6. usas kehtestati nn kuiv seadus st keelati alkoholi tarbimine ja tootmine tekkis organiseeritud kuritegevus levis eluolu kiire paranemine tekitas mulje et usa areng on eriline ning tagab oma elanikele parima elu maailmas ameerika elustiili levitasid hollywoodi filmid ajalehe poisist miljonäriks ameeriklased uskusid et majanduse areng on lõputu muretu elu igavene inimesi õhutati raha aktsiatesse paigutama börsil väärtpaberitega spekuleerima tarbe kaupu järelmaksuga ostma ka usa president hoover teatas et usas kaotatakse vaesus veelgi suurenes börsil spekuleerimine ja aktsiate müük kasvas liiga kõrged aktsia hinnad suur depressioon 1929- 1933 liiga kõrged aktsia hinnad ja muud ebasoodsad tegurid viisid majanduse tasakaalust välja 1928 ja 1929 olid head põllumajandusaastad toodeti palju vilja ja selle hind langes usa
EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja ALTMARGI VAHERAHU 1629 Rootsi ja Poola Rootsi kogu Eesti mandriala + Põhja-Läti koos Riiaga BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VA...
Saksamaa taotles relvastuse alal endale võrdõiguslikkust teiste riikidega, mitte relvastuse vähendamist ja otsustas samuti konverentsilt lahkuda 1932a. Vabastati Saksamaa reparatsioonidest. Suur majanduskriis Esimese maailmasõjaga muutus USA Euroopa riikide võlgnikkust võla usaldajaks. USAs algas auto- ja elektrimasina tööstuse kiire areng, järsult suurenesid ehitusmahud. Ameeriklastel tekkis veendumus, et on saabunud muretu õitsenguaeg. Inimesi õhutati raha aktsiatesse investeerima ja tarbekaupu järelmaksuga ostma. President Herbert Hoover kuulutas 1929a. ametisse astudes, et vabariiklased kaotavad USAs lõplikult vaesuse. Aktsiate hinnad olid üles kruvitud. 1928-1929a oli Ameerikas väga hea viljasaak. Euroopa riigid rakendasid tollitõkkeid. Kui Nõukogude Liit alustas talupoegadelt ära võetud vilja eksportimist polnud hindu üleval hoida enam võimalik. 24. oktoobril 1929a hakkasid suurinvestorid kiiruga oma aktsiaid müüma
on võimalik elamisväärseks muuta. 1960. aastatel hakkas aktiivsete noorte arv kasvama. Tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. Komsomol oli noorte massiorganisatsioon, kus üliõpilased püüdsid demokratiseerida üliõpilasvalitsust. Soovides, et see oleks üliõpilaste omavalitsus, mis lahendaks noorte päevaprobleeme. Olukorda loodeti parandada valitsevat reziimi muuta seestpoolt. 5 Noori suunati parteisse ja õhutati kõrgetele kohtadele astuma, et võim saaks nende kätte. Selle komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks olid 1967.1968 aastad ja nende keskuseks sai Tartu Ülikool. 1950. aastatel oli EKP olnud veel selgelt võõra võimu kandjaks. Järgmisel aastal EKP mõnevõrra eestistus. Kiiresti laienes eestlastest poliitiline eliidi kiht. 1964. aasta oktoobris kukutati Moskvas võimult N. Hrustsov, võimule tuli Leonid Breznev, mis tõi endaga kaasa kruvide kinnikeeramise poliitika Nõukogude Liidus
13. Sakari Topelius (Zacharias) (1818-1898) Kirjanik, ajakirjanik, ajalooprofessor. Propageeris rahvalikus vormis Snellmani, Lönnroti ja Runeberi ideid. Tegutses propagandisti ja ajakirjanikuna. Elas mitmekülgset elu. Sündis mõisas. Isa oli arst. Topelius oskas soome keelt, kuid käsi rootsikeelses koolis. Kirjutas rootsi keeles. 1832. läks Helsingisse õpinguid jätkama, asus elama Runeberi perre. Seal luges oma esimesed luuletused ette ning teda õhutati oma tegevust jätkama. Ta pakkus oma luuletusi ajalehtedele ja neid ka avaldati. 1840. lõpetas ülikooli. Tema tegevus oli laialdane, kuid põhiliselt tegeles keeltega (nt prantsuse). Alguses tahtis õppida loodusteadusi. 1854. aastast alates Helsingi Ülikooli ajalooprofessor, 1875-1878 ülikooli rektor. Rektorina ta suurt midagi ei teinud, seetõttu ei tehtud talle ka lahkumispidu. Oli ajakirjanik ühes ajalehes. Temas oli tugev ajakirjaniku soon, oskas väga hästi kirjutada
Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Propageeriti ateismi, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. · NSV Liidu välispoliitika: NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis). Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: · 1922 sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
