Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"õhutakistust" - 43 õppematerjali

thumbnail
11
docx

Referaat ecodriving

Kõige rohkem oleneb õhutakistus auto liikumise kiirusest. Kiiruse suurendamisel kaks korda, suureneb õhutakistus neli korda, kiiruse suurenemisel kolm korda, kasvab õhutakistus üheksa korda. Lühemalt väljendudes on tegemist ruutsõltuvusega. Seega, auto võimaliku suurima kiiruse ja võimaliku suurima ökonoomse kiiruse, määrab suuresti õhutakistus. Mõningal määral mõjutavad õhutakistust ka hõõrdekaod auto välispinna ja õhukihtide vahel. Siit saame teha järelduse, et oma sõiduk tuleb hoida puhtana. ( Allikas: EcoDriving Centre (2003). EcoDriving koolitaja käsiraamat ) 3. Kas säästlik sõiduviis parandab ka liiklusohutust ? EcoDriving tähendab rahulikku ja kaalutletud tegevust rooli taga. Sõidu etteplaneerimine ja võimalike ohtude ja takistuste varajane märkamine on õnnetust ennetav tegevus ja seeläbi võib väita, et me hoiame kokku inimelusid...

Andme-ja tekstitöötlus
63 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Laevaoperatsioonid eritingimustes

ülesandeks, mis nõuab laevaperelt ja esmajoones laevajuhtidelt teadmisi ning kõigi tormiga laevale mõjuvate faktorite arvestamist. Tähtsaimateks sellistest faktoritest on tuul ja lainetus. Tuule mõju oleneb laeva veepealse osa pindalast. Suurte tekiehitistega, eriti veel madala süvisega (näit. ballastis) laevadele on tuule mõju palju märgatavam. Tuul kutsub esile triivi ja kreeni, suurendab õhutakistust liikumisele ja halvendab juhitavust. Tuulest tekitatud kreen ei ole õigesti lastitud ja ballastitud laevale ohtlik. Triiv võib saada ohtlikuks allatuult paiknevate madalike või kalda korral. Vööripoolsetelt kursinurkadelt puhuv tugev tuul avaldab liikumisele märgatavat takistust. Erinevast suunast puhuva tuule mõju juhitavusele on erinev kuid tuntav, üldjuhul suureneb segavus ja laev kuulab halvemini rooli....

Laevade ehitus
11 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Veoauto Volvo FH16

Lisaks on armatuurlaud hästi organiseeritud, tagamaks juhile igas olukorras lihtsa ligipääsu olulistele andmetele. Volvo FH kabiini rõhuasetus on aerodünaamilisel disainil ja ohutusel. Kabiinil on avaram vaateväli, samuti siledad pinnad ja pehmelt ümarate nurkadega esiosa. Kohandatud spoilerid ja komplektsed spoileripaketid aitavad õhutakistust veelgi vähendada. Täpselt Volvo 80ndaks sünnipäevaks eemaldab Volvo Trucks katte Volvo FH16 eksklusiivselt juubeliveokilt. Paljude unikaalsete omaduste seas on spetsiaalselt kujundatud kabiin ning eriti mugavad tingimused juhile. Eelkõige on Volvo siiski jõuliselt keskendunud ohutusele. Näiteks on juubeliveok esimene Volvo veok, mis on varustatud Lane Keeping Support' ga (sõidurea hoidmise tugisüsteem), mis hoiatab juhti, kui veok hakkab ootamatult rajalt kõrvale kalduma...

Autode lisa- ja mugavusseadmed
42 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kiiruisutamine

Et vähendada õhu takistust ja suurendada tõukejõudu, on väga tähtis, et uisutaja hoiaks oma erinevaid kehaosasid õige nurga alla. Uuringud on näidanud, et isegi mõni kraad kõrgem asend avaldub lõppajas. Sellepärast on tähtis, et kõik nurgad oleksid paigas ja kehaasend optimaalne vastavalt distantsile. Kõige olulisem nüanss, vähendamaks õhutakistust , on õige kehaasendiga sõitmine. Tehti katse, kus võrreldi sama treenituse, kehaehituse ja võimsusega uisutajaid 3000 m distantsil. Uisutajate ainus vahe oli see, et esimene uisutaja hoidis oma ülekeha asendit 15-kraadise nurga all, võrreldes horisontaalasendiga ja teine 10 kraadi kõrgemal ehk 25 kraadi. Tulemustest selgus, et väike asendi erinevus kajastus 12-sekundilises paremuses esimese uisutaja kasuks. Sarnane uuring tehti ka põlveliiges nurgaga. Kaks võrdset...

Kehaline kasvatus
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kinemaatika

vahend. Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub. Teepikkus: läbitud trajektoori pikkus. Nihe: on suunaga sirglõik, mis ühendab keha alguskohta lõppasukohaga. Mitteühtlane kiirus: keha kiirus muutub, keskmine kiirus ja teine on hetk kiirus , mis iseloomustavad kiirust. Ühtlane kiirus: on selline liikumine, mille korral keha kiirus muutub, võrdsetes ajavahemikes võrde aja võrra. Vabalangemine: keha langemine vaakumist, keha langemist ei takista midagi, õhutakistust ei ole. Kiirendus: näitab palju kiirus muutub igas ajaühikus. Kulgliikumine: kõik keha punktid liiguvad täpselt ühtemoodi, ühesugune kiirus, trajektoor...

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

DÜNAAMIKA

Kui aga kiirendus on võrdne nulliga, liigub keha ühtlaselt. Vaadates nüüd keha mingil ajahetkel t, saame öelda, et horisontaalsuunas on keha läbinud teepikkuse s h = v0 t ja sama aja jooksul langenud allapoole teepikkuse gt2 h= 2 võrra. Kiiruse arvutamist vaatasime eelmises peatükis (näidisülesanne 15). Olgu veel lisatud, et vaba langemisega seotud ülesannetes me jätsime hõõrdejõu, mis antud juhul kujutab endast õhutakistust , arvestamata. Sõltuvalt keha kiirusest mõjub reaalsetele kehadele õhus liikumisel alati õhutakistus, mis sõltuvalt kiirusest on väikestel kiirustel võrdeline kiirusega, suurtel kiirustel aga võrdeline kiiruse ruuduga. Õhutakistuse arvestamine teeb ülesande väga keeruliseks, mistõttu seda vaadatakse ainult üldfüüsika kursuses. Väikeste kiiruste ja kõrguste korral on õhutakistus väike ja selle võib jätta arvestamata....

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Ehitusmasinate eksamikonspekt

Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõp...

Ehitus
68 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika KT 2 teooria. spikker

Sisuliselt on kiiruse muutumine kiirendus. Kiireneval liikumisel on kiirendusvektor ja kiiursvektor samasuunalised. Aeglustuval vastassuunalised.Igasugune kõverajooneline liikumine on kiirendusega liikumine. Raskuskiirendus kiirendus millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.Kõik kehad langevad ilma õhutakistust arvamata ühte moodi, sõltumatult massist. Vektori projektsiooniks nimetatakse tema "kujutist" teljel. Projektsioon on skalaarne suurus. Projektsioon loetakse positiivseks , kui tema siht ühtib telje sihiga. Vektori summa ja vahe projektsioon on üksikute vektorite projektsioonide summa või vahe. Ringliikumine on kõverjoonelise liikumise erijuht. Trajektooriks on ringjoon. Tiirlemine ­ kõveruskeskpunkt asub väljaspool keha. Näiteks Maa tiirleb ümber Päikese...

Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Popkultuur konspekt

Ta mängib sangarit ja turvameest maailmale. Kogu Suurb kult oli suletud ­ BBC ­ kuni 1954, telekas igasse koju, siis lõdvenes. Popmuusikat ei lastud. Orwell külastas baari Inglism, mis oli läikiv ja voolujooneline, liigne dekoratsioon, puudus hea toit. Pubi oli tööstusklassi koht. Voolujoon - konflikti võtmesõna, tähendas disaini ­ ,,streamlined" ­ sisutus. Kasut ka lennunduses, et vähendada õhutakistust ja autotööstuses general motors(Am). Volujoonelisus hakkas vastanduma Eur modernismis. Eur autod olid nurgelised, nüüd aga mitte- Gaddillac ­ Am kroomitud unistuste ühisk. voolijoonelisus on absurdsus, kus puudub loogilisus ­ show off ­ eneseimetlus. Disain kui eraldi väärtus. Tehnikast arenes keel. ­ sai eksportida. Varasem praktiline väärtus muutus popsümboliks. Gadilacci elustiil ­ ,,shape of the future"...

Kultuur
39 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus...

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Elektroni kiirguse lainepikkus

SISSEJUHATUS Mis on füüsika ja tema aine? Füüsika on loodusteadus, mille eesmärgiks on füüsikalise (st materiaalse) maailma üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine Traditsiooniliselt loetakse füüsika uurimisvaldadeks Mehaanikat, Termodünaamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomfüüsikat, Tuumafüüsikat, Osakeste füüsikat, Kondenseeritud aine füüsikat, Astrofüüsikat, Biofüüsika? Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada? Teaduse aluseks on teaduslik meetod, mille olulisemad punktid on Vaatlus ja katse (eksperiment) Analüüs ja hüpotees Mudel ja teooria Ennustus ja kontroll Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi? Umbes 25% Universumi massist on mittekiirgav,valgust mitteneelav ja ka mittehajutav tumeaine, mis avaldub vaid gravitatsioonilise mõju kaudu. Hiroshimale heidetud pommi puhul muundati energiaks kõigest 0.6 g massi. K...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Füüsika meie ümber

· Jooksja õhutakistus ja ajavõit Alasti .............................0% Naelikud..........................+0,6% Lühike dress......................+2% Lühikesed juuksed...............+4% Pikad juuksed.....................+6,5% Liibuv kombinesoon.............-0,3% Kui vähendada õhutakistust 2% (lõigata pikad juuksed lühikeseks, siis 100 m oleks võit 0,1 m ehk 0,01 s; 5000 m 2 ­ 3 m ehk 0,3 ­ 0,5 s; maratonis 35 ­ 40 m ehk 6 ­ 7s · Miks laskmisel püstolitoru üles hüppab? · Kas raskem sportlane saavutab mäest laskudes suurema kiiruse kui kergem (a' la Lembitu Kuuse reportaazid)? · Newtoni 3. seaduse kohaselt mõjutavad kaks keha teineteist võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. Siis peaksid ju kõik köieveo võistlused viiki...

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

MOOTOR ja selle kasutamine

Õhutakistus lisab oluliselt võimsusevajadust kiiruse suurenedes. Kui kiiruse 40 km/h juures tarbitakse võimsust 12,5 kW, siis kiiruse 80 km/h juures juba 100 kW ! Kiiruse kasvades 80 90 km/h on ajasääst vaid 8 min 100 km kohta. Kui autoga sõidetakse aastas 100000 km ja see kulutab kütust 50 l/ 100 km on aastane kütusekulu 50000 l. Kui õhutakistust saab abivahenditega vähendada 10%, võib toodud näite korral kokku hoida 8% kütust, mis teeb 4000 l. Tõusutakistus sõltub *auto massist, *tõusu suurusest Tõusutakistust ei saa mõjutada. Auto liikumisenergia tuleb ära kasutada täielikult, selleks lase enne mäeharja gaasipedaali tagasi. Enne tõusuharja tuleb gaasipedaalile vajutada kergemalt, siis ületab auto tõusu oma liikumisenergiaga. Võimalik kütusesääst kuni 5l/100 km Soovitusi autojuhile:...

Tehnoloogia
24 allalaadimist
thumbnail
88
docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur  omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest;  oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel;  omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest;  saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest;...

Ametijuhend
31 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Elastsusjõu potentsiaalne energia: E p  2 Mehaaniliseks koguenergiaks nimetatakse keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Mehaanilise energia jäävuse seadus Keha langemisel teeb tööd raskusjõud, mille tulemusena muutub potentsiaalne energia kineetiliseks. Kui õhutakistust mitte arvestada, siis on esialgu kineetiline ja potentsiaalne energia vahetult enne maapinda võrdsed. Töö tulemusena on muutunud energia liik. Energia jäävuse seadus: Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Energia jäävuse seadus(massi ja energia jäävuse seadus) on üks tähtsamatest loodusseadustest. Ei ole täheldatud ühtegi protsessi, mis oleks sellega vastuolus....

Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
24
docx

FÜÜSIKA KOOLIEKSAM

FÜÜSIKA KOOLIEKSAM Pärnu Koidula Gümnaasium 10. 06. 2009 I OSA Valikvastused (1-10). Õiged valikud märkige kaldristiga vastavas kastikeses. Igas valikus on kaks õiget vastust. Juhul kui on märgitud rohkem vastuseid kui nõutud, siis loetakse see valikvastus tervikuna nulliks. Paranduste tegemisel pole lubatud kastikesse juba kirjutatud kaldristikest ainult maha tõmmata. Kastikeses oleva kaldristi parandamiseks tuleb kogu kastikesele tõmmata peale selge kriips ning joonistada uus kastike eelmise kõrvale või alla. Sel juhul läheb arvesse uude kastikesse märgitud kaldristike või tühi kastike. 1. Millised kaks antud graafikutest kirjeldavad isohoorilist protsessi? (V on gaasi ruumala, p - rõhk ja T - absoluu...

Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Loodusteaduslikud mõtlemisviisid

Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põh...

Loodusteadused
2 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

Elastsusjõu potentsiaalne energia: E p 2 Mehaaniliseks koguenergiaks nimetatakse keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Mehaanilise energia jäävuse seadus Keha langemisel teeb tööd raskusjõud, mille tulemusena muutub potentsiaalne energia kineetiliseks. Kui õhutakistust mitte arvestada, siis on esialgu kineetiline ja potentsiaalne energia vahetult enne maapinda võrdsed. Töö tulemusena on muutunud energia liik. Energia jäävuse seadus: Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Energia jäävuse seadus(massi ja energia jäävuse seadus) on üks tähtsamatest loodusseadustest. Ei ole täheldatud ühtegi protsessi, mis oleks sellega vastuolus....

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

7)-(1.12) on rakendatavad ainult ühtlaselt muutuva liikumise korral. Mitteühtlaselt muutuva liikumise juhul tuleb rakendada üldisemaid valemeid (1.3)-(1.6). 1.2 Vaba langemine Ühtlaselt kiireneva liikumise üheiseloomuliku erijuhuna käsitleme vaba langemist. Vabaks langemiseks nimetatakse keha liikumist juhul, kui talle mõjub ainult raskusjõud. Definitsioonist järeldub, et keha liikumise uurimisel ei arvestata õhutakistust , mis atmosfääris langevatele kehadele tegelikkuses alati mõjub. Seega pole Maa vahetus läheduses vaba langemine välitingimustes tegelikult võimalik, kuid kui kehale mõjuv raskusjõud on palju suurem õhutakistusest, võime selle ligikaudsetes arvutustes jätta arvestamata ja lugeda keha langemise vabaks. Näiteks, kui a) keha tihedus on märgatavalt suurem õhu tihedusest, b) ta kuju on piisavalt kompaktne ja c) ta kiirus pole väga suur, võime tema langemist käsitleda vaba langemisena...

Füüsika
177 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Sissejuhatus germaani filoloogiasse

Materjalideks olid kivi või puu. Tegu ei olnud väga produktiivse kirjaviisiga, ei saanud kirja panna väga pikki tekste. ruunitähestik - sümbolid, millega algselt pandi kirja germaani keeli. Tänapäeval on islandi keeles säilinud ruuni sümbol þ mis on selleks et tähistada th häälikut sõna alguses. 24 sümbolit. sonorant – häälik mida hääldades ei ole hääldusorganites õhutakistust saame neid nii-öelda pikalt laulda. Vokaalid aga ka nasaalid mn, poolvokaalid wj ja r, l. supletiivsus – nähtus kui ühe sõna paradigmas esinevad erinevad sõnajuured. Nt be-was-were- been, go-went-gone. sünteetiline keel – keel mis kasutab sõna tähenduse loomiseks morfoloogilisi elemente (mitte grammatilisi sõnu) Siil-i-de-le-gi. teine häälikunihe – Teine häälikunihe toimus ülemsaksa keeles kuskil 5-7 sajandil. Tekitas sulghäälikutele veel lisamuutusi....

Filoloogia
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun